Võimust ja murtud vaimust Film ,,Lendas üle käopesa" oli film, mis ei jätnud ükskõikseks. Mõtteid ja emotsioone tekkis vaatamise käigus tohutult palju. Päris raske oli valida, millist teemat essees kasutada, valisin siiski võimu ja murtud vaimu teema. Filmis toimub tegevus kinnises asutuses ehk nö. hullumajas. Kinnine asutus loob oma reeglid, millele peavad kõik alluma. Seni kuni patsiendid lasevad enda üle valitseda on kõik hästi.
IHU JA VAIMU PROBLEMAATIKA Palun vastake järgmistele küsimustele ja postitage vastused siia: 1. Milline seal peatükis kirjeldatud teooriatest tundub Teie jaoks olevat kõige õigem? Palun põhjendage, miks. Kõige õigem ja loogilisem tundub olevat "Dualistlik interaktsionism". Paljude inimeste jaoks loogiline, et keha sõltub vaimust ja vaim kehast. Keha ja vaim on nagu üks tervik. Kui vaim lõpetab töötamise, lõpetab ka keha töötamise. Näiteks inimesel hakkab kõht korisema, kui tal on kõht tühi, seetõttu, et inimene ei ole söönud. 2. Milline on Teie enda arvamus sel teemal? Mina arvan ka et inimese vaim ja keha on kui üks tervik. Seda ei saa võtta nii, et on olemas ainult eraldi vaim ja ainult eraldi keha. Need kaks on koos ja töötavad koos.
Rene Descarets üritab mõista olemust ja inimest kui tervikut. Esiteks autor väidab, et on kindel, et ta on olemas ja nimetab ennsat ,,Mõtlevaks asjaks" Tema põhiväide on Ma mõtlen, järelikult olen olemas". Ma mõtlen, et näen, siis on täiesti võimatu, et mina ise mõtlevana ei oleks miski. Teiseks üritab ta lahti põimida seda keerulist olevus mida me kutsume inimeseks. Üldjoontes arvab ta, et inimene koosneb kehast ja vaimust. Keha on luud kondid ....jne. Ning vaim ( res extensa) mis toob esile tundeid nagu maitsmine nägemine, kompimine ja ka nutt ja naer. Rene Decarte üritab mõista vaimu keerukust ja siduvust kehaga. Ta on kindel, et keha ja vaim on omavahel põimunud, kuid kuidas? Ta üritab mõista nendevahelist seost. Decartes on veendunud, et hing on püsiv ja keha alaline. Ta toob fakte kehast mis on eraldanud vaimust, kuid jätab puutumatta vaimu kui eraldi olevuse
Peaingel Gabriel kui kuulutaja hoiab tihti käes liiliat, mis on neitsi Maarja puhtuse sümbol. Enamasti põlvitab ta Maarja ees, et rõhutada naise vaimset täiuslikkust. Üheks tähtsamaks teemaks on olnud Maarja kuulutus . Peaingel Gaabriel, kes hoiab käes valget liiliat, viib Maarjale sõna, et ta sünnitab poja Püha Vaimu väel ja et lapsele tuleb panna nimeks Jeesus .Peale Gaabrieli ennustust oli Maarja mures kuidas see võimalik on ja kuidas ta seda oma mehele räägib ,et jäi pühast vaimust rasedaks ja kuidas teised sellest arvavad kuna nad polnud veel abielus ja on juba rase ja oli mures ka väga palju oma sündimata lapse pärast ja tema saatuse üle kuna ta ei olnud tavaline laps. Mõnikord on Maarja kuulutuse teema puhul kujutatud tagaplaanil Aadama ja Eva väljaajamist paradiisist. Kahe teema ühendamine sümboliseerib inimeste pattulangemist ja inimkonna pattude lunastamist Jeesus lapse sünniga. Tuntuks
ja oleme, siis järelikult on ka meie keha olemas ning tänu keha eksisteerimisele saame me ka mõelda ja langetada otsuseid. Olen tõepoolest midagi muud kui mu keha ja suudan eksisteerida ilma temata. Kuna autor seda väidet ei põhjendanud täpsemalt, siis võin julgelt öelda, et ilma kehata inimene eksisteerida ei saa. Võib-olla teised kehad, milleta me saame hakkama, aga kindlasti mitte enda omata. Kui pole keha, pole ka mõistust. Autor käsitles seda, mida Jumal on andnud kui vaimust ja kehast kokku panduna. Seega peaks kõik meie väliste meelte otsused olema ekslikud, absoluutselt kõik. Kuna aga iga inimene mõtleb erinevalt ja on erinev, siis see tähendab, et väliste meelte otsused on ka erinevad ja see, milline on vaim ja keha, ei puuduta Jumalat. Autori sõnul on kogu vaim ühendatud kogu kehaga. Kuna ta mainis, et kui jalg amputeeritakse, siis ei tunneta ta, et midagi oleks ka vaimust võetud. Ma ei saa sellest aru, sest kui keha pole enam tervik, siis pole
Maal andis edasi positiivsust. Veel hakkas silma Kaido Ole kaks maali ,,3. küsimus" ja ,,9. küsimus". Mõlemad teosed olid suhteliselt sarnased, keskel küsimärk ja seest poolt välja poole minevad ringid, milles vaheldusid erinevad värvitoonid. Nende kahe teose erinevus oligi värvitoonide erinevas vaheldumises. Mõlemad teosed olid maalitud õlivärvidega, kuid nii perfektselt, et tekkis tunne nagu oleks need arvutiga tehtud. Omapärsed ja huvitavad oli ka Mall Nukke ,,Legend Võimust & Vaimust I", millel oli kujutatud Lydia Koidula portree ja ,,Legend Võimust & Vaimust II", millel oli kujutatud Anton Hansen Tammsaare portree. Koidula portree tegemiseks oli kasutatud sajakroonistest rahatähtedest välja lõigatud ribasid, mis olid kleebitud lõuendile ja kergelt üle maalitud akrüülvärvidega. Tammsaare portreel oli kasutatud sama tehnikat, kuid sajakrooniste asemel oli kasutatud kahekümne viie krooniseid. Sellist tehnikat nimetatakse kollaaziks
pidamisele ning mõtlemisele subjektiivsuse omistamisele. Kuna biheiviorismi nime alla koondatud vaated on nii mitmekesised, siis ei pruugigi neil leiduda ühist nime: Ühisjooned: eeldatakse, et psühholoogia on loodusteadus ning peab olema empiirilise alusega ja objektiivne eitatakse introspektsiooni väärtust teadmiste allikana eitatakse seesmise kogemuse ja teadvusseisundite seletuslikku jõudu eitatakse arusaama vaimust kui seesmiste kogemuste vallast vastustatakse füsikalistlikku või kognitivistlikku arusaama, et mõtlemine on paratamatult neurofüsioloogiline või arvutuslik stiimulit ja reaktsiooni vahendavate sisemiste füsioloogiliste ja arvutuslike protsesside tähtsust peetakse väikeseks umbusaldatakse rahvapsühholoogiat, eriti uskumuste ja soovide seletuslikku jõudu vaimunähtusi peetakse käitumisdispositsioonideks või stiimulite ja reaktsioonide mustriteks
Filosoofid Filosoof Eluaastad Teosed Juhtmõtted Fakte Charles-Louis 1689-1755 ,,Pärsia kirjad" ________ võimude lahususe idee-seadusandlik võim Montesquieu ,,Seaduste vaimust" kuulub parlamendile, kuningale täidesaatev võim, kohtuvõim sõltumatul kohtul, pidas parimaks konstitutsioonilist monarhiat, geograafiline teooria René Descartes 1596-1650 ________ ,,Ma mõtlen, ratsionalismi rajaja, järelikult olen rõhutas vajadust kahelda...
Hamlet W. Shakespeare 1. Marcellus, Horatio ja Bernardo näevad vaimu ja usaldavad selles ainult Hamletit. 2. Taani on saanud uue kuninga, kes on abiellunud vana kuninga naisega. 3. Hamlet saab teada isale sarnanevast vaimust ja otsustab temaga kohtuda. 4. Polonius keelab Ophelial Hamletiga kurameerimise. 5. Hamlet kohtub vaimuga ning saab teada isa mõrvast. 6. Hamlet tunnistab, et hakkab hullu mängima. 7. Reynaldo saadetakse Laertest luurama. 8. Hamleti ja Ophelia vahel toimub kirjavahetus. 9. Hamleti esimesed märgid hullumisest. 10. Kuningas saadab Hamleti vanad sõbrad nuhkideks. 11. R ja G kohtuvad Hamletiga. Hamlet aimab, et nad on nuhid. 12. Kuningas kahtleb Hamleti hulluses. 13
Tallinnas eestikeelseid jumalateenistusi on peetud Püha Vaimu kirikus juba 1531. aastast 1881. a. oli eestlaste osatähtsus Tallinnas üle 50% (tööstuse arengu tõttu oli vaja maalt uut tööjõudu). Püha Vaimu kogudus soovis saada oma kirikut, et vabaneda saksa raehärrade võimu alt. Selleks hakati raha koguma, sest linnanõukogu otsustas anda loa oma kiriku ehitamiseks. Kui 1867. a. Püha Johannese (Jaani) kirik valmis sai, siis mindi Püha Vaimust uude kirikusse pidulikus rongkäigus üle. Väiksem osa liikmetest läks mujale, näit. Kaarli kogudusse, mis oli taasasutatud 1862. a. ja kasutas Toomkirikut, niikaua kui Kaarli kirik valmis 1870. a. Püha Vaimu kirik jäi tühjaks 10aastaks (1867-1877). Ainult raehärrade jumalateenistused toimusid edasi. Koguduseliikmete arv kasvas pidevalt ja senised kirikud ei suutnud kõiki ära mahutada. Seepärast asutati 1877. a. Püha Vaimu kirikus uus eesti kogudus kahe mehe poolt -
SOLIPSISM Mis see on? Solipsism on filosoofiline positsioon, mille kohaselt olen olemas ainult mina oma vaimuseisunditega. “Kui solipsist sureb, läheb kõik koos temaga” -David Foster Wallace “ SOLIPSISMI SEOS RELIGIOONIGA ◉Keha ja vaimu probleem ◉Monistlik teooria- tunnistatakse vaid ühte kehast või vaimust. ◉Dualistlik teooria- tunnistatakse mõlemat. SOLIPSISMI SARNASUSED IDAMAADE RELIGIOONIDEGA ◉Taoismis- erinevuste nägemine enda ja universumi vahel on omavoliline. ◉Hinduismis- meeled on ainuke jumal maailmas. ◉Budismis- reaalsus on objektiivne. SOLIPSISMI EESTVEDAJA LÄÄNE KULTUURIS Esimene solipsist võis olla vanakreeka sofist ja reetor Gorgias. Ta väitis: ◉ Midagi ei eksisteeri. ◉ Isegi kui olemine on, siis seda ei saa teada.
Võimude lahususe idee – selle kohaselt peavad kolm klassikalist riigivõimu kategooriat – seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim – olema üksteisest eraldatud. - 250 aasta vanune idee - Formuleeris prantsuse õigusteadlane ja poliitik Charles-Louis de Montesquieu oma teoses „Seaduste vaimust“ (1748) Riigikogu ehk seadusandliku võimu peamised ülesanded: 1) seaduste väljatöötamine ja vastuvõtmine. 2) kodanikkonna huvide esindamine. Täidesaatva võimu peamised ülesanded: 1) seaduste elluviimine. 2) riigi igapäevase toimimise korraldamine ehk sise-, välis- ja majanduspoliitika elluviimine. Õigusriik – seaduste ülimuslikkusel põhinev võimukorraldus ehk inimene ei valitse teiste üle, vaid valitseb seaduste autoriteet. Põhiseadus ehk õigusriigi alusdokument – on riigi kõrgeim seadus ja kehtiv ühtviisi kõigi kodanike suhtes. - PS määratleb riigivõimu ja üksikisiku suhted, õigusloome põhialused jne. Kõik õigusaktid ...
NEITSI MAARJA-PÜHAK JA LEGEND Tallinna Teeninduskool 011MT Laura Prosutinskaja Neitsi Maarja : Õnnistud Neitsi Maarja (kristluses kasutatakse tema kohta ka väljendeid Neitsi Maarja, ( Jumalaema,) Püha Maarja, Ikkaneitsi, Jumalasünnitaja)oli Jeesuse ema, Anna ja Joakimi tütar Uue Testamendi kohaselt viljastati Maarja Pühast Vaimust ning sünnitas neitsina. 1215. aastal, neljandal Lateraani kirikukogul pühitseti neitsi Maarjale Põhjala ristisõdade käigus vastristitud ja veel -ristimata Liivimaa alad, s.o praeguse Eesti ja Läti alad. Siinsete alade kaks tähtsamat kirikut - Riia ja Tallinna toomkirikud on pühitsetud neitsi Maarjale. Kaasajal nimetatakse ka Eestit tihti Maarjamaaks, samuti on Maarjamaa Rist Eesti kõrgeim riiklik autasu. Neitsi Maarja on andnud nime ka järgmistele Eesti paikadele:
Valgustussajand Valgustuse mõiste • valgustus - periood Euroopa kultuuriajaloos 1680. - 1780. aastateni, mida iseloomustab usk mõistuse võimalustesse ning traditsioonide ja autoriteetide hülgamine. • Valgustajad olid literaadid, kes püüdsid oma teostega laiemat rahvahulka harida e. valgustada, selgitades mitmesuguseid elunähtusi. • Valgustajad ülistasid mõistust ja uskusid, et inimene on ratsionaalne olend. • valgustusideede sünnikoduks oli Inglismaa, levisid need ideed aga Prantsusmaa kaudu. Montesquieu (1689-1755) • Montesquieu pidas parimaks riigivormiks konstitutsioonilist monarhiat. • Montesquieult on pärit teosed: “Pärsia kirjad” ja „Seaduste vaimust“. • Ta kirjutas vajadusest eraldada seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim. Seda nimetatakse võimude lahususe põhimõtteks. Voltaire (1694-1778) • Voltaire riigikorra ideaaliks oli valgustatud absolutism – riigikord, kus valit...
(Lectio) Minule on antud kõik meelevald taevas ja maa peal, seepärast minge ja tehke jüngriteks kõik rahvad, neid ristides Isa ja Poja ja Püha Vaimu nimesse ja neid õpetades pidama kõike, mida Mina teid olen käskinud. Ja vaata, Mina olen igapäev teie juures maailmaajastu otsani (Matt. ev. 28,18--20). Kes usub ja keda ristitakse, see saab õndsaks, aga kes ei usu, see mõistetakse hukka (Mark. ev. 16,16). Tõesti, tõesti, Mina ütlen sulle, kui keegi ei sünni veest ja Vaimust, ei või ta mitte Jumala riiki saada (Joh. ev. 3,5). 5. Issand olgu sinuga! -- Võta vastu ristitäht oma otsaesisele + ja oma rinnale + tunnistuseks, et ristilöödud Õnnistegija ka sinu eest on surnud. 6. Ülendage oma südamed Issanda poole ja palvetagem: Kõigeväeline, igavene Jumal, kõigi loodute Looja ja inimeselaste Õnnistegija! Me palume Sind, õnnista oma tõotust mööda püha ristimist ka sellele lapsele armurikkaks eluveeks ja uue sündimise pesemiseks Pühas Vaimus
Descartes Descartes väidab, et me saame oma meeltelt tihti petta, on palju kaheldavat ja ebausaldusväärset, mida meeled meieni vahendavad. Küll aga on ka selliseid asju, mis on võetud meeltest ning milles ei saa kahelda, näiteks sellised põhialused, et mina loen praegu seda teksti, või istun siin toolil. Need on esmapilgul iseenesest mõistetavad põhitõed, kuid samamoodi need muutuvad kaheldavaks, kui me kogeme seda unes. Kunagi ei saa kindlate tunnuste järgi ärkvelolekut eristada unest ning kui me näeme unes seda, et me istume ja loeme seda kirjutist, osutub see ebatõeseks kuna tegelikkuses me magame linade vahel. Descartes esimesed meditatsioonis seab kahtluse alla kõik arvamused, mis koosnevad kokku paljudest lihtsatest ja üldistest tõestest arusaamadest. Ehk siis need lihtsad ja üldised arvamused on kõige aluseks ning neis ei saa kahelda. Nii näiteks ei saa kahelda aritmeetikas ja geom...
Avaldas arvustusi Eesti Kirjanduses ja Postimehes. Tõlkis Alfred adleri ``Inimesetundmise'' 1939. aastal abielu Hindiga lagunes. Pärast Eesti Vabariigi okupeerimist 1940. aastal töötas Rahva Hääle toimetuse kultuuriosakonnas. Kultuurilehe Sirp ja Vasar peatoimetaja asetäitja, hiljem peatoimetaja. Sõjaaastatel viibis Venemaal ja Kasasthanis. 1944. tagasi Eestis. Luule 1945. aastal ilmus debüütkogu ``Põleva laotuse all''. vabavärsis, kantud kodu igatsuse vaimust, lisaks kohustuslikule Stalini ülistamisele leidus selles palju ilmekaid looduskirjeldusi. Luuletuse "Eesti mullad" eest määrati talle 1965. aastal esimene Juhan Liivi luuleauhind. Luuletustes esines palju nukrameelsust. 1977. aastal ilmunud kogu "Tuule valgel" on poetessi viimane originaalkogu. Tema luulet on kasutatud ka lauludes. http://www.youtube.com/watch?v=qHAFMorQSfs Teosed "Põleva laotuse all" (1945) "Kohav rand" (1948) "Selgel hommikul" (1950) "Unistaja aknal" (1959)
Koraal vaimulik ühehäälne laul ilma saateta. Gregorius suurim keskaja muusik, kirjutas palju koraale, puudus taktimõõt. Tema koraale noodistati, olid algses noodikirjas. Missa oli ja on üx tähtsamaid liturgilse muusika anre. M tähendas algselt katoliku kiriku jumalateenistust. M 3 põhiosa: preestri sisenemine; leiva ja veini ohverdamine altarile; armulaud kogudusele. 4-5 saj hakati neid toimingui saatma lauluga. M-l on kindel ülesehitus, lõplikult kujunes välja 14 saj-x. Muutumata M osad: Kyrie Eleison (issand halasta) palve, missa vanim osa; Gloria in excelsis deo (au olgu Jumalale) kiidulaul; Credo in unum deum (ma usun jumalasse) usutunnistus; Sanctus/Benedictus (püha/kiidetud olgu) kiidulaul; Agnus Dei (jumala tall, halasta meile) palve. Propriumi osad sõltuvad kirikuaastast ja pühadest. Neid esitatakse Ordinaariumi osade vahel, vaheldumisi evangeeliumi lugemisega. Reekviem leinamissa. Algselt oli R leina jumalatee...
Tegelased: Claudius -Taani kuningas Gertrud Hamleti ema, kuninganna Hamlet Taanimaa prints Hamleti isa vaim ka nimi Hamlet Polonius kantsler Ophelia Poloniuse tütar, Hamleti kallim Laretes - Poloniuse poeg , Hamleti sõber Horatio Hamleti sõber 1.(lk.8-9) Lossivahid näevad surnud (mürgitatud?) Taani kuninga vaimu kella ühe ajal öösel (soomusrüüs). Kas raske katsumus riigile? Kas tuleb sõda Norraga? Kukk kireb ja vaim kaob. Horatio kavatseb sõber Hamletile rääkida vaimust. 2.(lk.26-27) Hamlet kohtub isa vaimuga. Hamleti isa mõrvas tema oma vend, praegune kuningas (mitte ei nõelanud uss). Mõrvar kallas kuninga kõrva maruheina mahla. Tasu! Jumalaga , pea mind meeles. Hamlet hullunud. 3.(lk.40) Sa kahtle, kas täht on tuli, kas päike liigub veel kas tõde pole suli, kuid usu on truu mu meel. Hamleti kiri Opheliale. 4.(lk.42) Prints loeb: sõnu,sõnu,sõnu 5.(lk
milleta saab end selgelt mõista, aga ilma mõtleva substantsita, milles need võimed on, mitte. Loomus õpetab, et valu, nälja jm tajude kaudu on autor oma kehaga tihedalt seotud. Muidu ta olemata midagi muud kui mõtlev asi ei tunneks valu, kui keha haavatakse, vaid tajuks haava mõistusega. Erinevus keha ja vaimu vahel seisneb selles, et keha on oma loomult jaotatav, vaim aga jagamatu. Nt kui amputeeritakse jalg, siis ei tunnetata, et midagi oleks vaimust ka võetud. Kõiki kehalisi asju on võimalik mõttega osadeks jaotada, seepärast on keha jaotatav. 3. Autor oma keerukate arutlustega tõestabki, et tema kui inimene siiski on olemas ja eksisteerib ning vaim ja keha on erinevad.
sajandi jooksul pärast Jeesuse sündi. Kristluse harudes on kasutusel mõnevõrra erinevad piiblid. Samuti kattub heebrea piibel ehk Tanah suures osas Vana Testamendiga, kuid raamatute jaotus ja järjestus on erinev. Vana Testament keskendub juudi rahva ajaloole, Uus Testament Kristuse elule ja õpetustele. Uskumused Kristluse aluseks on usk Jumalasse, kõikväelisse Isasse, taeva ja maa loojasse, kelle ainus poeg, Pühast Vaimust saadud ja Maarjast ilmale tulnud Jeesus Kristus kannatas Pontius Pilaatuse all, löödi risti, suri ja pandi hauakambrisse. Usutakse, et Jeesus tõusis kolmandal päeval surnuist üles ja läks taevasse, kus istub Jumala, oma kõikväelise Isa paremal käel. Kristlased usuvad, et sealt tuleb Jeesus Kristus kohut mõistma elavate ja surnute üle. Samuti usutakse Püha Vaimu, üht püha kristlikku Kirikut, pühade osadust, pattude andeksandmist, ihu ülestõusmist ja igavest elu.
Neljas osa Jumala ja inimese hinge oleluse tõestuspõhjendid, mis on metafüüsika põhialused Keha ja vaim on omavahel tugevas seoses. Ilma kehata ei saa olla ka ideed. Keha on mingi jaotatav substants. Vaimu aga ei saa osadeks jaotada. Kõik mida me tunneme, mõtleme, teeme me seda ühe ja sama vaimuga. Näiteks kui inimene kaotab kehaosa ei tunne ta, et midagi oleks ta vaimust võetud. Keha tunnetamisel saame me selgemad ideed, kui ise mõeldes. Kunagi ei ole võimalik mõelda seda, mida ei ole aistitud. Aistingu teel saame me uusi ideid. Autori arvates tajume ja mõtleme me asju loomuse kaudu. Kuigi loomuses ei ole kaetud kõiki asju. Loomus aga ei õpeta meile midagi nii selgelt kui seda, et meil on keha, millel on halb, kui tuntakse valu, keha mis vajab toitu või jooki. Seetõttu pole vaja kahelda,et kehad on olemas
Selliseid märke on keskaegses kunstis väga palju ning kõiki neid ei osatagi tänapäeval lugeda. Rohkelt kasutati ka ornamentikat, mis oli skemaatiline ja abstraktne. Kirikute seinu katvad maalid olid analoogselt skulptuuriga naiivselt tõsised, pinnalised ja varjudeta. Peamiselt tehti seinamaale ja miniatuurmaale. Tänaseks on enamus neist hävinud või tuhmunud. Peamisteks teemadeks olid mitmesugused imed pääsemised surmast, haigustest või kurjast vaimust, aga kujutati ka piiblistseene. Eriti rikkalik oli kunstnike fantaasia kurjade jõudude kujutamisel. Eriliselt pühaliku ja salapärase võlu andsid kirikute poolhämarale sisemusele värvilisest klaasist aknad vitraazid , mis tol ajal kasutusele tulid. Eri värvi klaasist moodustati pildid , kus piirjoonteks olid tumedad tinaraamid. Romaani tekstiilikunstist on säilinud Bayeux' vaip . See on üle 70 meetri pikkune
ilma igasuguse nõusolekuta. Ja kuna need mõtted on palju tugevamad ja selgejoonselisemad, kui need ideed, mida ta ise soovib, siis järeldab, et need ei tule temast enesest vaid teistest asjadest. Sellest järeldab, et tema mõistus on aistingutega seotu, lisaks kuulub tema keha kuulub just talle rohkem, kui ükski teine keha tunnetab oma keha selgemini, kui ühtki teist keha ja ei saa sellest lahutada nagu teistest. Keha on vaimust täiesti erinev ja vaimu mõjutab ainult üks kehaosa aju. Aju sisendab vaimu aistinguid, mis aitab kaasa terve inimese säilimisele. Samas, kui Descartes usub sellesse, mida me mõtleme ja ei sea sisemisi mõtteid kahtluse alla, siis teisalt ei usu ta sellesse, mida me näeme, ehk väliseid mõtteid. ,,Sest vahel oli nii, et tornid, mis kaugelt näisid ümmargused, osutusid lähedalt neljakandiliseks, ja väga suured kujud nende otsas ei paistnud suured maa pealt
Valgustusajastu Valgustus on periood Euroopa kultuuriajaloos 1680 aastast kuni 1780. aastateni. Seda iseloomustab usk mõistuse võimalustesse ning traditsioonide ja autoriteedi hülgamine.Tähtsaimaks vaimseks liikumiseks 18.sajandi Euroopas sai valgustus. Valgustajad olid haritlased ja filosoofid, kirjanikud, teadlased. Nende vaated filosoofiale, poliitikale ja ajaloole olid erinevad, kuid olid ka ühised jooned: 1. Kõigi hinnangute peamine kriteerium oli inimmõistus 2. Valgustajad kasutasid loodus- ja täppisteaduste saavutusi 3. Valgustajad astusid välja katoliku kiriku vastu 4. Suurem osa valgustajatest astus välja eraomandi kaitseks feodaalse vägivalla vastu Kuulsamad valgustajad olid: 1) Rene Descartes, 2) C. L. de Montesquieu, 3) F. M. Voltaire, 4) J. J. Rosseau Valgusperioodi tunnused on: 1) tehnika areng 2) uus mõtteviis 3) h...
Lõhmus. Esimeses vaatuses toodi meieni sündmused, mis juhtuvad lossis tänapäeval. Vaatus algas juhustaja sisse tulekuga (Olavi Pest), kes rääkis lossi seisukorrast. Lossi on müüki pannud Härra Hesse (Urmas Lehtsalu) ja selle ostab ära minister (Mati Talvistu), kes oma perega sinna ka elama kolib. Ministril on naine proua Anna (Piret Rauk) ja tütar Luise (Merilin Kirbits). Elades lossis, hakkab peretütart huvitama kummaline lugu vaimust, kes jutu järgi elavat selles lossis. Ühel õhtul raamatust lossi ajalugu uurides, kohtub Luise vaimuga (Hannes Prikk). Vaim leiab Luises palju ühist Õnnega, kellesse ta oli kunagi armunud olnud ning peale selle tunneb ta Luise juustes samuti mündi lõhna nagu see oli ka Õnnel. Vaim usaldab Luiset ja räägib talle oma loo. Teises vaatuses toodi meieni Hugo õnnetu saatus, kellest sai vaim. Hispaani päristolu inkvisiitor Hugo tuli
toetuse. 14. Hea - Põllul hakati rohkem töötama ja rahvas ei käinud enam kõrtsis, sest vennastekoguduses valitsesid kõrged moraalitunded ning kohtades, kus need tekkisid, vähenes vargus. Halb - riietuti musta ja loobuti rahvarõivastest ja ehetest, maised lõbustused said pattudeks, tõi kaasa usulise fanatismi. Minevikust tänapäeva 1. Põhimõte, mis on demokraatia aluseks tänapäevalgi, on seaduste vaimust. See räägib kolmest liigist võimust: seadusandlikust, täidesaavast ja kohtuvõimust. Kui kõik need kolm võimu oleks korraga ühel ja samal inimesel, oleks kõik kadunud. (Kui inimesel oleks võim luua seadusi, viia ellu valitsemisotsuseid ning mõista kohut eraisikutevaheliste erimeelsuste üle ja lahendada kuritegusi) 2. Valgustuse tulemusel suurenes sallivus. Nõiaprotsessid kadusid, kohtumõistmisel kaotati karmid karistused nagu piinamine. Seadused muudeti selgemaks ja täpsemaks
Kristuse pooldajat ning seda kasutati esmakordselt Antiookia jüngerite puhul. Termini kristlus vanim säilinud kasutus on kolmanda Antiookia piiskopi või patriarhi Ignaatiuse poolt. Ristiusu tuntuim sümbol on rist. Kristlased usuvad, et kolmandal päeval pärast oma surma tõusis Jeesus üles ehk ärkas ellu ja 40 päeva hiljem läks taevasse. Kristluse aluseks on usk Jumalasse, kõikväelisse Isasse, taeva ja maa loojasse, kelle ainus poeg, Pühast Vaimust saadud ja Maarjast ilmale tulnud Jeesus Kristus kannatas Pontius Pilaatuse all, löödi risti, suri ja pandi hauakambrisse. Usutakse, et Jeesus tõusis kolmandal päeval surnuist üles ja läks taevasse, kus istub Jumala, oma kõikväelise Isa paremal käel. Enne ristilöömist sõi Jeesus oma jüngrite seltsis viimse õhtusöögi. Seda õhtusöömaaega taasesitavad kristlased leiba ja veini tarvitades erilisel kiriklikul tseremoonial, mida nimetatakse armulauaks või
Põhimõisteks on kategooriline imperatiiv, tingimatu ettekirjutus. Otsustusvõime kriitika on võime hinnata kunstiteoseid, kanti arust ja see võime tuleneb naudingust, mida inimene saab kunsti teosest ja seda naudingut pole võimalik teostada. ,, kunst, kunsti pärast ,, J. K. Vihte, tema suureks eeskujuks oli kant teaduseõpetusega soetud ,, filosoofia on teaduse õpetus ,,, oli süstemaatik. Hegel õpetus vaimust, vaimufilosoofia on keskne, ta on süstemaatik. ,,Filosoofia on õpetus absoluutsest vaimust!"
Hamlet Tegevus toimub 16.-17. sajandil Taanis Esimeses vaatuses näevad Horatio, Bernando ja Marcellus vana kununga vaimu ja räägivad sellest Hamletile. Ka noormees tahab vaimuga kohtuda ning läheb järgmisel ööl kaaslastega lossimüürile vahti pidama. Kummitus ilmubki ja kutsub Hamleti kõrvale. Ta saab teada, et isa ei surnud ussihammusrusse, vaid Claudius tappsi tema. Noorku lubab kätte maksta ning võtab Horatiolt ja Marcelluselt vande mite kellelegi vaimust rääkida. Samal ajal pöördub Laertes tagasi Prantsusmaale ja Norrasse saadetakse kaks saadikut. Teises vaatuses muretsevad kõik Hamleti hulluse pärast. Polonius arvab, et noormehe haiguse põhjustas armastus Opheila vastu. Ta räägib sellest kuningale ning nad otsustavad noored kokku viia. Vahepeal on Claudius pannud Rosencrantz'i ja Guildensterni Hamleti järele nuhkima, et teada saada, mis teda vaevab. Jälgitav näeb triki läbi ning jätkab hullu mängimist
MIS ON KRISTLUS Kristlased usuvad, et ta on Jumal või Jumala poeg, kes võttis inimese kuju, taastamaks Jumala ja inimkonna suhet. Selle suhte olid rikkunud Jumala käskude suhtes sõnakuulmatud inimesed. Kristlased käsitlevad Uue Testamendi raamatuid kui üleskirjutisi Jeesuse kuulutatud rõõmusõnumist. Ligikaudu 2,1 miljardi järgijaga 2001. aastal on kristlus suurim maailmareligioon. USKUMUSED See on usk kõikväelisse Isasse, taeva ja maa loojasse, kelle ainus poeg, Pühast Vaimust saadud ja neitsi Maarjast ilmale tulnud Jeesus Kristus kannatas Pontius Pilaatuse all, löödi risti, suri ja maeti maha. Usutakse, et Jeesus Kristus läks alla surmavalda, tõusis kolmandal päeval surnuist üles ja läks taevasse, kus istub Jumala, oma kõikväelise Isa paremal käel. Samuti usutakse üht püha kristlikku Kirikut, pattude andeksandmist, ihu ülestõusmist ja igavest elu. JUMALA KOLMAINSUS Õpetus jumala kolmainsusest on ainulaadne ristiusule. Üheski teises rel...
meelest üks kauneimaid keeli. Samuti tõmbas tähelepanu nende muusikainstrumentide valik, sest kokku olid sobitatud nii elektriklaver, basskitarr kui ka erinevad heliefektid. Alguses ma ei teadnud üldse, mida sellelt kontserdilt oodata, kuid otsustasin kindlalt, et käin ära, kui lugesin nende kohta huvitava lõigu : ''Rouge Madame on Kohtumine. Teed on ristunud, ilmakaared kattunud. Vabajazz noogutab hällilaulule, elektrobiit tervitab indirocki raffe riffe. Vaimust saab vaimustav jõud, kui ürgalge embab maailmapuud. Juured põimuvad, keeled lõimuvad. Eeterlikust õrnusest sünnib eepiline narratiiv, ehmatav siirus kannab kõditava groteski mõrkjas-magusaid vilju. Rouge Madame on loodusjõud.'' Peale seda oli mul tunne, et seda peab ise vaatama minema ! Kontsert iseenesest oli minu meelest üpriski huvitav, kuid kui seda võrrelda näiteks Kadri Voorandiga, siis ütleksin, et viimase kontsert möödunud aastal oli rohkem minu maitse järgi
korrektsust. Empirism on mõttesuund, mis vastandub ratsionalismile, pidades teadmise aluseks kogemusi ja eitades kaasasündinud ideid. Ratsionalismi ja empirismi vaidlus on klassikaline tunnetusteoreetiline probleem filosoofias. Ratsionalistide arvates on olemas kaasasündinud ideed, mida ei saada kogemusest. Need ideed on olemas sõltumatult mis tahes kogemustest. Nad kas tulenevad kuidagi inimese vaimu ehitusest või nad on olemas inimese vaimust sõltumatult. Viimasel juhul eeldatakse tavaliselt, et indiviidi vaim mõistab neid, kui ta on jõudnud teatavale küpsusastmele. Empiristide meelest ei ole olemas kogemusele eelenvaid arusaamu. Kogu teadmine on nende arvates tajule tugineva õppimise tulemus. Taju usaldatavus on aga küsimärgi all, sest illusioonid ja hallutsinatsioonid näitavad, et taju ei näita maailma alati sellisena, nagu ta tegelikult on. Empirismis käib juttu tegeliku maailma kohta. Tegelik maailm on see, mida
Arvatavasti oli koos-elu õnnelik, sest kestis aastakümneid. Ta suri 28 aprill 2007. Aastal. Oma elu jooksul on Vaarandi saanud palju preemiad, mille seas peaks olema ka Eesti Vabariigi III klassi Valgetähe orden, Soome Vabariigi Valge Roosi rüütelkonna rüütlirist, Juhan Liivi nimeline luuleauhind (1965), Rahvuskultuuri Fondi elutöö preemia (1994) ning Riiklik Elutöö preemia 2005. aastal · Põleva laotuse all" (1945) Luulekogu oli kantud koduigatsuse vaimust, lisaks kohustuslikule Stalini ülistamisele leidus selles palju ilmekaid looduskirjeldusi. Debüüt oli vabavärsis. Kirjanike liit. · "Kohav rand" (1948) · "Selgel hommikul" (1950)"Unistaja aknal" (1959) milles autor näitab ennast võimsa loodus- ja armastuslüürikuna. Stalin oli surnud ja poliitilisi teemasid ei pressitud enam nii rängalt kirjanike loomingusse. · "Rannalageda leib" (1965)
Neitsi Maarja Õnnistud Neitsi Maarja (kristluses kasutatakse tema kohta ka väljendeid Neitsi Maarja, Jumalaema, Püha Maarja, Ikkaneitsi, Jumalasünnitaja)oli Jeesuse ema, Anna ja Joakimi tütar. Uue Testamendi kohaselt viljastati Maarja Pühast Vaimust ning sünnitas neitsina. Eesti kirikukalendris on järgmised maarjapäevad: 25. märts paastumaarjapäev 2. juuli heinamaarjapäev 15. august rukkimaarjapäev (Maarja surmapäev) 8. september ussimaarjapäev (Maarja sündimise päev) Rooma katoliku kirikus pühitsetakse lisaks eelmistele veel: 2. veebruar algselt Maarja puhastamise päev, hiljem Issanda templisse toomise pave 8. detsember Maarja eostamise päev 1215
Eepos Eepos tähendas algselt ulatuslikku luulevormilist jutustavat teost, aga tänapäeval ulatuslikku lugu sidumata kõnes. Nimetus pärineb kreekakeelsest sõnast [epopoiia], mis tähistas üldiselt heksameetris kujutatud luuleteost. Värsseeposi on üldiselt liigitatud rahvaeeposteks ja kunsteeposteks. Jaotus põhineb 18.sajandi lõpul Euroopa kirjanduses valitsevaks tõusnud romantilisel nägemusel, mille järgi on rahvaeeposed sündinud rikkumatu rahva vaimust kollektiivse loomistöö tulemusena, loojad on sageli nime poolest tundmatud. Kunsteeposed on seevastu teadaolevate üksikautorite looming (nt Homerose ''Illias'') Evolutsionistliku ehk arenguloolide eeposte päritoluteooria vaatenurk on pärit loodusteadustest, kuid said omaseks ka rahvaluuleteaduses. Folkloristikas nn. soome koolkonna ehk võrdlev-ajaloolise uurimismeetodi eelkäja Julius Krohn arvas, et rahvalaulud
Kokkuvõte "Descartes'i Müüt" põhjal Artikli Gilbert Ryle põhiväide on, et Descartes'i müüti kehast ja vaimust on võimalik purustada. Ehk siis, et antud juhul Ryle üritab ümber lükata väidet, et keha ja vaim on kaks erinevat paralleelselt eksisteerivat üksust. Teeb ta seda selgitamise ja näidete abil. Ryle tugineb sellele, et keha ja vaim koos eksisteerides on ühise üksuse ,,Inimese" allüksused. Ta toob selle kohta palju näiteid kus on inimesed segi ajanud üksuse kui terviku ja selle allüksuste jaotust. Ehk siis on segi aetud üksus kui tervik ja paralleelüksused, Ryle näidetena
Seejärel toimusid veel mitmed näitused Venemaal ja Euroopas. Esimese maailmasõja puhkedes viibis Chagall kodus puhkusel ja ei saanud sõja tõttu tagasi Berliini sõita. 1915.a. abiellus ta Bertha Rosenfeldtiga ja aasta pärast sündis neile tütar. Pere elas Peterburis ja Chagall maalis intensiivselt. Hiljem asus Chagall elama ja tööle kultuuri- komissarina Vitebskis, kus asutas muuseumi ja kunstikooli. Samuti maalis ta töid, mis olid kantud maailma romantilise idealiseerimise vaimust. Neis võidutseb ime, kõik on allutatud ebamaisele jõule. Chagall kavandas ka dekoratsioone teatrile. Kui Venemaal alustati 1921.a. avangardi ja uue kunsti likvideerimist, põgenes Chagall Pariisi, kus kuulus Euroopa kunstnike eliidi hulka. Reisis palju mööda Prantsusmaad ja valmisid maalid, mis on inspireeritud Prantsusmaa loodusest. 1934.a. põletati avalikult mitmed Chagalli tööd Goebbelsi (Hitleri käsilane) käsul. Saksamaal
Vaimu ja võimu võitlus Kumb jääb peale, kas vaim või võim? On olemas mitmeid situatsioone, kus esineb vaimu ja võimu võitlus. Enamasti näeme seda riigis. Oma vaimu ja võimu peab õigesti kasutama, et mitte tunduda ülbe, halb või isegi agressiivne. Võim on alati pealtnäha vaimust üle. Võim on juhtiv ja ütleb oma arvamuse alati välja ning proovib seda maksma panna näiteks lubaduste teel, sest tema on juht. Vaim ehk tavakodanikud proovivad seda suhtumist aga muuta, et see oleks neile endile, inimestele, kasulik ja rohkem meeltmööda. Sellist olukorda me näeme kasvõi meie endi Eesti Vabariigis. Valitsus on küll juhtiv, aga inimesed saavad võimu otsuseid siiski korrigeerida ja muuta. Seda kõike valimiste teel. Kodanikud ei saa küll otseselt
peavad. Maarja Magdalast oli üks tähtsaim naisesindaja ja ka naisterühma juht. Arvatakse, et Jeesusel oli lisaks meesjüngritele ka naisjünger, kelleks oli Maarja. Maarja Magdaleenat on samastatud amoraalse naisega, kes langes pattusid kahetsedes Jeesuse jalge ette, pesi oma pisaratega Jeesuse pead ja kuivatamiseks kasutas ta oma pikki juukseid. Seejärel määris ta meest alabasterpurgis oleva salviga. Kui Jeesus oli vabastanud Maarja teda kimbutavatest seitsmest kurjast vaimust, sai temast Jeesuse ustav jünger. Jeesus koos oma õpilastega sõi Maarja majas viimase söögikorra, enne kinnivõtmist. Tema maja ülemises toas kogunesid Jeesuse sõbrad, Jeruusalemmast ja lähiümbrusest, pühapäeviti õhtust sööma. Uue Testamendi valise käskirja järgi, suudles Jeesus Maarjat suule. Teised õpilased olid selle peale muidugi kadedad, sest tahtsid ise Jeesusele tähtsuselt esimesed olla. Magdala Maarja maja sai Jeruusalemma algkoguduse keskuseks.
Manerismist loobumisele andis olulise tõuke Caravaggio looming, mille näited jõudsid Sevillasse 17. Sajandi alguses. Tähtsamad kunstnikud olid Diego Velazquez (1599-1660), Francisco de Zurbaran (1598- 1664) ja Bartolome Esteban Murillo (1618-1682). Tuntud teosed Hispaania maalikunstist on näiteks Velazquezi " Vulcanuse sepikoda" , Zurbarani "Püha Bonaventura surivoodil" ja Murillo "Noor kerjus". Erilisest sügavast, tõsisest ja kuidagi fanaatilisest vaimust on kantud barokkmaal Hispaanias, seal loodi peamiselt vaimulikke pilte ja portreesid. Valitsesid rasked pruunikad toonid ning keldriluugivalgus, mis andsid pinget nii imelistele pühaku-legendidele kui ka tõetruudele portreemaalidele. Diego Velazquez (1599-1660) Ta oli suurim realist hispaania barokkmaalis 17. sajandil. Usulise temaatika asemel maalis ta maalis kaasaegseid inimtüüpe ja olmestseene. Isegi mütoloogilisele teemale andis ta olustikulise tähenduse (" Vulcanuse sepikoda")
Kuidas saada õndsaks Tänapäeval kiire elutempoga paljud ei mõtlegi, mis neist pärast surma saab, kas lähevad põrgusse või taevasse. Mõned seovad õndsaks saamist kristluse või muu usuga, aga pigem on see heaolusaamine. Tänapäeva taevasse saamise arusaamad on palju teist sugusemad kui paar põlvkonda tagasi, nii on aru saada ,,Põrgupõhja uue Vanapagana" teosest ja tänapäeva õpetuste erinevusega. Tihti räägitakse, et vaimust vaene inimene saab õndsaks. Tammsaare raamatust ,,Põrgupõhja uus Vanapagan" saab selgelt aru, et Kaval-Ants ei teadnud õigest mida ta tahab. Mingil määral tahtis Ants taevasse saada, aga ta tegi kõik vastupidi. Raamatust loeb välja kuidas Kaval-Ants kasutab õndsaks saamist Jürka peal ära. Ta õpetab Vanapaganale, et õndsaks saamise kunst on Eesti rahva au ja kuulsuse nimel ennast orjastamine ning muidugi isamaa-armastusest, mille all mõtles ta oma õigustele ja eesõigustele
tahke. Käsitluse objektiks inimese kujutlemad, unenäod, hälbinud meeleseisundid. Kirjutati väga metafoorselt. Luuletajad hakkasid teadlikult hoiduma isiklikkusest, oma tunnete ja mõtete otsesest rõhutamises. Eelkäija C. Baudelaire. PARNASSI LUULE- luuleideaal oli saavutada täielik vormipuhtus, väljendada puhast kunsti. Peanõudeks said ebaisiklikkus ja kiretu neutraalsus. Eemaldus romantilisest kirglikkusest ja sotsiaalse mässu vaimust. Eesmärgiks ei olnud enam ühiskonna parandamine. BALZAC- ,,Suaanid ehk Bertagne aastal 1799" ,,Inimlik komöödia" ,,Eugenie Grandet" ,,Isa Goriot". FLAUBERT- ,,Madame Bovary" ,,Tundekasvatus" ,,Sambo". ZOLA- ,,Jutud Ninolile" ,,Therese Raquin" ,,Nana" ,,Rougon-Macquart'id" ,,Daamide Õnn" ,,Zerminaal". WILDE- ,,Dorian Gray portree" ,,Readingi vangla ballaad" ,,De Profundis". IBSEN- ,,Catilina" ,,Brand" ,,Peer Gynt" ,,Nukumaja" ,,Kummitused" ,,Rahva vaenlane" ,,Metspart".
Riigivõimu tasandid Opositsioon – koosneb ühest või enamast erakonnast, isikust või organisatsioonist, kes vastandavad ennast valitsusele, mõnele erakonnale või grupile, kes omab võimu. Koalitsioon – erakondade ajutime liit. Koalitsioonivalitsus on mitmest erakonnast moodustatud valitsus parlamentaristlikus riigis. Fraktsioon – Riigikogu liikmete poliitiliste veendumuste põhjal moodustatud liit, kus sünnivad olulised kollektiivsed seisukohad. Kohaliku omavalitsuse tuluallikad: osa üksikisiku tulumaksust, maamaks, riigi toetus, kohalikud maksud, laenud, laekumised teistelt omavalitsustelt, trahvid, riigilõivud, kaupade ja teenuste müük jne. Eesti kohtusüsteem: I aste. Maa-ja halduskohus = Maakohtud arutavad küiki tsiviil-ja kriminaalasju. Halduskohtud arutavad kaebusi ametiasutuste ja inikute vastu. II aste. Ringkonnakohus = Esimese astme kohtu otsuse saab siia edasi kaevata apellatsiooni käigus. Otsus kas tüh...
ohutum ning mis üldkokkuvõttes edendaks kaubandust. Ühiskonna arenemise jaoks oli see vägagi vajalik, kuid usu pealesurumine tekitas suuri mässe. Viimased rahvad, kes alistati olid semgalid 1290. aastal. Ei usu, et nemad nüüd kõige tugevam rahvas oli, vaid nemad asusid kõige kaugemal lõunas. Peale rahva ristimist hakati ehitama kirikuid ning loodi kirikukihelkonnad. Loodeti võita rahva usaldus jumalateenistustega ning õpetustega kristlikust vaimust, mida jagasid preestrid. Ristisõja lõppedes hakati ristisõdadega vallutatud regiooni nimetama Liivimaaks. Keskajale kohaselt tulid nüüd maad jagada ning Liivimaale üritasid käppa peale saada piiskopid, Saksa ordu ning Taani kuningas. Loogiline oleks, et nii mitmete jõududega maal toimub killustumine. Kuid tegelikult, mingi side jäi maakondade vahel alles ning eestlased suutsid võimuvahetust ära kasutada Jüriöö ülestõusu näol.
Inimhing jääb alati mõistatuseks Inimhinge saladusi on alati püütud seletada. Sajandeid on huvi tuntud inimese mõttemaailmast, hingest ja vaimust. Mitmed teadlased on proovinud erinevate uuringute abil leida vastust küsimustele: miks me tahame olla keegi, kes me tegelikult pole; miks me teeme teineteisele haiget ning miks me teeme asju, mida hiljem kahetseme? Läbi kirjandusteoste on nendele küsimustele märksa lihtsam vastata, sest raamatukangelased on alati salapärase, kuid samas inimeste üldist käitumist peegeldava iseloomuga. 62 Miks on nooruslik väljanägemine meile nii oluline? Iga päev me ei mõtle sellele
1) Antud teksti põhiväide: Inimese ja jumala hinge olemasolu. 2) Descartes arvas, et leida tõestus inimese ja jumala hinge olemasolust, tuleb seada kõik kahtluse alla. Tema eesmärk oli leida kõige õigemad tõed, vastused milles ei ole võimalik kahelda, laused kus kahtlused on võimalikult tugevalt välja juuritud.Ta uuris ja mõtiskles inimese olemasolu üle, et kuidas teada ``Mis ma olen ``. Ta selgitas välja täpselt, et keha on vaimust erinev. Tõestamaks enda olemasolu maailmas je enda eksisteerimises, jõudis ta teadmiseni ma mõtlen, järelikult ma olen olemas. Midagi loogilisemat ja enam kergemat ei saakski selles lauses olla. Ta tunnetas, et ta on substants, mille kogu olemus ehk loomus sisaldub ainult mõtlemises, mis oma oleluseks ei vaja kohta ega sõltu materiaalsetest asjadest. Samuti pööras ta tähelepanu hingele, mille tõttu me oleme
suursugusest mastaapsusest ja arhitektuuriansamblite ühtsusest Selle linna arhidektuur on kokku kantud Itaaliast, Prantsusmaalt, ja Hollandist. Kõik selle linna Peetri-aegsed kultuuriaspektid olid mõeldud ,,keskaegse" (17.saj.) Moskoovia ehitamiseks See oli ulatuslik, peaaegu utoopiline kultuuritehnoloogiline project 3. kõrgklass ja pärisorjad liitusid üheks rahvuslikuks moodustiseks. Äratatud pärisorjade patriootilisest vaimust, hakkas selle põlvkonna aristokraatia end vabaks murdma oma seltskonna välismaistest konventsioonidest ning otsima ,,venelikele" põhimõtetele tugineva rahvusluse tähendust. Nad läksid prantsuse keelelt üle emakeelele; nad venepärastasid oma kombeid ja riietust, oma toitumistavasid ja sisekujundust; nad läksid maale, et õppida folkloori, talupojatantse ja muusikat, et tuua rahvuslikku stiili kõigisse oma kunstidesse, et
olemasolevat maailma tajutakse subjektiivsena. Solipsism ja religioon Kõige paremini saab solipsismis ja erinevates religioonides leida ühiseid jooni keha ja vaimu probleemi kaudu. Keha ja vaimu probleem on suhe keha ja vaimu vahel ning erinevates religioonides võetakse keha ja vaimu erinevusi või sarnasusi erinevalt. Osades religioonides esineb monistlik seisukoht, milles tunnistatakse vaid ühte kehast või vaimust. Teised religioonid tunnistavad rohkem dualistlikut seisukohta, milles tunnistatakse mõlemat. Kõige paremad näited esinevad idamaistes filosoofiates ja uskumustes. Taoism ja erinevad tõlgendused budismist, eriti zen budismist, õpetavad et erinevuste nägemine enda ja universumi vahel on omavoliline. Solipsismi jälgi on leitud ka hinduismi filosoofia raamatus Brihadaranyaka Upanishad, mis ulatub tagasi esimesse aastatuhandesse eKr. Upanishad õpetab, et meeled on ainuke jumal
Kontrolltöö Nimi: ..................... §7.-9. 1. Seleta mõiste deism. 17.-18. sajandil levinud õpetus jumalast, kui maailma loojast, kes aga ei sega end looduse ja ühiskonna ellu 2. Seleta mõiste valgustus. Periood Euroopa kultuuriajaloos 1680. aastatest kuni 1780. aastateni. Seda iseloomustab uks mõistuse võimalustesse ning traditsioonide ja autoriteetide hülgamine 3. Nimeta riik kus valgustus tekkis. Inglismaa. Nimeta riik kus valgustus peamiselt levis. Prantsusmaa 4. Kuidas levisid valgustusaja ideed? Nimeta kaks levimisviisi. 1) Raamatute kaudu 2) Läbi Inglismaa õpetlaste, kes rääkisid Valgustusajastu ideedest Prantslastele 5. Ühenda paarid. Francois-Marie Voltaire ,,Tagasi loodusesse!" Charles-Louis de Montesquieu ,,Cogito., ergo sum" ,,Ma mõtlen, järelikult olen olemas" J...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
