docstxt/123667833834067.txt
palverännakute paik Seotus rahvakalendriga ning legendid Püha Nikolaus on seotud nigulapäevaga Temast kujunes Ameerikas Santa Claus ehk meilegi tuntud punakuueline jõuluvana Nikolausega on seotud palju imesid ja legende Number kolm on Nikolause legendides väga sage: olgu siis tegemist kolme tegelasega või muu seigaga. Päästetute hulka kuuluvad veel kolm ebaõiglaselt surmamõistetut, kolm meremeest jt Sümbolid ja atribuudid Püha Nikolaus on laste, pandimajapidajate, vallaliste tüdrukute, kaupmeeste, apteekrite, parfüümitootjate ja müüjate, meremeeste, kalurite kaitsepühak Venemaal kujunes Nikolaus (Nikolai) lihtrahva seas kõikvõimsaks aitajaks ja pooljumalaks Number kolm esineb Nikolause legendides tihti Niguliste kirik Tallinna Niguliste kirik on pühitsetud kaupmeeste ja meresõitjate pühakule Nikolausele Kirik ehitati algkujul 1230. aastal 13
puunikerdustöid Ta kuulus levib väljapoole ja tuleb tellimustöid nii Taanist kui Rootsist + Tallinnast TÖÖDE ERILISUS tohutult suured ei olnud kinni stereotüüpides uuendus: mitmekesine materjali käsitlus+lisamaterjaid nt. nahk, pärgament, hobusejõhv, põdrasarved jne Lübeckis töötas ta aastakümneid, a 1491-6 töötas riigi müntmeistrina Rootsis viimastest aastatest on vähe ta kohta teada. surma mainitud 1509 a mais. Nigulistele olulised pühakud, nende atribuudid ja märked eluloost Apostlid Peetrus suri Roomas. Paavstluse ja kiriku kaitsepühak, esimene paavst. Kukk kirikutel Jeesus ennustas, et Peetrus jõuab teda enne kukelaulu kolm korda ära salata. Andreas hukkus diagonaalristil, sellest on X Andrease rist. Kaevurite patroon, venemaa ja sotimaa kaitsepühak, kuldvillaku ordu kaisepühak. Enne Jeesusega liitumist Ristija Johannese jünger Jaakobus Sebedeuse poeg Atribuut kaabu, mingi merikarp. Patroon: Hispaania
antud teemasid / punkte näidete ja sõnastuse puhul. 1. OBJEKTID. Objekti deklareerimine. Objekti loomine. Objekti muutuja poole pöördumine. Objekti omaduste muutmine. Üks oma objekt (klassi kirjeldus) ja objekti loomine. 2. Sisseehitatud objektid(JavaScript keele objektid: massiiv, Math- objekt(MATH.PI ?), Date-objekt, String-objekt; brauseri poolt defineeritud objektid: Window-objekt, dokumendiobjekt). 3. HTML DOM objektid. Meetod ja atribuudid. 4. SÜNDMUSED 5. Pildid. 6. Kihid. 7. Hiireoperatsioonid. 8. Frame'id. 9. Hüpikaknad. (pop up window) 10. Vormid. Scripti näited: If, switch, for, while, function 4 Steve Mägi A-08 13.03.2014 OBJEKTID · JavaScript on objektorienteeritud keel ja objektid on programmist kättesaadavad meetodite abil.
Tööjuhend Kristjan Krimm AA-09 2010 Alguses ühendasin kaks arvutit omavahel kaabliga (Cat 5e). Kui arvutid olid kaabliga ühendatud määrasin IP aadressi ( Strat-> Minu võrgukohad-> Kuva võrguühendused-> hiirega parem klik ja atribuudid -> Internet protocol-> atribuudid-> ja siis valin ''Kasuta järgmist IP- aadressi'')Sinna pidime kirjutama teineteise IP aadressid ja võrgumaskid. Kui IP aadressid olid määratud taaskäivitasin arvutid. Pärast taaskäivitamist tegin ühis kausta nimega ''lalala'' ka sain jagada kahe arvuti vahel faile. IPCONFIG- sellega saab vaadata IP-aadresse PING- sellega näeb mida teine arvuti teeb
Kahe arvuti ühendamine Wifi abiga. 1. Ühendada kaks arvutit omavahel pöördkaabli abil. 2. Tuleb installida wifi programm plaadi pealt mille saite kaasa wifi pulgaga. 3. Tuleb määrata ip-aadressid võrguühendused-atribuudid-internet protocol. Teise arvuti väikelüüs peab olema wifiga arvuti ip-aadress. Dns peab olema teises arvutis, wifi arvuti wifiühenduse vaikelüüs. 4. Välja lülitada Windowsi tulemüür ja lubada sisevõrgu kõik erandid. 5. Tuleb panna wifiga arvutisse kõikidesse lahtritesse linnukese , võrguühendused-atribuudid- täpsemalt-sätted-täpsemalt-võrguühenduse sätted. 6. Et, kaks arvutit oleksid ühenduses peab olema sama töörühm ehk Workgroup. 7. Arvuti millel on wifi pulk küljes tuleb määrata wifi seadisdusest luba jagada wifit teise arvutiga. 8. Kontrollimiseks et, internet oleks soovitud arvutis võtke lahti käsuviip ja trükkige ping www.neti.ee , kui pingimine ei õnnestu siis kontrollige eelmi...
Raamid Raamid (frames) kujutavad endast sõltumatut akende rühma. Nende abil on päris lihtne teha visuaalselt keerulisi dokumente. Element, mille abil saab luua mitmest aknast koosnevat süsteemi, on