Dominiiklaste kloostri käikudes, Taevaskojas. Pirita kloostri makett ehitati Virtsu lähedale Kukeranda. Lätis Koiva jõe ääres jäädvustati Gabrieli, Risbieteri ja Delvigi kohtumine ning võitlus. Samas ligidal Valka lähedal Zles oli Risbiteri mõis. Sisevõtted toimusid Kuressaare piiskopilinnuses, Niguliste kirikus ning ka Tallinna ja Riia filmipaviljonis. Film arvudes Esimese aastaga kogus "Viimne reliikvia" Eestis vähemalt 772 000 vaatajat. Terves Nõukogude Liidus kogus ta sama ajaga 44,9 miljonit vaatajat, millega saavutas 2. koha 1971. aasta vaadatavuse edetabelis. Aastatel 19401989 Nõukogude Liidus toodetud filmide vaadatavuse edetabelis on ta 74. kohal. Taaslinastumisel kogus ta 2002. aastal 5490 vaatajat. Film on linastunud enam kui 80 riigis. Allikad: http://et.wikipedia.org/wiki/Viimne_reliikvia
ANTIIKAJA TEATER Koostas: Liisi Reimaa 10a Ateenas ja teistes Kreeka linnades hakati ehitama suuri teatreid, mis mahutasid mitukümmend tuhat vaatajat. Nõnda ehitati Ateenasse Dionysose auks teater, mis mahutas kuni 30 tuhat vaatajat. Teater asus lahtise taeva all ja oli katuseta. Ülemised istmete read pealtvaatajaile olid raiutud otse kaljusse, alumised aga olid valmistatud marmorist ja puust. Need poolringis astangutena laskuvad istmeteread said amfiteatri nimetuse. Siin hakkasid pärastpoole esinema näitlejad, kuna koor jäi orkestrasse. Antiikteater koosnes seega kolmest põhiosast: Teatri südameks oli tasane ja ringikujuline väljak kahe sissekäiguga koori jaoks, mida hakati hiljem nimetama orkestraks
tänaval Dominiiklaste kloostri käikudes ja Taevaskojas. Pirita kloostri makett ehitati Virtsu lähedale Kukeranda. Esilinastus Esilinastus 23. märts 1970 Eesti 16. juuli 1971 Ida-Saksamaa 3. september 1971 Soome 15. september 1971 Norra 20. juuli 1973 Lääne-Saksamaa Vaadatuvus Esimese aastaga kogus "Viimne reliikvia" Eestis vähemalt 772 000 vaatajat. Terves Nõukogude Liidus kogus ta sama ajaga 44,9 miljonit vaatajat, millega saavutas 2. koha 1971. aasta vaadatavuse edetabelis. Aastatel 19401989 Nõukogude Liidus toodetud filmide vaadatavuse edetabelis on ta 74. kohal. Muid fakte Filmi pikkus on 2699,5 meetrit. Filmivõtted kestsid üheksa kuud 1969. aasta varakevadest sügiseni. Filmi on dubleeritud kümnetesse keeltesse alates vene,
(1 miljon vaatlejad) SACEM`i Kuldne medal Prantsuse kultuuri levitamise eest maailmas. 1981 Pekingi konservatooriumi auliige 1983 D&AD hõbedane autasu. 1984 "Suur diski autasu", määratud Sharle KROE akadeemia poolt albumi "Loomadevaade" eest. Sattub "Guinnessi raamatusse" albumi "Supermarketi muusika" eest. 1985 "Muusikaline võit" albumi "Loomadevaade" eest. 1986 Teist korda tema nimi kantakse "Guinnessi rekordite raamatusse" Houstoni kontserdi eest (1,3 miljonit vaatajat) "Muusikaline võit" albumi "Kohtumine" eest. "Muusikaline võit" Houstoni kontserdi eest. Houstoni aukodanik 1991 Kolmandat korda kantakse tema nimi "Guinnessi rekordite raamatusse" kontserdi "Kaitse", mis toimus Pariisis (2,5 miljonit vaatajat) eest Video autasu kõikide kontsertide eest. 1992 "Euroopa kuldne autasu" kõikide kontsertide eest. 1993 "Muusikaline võit" turnee "Euroopa kontserdi" eest. Nomineeritud "Muusikaline võit" autasule albumi "Kronoloogia" eest
Teatrid Diana Matejuk Rakvere teater · 1940. aasta 24. veebruar · Väike teater Virumaal, Põhja-Eestis · Tasakaalustatud repertuaar · Alguses oli peanäitejuhiks Raivo Trass · Hiljem Madis Kalmet, Arvi Mägi, Peeter Jalakas, Üllar Saaremäe Rakvere teater · Jalakas tõi Rakverre alternatiivteatrite festivali "Baltoscandal" · Alates 2013. aaastast on teatri direktor Velvo Väli · 410-kohaline suur saal · Black box-200 vaatajat · Aastas antakse üle Eesti antakse 250 etendust Endla teater · Teatrit on Pärnus peetud aastast 1875 · Alguses laulu- ja näitemängeseltsis "Endla" · Kutselise teatrina aastast 1911 · Teatri rõdult kuulutati 1. maailmasõja ajal Eesti Vabariik · 2. maailmasõja ajal sai maja kannatada nong 2001. aasta detsembril avati see uuesti Endla teater · 565-kohaline suur saal · Black box nimega Küün-150 vaatajat · Aastas annab teater ligi 300 etendust · Endla eripäraks on 1968
II Rokokoo III Klassitsism IV Maalikunst Arhitektuuris, maalikunstis, muuskad ja kirjanduses valitsesid igal ajastul kindlad stiilireeglid, mille järgi anti hiljem nimi kogu perioodile I Barokk ● tähendab ebakorrapärast pärli ● Iseloomulik suurejoonelisus, kergemeelsus, mängulisus, kontrastid ja tugevad tunded ● Suur eeskuju Antiik-Rooma ● Eesmärk oli avaldada mõju meeltele ning vaatajat jahmatada I Barokk ● Tähendab ebakorrapärast pärli ● Iseloomulik suurejoonelisus, kergemeelsus, mängulisus, kontrastid ja tugevad tunded ● Suur eeskuju Antiik-Rooma ● Eesmärk oli avaldada mõju meeltele ning vaatajat jahmatada Püha Peetruse basiilika Gesú kiriku fassaad Sant'Ivo alla Sapienza Cathedral of Santiago de Compostela Valladolidi ülikooli fassaad Fontana di Trevi Plzen's Republic Square fassaadid Saint John's Co-Cathedral
"Viimne reliikvia" taasesilinastus digitaalselt taastatuna 15. märtsil 2002 Tallinnas kinos Coca-Cola Plaza. Esilinastus ja taaslinastus Esilinastus 23. märts 1970 Eesti (kino Kosmos) 16. juuli 1971 Ida-Saksamaa 3. september 1971 Soome 15. september 1971 Norra 20. juuli 1973 Lääne-Saksamaa Taaslinastus 15. märts 2002 Eesti 11. juuli 2003 Tsehhi Vaadatavus Esimese aastaga kogus "Viimne reliikvia" Eestis vähemalt 772 000 vaatajat. Terves Nõukogude Liidus kogus ta sama ajaga 44,9 miljonit vaatajat, millega saavutas 2. koha 1971. aasta vaadatavuse edetabelis.Aastatel 19401989 Nõukogude Liidus toodetud filmide vaadatavuse edetabelis on ta 74. kohal. Taaslinastumisel kogus ta 2002. aastal 5490 vaatajat. Film on linastunud enam kui 80 riigis. Filmi pealkiri teistes keeltes " " vene keeles "Poslednyaya relikviya" vene keeles (inglise transkriptsioonis) "The Last Relic" inglise keeles
Juhtus, et Rembrandt kuhjas värvi ühte kohta nii palju, et mõnel figuuril võib lausa ninast kinni haarata. Aga on ka pilte, kus värvid näivad lõuendisse sisse hõõrutud olevat. Rembrandt heitis kõrvale külmad sinised ja rohelised toonid. Valdavalt kasutas Rembrandt tumepruuni värvi, aga eriti armastas ta tule valgust punaste, oranzide ja kollaste toonide kooskõla. Heletumeduse oskuslik kasutamine annabki tema maalidele sisemise soojuse. Valguse abil harjutab kunstnik vaatajat nägema hämaruses seda, mida silm tavaliselt ei märka. Tema maalidel on kõnekaid metafoore, näiteks katkenud lõng, koridor tundmatusse. Pildi salapärasemaks, muinasjutulisemaks muutmiseks oskas Rembrandt kasutada valguse ja varju koosmõju. Põhjus, miks nimetatakse Rembrandti maale hingeliigutusepiltideks, võib peituda veel selles, et tema portreed on nagu pihtimused. Rembrandti töid vaadates seisame silmitsi
Algul kujutleti ainult Dionysose elu ja seiklusi. Pärastpoole hakati etendama sündmusi kangelaste- pooljumalate elust, hiljem koguni inimeste elust. Näitlejate arv suurenes. Peaosa tragöödias etendab nüüd nende näitlejate tegevus. Tegevuse käigust olenevalt esitas koor laule. Etendused muutusid rahvale arusaadavamaks, elavamaks ja huvitavamaks. 1.2 Teatri ehitus antiikajal Ateenas ja teistes Kreeka linnades hakati ehitama suuri teatreid, mis mahutasid mitukümmend tuhat vaatajat. Nõnda ehitati Ateenasse Dionysose auks teater, mis mahutas kuni 30 tuhat vaatajat. See oli ehitus, mis oli asetatud poolringina akropolise kallakule. Teater asus lahtise taeva all ja oli katuseta. Ülemised istmete read pealtvaatajaile olid raiutud otse kaljusse, alumised aga olid valmistatud marmorist ja puust. Need poolringis astangutena laskuvad istmeteread said amfiteatri nimetuse. Amfiteatri ees asus kõrgem tasane plats, kus algul esinesid näitlejad ja asetses koor.
REKLAAMIKEEL : · Vähe tegusõnu · Rohkelt omadussõnu · Käskiv kõneviis · Võõrtähed · Ebatavaline kirjaviis · Hüüumärgid Reklaamikeelt on hea võrrelda postimüügikataloogiga. HEA REKLAAMI KÜMME KÄSKU : · Hea reklaam ei anna hinnanguid · Hea reklaam kõnetab esmajärjekorras reklaamitava fänne · Hea reklaam on mõistatus · Hea reklaam premeerib oma vaatajat · Hea reklaam ei ole üldjuhul naljakas · Hea reklaam ei muu , vaid teeb toote huvitavaks · Pikk tele-või raadioreklaam on hea ainult juhul,kui tahetakse viia vaataja oma maailma · Heal reklaamil on püänt · Hea reklaam on julge · Hea reklaam on suures osas kunst
Lavastuses kasutati suhteliselt vähe dekoratsioone, kuid samas ei tundnud ma nendest ka puudust, kuna etenduse mõte tuli ilmsiks siiski tänu karakterite rohkele liikumisele ja tegemistele laval. Valgust oli laval veidikene vähe, arvan sellepärast, et vaatemäng lindistati kümneid aastaid tagasi, kui piisavalt hea tehnika veel puudus. “Tõrksa taltsutus” oli muljetavaldavalt hea etendus oma huvitava loo ja mõttega, mis haaras mind kui vaatajat sügavalt kaasa ja juhtis mõtlema naiste ja meeste rollile 16. sajandil ning tänapäeval. Kui võrrelda tänapäeva 16. sajandiga, saab näha suurt erinevust omatahtel tegutsemise ja pealesurutud tegutsemise vahel, mis tähendab, et naised ei saanud omale meest ise valida ja see õigus jäi naise isale, tänapäeval aga kositakse endale kaasat peamiselt iseenda ja teise valikutel. Meeste rollil on samuti suur erinevus tänapäeval ja keskaja lõpul,
Maali analüüs Maal „Maastik Ikarose kukkumisega“ on maalitud Pieter Brueghel'i poolt 1558. aastal. Kunstiteos on madalmaade kunstile vastavalt maalitud õlivärvidega lõuendile, mis on paigutatud puidule. Maali kuju on horisontaalne, mille suuruseks on 73,5x112 sentimeetrit. Maalil on meeleolu sünge ning töine, pole kujutatud midagi, mis vaatajat peaks rõõmustama. Esmapilgul jäävad silma kaks tööd tegevat talupoega, üks kündmas ning teine lambakarja keskel. Kaugemal on kujutatud merd ning selle ümbruses asuvaid asulaid. Detailsemalt vaadates jääb silma maali paremas nurgas asetsev valge kuuega inimene, kes arvatavasti on kalur. Temast veidi eemal on ujuv inimene, keda poleks ilmselt ilma maali nime teadmata osanud otsidagi. Värvikasutus on huvitav. Maapealse looduse kujutamisel on kasutatud tumedamaid värve
Filmimuusika Filmimuusika koosneb-muusikast, kõnest, heliefektidest, tausatahelidest. Eesmärk: vaatajat emotsionaalselt suunata ja pingestada. Tummfilm: taustaks kasutati muusikat , kus saalis istusid pillimehed ja jälgisid laval toimuvat. Enamasti mängiti klaveril, viiulil. Filmiheliloojad: Gaston Paulin 1892 saatis Pariisis klaveril liikuvaid joonistusi. Helifilm: muusikal oli suur osatähtsus väärtus reklaamina. Klassikaline muusika: 1950 hakati kasutama varem loodudmuusikat klaveril ette mängima. Charlie Caplin: 1889-1977 inglise komöödiafilmi lavastaja.
Filmimuusika Filmimuusika eesmrk on vaatajat emotsionaalselt suunata ja pingestada. ks esimesi filmiheliloojaid oli prantslane Gaston Paulin. Tummfilmide saatmiseks kasutati peamiselt klaverit, viiulit ja hiljem kinoorelit. Muusikat kasutati ka selleks, et summutada algeliste projektsiooniaparaatide mra. Pillimehed saatsid filmi saalis seda vaadates. 1927. aastal linastunud "The Jazz Singer", peaosas laulja Al Jolson, oli juba osaliselt helifilm. Kommertsmuusikal oli helifilmide puhul algusest peale suur vrtus reklaamina. 1977. aastal kirjutas Frank Churchill W. Disney "Lumivalgekese ja seitsme pialoisi" muusika. Kinoteek - nimekiri juba varem loodud muusikapaladest koos soovitusega, millist kugu, millise filmis toimuva tegevuse taustaks sobiks mngida. Charlie Chaplin kirjutas oma filmidele muusika ise. Ameerika filmide muusika tugineb ldreeglina mnele vga meeldejvale laulule, millest hiljem vib kujuneda ka iseseisev menulaul....
Tavaline oli joonistuse moonutamine, lihtsustamine või üldistamine. Inimene- piina ja joonistuse moonutamine, lihtsustamine või üldistamine. Inimene- piina ja joonistuse moonutamine, lihtsustamine või üldistamine. Inimene- piina ja traagika välj. Ilmega,loodus või muu ümbrus ärev ja pingestatud. traagika välj. Ilmega,loodus või muu ümbrus ärev ja pingestatud. traagika välj. Ilmega,loodus või muu ümbrus ärev ja pingestatud. Vaatajat taheti äratada, vapus-tada, tihti kujutati ühiskondlikke Vaatajat taheti äratada, vapus-tada, tihti kujutati ühiskondlikke Vaatajat taheti äratada, vapus-tada, tihti kujutati ühiskondlikke vastuolusid. Tekke põhjused-I MS eelaimus; lootusetus, välja- vastuolusid. Tekke põhjused-I MS eelaimus; lootusetus, välja- vastuolusid. Tekke põhjused-I MS eelaimus; lootusetus, välja-
,,Dorian Gray portree" Oscar Wilde · Need, kes leiavad ilusates asjades ilusat tähendust, on haritud. Neil on lootust. Need, kellele ilusad asjad tähendavad ainult Ilu, on äravalitud. · Kunst peegeldab tegelikult vaatajat, mitte elu. · Sellest, et kõik sinust räägivad, on siin maailmas midagi veel halvemat: kui sinust keegi ei räägi. · Kuid ilu, tõeline ilu lõpeb seal, kus intellektuaalsusennast avaldama hakkab. · Kurb mõelda, kuid geenius kestab kahtlemata kauem kui ilu. See seletab ka, miks me kõik enda liigse harimisega nii suurt vaeva näeme. · Et noorust tagasi saada, on vaja vaid noorusrumalusi korrata. · Inimsugu võtab end liiga tõsiselt
Muusika kui reklaam CHARLIE CHAPLIN Tummfilmi rezissöör Tummfilmi näitleja Oma filmide muusika helilooja("Moodsad ajad"-SMILE) TÄNAPÄEVANE FILMIMUUSIKA Kasutatakse elektrooniliseid võtteid Ameerika filmimuusika- muusika on iseseisev menulaul Euroopa filmimuusikas on tähtsad niivõrd üksikud populaarsust taotlevad laulud EESTI FILMIMUUSIKA "Viimne reliikvia"-Uno Naissoo "Kevade" ja "Suvi"-Veljo Tormis, lähtub eesti rahvalauludest, mis aitab rezisööril vaatajat viia pisut nostalgiliselt kujutatud Paunvere maile EESTI FILMIMUUSIKA HELILOOJAD o Olav Ehala "Nukitsamees","Kallis härra", multifilmid"Eine murul", "Kapsapea", "Ramsese vembud" o Erkki-Sven Tüür-"Tants aurkatla ümber", "Vernanda" o Lepo Sumera-"Kõrboja", "Vaatleja", multifilm"Suur Tõll", "Põrgu" o Sven Grünberg"Hundiseaduste aegu", Hukkunud Alpinisti", "Näkimadalad"
(197678), Eesti Riiklikus Noorsooteatris (197883); 199899 oli ta Eesti Draamateatri juht. Karusoo teatridramaturgia lähtub arusaamast, et just teatri kaudu ja vahenditega saab vaadelda ja analüüsida ühiskonda ning selle probleeme. Vaieldamatult ühe Eesti kõige jõulisema teatrikeele ja mõtlemisega lavastajana esindab ta pea ainukesena kohalikku sotsiaaluurimusliku teatri suunda. Karusoo teatrit võiks iseloomustada kui detailitäpset, lakoonilist ja vaatajat süviti puudutavat. Karusoo on lavastanud vaid üksikuid teiste autorite näidendeid. Enamasti koos trupiga kogutud dokumentaalsete materjalide (intervjuud, kirjad, päevikud jne) põhjal loodud lavatekstides on ühtmoodi olulised nii üksikinimeste elulood kui nende põhjal tekkinud üldistus. Inimlikud teemad ja probleemid, mida ta käsitleb, ületavad rahvuspiire. Karusoo annab oma näidendeis sõna neile inimestele, kes seda muidu ei saa, teemadel, nmillest teised ei räägi
ruum kaares paigutatud, trepistikuna tõusvate istmeridadega. Triumfikaar- algselt võidukaile rooma väejuhtidele püstitatud auvärav. Term- avalik saun vana-roomas Basiilika- kolme või enamlööviline piklik hoone Lööv- tavaliselt piki basiilikat paiknevad, omavahel sammastega eraldatud piklikud ruumiosad Colosseum (70-80 p. Ekr)ehitati keiser Vespasianuse auks- dooria, joonia, korintose; pidustused; 50 000 vaatajat; 80 sissepääsu. Keiser Constantinuse triumfikaar (4.saj algus). Keiser Trajanuse sammas (2. saj algus). Keiser Marcus Aureliuse ratsakuju (2. saj). Panteon 2.saj (kõikidele jumalatele pühendatud tempel). Kasutati telliseid ja betooni(põhilised ehitusmaterjalid) Rooma skulptuur ja maalikunst- õitses portreekunst, tehti esivanemate ja keisrite portreesid, jumalakujud puudusid. Portreeskulptuur- keiser Tiberiuse pea ; noore roomlanna portree. Rooma kunsti mõjutas hellenistlik kultuur
film.(anime, joonis, nuku) Dokfilm e. Tõsielufilmi kunstiline kujund on loodud peamiselt dokumentaalkaadrite vahel.(kroonika, ringvaade, antropoloogia) 3. Avangardfilm on eksperimentaalfilm, kus ei järgita süzeed ja traditsioonilist filmikeelt vaid loovad kujuneid sümbolitest, metarfooridest.(Andy Warhol Magamine, Luis Bunnil ja Salvador Dali Andaluusia koer) 4. Õudusfilmid on põimunud reaalsus ja müstika ja eesmärgiks on vaatajat hirmutada ja kütkestada. 5. Blockbuster on kassahitt, mis suudab puuduta eri põlvkondi ja neile midagi öelda. Väga suure eduga.(Spielberg Lõuad, King Kong, Avatar) 6. Kultusfilm on filmid, mis on tehtud väljaspool Hollywoodi, ning filmid, mida inimesed ka pärast aastaid mäletavad.(Sulev Nõmmik Siin me oleme) 7. Sven Grünberg(Hukkunud alpinisti hotell) Olav Ehala(Nukitsamees) 8. Vallatud kurvid, Nipernaadi, Saja aasta pärast mais
Eliza on alguses saamatu ning tõrges, kuid iga järgneva päevaga muutub tema kõneviis paremaks. Kui see tal õnnestub, armub neiusse noor aristokraat Freddy Eynsford-Hill, kuid samas taipab ka Higgins, et tal on Eliza vastu sügavad tunded. Filmi iseloomustavad teravad ja silmapaistvad karakterid. Üheks silmapaistvamaks on kindlasti kõrvalosatäitja Eliza isa roll, keda kehastas Stanley Holloway. Eliza isa võlub kohe vaatajat oma olekuga. Saabudes Mr. Higginsi jutule, on kohe aru saada, et isa soovib oma tütre pealt ainult teenida, tehes seda väga koomiliselt. Isa, kes on ilmselgelt pärit alamklassist, on selga pannud paremad riided ning proovib käituda nii nagu härrasmehele kombeks, kahjuks käitumine reedab ta. Eliza isa roll on filmis kindlasit üks koomilisemaid. ,,Minu veetlev leedi" on kindlasti vaatamist väärt film. Filmi iseloomustab suurepärane
Selles filmis väärtustatakse ühtehoidmist, usaldust ja ka perekonnasuhteid. Väärtustatakse ka ebaõiglusele vastu hakkamist. Tegevus toimub põhiliselt suurlinnas. Tähtsamad kohad on pubid, jalgpalli staadionid, staadioni ümbruses olevad urkad, kus rahvast eriti ei liigu. Idealiseeritakse ühtehoidmist ja ,,never back down" suhtumist. Nagu musketärides oli, et üks kõigi ja kõik ühe eest, seda idealiseeritakse ka selles filmis. Esiplaanil on valged, tavalised tööinimesed. Vaatajat pannakse kaasa elama West Ham Unitedi huligaanidele ja vaatajaid pannakse vihkama ühte põhilist WHU rivaali, Millwalli. Peategelane on alguses tavaline poiss, kellel pole piisavalt oskusi ega ka julgust kellelegi vastu astuda. Filmi käigus saab poiss uusi teadmisi ja oskusi ja lõpuks on julge ja tugev mees valmis. Halvas valguses näidatakse Millwall´i toetajaid. Vaenlased (Millwall´i fännid) on samast rahvusest ja räägivad samas keeles West Ham´i fännidega
VENE FILMIMUUSIKA Keiu Lindeburg & Helen Marie Niine 11.klass 2014 Filmimuusika- on filmi sündmustikku illustreeriv heliline element, mille eesmärk on vaatajat emotsionaalselt suunata ja pingestada. See ülesanne oli muusikal juba ammu enne filmikaamera leiutamist, kõlades mitmesuguste meelelahutuslike etenduste taustana. -Aleksander Drankov produtseeris esimese Vene tummfilmi „Stenka Razin“. -Ladislas Starevich tegi esimese animatsioonfilmi „Lucanus Cervus“(1910). • Filmimuusika sai alguse tummfilmidest. Kinodes kasutati tummfilmi taustaks live-muusikat. Saalis istusid pillimängijad ja jälgisid ekraanil toimuvat ning mängisid
Filmimuusika Filmimuusika illustreerib filmi sündmustikku ning mille eesmärk on vaatajat paeluda ja pingestada. Seda võtet on kasutatud juba ka enne filmikaamera leiutamist, nimelt on mängitud taustaks muusikat mitmel meelelahutuslikul üritusel just eelnimetatud põhjuste pärast. Esimese filmihelilooja nimele pretendeerib mitu erinevat inimest, seal hulgas ka prantslane Gaston Paulin. Samal ajal, kui esimest korda näitas insener Emilie Reynaud rahvale nn ,,optilist teatrit" ehk seadet, mis suutis näidata hetkega palju pilte, saatis muusik teda klaveril.
Filmimuusika Filmimuusika on filmi sündmustikku illustreeriv heliline element, mille eesmärk on vaatajat emotsionaalselt suunata ja pingestada. See ülesanne oli muusikal juba ammu enne filmikaamera leiutamist, kõlades mitmesuguste meelelahutuslike etenduste taustana. Esimese filmihelilooja nimele pretendeerijaid on mitmeid, nende seas prantslane Gaston Paulin. 1927. a oli loodud esimene helifilm maailmas - "The Jazz Singer". 1930. a firmamärgi "Konstantin Märska Filmiproduktsioon" all valminud mängufilm "Kuldämblik" oli esimene katsetus luua eesti oma helifilmi. Tegu oli nn
Antiikkunst 1. Tavaliselt oli kreeka tempel sammastega ümbritsetud piklik hoone, mis seisis astmelisel alusel. Templi keskel oli akendeta ruum, kus hoiti jumalakuju. Sambad übritsesid templid kas ühes või kahes reas. 2. Dooria stiil lihtne, tugev, kapiteeli moodustavad kaks plaati. Joonia stiil saledamad, kapiteeliosas padjakujuline kivi, mille otsad nn rullis, sambal alus. Korintose stiil uhked, taimemotiiv. 3. Parthenon athenale pühendatud tempel, kus oli tema kuju. 4. Klassikalise ajajärgu Kreeka skulptuurid olid raiutud välja marmorist või valatud pronksist. Kujutleti alasti inimeste figuure ning anti edasi liikumist. 5. Pheidias tegi Athena kuju. Polyjkeitos alasti sportfiguur. 6. Pheidiase tuntumad tööd on Athea kuju ja zeusi kuju. 7. Peamised vaasimaali tüübid : mustafiguurilised (punane taust must pilt) ja punasefiguurilised (must taust, punane pilt) 8...
seinale plasmateleri, vaatab sellest viimast Bondi-filmi ning võtab seejärel televiisori taas seinalt maha. Kogu tegevus seejuures on emotsioonitu ja tumm. Pooletunnises ,,Monoloogis" istub kunstnik toolile, vaatab mõnda aega kaamerasse ning lausub: "Ma ei teagi, mida öelda. Niikuinii ei oleks öeldu piisav." Seejärel lahkub kaadrist, jättes ülejäänud filmi ajaks vaatajale nautida vaid toolikorja. Filmid olid minu arvates üpris nutikad ja suurte ootustega vaatajat kavalalt õrritavad. Suureformaadilised maalid olid pandud üles avarasse ruumi, et hakkaksid vaatajale mõjuma. Neid töid arvustada on mul aga raske, kuna tundusid taotlevat dekoratiivsust ja olid üpriski abstraktsed. Näiteks vaadates ,,Vaikelu rohelise taldrikuga", millel on mainitud eseme ümber komponeeritud ebamäärane amööbi meenutav ollus ja mis on veel seisma pandud rattale, tundus töö mulle pigem väikelapse joonistuse kui inimese hingeelu probleeme lahkava teosena
14. Mis Sa arvad, missugusest kunsti perioodist või mis aastatest happening võis alguse saada (isegi kui nimetus tuli hiljem)? Happening sai alguse 1950.-60. aastatel, mil see kasvas välja või sai mõjutusi Itaalia futuristlikust kunstivoolust. Termini käis välja Ameerika kunstnik Allan Kaprow. Happening'i defineeritakse kui improviseeritud etendust, millel puudub süzee. Rõhk on just improviseerimisel ja publiku kaasamisel etendusse. Happening'i eesmärk on vaatajat sokeerida, pakkuda elamust, üllatust ning tekitada protesti. Vaatajate reaktsioonid omakorda mõjutavad edasise etenduse kulgu. Üldjuhul toimub happening vaid ühe korra. 15. Mille poolest erinevad peaaegu samal aja eksisteerinud neodada ja popkunst? 16. Missugune võiks olla kontseptualistlik teos? kontseptualistide arvates pidi kunstiteos kandma sügavamat vaimset väärtust. Teose loomise eelduseks on kunstniku jaoks aktuaalne teema, mis käsitleb sageli tema enda elu, ümbritsevaid
Mängude pealtvaatajateks võisid olla ainult mehed naistele oli seal viibimine surmanuhtluse ähvardusel keelatud. Mängude eel ja ajal toimusid Zeusile pühendatud pidulikud jumalateenistused ning ohverdamised Olümpiamängud kestsid 5 päeva. Olümpia välimus Olümpias asus Kreeka suurim staadion 212 m pikk ja 31 m lai. See mahutas algul 20 000 pealtvaatajat, hiljem 40 000 vaatajat. Võistlusi vaadati püstijalu, mingit tasu vaatajatelt ei nõutud. Staadionist itta jäi 770 m pikkune ja 320 m laiune hipodroom hobukaarikute jaoks. Olümpias oli avar gümnaasium võimlemiskool ja palestra - maadluskool koos saunade ja õpperuumidega ning varakamber. Olümpia staadion Gümnaasium
Teedeehitus Basiilikad Kuppelehitused Apollodorus Cocceius Auctus Gygenus Gromaticus Lucius Vitruvus Cordo Rabirius Vitruvius *kuppel - Pantheon tähendab Kreeka keeles `'kõikidele jumalatele''. - Ehitise lage kaunistab 43,3m laiune kuppel. kuppel Seest poolt ja väljast poolt Amfiteater, mis mahutas 50 000 vaatajat. Colosseum sai nime Nero kolossi järgi, mis seisis seal lähedal kuni keskajani. Colosseumi põhiplaan on ellipsikujuline (188*156 meetrit). Areeni mõõtmed olid 86*54 m. Tema kõrgus oli 48,5 meetrit. Peamised ehitusmaterjalid olid lubjamördist tellised, mille paikaladumisel ei kasutatud mörti, vaid kivid on üksteisega ühendatud raudklambritega. Colosseum on neljakorruseline. *Vana rooma
Mis on dialoog / remark? Dialoog on kahe kõne. Remark on näidendi autori selgitav märkus ning tihti ka sulguses olevad lavalised selgitused (tegelaste välimus, käitumised, lava kujundamine jne.). Mis on dramatiseering? Dramatiseerimiseks on vaja valida sobiv tekst, panna see dialoogivormi ja lisada remargid. (Peale selle otsitakse ka osatäitjad ja hakataksegi näidendit selgeks harjutama.) Lavastuse skeem: Draama sissejuhatus tutvustab vaatajat tegelaste ja nendevaheliste suhetega. Peatselt jõutakse mingi olulise lahkhelini konfliktini. Seda muutust nimetatakse ka sõlmituseks. Siit algab pinevuse pidev tõus, kuni võitlus jõuab haripunkti ehk kulmnatsiooni. Nüüd järgneb sündmustes pööre ning siis saabub dramaatilise võitluse lõpplahendus. Kuidas saab näidendist lavastus? 1. Vali sobiv tekst. 2. Pane see dialoogi-vormi. 3. Lisa remargid. 4. Lavastaja valib osatäitjad. 5
Maalilaad- väga jõulised värvikõlad raskepärased. Kubism 20 saj.Vormianalüüsil baseeruv kunst. Esemed lõhuti osadeks ja pandi siis uuesti kokku püüdes eset mitmest küljest näidata Paul Cezanne, Pablo Picasso (perioodid) Futurism 20 saj. Itaalia Futuristid tunnistasid ainult tulevikku ja soovisid vabaneda kõigest vanast võimalikult palju anti liikumist värvid- karjuvad, pealesuruvad. Sürrelism 1920-ndad Prantsusmaa Irratsionaalsed nähtused ja fantaasiad Eelnes- Dadaism Püüti vaatajat sokeerida naeruvääristada elu, häid kombeid, poliitilisi ideaale Dali, Chagal Popkunst 1950- ndad Reklaam, tarbegraafika. Naivism 10 saj.Harrastajate kunst , · ·
Der Untergang 18. mail külastasin Coca Cola Plazat Tallinnas, kus käisin vaatamas Joachim Festi hiljuti avaldatud raamatu põhjal vändatud filmi ,,Der Untergang" (Allakäik). ,,Der Untergang" on pingeline sõjadraama, mis punub osavalt võrgu 1945. aasta mai Berliini sündmustest, millest osa on tõelised ja mõned välja mõeldud. Sündmustik jahmatab vaatajat reetmiste ja hetke ajel langetatud otsustega, mis muutsid maailma igaveseks. Loo keskmes on Adolf Hitler (Bruno Ganz) ning suure osa filmist haaravadki tema punkris toimuvad tulemised ja minemised, kaadrid kurjategijatest ja kangelastest. Filmi tegevus algab 1942. aastal Berliinis, kui Hitler kutsus oma punkrisse viis naist, kelle hulgast Traudl Humpsi (Alexandra Maria Lara) valib ta enda sekretäriks. Filmi põhitegevus on suunatud 2
Da Vinci tõmbas stseenilt legendi katte kujutades lihtsaid inimesi laua ümber. Perspektiiv koondub Kristuse paremasse silma. Praegu on maalist järel kahvatu vari kunagisest säravast tööst. Pärast Milaano vallutamist prantslaste poolt töötas mitmel pool Itaalias kuni naases Firenzesse, kus maalis oma kuulsaima töö ,,Mona Lisa". Maalil kujutab Firenze rikka kaupmehe naist. Naise ilmes peegeldub ülim väärikus ja rahu. Vaatajat lummab Mona Lisa naeratus. Oluline osa kompositsioonis on kätel. See maal oli Leonardo da Vinci lemmikmaal, millest ei lahkunud kuni oma surmani. Portreede maalimisel nägi Leonardo suurt vaeva detailidega- ehete, kangaste, juustega. Leonardo andis väga oskuslikult edasi inimkeha plastilisust ja ruumilisust. Selleks kasutas õlivärve, mis oli uudne tehnika Itaalias. Leonardo da Vinci lähenes teaduslikult maali kompositsioonile, kasutas kolmnurk- ja ringkompositsioone
Film helindati Soomes. "Eesti Kultuurfilm" sai helifilmi tegemiseks vajalikud seadmed kätte 1937. aasta suvel. 1947 a. hakkab tegutsema Tallinna Kinostuudio, mis aastast 1963 saab nimeks "Tallinnfilm" ning samuti valmib esimene sõjajärgne eesti mängufilm "Elu tsitadellis". 1951a. valmib ,,Lenfilmi" baasil esimene eesti värviline mängufilm "Valgus Koordis" Hans Leberechti romaani põhjal, peaosas Georg Ots. Eesti filmil oli oma publik 1960.-1980. aastail. Tollase mängufilmi 300.000 vaatajat kinos on tänavuseks kahanenud 5000-15.000-ni.1997. aastal käis Eesti filmivaataja kinos 0,7 korda. 90-tel linastunud Eesti filmid on enamasti olnud väga haledad võrreldes Nõukogudeajal vändatud filmidega. Mängufilmidest vilksatavad korra kinodest läbi põhiliselt täispikad. Animafilmid jõuavad enamasti teleekraanile pärast seda, kui nende vastu on välisfestivalid huvi minetanud. Üheksakümnendatel ei olnud eesti tõsielufilme üldiselt suurel ekraanil näidatud, kui jätta
14. Mille vastu Leonardo huvi tundis ? 14. Tehnika, arhitektuuri ja meditsiini vastu. 15. Kirjelda ,,Püha õhtusöömaaega". 15. Da Vinci fresko maal, mille ta maalis temperavärvidega kuivale krohvile. Moodustab osa söögisaali seinast ja kujutab stseeni piiblist. Kujutas lihtsaid inimesi laua ümber. Pervektiiv koondub Kristuse paremasse silma. 16. Kirjelda Mona Lisat. 16. Maalil kujutab Firenze rikka kaupmehe naist. Naise ilmes on ülim väärikus ja rahu. Vaatajat lummab ta naeratus. Oluline osa kompositsioonis on kätel. 17. Mida Vinci eelistas kasutada maalimisel ? 17. Õlivärve. 18. Mis on Michelangelo kuulsaim skulptuur ? 18. ,,Taavet". Kujutatakse alati sportlikku noormeest. Silmis näha pinget, pühendumist. Materjaliks marmor ja see on 5,5m kõrgune. 19. Mille maalis Michelangelo Sixtuse kabelisse ? 19. Laemaali,milles oli 350 figuuri ja veel altarimaali. 20. Mida tegi Michelangelo oma elu viimastel aastatel ? 20
tolleaegsest elust linnakärast eemal. Ta justkui otsinuks harmooniat valguse ja pimeduse vahel, saavutades tasakaalu vee lisamisel pea igale pildile. Tema õpetaja seevastu tavatses kujutada puid. Nad olid maalitud erinevatel aastaaegadel erinevates arengustaadiumides, kust võis leida autorit ennast, kujutatuna värvides. Veider on sealjuures see, et kuigi igal kunstnikul oli oma lemmikmotiiv ja teatud kordus, oskas iga maal vaatajat haarata omal kordumatul viisil. Iga pildiga tekkisid erinevad mõtted, kuid lemmikuteks osutusid siiski need, kus meri kujutatud oli. Jacob Abelsi kuupaistes küllastunud lainetused suutsid luua illusiooni, nagu seisaks ma otse sealsamas, mõnel kaldaäärsel hollandi rannikul ja mu ees laiub sügav meri, mis öösiti tormjas, ent hommikuks tasa raugeb. See oli imeline kunstikogemus. Valguse kontrastne äärmuslikkus peegeldus kõige paremini Petrus van Schendeli
Pärast 776.a eKr muutusid need kohalikud mängud kogu Kreeka ühisürituseks. Siia tuli võistlejaid Spartast, Ateenast, Korintosest ja mujalt, hiljem ka kreeka kolooniatest Väike-Aasias, Sitsiilias, Lõuna-Itaalias ja Põhja-Aafrikas. Mängude eesmärgiks oli ühendada kreeklasi ja näidata nende üleolekut teistest rahvastest. Kuna Olümpias asus Kreeka suurim staadion, siis oli see suurepärane koht, ning samas mahutas see alguses 20 000 vaatajat, hiljem aga juba üle 40 000 vaataja. Võistlusi jälgiti püstijalu ning mingit tasu vaatajatelt ei nõutud. Istekohad olid aga ette nähtud ainult kohtunikele ja aukülalistele. Olümpiamängud said toimuda aga ainult siis, kui valitses ülekreekaline rahu ning mängude pealtvaatajateks võisid olla ainult mehed . Olümpiamängud toimusid iga 4 aasta tagant ning kestsid 5 päeva . Iga osavõtja pidi enne võistulusi 10 nädalat treenima ise ning 30 päeva enne võistlusi Elises.
ja 11. klasside õpilased ning osade jaoks oli see esimene ooperikogemus üldse. Teose I vaatus oli vast kõige põnevam. Tegevus hakkas kohe pihta ning ei venitanud millegiga sugugi. Carmeni aaria oli vapustav. Kõik oli lauldud väga puhtalt ja ilusa tooniga. Selle aaria juures oli kõik nii nagu pidi olema. Kuid don José ja Micaela duett venis pikaks ja ausalt öeldes, ei pakkunud kuulamiselamust. Siiski suutis I vaatus vapustada mind ja ka mõnda teist vaatajat lauljate häälte puhtuse, vapustava tooni ja ka tämbriga. Kui esimeses vaatuses oli suurem roll ka teistel tegelastel, siis II vaatusest alates on ooperi keskmes José ja Carmen. Mina ütleks, et II vaatuse täht oli Escamillo ning tema aaria. Seda oli hea kuulata, sest oli lööv ning mehelik, nii nagu härjavõitlejale kombeks. Orkester mängis selle loo ajal väga palju staccato, ju siis sellepärast, et teha aariat "teravamaks" ja löövamaks.
Inimeste hingeelu avamine. 1Kuhu oli mõeldud enamik Madalmaadel loodud maale? Jõukate kodanike koduseinetle 1Milliseid värve kasutati Madalmaades? Milliseid võimalusi need andsis kunstnikule? Õlivärvide kihtidena maalimine võimaldab saada lõpmatu arvu värvivarjundeid, samuti võimaldab edasianda ülipeeneid detaile. 1Kes olid esimesed 15.saj kunsti suurmeistrid Madalmaades? Jan van Eyck Põhjamaades, Rogier van der Weyden Flandrtias 1Kus asub Genti altar? Millega see teos haarab vaatajat? Belgias Genti linna katedraalis asuv tiibaltar haarab vaatajat värvisära ja detailipeensuse, loodusvormide rikkuse ja uuelaadse maailmanägemisega. 1Mida saab edasi anda värviperspektiiviga? Sügavusillusiooni (eespoolsed objektid on maalitud puhtamates ja soojemates toonides, tagaplaani aga murtud või külmades toonides) 1Millist sündmust kujutab Portinari altari kesktahvel? Karjaste kummardamist 1Millega hämmastas see altar itaallasi, kui ta oli jõudnud Itaaliasse tellija kätte?
I korrus oli dooria stiilis, II korrusel joonia ja III korrusel korintose stiilis sambad. Areen oli tihedalt pigitatud, liivatatud laudadega, kus peal sai ka merelahinguid päriselt pidada. Kõik lahingud toimusid päriselt, olid ohvrid ja võitjad. Colosseumi kõige viimasel real olid üleval ka piigid, et päike pähe ei paistaks pandi telkriie üle colosseumi ava sõõriku kujuliselt (keskelt tühi). Colosseum mahutas umbes 55000 vaatajat võrreldes Kreeka teatri Epidaurus, mis mahutas vaid 15000 vaatajat. Colosseumi evakueerimis plaan oli eeskujulik, ohu korral sai areen 30 min. tühjaks teha. Egiptuse obeliski näitel oli Roomas sammas. Näit Trajanuse sammas, seest läbitava trepiga. Väljast ümbritseb sammast spiraali kujuline lint, kus kujutatakse taaklaste vastu võitlemist. Seal on kujutatud nii enda kui vastaspoolte sõdureid, ohvitsere jne. sõja sündmusi. Sellel on kõik
183 minutit pikk, ● „Aardesaar“ 1950 aasta Disney seiklusfilm, 96 minutit Eesti ● Esimene etendus pühapäeval 22.september 1896. Tallinna Börsihoone väikeses saalis Programmis oli 10 lühifilmi ● Rändkinod ● Eesti filmi algusdaatum- „Utotškini lendamised Tartu kohal“ Johannes Pääsukese poolt. KINOD ● Paikkino „Elektri teater Illusioon“ Tartus kivisilla juures , mahutas 360 vaatajat, programmis 6 filmi ● „Imperial“ Tartus 1912 STUUDIOD ● „Esimene Eesti kinopiltide tehas „Estonia““ Johannes Pääsukese loodud ● FILMISTUUDIO ● Regina-Film- „Vanaema kingitus“ (1923) 1910. Eesti ● Esimene mängufilm „Karujaht Pärnumaal“ 1914, autor Johannes Pääsuke, 14 minutit pikk, ● Näitlejad leiti asjaarmastajate hulgast 1920. Eesti ● Eesti filmid pääsesid maailmaturule ● 1923
Filmimuusika Filmimuusika on filmi sündmustikku illustreeriv heliline element, mille eesmärk on vaatajat emotsionaalselt suunata ja pingestada. See ülesanne oli muusikal juba ammu enne filmikaamera leiutamist kõlades mitmesuguste mee etenduste taustana. Filmi helindamine on keeruline protsess. Filmi helipilt koosneb neljast põhikomponendist: kõne, tausta, heliefektid ja taustamuusika. Kõik helid salvestatakse kõigepealt magnetlintidele, seejärel monteeritakse kõne, taustahelid ja muusika filmilindi järgi selliselt, et iga heli oleks seal, kus see vajalik on
– Ivo, Eve Kivi-Ursula, Raivo Trass-Hans von Risbieter). Heliloojateks olid Tõnu Naissoo ja Uno Naissoo. Kõigi laulude sõnade autor oli Paul-Eerik Rummo. Esitajateks Peeter Tooma, Eesti Raadio Meesansambel, Instrumentaalansambel, Eesti Raadio Estraadiorkester. Laule on filmis kokku 6. (LISA2) „Viimne reliikvia“ filmimuusika ülevaade Mis on filmimuusika? Filmi sündmustikku illustreeriv heliline element mille eesmärk on vaatajat emotsionaalselt suunata ja pingestada ja edastada sõnumit. Valitud filmis on muusika ja sõnad otseselt seotud hetketegevusega ning täiendavad kinolinal nähtavat oluliselt. Ehk on asi vaid selles, et film on juba pähe jäänud või justnimelt kaasahaaravates lauludes, aga ka une pealt võiks öelda mis filmiga on tegu, kui kuulen mis iganes lugu sellest filmist., Võiks ju ka ainult kuulata neid laule ja ilmselt suudaks ka siis manada ette tegevuse, mis filmis aset leiab.
19. sajandi kõrgseltskonna riietusest ja uhkest arhitektuurist. Tegelaste väljapeetus ja olek andsid ülevaate selle ajastu inimeste suhtumisest üksteisesse. Etendus oli väga hästi lavastatud ja tekitas vaatajas kõiki vajalikke tundeid. Onegini ükskõikne suhtumine Tatjanasse ja neiu kurbus pani mind Tatjanale kaasa tundma. Kurva ja dramaatilise lõpuga duell Onegini ja Lenski vahel tekitas saalis närvipingeid ja lõplik vali püssipauk ehmatas nii mõndagi vaatajat. 19. sajandi eluolu ja inimeste vahelised probleemid sarnanevad väga tänapäevaga, kuigi etenduses oli näha, et vanasti olid inimesed kättemaksuhimulisemad kui praegu. Kõige erksamalt jäi meelde viimases vaatuses toimunud ballistseen, kus Onegin tundis elegantses ja väärikas vürstinnas ära Tatjana, kes oli abiellunud vahepeal vürst Greminiga. Oneginit kehastanud baleriin oskas hästi välja tuua tegelase kahetsuse ja südamevalu kasutades ainult kehakeelt
Uudiseid, mille põhjal hakatakse tegema otsuseid, tuleks ka kontrollida, et mitte langeda väärteabe ohvriks. Massikommunikatsioonivahendite rohkus tänapäeva maailmas tähendab, et me ei pääse nende väljastatava info tajumisest. G. Orwelli romaanis "1984" oli igas korteris kohustuslik teleekraan, mille kaudu inimest jälgiti ja propagandat tehti. Praegusel ajal on peaaegu iga eurooplase kodus televiisor ja seda täiesti ilma sunnivahenditeta. Vaatajat püütakse selle kaudu mõjutada siiski sama intensiivselt kui Orwelli teoses. Selleks motiveerib meediategelasi reklaamist saadav kasum, mis sõltub otseselt kanalit jälgima meelitatud inimeste arvust. Seetõttu püütakse teavet esitada võimalikult tähelepanu köitvalt ja mõjusalt. Võime kindlad olla, et massiteabevahendite pakutav info meie tajuvälja jõudes meid mõjutab. Meedia tekitatud muutused inimese mõttemaailmas võivad olla nii kasulikud, kahjulikud kui ka
barrikaadidele","Chopin ja Sand","Chiou veresaun", ,,Dante ja vergilius põrgus". 5.Arhidektuur jagunes: a)Historitsism(ajalooline stiil, liide neo nt.neogootika), b)ekleptika() 6.Romantismi üld: pöördus salapärase keskaja poole.kunstnikele meeldisid ka loodusrahvad, metsik maastik, kõik see, mida tsivilisatsioon polnud jõudnud puudutada. köitsid sündmused, milles oli palju õilsust, traagikat, julmust. Et mõjutada vaatajat, kasutati vaatajate südant liigutavaid süeesid, vastandati maalidel head ja kurja, ilusat ja inetut, elu ja surma. Üle kõige hinnati koloriidi ilu ja selle väljendusvõimalusi. Ajastu kangelased olid vabadusvõitlejad. lemmikteemasid oli kihutavad või tagajalgadele tõusnud hobused, ratsanik uljalt mõõgaga vehkimas.Igatsus kaugete aegade järale.Romantikud pettusid mõistuse kunstis(inimese pea ei suuda maailma mõistusega haarata.Rom
nendevaheline võitlus. Siinkohal taas tooksin välja olukorra, mis sarnaneb paljudele muinasjuttudele, kus Jake nö. "taltsutab" kõige suurema ja võimsama "draakoni". Tekkis kujutluspilt mõnest printsist, kes lohe on ära taltsutanud, ja tuleb siis teisi julgustama. Aga on ka hoopis sügavam teema peategelase sattumine olukorda, kus omavahel on vastuolus tema liigikaaslased inimesed ja tema uue elukoha rahva ja looduse säilimine. Filmi keskne teema paneks nagu vaatajat enda käest küsima: "Mida teeksin ise sellises olukorras, kui pean valima oma rahva ja oma põhimõtete vahel, või inimeste ja looduse vahel või midagi muud taolist". Aga minu jaoks tõstatub siit pigem küsimus: "Miks peaks need vastuolus olema, mida saaksin mina või üldse kõik inimesed teha sellise vastuolu ärahoidmiseks?" Kokkuvõttes tõstatab film palju küsimusi, millele peaks mõtlema, ja see teeb filmi kauaks meeldejäävaks.
rekvisiitidega üleküllastatud, kuid hiljem saab aru, et teistmoodi ei saagi see olla. Asjad on paigutatud nii, et tekiks kodutunne, kuid samas annab näitlejatele liikumisvabaduse. Üleüldse lavaline liikumine on üks tähtsamaid etenduse osi ning rohked rekvisiidid ei häiri nende tegutsemist kuidagi. Kiitmist väärt on ka valguskujundus, millega tuuakse selgelt edasi, kuidas kodune soojus võib muutuda äkitselt süngeks meeleoluks. Samal ajal ka kõlav muusika ei tohiks vaatajat jätta ükskõikseks. ,,Augustikuu" on üks parimaid etendusi, mida olen Draamateatris vaatamas käinud. Lugu võlus mitmetahuliselt ja sügavalt. Etendus andis palju mõtlemisainet ka järgmisteks päevadeks. Arvan, et näidend meeldib vaatajatele, nii noortele kui ka vanematele, ning paljud leiavad paralleele päriselu ja etenduse vahel. Näiteks, kas sündmus toimub täna või kümne aasta pärast on inimeste peremured ja igapäeva küsimused ikka saranased.
Charles Chaplin Referaat 2008 Charlie Chaplin, kes õppis kogu elu Sir Charles Spencer (Charlie) Chaplin sündis 16.04.1889 Londonis ja suri 25.12.1977 Vevey's. Komöödia on olnud läbi aegade inimeste meeli edukalt lahutav ajaviitevorm. Alati on ju hea korraks unustada isiklikud probleemid ja vaadata pealt, kuidas kellelgi teisel viltu veab. Veel enam aga paelub see kerge meelelahutuse valdkonda arvatav zanr, kui läbi naerupisarate püütakse vaatajat panna arutlema humaansuse, ebaõigluse ja vägivalla üle maailmas. Kui üldse komöödiast rääkima hakata, siis peaks alustama sellisest klassikust nagu Charlie Chaplin. Ent milline tänapäeva koomik või komöödiafilm on 20 aasta pärast klassik? Charlie Chaplin oli esimene tõeliselt suur inglise koomik, kellele õnnestus end Shakespeare'i värsivormis luuleldistest läbi närida ja nende eest üle ookeani USA-sse pakku joosta. 1918
annaabi.ee 
