2. Tarapita periood • 1920 „Verivalla“ • 1923 „Pärisosa“ • varjutatud sõjakoledustest • armastus ja loodus taha plaanil • ekspessionistlikum • palju piibli motiive „Ema piibel“ 3. Kõrgaeg • 1927 „Hääl varjust“ • 1928 „Rõõm ühest ilusast päevast“ - „Ahastaja“, „Laule lindudest“, „Suudlus“ • sisemonoloogid, realistlikud kujutluspildid • 1929 Ballaadide kogum „Õnnevarjutus“ - „Rändav järv“, „Lapse hukkaja“ • armastuse ja õnne võimalikkus 4. 30. ndad • Suhteliselt tagasihoidlik • 1930 „Lageda taeva all“ - „Õnne varas“, „Sant“ • 1935 „Kivi südamelt“ - „Üksteisest pimesi mööda käime“ • palju seoseid kunstiga
sündis 27.03.1883 kooliõpetaja perekonnas; raha puuduse tõttu õppis natuke siin-seal; Õppis väga noorelt lugema ja 14 aastaselt luuletas; töötas ajalehes ,,Teataja"; kuulus kirjandusrühmitustesse "Siuru" ja "Tarapita"; esimesest abielust 2 last; maetud rootsi; teosed on väga erinevad ja kujutavad väga erinevaid aegasid, mis vanemad teosed seda kurvemad ja mõtlikumad on. SONETID (1917) uudne ja isikupärane ÕNNEVARJUTUS (1929) psühholoogiline armastuslüürika; räägib armastav naine, kes ja müütiline; dramaatilised rahvavärssidest ootab kohtumist oma armastatuga; kõike ballaadid; armastuse ja õnne võimalikkus, ümbritsevat on kujutatud väga imelisena. mis enamasti puruneb. EELÕITSENG(1918) // LAGEDA TAEVA ALL (1930) KIVI SÜDAMEL (1935) mõtteluule, mis on mõtestatud sümbo...
M. Maeterlinck(18621949) sümbolistliku draama tuntuim viljeleja sündis Gentis õppis ülikoolis õigusteaduskonnas esimene luulekogu ''Kasvuhooned'' ja draama ''printsess Maleine'' lühidraamad: ''pimedad'' (sümbolite kaudu käsitleb inimese tragöödiat; tegevus kaugel nimetul saarel; 12 pimedat ootavad preestrist teejuhti, kes on surnud; otsustavad midagi ette võtta), ''sissetungija'', ''sisemus'', ''tintagiles´i surm'' ''Pelleas ja Helisande'' (armastuskolmnurk; tegevust vähe; dialoog napp; tähtsat osa etendavad pausid ja tegelaste sisemonoloogid; inimene on saatuse meelevallas, ei saa seda juhtida) näidend ''Sinilind'' loomingu tipp (puuraiduri poeg ja tütar saavad jõuluööl haldjalt käsu minna sinilindu otsima; Mälestustemaa, öö sünged maaalused valdused, Tuleviku kuningriik; saavad palju kogemusi; väärivad lindu oma hea tahte, tarmu ja julguse tõttu; igaüks pean endale ise õnne otsima) G. B. Shaw (18561950) iiriinglise kirjanik ...
helitööde põhjal on juba XX sajandi algul loodud moodsaid plastilisi tantse. Kirjutas hästi suurele orkestrile, kuid kõlas ei tule välja see. Ei teinud valjut muusikat, vaid pigem vaiksemat. Löökpillidel on suur tähtsus, kuid muusika ei ole rütmiline. Klaver oli tema jaoks eriline. Uuendused muusikaliselt * Ütles lahti klassikalisest numbriooperist ja Wagneri eeskujust ja põhimõtetest. * Ooperis on napp sündmustik, millest tähtsam on tegelaste sisemonoloogid ja eelaimdused. * Inimene on saatuse meelevallas. * Tegelased on abstraksed. * Uuendused harmoonias. Teosed Klaveriteosed: Deux Arabesques, Pour Le Piano, Suite bergamasque, Reverie, Estampes, Images, Children's Corner, Preludes, Etudes. Ooper: Pelléas ja Mélisande. Orkestriteosed: Fauni pärastlõuna, Nocturnes, Dances Sacrée et Profane, La Mer, Images, Le martyre de St. Sébastien, Jeux. Kammermuusika: Keelpillikvartett g-moll, Syrinx, Sonate pour violoncelle et piano,
Peateos:romaan: ,,ULYSSES" 1922 tegelaste käitumist, annab edasi kõnet, kuid välise külje kujutamise -aeg 1904 eesmärk on juhtida tähelepanu tegelase hingeelule.Dialoog-Napi, näiliselt -tegelased: Stephen Dedalus, Leopold Bloom, Marion Bloom juhuslikud laused. Alltekst sügavamal. -matkib ,,Odüsseiat" -700 lehekülge, tegevusaeg 1 päev -kaootilised sisemonoloogid annavad sellele teosele sisu (nt 1 tegelane 40 lk-d ilma kirjavahemärkideta) -vihjeid teistele autoritele (allusioonitehnika) -mäng keelega ja stiiliga (võõrkeelsed sõnad ja laused) -vaatepunkti muutus
Ta ei armunud Erikasse esimesest silmapilgust ning ei teadnud isegi miks ta end teda esmakordselt koju saatma pakkus. Armastus tärkas temas aga õige pea ning seejuures tõstis pead ka klassidevaheline suhe. Mingil moel asetas ta Erika kuskile endast kõrgemale ning imetles teda madalamalt, võrdles teda kuuga, mille poole hundid uluvad. Erika oli tema silmis siiski paruness. Oskari armastus ei tundunud mulle alguses siirana vaid pigem püüdlusega kõrgemale daamile meele järele olla. Tema sisemonoloogid olid suunatud pigem tema armastusele, mitte Erikale endale. Erikas aga ei olnud midagi sellist, mis taolist kohtlemist nõuaks. Tema tahtis olla samasugune nagu teised tüdrukud. Vestelda tõelistest asjadest ning õppida ja areneda. Talle ei meeldinud, et temasse suhtuti teistmoodi kui teistesse tüdrukutesse, kes joovad koos meestega baaris õlut. Tema armastus Oskari vastu oli tõeline. Nende vahekord arenes õhtust õhtusse ühistel
Näiteks luuletuses Verivalla, meenutab põrgut ja lõpeb kujundiga taevastest inglitest, kelle valged tiivad on maa pealt tulvavast verest roosaks värvunud. Under mõistab, et usk Jumalasse võib anda inimesele elulootust. Kõrgaeg. 1927-1930aastal annavad kõrgtasemest tunnistust luuleraamatud: Hääl varjust ja Rõõm ühest ilusast päevast. Nende teemad on erinevad, mure ja rõõm. Hääl varjust(1927)- realistlik, esile tõusevad agulivaated, sisemonoloogid (kõnelused enesega). Korduvad hirm, mure, eluvaev, ummikutunne. Rõõm ühest ilusast päevas(1928)- on esil inimese sisemaailma teine pool-elujaatavad tungid ning loomulik elurõõm. Palju loodust jällegi. Tema ballaadiloomingu kogu: Õnnevarjutus(1929). Underi ballaadid on dramaatilised. Läbiv teema on armastuse ja õnne võimalikkus. Enamasti armastus puruneb ja õnn kaob. Armastus on nii jõud kui nõrkus: see vallandab liiga suured nõudmised või muudab inimese teisest liiga sõltuvaks
Modernism Sõna tuleb prantsusekeelest ,,moderna" mis tähendab uudset ja on 19. ja 20. saj uuenduslikkust taotlevate kirjandusvoolude ühisnimetus. Modernistlik kirjandus tekkis Prantsusmaal vastukaaluks realismile. Tänapäeval eristatakse modernismis 2-t suuremat perioodi: 1. periood 19. saj lõpu uus romantism ja 2. periood 20. saj esimese kümnendi lõpu avangardism. Modernism avaldus eelkõige luules ja proosa lühivormides, kuid 20. saj esimesel poolel kujunes välja ka nn mod romaan, mis erines traditsioonilisest romaanist eelkõige vormivõtete ja tekstiloome poolest. Mod romaan erineb ka selle poolest et jutustav laad on asendunud peategelase mõtiskluste, tema sisemonoloogidega. Mod romaanis kujutatakse inimese sisemaailma. Meeleolult on mod enamasti pessimistlik, peategelast saadab seletamatu hirm, äng, hingeline lõhestatus. Tähtis koht on mälestustel ja hetkeseostel. Romaanid on tavalugejale raskesti mõistetavad. Sündmustik on sageli eba...
kogemusi elust enesest. · Teemadeks on möödunud aegade analüüs · 1960. aastate noorsoo lemmikuks sai Mati Unt noorte elu käsitlevate lühiromaanidega. Proosa · Debüteerivad Arvo Valton, Enn Vetemaa, Mati Unt, Mats Traat, Teet Kallasj, Aimée Beekman jt. · Uute stiilidena tulevad lühiromaan, modernistlik lühiproosa. · Märksõnadeks eksistentsiaalsed küsimused, inimese koht maailmas, vastuoluline elutaju, sisemonoloogid. Mati Unt · 1944-2005. · Tugevalt modernistlik. Rõhk on inimese mõtte- ja tunnetemaailmal. · Peetakse 60ndate tundlikuimaks portreistiks. Mati Unt · Minategelased ihkavad täiuslikku armastust ja mõtestatud elu, unistavad paremast maailmast. · Tuntuimad teosed on "Tühirand. Love story", "Sügisball" ja "Öös on asju". Jaan Kross · Peamiseks valdkonnaks ajalooline proosa, aga
· Hemingway elufilosoofia kokkuvõte, vaimne testament · Pidas seda ise ka kõige paremaks teoseks · 1953 Pulitzeri preemia · 1954 Nobeli preemia 6)autobiograafiline romaan ''Surm pärastlõunal'' 7)mälestusteraamat ''Pidu Sinus eneses'' · · Kirjutanud veel luuletusi, näidendi, reisikirju, ''Viies kolonn'', mälestusi ja publistikat. · Lakooniline ja objektiivne stiil · hakitud repliigid, kokkusurutud dialoog, sisemonoloogid, sümblolid, alltekst, vähe võrdlus' · Sündmustest, mitte emotsioonidest · Irooniline pilge ja saatuse iroonia JÄÄMÄE printsiip: ''... kirjanduslik looming meenutab mulle jäämäge. Paistab ainutl kaheksandik sellest, mis on vee all. Tuleb välja jätta kõik, mis saab välja jätta. See tugevdab jäämäge, mis on välja jäetud, läheb vee alla.'' ''Olulisem on see, mis jääb ütlemata, kui see, mis välja öeldakse'' kahte-liisi tegelased
Abiellus Leonard Woolfiga, kellega koos asutasid Hogarth Press kirjastuse. Alustas loomingut realistlikus stiilis. ,,Jacobi tuba" - korrapäraselt arenevast süzeest on loobutud. 1924 esines Cambridge's ettekandega, kitiseeris tradits jutustusmaneeri esindajaid. 1929. a ,,Oma tuba" esines ta naise loominguliste õiguste kaitsjana XX saj feministliku kirjanduse klassik. Pihtimuslik-isiklik ,,Proua Dalloway", esindusteos ,,Tuletorni juurde", sisemonoloogid, teadvuse vool ,,Lained", ühiskondlik-filosoofiline ,,Aastad". ,,TULETORNI JUURDE" mr ja mrs Ramsay 8 lapsega, Inglismaal mereäärses alevikus suve veetmas. Naabrid: kunstnik Lily Briscoe, leskmehest botaanik William Bankes, vana luuletaja mr Carmichael jt. I peatükk(Uks): 6-aastane poeg James tahab paadireisi (1 päev). Näiliselt ei toimu midagi pisitoimingud. Valgustab tegelasi endi kui teiste tegelaste sisekõnedega. Mrs
elamustest. Novell "Jumala saar" on kunstiuuenduslik. Elu on vangistus, inimene võitleb erinevate jõududega, võitlus on hes ja kurja vahel. Siin on kolm tegelast: vanu jumalaid kummardav Esä, tema lapselaps Margus, kes on traagiline kuju ning Marguse armastate Maie, kes juhuslikult sattub ohvrisurma. Tegelastest võimsam on maastik. Põlistammedega Jumala saar asub soo keskel. Kõik pildid on unenäolised, sisemonoloogid ja dialoogid katkendlikud. 1913.a ilmus novellikogu "Õhtu taevas". Seal ilmusid eelmise kogu parimad novellid ja uued impressionistlikud tööd. 1914-1925 on kirjaniku loomingu kõrgaeg. Siis ilmus romaan "Felix Ormusson", mis oli kirjutatud vastukaaluks realistlikule romaanile. See on eesti kirjanduses esimene päevikromaan ja ehe impressionistlik teos. Romaan on lüüriline: olulised pole sündmused, vaid tegelaste tunde- ja mõttemaailm
kuidas muusikat ülesehitada. Claude austas Mussorgskit, tajus ette tema uuendusi. Claude on öelnud, et tema ooper on Mussorgski ,,Boriss Godunovist". Debussy ainuke lõpetatud ooper on ,,Pelleas ja Melisande", mille materjal pärineb Mussorgski ,,Boriss Godunovist". Claude töötas 10 aastat selle teose kallal. Uuendused muusikaliselt: *ütles lahti klassikalisest numbriooperist ja Wagneri eeskujust ja põhimõtetest; *selles ooperis on napp sündmustik, millest tähtsam on tegelaste sisemonoloogid ja eelaimdused; *inimene on saatuse meelevallas; *tegelased on abstraksed (surm, inimene, armastus ja saatus); *uuendused harmoonias (harmoonia - taust, mis meloodiale kõlab; meloodia on viis). Klassikaline funktsionaalne harmoonia (dominant, subdominant, toonika): laadi lisas mõtlemise (duur, moll, pentatoonika jne.).Debussy mängis uuenduse ja kolmikkõladega. Hilisromantnikuid (Mahler, Strauss, Wagner, Verdi) huvitasid kromatismid, juhuslikud märgid (alternatsioonid)
kangelased on uhked ja erakordsed, väärtustab lootust, armastust, õnne ja nukrust, pöördutakse mineviku poole, tegelased on vastandatud (hea ja kuri), ebatavalised tegevuskohad, väga tundeküllane nt V.Hugo jumalaema kirik pariisis *Psühholoogiline romaan-keskendub tegelase hingelise, vaimse, emotsionaalse elu kujutamisele. Vähem pööratakse tähelepanu süzeelisele tegevusele ja välismaailma sündmustele. Sisemonoloogid, tagasivaated. Nt: Vilde ,,Mäeküla piimamees," 2) Novelli sissejuhatus määrab koheselt ära äreva ning ruske ja rõhuva meeleolu. Sissejuhatus suudab lugeja häälestada, ootamatuse ning salapärasuse lainele, mis kestab läbi teose. Kirjutise peategelaseks on vanem naine Maret, kes ootab koju oma poega. Poeg on aastaid kodust eemal olnud sõdimas ning see on jätnud ema hinge suure haava. Teema hakkab jõulisemalt arenema kui juhuslik soldat andis Maretile kukru, mille tema
("Ma elan") Loomingulisest kõrgtasemest annavad tunnistust tema järgmised neli luuleraamatut. "Hääl varjust"(1927) ja "Rõõm ühest ilusast päevast"(1928) - on vastandlikud, mure ja rõõm , inimhinge öö-ja päevapool. "Hääl varjust" - 1)realistliku kujundlikkusega elupildid. Asub otsekui kõrvalvaataja positsiooni. Esile tõusevad agulivaated( "Agulis" , "Vaeste patuste tänaval"). Aguliteema on iselaadne - kujundlik, üliinimlik, lüürikaomane.2) sisemonoloogid, sisevaatused, kõnelused endaga.Korduvad hirm,mure, eluvaev,ummikutunne.("Ahastaja" , "Vaev"). "Rõõm ühest ilusast päevast" - esil inimese sisemaailma teine pool - elujaatavad tungid nig loomulik elurõõm.Ühtekuuluvustunne loodusega.("Raismik.Mets"). "Õnnevarjutus"(1929) - luule on mitmekülgne,psühholoogilinem müütiline lähenemine, ballaadiloomingu kogu. Ballaadid dramaatilised, peamiselt rahvapärimusliku ainestikuga värsslood.Läbiv teema armastuse ja õnne võimalikkus
Proosa: ajalooline romaan on tema leib, seda soositi ja pop ka mujal Eur.s. Kõikides romaanide keegi päritolult eestlane oma klassist lahkunud, ta on olulin persoon. Peategelase puhul on põhiprobleemix kompromissile minek, vaja teha tähitis otsus, mis on enda jaox halb (põhimõtete vastu). Alustab 16.saj.st ja jõuab tänapäeva. Pingelised, psühholoogilised romaanid, põnevad suhted, pikad sisemonoloogid. "Michelsoni immatrikuleerimine"; "Taeva kiri": Masing, Peterson, tegevus M juures 1 päeva jooxul, M on vanem ja hea eesti keele tundja, P on noor, äkiline, pretensioonitu (ei mingeid komromisse, demonstratiivselt matsitruu), 2 eri viisi kuidas rahvast armastada, põlvkondade konflikt; "Klio silma all""P öördtooli tund": tekitas palju vastukaja, peateg. Jannseni poeg, kes üritab kaitsta oma nime (J.t süüdistati müüdavuses). "4
niinimetatud uue aja inimesest. Proosani jõuab 70ndatel ja sinna jõudmiseks suureks põhjuseks alanud stagnatsioon. See, et kõike, mida tahtsid välja öelda, seda otse teha ei saanud. Kõikides romaanides keegi päritolult eestlane oma klassist lahkunud, ta on oluline persoon. Peategelase puhul on põhiprobleemiks kompromissile minek, vaja teha tähtis otsus, mis on enda jaoks halb, sest põhimõtetevastane. Pingelised, psühholooglised romaanid, põnevad suhted ja pikad sisemonoloogid. Avastab enda jaoks ajaloo ümberkirjutamise. Võtab Eesti varasemast ajaloost huvitavaid isiksusi ja need on tal pagana põnevad. Kirjutab nende elust tollel kaugel ajal, seostab kultuuritegelased ja ajaloolised tegelased omaenese aegse ajaga, toob mõtte välja kaasaega. Walter Scott, indiaanijutu ja Tarzan, hiljem tulevad ajalooalased teosed. ,,Michelsoni immatrikuleerimine", ,,Taevakivi". Viimane räägib sellest, kuidas Masing ja Peterson kahel
Proosani jõuab 70ndatel ja sinna jõudmiseks suureks põhjuseks alanud stagnatsioon. See, et kõike, mida tahtsid välja öelda, seda otse teha ei saanud. Kõikides romaanides keegi päritolult eestlane oma klassist lahkunud, ta on oluline persoon. Peategelase puhul on põhiprobleemiks kompromissile minek, vaja teha tähtis otsus, mis on enda jaoks halb, sest põhimõtetevastane. Pingelised, psühholooglised romaanid, põnevad suhted ja pikad sisemonoloogid. Avastab enda jaoks ajaloo ümberkirjutamise. Võtab Eesti varasemast ajaloost huvitavaid isiksusi ja need on tal pagana põnevad. Kirjutab nende elust tollel kaugel ajal, seostab kultuuritegelased ja ajaloolised tegelased omaenese aegse ajaga, toob mõtte välja kaasaega. Walter Scott, indiaanijutu ja Tarzan, hiljem tulevad ajalooalased teosed. ,,Michelsoni immatrikuleerimine", ,,Taevakivi". Viimane räägib sellest,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
