HESSE Sündis saksamaal misjonäri perekonnas. Isa oli baltisakslane,isapoolne vanaisa oli lõetanud tartu ülikooli ja töötanud paides arstina. Kodus sai sügavalt religioosse kasvatuse. Koolis ei õppinud hesse kaua,sest ta ei suutnud kohaneda koolide liigse autoritaarsusega. Põgenes koolist ja õppis omalkäel. Kasutades vanaisa rikkalikku raamatukogu ja ametialaseid ta oli raamatukaupmehe õpilane, hiljem raamatu kaupmees. Esimese eduka teosega saavutatud majanduslikkus sõltumatus lubas hessel jääda vabakutseliseks kirjanikuks ning suurema osa oma elust veetis ta üsna eraklikult Sveitsis. 1916 a suri hesse isa, naine tuli närvivapustuse tõttu vaimuhaiglasse paigaldada. Kõik need üleelamised viisid hesse sügavasse kriisi ja mõjutasid ka temaloomingut. 1946 a sai nobeli kirjanduspreemia. LOOMING: luuletused, stepihunt,klaaspärlimäng. BRECHT Sündis augsburgis tehasedirektori pojana. 16ks eluaastaks oli brecht avaldanud mitte ainult luueltusi ...
Eugen Berthold Friedrich Brecht 1898 1956 MONIKA SEPP 12A Elukäik Sündis 10. veebruaril 1898. aastal Augsburgis. Brechti isa oli usutunnistuselt katoliiklane, ema protestant. Lõpetas Augsburgi reaalgümnaasiumi. 16aastaselt kirjutas ta ka oma esimese näidendi. Meeldis tegeleda kahe asjaga: kirjutada ja teatrit teha. Ja kirg naiste järele. I MS lõpuaastail käis meditsiiniõpinguil. Alustas kirjanduslikku tegevust. Sündis poeg Frank 1929 abiellus ta näitleja Helene Weigeliga. Aastal 1933 algas Brechti elus uus etapp pagendus. Brecht oli kogu elu võimeline hommikul vara
kummituslik hääl või teine, keda pooldab kaine mõistus Friedrich Murk, mees, kes pakuks nii talle kui ka tema perekonnale, sel nii ebastabiilsel ajastul (Saksamaal), võrdlemisi stabiilset ning varakat elu. Otsus näib kõneall oleva sakslanna Anna lähedaste jaoks imelihtne valida tuleb Murk, kuid olukorra muudab pöördumatult keeruliseks Kragleri naasmine Aafrikast, Anna ja Murki kihlusööl. Siit ilmnebki Brechti teose tegelik sotsiaalne probleem kas olla lojaane lubadusele perekonna, kihlatu ja kogukonna ees või olla lojaane iseendale? Otsustavaks raskuseks kaalul, saab Murki tegeliku loomuse avaldumine kirsinapsi lõõgastava mõju näol, millest lähtuvalt näeb Anna viimaks Murki eesmärke nende abielu jõustumise puhul omada raha, positsiooni, võimu ning eelkõige naist, näimaks iga hinna eest ühiskondlikult kadestamisväärne ja unustamaks vaesusaegade mälestused
transi, seda tehti maagiliselt, läksid ise meelega sinna transi kui kõik mis pähe tuli oli juhuslik). 3. 1940-1960'ndad müüditeooria (sürrealistide arvates vajab inimene vanast elulaadist vabastavaid, uut laadi müüte). Esindajad Apollinaire, Andre Breton, Aragon, Eluart, I.Laaban, A.Alliksaar, A.Ehin, S.Kivisildnik. Eepiline teater Eepilise teatri rajaja oli B.Brecht. Ta on 20 sajandi suurimaid teatriuuendajaid. Moodsale teaduseajastule vastav kunstivorm. Peategelaseks on Brechti teatris õigupoolest vaataja, sest just tema peab tegelikus elus leidma lahendused probleemidele, mida teater talle ette mängib. Eepiline teater väldib illusiooni ja kaasaelamist ning apelleerib vaataja mõistusele ja kriitikavõimele. Teater näitab ja jutustab, varjamata oma mängulist loomust. Loobutakse psühholoogilisest inimesekujutusest ja hingeelu uurimisest. Määrava tähtsusega saab tegelaste juures nende sotsiaalsed tunnused
tõeluseni. Artaud püstitas julmuseteatri loosungi. Julmuseteater peab tungima inimhinge tumedaima põhjani ning vapustama vaatajat. Bertoilt Brecht uskus, et inimese olemus sõltub neist sotsiaalsetest suhetest, milles ta elab- pole olemas ,,inimest üldse" väljaspool ühiskonda. Selleks, et inimest muuta, tuleb muuta ühiskondlikke suhteid. Ekspressionistide abstraktse ,,uue inimese" asemel kujutab Brechti teater muutuvat ja muudetavat inimest ühiskonnas. Peategelaseks on Brechti teatris õigupoolest vaataja, sest just tema peab tegelikus elus leidma lahendused probleemidele, mida teater talle ette mängib. Tema näidendite eesmärk on näidata ja jutustada lugusid, milles ilmneksid kaasaja elukorralduse vastuolud ja probleemid. Tegelaste juures on määrava tähtusega nende sotsiaalsed tunnused. Satiirilises komöödias ,,Mees on mees" vaataja näeb, ,,kuidas nii nagu autot detailidest ümber monteerida võib ka inimest". ,,Hea inimene
näitlejate omadega võrreldes vabamad ja sujuvamad, ent siiski väga stiliseeritud. Iidsed noh- ja kabukiteater õitsesid edasi 20. sajandi Jaapanis (raamatust „Lühike teatriajalugu“, Phyllis Hartnoll). William Butler Yeatsi (1865 – 1939) noh-teatri mõjulisi näidendeid: „Haukakaevul“ „Emeri ainus armukadedus“ (1919) „Cuchulaini surm“ (1939) Saksa eepiline teater Rajajaks Bertolt Brecht (1898 – 1956), eelkäijaks lavastaja Erwin Piscator. Brechti „võõritusteooria“ (Verfremdungseffekt) sisuks on teatriillusoooni lõhkumine erinevate tehniliste meetoditega, et sel teel takistada publikut näidendiga emotsionaalselt kaasa minemast. Ainult siis, arutleb ta, võivad vaatajad etendust ning algmaterjali hinnata objektiivselt ja mõistusega (vastandumine aristoteleslikule intriigi- ja katarsisedraama põhimõttele). Brechti näidendeid: „Ema Courage ja tema lapsed“ (1937 – 1939) „Galilei elu“ (1937 – 1938)
alustel, usaldamatust kõikvõimalike illusioonide suhtes jne. Elulugu · Sündis 10. veebruar 1898 Augsburgis · Suri 14. august 1956 IdaBerliinis Saksa DV · Saksa näitekirjanik, lavastaja ja luuletaja · Isa oli katoliiklane, ema protestant · 16aastaselt kirjutas esimese näidendi · 18aastaselt pidi minema teenistusse, sinna aga ei jõudnud oma halvas tervise tõttu · Aastal 1933 algas Brechti elus uus etapp pagendus. Just sel aastal tulid Saksamaal võimule natsionaalsotsialistid ning Brecht oli Hitleri mustas nimekirjas number viis. · Brechtilt võeti Saksa kodakondsus ja ta kolis Taani 1940. aastal tungisid Saksa väed ka Taani ning Bertolt Brecht oli sunnitud põgenema, kust järgmisel aastal sõitis läbi Venemaa Los Angelesse 1947. aastal tuli Brecht tagasi Euroopasse, Viini 1950. aastal anti talle Austria kodakondsus Suri 1956. aastal
Austerlased võidavad toiduauhind oma valgete veinide ja kõrvitsaseemneõlidega. Mõlemat saab nautida Austria rahvusköögiga söögikohas, kuid tüüpiline kohalik rahvusroog koosneb tavaliselt rammusast supist, milles on nuudleid ja klimpe või kapsasupist, praeks on näiteks kuulus Wiener nitsel ja magustoiduks õunastruudel. Leto salat (marineeritud tomati ja paprikaga) on samuti pärit Austria köögist. Bertolt Brechti sõnul on Viin aga rajatud hoopis ümber kohvikute. Kohvi juuakse vähemalt kümnel erineval moel. Viinile tüüpilise talupojastiilis interjööriga einestamispaiga Heurigeri leiad Grinzigist või Sieveringist Iseloomulikuim öömaja Austrias on väikestes alpimajakestes, mida kohtab enim suusakuurortides või mägikülades. Kuulsamatest mägikuurortidest võib eraldi välja tuua loomulikult St.Antoni Kuid on ka häid hotelle.
Merilaasi loomingusse kuulub draama ,,Kaks viimast rida" (1973), lastenäidend ,,Pilli-Tiidu" (1977) ja kolm libretot G. Ernesaksa ooperitele: ,,Tuleristsed" (1959 koos K. Irdiga), ,,Käsikäes" (koos P. Rummoga) ja ,,Kosilased Mulgimaalt" (E. Vilde ,,Vigaste pruutide" motiividel). Merilaas on tõlkinud G. C. Lichtenbergi ,,Aforisme" (1972 koos A. Sangaga), G. Maureri valikkogu ,,Maailm toimub" (1977 koos A. Kaalepiga), G.Eichi ,,Ajendid ja kiviaiad" (1986 koos A. Kaalepiga), B. Brechti luulet ja näidendi ,,Tapamajade Püha Johanna" ja ,,Ema Gourage" (1977), Goethe luulet ja näidendi ,,Torquato Tasso" (1983).
Westholmi direktor Jakob Westholm. Teos käsitleb ühe klassi poiste omavahelisi suhteid ning maailmanägemust. 1989 «Syvyydestä» 1993 «Tabamatus» 1995 «Mesmeri ring» 1998 «Paigallend» 2001 «Tahtamaa» 1989 «Doktor Karelli raske öö» 2000 «Vend Enrico ja tema piiskop» 1968 «Muld ja marmor» koos Ellen Niiduga 19681995 kogud «Vahelugemised» 2003 elulooraamat «Kallid kaasteelised» 2003 «Omaeluloolisus ja alltekst» 1963 B. Brechti «Kolmekrossiooper» 1964 E. Rostandi «Cyrano de Bergerac» 1966 W. Shakespeare'i «Othello» 1968 W. Shakespeare'i «Macbeth» 1970 J. Madáchi «Inimese tragöödia» 1971 L. Carrolli «Alice imedemaal» 1975 W. Shakespeare'i «Perikles» ja «Torm» 1988 S. Zweigi «Eilne maailm» Krossi teoseid on tõlgitud vene, saksa, tsehhi, soome, rootsi, poola, gruusia, jaapani, ungari, leedu, läti, bulgaaria, inglise, slovaki, norra, prantsuse, taani,
seda tegi esimesena itaallane Castervetro 1576 oma Aristotelese kommentaaris) · tegevustiku ühtsus. Mida mõistatakse tegevusühtsuse all? · tegevus keskendub ühele tegevusliinile; · kõik toimuv on kausaalses seoses; · suletus; · finaalsus. Gustav Freytag ("Draamatehnika" 1863) kirjeldas draama tegevuse arengut järgmise skeemiga: Klassitsismi draamakontseptsiooniga ei sobi kokku Shakespeare'i looming, Ibseni ja Brechti eepiline draama, absurdidraama, mitte-euroopa näitekirjandusliku traditsiooni jm. Avatud vorm dramaatikas · koha ja ajaühtsusest ei peeta kinni · stseenid vahelduvad kiiresti ja hüppeliselt · tegevusühtsus ei kehti, stseenid ei ole omavahel põhjuslikus seoses, vaid lihtsalt mingil moel ritta pandud, stseenid on suhteliselt iseseisvad · lõpp ja algus ei ole selged · puuduvad ühetähenduslikult polaarsed jõud
aadlikele pehmendatud kujul. Praktiliselt ilmnes see ebajärjekindluses, millega valitsus võitles duellide vastu, lubades auseaduste funktsioneerimist juriidiliste normide kõrval. 8. „Häbi“ ja „hirmu“ kui kultuuri psühholooogiliste mehhanismide vaheline täiendsuhe võimaldab ehitada tüpoloogilisi kirjeldusi alates süsteemidest, kus „hirmu“ valdkonna hüpertroofia toob endaga kaasa „häbi“ sfääri kadumise( vrd Tacituse „Annaalid“, Brechti „Kolmanda impeeriumi hirm ja meeleheide“) kuni sellisteni, kus häbi on ainukeseks keeldude reguleerijaks. Erilise kultuurilise tähenduse omandavad käitumiste, mida tajutakse kui „hirmuta“ või „häbita“, kirjeldused. Viimasel juhul tuleb eristada välisest vaatepunktist „häbitut“ käitumist (nt 19. saj keskpaiga vene nihiliste, kes ajalooliselt sätestasid uut tüüpi moraali, tajuti kui häbi normide rikkujaid) või isiklikust – antud grupi esindajate vaatepunktist
hea tasemega ansamblimängu. Ideoloogiliste kammitsate lõtvumist 1950. aastate lõpus näitlikustasid teatraalsema stiili otsingud – näiteks Voldemar Panso „Härra Punttila ja tema sulane Matti” (1958 Draamateatris) oma novaatorliku lavakeele ja võõritava teatrimänguga, rahvateatri ja ideeteatri väljendusvahendite veenva ja vaimuka sünteesiga. Eestis märkis „Punttila” Brechti ja tingliku teatrikeele taastulekut peale sõda, kogu Nõukogude Liidu kontekstis aga esimest murrangulist Brechti lavastust. Panso kui dogmaatilisest mõtlemisest vaba, andekas ja värvikas, omamoodi renessanslik loojanatuur suutis rakendada parimat varasemast teatritraditsioonist (sõjaeelses teatrikoolis oli ta olnud Lauteri ja Põldroosi, Moskvas aga Aleksei Popovi ja Maria Knebeli õpilane), tuues 29 eesti lavale stilistilise mitmekesisuse, värske kujundlikkuse ja mängurõõmu
Kui Saksamaale tuli võimule Hitler, läks brecht pagusele. Pagulasena kirjutas ta rahvatüki ,,Härra Puntila ja tema sulane Matti"algvariant valmis (1940) Soomes ja kirjutas koos Eesti päritolu soome kirjanikuga Hella Wuilijoega. Näidend ,,Ema Courage ja tema lapsed"(1939) tegevus toimub 17.sajandil Kolmekümneaastase sõja ajal. ,,Galilei elu"(1939 peategelane on 16-17 sajandi itaalia astronoom ja filosoof galileo Galilei.Kõige õnnestunuma rakenduse leiavad Brechti eepilise teatri printsiibid draamas ,,Hea inimene Sezuanist"(1940). Brechti ,,Svejk Teises maailmasõjas"(1944) on jaroslav Haseki kuulsa romaani draamavormis järg. Becht oli veel ka andekas lüüriline poeet.Samuel Beckett (1906-1989)-Iiri irjanik on 20.sajandi tähtsamaid prosaiste ja näitekirjanikke. Sündis Dublini lähistel , õppis Trinity College´is prantsuse ja itaalia filoloogiat. Algul ta töötas Belfastis ja siis Pariisis inglise keele õpetajana
Joiud võivad olla pühendatud loomadele või inimestele, olla rõõmsad, kurvad või melanhoolsed. Tänapäeval on lisaks traditsioonilisele saateta joigamisele levinud ka muusikalise saatega uued joiud või vanade töötlused, mis kuuluvad popmuusika eri zanritesse. 1970-ndatel aastatel sai alguse ka saami teatritegevus. Tähtsaim teatritest on rahvusteatri staatuse saanud täisprofessionaalne Beaivvas Guodageaidnus. Saami keeles on mängitud nii oma dramaturgiat kui Lorcat, Brechti, Shakespeare'i ja jaapani autoreidki. Teatri modernsem suund on olnud seotud Eugenio Barba ja teiste Euroopa teatri uuendajatega. 3.4.Saamikeelne meedia Ajalehed: Ávvir · Min Áigi · Muitalægje · Sámi Áigi · Daerpies Dierie · Waren Sardne · Ságat Tv saated: Oasat · Unna Junná Ajakirjad: Dieut · Gába · S · Sápmelas · Bårjås · Samefolket Raadiosaated: NRK Sámi Radio · Yle Sámi Radio · SR Sápmi 3.5.Tänapäev
Sündis Estonia orkestrandi pojana, lapsest peale teatris. Kirjutamine, tunnustus tuli varakult. Haridusel jurist. Väga produktiivne, kuid suhteliselt pealiskaudne. Näidendid ja operetilibretod: ,,Ainult unistus" 1955 ,,Robert Suur" 1957 ,,Uusaastaöö" 1958 ,,Sinine rakett" 1959 ,,Viini postmark" 1963 ,,Mürgine perenaine" 1967 ,,oi-oi-oi-oi oinalugu" 1967 ,,Infarkt" 1970 jpt. Veel repertuaaris: Eesti klassika (Koidula, Kitzberg, Luts, Vilde) Maailmaklassika (Shakespeare, Ibsen, Brechti huvi hakkas tekkima) Vene klassika (Tolstoi, Tsehhov, Gorki) Kaasaegsed nn vennasrahvaste näidendid, nt läti autorite teosed (Priede, Vigante, Gulbis). Teatrite struktuur ja juhtimine: · Teatrite struktuuris eelneva perioodiga võrreldes erilisi muutusi ei olnud · Riiklik dotatsioon 1950. aastate II poolel 40-50% · Draamateatrit juhtis Ilmar Tammur · Vanemuist juhtis alates 1955. a taas Kaarel Ird, kes oli olnud 1952-1955 Pärnu teatri peanäitejuht
ja kogemus.Ita on tundnud elu jooksul tugevat kriitikat,kuid publik on teda hoidnud.Alati on ta teinud kõike suure kirega,mis puutub näitlejatöösse.Ta on vastu võtnud kõik osad,mida talle pakutakse.Itale meeldib peaproovide aeg,kui kõik on parajalt närvis ja valitseb kaos.Uskumatu,et pärast 57 aastat,ei tunne ta veel tüdimust ja naudib oma tööd.Tal on oma 120 erinevat rolli teatris. "Kui peaksin valima mõned huvitavamad rollid oma tolleaegsel teatriteel,siis oleksid need Kattrin Brechti näidendis ''Ema Courage''ja Izolda Saja näidendis ''Pühajärv''." Ita elus on ka naisi,kes omavad tähtsat kohta tema elus.Nooruspõlves leidis Ita endale sõbrannad,kellega ta koos lõbutses ja oli.Neid oli seitse.Nad tegid koolitöid koos,käisid pidudel ja veetsid niisama lõbusalt aega,nii kuidas see tol ajal võimalik oli.Ja neil on palju ühiseid mälestusi.Koolisünnipäevadel ja muudel tähtpäevadel saavad nad veel siiani
7 kaamelitega, liigub sõduritevoore, puhkeb tulekahjusid ning revolutsioone, sünnib uusi aegu. Oma loomingus sageli rahvaluule motiive kasutav Vaarandi on eesti suulist pärimust mõjutanud ka muul moel kui "Saaremaa valsi" sõnade kaudu. 3. DEBORA VAARAND TÕLKIJANA Debora Vaarandi oli ka viljakas tõlkija. Ta on tõlkinud soome, saksa ja vene keelest, muuhulgas Bertolt Brechti, Alfred Adleri, Aleksei Tolstoi, Veera Inberi, Juri Nagibini, Mihhail Prisvini, Eduard Bagritski, Viktor Nekrassovi, Maksim Gorki, Olga Bergholzi, Anna Ahmatova, Katri Vala, Eino Leino, Aleksis Kivi, Georg Trakli ja Laila Hirvisaari loomingut. 1987. aastal ilmunud meeneraamatus "Aeg tuli:" on esindatud nii Vaarandi tõlked Ahmatova luuletustest kui ka vastupidi. See on eesti ja vene kirjanduse üks olulisemaid kohtumisi. 8 4
Augusto Boal 16. märts 1931 – 2. Mai 2009, Brasiilia, Rios Õppis Columbia ülikoolis New Yorgis( algselt keemiat). Õpetaja oli John Gassner, kes tutvustas talle Brechti ja Stanislavskit. 1955 lavastas (esimest korda?) Pärast lõpetamist 56, palus Arena Teatris Brasiilisa, Sao Paulos. Seal hakkas katsetama, katsetas ka Stanislavskiga, mida varem ei oldud Brasiilias nähtud. Kohandas lavastusi Brasiilia oludele. 64 tuli sõjaväeline riigipööre. 71 ta rööviti tänavalt, piinati? Ja lõpuks saadeti välja Argentiinasse, kuhu ta jäi 5 aastaks. 73 avaldas seal “Theatre of the Oppressed” – baseerub raamatul “Pedagogy of the
Analüüs: Luuletus on kirjutatud abab riimiga. Põhjus, miks see luuletus nii väga meeldib on see, et olen kuulnud seda ka viisistatuna (Erko Niit ja Laura Junson). Luuletus pealtnäha on hästi lihtsalt kirjutatud, kuid on sügavamõtteline ja armas, armastusluuletus. 9 Kokkuvõte Debora Vaarandi panus Eesti kirjandusse on märkimisväärne, ta rikastas seda tõlgetega Bertolt Brechti, Anna Ahmatova, Eino Leino jt kirjanike teostest. Üks eesti ja vene kirjanduse tähtsamaid kohtumisi on 1987. aastal ilmunud meeneraamatus "Aeg tuli", kus on esindatud nii Vaarandi tõlked Ahmatova luuletustest kui ka vastupidi. Praegu ei ole küll Vaarandi loomigu roll noorema põlvkonna seas nii tähtis, seda varjutab tema kommunistlik minevik, kui siiski suurema osa tema loomingust moodustab lembe- ja loodusluule. Vähesed teavad ka seda, et temale
Nad kaitsesid isikuvabaduse ning rahu ja vendluse aadet. Ekspressionistid võitlesid uue inimese ja parema maailma eest ning sõja vastu. Nad taotlesid väljenduslaadis ilmekust ja hoogsust, mille nimel loobusid mõnikord isegi omadus- ja sidesõnadest. Erilist tähelepanu pöörasid nad tegusõnadele ja lühilausetele, millega andsid stiilile aktiivsuse. Nad üllatasid lugejaid ootamatute detailide ja kujunditega. Ekspressionismil on oluline koht Bertolt Brechti ja Franz Kafka loomingus, eesti kirjanikest on seda suunda viljelnud Mait Metsanurk, Marie Under. Futurism Futurism, mis pidi saama tulevikukunstiks, tekkis 20. sajandi algul Itaalias. Futuristid eitasid kogu varasemat elukorraldust ja kunstiloomingut. Nad ülistasid suurlinlikku elulaadi, masinaid ja vabrikuid. Sõjad ja vägivald olid nende jaoks uue tekkimise eeldused.
Kujutusobjektideks vaimuhaiged, prostituudid, eluheidikud, vigased kerjused, nälgivad lapsed. Vaenlases ei nähta vastast, vaid venda ja kaaskannatajat, prostituudis otsitakse jumalikku. Teatris - protest ja mäss valitseva elukorra vastu. Näitlejate liigutused on järsud ja nurgelised, kõne paisub sosinast karjeks. Bertolt Brecht - eepilise draama rajaja. Näitekirjanik, lavastaja ja teoreetik. Inimese olemus sõltub neist sotsiaalsetest suhetest, milles ta elab. Peategelaseks on Brechti teatris vaataja, sest just tema peab leidma tegelikus elus lahendused probleemidele, mida teater talle ette mängib.Vaataja ei tohi sisseelada etenduse maailma - kasutatakse võõritusefekti - tuttavad asjad ärataksid vaatajas udishimu ja hämmastust, nagu oleksid nad võõrad. USA Ernest Hemingway - "Ja päike tõuseb", "kellele lüüakse hingekella". "jäämäe teooria" - nähtav-kuuldav on vaid väike osa sügavamast, peidetud tegelikkusest. Seega kirjanik üksnes vihjab nähtustele
Võib hõlmata mitut alusteksti või kasutada ainult osa tekstist. 13. Mis on libreto, mis on stsenaarium? Libreto muusikalise lavateose (ooper, operett, muusikal) tekst või tantsulavastuse (nt balleti) lühike sisukirjeldus stsenaarium filmi või saate kirjanduslik alustekst, mis võib olla originaallooming või mõne kirjandusteose dramatiseering 14. Nimetage zanrimääratluse funktsioone. · Informeeriv funktsioon (nt kolmekümneaastase sõja kroonika (Brechti "Ema Courage")) · iseloomustav funktsioon - Näidendi kunstilist eripära, meeleolu, tekkeviisi iseloomustavad (nt naturalistlik kurbmäng (Strindbergi "Preili Julie") 15. Millised on dramaatika põhizanrid? Tragöödia, komöödia, draama 16. Mis on tragöödia, komöödia ja draama põhilised tunnused? Tragöödia: · kangelane on (pool)jumal või eriline inimene, ülik; kangelane on eetiline.
suudab oma loomingus nädata seda, mis peitub igapäevaste nähtuste taga. Ekspressionistide võtmesõnaks on "muutumine", "uuenemine", "ühiskonna taassünd" elu ja kunsti uue ühtsuse läbi. Ekspressionism ei olnud pelgalt kitsas luulevool, mis sai alguse maalikunstist, vaid osutus ka väga mõjukaks ka teatris, iseloomulik oli publitsistlikkus, plakatlikkus, ideed rõhutati jõuliselt. Ekspressionismil on oluline koht Bertolt Brechti ja Franz Kafka loomingus, eesti kirjanikest on seda suunda viljelnud Mait Metsanurk ja Marie Under. IMAZISM Imazism tähendab inglise keeles tõlgituna sõnast image pilt, kujund. See modernistlik kirjandusvool inglisekeelses luules, tekkis 20. sajandi algul täpsemalt 1912 1917 aastal Inglismaal ja Ameerikas protestiks järelromantismi vastu. Imazism sai oma nimetuse sellest, et suuna peaesindajad ja teoreetikud hakkasid pöörama
teda vestlejate isikutega täita: keeleteaduslikust vaatenur gast pole Autor eales midagi enamat kui see, kes kirjutab, täpselt nagu mina on kõigest see, kes ütleb mina. Keeles pole meil tegemist mitte ,,isikuga", vaid ,,alusega", ning sellest alusest, mis väljaspool teda määratlevat lausumist ei sisalda midagi, piisab keele "kooshoidmiseks", st ammendamiseks. * Autori eemaldumine (Brechti eeskujul võiksime rääkida siin tõelisest ,,võõritusest" -- Autor piseneb kujukeseks kirjanduse näitelava taganurgas) pole pel galt ajalooline tõik ega kirjutuse akt, vaid sellega muutub üdini nüüdisaegse teksti olemus (ehk -- see teeb sama välja -- teksti luuakse ja loetakse edaspidi nii, nagu ei eksisteeriks autorit ühelgi tekstitasandil). Esiteks muutub aeg. Kui usutakse Autorisse, nähakse teda alati raamatule
42. Mida tähendab kummastamine kui kirjandusvõte? Tooge näiteid. () - Võtted, millega kujutatu muudetakse justkui võõraks, kummaliseks. - ...kunsti võtted on asjade kummastamine ja raskepärane vorm, mis raskendab ja pikendab tajumist, sest tajumisprotsess on kunstis omaette eesmärk ja seda tuleb pikendada. - Objekt tuleb üle viia ,,harjumusliku taju sfäärist uudse taju sfääri". 43. Mis on kummastamise eesmärk? Mis on Brechti võõritusefekti eesmärk? - Lähedane on saksa näitekirjaniku Bertolt Brechti võõritusefekt (Verfremdungseffekt) kui tehnika, ,,mille abil võib kujutatavatele sündmustele anda ,,silmatorkavuse, selgitamisvajaduse, mitte- endastmõistetavuse, mitte-lihtsalt-loomulikkuse pitseri." Selgitas mõistet traktaadis ,,Vaseost", mis valmis 1930ndate lõpuks.) 44. Mis iseloomustab strukturalismi kui mõttevoolu?
• „September Song“ • „Alabama Song“ (Ajastu)ooper „Tsaar laseb end fotografeerida“ EE 1928 (Pappel ütles 1927), Leipzig Tsaarile plaanitakse korraldada atentaati. Kaunis daam võrgutab tsaari ja märguandeks atentaadile on see, kui laval pannakse mängima grammofon. Võrgutav terrorist hakkab tsaariga tangot tantsima. Daam aga armub tsaari ja loobub atentaadist. (Esimest korda oli grammofon sisse kirjutatud orkestri partituuri) 6. Weilli ja Brechti koostöö. “Kolmekrossiooper”, ooper “Mahagonny linna tõus ja langus”. Brechti teatrivaated. 1927. a. algab Weilli koostöö Brechtiga Lähemalt Bertolt Brecht’ist (1898–1956) Ta on öelnud: „Maailmas on kaks suurepärast lavastajast, Chaplin on see teine.“ Ta oli kommunismimeelne. Pärjatud 1954.a. isegi Lenini rahvusvahelise rahupreemiaga. Brechti teatri peamisi eesmärke oli mitte lasta publikul hetkekski minna loo sisse ega arvata, et laval toimuv on päriselt
Ekspressionism (lad. k. expressio, väljendus, ilme) Kirjandusse jõudis saksa luule kaudu enne I maailmasõda. Ekspressionistlikule luulele on omased jõulised, eksalteeritud ja fantaasiarikkad kujundid, agiteeriv, retooriline paatos, mille läbi kujutatakse õuduste haardes oleva inimese elamusi. Ekpessionistid vahendasid hetkemeeleolusid ja tundeid. Nad taotlesid väljenduslaadi hoogsust ja ilu. Ekspressionismil on oluline koht näiteks sakslase Bertolt Brechti (18981956) ning Franz Kafka (18831924) loomingus, eesti kirjanikest on seda suunda viljelenud Mait Metsanurk (18791957) ja Marie Under (18831980). Futurism Tekkis 20.sajandi alguses Itaalias ja levis sealt Venemaale.Nad ülistasid kiirust, kuna see kujundab maailma. Kõik pidi olema pidevas liikumises, ka kirjanik. See pidi saama tulevikukunstiks. Futuristid väitsid et enne neid pole kunsti tehtud ja kõik, mis enne oli, läheb nüüd ajaloo prügikasti
Publik pidi tegelase käekäiku ja olemust tunnetama. Tahtis näidendi tegevust publiku kogemusele lähendada. Traditsiooniline publik ei suuda laval näidendi sündmusi siduda tegeliku eluga. Draamateatri idee toetab passiivset vaatajat, eepiline teater sunnib vaataja võõristus-efekti kaudu kriitilisele ja objektiivsele positsioonile. Võõristus-efekt: sündmuste, tegude ja tegelaste võõraks tegemise protsess, piisava kriitilise distantsi loomine publiku jaoks. Brechti loodud teatrisuund, mille eesmärk oli mitte lasta publikul minna loo sisse ega arvata, et laval toimuv on päriselt. Selleks kasutas ta võõritusefekti, mis väljendus selges loo lineaarsuse järgimises, ning realistlike stseenide vahel esitatavates seletatavates märkustes kas siis loosungite või vahelaulude ehk songide näol. 13) Norra rahvusliku teatri areng 19.sajandil oli Norra Taani mõju all, oli autonoomne. 19.sajandi keskel iseseisvusliikumine. 1849
puhul. Unt väljendab oma teatrikogemust ning filosoofilisi arusaamu teatrimaailmast ka kitsalt ilukirjanduslikes teostes (Via regia, Brecht ilmub öösel). Teatrist saab keskne tegelane. Siin on Illimari läbi väljendatud erinevaid kontseptsioone teatri loomuse kohta ja aistinguid, mida teatriilm tekitab (piiride kadumine päris lava ja eluteatri lava vahel, teatri manifesteeritud ning elu varjatud illusoorsus, teatripoeetika rakendamine kui stiil jne.). Brechti seiklused Soomes on ülimalt visualiseeritud, filmilikud, fragmentaarsed. Unt loob ühest oma lemmikdramaturgist - Brechtist - iseenese alter ego, kättesaamatu ning salapärase geeniuse kuju. Bertolt Brecht on nii Mati Undi kui Roland Barthes'i suur eeskuju, neid köidavad Brechti vahetu dramaturgia keel, selgus, interaktiivse teatri loomine, kus publik haaratakse etendusesse, kartmatus "haarata sarvist" klassikutel ning pakkuda välja oma
inimese ja parema maailma eest. Väljenduslaadis taotlesid nad ilmekust ja hoogsust, mille nimel 1 loobusid mõnikord omadus- ja sidesõnadest. Erilist tähelepanu pöörasid nad tegusõnadele ja lühilausetele, millega andsid stiilile aktiivsuse. Nad üllatasid lugejaid ootamatute detailide ja kujunditega. Ekspressionismil on oluline koht näiteks sakslase Bertolt Brechti (18981956) ning Franz Kafka (18831924) loomingus, eesti kirjanikest on seda suunda viljelenud Mait Metsanurk (18791957) ja Marie Under (18831980). futurism kunstimeetod, mis tekkis 20. sajandi alguse Itaalias ning pidi kujunema tulevikukunstiks. Futuristid eitasid kogu varasemat elukorraldust ja kunstiloomingut. Nad ülistasid suurlinlikku elulaadi, masinaid ja vabrikuid. Sõjad ja vägivald olid neile uue tekkimise eeldused.
o näitlejate liikumise ja kehaplastika, valguse, värvi ja helide abil. Ekspressionistliku draama tähtsamad esindajad on Walter Hasenclever ,Ernst Toller, Georg Kaiser. Ekspressionistlikku draamat iseloomustavad teravad kontrastid, dünaamiline tegevus, individualiseeritud karakterite puudumine. Eepiline teater on draama- ja lavakunstisuund, mis sai alguse 1920. aastatel Saksamaal ning mille mõjukaim esindaja oli Bertolt Brecht. Brechti looming lähtus ekspressionismist, kuid ühtlasi oli ka selle eitus. Beckett on absurditeatri õigeim esindaja. Sotsiaalpsühholoogiline draama Ameerika Ühendriikides ja Inglismaal oli kommertsteatris juhtival kohal realistlik draama. Rõhk püsis jätkuvalt psühholoogilisel realismil, emotsionaalsel siirusel, mis oli väljendusvahendites kesksel kohal. Tegelaskujude siseelu ja näidendi "sõnumi" edasiandmiseks kasutati stseene minevikust, unenäolisi episoode, sümboolseid tegelasi ning
sooloprojekte. 1985 ilmus debüüt selles vallas "The Dream Of The Blue Turtles", milles rohkelt Sting armastust jazzmuusika vastu. Lõike Pariisi kontserditelt võib leida ka muusikafilmist "Bring On The Night". 1987 ilmunud "Nothing Like The Sun" sisaldas järgmise kõva hittloo "Englishman In New York". Tiheda tuurikava ja heategevusüritustega hõivatud popstaar suundus 1989. aasta lõpus vahelduseks Broadway'l, et teha kaasa kuulsas Bertold Brechti "3 krossi ooperis". 1991 ilmus vastuoluline plaat "Soul Cages". Osadele meeldis see väga, teistele üldse mitte. 1992 Sting abiellus uuesti, valituks Trudy Styler. Aasta hiljem ilmutas tugeva albumi "Ten Summoner's Tales", kus leida klassikud "If I Ever Lose My Faith in You" ja "Fields Of Gold". Mahuka tuuri vahepeal lõi ta kampa Bryan Adamsi ja Rod Stewartiga, et teha kõva filmilaul "All For You". Mõistagi "Kolme musketäri" tarvis. Tema lalule on leida ka
on fakt; fakti kaudu on maailma võimalik objektiivselt kirjeldada; positivismi olulisemaks uurimisaineks on kirjaniku biograafia s.t autori elu ja elutingimused põhjendavad tema loomingut 8. Mis on ,,kummastus" kirjanduses? Kunstis toimub asja väljatoomine tajumise rutiinist kummastuse ja raskepärase vormi kaudu. Asjad rebitakse lahti harjumuspärasest seostest. Tagajärjeks objekti eriline tajumine, mitte äratundmine. Võõritusefekt: Berthold Brechti "Verfremdungseffekt" rõhutab, et reaalsus ei ole midagi antut või lõplikku, vaid konstrueeritud läbi tunnetuse, keele, uskumuste. Osutab sellele, et reaalsuse asemel pildid reaalsusest. Valem: "ma ei ole Hamlet, ma mängin Hamletit" Kummastavad teemad: · Keele ja stiili harjumuspäratus · Animism elutud asjad ärkavad ellu ("saavad hinge") · Antropomorfism "hingestamise" erivorm. Nähtus või asi saab inimliku
Üks steen toimub ühes, teine teises kohas. Wandlungsprozess des Protagonisten: Ernst Toller die Wandlung (1919). Idée - Schaffung des Neuen Menschen. Teema on tavaliselt siiski olemas. E.Toller on üks kuulsaim ekspressionistlik näitekirjanik. Uus ühiskond vajab uut inimest. Natuke religioosne sisu poolest. Sarnasus Kristusega. Tavaline inimene missiooniga inimene lunastaja. Georg Kaiser (Von morgens bis mitternachts, 1912, Gas, 1918), Walter Hasenclever (der Sohn, 1914). Bertolt Brechti varased draamatööd võiks ka ekspressionismi alla arvata. Georg Kaiser: Gas I ja II Need on stseenilised eksperimendid või mõttemängud. Siin see stseenide kasutamine eriti hästi näha. Ise kutsus neid Denk-Spiele. Kohta ei ole, on kohaabstraktsioon, tegelased on abstraktsed. Figuren tegelased. Nt ühejalaga mees, naine, surm. Die Frau, kes kehastab naiselikku elementi. Kaiser kasutab palju sümbolite keelt. Gas = Katastrophe (weisser Herr) ta on ka surm.
Publik on etenduse aktiivne kaaslooja. Juba lavastust ette valmistades esindab ja arvestab lavastaja vaataja positsiooni. Etenduse tajumist mõjutatakse tavaliselt kahel moel: publiku paigutuse kaudu lava suhtes ning vaataja taju suunamise kaudu lavastuslike võtetega. Stanislavskiliku teatri vaatajalt oodatakse loole ja tegelasele kaasaelamist ning osavõtlikku samastumist; ta peaks vastu võtma neid emotsioone, mida laval läbi elatakse. Brechti teatri vaataja peaks laval toimuvat jälgima kainel ja kriitilisel pilgul, püüdmata samastuda. Grotowski teatri puhul oli teater kohtumine näitleja ja vaataja vahel, ta vajas vastuvõtlikku vaatajat, kes ei tule teatrisse täitma kultuurilist kohustust, vaid kutsumusest olla tunnistaja näitleja eneseavamisele. 31.Millele toetudes analüüsida etendust? · Omaenese vaatamiskogemus · muljete jäädvustamine kirjalikult: vaataja jäädvustab seda, mida peab oluliseks
teatrikonventsioonide puhul erineb? Publik on etenduse aktiivne kaaslooja. Juba lavastust ette valmistades esindab ja arvestab lavastaja vaataja positsiooni. Etenduse tajumist mõjutatakse tavaliselt kahel moel: publiku paigutuse kaudu lava suhtes ning vaataja taju suunamise kaudu lavastuslike võtetega. Stanislavskiliku teatri vaatajalt oodatakse loole ja tegelasele kaasaelamist ning osavõtlikku samastumist; ta peaks vastu võtma neid emotsioone, mida laval läbi elatakse. Brechti teatri vaataja peaks laval toimuvat jälgima kainel ja kriitilisel pilgul, püüdmata samastuda. Grotowski teatri puhul oli teater kohtumine näitleja ja vaataja vahel, ta vajas vastuvõtlikku vaatajat, kes ei tule teatrisse täitma kultuurilist kohustust, vaid kutsumusest olla tunnistaja näitleja eneseavamisele. 31.Millele toetudes analüüsida etendust? · Omaenese vaatamiskogemus · muljete jäädvustamine kirjalikult: vaataja jäädvustab seda, mida peab oluliseks
sees. 9. Eesti draama põhisuundumusi ja autoreid aastatel 196685. Uus draamakirjanduse õitseaeg, üks võimsamaid perioode Eesti draamas. Kollektiivne fenomen. Esile tõuseb Rummo ,,Tuhkatriinumäng". Kaks perioodi: 19661972 ja 1973 1985 Juhan Smuuli ,,Polkovniku lesk" jätkab 1960ndate lõpuni ja 170ndate alguseni. ,,Polkovniku lesk" tekitab draamauuenduse. Draamauuendus ja teatriuuendus hakkavad 1960ndate II poolel liikuma paralleelselt. 1960ndate keskpaigas valiti Bertolt Brechti tee (ohutum autor, kui Artuaud. Brechtilik tee ,,Polkovniku leses" ja ka Ain Kaalepil. Artur Alliksaare (Nimetu saar (1966) - mudeldava tendentsiga). Mudeldraama mudeldav tendents, mis proovib korraga haarata väga paljut, tekib soov öelda elu kohta kõike. Modelleeritakse kogu maailma ja olemist. Selle aja draamakirjanik valis mingi alusteksti, töötles seda ja valmis teise tekti tõmmisena näidend. Kaalep võttis Piibli aluseks. Nõukogude ajal ei võinud Piibli
Ta tõi lavale rahvalikke, sageli muusikaga seotud algupärandeid. Näiteks Lutsu ,,Tagahoovis" segunes Irdile omane mahlakas rahvalike tüüpide galerii ja tugevalt kriipiv sotsiaalne alatoon. Pooldas heal kirjandusel rajanevat realistlikku teatrit, valdas rahvuslikku omapära lavalist väljendamist, folkloorihuvi. Olustlikulisrealistlik suundumus kõlab ka lavakujunduses, realistlikud osapooled koos tinglike märkidega (maalitud taust), naiivrealistlik. Brechti teatri ideaalid. Sotsiaalset olustikku uurida ja analüüsida. Ird oli olmerealismi esindaja, Tammur aga sotsialistliku realismi ajal lavastaja. Tammuri jaoks oli oluline, et lavastus oleks ideeliselt selge ning mõningate romantiliste sugemetega. Tema stiil oli jõuline: kontrastid, tugevad kired, dünaamilised massistseenid. 4. Mida kujutab endast psühholoogiline realism teatris? Nimetage kaks lavastajat, kelle rezii on psühholoogilis-realistlik. Põhjendage.
Mõjub ka kaasajas värskena. Majakovski on tuntud eelkõige luuletajana, on kirjutanud ka kaks näidendit: „Saun“ ja „Lutikas“. Satiirilised komöödiad, mis kritiseerivad bürokraatiat. VIII. Modernistlik draama – ühelt poolt püsib realistlik joon, aga lisandub katselisi eksperimente. Pannakse sisse absurdidraama sümboolika. Brecht paneb alus eepilisele teatrile – oluline on vaataja analüüsivõime, mitte emotsioonid. Brechti tuntuim näidend on „Kolmebrossi ooper“ – lugu kurjategijast, kes tuleb igast loost puhtalt välja. Maeterlink – „Pimedad“ ja „Sinilind“. Williams oli psühholoogilise suuna esindaja – „Tramm nimega Iha“, „Kass kuumal plekkkatusel“, „Elamiskõlbmatuks tunnistatud“, „Räägi minuga vihmakeeli“. Absurd – Beckett „Godot’ oodates“ – mitte midagi ei toimu, oodatakse ainult Godot’. Näitab ainult ootamist.
· loogilise terviku lagunemine · subjektipositsiooni pihustmine 58. Nimetage tegelaskuju loomist ja vastuvõttu mõjutavaid tegureid. Tegelaskuju loomist ja vastuvõttu mõjutavad tegurid: · tegelase kujutamine draamatekstis, · tegelase kujutamine teistes teostes, · näitleja isikupära, · näitleja varasemad rollid (ampluaa ja rollislepp), · lavastaja kontseptsioon. 59. Defineerige peamised rollikontseptsioonid Konstantin Stanislavski, Bertolt Brechti, Jerzy Grotowski järgi. Kontstantin Stanislavski - läbielamine Stanislavski rõhutas A. Tsehhovi dramaturgia uudsust sisemise tegevuse mõistega. Ta väitis, et tegutsemine ei tähenda üksnes eesmärgi poole püüdlemist ja võitlemist, vaid ka reageerimist ümbrusele, tunnetamist ja läbielamist. Selles mõttes on Tsehhovi näidendid tegevuslikud: "Tema loodud inimeste tegevusetuses peitub keeruline sisemine tegevus." ( 1954:221). Sisemise tegevuse mõiste abil tehti katse tõmmata
inspireerija ja julgustaja. Unt kirjutab nii nagu koolipoiss ikka nagu õpetajale meeldib. BIÖ Undi viimane romaan. Selles on juttu saksa teatrilavastajast ja teoreetikus Brechtist, kelle elust on valitud episood, mida Unt dokumentaalsust ja fiktsionaalsust segades esitab. See on episood, kui Brecht on Soomes maapaos koos Brechtiga saabuvad sinna tema naine, tema armuke ja tema sekretärist armuke. Unt kujutab, kuidas see seltskond suhtleb soome kultuuritegelastega. Suur osa tekstis Brechti enda monoloogid erinevatel teemadel. Seegi raamat sisaldab hulgaliselt erinevaid muid dokumente ja muud tüüpi kirjutusi. Narratiivi vahele asetab Unt mitmesugust ennekõike eesti ajaloost rääkivaid tekste ja dokumente, mh MRP; raamtu lõpus on terve osa, mis koosneb teaduslikest või ajalooalastest publikatsioonidest. Paralleelselt Brechti eluga vaadeldakse seda, mis toimub 40ndal aastal eestis räägitakse uuest valitsusest, mida juhib peaministrina endine luuletaja Barbarus.
ainukordne. See, mis moodustab uue rolli, on alati erinev. On suur valik, kes hakkab rolli täitma. Lavastajaraamatus on ka küsimus, kuidas lavastajad rollivalikuga tegelevad. Rolli loomise ahel: autor > tegelane (elab tekstis oma elu) > lavastaja (tõlgendab tegelast) > näitleja (kehastab teda) Rollikontseptsioonid: · Stanislavski idee: näitleja peab rolli välja töötama oma kogemustest, peab läbi elama. (Eestis levinud.) · Brechti idee: võõritus, näitamine · Grotowski idee: eneseavamine. Blokke eemaldatakse, et tuua esile tõeline mina. Näitleja peab rolli kaudu avama ennast, treeningu kaudu peaks vabastama end niivõrd, et kerkiks esile kõik sisemised tungid. - Arhetüüpsus, universaalsus nendeni jõutakse füüsilise ja eneseavamise kaudu. Müüdid ei mõju enam tugevalt, kuid müütideni saab jõuda tundmaõppimise, peene tehnika, impulsside ja rütmi abil viivad arhetüüpsuse ja universaalsuseni
Kui draama uuenema hakkab, siis mis teoreetilised taustad on ja kuidas teatriga seotud? Tartu peaasjalikult Vanemuise teatriuuendus 60-70ndatel, mõni kirjanik uuendusega seotud, nt Rummo ja M. Unt. Aga uuendused liiguvad paralleelselt. Teatris toimub muud ka. Üks olulisemaid asju noorsooteatri asutamine 65 (praegu Tallinna linnateater). Teoreetilised taustad: sulaaja ettevaatlikud teatritõlgendused, siis räägitakse Brechtist ja sellepärast, et oli lubatud autor. Brechti teatrikirjutus hakkab silma. Smuulilt saame Brechtiliku komponendi kätte. Asi ei ole eriti draamauuenduse seisukohalt päris selge. 60ndate lõpul A. Artaud, J. Grotowski, P. Brook. Otsitakse erinevaid võimalusi. Üks võimalus, mis 66ndast õhus, on see, et otsitakse kontakti absurdidraamaga. Esimesed Becketti katset 60ndate keskel. Selle juures ei saa öelda, et absurdidraama hakkaks keskset rolli mängima
näide : me näeme mingit objekti, me fikseerime selle, sellel on olemas mingi püsivus ja mingi unikaalsus. see on siin ja praegu. kui me teeme sellest foto, siis see aspekt muutub. foto on midagi, mis on taasloodav. aura kaob. pole olemas mingit autentset fotot, kujutise autentsus kaob, aga üks foto ei ole autentsem kui teine. foto on kunst mis on loodud massilise reproduktsiooni jaoks, ta on juba oma olemuselt seotud paljundamise ja reproduktsiooni jaoks. see omadus hävitab aura. b ja brechti dialoog, brecht avas benjaminile fotograafiliste vahendite sisu b : mehaaniline reproduktsioon suudab esimest korda maailma ajaloos emantsipeerida kunstiteose selle parasiitlikust sõltuvusest rituaalist. ka kunsti kunsti pärast peab ta rituaaalsel suhtel põhinevaks kunstiteosele tekib eksponeerimisväärtus aura taandumisega me näeme, kuidas kunstiline tekst eemaldatakse rituaali autoriteedist ja kunst muutub seeläbi demokraatlikuks. rituaali asendab poliitika
ja idealislikku vaid peab kujutama objektiivset tegelikkust · Sisuküsimusi hakati eelistama vormieksperimentidele · Kunst peab näitama ajaloo liikumapanevat jõudu töölisi ja talupoegi · Kunst on kasvatusvahend kunsti instrumentaliseerimise näide. Omas nõukogude liidus olulist rolli. Selle kaudu sai inimesi kasvatada, selle kaudu pidi sündima uus nõukogude inimene. · Vaata slaide! · Marksistliku esteetika edasiarendused L-Euroopas Lukasi, Brechti tööd. · Marksistlik esteetika Nõukogude Liidus sotsialistlik realism. · Marx võttis Hegelilt paljut üle, peeti mässavaks hegeliaaniks. · Paremhegeliaanid arvasid, et Hegelil oli olnud õigus, ning tema filosoofia kehtib ikka. Vasakhegeliaanid arvasid, et Hegel ei ole tegelikult mõelnud ühiskondlikke protsesse, ja on vaja uusi mõtestamisi. · Marx pakkus välja uusi tõlgendamisi, filosoofilisi ideid. Esitada kapitali teaduslik analüüs ja kriitika oli tema põhieesmärk
stiil (funktsionalism). - Argielu kaunistamine moodsa ja otstarbekohase, kõrgtasemelise (aga odava) disainiga (torumööbel). - Walter Gropius, Paul Klee, Wassily Kandinsky, Ludwig Mies vand der Rohe. - Hitleri reziim likvideeris ,,degenereerunud" kooli ja Bauhausi kunstnikud lahkusid Saksamaalt. (Poliitilis-Erootiline) Kabaree ja eksperimentaalne teater Berliinis. Ka esitavas kunstis väljendub ekspressionism. Bertol Brechti poliitiline draama: ,,Kolmekrossiooper" (1928). Võõrandumisefekt võrreldes sellega, et kui varem üritati tekitada reaalsuse illusioon, siis nüüd tehti vaatajatele selgeks, et see ei ole reaalne, vaid on nägemus. Saksa filmikunsti kuldne ajastu. Studio UFA (1917). Ekspressionism, sürrealism, alateadvus, ühiskonnakriitika. Ühiskondlik kaos peegeldub kunstis võõrandunud kujul. Esimest korda ilmuvad üleloomulikud õudusfilmid, patoloogiline
Ekspressionistid kaitsesid isikuvabaduse ning rahu ja vendluse aadet; võitlesid sõja vastu ning uue inimese ja parema maailma eest. Väljenduslaadis taotlesid nad ilmekust ja hoogsust, mille nimel loobusid mõnikord omadus- ja sidesõnadest. Erilist tähelepanu pöörasid nad tegusõnadele ja lühilausetele, millega andsid stiilile aktiivsuse. Nad üllatasid lugejaid ootamatute detailide ja kujunditega. Ekspressionismil on oluline koht näiteks sakslase Bertolt Brechti (18981956) ning Franz Kafka (18831924) loomingus, eesti kirjanikest on seda suunda viljelenud Mait Metsanurk (18791957) ja Marie Under (18831980). eleegia antiikkirjanduses leinalaul, mis arenedes muutus tõsieluliseks mõtisklevaks luuletuseks. Eleegia sisendab kõrgeid ideaale ja ülev-traagilisi tundeid. Kõiki eleegia liike ühendab üks värsimõõt, eleegiline distihhon, mis koosneb heksameetrist ja pentameetrist. Eleegiat viljelesid näiteks Tyrtaios (7.6. sajand e
Nad kaitsesid isikuvabaduse ning rahu ja vendluse aadet. Ekspressionistid võitlesid uue inimese ja parema maailma eest ning sõja vastu. Nad taotlesid väljenduslaadis ilmekust ja hoogsust, mille nimel loobusid mõnikord isegi omadus- ja sidesõnadest. Erilist tähelepanu pöörasid nad tegusõnadele ja lühilausetele, millega andsid stiilile aktiivsuse. Nad üllatasid lugejaid ootamatute detailide ja kujunditega. Ekspressionismil on oluline koht Bertolt Brechti ja Franz Kafka loomingus, eesti kirjanikest on seda suunda viljelnud Mait Metsanurk, Marie Under. Futurism Futurism, mis pidi saama tulevikukunstiks, tekkis 20. sajandi algul Itaalias. Futuristid eitasid kogu varasemat elukorraldust ja kunstiloomingut. Nad ülistasid suurlinlikku elulaadi, masinaid ja vabrikuid. Sõjad ja vägivald olid nende jaoks uue tekkimise eeldused. Futuristide tähelepanu
ning rahu ja vendluse aadet. Ekspressionistid võitlesid uue inimese ja parema maailma eest ning sõja vastu. Nad taotlesid väljenduslaadis ilmekust ja hoogsust, mille nimel loobusid mõnikord isegi omadus- ja sidesõ- nadest. Erilist tähelepanu pöörasid nad tegusõnadele ja lühilausetele, millega andsid stiilile aktiivsuse. Nad üllatasid lugejaid ootamatute detailide ja kujunditega.Inetuse esteetika,traagiline.Kõik tarapitalased, ajaluule.Ekspressionismil on oluline koht Bertolt Brechti ja Franz Kafka loomingus, eesti kirjanikest on seda suunda viljelnud Mait Metsanurk, Marie Under.H.Visnapuu ("Ärge tapke inimest!") Futurism, mis pidi saama tulevikukunstiks, tekkis 20. sajandi algul Itaalias. Futuristid eitasid kogu varasemat elukorraldust ja kunstiloomingut. Nad ülistasid suurlinlikku elulaadi, masinaid ja vabrikuid. Sõjad ja vägivald olid nende jaoks uue tekkimise eeldused. Futuristide tähelepanu keskendus teoste vormile: nad
annaabi.ee 
