Ilukirjandus, kui üks suurimaid kirjanduse valdkondi on kindlalt ka tähtsaimate seas. Peamiseks ilukirjanduse eesmärgiks on meelelahutus ja olenemata faktist, et see enamjaolt ei põhine tõel, vaid väljamõeldistel, on see üks loetumaid kirjanduse liike ning seda ka õigustatult. Kui tekst on hästi kirjutatud, on väga lihtne end sellesse ära kaotada ja ümbritsev maailm unustada. Inimesed tänapäeval ja ka vanematel aegadel on just seepärast armastanud ilukirjandust, et see viib neid reaalsusest niivõrd kaugele, et lehe keeramine käib juba nii tähelepanematult kiirelt, et ei saa arugi, kui raamatu järg juba viimasel lehekülje numbril seisab. Miks ikkagi lugeda ilukirjandust? Kõige praktilisemaks eesmärgiks on ilmselt kirja-ja keeleoskuse parandamine. Ilukirjanduses on enamasti kasutatud väga rikkalikku sõnavara ja sellist lauseehitust, et lugejal oleks hea lugeda ning seda järgides saabki lugeja oma kirjastiili parandada. Ilukirjanduse lugemine
Ilukirjandus ja filmikunst kui teineteist rikastavad vennad Tänapäeval on tavaline see, et hästi müüva raamatu järgi tehakse film. Vahel harva toimub ka vastupidine. Tihti meeldib inimestele võrralda seda mida nad loevad ja näevad. Kuidas ilukirjandus aitab kaasa filmikunstile ja vastupidi? Tihti peale raamatu lugemist tahame näha ka sama sisulist filmi kuna tänu viimasele saame tegelastele näod ja sündmustele rohkem emotsioone. Teose "Mäeküla piimamees" näitel saan öelda, et kui raamatut lugedes tekkis karaktritest kindel ettekujutus, siis pärast filmi vaatamist oli see muutunud. Raamatus kujutati Mari kui koledat naist, kellel olid hõredad hambad ja lõualott, filmis oli ta noor ja ilus naine.Vastupidiselt Marile muutus minu arvamus Kremerist hoopis positiivsest negatiivseks.Eduard Vilde kirjutatud teoses ei suutnud ta jätte mulle halba muljet, kuid ekraanilt vaatades tundus ta tõeliselt pervertne ja vastik. Se...
Ilukirjandus Ilukirjandusliku teksti kaks tavapärast esitusviisi on seotud ja sidumata kõne. Seotud kõnet nimetatakse poeesiaks ehk luuleks, sidumata kõne proosaks. Poeesia keel on rütmistatud, proosa keel on lähedane kõnekeelele. Igal kirjandusteosel on kindel teema nähtuste ring, mida teoses käsitletakse. Teema valikul peab kirjanik arvestama lugejatega. Ühelt poolt peaks kirjandusteos olema huvitav ja aktuaalne, teiselt poolt sisaldama ka üle aegade ulatuvaid mõtteid. Kirjanduses on välja kujunenud rida traditsioonilisi teemasid, mis käsitlevad inimese ja eluga seotud keskseid nähtusi, nagu armastus, võitlus, sõprus, töö, kodumaa, loodus, ühiskond jt. Pikemates teostes käsitletakse enamasti mitut teemat, mis jagunevad pea- ja kõrvalteemadeks. Kõrvalteemasid arendatakse lühemalt ning nende ülesanne on peateemat toetada. Teema käsitlemiseks vajab kirjanik toormaterj...
Üldiselt võiks öelda, et filosoofia eesmärk on jõuda ülima tõeni. Ilukirjandust aga võib võrrelda kunstiga. Traditsiooniliselt peetakse ilukirjanduse põhiliikideks eepikat, lüürikat ja dramaatikat ehk draamakirjandust, kuid on ka teisi liigitusi ja täiendavaid kategooriaid. Teises tähendus on ilukirjandus see osa kirjandusest millel ei pea olema tõe väärtust, mis on ka ilukirjanduse ja filosoofia suurim erinevus. Filosoofiat ja ilukirjandust ühendab ilmselt kõige rohkem huvi maailma tunnetamise vastu. Filosoofia opereerib tavaliselt loogikaseadustega, ilukirjandus kasutab aga kujundlikku keelt. Filosoofia kolm põhiküsimust on "Mis on tõene ja kuidas me seda teame?", "Mis on hea" ning "Mis on ilus". Neist viimasega tegeleb tihedalt ka ilukirjandus. Väga paljudes ilukirjanduslikes teostes püütakse selgitada milline on iluideaal, ning tavaliselt tahavad tegelased sellega sarnastuda, või siis kedagi selle järgi vormida.
Maarja Kangro ja Raimo Kangro Carmen Ilves 6.klass Maarja Kangro ● Maarja Kangro on sündinud 20.detsember 1973 Tallinnas. ● Ta on eesti kirjanik ja tõlkija. ● Ta on õppinud Tartu Ülikoolis inglis keelt ja kirjandust. ● Ta on tõlkinud peamiselt ilukirjandust inglise,itaalia ja saksa keelest. ● Ta on Raimo Kangro ja Leelo Tungla tütar. ● Tal on kaks õde Kirke Kangro ja Anna- Magdaleena Kangro. Raimo Kangro ● Raimo Kangro sündis 21.september 1949. ● Ta suri 4.veebruar 2001. ● Ta oli eesti helilooja ja pedagoog . ● Ta lõpetas 1973 aastal Tallinna Riikliku Konservatooriumi. ● 1977-1985 oli ta Eesti NSV Heliloojate Liidu konsultant. ● Raimo Kangro on tuntuks saanud
Karl Vaino 19781988 ja alustas venestamist. 4)1940.aastad metsavendlus, suurküüditamine, vaimneja füüsiline vägivald. 1950.aastad põrandaalused noorterühmad. 1970.aastad avalikud pöördumised ja kirjad võimuorganitele. 5) Majanduspoliitika tunnused : põllumajanduse sund kollektiviseerimine(loodi kolhoosid), eelis arendati suurtööstust, käsumajandus. 6) Stalini, Breznevi, tsensuur, et hävitada suur osa iseseisvuseaegsest perioodikat ja ilukirjandust, väliseesti kultuur ja kodueesti kultuur, oma senise loomingu ,,ümber hindama" ja taluma repressioone, isetegevusharrastusteks, tegutsesid pilli,rahvatantsuja näitemänguringid, laulupeod, linnastumine, rahva haridustaseme tõus ja materiaalsete võimaluste avardamine, hakkas juurduma linlik eluviis, koolidelt nõuti maksimumilähedast õppeedukust, ainesüsteemi asemel tuli kursuste süsteem, et kujundada inimestes vaenulikku või
Kultuur ENSV-s. Kas vaba looming või riiklik tellimus? Nõukogude võim taastati 1944. Aastal. Eesti NSV võimustruktuur sarnanes Nõukogude Liidu omaga juhtiv koht oli kommunistlikul parteil. Nõukogude võim tahtis Eesti NSV-d eraldada läänemaailmast, nende arengust ja suundumustest. Nad üritasid vaikselt hakata Eesti kultuuri asendama Nõukogude Liidu omaga. Selleks püüti hävitada iseseisvusaegset ilukirjandust. Kirjanduse tellimine välismaalt oli äärmiselt piiratud. Ühiskonnast ei kadunud ka kunagi tsensuur. Selleks tagati julgeolekuorganid. Eesti kultuur oli jaotatud kaheks: välis-ja kodueesti kultuur. 1944.aastast läksid paljud loovinimessed pagulusse, et jätkata seal oma senist tegevust, kuid eestlased ei näinud nende loomingut kuni 1980. aastate lõpuni. Haritlaste põlvkon langes ideoloogilise terrori ohvriks. Selle tagajärjel nende loometegevus kahanes
Seda mõistet saab tõlgendada 3 tasandilt: 1. kvantitatiivne – siia kuulub terve maailma kirjasõna tekkeaegadest tänapäevani kõigi rahvuskirjanduste kogusumma 2. kvalitatiivne – parim valik maailmakirjandusest, millest moodustub maailmakirjanduse klassika 3. suhe eri rahvuskirjanduste vahel – loov koostöö, kirjanduslikud kontaktid. See on Goethe teooria alus. Kitsamas mõistes vaadeldakse kirjandusena ilukirjandust. ETAPID I antiikperiood – vana-kreeka ja –rooma kirjandus, vanimad Euroopas tekkinud kirjandused, 8.saj eKr kuni 4.saj pKr (Aleksander Suure surm 323 e Kr) Jagunes kolmeks: *klassikaline, Homerosest alates *hellenistlik, hellenid – kreeklased, väljaveetud kreeka kultuur *rooma kultuur II keskaeg – 5-15. saj, tõi kaasa suured maadeavastused III renessanss – 16-18. saj, uue maailmapildi teke
Kunst Kunst on üldisemas tähenduses meisterlik oskus (techn, ars) mis tahes loomingulisel tegevusalal. Kunsti ehk kaunite kunstide all mõistetakse esteetikas muuhulgas kujutavat ja tarbekunsti, arhitektuuri, muusikat, ilukirjandust, tantsukunsti ja näitekunsti (teater). Kunst on tekkinud koos inimühiskonnaga juba kiviajal. Kuna kunsti kaudu on inimene õppinud tundma elu ja iseennast, väljendama oma tõekspidamisi, elamusi ja suhtumist maailma, on eri ajastute või eri ühiskondade kunstis erinevusi. Kunsti üheks oluliseks tunnuseks on tema interaktiivsus: kunst on midagi sellist, mida inimene on teinud vaatamiseks, kuulamiseks, jälgimiseks. Kunst asetseb tähendusruumis,
TALURAHVA OMAVALITSUS Esimeste talurahvaseadustega ja prisorjuse kaotamisega hakkas misa krvale kujunema talurahva kui seisuse enda omavalitsus-vallakogukond. Talurahva omavalitsus ei tegutsenud siiski misnikust sltumatult. Misnike kontrolli alt vabanes talurahva omavalitsus alles prast 1866.aasta vallareformi. VLJARNDAMISLIIKUMINE JA KEISRI USKU MINEK 1840.aastate algul tabas Eesti-ja Liivimaad viljaikaldus ja nljahda. Talupojad uskusid naiivselt et keiser suudab nende olukorda parandada ning usk heasse keisrisse vallandas 1845.aastal Luna-Eestis ja Lti alal massilise usuvahetusliikumise, mille kigus paari jrgmise aasta jooksul astusid 60 000 eesti talupoega vene igeusku. VAIMUELU Eesti ja Lti kultuuripilti ilmestas baltisaksa krgkultuur, mille krval oli olemas ka pliselanike-eestlaste ja ltlaste-talupojakultuur. Kubermangudesse asutati gmnaasiumid ja maakonnalinnadesse kreiskoolid. Talurahva jaoks asutati ka kihelkonna kool. ...
arengusuundi 19. sajandi lõpukümnendeist 1920. aastate lõpu majanduskriisini. · Ajapikku omandas Tammsaare looming suure psühholoogilise sügavuse ja ühiskonnakriitilise teravuse, rikastus kunstiliselt ja mitmekesistus elukujutuse poolest. · Kriitilise realismi kõige silmapaistvamaid esindajaid Eestis. · Lisaks romaanidele on Tammsaare avaldanud miniatuure, kunstmuinasjutte, artikleid ja esseid ning tõlkinud hulgaliselt nii ilukirjandust kui publitsistikat. ,,Tõde ja õigus" Esimene jagu inimese võitlus maaga Teine jagu inimese võitlus jumalaga Kolmas jagu inimese võitlus ühiskonnaga Neljas jagu inimese võitlus iseendaga Viies jagu tagasi pöördumine, alistumine
Voltaire Voltaire Kodanikunimi: Francois Marie Arouet 21. november 1694 - 30. mai 1778 Prantsuse deistlik filosoof, kirjanik, ajaloolane, Euroopa valgustusliikumise juhtkuju Kirjutanud on tragöödiaid, komöödiaid, epigramme, pilkekirju, ajalooraamatuid jm Elulugu Sündis Pariisis 1694 Oli perekonna viies laps, ema suri kui Voltaire oli 7-aastane Õppis oma ema sõbra juures ilukirjandust, osutus väga osavaks värsisepaks 1704 oli jesuiitide College Louis-le-Grand'is, kust sai algus tema armastus teatri vastu. Oma esimese tragöödia kirjutas seal õppides. Elukutseks valis kirjaniku, kuid isale see ei meeldinud ja läks juurat õppima 1717-1718 oli vangis, samuti sattus võimudega vastuollu 1726. aastal Peale vabanemist naases Inglismaale, tutvus filosoofia, parlamentliku süsteemi, kirjanduse ja teadusega. 1734. aastal avaldas töö `Filosoofilised kirjad' mis
Kultuurielu valdkondades tekkis infosulg, kuna Nõukogude Liit oli muust maailmast poliitiliselt ja majanduslikult eraldatud. Kogu tähelepanu keerati Vene kultuurile. Lääne kultuurist ja selle arengust saadi teada läbi Soome televisiooni ja võimalike raadiojaamade kaudu, nagu Ameerika hääl ja Vabadusraadio. Nõukogude kultuuripoliitika tõttu ei ole säilinud kirjutisi Eesti rahvale olulisest perioodist. Hävitati suur osa iseseisvusaegadest ajalehtedest, ajakirjandusest ning ka ilukirjandust. Rahvas ei saanud lugeda mida tahtis. Näiteks eriti masendav oli vaimne surutis Stalini valitsemisaastate lõpul kui ka Breznevi võimuloleku ajal. Paljud eesti haritlased põgenesid Eestist ja said välismaal olles oma loometegevust jätkata. Anti välja pagulaskirjanike teoseid, levis vabale Eestile kombeks olnud seltsielu. Seevastu kodumaale jäänutel seda piirati, kontrolliti ja sunniti looma Nõukogude korrale omast loomingut, sest muidu seda lihtsalt ei avaldatud
Leelo ning kaks poega: Niilo ja Truvar Ta on töötanud mitmes erinevas kohas: ajakirjas Kultuur ja Elu, Kirjanike Liidu Tartu osakonnas, Võru Raadios Hetkel elab ta Elab Setumaal, Obinitsas Kauksi Ülle looming Ülle mitmekülgne tegevus ja looming on seotud omakultuuri väärtuste teadvustamise ja edendamisega Ta on avaldanud võrukeelseid luulekogusid, jutukogusid, romaane, näidendeid, filmistsenaariume ja teisi kirjutisi, tõlkinud ilukirjandust võru keelde, koostanud võrukeelse aabitsa. Üks Ülle luuletusi, mis on ilmunud lasteraamatus "Miä hummõn tulõ? Illos päiv. Iks tulõ illos päiv. Puhka vällä, et tedä jo varra teretämä joudaq. Päiv om hummugist selge ja puhanu, lõunast kuum ja kärre, inne kui tulõ jälleki hämärä hällmine ja õdagu jõudmine. Nii, latsõkõnõ, makaq, makaq, ma ka maka. Om üü." Veel Ülle loomingut..
Esimestest eestikeelsetest sõnadest eestikeelse ilukirjandusliku tekstini Kirjandusest võib kõnelda laiemas ja kitsamas tähenduses. Laiemas tähenduses on kirjandus kogu kirjasõna. Kitsamas tähenduses nimetatakse kirjanduseks üksnes ilukirjandust. Eesti rahvuskirjandus sündis alles 19. sajandil. Enne seda tekkis ja arenes eesti kirjakultuur ja arenes välja kirjakeel. Kirjakultuur tekkis 13.sajandil, kui eestlasega asutatud aladele tungisid sakslased ja taanlased. Esimesed eestikeelsed sõnad (,,Laula, laula, pappi!") märkis oma ladinakeelsesse ajaraamatusse (Henriku Liivimaa kroonika) sakslastega kaasas olnud preester Henrik. Esimeste eestikeelsete raamatute ilmumine 16.17
-9. klassi õpilaste seas läbi küsitlus. Küsitlusele vastas 23 õpilast. Küsimustik koosnes 15 küsimusest, millest 10 olid lahtised küsimused ja 5 küsimust olid kinnised. Küsimustik viidi läbi veebipõhiselt Google Drive keskkonnas jaanuaris ja veebruaris 2017. Joonis 1. Küsitlusele vastanud õpilaste jagunemine klassiti num.PNG wut.PNG Joonis 2. Küsitlusele vastanud õpilaste jagunemine sooliselt numm.PNG sit.PNG Kas sulle meeldib/ ei meeldi lugeda ilukirjandust? Miks? Enamusele küsimustikule vastanutest ei meeldi lugeda ilukirjandust. (15) Põhjuseks toodi, et pole aega, ei paku huvi ja on igav. Õpilased, kellele meeldis lugeda, (8) väitsid, et loevad raamatuid ka vastavalt oma huvidele, mitte ainult kohustuslikku kirjandust. Kas Sa loed vaid kohustuslikku kirjandust või ka vabalt valitud kirjandust? Kohustusliku kirjanduse kõrvalt loetakse ka vabalt valitud kirjandust. (11) Need,
oktoobril. Dokument on allkirjastatud Tartus 20. juunil 2003. aastal. Dokument on allkirjastatud Tartus, 20. juunil 2003. aastal. Reisisime Jaaniga, hea sõbraga, kogu Saaremaal. Reisisime Jaaniga, hea sõbraga kogu Saaremaal. Mina Leena Lõhmus volitan .. Mina, Leena Lõhmus, volitan .. Ta on kohal kogu nädal, välja arvatud laupäeval. Ta on kohal kogu nädal välja arvatud laupäeval. Toimetame mitmesuguseid tekste sealhulgas ilukirjandust. Toimetame mitmesuguseid tekste, sealhulgas ilukirjandust. Hele Kõrve, andeka näitlejana, on loonud mitu huvitavat rolli. Hele Kõrve andeka näitlejana on loonud mitu huvitavat rolli. Andrus Kivirähk kui raamatu ,,Mees, kes teadis ussisõnu" autor on pälvinud mitu kirjandusauhinda. Andrus Kivirähk, kui raamatu ,,Mees, kes teadis ussisõnu" autor, on pälvinud mitu kirjandusauhinda. Ema rääkis juhtunust mitu korda, kuid poiss ei kuulanud teda ikka.
A.H.Tammsaare Anton Hansen sündis 30. jaanuar 1878 Albu vallas ja suri 1. märts 1940 Tallinnas Ta oli eesti kirjanik. Ta õppis omal käel lugema ja läks 8aastaselt kooli. Esimesed teadmised omandas Sääsküla koolis, hiljem õppis VäikeMaarja kihelkonnakoolis, kuhu tuli õpetajaks tuntud luuletaja Jakob Tamm. Seal alustas ta ka ise luuletuste kirjutamist. Kui ta lõpetas kihelkonnakooli, ei avanenud talle kohe edasiõppimise võimalust ning teda taheti jätta koju töömeheks. Alles aastate pärast sai ta isalt loa edasi õppida. Ta õppis Tartus Hugo Treffneri gümnaasiumis ja töötas samal ajal ka "Teataja" toimetuses. Gümnaasiumi lõpetamise järel alustas Hansen õpinguid Tartu ülikooliõigusteaduskonnas. Ülikooliaastatel kirjutas jutustused "Pikad sammud", "Üle piiri", "Noored hinged" jts. Juristidiplom jäi Hansenil saamata, kuna ta haigestus tuberkuloosi. Kirjandusse tuli Tammsaare 20. sajandi alguses külaolustik...
18.05.2014 7-B Georg Roosalo 4 Edgar Valter on illustreerinud umbes 250 raamatut. Suurema osa neist moodustavad lasteraamatud, teiste seas sellised eesti lastekirjanduse tähtteosed nagu: - Eno Raua “Naksitrallid” ja “Sipsik”, - Ellen Niidu “Krõlli-raamat”, - Aino Perviku “Kunksmoor”, - Jaan Rannapi “Nublu”. Edgar Valteri piltidega lasteraamatuid on ilmunud ligi paarikümnes võõrkeeles. Illustreerinud ka huumori- ja satiirikogumikke, ilukirjandust täiskasvanutele, aime- ja rakenduslikku kirjandust, õpikuid. Illustratsioonid ja karikatuurid on toonud autorile hulgaliselt auhindu. 18.05.2014 7-B Georg Roosalo 5 1994 ilmus Edgar Valterilt esimene omakirjutatud ja joonistatud lasteraamat – “Pokuraamat”. 18.05.2014 7-B Georg Roosalo 6 Edgar Valter jõudis 12 aasta jooksul (1994-2005) lastele kirjutada-joonistada 15 raamatut ning
Baltikumi kõige tunnustatuim õppeasutus oli Riia toomkool, kus aastatel 1764-1769 töötas hilisem saksa suurim valgustaja noor Johann Gottfried Herder, kes tutvustas esmaselt eesti rahvaluulet Euroopas saksa keele vahendusel. Rahvastiku haritlaskonna kujunemine Euroopas 18. sajandil kasvav huvi eksootiliste ja väikerahvuste vastu leidis uuel sajandil Eestis väljenduse estofiilide liikumisena. Baltisakstastest Eestihuvilised- estofiilid- uurisid eetsi keelt ja kultuuri, avaldasid ilukirjandust, andsid välja ajalehti ja kooliraamatuid ning asutasid mitmesuguseid teaduslikke seltse. Estofiilidega liitusid ka esimesed eesti keele haritlased Fr. R. Kreutzwald, D. H. Jürgenson, Fr. R. Faehlmann. Faehlmanni eestvedamsiel loodi 1838. aastal Tartus ülikooli juures Õpetatud Eesti Selts, mis seadis eesmärgiks ,,edendada eesti rahva ajaloo ja tänapäeva, tema keele ja kirjanduse kui ka tema poolt asustatud maa tundmist" . Teise olulise estofiilse suurorganisatsioonina loodi 1842
konkreetse loodus- või inimkeskkonna helid. Muusika ülesmärkimiseks kasutatakse noodikirja. Olulised komponendid muusikas on rütm, helikõrgused, tempo, dünaamika. Muusika on eneseväljendus ning suhtlemisvahend. (Kunst on üldisemas tähenduses meisterlik oskus (techn, ars) mis tahes loomingulisel tegevusalal. Kunsti ehk kaunite kunstide all mõistetakse esteetikas muuhulgas kujutavat ja tarbekunsti, arhitektuuri, muusikat, ilukirjandust, tantsukunsti ja näitekunsti ja filmikunsti.) Millised on ühised jooned kõrgkultuuride muusikas? (5): - muusika kujutas kõikides kultuurides maailmakorraldust - muusika on tihedalt seotud matemaatika ja astronoomiaga - sagedased olid 5- ja 7- astmelised helilaadid - muusika oli kasvatusvahend; iga haritud isik oskas pilli mängida - tavaliselt oli muusika ühehäälne, esines juhuslikku mitmehäälsust - läbi muusika otsiti kontakti Jumala/surnud lähedaste/vaimudega
1801. aastal võimule tulnud keiser Aleksander I alustas Baltimaal põhjalike muudatustega. 1802. a. võeti Eestimaa maapäeval vastu esimesed talurahvaseadused, mis algas sõnaga ,,Iggaüks..". See määras ära talude pärandamisõiguse, mis lubas talu peremehel oma talu oma poegadele üle pärandada; normeeriti teokoormisi ehk viidi teokoormised vastavusse talu kandevõimega. Talunikel lubati moodustada oma vallakohus, kus kohtunikeks olid talupojad ise. Uus talurahvaseadus loodi Eestimaal 1816. ja Liivimaal 1819. aastal Aleksander I poolt. Uus seadus kuulutas talupojad pärisorjusest priiks. Kuid kui talupoeg tahtis oma talu ülalpidamist jätkata, pidi ta siiski mõisnikuga vaba rendilepingu tegema. Uue seadusega kaasnes ka talupoegadele perekonnanimeku panemine. Vallakohtud koosnesid kolmest liikmest, kelle ühe valis mõisnik, teise valisid peremehed ja kolmanda sulased. Talupoegadel oli ka oma magasivili, kust nad said rasketel aegadel viljalaenu v...
erinev. Selle piiri laienenud põhjuseks on vähenenud huvi staatiliste kujundite vastu liikuvate kujundite kasuks, ning teiseks põhjuseks on see, et vältida kunsti muutumist kaubaks. Kitsamas tähenduses käsitleb kunst nõutavate ja suhteliselt paigalseisvate kujundite loomist, mis on seotud kultuurilise tähendusega ja omakorda lähtub see ühiskondlikest, filosoofilistest, religioosetest arusaamadest. Kunst tähendab minu jaoks nii kujutavat kunsti kui ilukirjandust, muusikat, nätekunsti, tarbekunsti, tantsukunsti ja arhitektuuri. Hetkel ise huvitun tarbekunstist, nimelt nahakunstierialast. Kunsti kaudu saan tundma õppida elu ja iseennast, väljendada oma tõekspidamisi, elamusi ja suhtumist maailma. Inimene teeb kunsti selleks, et seda saaks vaadata, kuulata või jälgida. Seetõttu kui kunsti süüvida, siis pakub see inimesele vabadusetunnet ja esteetilist naudingut. Kuid tänapäeval tehakse tihti kunsti kavatsusega seda müüa
Sisukord · 1 Mõisteid · 2 Kirjanduse liigid o 2.1 Keele ja kirja järgi o 2.2 Funktsionaalselt o 2.3 Ajaliselt ja ruumiliselt o 2.4 Taseme põhjal o 2.5 Muid liigitusi · 3 Vaata ka · 4 Kirjandust kirjanduse kohta · 5 Välislingid Mõisteid · Sõltuvalt kontekstist nimetatakse kirjanduseks ka mitmesuguseid kirjanduse liike ja vorme: ilukirjandust, teaduskirjandust, raamatuid jne. · Kirjaoskus on võime kirjutatud tekste luua ja neid lugeda. Üldise kirjaoskuse puudumisel jõuab kirjandus laiemasse käibesse ettelugemiste, ettemängimiste, laulude, piltide jm meediate kaudu. · Bibliograafia on kirjanduse andmete süstematiseeritud esitus või kirjandusteoste väljaandeid uuriv teadusharu. · Suuline rahvapärimus (folkloor) muutub kirjanduseks kirjalikul fikseerimisel ehk
Kuidas kinnistus ristiusk Rooma riigi aladel? Ristiusu tunnistas Rooma riigis lubatuks keiser Constantinus Suur oma Milano ediktiga aastal 313. aastal 381 kuulutati kristlus rooma riigiusuks. Kirikust sai range hierahia ja territoriaalse korraldusega institutsioon, mille organisatsioonipõhimõtetest võtsid eeskuju ka ilmalikud valitsejad. Kogu varakeskaja vältel oli kirik ühtlasi ainus arvestav kultuurikandja ning vaimulikud sageli ainsad kirjaoskajad ja hariduse jagajad. Millised on piiskoppide olulisemad ülesanded? Preestrite ametisse pühitsemine, ristitute konfirmeerimine, kiriklike toimingute juures kasutava õli pühitsemine, altarite pühitsemine, kirikute ja kabelite sisseõnnistamine ning verevalamisest rüvetatud paikade taaspühitsemine. Lisandus veel hulgaliselt administratiivseid kohustusi oma piiskopkonnas, neist olulisemana vaimulike kontrollimine. Selleks korraldas piiskop sinodeid ja visitatsioone. Sinod oli piiskopkonna tähtsa...
omaks maailma tsivilisatsiooni saavutused, õppida tundma võõrkeeli ning Euroopa loodusteadusi ja tehnikat, võideldi iganenud eksamite süsteemi vastu. Algas Hiina kultuurielu aeglane moderniseerimine. 1961. aastal avati diplomaatide kool. 1898. aastal pandi alus Pekingi ülikoolile, mis oli esimene tänapäevane kõrgkool Hiinas. Hakkasid ilmuma esimesed uut laadi ajalehed ja ajakirjad, Euroopa keelest tõlgiti rohkesti ilukirjandust, õpikuid jm. Tuli kasutusele kirjakeel baihua. Euroopas ja Ameerikas hinnati kõrgelt Hiina portselani, lakitud ja emailitud tarbeesemeid, siidimaali jm. Hiina ühiskondlik ja kultuuriline emantsipatsioon jätkus aeglaselt.
2. Publistika ( ajakirjandus) 3. Ilukirjandus Kirjandusauhinnad: 1. Nobeli kirjanduspreemia Alfred Nobel, esimene anti välja 1901. Iga aasta 10. Detsember 2. Goncourt'i auhind Vennad Edmond ja Jules 3. Bookeri kirjanduspreemia Briti olulisim, Brooker Prize asutas Kirjandus laiemas ja kitsamas tähenduses: · Laiemas tähenduses on kirjandus kõik kirja-sõna. Kitsamas tähenduses nimetatakse kirjanduseks üksnes ilukirjandust ehk sõnakunsti kirjanduse seda osa, mis kujutab tegelikkust piltlikult ja mõjutab lugejat esteetiliselt. Ilukirjanduse põhiliigid ning zanrid: 1. Eepika (romaan, jutustus, novell, kunstmuinasjutt, kunstmuistend) 2. Lüürika (hümn, ood, sonett, luuletus) 3. Lüroeepika (eepos, poeem, ballaad, valm) 4. Dramaatika (komöödia, tragöödia, draama) Mis on müüt? Müüt on jutustav pärimus, mis seletab traditsionaalse kultuuri teadmiste ja kogemuste
Ta sai kuulsaks näitekirjaniku ja poeedina, hiljem oli tuntud John Locke'i ja Newtoni vaadete populariseerijana. Muuhulgas võitles ta sallivuse ja kodanliku avalikkuse eest ning katoliku kiriku piiramatu türannia vastu. Voltaire sündis Pariisis jõuka notari pojana ja oli pere viies laps. Tema ema suri, kui François- Marie oli seitsmeaastane. Isa oli nähtavasti range, kuid mitte lahkuseta ega türanlik. Ema sõber õpetas François'le ilukirjandust ja deismi. Poiss osutus osavaks värsisepaks. Aastatel 1704-1711 õppis ta jesuiitide kolleegiumis Louis-le-Grand.Kuigi ta põlastas sealt saadud haridust, moodustas see tema ulatuslike teadmiste aluse. Kolleegiumis kirjutas ta juba 12- aastasena luuletusi ja oma esimese tragöödia. Augustis 1711 tuli noormees 17-aastasena koju. Ta oli valinud elukutseks kirjanduse, kuid isa leidis, et see pole üldse mingi elukutse. Nõnda läks Voltaire õppima juurat, kuid jättis õpingud pooleli.
Laps on kodu peegel Vanema põlvakonnaesindajad kurdavad alatasa, et noorus on hukas, saamata aru, et tihtilugu on vaevalt täiskasvanuikka jõudnute vales käitumises süüdi ka kasvatajate ja suunajate möödalaskmised. Paremini kui igapäevaelus paistavad kasvatusvead kätte ilukirjandust lugedes või filme vaadates. Raimond Kaugveri romaani ,,Meie pole süüdi" peategelase Vahur Puustaki lugu tõestab veenvalt, et laps võtab märkamatult omaks vanemate tõekspidamised. Laps omastab väärtushinnangud ja moraalinormid kogu elu jooksul. Ümbritsev keskkond ja inimesed mõjutavad meid sünnist saati. Lapsel on vaja turvatunnet, mida talle kodus peaks pakutama, kuid kui seda tunnet ei ole, otsib laps seda kusagilt mujalt. Ideaalse näite selle kohta saab tuua filmist ,,Õnnelind flamingo" peategelase Vahuri elust. Vahuri ema oli pidevalt tööga hõvatud ning käis komandeeringutes ja tema isa ei tundnud eriti huvi oma poja teg...
François-Marie oli perekonnas viies laps. Enne teda sündisid kaksikud poisid, kellest elama jäi üks, tüdruk Marguerite-Catherine ja veel üks poiss, kes suri noorelt. Ema suri, kui François-Marie oli seitsmeaastane. Isa oli nähtavasti range, kuid mitte lahkuseta ega türanlik. Õde Marguerite Arouet, keda François väga armastas, abiellus varakult. Vanem vend Armand oli range jansenist ning sai François'ga halvasti läbi. Ema sõber abee de Châteauneuf õpetas François'le ilukirjandust ja deismi. Poiss osutus osavaks värsisepaks. 1704 saadeti ta jesuiitide Collège Louis-le-Grand'i, kuhu ta jäi 1711. aastani. Kuigi ta põlastas sealt saadud haridust, moodustas see tema ulatuslike teadmiste aluse ning arvatavasti sütitas tema eluaegse armastuse teatri vastu. Kolleegiumis kirjutas ta juba 12-aastasena luuletusi ja oma esimese tragöödia. Kooliaja algaastatel esitles abee poissi kirjanik Ninon de Lenclos'le. Kui too 1705
Tverikarjalased jäid nende manöövrite käigus oma kirjakeelest ilma. 1991. aastal välja kuulutatud Karjala Vabariigi ainsaks riigikeeleks on vene keel. Karjala keelt ei kuulutatud riigikeeleks, kuna puudub ühtne karjala kirjakeel ning karjalased moodustavad vaid kümnendiku vabariigi elanikkonnast. Ka soome keelt ei tunnustatud riigikeelena. Karjala kirjekeel või kirjakeeled on praegu loomisjärgus. Kooliõpikuid on välja antud nii päriskarjala kui ka aunusekarjala murdes/keeles, ilukirjandust on avaldatud ka lüüdi murdes. Kasutatakse ladina tähestikku. 2002. aasta rahvaloenduse andmeil peavad karjala keelt oma emakeeleks vaid umbes pooled Venemaa karjalastest. 14% karjalastest valdavad oma rahva keelt teise keelena. 3 PILDID Karjala naised Karjala eri piirkonnad 4
suunda esindavate autoritega, ja toodud välja lähenemisi. Aeg ja vaatepunkt on lähtekohaks, kuna need on teoses dominandid, mis mõjutavad oma eripärase kasutusega kogu teosetervikut. Roy romaanis on ajal ja vaatepunktil kahtlemata määrav ja teost stiililiselt defineeriv roll. Samuti on need üksteisest sõltuvad parameetrid ning aja kulg on seotud sellega, millise tegelase silme läbi sündmustikku edastatakse. 8.Varem ei ole lugenud sellist ilukirjandust, mis oleks oleks puudutanud hingepõhjani ja mis oleks jätnud jälje ja pannud mõtlema enda elu üle,... Kas äkki on see sarnane sellega... 9.Kummaline ja terviklik maailm. Väga valus ja helge ühteaegu, eriline ja imelik. Koosnes värvidest, lõhnadest, peadpööritavatest ideedest, erakordsetest kujunditest, nukrusest, kiretusest ja armastusest. Selles maailmas ei armastatud paljusid lapsi, selles maailmas ei olnud ühtegi õnnelikku naist. Tema teksti lugemine on suur
mõttega. Nimelt ei ole hetkel moes ehk in. Vanasti oli kasutusel vaid kirjapost ja selliseid lühendeid ei tulnud kellelgi pähe kirjutada. Kui saadeti kiri, siis pandi kõik oma mõtted korrektselt kirja, et lugejal ei tekiks kaksiti mõistmist. Tänapäeva noored ei vaevu seda tegema. Ealine iseärasus, mis on ehk mööduv ja on võimalik, et vanuse lisandudes muutuvad ka selle põlvkonna väärtused meie emakeelest ja kasutusest. Ka ilukirjandust loetakse tänapäeval vähem kui vanasti ja seetõttu kannatab ka õigekiri. Üks tihedamini esinevaid vigasid, mida saab kuulda, on sõna "õieti ehk õigesti". Võid ju ennast korduvalt parandada aga mõningatel juhtudel on see valesti õpitud sõna niivõrd tugevasti kinnistunud inimese sõnavarasse, et paraku ümber õppimist ei toimu. Samuti ohustab eesti kirjakeelt ja keelt üleüldiselt ka eestlaste iive. Negatiivne iive Eestimaal vähendab eestlaste arvu, kes kannaksid edasi eesti keelt
Fifth level "Tõde ja õigus" I- V ( 1926- 1933), "Elu ja armastus" ( 1934), "Ma armastasin sakslast" ( 1935), "Põrgupõhja uus Vanapagan" ( 1939). Näidendid: Juudit (1921) ja "Kuningal on külm" (1936) Ta on 20.saj eesti kriitilise realismi Tammsaare muuseumi maja silmapaistvaim esindaja. tõlkinud hulgaliselt nii ilukirjandust kui publitsistikat. I Periood tema töödes - Külarealism talupoeglik päritolu andis põhilise ainestiku, Click to edit Master text styles oli aluseks maailmatunnetusele Second level kaine, realistlik elukäsitlus Third level loomingu lähtekohaks on inimene, mitte Fourth level
maakonnalinnadesse kreiskoolid. Talurahva jaoks asutati ka kihelkonna kool. 19.sajandi esimesel poolel tekkis eesti ja lätikeelne ilmalik kirjandus. Kord nädalas hakkas ilmuma esimene eestikeelne ning sealjuures ka Tartumurdeline ajaleht "Tarto maa rahwa NäddaliLeht". Leidus baltisaksa haritlasi, kes tundsid huvi eestlaste ja lätlaste keele ning kultuuri vastu niivõrd suurt huvi, et nad avaldasid arvestataval tasemel ilukirjandust, andsid välja ajalehti ja asutasid mitmeid teaduslikke seltse. Täname kuulamast!
b) Sünniaeg ja koht: 24.august 1947 ,Rio de Janero c) Surmaaeg ja koht: - d) Elukohad: Brasiilia , Ameerika Ühendriigid, Mehhiko, Lääne-Euroopa e) Perekonnaseis: abielus f) Haridus: Põhihariduse omandas Jesuiitide koolis ja sealt edasi läks õppima õigusteadust, kuid langes sealt juba aasta pärast välja. g) Töökohad: luuletaja, näitleja, ajakirjanik, teatridirektor, kirjanik h) Mida kirjutanud: luuletusi, laule, autobiograafiat, ilukirjandust i) Teosed: ,,Palverännak: Maagi päevik." , ,,Alkeemik" ,"Kurat ja preili Prym" , ,,Üksteist minutit", ,,Istusin Piedra jõe ääres ja nutsin" jt. RAAMATUKAART: a) Tegevuskoht: Hispaania b) Tegelased: Pilar, tema lapsepõlvesõber ja mees, kelner, preester c) Tegevuse toimumise aeg: 1993. Aasta d) Autori eesmärk: Coelho näitab lugejatele läbi armastusloo, et armastus võidab kõik. Ta tahab lugejatele
ka ketserite pööramiseks. Aja jooksul eemaldusid kerjusmungaordud oma algsest vaesuse põhimõttest, kogudes annetustest suuri varandusi. Selle vastu tekkis ordude sees protestiliikumisi, mille pooldajad lõid omaette orduharusid, paljud kloostrid läksid üle rangemale elukorraldusele. Eri ordude kloostrite ühine roll oli raamatute ümberkirjutamisel. Ümber ei kirjutatud mitte einult teoloogilisi töid ja pühakirju, vaid ka muid teadusharusid puudutavaid teoseid ning ilukirjandust, sealhulgas ka antiikkirjandust. Kõrg- ja hiliskeskajal tekkis üha rohkem haritud inimesi ka ilmalike seas, mille jaoks olid eelduse loonud peamiselt kloostrid, kus säilitati sajandite jooksul hariduse järjepidevust.
· 1864. aastal surid ta naine ja vend, niisuguses troositus olukorras alustas ta oma kuulsamat romaani ,,Kuritöö ka karistus". · Dostojevskit on sageli peetud süngeks ja tumemeelseks kirjanikuks. · Oma teostes näitab ta inimesi nende egoismis või võimujanus, aga ka inimese armastust ja hingeseisust. · Tema looming on tugevalt mõjutanud 20. saj. Kunsti ja teaduste, sh filosoofia arengut ning muidugi ka ilukirjandust. 1. Igast inimesest võib teatud tingimusel kurjategija saada. Sada, tuhat asja ja kavatsust võiks korraldada ja parandada vanaeide rahaga, mis on nüüd määratud kloostrile. Võib-olla sajad ja tuhanded olendid, kes on õigele teele juhitud, kümned perekonnad, mis oleksid päästetud kerjakepist, purunemisest, hukatusest, liiderlikkusest, suguhaigustest-ja seda kõike tema, selle eide ra ha eest. Tapa ta ja võta tema raha selleks, et selle abil end
Ajapikku omandas Tammsaare looming suure psühholoogilise sügavuse ja ühiskonnakriitilise teravuse, rikastus kunstiliselt ja mitmekesistus elukujutuse poolest. Ta on 20. sajandi eesti kriitilise realismi kõige silmapaistvamaid esindajaid. Samas ei piirdunud Tammsaare temaatikas Eesti maaeluga, vaid käsitles ka ajaloolisi ja fantaasiaküllaseid teemasid. Lisaks romaanidele on Tammsaare avaldanud miniatuure, kunstmuinasjutte, artikleid ja esseid ning tõlkinud hulgaliselt nii ilukirjandust kui publitsistikat. Tammsaare stiilist · Tammsaarele on omased pikad laused · sõnakasutus väga hästi läbi mõeldud · koomiline ja lüüriline külg omavahel põimunud · tema romaanides katkestavad tegevust sageli pikemad tegelase mõtisklused ja monoloogid, kus arutletakse oluliste probleemide üle ja selgub tegelase ilmavaade · Tammsaare ei kirjelda üldiselt taustu, teda huvitab rohkem inimese tegevus, käitumine ja hingeelu
oluliselt ühiskonna arengut. Hakkas arenema ulatuslik liikumine nn uue teaduse eest. See tähendas nõudmist võtta omaks maailma tsivilisatsiooni saavutused, õppida tundma võõrkeeli, Euroopa loodusteadusi ja tehnikat, võidelda eksamite süsteemi vastu. AlgasHiina kultuurielu moderniseerimine. 1861 rajati diplomaatide kool. 1898. aastal aga pandi alus Pekingi ülikoolile. Euroopa keeltest tõlgiti ilukirjandust, õpikuid, käsiraamatuid. 1870. aastatel hakkasid ilmuma uut laadi ajalehed ja ajakirjad.Euroopas ja Ameerikas hinnati kõrgelt Hiina portselani, lakitud tarbeesemeid, siidimaali jms. Et ühiskond ja lultuur veelgi kiiremini edasi liiguks kogunes üle 1200 õpetlase Kang Youwei reformiprogrammi, kuid sajapäevane uuenduste periood lõppes vanameelsete vastuseisu tõttu siiski tulemusteta. Lõuna-Hiinas püüdis tegevust arendada 1894
TARTU ULIKOOLI NARVA KOLLEDZ EESTI KEELE JA KIRJANDUSE LEKTORAAT Viktor Sestakov EDGAR VALTER Referaat Juhendaja Toomas Liiv NARVA 2008 Edgar Valter sündis Tallinnas 8-lapselise pere neljanda lapsena. Lõpetas 1945 Tallinna 17. mittetäieliku keskkooli. Kunstnikuna iseõppinu. Töötanud lukksepaõpilasena, madrusena, maalrina, transporditöölisena, trükitöölisena, Kunstitoodete Kombinaadi dekoorateljee töölisena. Aastast 1950 vabakutseline kunstnik. A-st 1956 Kunstnike Liidu, a-st 1958 Ajakirjanike Liidu liige, ENSV teeneline kulutuuritegelane a-st 1986. Tema karikatuure on avaldanud paljud ajakirjad ja ajalehed, joonistanud pilte ka Eesti Looduses ilmunud artiklite juurde. Viimased poolteist aastakümmet elas Eadgar Valter Võrumaal Urvastes. Edgar Valter on illustreerinud ca 250 raamatut, loonud ka vabagraafikat, eksliibris...
.. POSITIIVSUST PÕHJUSTAVAID TEGUREID NOORSOO KIRJANDUSES JA TÄNAPÄEVA NOORTE ELUS Referaadis antakse ülevaade uurimistööst ,,Positiivsust põhjustavaid tegureid noorsoo kirjanduses ja tänapäeva noorte elus." Raamatutes on tihi peategelaseks noor, kellel on erinevaid probleeme lähedastega. Uurimistöö autor Krista Tuuling valis välja 20 noorsooraamatut, kus peategelased jäid vanusesse 12-19. Teostest otsiti noorte elus olevaid positiivseid tegureid. Ta tegi küsitluse, luges ilukirjandust ja blogisid. Autor küsitles 50 noort vanuses 12-18, et teada saada, mis on noorte elus rõõmustavat. Küsitletutest peavad oma elus positiivseks 30% noortest sõpru, 20% pere, 13% hobisid, 10% suhteid, 7% rahulolu, 5% raha ja kohustustest vabadust, 4% kooli, 3% kodumaad, 2% ei osanud öelda ja 1% iidoleid. Ilukirjanduses on positiivsuse tekitajateks 26% sõbrad, 22% suhted, 16% rahulolu, 12% pere, 8% hobid, 6% raha, 5% kodumaa, 2% kool ja kohustustest vabadus, 1% mõnuained ja 0% iidolid.
Mungad ja nunnad olid kogunenud vaimulikesse ordudesse. Vaimulik ordu sai oma nime rajaja järgi. Esimesed kloostrid tekkisid juba 4.sajandil. Kloostrit juhti kas abt või prior( nunna kloostri puhul abtiss või prioriss) Tähtsam osa iga kloostri päevakavast olid tunnipalvused. Nad pidid ööpäeva jooksul 7 korda palvetama ja psalme laulma. Teine oluline tegevus oli raamatute ümberkirjutamine. Kirjutati kõiki raamatuid ümber nagu nt: ilukirjandust, antiikkirjandust, teaduskirjandust. Kirjutati eraldi ruumides, mida nimetati skriptooriumiks. Tänu munkadele on säilinud antiikkirjanduse tuntumad teosed, sellest järeldub, et mungad ja nunnad mängisid keskajal väga suurt rolli. Kõige hullem osa keskaja usu juures on ristisõdade teke. Esimene ristisõda leidis aset aastatel 1096-1099. Põhiliseks ristisõdade põhjusteks oli, et Rooma paavst ja katoliku kirik tahtsid laiendada oma mõjuvõimu itta
rahvustel, leidis talu-rahva seas laialdase toetuspinna, kuid hääbus sajandi teisel poolel. 19. saj kultuurielus oli tähtsal kohal seltsiliikumine, mis hõlmas nii soliidseid teadusseltse kui ka üliõpilaskorporatsioone, laulukoore, klubisid, heategevusorganisatsioone ja abistamiskassa-sid. Tuginedes estofiilsele liikumisele (estofiilid olid baltisakslasest eestihuvilised, kes uurisid eesti keelt ja kultuuri, avaldasid ilukirjandust, andsid välja ajalehti ja kooliraamtuid) loodi Fried-rich Reinhold Faehlmanni eestvedamisel 1838. a Tartu ülikooli juures Õpetatud Eesti Selts, mis sea-dis eesmärgiks edendada eesti rahva ajaloo ja tänapäeva, tema keele ja kirjanduse kui ka tema poolt asustatud maa tundmist. Teise olulise estofiilse suurorganisatsioonina sepistati 1842. a Tallinnas Eestimaa Kirjanduslik Ühing. Nende kahe organisatsiooni ainelisel ja
Ajapikku omandas Tammsaare looming suure psühholoogilise sügavuse ja ühiskonnakriitilise teravuse, rikastus kunstiliselt ja mitmekesistus elukujutuse poolest. Ta on 20. sajandi eesti kriitilise realismi kõige silmapaistvamaid esindajaid. Samas ei piirdunud Tammsaare temaatikas Eesti maaeluga, vaid käsitles ka ajaloolisi ja fantaasiaküllaseid teemasid. Lisaks romaanidele on Tammsaare avaldanud miniatuure, kunstmuinasjutte, artikleid ja esseid ning tõlkinud hulgaliselt nii ilukirjandust kui publitsistikat. Esimesed tööd avaldas ta A. Hanseni nime all, kirjanikunime A. H. Tammsaare võttis kasutusele 1902. aastast. 1936 püstitati Tammsaarele ausammas Albu vallamaja juurde. Tammsaare sünnipaigas Põhja-Tammsaare talus ja Tallinnas on A. H. Tammsaare muuseum. Tema 100. sünniaastapäeval 1978 püstitati Tallinna A. H. Tammsaare mälestusmärk. Tammsaaret on kujutatud Eesti kahekümne viie kroonisel pangatähel. Ka aastakümneid pärast surma on Tammsaare üks kõige
Ajapikku omandas Tammsaare looming suure psühholoogilise sügavuse ja ühiskonnakriitilise teravuse, rikastus kunstiliselt ja mitmekesistus elukujutuse poolest. Ta on 20. sajandi eesti kriitilise realismi kõige silmapaistvamaid esindajaid. Samas ei piirdunud Tammsaare temaatikas Eesti maaeluga, vaid käsitles ka ajaloolisi ja fantaasiaküllaseid teemasid. Lisaks romaanidele on Tammsaare avaldanud miniatuure, kunstmuinasjutte, artikleid ja esseid ning tõlkinud hulgaliselt nii ilukirjandust kui publitsistikat. 1936 püstitati Tammsaarele ausammas Albu vallamaja juurde. Tammsaare sünnipaigas Põhja-Tammsaare talus ja Tallinnas on tema muuseum. Tema 100. sünniaastapäeval 1978 püstitati Tallinna A. H. Tammsaare mälestusmärk. Mälestussammas Tallinnas enne PRONKSÖÖD ja ...pärast PRONKSÖÖD Miks mässulised nii tegid? Soov rikkuda midagi eestlastele väga püha (suurkirjaniku kuju) Kättemaks Rumalus Hoolimatus Vandalism Ülesanne õpilastele...
Kui palju maksab kunst? Enne Kunstiväärtuse arutamist tuleks määratleda kunsti ennast. Mis on kunst? Tänapäeval on kunst laiema tähendusega, kui see varem oli. Kunst on üldisemas tähenduses meisterlik oskus mistahes loomingulisel tegevusalal. Kitsamas tähenduses mõistetakse kunsti all kujutavat kunsti või visuaalseid kunste. Kunsti ehk kaunite kunstide all mõistetakse esteetikas muuhulgas kujutavat ja tarbekunsti, arhitektuuri, muusikat, ilukirjandust, tantsukunsti, näitekunsti ning filmikunsti. Kunst on midagi sellist, mida inimene on teinud vaatamiseks, kuulamiseks, jälgimiseks. Kui palju maksab kunst? Kunsti väärtus sõltub paljudest teguritest. Tähtis on kunsti puhul vanus, sihtgrupp, materjal ja palju muud. Näitekunst: tants, draama, muusika ja muud meelelahutused, mis on tavaliselt publiku tarbeks etendatud, vajavad kapitali, et oma kunsti inimestele visualiseerida ning seetõttu
Seda mõistet saab tõlgendada 3 tasandilt: 1. kvantitatiivne siia kuulub terve maailma kirjasõna tekkeaegadest tänapäevani kõigi rahvuskirjanduste kogusumma 2. kvalitatiivne parim valik maailmakirjandusest, millest moodustub maailmakirjanduse klassika 3. suhe eri rahvuskirjanduste vahel loov koostöö, kirjanduslikud kontaktid. See on Goethe teooria alus. Kitsamas mõistes vaadeldakse kirjandusena ilukirjandust. ETAPID I antiikperiood vana-kreeka ja rooma kirjandus, vanimad Euroopas tekkinud kirjandused, 8.saj eKr kuni 4.saj pKr (Aleksander Suure surm 323 e Kr) Jagunes kolmeks: *klassikaline, Homerosest alates *hellenistlik, hellenid kreeklased, väljaveetud kreeka kultuur *rooma kultuur II keskaeg 5-15. saj, tõi kaasa suured maadeavastused III renessanss 16-18. saj, uue maailmapildi teke
Nii jätkus koolitee hoopis ühes Võru keskkoolis 1988. aastani. Kunstist siiski ta ei loobunud ning joonistamise algtõed omandas tuntud kunstniku Viive Kuksi juures. 18-aastaselt üritas noor kunstnik taas sisse astuda ametlikku kunstiinstitutsiooni, kuid paraku ka see kord ei võetud teda vastu. Hariduse omandamist pidas Heiki siiski tähtsaks ja nii asus ta Tartu Ülikooli geoloogiat õppima. Ülikooli ajal luges ta palju raamatuid, eriti filosoofilist- ja ilukirjandust, ning õppis hiina ja hispaania keelt. Samal ajal külastas ta ka sageli Tartu Tähetorni, kus meeldis talle vaadata teleskoobiga Kuud. Kui 1989. aastal ka kolmas katse sisse saada ametlikku kunstikooli luhtus, otsustas ta peale edukat eksamite sooritamist ülikoolist lahkuda ning hakata tööle, kuigi ta polnud üldsegi halb õpilane, hoopis vastupidi, tal olid viied ning ta oli ainuke, kes sai kursuselt kõrgendatud stipendiumit
Kadakasakslane- edukad eestlased, kel oli jõudu hakata vürtspoe omanikuks või iseseisvaks käsitööliseks ja paremale elujärjele tõusnud eestlased püüdsid end sakslasena näidata, häbenesid oma päriolu. professorite instituut- töötas 1828-1839 ülikooli juures, mille lõpetas 20 teadlast, kes asusid õppejõududena tööle teistesse Vene impeeriumi kõrgkoolidesse. estofiil- baltisakslasest eestihuvilised, uurisid eesti keelt ja kultuuri, avaldasid arvestaval kunstipärasel tasemel ilukirjandust, andsid välja ajalehti ja kooliraamatuid ning asutasid mitmeid teaduslikke seltse. Maltsveti -liikumine- Järvamaa idaosas ja Harjumaal hakkas 1850. aastatel levima, mille rajaks oli J. Leinberg. ISIKUD: Vohnja Jaan- Virumaal Vohja mõisa mõlder, mõisnik kiusas teda taga, õnnestuse kaebekiri keisrinnale üle anda. O:F:Rosen- Liivimaa maanõuniku parun, tema seletuskiri Roseni deklaratsioon W von Lauw- alustas pudelite tootmisega, jätkas aknaklaasi ja peeglite valmistamisega, hakates
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
