Kuidas? Kodumaast räägib luuletus ,,Põgenik". Luuletuses on ta kirjeldanud meenutusi oma kodumaast tundeküllaselt. Eriti väljendub luuletuses valulisus ning rusuv igatsus. Luuleridades esinevad mõtted on üsna vastandlikud. See järeldub sellest, et mälestusi isamaast on kujutatud äärmiselt valulistena. Sellest hoolimata on igatsus veel kord kodutee leida tõeliselt suur ning mõjub lugemisel siirana. Armastus kodumaa vastu on piiratu. 2. Loodusteema luuletustes mis huvitab luuletajat? Too näiteid. Marie Under on oma luuletustes kujutanud rohkelt loodusteemat. Täpselt kirjeldatud looduselamusi on luuletaja andnud edasi kujundikülluslikult ning loomutruult. Tundub, et luuletajat huvitavad selle valdkonna juures näiteks linnud. Neid on mainitud nii mitmeski luules ning kirjeldatud neid väga oskuslikult. Näiteks luuletuses ,,Sügismaru" on sellised read - Kohutab tigedalt hirmunud lindusid pesas.
rohkem negatiivse tooniga romantilisi Stroofid Stroofid lühemad kui Stroofid on küll pikemad, kui Puskinil aga neid on rohkem. Byronil, kuid neid on vähem. 2 SARNASUSED George Gordon Byron & Aleksander Puskin Kujundite Mõlemad luuletajad kasutavad oma luuletustes kujundeid. Byroni kasutamine puhul näiteks looduskujundid ja Puskini puhul näiteks jumalad ja valitsejad. ( Nt. ,, Pistoda ") Pühendused Mõlemate autorite mõningad luuletused on kellelegi pühendatud. Byronil näiteks noorpõlvearmastusele, neitsile ja ka muusikale. Puskin aga on pühendanud hoidjale ja ka nereiidile(jumalanna).
alustas luuletuste ja väikeste proosalaastudega, mis ilmusid algul Kuressaare õpilasalmanahhis "Noor-eestlane". "Noor-Eesti" esimeses albumis tõmbas ta endale tähelepanu väikese omapärase looduslauluga "Talvine õhtu". „Talvises õhtus” on kurb ja rahulik, kuid armas luuletus, milles Ridala kirjeldab pigem nukral toonil tasast ja lumist talveõhtut. Justkui jalutaks üks vaatleja metsas või aasal ja silmitseks regesid, mis aeglaselt kaugenevad ja lõpuks silmapiiril kaovad. Ridala luuletustes kajastub palju päevast-öösse üleminekuid. Ta kirjeldab palju üksildast endamisi vaatlejat ja arutlejat. Tema looming rikastas XX sajandi esikümnendite luulet uudses impressionistlikus stiilis saaremaastike ja rannapiltidega. Tema sõna oli väga eriline ja täpne ja ta õhutas ka teisi autoreid vormimuutustele. Samuti on Ridalale iseloomulikud kevadmotiivid („Kevade tunne”). „See helendab, helgib, särab, sätendab”…Südames midagi salaja tärkab…“
paroodiaid. • Contra kasutab oma loomingus väga tihti võru keelt ja kõneleb seda ka esmase kõnekeelena. Ta on kirjutanud ka proosat ja laule. Temaatika • Luulet iseloomustab: • Nali • Tabavus • Koomilisus • Kõikuv Keele ja vormikasutus • Tema luuletustel ei pruugi olla mingeid sügavaid mõtteid, neid on lihtsalt tore ja lõbus lugeda. Contra ei kasuta oma luules eriti personifikatsioone, metafoore ega hüperboole. Küll aga leidub tema luuletustes küllaga epiteete. Luulekogud • "Ohoh!" (1995) • "Tahaksin olla autobuss" (2008) • "Urvaplaaster" (2012) • "Contrarünnak" (2004) • "Okseoksjon" (2011) • "Kõik on Kõige targamad“ Luulekogu „Tuul kägistab ust“ • Kõik luuletused on täiesti erinevad ja jutustavad erinevatest teemadest. Minu arvates nendes luuletustes sügavat sisu pole ja luule räägib enamasti sotsiaalsetel teemadel. Loetavaks teevad selle luulekogu väga tabavad riimid.
karges ruhus) Surma motiiv (surnute varjud tõusevad tolmust, leek suri viimastel sütel) Väga iseloomulik on jutustav luuletus, mis on väga sisutihe ( nt. "Sealpool nukrust", "Uppunud kell") "Käoraamat" Luuletusi 1956 - 1980 · Luuletustes korduvad sõnad: tuul, meri, lilled, aeg, kirjanik, Jumal, laps, kajakad jne. · Teemaks on loodus, eriti pööratakse tähelepanu veekogudele · Luuletustes on juttu palju aastaaegadest · Luuletustes esineb tuntud inimeste nimesid(nt. Alliksaar, Tuglas, Sang) · Kohanimed (Elva, Kihnu, Ruhnu, Hiiumaa, Saaremaa, Tartu jne) · Mõnedes luuletustes on sõnad ritta pandud, kuid sisu välja ei tule. · Luuletused on enamjaolt kurvad ja mõtlikud
· 18641913 · Kodavere kihelkond, Peipsi ääres (Alatsvere). · Haridus oli kehv, 3 aastat , Naelavere külakool ja Kodavere kihelkonnakool. · Proovis arendada oma haridust Hugo Treffneri gümnaasiumis · 1892 loobus ajakirjaniku töös ja hakkas vabaajakirjanikuks. · Kuulus kirjandusseltsi NoorEesti · Ajakirjandus (Virulane , Sakala ja Olevik) Looming · Tema luule väärtuslik osa sündis haigusaastatel. · Olulised teemad olid armastus , loodus, isamaa, mõtteluuled · Tema luuletustes esineb ka veel tundelisust ja haaravust. · Kirjutanud on ka proosat (,,Vari") · Mõtteluuletused kajastavad tolle aja sündmusi ja elunähtusi. Nt. Eile nägin ma Eestimaad! Nägin hurtsikuid, saunasid, nägin pagaasi ja paunasid, väljal kivivõsa aunasid eile nägin ma Eestimaad Tähtsamad teosed · ,,Vari"(Esialgne pealkiri ,,Kui seda metsa ees ei oleks") , ,,Käkimäe kägu" , ,,Nõia tütar" . · On avaldanud ka Kodavere murrakus raamatut ,,Peipsi peal" ja
Aja, koha ja tegevuse ühtsus on ... 2. Mis on üldist ellusuhtumist väljendav aforismitaoline juhtlause või tarkussõna? 3. Mis kunst on Barokk ? 4. Kelle teos on "Käsioraakel ja arukuse kunst"? 5. Mitusada aastat kestis umbes barokiajastu? 6. Mis keelest tuleb"barokk"? 7. Mis pill muutus barokiajastul kõige olulisemaks? 8. Kuulus barikoajastu helilooja? ( On kirjutanud "Aastaajad") 9. Mis hoone Tartus esindab klassistsimi? 10. Millise Eesti luuletaja luuletustes on näha klassistsmi mõju? 11. Mis riik on barokikunsti sünnimaa? 12. Mitut klassitsmi perioodi eristatakse Euroopas ? 13.Kelle näidend on "Naeruväärsed eputised"? 14.Kelle öeldud lause on: "Mõtlen, järelikult olen olemas"? 15.Kes on pildil? BAROKI JA KLASSITSISMI RISTSÕNA 13. Aja, koha ja tegevuse ühtsus on ... KOLME ÜHTSUSE REEGEL 14. Mis on üldist ellusuhtumist väljendav aforismitaoline juhtlause või tarkussõna? MAKSIIM 15
Murdeluule Esinema hakkab murdeluule ning üheks viljakamaks eesti mureluuletajaks saab Artur Adson (1889-1977), kes pärines Võrumaalt ning kirjutas Võru murdes, andes edasi lapsepõlvemälestusi. Hendrik Adamson (1891-1946) Viljandist pärit, Mulgi murdes kirjutatud. Esimene luuletuskogu ''Mulgimaa''; külalauliku-tppo, omapära tuleb esile huumori kaudu, luuletustes leidub ühiskondlikku satiiri. Modernistlik luule Eesti luules leidub näiteid futurismist, millele lisandusid kubism ja konstruktivism eeskätte kujutatavast kunstist tulnud voolud, millele iseloomulikke geomeetrilisi kujundeid ja kollaazitehnikas ülesehitust võib täheldada nii tollases eesti kujutavas kunstis kui ka luules. Johannes Barbarus (1890-1946) luuleloos tähtis eksperimenteerijana ja järjekindlalt vasakpoolne ühiskonnakriitiline luuletaja
tema eluajal avalikkuse ette. Peatükkidest on sõltuvuses luulekogu „Päikesepillaja“ tsüklilise järjestusega, mis mingil määral on kronoloogiline. Peamiseks järjestamisargumendiks on aga assotsiatsioon, mis on ühtlasi ka parim sõna iseloomustamaks enamikku Artur Alliksaare loomingut. See tugineb tihtipeale näiliselt ühendamatute asjade jäigale ühendamisele. Iseloomulikeks tunnusteks võib lugeda ka traditsioonide hülgamist suuremas osas luuletustes, tehes seega olulisi ja kardinaalseid uuendusi, olles sellega isegi keeleuuendajaks peetud. Luuletaja on kuulus ka oma eripäraste keelemänguliste luuletuste poolest, mis sisaldavad mõnikord täiesti meelevaldseid sõnaühendeid ning lauseid, aga see-eest kõlavad need mõjuvalt. 3 1. ELULUGU Artur Alliksaar sündis 15. aprillil 1923. aastal raudteelase perekonnas Tartus. Hariduse on
luuletusi" . Andke vaesel' eksijale varju, andke andeks nõdrameelsele, kellel paremat ei olnud teha - vaeva teistel', häbi endale. Luuletuses on Liiv samuti väga selgelt vihjanud oma haigusele. Tema haiguse pärast on ta põletanud palju oma luulet ja hiljem on Liiv seda oma autobiograafilistes luuletustes meenutanud. Luuletustes on väga palju enesekriitikat ja tagasihoidlikust märgata, lisaks on paljudes luuletustes kirjas surma eelaimdustes. Luuletuse ,,Helin" viimased readki ütlevad seda. Selles luuletuses on J.Liiv helinat rinnas tõlgendanud nagu oma haigust, mis on ka tema rinnas. See helin mu elu ja minu hing, tal kitsaks on jäänud maapääine ring.
Ernst Enno ja Villem-Grünthal Ridala Ernst Enno luuletuste peamised märksõnad on müstilisus ja igavikulisus, veel ka valgus ja tee. Sellest tulenevalt on tema luuletuste meeleolu tavaliselt nukker, müstiline, salapärane ja mõtlik.Näiteks luuletuses ,,Kojuigatsus" igatseb luuletaja näha oma kodu ja seal õitsevaid ristikuid. Enno luuletuste peamisteks teemadeks on rändamine (nt. luuletustes ,,Rändaja õhtulaul" ja ,,Need ei vaata tagasi") ja igatsus. Tihti kirjutab Enno kodust ja maalib sõnadega detailseid looduspilte. Samas räägib ta ka enesessesüüvimisest ja ense leidmisest. Teemadeks on ka elu igavene ringkäik (,,Kevade"), usk inimesesse (,,Ikka edasi") ja hingede rändamine. Enno luuletusete sõnumid on tihedalt seotud tema maailmapildiga. Ta luges palju idamaist filosoofiat, budistlikku filosoofiat ja läänemaiseid müstilisi õpetusi, mis mõjutas ka tema loomingut
“Luule mõjust ja luuleravist” 1) Luulemaailm rikastab inimest mitmel moel. Luuletustes olevad sõnad mõjutavad kui ka ravivad inimesi. Autor on öelnud, et: “Luule avardab iga inimese tunnetussfääri. Pärast sisutihedate luuletuste lugemist suhtuvad patsiendid oma probleemidesse teisiti kui luuleteraapia alguses.” Lisaks sellele, luule elavdab kujutlusvõimet ja fantaasiat. Samuti tuleks välja tuua, et kirjandusega tegelemine vähendab inimese psühholoogilist kaitseseisundit. Üldiselt luule
/ Ma sõidan, mälestusist hoidudes." Jesseninile läks väga hinge oma kaaslaste valu ja vaev ning oma riigi viletsus. Luuletaja võrdleb Venemaa rahvast loomadena, kes ootavad pimeduse lõppu, et algaks uus päev ja uus elu. ,,Nad koitu igatsedes hirnuvad./ neid iseenda vari hirmutab." Poeedi jaoks on ka armastus isamaa vastu see, mis võib inimest muuta ning piinata. "See, mis mind põletab,/ mis painab mind kui vanne,/ on armastus su vastu,/ kodumaa." Oma luuletustes kirjutab Jessenin ka palju igatsusest oma koduste järgi nendest lahkumisest. Aeg läheb küll kiiresti ja leevendab ka valu. "Aeg see kihutab, aeg aina kulub,/ ja pisarad otsa said./ Vahel koer ainult väraval ulub/ ja ootab meid mõlemaid." Jessenin tunnistab loomes enese pahesid ja kahetsust, et on oma lähedastele, eriti oma emale piina ja muret valmistanud. Kuid samas ta tahab, et minevik unustatakse ning olukorraga lepitakse. ,,Sel, mis on möödas,ära tõusta käsi
„Küll on lainte hiilgus ilus“ Teemad Kõige enam saab Juhan Liivi luules eristada: Loodusluulet Isamaaluulet Armastusluulet Mõtteluulet Luuletuste meeleolu Juhan Liivi luule oli erineva meeleoluga. Enamus luuletusi olid negatiivsed, sügavamõttelised, üksildased, masendavad ja kurvad. Osad oli jällegi vaimukamad ja rõõmsamad. Haigusaastatel oli Liiv kodutu ja Liiv luuletas ulualuse ja hingerahu otsinguil ning läbielatu ja – tunnetatu põhjal. Paljudes luuletustes oli Juhan Liiv kirjutanud oma muredest ja igapäevasest kurbusest. Kodus, pere ja sugulaste juures elades ning haiguse käes vaeveldes kirjutas Juhan Liiv oma elu parimad luuletused. Juhan Liiv kasutas oma luuletustes palju kordusi ning rahvaluulepärast algriimi ning tema sõnavara oli väga rikkalik. Näiteks: „Oh kanarbik, oh lilleke!“ Oh kanarbik, oh lilleke, nii kõle, kõle sügise! Nii väsinud, nii kurb on meel, sa pehmelt, õrnalt õitsed veel, oh lilleke!
Sinuga ja Sinuta Juhan Liiv on üks Eesti luuleklassika suurnimesid. Liiv oli üks esimesi luuletajaid, kes nähtut äärmiselt detailselt ning reaalselt kirjeldas. Luuletustes puudus liialdatud pateetika, ilutsemine ja paisutatud tunded. Eriti hingelähedased olid luuletajale loodus-, isamaa- ja mõtteluule. Liiv armastas loodust. Tema loodusluule on ühteaegu nukker ja luuleline, mis suudab anda edasi reaalsuslähedast pilti Eestimaa looduse mitmekesisusest ja kaunidusest. Enim armastas luuletaja kirja panna omapäraseid jooni aastaaegade kohta. Kevadest on Liiv kirjutanud heldimusega, kirjeldades tärkava aastaaja loodust ning selle ilu. Tema
9): Armastus on nagu Higgsi boson, ta peaks andma me elu elementaarosakestele massi. Massi või vähemasti mõtte. Aga meil ei õnnestu ega õnnestu teda leida, täpselt ja kindlalt, iseenda ja oma jumala ees näpuga näidat: nii, näed, siin on nüüd see Higgsi boson, siin ja sel hetkel asub ainus, igavene ja tõeline armastus. Kuid see luulekogu ei räägi ainult üldiselt erinevatest inimestest, vaid ka autorist endast. Nimelt mainib Rooste oma luuletustes eeskujusid ja lemmiklauljat Elvis Presley't. Nimelt tegi ta luuletuse enda papagoist nimega Elvis, kes ära suri ning meenutas teda, kuulates samal ajal Elvise laulu „Blue moon“. Lisaks, kasutab Rooste väljendeid soome (nt Suomessa halpaa) ja inglise keelest(nt my melancholy blues, poetry slam, luck jne), kuna talle meeldib luuletusi nendes kahes keeles lugeda, mis arvatavasti on tulnud sellest, kui ta veel Helsingis Eesti Instituudi Soome Filiaali juhatajana tegutses
ja vaadanud pealt müüride rajamist. Juhan langenud siis hetkega põlvili ja hakanud endalt riideid seljast ära võtma, sest see pidi olema vähim, mida ta oma isamaa hüvanguks teha sai. Liivi käitumine näitas mulle seda, et ta on võimeline endast kõike andma, seejuures mitte midagi vastu tahtes ja see tekitas minus sügavat sümpaatiat Juhani vastu. Juhan Liivile meeldis kirjutada peamiselt loodus, armastus ja isamaa teemadel. Minu arvates peegeldus tema luuletustes lihtsust, realismi ja sügavust. Kõige rohkem meeldisid mulle Liivi isamaalised luuletused, kuna ta oskas oma traagilist elu suurepäraselt ühitada raskustes vaevleva kodumaaga. Väga hästi tuli see välja luuletustes: "Emale", "Kui tume veel kauaks ka sinu maa", "Jätke mind", "Kas näitad?", "Mis meil kaunis, mis meil kallis" jne. Need luuletused räägivad peamiselt Liivi ääretust murest Eestimaa pärast. Lembeluuletustest kaunimad ja
Noore vangi luuletused võttis kirjastada kunsti- ja kultuuri ajatu ajaleht ,,Epifanio". Vilen Künnapu on oma saatesõnas Andrus Elbingu kirjutatut võrrelnud Artur Alliksaare luulega. Luuletused on kirjutatud tema meenutustest kuritegelikule teele sattumisest ja hetkeemotsioonidest. Luuletused võivad küll kohati olla natuke karmi ja ropu sisuga kuid siiski on see väga mötlemapanev teos. Tegelikult sellised roppused ja sõnakasutused iseloomustavad seda emotsiooni luuletustes kõige paremini ja suudavad lugeja viia Kessu enda olukorda. Luuletustes vaatab ta iseendasse, räägib oma kuritegudest, vihkamisest, elust tänavatel ning vanglas. Häired hämaralt tänavalt Täna mo sõnad on jõulised lihased, hei, vaadake! Usklikud ja uskmatud, noored ja põdurad, täna mo värsid on vihased, nagu Gaza sektorit ründavad Iisraeli sõdurid. Kuniks mo füüsiline keha viibib luku taga, las vihane värss astub mo eest sõtta.
"Laulud tüdrukuga" (1967) "Miks ja miks" (1973) "Õpetussõnad" (2003) “Armukahi" (2008) "Oli kevad, oli suvi" (1992) "Laulud eestiaegsetele meestele" (1988) Luulekogu “Laulud eestiaegsetele meestele” Luuletused on väga isamaalised. Väga paljud luuletused on poliitilise tähendusega. Poliitilist tähendust ei ole mitte üheski luuletuses otse välja öeldud, vaid see on varjatud luulesse. Tema luuletustes öeldakse välja tõde. Räägitakse eestlaste kannatustest. Sõnakasutus Kõnekujundid Hando runnel ei kasuta oma luuletustes väga palju kõnekujundeid. Epiteedid: Runnel kasutab epiteete väga vähe. Näited: “Verd kosena kopsudest suhu” (“Kord elas üks pasunapuhuja”) “Pilkane pimedus” (“Talguteel”) Võrdlusi esineb sammuti vähe. Näited: “Külmkapp on köögis kui kelder” (“Iha”)
Valu, mis jälitab terve elu Juhan Liivi autobiograafiline luule Liivi autobiograafilist luulet võib leida nii armastus-, isamaa- kui ka loodusluules. See on kunst, mida peab oskama ridade vahel lugeda. Sõnasepa poolt kirja pandud read on tõetruud ja realitlikud, maalides niimoodi lugejatele pildi tema elust. Liiv on paljud oma luuletused kirjutanud ja pühandanud just oma armsamale, Liisa Goldingule. Samuti on suur roll luuletustes tema emal. Sõnasepa luuletustes on palju viiteid kurva lõpuga armastusloole. Mu mõte teise külge lendab, tee viib mind ära teisel’ pool’; kõik õrnad ihad langevad põrmu, ja südant puudutab surma nool. Liiv oli ajast ees olev geenius, keda sel hetkel ei mõistetud ega toetatud. Sõnameister on läbi
Sealt on pärit esimesed kirjanduslikud katsetused. Ta tõlkis ja mugandas saksa keelest jutte isa ajalehe ,,Perno Postimees" tarbeks. 1862. sooritas Tartu Ülikooli juures koduõpetaja eksami (pärast koolilõpetamist). Tema peamiseks tegevus alaks sai isa ajalehe ,, Eesti Postimees" väljaandmine ja kirjanikutöö. 1873. abiellus Koidula sõjaväearst Eduard Michelsoniga, kes suunati pärast õpinguid Tartu Ülikoolis tööle Kroonlinna. Koidula jäi kodumaad igatsema see väljendus ta luuletustes. 1886. suri Koidula ja maeti Kroonlinna kalmistule. 1946. toodi luuletaja põrn Eestimaale ning sängitati Tallinna Metsakalmistule. Koidula oli ärksa loomuga: ta tundis huvi ühiskonna- ja kultuuriprobleemide vastu, oli kirjavahetuses J.Hurda, C.R Jakobsoni, Fr.R, Kreutzwaldi, A.Almbergi jt-ga; osales laulupeo ettevalmistamises, ,,Vanemuise" seltsis näitemängude lavastamises. 1866. ilmus tema esimene luuletuskogu"Waino-Lilled", is on suuremas osas laenuline. Kogu sisaldab ka rea
neil päevil nüüd mõistan, et sinu juures on siiani kõik, mis maailmas üldse head on, minu varjupaik paratamatuse eest..” Samas arvab autor, et õnn on ka olla üksik, kuna lahkuminekud lähedastega võivad teha liiga palju haiget. Teine hea omadus üksilduse juures on see, et sul ei tule kunagi sellist situatsiooni, kus sulle lähedase inimesega on midagi halba juhtunud, mis loomulikult muudaks meele kurvaks ja paneks muretsema. Sellest kirjutas autor luuletustes “Surnud elavad”(1),”Täna reede õhtul”(2). (1)”...jätad oma elu armastuse millegipärast maha, et no võib-olla aeg ei olnud sobiv, tingimused piisavalt soodsad, keegi teine pesi juba su pesu, oli su pea kinni mässinud, valikud lukku pannud, sa ei saanud sinna ju mitte midagi parata. Ja nii jääbki. Helistad kümne aasta pärast, kui armastus on juba kirstuga maha maetud.” (2) “...Ning õnn minu sees just täna, seda enam et keegi minuga pole ja minule ehk praegu ei
Liiv õppis Naelavere külakoolis, Kodavere kihelkonnakoolis ja lühemat aega ka Hugo Treffneri gümnaasiumis. 1885. aastal alustas Liiv tööd ajakirjanikuna ajalehtede Virulane, Sakala ja Olevik toimetuses. Aastaks 1892 oli ta loobunud ajakirjaniku tööst ning otsustas leiba teenima hakata vabaajakirjanikuna. Murdepunktiks Juhan Liivi elus ja loomingus sai jutustus "Vari", mille ta kirjutas kaheksa päevaga 1892. aasta sügisel. Väga paljud luuletused Liivi loomingus on realistlikud. Luuletustes rääkis ta oma enese saatusest ühiskonnas ja inimese olemusest maailmas. Tema süngetesse teostesse mahtus ka loodus- ja armastusluulete ilu. Liiv armastas lihtsust, tema luuletustes pole keerukaid ning võltse lausekujundeid. Teda paelus loodus ja teda saatis suur isamaa-armastus. Liivi loomingust ilmus tema eluajal vaid väike osa: kogumik "Kümme lugu", jutustused "Käkimäe kägu", "Vari", "Nõia tütar", ainus eluajal üllitatud luulekogumik "Luuletused". Liivi luule on ilmunud nt
//...// Tugev mootor tuksub nagu süda tal, lained temal mürisevad täävi all. Ja ta endas kannab kolme kanget meest, kes on läbi käinud mite mere veest. //...// Mereteema kõlab ka mitmetes teistes luuletustes: ,,Vana paat", ,,Õngel", ,,Merejääl", ,,Vaalade elu", ,,Kaksipidised", ,,Vahel on,..", ,,Peod täis kive ja istun vete veeres..", jpt. 2. Aastajad: Talveöö Pakasepaugud, kohevil hangede kahin. Kiirgavasse öösse pärani silmi vahin.
Aleksandr Puskin Elulugu Aleksandr Puskin sündis 6. juunil 1799. aastal Moskvas põlisaadliku Sergei Puskini pojana. Puskini lapsepõlv oli üsna rõõmutu, sest vanemad suhtusid temasse ükskõiksusega. Seepärast vältiski ta oma luuletustes lapsepõlvemälestusi ega nimetanud kordagi ema ja isa. Suure südamesoojusega suhtus ta hoopis oma hoidjasse. Tänu oma suurepärasele prantsuse keele oskusele, mis oli õpitud guvernantidelt, luges ta juba lapsena läbi oma isa rikkaliku raamatukogu. 1811 pandi Puskin Tsarskoje Selo lütseumi. 1817 lõpetas selle ning ta määrati tööle välisministeeriumi. See teda ei huvitanud. Ta oli sündinud poeediks ja see määras kogu tema edasise traagilise elukäigu. Aleksander I saatis ta
esindaja M. Maeterlinck. Enno üks põhisümboleid oli ,,kodu", nii tema armas reaalne Soosaare kui ka kingekodu ja püüdluste lõppeesmärk. Enno igatsus luule on seotud tema elufilosoofiaga. Lüüriline mina tunneb end vangistatuna maisesse olemusse, millest otsib väljapääsu lauludes, nagu näiteks ,,Hall laul" Vormi lihvimisest Enno ei hoolinud, vaid võis leppida komistamisi ühelt kujutluspildilt teisele kandumisega ja rahulduda üsna abitute riimidega. Enno luuletustes oli ka loodusel tähtis koht. Maastikupildid on mahedates toonides ja suubuvad tihti tundeavaldustesse või filosoofilistesse mõtisklustesse. Uuendusi tõi kirjandusse Enno läbi ballaadiloomingu, kus tema ballaadides oli senise eepilisuse ja dramatismi asemel tähtsal kohal hoopis lüürika, tundmuslik ja filosoofia. Ta uuendas ka lastluulet vabastades seda koormavast didaktikast. Enno teosed on: * "Uued luuletused" (1909) * "Hallid laulud" (1910)
hulgaliselt tundeid, millede kirjeldamiseks kuluks tuhandeid lehekülgi. Ka suurvaimud Juhan Liiv ja Lydia Koidula kirjutasid armastusest, ühest selle harukordsest liigist: kiindumusest isamaa vastu. Lugedes nende luuletusi kodumaale, on ridade vahelt mõistetav, et see mida nad neid salme kirjutades tundsid on arvatavasti armastus, kuigi kumbki neist - ei nais- ega meespoeet - seda sõna kõne all olevates luuletustes ei kasutanud. Kuna Koidula oli romantismi esindaja, on tema luuletused väga tundelised ja ei kujuta tihtipeale tegelikkust. Koidula küsis kodumaalt, kui oma healt sõbralt ,,Ja tihti siiski leian/ su silmis pisarad?", ta kõneles isamaaga ja lohutas teda, kui lähedast. Liiv realistina kirjutas sellest, mida ta nägi, tuues välja selle, mida oluliseks pidas. Sõites rongiga, kirjutas ta luuletuse ,,Eile nägin ma Eestimaad", kus mainib pealiskaudselt paiku ning muud tavapärast,
(suur) (aadliperes). - - . . , . . (Olles täiskasvanu, piinasid teda ebameeldivused), . -- , . (astudes just avatud Tsarskoe Tselo lütseumisse priviligeeritud õppeasutusse, ettenähtud spetsiaalselt riigiametnike ettevalmistamiseks aadliperekonna laste hulgast). (Seal ta omandas ta väga hea prantsuse keele). ( ) ( ). " ". (kirjanduslik ühendus) "". (Alustas oma tegevust sekretäri auastmes). , . (ilmus) " ". - (saadeti lõunasse ebaviisakate väljenduste pärast oma luuletustes). (seal ta kirjutas oma kuulsad poeemid) " " (Kaukaasia vang), " ", "-" (Vennad-röövlid). " ". (otsustati, et Puskin ei ole võimeline olema ametnik). ( vaatamata olukorrale enda ümber) (jätkas tööd) " ". (andestas Puskinile tema patud) . ...
Ereda isikupäraga, teistest erineva tundelaadi ja stiiliga tõusid armastusluules esile Marie Under ja Henrik Visnapuu. Armastusest kõneldi julgemalt ja avameelsemalt kui kunagi varem eesti luules. Eelkäijaks said nooreestlaste loomingust Gustav Suitsu armastuslaulud, millega on suguluses ennekõike Marie Underi luule. Under kirjutas õnnelikust armastusest tundekülluse ja üksikasjalikkusega. Armastuse helgem pool tõusis esile ka Artur Adsoni võrumurdelistes luuletustes, küll pehmes ja leebes toonis, ilma Underi tundeägenduseta. Teiste Siuru luuletajate elamused väljendusid vastuolulisemal, isegi traagilisel viisil. Armuõnne ja pettumuste, valge ja musta naise vahel heitles Henrik Visnapuu. Johannes semper lavastas Euroopa populaarse rahvakomöödia, tüüpiliste tegelastega tragikoomilisi stseene, mille peategelane Pierrot kannatas hüljatuse ning armastatud Colombina truudusetuse pärast.
Aastaaegade vaheldumise mitmekesisus Juhan Liiv ja Lydia Koidula aastaaegadest luuletuste võrdlus Aastaajad lähevad märkamatult teineteisest üle. Kõik juhtub kiirelt ja silmapaistmatult. Loodus tahaks end justkui salaja muuta, nii, et keegi sellest aru ei saaks. Tema maalilisust ja ilu tahavad kirjanikud oma luuletustes välja tuua võimalikult palju. Läbi luuleridade on looduse rikkalikkust ja võimu ning muutusi hea näidata. Lydia Emilie Florentine Jannsen, kirjanikunimega Lydia Koidula on meie esimene naiskirjanik ja ka luuletaja, jutukirjanik, näitekirjanduse ja teatri rajaja, veelgi ajakirjanik ja ühiskonna- tegelane. Juhan Liiv on läinud Eesti ajalukku kui geniaalne kirjanik ja harukordselt kurva biograafiaga isik. Mõlemad luuletajad on kirjutanud palju loodustemaatilist luulet
paremat kätt ning tekitas rindkerepõrutuse. Dantesi enda seletuse kohaselt põrkas aga Pukini lastud kuul tema mundrinööbist ning päästis sellega ta elu. Elulugu Aleksandr Puskin sündis 6. juunil 1799. aastal Moskvas põlisaadliku Sergei Puskini pojana. Puskini lapsepõlv oli üsna rõõmutu, sest vanemad suhtusid temasse mingi käsitamatu ükskõiksusega. Seepärast vältiski ta oma luuletustes lapsepõlvemälestusi ega nimetanud kordagi ema ja isa. Suure südamesoojusega suhtus ta hoopis oma hoidjasse. Tänu oma suurepärasele prantsuse keele oskusele, mis oli õpitud guvernantidelt, luges ta juba lapsena läbi oma isa rikkaliku raamatukogu. 1811 pandi Puskin Tsarskoje Selo lütseumi. 1817 lõpetas selle ning ta määrati tööle välisministeeriumi. See teda ei huvitanud. Ta oli sündinud poeediks ja see määras kogu tema edasise traagilise elukäigu
loodusluuletuses imeilusale kevadele. Autobiograafilises- ja loodus luuletuses oli rohkem märgata stiili, sest luuletus läheb astmeliselt aina jõulisemaks ja teises on kasutaud liitriimi. Armastus- ja isamaalises luuletuses oli võrdselt nii stiili, kui sisu, sest nende sisu oli väga sügavamõtteline ja vastavalt luuletusele kasutas arutor isikustamist võsi kasutas kordust. Autor kasutab korduseid ja retoorilisi pöördumisi. Liivi luuletustes esineb parallelismi ja kõlakujundistest epiteeti, võrdlust ning personifikatsiooni. Näiteks viimast kasutas Juhan Liiv oma isamaalises luuletuses „Isamaale“, kus oli pöördutud isamaa, kui füüsilise isiku poole. Minu valitud neljast luuletusest on kaks kirjutatud paarisriimiga ja kaks ristriimiga, kuid tema luules esineb ka süliriimi. Kõige äratuntavam on see, et Juhan Liiv on väga tundeline isamaa vastu. Tema luuletustes on kirjas see, mida kirjanik on ise läbi elanud.
Sellel luuletusel on 4 stroofi ning 16 värssi. Luuletuses on A.Haava kasutanud mitut epiteeti: lahke mees, ilus mees, ilus lauluhääl. Luuletuses pole metafoore, võrdlusi ega isikustamist, seepärast on luuletus ka kergesti arsaadav. Kirjandi motoks paneks ma lause A.Haava enda luuletusest „Meie“. „Meie ulatame käed pilvede poole! Meie sammume suure sihi poole“. Valisin selle motoks, kuna A.Haava luuletustes kiirgab lootus tulevikule ja millegi saavutamisele (nt ka kirjandis mainitud „Ei igatse kadunud aegu“) Mulle meeldib see luulekogu, kuna paljud ta luuletused on seotud mineviku maha matmisega ning elus edasi pürgimisega. Mulle meeldis, et Anna Haava kirjutas luuletustes oma isiklikest läbielamistest. Luuletused olid kergesti arusaadavad, kuid samas sügavmõttelised.
mõtteid ning nende sisemused sarnanevad. Kuna autor kujundab ise mina-tegelase, siis me ei saa eeldada ka objektiivset suhtumist, ikka püütakse mina-tegelast muuta paremaks, tõsta kõrgemaks ja tähtsamaks. Seega tulekski vaadata mina-tegelast kirjandusliku persoonina, aga mitte samastada autoriga. Julgen väita, et Baudelaire'il on üpriski omamoodi surmakäsitlus: ,,Surm, paraku, on, mis lohutab ja paneb elama; Ta on elu eesmärk ja siht, ta on ainuke lootus.." Luuletustes on surm positiivse varjundiga. Seda nimetatakse veel ingliks, öömajaks, jumalikuks hiilguseks, tõeks, kapteniks. Tavaliselt kujutatakse surma lõpuna, seda iseloomustab pimedus, valu, hirm, kurbus, isegi viha. ,,Kurja õites" kirjeldab ja meenutab mina-subjekt detailselt raibet. Tavaliselt surnute kirjeldamist välditakse, kui eesmärgiks pole just lugejate sokeerimine. ,,Kurja õite" mina-subjekt pole maailmaga parimates suhetes. Ta alustab oma ideaali otsimisega, ent ei leia seda
Meil olid suures toas suured aknad, mis ulatusid peaaegu põrandani ja tänu sellele oli mul sealt väga lihtne välja vaadata. Ei pidanud kuskile ronima. Ja kui ma olin talvel haige, siis ma võisin seal aknal tunde aknast välja vaadata, kuidas lumi sajab ja kuidas lumehelbekesed lendlevad, ise väga soovides õue nendega mängima minna, kuid ei tohtinud. Ei lubatud, kuna olin veel haige. 6. Milliseid lüürilisi isikuid luuletustes täheldad? Milline on luuletuste vaatepunkt? Need luuletused lähtuvad kõik ühest vaatepunktist: elu. Igat luuletust võib taandada sellele vaatepunktile, kuna iga luuletus kirjeldab mingil määral tema elu, tundeid, mõtteid. Kui mitte otseselt, siis kindlasti sügavalt mõttes. 7. Leia luuletustest epiteete, võrdlusi, isikustamisi, metafoore jt. kujundeid. Iga kujundi järel nimeta vastava luuletuse pealkiri. · Epiteedid: 1. ,,...kollaselt mehelt..." Kollane hädaoht.
Enno luulet hoiab koos ühtne arusaam maailmast, elust ja surmast, mis lähtub teosoofiast. See on lihtsustatult kõneldes kujutelm mateeriasse vangistatud surematust hingest, mis on igavesti määratud püüdlema valguse ja ümbersünni poole. Ennot on aina kannustanud igatsus absoluudi järele, mille sümboliteks on valgus ja päike. Inimene, Enno isegi, on igavene rändur, N. ,,Rändaja õhtulaul" alatiseks määratud otsima oma kadunud kodu. Oma paremates luuletustes saavutab ta lummava sugestiivsuse, mis võib viia lugeja katarsiseni. Ta ise arvas alati, et missugune on inimene ise, tema hing ja vaim, seesugune on ka ta luule. Enno looming on kantud filosoofilistest tõekspidamistest, mis on ainet saanud budistlikest ja läänemaailma müstilistest õpetustest. Selle kõrval on Enno luulet mõjutanud ka sümbolism, eelkõige Maeterlinck. N. ,,Hall laul", ,,Ta tuli...", ,,Igatsuse laul"
2. Luulekogu analüüs 2.1. Kogumiku üldiseloomustus Luulekogus Päevapildid (Kareva 1978) olevad luuletused just kui analüüsivad hingeelu ideesid ja probleeme. Luulekogus tuleb kõige rohkem esile armastuse teemalisi luuletusi. Luuletused on emotsionaalsed, tundeküllased ning tihti peale ka kurvameelsed. 2.2. Luule poeetika Tekst põhineb Kareva Päevapiltide luulekogul (Kareva 1978) 2.2.1. Kõnekujundid D. Kareva luuletustes ei tundu olevat palju erinevaid kõnekujundeid. Üks kõnekujund, mida siiski ette tuleb, on näiteks epiteet. Epiteeti kohtab luuletuses "Miski jääb lõpuni puudu". kuskil kellade kõlade murdudes läbi lumede sulgpehme saju läbi unede tumeneb kurbuse hämar teadvusetagune taju
· Ebatavalised tegelaskujud ja sündmuslik · Paljud romantilised teosed kajastavad kirgliku tulevikuühiskonna unistust Vene romantism · Tekkis 19. Sajandi alguses · Tuntuim esindaja ALEKSANDER PUSKIN (1799-1837) · Puskin on tuntud nii oma luule, poeemidega. Inglise romantism · Tekkis 18. Sajandi 70. Aastatel · Tuntuim esindaja George Gordon Noel Byron (1788-1824), aadlisoost luuletaja, suri noorelt malaariasse. Luuletustes peegeldub suur maailma valu. Prantsuse romantism · Tuntuim esindaja romaanikirjanik VICTOR HUGO (1802-1885), Hugo oli tuntud kui hüljatute kaitsja, ebavõrdsuse kaitsmine, vastandab headust ja kurjust, ilu ja inetust, seesmist ja välimust, rahvamasse ja üksikisikut oma teostes. Tuntuim teos ,,JUMALAEMA KIRIK PARIISIS" (prantsuse k. ,,Notre Dame") EDGAR ALLAN POE(1809-1849) · Pidas end eelkõige luuletajaks Hirmu ja õudusjutud Ulme Kriminullid e
Eesti lipp Eesti lipp on Eesti rahvus- ja riigilipp. • SININE- väljendas usku ja lootust eesti rahva tulevikku, samuti oli see ustavuse sümboliks • MUST- pidi meenutama eesti rahva sünget ja piinavat minevikku, kodumaa musta mulda, luuletustes on musta peetud armastuse sümboliks • VALGE- sümboliseerib eesti rahva püüdeid hariduse ja vaimuvalguse poole, samuti talvist valget lund, suviseid valgeid öid, Eesti kaskede valget koort kõige esimesena kasutas sellist värvikombinatsiooni (küll helesinise värviga) oma lipuna 1860. aastal Karlsruhes asutatud liivimaalaste korporatsioon Baltica-Borussia Danzig (algse nimega Livonia). Hiljem võeti sinimustvalge
erinevaid artikleid. On tegelenud ka laulmisega Luulekogud "Kevad Astrahanis: luuletusi 19921999" (Tallinn 2000) "Simunapäev" (Tallinn 2003) "Luigeluulinn" (Tallinn 2004) "Kaitseala" (Huma 2005) "Emapuhkus" (Pandekt 2009) "Viimane Monogaamlane. Luuletused ja jutud" (Pegasus 2011) Luigeluulinn Luuletused on jagatud nelja pealkirja alla. Luuletustel puudub enamasti pealkiri. K. Ehin ei kasuta oma luuletustes suurt ja väikest algusttähte ega ka kirjavahemärke. Tema luuletuste märksõnadeks on armastus ja lootus. Luuletused on väga elulised. Mõned tähelepanekud Kristiina Ehini raamatust "Luigeluulinn" (Huma, Tallinn 2004) "Luigeluulinnas" on eelkõige kaks keskset ja läbivat teemat, mida Kristiina vaatleb. Esimene neist on naise roll ja tunded, mida ta arutleb võrreldes minevikku ja olevikku. Raamatu teine
· Sündinud 8. juuni 1875. aastal Tartumaal Valgutas, Rannu kihelkonnas. · Ta ei olnud väga seltsikas luuletaja, ning tema loomingulne tee kulges üksi ja omaette. · Õppis Hugo Treffneri gümnaasiumis ja Tartu Reaalkoolis. Looming · Enno luulet hoiab koos ühtne arusaam maailmast, elust ja surmast, mis lähtub teosoofiast. · Enno loomingut võib iseloomustada kui igatsevat ja lüürilist, tema lemmiksümbolid on tee ja kodu. · Enno luuletustes oli ka loodusel tähtis koht. Ei Tea · Kord oli, kord, ei tea, Kõik ilmas korraks jääb Kõik ununeb nii pea Kord korra järgi läeb · Kord korraks järgi mina, Kord korraks järgi sa, Musttuhat ümber kordab, Ei iial otsa saa. · Näe, päikse paistel mängib Musttuhat sääse meelt sääsk, õnn ja sääse mõtted Kes oskab kõiga keelt. · Sääsk õnn ja mina, sina, Nii sugavusest tilk
hing on oma , mis kuuleb laulu ja aitab kaasa töö edenemisele ning elujärje parandamisele. Laulude kaudu on säilinud teadmised meie esivanemate elust. Heinategu Palgivedu Lehmalüps Viljalõikus Eesti rahvausundis muusikajumalat ei tuntud Ometi on meie eeposes “Kalevipoeg” tegelaseks laulujumal Vanemuine. See tegelane ilmub esimest korda 19. sajandil Kristjan Jaak Petersoni luuletustes ja Friedrich Robert Faehlmanni muistendites. Olulised kultuuritegelased olid: Friedrich Reinhold Kreutzwald Kirjutas rahvaluule ainestikulise regivärsi vormis eepose “Kalevipoeg” Lydia Koidula Ärkamisaja meelolusid kajastav Eesti esimene naisluuletaja Johann Voldemar Jannsen Toimetas esimest nädalalehte “Postimees” Karl August Hermann Sündis Põltsamaal sepa pojana. Tegeles eesti kirjakeele ühtlustamisega.
Suits, E. Enno ja V. Ridala. Nende looming järgis uusromantilist, eriti just sümbolistlikku kujutuslaadi ning oli temaatiliselt mitmekülgne. · Väljendati oma põlvkonna maailmakäsutust ja vaimseid ideaale, ent sõnastati ka isiklikke elamusi. · Siuru luules oli kesksel kohal armastus. Silmapaistsid Marie Under ja Hendrik Visnapuu · Eeskujuks olid Gustav Suitsu armastulaulud. · Armastuse helgem pool tõusis esile ka Artur Adsoni võrumurdelises luuletustes, küll pehmes ja leebes toonis, ilma Underi tundeägeduseta. · Teiste Siuru luuletajate elamused väljendusid vastuolulisemal, isegi traagilisel viisil. · Armuõnne ja pettumuse, musta ja valge naise vahel heitlesid Hendrik Visnapuu. · Johannes Semper lavastas Euroopa populaarse rahvakomöödia, tüüpiliste tegelastega tragikoomilisi stseene, mille peategelane Pierrot kannatas hüljatuse ning armastatud Colombina truudusetuse pärast.
Esimene luuletus sündis 13. Aastaselt. E.Vilde julgustas teda edasi luuletama ja soovitas ka proosaski luuletada. Vildest sai tema varaste värsside esimene kriitik. Peale Ants Laikmaaga kohtumist, õhutas Laikmaa Underit kirjutama oma luuletusi emakeeles. Esimesest trükitud luuletusest esikkoguni kulus 13 aastat. Esimene luulekogu kandis nime ,,Sonetid" ja ilmus 1917. Marie Under andis Siuru ajal välja kolm esimest luulekogu (,,Sonetid", ,,Eelõitseng" ja ,,Sinipuri"). Underi luuletustes on tundeline ja armastav naine. Under peamiselt kirjutas looduslüürikat (,,Sirelite aegu", ,,Sinine terass"). Paljud luuletused on sonetid. Luuletustes esineb: värve, varjundeid, lõhnasid, riideid, ehteid. 3.) Marie Under ja Siuru 1917. asutati rühmitus ,,Siuru". Rühmituse algatajaks oli kirjanik August Gailit, aga selle liidriks tõusis hiljem Under. Lisaks neile kuulusid sinna veel Artur Adson, Friedebert Tuglas, Johannes Semper ja Henrik Visnapuu; hiljem ka Johannes Vares-
isamaalistest luuletustest. Koidula luuletuses ,,Mu isamaa on minu arm" väljendab kirjanik kokkukuuluvust oma isamaaga. Koidula räägib sellest, milliseid tundeid tekitavad temas kodumaa rõõmud ja mured, milleni ta ise oleks võimeline isamaa heaks minema. Luuletuse lõpus on ka Koidulale omast loodusearmastust: ,,Su linnud und mul laulavad, mu põrmust lilled õitseta, mu isamaa". Luuletaja räägib ka oma luuletustes rahva minevikust ning leiab sealt raskeid kannatusi ja valu mis kõik on võõrad vallutajad meile toonud. Parimaks näiteks on kindlasti ,,Mu isamaa, nad olid matnud". Koidula meenutab seal aega mil Eestimaa pind oli vaba, mil inimesed olid palju õnnelikumad ning unistab taas, et selline õnneaeg tagasi kodumaa pinda puudutaks. Luuletuses ,,Üht Eesti laulu" on tunda suurt igatsust kodumaa üle. Juba esimesed read, ,,Mu isamaa kaugel,..." annavad sellele arutust. Lydia Koidula
1926. aastal jätkas ta katkenud õpinguid ja lõpetas Pärnu õhtugümnaasiumi. Samal aastal asus ta õppima Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnas, kus ta oli mitme katkestusega (pikemalt sõjaväeteenistuse tõttu) üliõpilaste nimekirjas 1934. aastani. Talviku eluajal ilmus temalt kaks luulekogu - "Palavik" (1934) ja "Kohtupäev" (1937). Palavik Luulekogul on selline pealkiri, sest luuletused on kõik väga sünged ja samas ka raskesti arusaadavad. Luuletustes on palju juttu verest, haigustest ja samas on mõnes luuletuses ka juttu palavikust endast. Luulekogu kujundaja on S. Liibergilt. Luulekogu kujundus on lihtne, ei mingeid pilte, ainult luuletused. Luulekogu on väga väike, õhuke ja oranzi värvi. Luulekogust jätab ta minu jaoks hea mulje, sest isegi mina, laisk lugeja, viitsisin selle läbi lugeda. Tekitas minus sünge meeleolu, kuna luuletused olid väga tõsised ja samas ka kurvameelsed.
Eesti lipu ajalugu. · Eestluse võimutähisena heiskasid Tallinna koolipoisid sini-must-valge lipu Toompea lossi Pika Hermanni torni 12.detsembril 1918. aastal, samal aastal kui kuulutati välja Eesti riik . · Riigilipuks kinnitati rahvuslipp 1922.a. · Tervelt 50 aastat oli sini-must-valgete lipuvärvide kasutamine keelatud. · Sini-must-valgeid lippe hoiti salajastes peidupaikades, nende värvide nimel anti tõotusi, et võidelda ja vastu pidada. · Eesti lipu värvid on pärit Eesti Üliõpilaste Seltsi lipult, mis kujunes rahvuslipuks Riigilipp on riigi ja rahva sümbol, lippu peetakse pühaks ja tema rüvetamise eest karistatakse seadusega. Eesti riigilipp, mis on ühtlasi ka rahvuslipuks, on ristkülik, mis koosneb kolmest võrdse laiusega horisontaalsest värvilaiust: · ülemine laid on sinine, keskmine must ja alumine valge. · , lipu normaalsuurus on 105x165 sentimeetrit. Värvide tähendus: S i ...
keelatud. ·Sinimustvalgeid lippe hoiti salajastes peidupaikades, nende värvide nimel anti tõotusi, et võidelda ja vastu pidada. ·Eesti lipu värvid on pärit Eesti Üliõpilaste Seltsi lipult, mis kujunes rahvuslipuks Värvide tähendus: S i n i n e väljendas usku ja lootust eesti rahva tulevikku, samuti oli see ustavuse sümboliks M u s t pidi meenutama eesti rahva sünget ja piinavat minevikku, kodumaa musta mulda, luuletustes on musta peetud armastuse sümboliks V a l g e sümboliseerib eesti rahva püüdeid hariduse ja vaimuvalguse poole, samuti talvist valget lund, suviseid valgeid öid, Eesti kaskede valget koort. Vabariigi Presidendi lipp on riigilipp, mille keskel on suur riigivapp Riigilipp on riigi ja tema kodanikkonna võrdkuju. Korras ja õigesti heisatud lipp annab riigipühadele erilise ülevuse. Riigilipu heiskamine näitab üles austust ja armastust oma kodumaa vastu.
Kirjutatud päevikuvormis, Mohni saarel Võitis 2006. a. Eesti kultuurkapitali luulepreemia. Luules on tunda loodussõbralikkust Kirjutab inimeste suhtumisest looduse vastu Keel on tänapäevane, kujundlik( Tallinn vakatas,Tallinn haaras käest,aeg on raha jne. ) Artikkel http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/he-t- druku-sisemine-kaitseala/ Arvustanud Mihkel Kaevats Toob välja,et luuletustes on tuntav Ehini enda stiil,luule voolavus,naiselikkus,lüürilisus. Esialgu tundub artikli autorile päevik haaravam,kui luuletused,kuid üldiselt kiidab Ehini luulet. Luuletus tulen tuppa tuul on pühkinud kõik mu jäljed liigutanud elu paigast nagu linn kaks kahetsust ja kolmas teoksil sa hõikad mind kohv keeb silmapilgud nagu tühjad anumad jäävad õõtsuma meie sammude rütmis
kõneleb inimesest, kes on jõudnud oma elu pöördepunkti ja mõtleb rahulikult minevikust ja tulevikust. "Siuru" rühmitus See rühmitus loodi A Gailiti juhtimisel 1917.a. Tegutes aastani 1919. Sinna kuulusid järgmised kirjanikud: luuletajad Henrik Visnapuu, Marie Under, Artur Adson, Johannes Semper ning proosakirjanikud August Gailit, Friedebert Tuglas. Rühmituse nimi tähendab lõokest. Nad kirjutasid julget, erootilist kirjandust. Luuletustes kujutati armastust ja kirge, oli vihjeid seksile jne. Novellides toimusid fantastilised ja sokeerivad sündmused (nt Gailiti novellis seksis nunn saatanaga ja sünnitas selle eest karistusena sinised põrsad). Nende maailmapilt oli hedonistlik (hetke nautiv, naudinguid otsiv). Loosungiks oli " Carpe diem!" ( "Naudi hetke!"). Nad andsid välja 3 albumit, kus ilmus nende loomingut. Lisaks oli proosas neile omane irooniline suhtumine ja katastroofimeeleolu
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
