SAAREMAALT PÄRIT KIRJANIKUD Jaan Oks 19.saj lõpus sündis; looming oli väga vastuoluline, mässumeelne; ei viimistlenud oma loomingut; kirjutas proosat, luulet ja kriitikat. August Mälk kirjutas Saaremaa rannaküla elust; tegevuspaikade kirjeldamiseks pole kirjeldused täpsed vastavale kohale, vaid on kasutatud Saaremaa motiivi (nt kadakane mererand, kiviklibud); randlased pidasid mandrilt tulnukaid egoistideks, põhjendades seda nende piiratud silmaringiga; temalt ilmus rannatriloogia (,,õitsev meri", ,,Hea sadam", ,,Taeva palge all") Aadu Hint 20.saj kirjanik Muhust; ,,Vatku tõbilas"- romaan jutustab pidalitõbise troostitust elust Vatku tõbilas; ,,Tuuline rand"- 4osaline, tema peateos, üks silmapaistvamaid teaoseid Nõukogude Eestis, jutustab rannaelust, pidalitõve probleemidest ja puudutab võimu/poliitikat. Juhan Smuul 20.saj kirjanik Muhust; ,,Polkovniku lesk"- tõuslikkuse vastane näidend, sündmustik keerleb üheai...
Arbujad 1930ndad lõpp. Betti Alver, Heiti Talvik, Bernard Kangro, Uku Masing, Paul Viiding, Kersti Merilaas, Mart Raud Sisu: esimene eesti keelse kõrgharidusega haritlaste põlvkond, püüd vaimsele iseseisvusele, oma kogemuste kaudu tõe tunnetusele, hindas kunsti, taunis väikekodanlikkust, luule romantiline, täpne vorm ja keeleline puhtus, mitte elulähedane, individuaalsed. Kriitikud nimetasid neid vaimuaristokraatiaks 4. Saaremaalt pärit kirjanikud Kasutanud nn saarlase tüüpi: Lydia Koidula "Saaremaa onupoeg" 1870 Eduard Vilde "Muhulaste imelikud juhtumised Tartu juubelilaulupeol" 1894 August Kitzberg "Püve-Peetri riukad" ja "Püve talu" tegelane S pärit Peeter Hans Leberecht "Valgus Koordis" 1953 sai Stalini preemia Kraavihall- saare mehed kaevasid mandril väikese raha eest kraavi. Maksti laupäeval, kohe jõid maha. Omadega puntras, perest kaugel.
Andrus Elbing ehk Kessu ehk Beebilõust sündinud 24. juulil 1981 Kuressaares on eesti luuletaja ja räppar. Juba 15-aastaselt sattus see noor Saaremaa poiss Tallinna Psühhoneuroloogia haiglasse, kuna kohalik Saaremaa julgeolekuteenistus pidas noort Elbingut ühiskonnale ohtlikuks ja kahjulikuks nähtuseks. Sealt tegi mees ka oma esimesed sammud tutvumaks hiphop muusikaga ning 1998. aastal lõi ta nüüd grupeeringu HaDeC koos nüüdseks oma albumi ilmutanud, samuti Saaremaalt pärit räppari Okym Riimiga.Grupi tegutsemisaeg jäi lühikeseks, sest 2000. aastal määrati Beebilõust mitmete erinevate kuritegude eest viieks aastaks vangi. Koos kongikaaslase Raimond Kukuskini ehk JR Rhymes ´iga loodi seal grupeering Verba Ab Intra, mille materjal lindistati salaja tsoonis ning läbi äraostetud vangivalvurite smuugeldati lindistused vabadusse ning tänu sellele leidis muusika ka raadios mängimist ning Verba Ab Intra ka märkimist Eesti Ekspressis, kus grupp valiti ka
5. Elu külas enne ja nüüd. 6. Milliste õpikute järgi me õppisime ja õpime täna ajalugu, bioloogiat .... Jne. (XX saj algusest tänaseni) - seda teemat saab kitsendada ja laiendada nii, kuidas vaja, tehes valikuid õppeainete järgi või võtta kõik õpitavad ained. Või laiendades või lühendades uuritavat perioodi. 7. Minu töökoha ajalugu. 8. Tuntud inimene minu suguvõsast. 9. Saaremaa rannakalurite elu läbi aegade. 10. Tuntud kunstnikke Saaremaalt ja nende mõju Eesti kunstile. 11. Tuntud poliitikuid Saaremaalt enne ja nüüd. 12. Taasiseseisvunud Eesti Riigikogu saarlastest saadikute tegevus. 13. Saaremaal tegutsevate MTÜ-de, seltside ja sihtasutuste tegevuse mõju maakonna arengule. 14. Minu koduvalla või alevi või linna ajalugu 1918-2011.aastani. 15. Külapoed Saaremaal enne ja nüüd. 16. Ühistegevus Saaremaa külades läbi aegade. 4. Arvutiõpetus 1
juulini nõukogude represiiv-, partei- ja kohalike täitevorganite ning nõukogude aktiivi poolt läbi viidud elanike vägivaldne ümberasustamine Lääne-Eesti saartelt Venemaa Siberi piirkonda. Peale 1941. aasta juuniküüditamist viidi Lääne-Eesti saartel läbi uus küüditamisaktsioon, mille käigus viidi ainuüksi Saaremaalt ära 654 inimest, kellest üle 400 (naised ja lapsed) pääses tänu Saksa vägede kiirele edasitungile kuuajalise vangistuse järel Tallinnast tagasi koju. Saaremaalt viis juuliküüditamine kokku 654 inimest 175 võrra rohkem kui 14. juuni aktsioon. Saaremaalt kinni püütud 421 naist- last jõuavad sõjasündmuste kiire arengu tõttu peagi kõik koju tagasi, kuid 233 arreteeritud mehest naasis aastate pärast Siberist vaid 14. Muude asjaolude kõrval on selle juuliküüditamise eripära meessoost ohvrite kardinaalselt erinev saatus naiste ja laste käekäigust. Kokkukogutud toimetati
Need koondasid siinseid aadlikke ja kaitsesid nende õigusi Rootsi riigivõimu eest. Koos käidi maapäevadel, mis toimusid iga 3 aasta järel. Maapäevade vaheaegadel ajasid asju 12 (Saaremaal 6) maanõunikku. Rüütelkonnad pidasid aadlimatrikleid, kus olid kirjad aadlisuguvõsade ametlikud nimekirjad. Rahvastik 1620A maarahvast > 100 000, st hävinud üle poole rahvast 1630A nn sisekolonisatsioon maad uuesti kasutusele, valiti soodsamaid põllumaid, Saaremaalt liiguti mandrile 1630A sisseränne, uusasustajad aastakümnete jooksul, laialipillutatult, sulandusid siinse rahva hulka nt Lõuna-Eestisse ca 17% vene talupojad, (kalurid, käsitöölised), + 17. saj. lõpus vanausulised soomlased (Harjus ca 20%), Põltsamaa, Tartu ümbrus; põgenesid nekrutikohustuste eest; Rootsi kuningad kehtestasid rootsi (ja soome) talupoegadele suuremad õigused lätlased 1695.a. maarahvast < 350 000 NB! 1695.-1697.a. nn Suur nälg, suri ca 20%
Neljandas klassis hakkas ta ajakirjadest retsepte välja lõikama ja neid kladedesse kleepima ning samuti neid kaunistama. · Tõeline eeskuju oli kokast õde, kes valmistas roogi poliitikutele. · Tänu koolile sai Imre 2ks aastaks vahetusõpilaseks Soome, mis aitas karjäärile kaasa. Edasi liikus ta Londonisse; laevadele. · Hetkel on Imre restorani Vertigo peakokk ning tal on oma bestseller Viru keskuses. PEETER PIHEL(26) · Pärit Saaremaalt väiksest Kaarma külast · Mees teadis juba noorelt, et temast saab kokk. · Kokasaade; kokaraamatutele retsepte Saaremaalt · Peeter on kindel, et tema lagi kokanduses pole veel saavutatud, seetõttu jättis ta peakokakoha ja läks Eestist Rootsi tipprestorani Bloom kogemusi hankima. · Peeter üks seksikaimaid kokkasid, mida on ka erinevad ajakirjad hinnanud nt Cosmopolitan. MARTTI KOPPEL(41)
Rohukonn (Rana temporaria) Rohukonn on Eesti arvukamaid ja enim levinud kahepaikseid, kuid teda pole leitud Saaremaalt ega Muhust. Ta on meie kõige varajasem kudeja. Kudemisveekoguks valib ta avamaastikul paiknevad madalaveelised ajutiselt üleujutatud alad (jõgede, kraavide ja järvede jmt. lähikond). Rohukonn kuulub nn. pruunide konnade rühma, kellele on iseloomulikud sisemised kõlapõied ning pruunikas värvus suurel osal kehapinnast. Seljamuster moodustub laikudest-täppidest ning võib ka üldse puududa. Viljastamine on kehaväline. Emasloomad koevad 13 suurt kuduklompi, milles
Sinimägedel. Sinimägede lahingus, mis kujunes eesti ajaloo ohvriterikkaimaks, suudeti Punaarmee pealetung peatada. Septembri teisel poolel alustasid sakslased rindejoone lühendamise otstarbel oma vägede Eestist väljatõmbamist. 18. septembril nimetas presidendi kohuseid täitev Jüri Uluots Tallinnas ametisse Otto Tiefi valitsuse. 22. septembril vallutasid nõukogude väed Tallinna. Viimased Saksa väeosad evakueeriti Saaremaalt 25. novembril. 19. detsembril vallutas Punaarmee Ruhnu saare..
aktiivseid mikroelemente. Värska lahes on järvemuda paksuseks mõõdetud kuni 12 meetrit ja maardla pindala on umbes 76 ha. Kasuliku kihi keskmine paksus on 4,6 m ja 60% niiskuse puhul on muda aktiivne tarbevaru ligikaudu miljon tonni. Meremuda Meremudaks loetakse mineraalmaterjalist koosnev meretekkelist setendit, mis sisaldab orgaanilist ainet üle 5% kuivaine massist. Esimesed andmed meremuda kasutamisest pärinevad Saaremaalt, kus umbes 1800. aasta paiku ehitas üks Kihelkonna valla talumees endale koju mudavanni. Esimene mudaravila avati 1824. aastal Saaremaal Rootsikülas, aasta hiljem Haapsalus, siis 1838.a Pärnus ja 1840.a Kuressaares. Eesti mudaravi saavutas rahvusvahelise tuntuse 1920. aastate paiku. Tahkestunud mattunud järvemuda Suur- Tahkestunud mattunud järvemuda Suur- Emajõe orust, pealtvaade Emajõe orust, külgvaade
Rätt peos, ikka veel lehvitades, jooksis tüdruk, pisarad silmis, lahkuvale bussile järele. Naabritädi palus: ,,Mart, tragi poiss, aita puud tuppa tassida." Marco Polo maailma näinud mehena saabus 1295. aastal tagasi oma kodulinna Veneetsiasse. Meelis ja Karin, vesteldes väga huvitavatel teemadel, läksid kooli poole. Peo toimumiskoht ja -aeg on Tartu, Kitse 6, kell 18 õhtul. Vastamata ainsalegi küsimusele, lahkus filoloogia professor kiiresti ruumist. Jüri, Saaremaalt pärit mees, ei söönud üldse kala ega osanud ujuda. Raamatut lugedes, kirja kirjutades ja käsitööd tehes vajas ta üha sagedamini prille, asendamatuid abimehi. Kirjand kirjutamata, raamat lugemata, teisedki ülesanded tegemata, algas uus koolipäev pärast peol käimist. Jooksnud vaid paarsada meetrit, kukkus sportlane olles välja väänanud jala. Teil õpetlastel on alati iga asja kohta seletus olemas. Saksamaa rünnates Poolat, alustas Esimest maailmasõda 1. septembril 1939. aastal
juhtimise kaudu kompleksse ja kvaliteetse teeninduse nii elanikkonnale kui abiosutajatele. HÄIREKESKUS paikneb 4-s Eesti regioonis ( Põhja, Lõuna, Ida, Lääne). 10 ne aasta jooksul, mil Häirekeskus on tegutsenud regionaalselt on pidevalt täiustatud tööks vajalikku aparatuuri ja korregeeritud töökorraldust, et olla elanikkonnale igati kättesaadav. LÄÄNE-EESTI keskus Pärnu Pikk 18 menetleb hädaabiteateid, mis laekuvad telefonile 112. Pärnust, Pärnumaalt Saaremaalt, Hiiumaalt, Läänemaalt. Hädasolijaid aidatakse nii tervise probleemide puhul, kui ka tuleõnnetustel ning püütakse lahendada keskkonnainspektsiooni töövaldkonda laekuvaid muresid. Seoses juubeliaastaga ning Häirekeskuse pideva arenguga positiivses suunas korraldab LÄÄNE-EESTI keskus infopäeva ning lahtiste uste päevad elanikkonnale. AJAKAVA 14 märts 2011 9.00- 11.00 asutuste juhatajad, ettevõtete tuleohutuste eest vastutavad isikud 11.00-13.00 PRS töötajad ja aktivistid 13
Mõnes mõttes ta oligi parem selle eelnenud Saksa ajast ning järgnenud Vene ajast, kuid seda tähtsustatakse üle. Rootsi aeg algas ning lõppes Eesti jaoks veriselt. 17. sajandi alguses, mil eesti langes Rootsi võimu alla, oli rahvaarv sõjast tingituna kuskil 100 000 ringis, kuid 100 aastat hiljem, Rootsi aja lõpuks, oli see neljakordistunud. Rahvastiku kasvule aitas kaasa see, et kuna palju viljakat maad oli tühi ja kasutamata, toodi inimesi mujalt Eestist juurde, nagu näiteks Saaremaalt. Lisaks rändas mujalt lähipiirkondadest Eestisse inimesi elama. 18. sajandi alguses andis rahvastiku kasvule suure tagasilöögi katk, mille tagajärjel oli 1712. aastal Eestis alles umbes 150 000 – 170 000 inimest. Algselt oli talurahva olukord üsna halb. Sunnimaisus ja pärisorjus kinnitati Põhja-Eestis 1645. aastal ning kasvasid talupoegade teokoormised, mille määras mõisnik ise. Hiljem veel avaldati maapolitsei korraldus, mis toonitas talupoegade
Liivi ordu ja eestlaste maleva vahel toimunud lahingu paika hakati rahvasuus nimetama Sõjamäeks. Jüriöö park Venelaste ja rootslaste abivägi õigeks ajaks kohale ei jõudnud. Ülestõus oli sellega MandriEestis lõppenud. Saaremaa PõhjaEesti eeskujul alustasid saarlased ülestõusuga 24.06.1343. Nad suutsid kõik sakslased Saaremaalt minema ajada. Orduvägi tuli sõnakuulmatuid saarlasi alistama 1344. aasta talvel. Julmalt hukati saarlaste vanem Vesse. Lõplikult suudeti saarlased alistada siiski alles1345. aastal Taani kuningas müüs PõhjaEesti 1346. aastal ordule. Eesti Vabariigi loomiseni oli jäänud 572 pikka aastat! Tänan kuulamast!
Küüditavaid otsiti taga 16. juunini 17. juunil alustasid looma vagunid teekonda Siberi suunas. Juuniküüditamise tagajärg Küüditati üle 65 000 inimese Eestist ligi 10 000, pooled mehed Külma, viletsa toidu ning üle jõu käiva töö tagajärjel suri enamik arreteeritutest juba esimesel Siberi talvel. Naistest ja lastest suri külma, nälja ja raske töö tagajärjel iga teine. Juuliküüditamine 30.juuni 3.juuli 1941 LääneEesti saared Saaremaalt viidi ära 654 inimest Mehed Patarei vanglasse Naised Harku vangla abimajandisse Märtsiküüditamise algus 25.29. märtsini 1949 Lõpule viia 1947. aastal alanud kollektiviseermine Nõrgestada relvastatud vastupanuliikumist Tuli välja saata 87 000 inimest Leedust 25 500, Lätist 39 000 ja Eestist 22 500 inimest Korraldamisel arvestati ca 21 000 isiku osavõtuga Märtsiküüditamine Kolme ööpäeva jooksul Läheneti hoonele, blokeeriti, siseneti Vara üleskirjutamine
mõjutas kindlasti keelejooni sarnastumise suunas. Sakala maakonna keele oli Mulgi murre. Sakala alla kuulusid hilisema läänemurde alad kuni mere ja Pärnu ümbruseni. Ugandi maakond hõlmas hilisemaid tartumurdelisi alasid, siia kuulusid ka Lääne-Võru alad. Omaette ala moodustasid saared. Kõige vanem on asustus Saaremaal ja Muhus, teised saared asustati alles keskajal, nt Kihnu. Hiiumaale on enamik asukaid tulnud Saaremaalt ja Muhust. Saaremaa saarte murde on tuumalaks, Muhu iidseks vahealaks Saaremaa ja mandri vahel. Hiiumaa ja väikesaarte keel on lähtunud enim Saaremaalt. Läänemurde ala keskused jäid ühe maakonna, Läänemaa piiridesse. Läänepoolne Rävala, Harjumaa ning sellest lõunas paiknenud Alempois olid läänemurdele sarnase keelega. Kesk-Eesti väikemaakonnad Nurmekund ja Mõhu võisid olla juba muinasaja lõpul siirdemurdelised alad suuremate murdealade vahel
Okupatsioon lõppes 1944. aastal kui Punaarmee asus Narva kaudu Eesti alasid tagasi võitma. Kasutati sama taktikat, murdes Saksa ja Eesti väeosade positsioonidesse. Juulis suutsid sakslased Sinimägede lahingus küll Punaarmee pealetungi tagasi suruda ent septembri teisel poolel ründasid venelased taas. Sakslased lühendasid rindejoont, saates osad väed Eestist välja. 22. septembril vallutasid Nõukogude väed Tallinna, Saksa väeosad evakueeriti Saaremaalt 25. novembril ja viimased Saksa väed lahkusid Ruhnult 15. detsembril. Saksa okupatsioon oli lõppenud ja Eesti alad kuulusid taas NSV Liidule.
Retsensioon Kristjan Lukk ,,Pühendusega viimasele moele" Käisin 19. märtsil Kuressaare Kultuurikeskuses vaatamas Piret Pupparti ja Marin Silla ühist fotonäitust ,,Pühendusega viimasele moele". Tegemist oli kahe noore naise esimese ühise tööga. Piret Puppart on pärit Saaremaalt ning õppinud Eesti Kunstiakadeemias. Hetkel töötab Puppart Montonis. Fotograaf Marin Sild on samuti õppinud Kunstiakadeemias sealt sai alguse tema kirg fotograafia vastu, mis on nüüd saanud tööks. Kõik näitusel olnud fotod on tehtud Silla poolt, samas kui Puppart on see, kes nende peal poseerib. Näituse eesmärgiks oli kõnelda avameelselt moest. Kirjelduses öeldi, et piltidega kaasneb iroonia moega kaasaskäimise aadressil ning selle naeruvääristamine
Levik Rohe-tondihobu on levinud Siberist Põhja-Euroopani, tema levila põhjapiir kulgeb läbi Soome ja Rootsi. Euroopas leidub teda veel Taanis, Hollandis, Põhja-Saksamaal, Poolas, Austrias, Ungaris ja Rumeenias; samuti Venemaal. Ta on laialt levinud Lõuna-Aasias ja levila ulatub idas kuni Vaikse ookeanini. Ent Lääne-Euroopas on ta haruldane ja tema sealne levila väheneb peamiselt sobivate elupaikade kadumise tõttu. Eestis on rohe-tondihobu leitud paiguti: Palmse ja Matsalu kandist, Saaremaalt, Kirde- ja Kagu- Eestist ning Emajõe ümbrusest. Seni on Eestis leitud ainult valmikuid ning Lääne-Eestist pole üldse uuemaid andmeid. Et valmikut märgata, peab tundma kiili käitumise eripära: keskpäeval rohe-tondihobu tavaliselt ei näe, ta ilmub välja alles päikeseloojangul ning toimetab hämaras. Selline käitumine on kiilide hulgas väga omapärane. Ohud ja vaenlased Kuigi kiilid on ise aplad röövputukad, peetakse jahti neilegi. Väiksemaid kiilivastseid söövad
Evald Piirisild Retsensioon Mina käisin kunstinäitusel Kuressaare kultuurikeskuse saalis, 8. jaanuaril. Sinna olid üles riputatud tema akrüülmaalid teemal: Eestimaa linnused. Eksponeeritud oli 36 maali. Harrastuskunstnik Evald Piirisild on sündinud 1960. aastal ja ta pidas eelmine aasta oma 50. juubelit. Mööblitisleri haridusega Evald Piirisild on mitmekülgsete huvidega mees, kellel on õnnestunud viibida maailma eri paigus. Tema huvialad on veel ravitsemine ja indiaani kultuur. Huvist ajaloo vastu on kunstnik maalinud Eesti tuntud ja vähem tuntud linnuseid ja maalinnu. Saaremaalt on pildile jäädvustatud Kuressaare linnus ja Pöide maalinn, veel võib näha Virumaa Toolse, Viljandimaa Karksi, Harjumaa Laiuse linnust jne. Näitus mulle väga meeldis ja seda, et ta hästi maalida oskab mõistsin üsna kohe. Maal, mis mulle kohe silma hakkas oli Karksi ordulinnus...
3 m. TAIMESTIK Merelise kliima ja mullastiku mitmekesisuse tõttu on saarte taimestik väga rikkalik: leidub üle 900 taimeliigi (umbes 80 % Eestis kasvavaist). Saaremaale on iseloomulikud kadaka- ja sarapuu-lood, liigirikkad puisniidud ning allikasood. Metsamaad on saarel umbes 1200 km², valdavalt kasvab saarel okaspuumets. Saarte liigirikas floora sisaldab arvukalt taimharuldusi. Praegu Eestis riiklikult kaitstavast 185 soontaimeliigist leiame Saaremaalt ja tema lähisaartelt 122 liiki, seejuures neist 17 kasvab ainult siin. Kaitstavatest liikidest on osa reliktid, mis pärinevad ajast, mil siinne kliima oli nende kasvuks soodsam (harilik luuderohi, jugapuu), rohkesti on oma areaalipiiril (enamasti kirde- ja põhjapiiril) olevaid liike, millest paljud torkavad silma ka oma ilu poolest (nt. orhideed). Suurim haruldus on allikasoodes ja soostunud niitudel kasvav ainus Saaremaa endeem, s.o kohapeal tekkinud liik -- saaremaa robirohi
Suve mälestused Minu suvevaheaeg algas nii,et mina läksin 14. juunil Eestisse koos bryttaga. Me sõidsime Pärnu poole. Järmisel päeval me läksime linna ja käisime natukene jalutamas ja siis pärast käisime kinos, nagu kõik muudgi päevad olime väljas. Brytta juures olles läks nädal nii kiiresti ja siis juba pidingi ära minema Pärnust. pärnust ma sõidsin vanaema ja vanaisa juurde, olin seal kaks nädalat, siis pidin tagasi Soome minema paariks päevaks. Paar päeva läks mööda ja siis läksin ema ja isaga eestisse ja seal sõidsime Võru poole läbi Tartu. Võrus me olime Oliveri juures. Seal oli mõnus ja vaikne, kuid ilmad olid koledad. me väga palju ei jõudnud teha seal midagi sellepärast, et me olime seal ainult kolm päeva. Muidu seal oli lahe ja oleks võinud olla veel paar päeva aga pidime siis edasi sõidma Pärnusse jälle ja seal me ka ei olnud kaua , kui ainult kaks päeva ja esimesel päeval sain ma Bryttaga kokku ja käisime...
........................... ümber Aafrika lõunatipu Indiasse. 8. Portugali meresõitja Bartolomeo Diaz jõudis 8. Hispaania meresõitjat, Ch. Kolumbust 15. sajandil esimesena Aafrika lõunatippu. peetakse PõhjaAmeerika ja Gröönimaa 9. Põhjapoolusel käis esimesena ameeriklane avastajaks. Nansen 20. sajandi alguses. 9. Venelane Afanassi Nikitin kirjeldas 10. Saaremaalt pärit Bellingshausen avastas üksikasjalikult eluolu Indias. Austraalia. 10. Makedoonia kuningas Aleksander Suur 11. Enne Ameerika avastamist elasid vallutas kirjeldas Aasia alasid kuni Indiani indiaanlased Aasias. IV saj eKr. 12. Aleksander Suur vallutas ja kirjeldas IV saj 11. Eestist pärit baltisakslane von Livingstone eKr Venemaad. uuris PõhjaJäämere saari
MEREVAIK Merevaik on taimse päritolu ja polümeerse ehitusega mineraloid. Tekkinud mitut liiki muistsete puude ( Paleo- ja Neogeeni okaspuuliikide- Läänemere piirkonnas peamiselt helmemänni, Pinus succinifera) tardunud vaigust, tihti on merevaigu sees taimede ja putukate fossiile, üldiselt varieeruva koostisega, empiiriline keemiline valem C10H16O. Olenevalt leiukohast kannab merevaik erinevaid nimetusi. Näiteks birmiit (Myanmar), retiniit (Hiina), sedariit (Kanada), sfauriit (Gröönimaa), ajkaiit (Ungari) ja rumeniit (Rumeenia).[1] Merevaiku on leitud ka Eesti rannikult, kuid need leiud on väga haruldased. Merevaik koosneb peamiselt süsinikust ~79%, vesinikust ~11% ja hapnikust ~10%. Lisandina on esindatud ka väävel ja raud. Maailma kõige rikkalikumad merevaigu leiukohad asuvad Kaliningradi oblastis. Suhteliselt palju on merevaiku ka Leedu rannikul, kuhu ta satub tänu tormilainetele, mis üha uusi ...
von Seppanhäusen ammu mulle juba lubanud on. Mõtlen et peaks selle sellieksamiga ükskord ühelepoole saama, olid ju minu wanderselli päevad nii pikale veninud, nüüd olles lõpuks ometi tagasi oma mugavas kodulinnas Tartus ei tohiks see minu käes mingi probleem olla. Hakkangi siis vaikselt oma kuld mähistega öllevaati valmistama. Olen nimelt tünnissepp. Meister on mulle tünni tegemiseks andnud kullatud mähised, ja päris paraja koguse kadakalaaste, arvatavasti Saaremaalt ostetud. Hakkangi siis rahulikult seda vaati meisterdama. Kõigepealt valmistan parajad kadakalipid mille üksteise järel nii korralikult kui võimalik mähise sisse lapin. Tünni teen kokku 4 päeva, 3 päeva valmistan, ja viimase päeva viimistlen. Tünn tuleb ilus, nii et temaga võib isegi paarkümmend aastat vett vedada, sest ei ole karta et ta mädaneks, kuna ma immutasin kadakalipid ennem tõrvast läbi kui ma naad üksteise külge liimisin.
Muinasaja matmiskombed Muinasaja matmiskombed muutusid umbes 9000 eKr. - umbes 1200 pKr. Muinasaja perioodid olid: paleoliitikum, liitmesoliitikum, neoliitikum, vanem pronksiaeg, noorem pronksiaeg, eelrooma rauaaeg, rooma rauaaeg, keskmine rauaaeg, viikingiaeg ja hilis rauaaeg. Iga perioodiga muutusid matmiskombed. Alustades sellega, et algul maeti elukohtade lähedale ja lõpetades kääpadega . Paleoliitikumi aja matmiskommete koha ei teata suur midagi, sest see algas inimeste kujunemisega ja lõppes jääajaga. Jääaeg hävitas arvatavasti kõik leiud ja tõendid sellest. Kuidas muutusid siiski matmiskombed läbi muinasaja? Umbes 9000-5000 eKr. oli keskmine kiviaeg ehk mesoliitikum. Mesoliitikumi perioodil maetu surnud elukohtade lähedale. Sel ajal surnuid ei kardetud, kuna neil ei olnud kujunenud veel suuri uskumusi surma. Kivikirstkalme oli Eestis, Skandinaavias, Soomes ja Lätis peamiselt pro nksiajal...
3.5.1 Bellingshauseni meri 3.5.2 Bellingshauseni saar 2 Sissejuhatus Tänapäevase maailmapildi kujunemisel on väga palju kaasa aidanud maadeuurijad. Geograafia arengus on suur teene ka Eestis pärit teadlastel. Käesoleva töö eemärgiks on anda ülevaade Eestimaa pinnalt võrsunud baltisaksa päritolu Vene parun, meresõitja ja arktikauurija Ferdinand von Wrangelli, kolmekordse ümbermaailmareisija tiitlit omava Otto von Kotzebue ja Saaremaalt Lahetaguse mõisast pärit baltisaksa meresõitja Fabian Gottlieb von Bellingshauseni elust ja nende osast geograafia arengus. Eesmärgi täitmiseks uuriti maadeuurijate- meresõitjatega seonduvaid kirjandusallikaid. Uurimistöö põhineb paberkandjal (raamatud, ajakirjad) ja elektrooniliselt publitseeritud materjalidel. Töö on liigendatud kolmeks peatükiks. Esimene peatükk kajastab Ferdinand von Wrangelli, teine Otto von Kotzebue ja kolmas Fabian Gottlieb Benjamin von Bellinghauseni elu ja
Liiga palju seoseid oli Saaremaal erinevate ümbritsevate riikidega ning sotsiaalsete- ja poliitiliste meretuultega. Kui saarlastel oleks nende vallutuste ajal eksisteerinud ka mingi osalus koos teiste eestlastega oleks ilmselt võit koju jäänud, kuna aga ühine riik ehk riiklus puudus jäi võit napilt saamata. Kuid oma staatuse on saarlased endale kindlalt võideldes tekitanud. Aastatel 1222- 1223 toimus eestlaste viimane katse saada võõrvõimudest lahti. Alguse sai see jällegi Saaremaalt, kus kohalikud purustasid kiviheitemasinatega taanlaste rajatud linnuse. See sõnum saadeti üle kogu Eesti ning kästi tappa kõik kättesaadud sakslased ja pesta maha ristimine. Edasi järgnesid vallutused Viljandi, Tartu ning Tallinna all, kui alati olid saarlased oma vallutuste ja katsetega kõige innustavamad ning agaramad. Jällegi sõjaline vastupanau jäi kestma üle Eesti vaid kahes kohas Tartus ning otseloomulikult Saaremaal.
Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum Eesti Teatri- ja Muusikamuusemit hakati ehitama aastal 1920, valmis sai ta aastaks 1924. Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum sai alguse eesti helilooja ja organisti Peeter Süda pärandist, mille jaoks otsiti sobivat kohta, kus seda hoida. Esimene koht, kus pärandit hoiti, oli Kadrioru loss. 1. märtsil 1934 koliti ümber Müürivahe 12 asuvasse majja. Muuseum asub Tallinna vanalinnas ja paikneb ajaloolise linnamüüri ja Assauwe kaitsetorniga seotud hoones. Assauwe torn rajati aastail 1370-80. Selle all hoitakse üle 12000 käsikirja, näiteks Rudolf Tobiase, Arvo Pärdi helitööd, Miina Härma koorilaulud ja paljude teiste helitööd. Peeter Süda (1883-1920) elas Saaremaal Kihelkonna vallas. Ta sündis talupoja peres. Tema vanaisa vend oli õpetaja ja koorijuht Peeter Südda. Juba viieaastaselt olevat Peeter proovinud mängida orelil kuulmise järgi kirikulaule. Aastatel 19021911 õppis Pee...
Rootsi aeg 1629. aastal sõlmisid Poola ja Rootsi pikemaks ajaks vaherahu. Suur osa põllumaast oli seisnud aastakümneid harimata ja seetõttu võsastunud. Osa linnu ja muid asulaid olid varemetes. Rahvaarv oli katastroofiliselt vähenenud. 1630. aastatel hakati maad uuesti kasutusele võtma. Et kiiremini tööjõudu saada võtsid mõisinkud küladesse uut rahvast. Rahvastik hakkas arenema, põlde hakati rohkem harima. Enamik mandri rahvast oli tulnud Saaremaalt. Eestisse hakkas sisseränna hulgaliselt suurenema. Ida-Eestisse tuli hulgaliselt venelasi. Suurt osa etendasis soomlased. Valga ümbrusesse kolis rohkelt lätlasi.86 Reduktsioon muutis oluliselt talurahva olukorda. Säilitati sunnismaisus ja kehtestati pärisorjus. Koos mõisapõldude suurenemisega kasvasid talupoegade teokoormised. Suur osa eramõisadest läks riigi kätte. Talupeogadele oli see kasulik, kuna nad allusid nüüdsest kuningale. Sell...
rahvalaule lauldi ka pilli nt kandle ja lõõtspilli saatel. Laulude juurde kuulusid vahel ka tantsud, nii kujunesid välja tantsu- ja ringmängulaulud. Kui regilaule laulsid rohkem naised, siis uuemaid rahvalaule laulsid tihti ka mehed. Varasemast tähtsamaks kujunes uuemates rahvalauludes meloodia. Viiside heliulatus suurenes ning meloodiad muutusid vaheldusrikkamaks ja pikemaks. Erinevalt regilauludest intoneeritakse helikõrgused üsna täpselt. Regilaulud: ,,Pruudi õpetamine" (pulmalaul Saaremaalt Mustjalast) ,,Põimu hääl" (lõikuslaul Setumaalt) ,,Mets neidude vahel" (lüüriline laul Karksist) Uuemad rahvalaulud: ,,Mu viimne laev" (Saaremaalt Pöidest) ,,Pimedal ööl tulen" (Karksist) ,,Transval, Transvaal, mu kodumaa" (Setumaalt) 2. RAHVAPILLID JA PILLIMUUSIKA Eesti rahvapillid on maarahva traditsioonis levinud pillid, mida enamasti valmistati kodus. Muistsed kohaliku päritoluga pillid: kannel, vilepillid, samuti
Eestimaa asehalduri, kelle ülesandeks sai kehtestada Taani võim Eestis, rahvas tuli ristiusustada ja organiseerida maa halduslik korraldus. Sel ajal üritas ka Rootsi kuningas oma osa saada, aga rootslaste väga löödi kohemaid puruks. 1222 maabus Taani vägi koos Valdemar II-ga Saaremaal, kus hakati ehitama kivilinnust. Kui kuningas lahkus, asusid saarlased kohe aktiivselt tegustema. Ehitati 17 kiviheitemasinat ja taanlased löödi Saaremaalt minema. Teade võidust kutsus ka ülejäänud Eestimaa ülestõusule. 1223 ründasid eestlased kõikjal sakslasi ja võtsid linnused üle. Vastuhaku käigus hävitati kõik mis vallutajad olid rajanud, pesti maha ristimine, pöörduti tagasi vanade tavade juurde. Taaselustati suhted vene vürstidega, kellelt saadi arvestatavat sõjalist toetust. Riia peapiiskop ja mõõgavennad kogusid end ja alustasid peagi järkjärgulist tagasivallutamist. 1227 aastaks oli taas kogu Eesti ristitud.
Traditsiooniliseks saarlaste peatoiduks on kala ja kartulid (tuhlis). Tähtsaim leivakõrvane oli varem aastaringselt silk. Kalasuppi tehti tagavaraks hoitud kuivatatud või soolatud kalast. Traditsiooniline saarlaste toit on ka kört (jahusupp) kartulid, kaalikad, vesi ja jahu. Leivaroni ehk leivasupp. Rahvustoidu juurde kuulub ka õlu! ÕLU SAAREMAAL Saarlane on läbi aegade olnud kange õllepruulija ja -pruukija. Koduõlle tegemise komme pole Saaremaalt veel sugugi kadunud. Magedest ehk linnastest, pärmist ja humalatest valmistatud saare koduõllest aga on saanud tuntud "kaubamärk", mida ka mujalt tulnud mehed meelsasti maitsevad. Saare õlle ja selle tegemisega on seotud ka Saaremaal Leisis igal aastal toimuv meelelahutusüritus "Saaremaa Õlletoober". Samas selgitatakse välja aasta parim koduõlle meister. LEIB SAAREMAAL Saaremaa ja magushapu leib näivad olevat lahutamatud. Oma on armas,
siis elasid ainult vanimad neist soolastes vetes, hilisemad eelistasid mageveekogusi (magestunud laguunid, järved). Arvatakse isegi, et mõned liigid võisid viibida lühiajaliselt veest väljas, õhu käes. Üldiselt olid kuni 20 cm pikad, kuid on leitud ka erandeid. Näiteks Saksamaalt on leitud 2,5 meetri pikkune lülijalgne, kes on teadaolevalt kõige suurem lülijalgne, kes maakeral elanud. Eesti aladelt on meriskorpione leitud Siluri kivimitest, enamjaolt Saaremaalt, leitud on ka terveid skelette. (fossiilid.info) 10. Kalad 10.1 Rüükalad Rüükalad said oma nime nende keha esipoolt katnud paksu luuplaatidest rüü järgi. Neil puudusid hambad ja toitu haarasid lõugade teravate servadega. Toes oli kõhrest. Väikesed rüükalad oli 3-4 cm pikkused, suuremad ja harvemad olid kuni 11 meetri pikkused. Eesti aladelt on leitud palju Devoni ajastu erinevate rüükalade luuplaate. Nüüdseks on välja surnud. (fossiilid.info) 10.2 Luukilbilised kalad
Pagulaskirjandus 1944.a Pagulus 1950.a kirjanike liidus puhastus, sotsialistlik realism 1956 sulaaeg 1962 kasseti põlvkond närbujad Proosas - Lähiminevik analüüs Dramaatikas realistlik elupilt Luules undergraund kirjandus. Kirjandus - metafoor ülekaalus, ridade vahele kirjutamine Sisepaguluses J. Semper, K.Merilass, B.Alver, M.Raud Siberisse H.Talvik, H.Raudsepp Undergraund kirjandus P.E.Rummo, J.Kross, J.Kaplinsk, H.Rummel Hävitati rahvuskultuuri, 1950.a saadeti irjanike liidust välja 48 isikut Eesti kultuuri nõukogustamine, kirjanduselu kiratses Ühisjooned: 1) sündunud Eestis, kuid looming välismaal 2) ühised teemad pagulase saatus, kodumaa austus Tähtsus: kirjandust ilmus rohkem kui Eestis, tervelt 780 teost. 1940-1950 säilitasid ja kandsid edasi pagulased. Suuremad kogukonnad USA, Rootsi, Kanada, jätkati kirjanduse väljaandmist, Hoida ja arendada traditsio...
panna. Lingo kaasas ka ärissee Helene, kes tegi mudaravilale reklaami. Teos räägib Aabeli elust, tema suhetest ja Tahtamaa mudaravila ideest, ehk loomisest. 4. Kes oli pärit ambla alevist, mida saime tema elust teada? Ambla alevist oli pärit Aabeli ema Armilde, neiupõlvenimega Lannus. Armilde isa oli Peeter Lannus, kes töötas lukussepana. Armilde ema Minna oli pärit Aravetest. Armilde õppis Paide gümnaasiumis ja peale seda abiellus Aabeli isaga. Aabeli isa oli pärit Saaremaalt, ta töötas sõjaväelasena. Ta kutsuti Laidoneri käsul Venemaale koolitusele. Sel ajal oli Aabelil ja ta emal väga raske. Hiljem selgus, et Aabeli isa oli hoopis vahistatud ja ta pidi töötama saeveskis, ta kannatas seal nälga, hiljem haigestus kõhutõppe ja suri haiglas. Aabel ja ta ema ei teadnud isa saatusest aastaid mitte midagi, lootsid ainult,et kunagi tuleb isa tagasi. See oli aeg kui Eestist küüditati inimesi Venemaale. Hiljem teatas neile isa saatusest kolonel Leets, kes oli
aastal tugipunkti Lihula linnusesse ja asus ümberkaudset rahvast ristima. Kuninga lahkumise järel saabuse linnuse alla saarlaste malev. Rootslaste vägi löödi täielikult puruks ning nende edasised vallutusplaanid nurjati. 1222 Saaremaa - 1222. aastal maabus Taani vägi eesotsas Valdemar II-ga Saaremaal, kus hakati ehitama kivilinnust. Kui kuningas lahkus, asusid saarlased kohe aktiivselt tegutsema. Ehitati 17 kiviheitemasinat, mille abil sunniti taanlased alistuma ja Saaremaalt lahkuma.Teade võidust saadeti üle Eesti ja kutsuti kõiki ülestõusule. 7.) 1227. aasta talvel liikus suur sakslaste vägi üle jää saartele.Muhu linnus vallutati ja hävitati. Edasi liiguti Saaremaa tähtsaima linnuse Valjala alla. Kuna vastupanu näis lootusetu, otsustasid saarlased alistuda ja end ristida lasta. 8.) Eestlaste allajäämise põhjused : - Olid ligi 20. a kestnud sõja vältel kaitsnud oma maad ning rahvast nii nagu suutsid (selle aja jooksul elasid üle poolsada
6.8. Põllumajanduslik rikkus tuli RUKKI väljaveost 6.9. Kõik mõisa metsas elanud loomad kuulusid mõisale! 6.10.Rootsi ajal kehtsetati talupoegade pärisorjus 6.11.Enne 1630. Aastat oli sõda, seetõttu oli ka rahvaarv vähenenud (100-120 000) 6.12.1695 oli rahvaarv u 350 000 6.12.1. Põhjused 6.12.1.1. Rahu aeg 6.12.1.2. Alles olid nooremad tugevamad ja elujõulisemad 6.12.1.3. Sisseränne 6.12.1.3.1. Eesti sisene Saaremaalt mandrile 6.12.1.3.2. Venemaalt, Soomest, Lätist 6.13.1695-1697 SUUR NÄLG - 75 000 inimest 6.14.Rootsi ajal oli 3 rüütelkonda (Saaremaa, Liivimaa ja Eestimaa) 6.15.Talupoegade maa arv vähenenud, mõisatel suurenenud 6.16.Mõis on majapidamisüksus, mis moodustub erinevatest küladest ja mille keskel on mõisniku elukompleks 6.17.Kõik mis meri annab oli selle, kes leiab 6.18
Suvised püksid õmmeldi valgest jämedast linasest riidest. Aksessuaarid Pidulik peakate oli pealt laieneva rummuga kübar. See tehti vildist ja rummu ümber seoti punane või valge pael. Suvel kanti ka tuttmütsi või murumütsi. Jalas olid meestel valged, pruunid või hallid sukad ja mustad kingad. Igapäevaselt kanti pättisid. Kokkuvõte Saare rahvariided on säilinud ka tänapäeval peaaegu muutumatutena, mida inimesed uhkusega kannavad. Ka inimestel, kes elavad Saaremaalt eemal, kannavad erinevatel üritustel justnimelt oma kodukoha saare rahvariideid. Rõhutades sellega oma päritolu ja väärtustades saare rahva ajalugu, kombeid ja traditsioone. Lisa Karja naine Karja mees Karja ümbrik ja abu triip Karja abielupaar Kasutatud kirjandus http://www.folkart.ee/ http://www.erm.ee/ http://www.estonica.org/ http://saaremaamarditalu.blogspot.com/ http://www.folk.ee/
rauast piinatool. Raamatudvoldikud on laotatud Kadrioru lossist pärit musta värvi presidendiametilauale. Tõrsi kätte sattus see laud tükkidena. Tõrs ei söanda oma saarelt päevakski lahkuda. Nelja aasta eest üritasid kolm meest talle jõuga "katust pakkuda". Aga edutult. Nüüd kavatseb Tõrs saarele ka muinaslinnuse ehitada, palgid tahab ta tuua kodukandist Saaremaalt. Tõrsi plaanid ulatuvad veel kaugemale. Ta kavatseb teha viikingilaeva, sepikoja, tuuliku ja lasketiiru. Jõele tahab ta oma elektrijaama püsti panna. Maja ees konutavatel tankidel kavatseb ta aga mootori mürisema ja rattad veerema ajada. Muuseumi looja abikaasale Tiiu Tõrsile, poeg Hannesele ja tütar Triinule pereisa pöörased plaanid meeldivad. Triinu on innukas klaverimängija. Kodus harjutab ta kunagi president
Vanalinna Hariduskolleegiumi Gümnaasium Janno Tetsmann, 12. reaal Eesti rahvapillid Kordofonid Lühitutvustus 04.04.2001 2 Kõige nooremaks pillirühmaks peetakse kordofone ehk keelpille. Ometi algas nende areng juba iidsetel aegadel, siis, kui inimene hakkas tähele panema pinguldatud kõõluse helilisi omadusi. Kõige algelisem keelpill oli vahest nöör või väät, mille üht otsa hoiti hammaste vahel ja teist pingutati käega. Järgmine etapp on juba vibupingutus, mida tunnevad paljud eksootilised ja ka Euroopa rahvad. Edasi tulid mitmesugused arenenumad vormid. Enam arenenud keelpillidest väärib esmajoones nimetamist kannel. Eesti rahvatraditsioonis anti sellele kõlarikkale pillile õigusega aukoht. Üks vana rahvalaul ("Kannel") ja samuti muinasjutt kõnelevad, et kandlepuu olevat kasvanud ülekohtust surma saanud vaeslapse südamest. Seepärast kõlab kannel nukralt. Setu pruugis n...
Rahvariided Rahvarõivastega on meist kokku puutunud pea igaüks, kas neid ise kandes või kandjate pakutud kaunist vaatepilti nautides. Kuid mis on või oli rahvarõivas? Üldises mõttes on rahvarõivas seisuslikule ühiskonnale iseloomulik talupojarõivas, mida kanti nii argi- kui pidupäevadel, nii varasematel aegadel kui 19. sajandil. Rahvarõivas arenes külale ja piirkonnale omaste moereeglite kohaselt, traditsioone ja tavasid järgides. Kuna muutuste tempo oli aeglane, näib külarõivastus tagasivaates traditsioonilise ja püsivana. Kõige kiiremini võttis muutusi vastu pühapäeva- ja peoriided. Esimesed teadaolevad teated rahvariietest pärinevad 11-13.sajandist.Enim on andmeid naiste pidulikust riietusest ja kaunistustest, vähem meeste rõivastusest. Andmed 13.-17. sajandi rõivastuse kohta põhinevad endiselt peamiselt arheoloogilistel leidudel, millele lisanduvad 16. sajandi lõpust pildimaterjal ja...
Koigi, Leetse, Purdi, Pikaküla, Pallaste, Perila, Rätla, Võnnu, Vidruka, Keskvere, Jõesse, Tagavere, Ungru, Liivi, Pürksi, Vööla ja Tahu endisel Eestimaa alal. Vana-Antsla, Jäärja jt. Liivimaa alal Mälestise ajalugu · Ungru mõis asutati 1523. aastal, mil ta eraldati naabruses olevast Kiltsi mõisast. · Hoone ehitamist alustati 1893-96 vanema baroki stiilis mõisa asemele. · Projektil osalesid P.Subanejev, E. Schwarts jt. ehitustöid juhatas Saaremaalt pärit A.Saar. · Alates 1620. aastatest kuni võõrandamiseni 1919.a oli mõis von Ungern- Sternbergide omanduses. · Tänapäeval kuulub mõis eravaldusesse · Loss on varemetes alates 1940ndatest, kui Teises maailmasõjas kaotas loss tornikiivri ülaosa. · Haapsalu sõjaväelennuvälja rajamisel peale Teist maailmasõda jäi Ungru loss nõukogude sõjaväe valdusse ja hakkas kiiresti lagunema, muutudes 1960teks aastateks varemeiks
võimsa linna Harjumaale keset sood rajada. Sulevipoeg asutanud Alutaha kolmandama kindla koha varjupaigaks vaenu vastu. Pärast pikka õnnerikast aega saabunud sõda Viru randa. Kauged tuuled toonud sõdalasi tuhandeid ning piinajaid pilvedeni. Kalevipoeg karganud sellepeale sõjaratsu sadulasse ja tõtanud tuuletuhinal sõjakära kustutama ja vaenuviha vaigistama. Kaasa võtnud ta viiskümmend meest Virumaalt, kuuskümmend Kuressaarest, seitsekümmend Soomemaalt ja veel sada meest mujalt Saaremaalt. Viru väljadel sõdisid paljud sõjamehed. Teised sissetungijad läinud, aga teist rada. Külasid kurnama, peresid piinama, rahva vara riisuma ning tugevamaid tapma. Seepeale astunud sõtta Kalevipoja kõrval sõtta ka Sulevipoeg, Alevipoeg ja Olevipoeg. Kalevipoeg, kange mees, karganud hobu seljas keset sõda. Lasknud mõõgal tuisata, surma kombel sirutada ning meeste peadel lennata. Kehad kuhjunud virnadesse, kasvanud lausa mägedeks. Hobu seljas püüdnud Kalevipoeg pakkupugejaid
Artiklis räägitakse ka kuulmishäiretaga laste õppe- ja elukorraldusest, finantseerimisest. Viimases lõigus arutleb autor selle üle, et puudega noorel peaks olema võimalus kutse omandada peale põhikooli, ehk siis ilma kohustusliku keskhariduseta. Samuti räägitakse probleemidest mis puudutavad tõlketeenuse abi ja selle vajakajäämisest, eriti halvad lood on maakonnakeskuse koolides, kus pole võimalik viipekeeletõlki saada. Ka ei rahasta riik näiteks Saaremaalt Tartusse või Tallinnasse kooli sõitva lapse kulusid. Suuremates linnades on enamasti lapse kooli-koju transport korraldatud, kuid pikemaid vahemaid sõitvate laste vanemad peavad ise selle pärast muretsema. Suur osa kuulmispuudega lastest on võimelised heade tingimuste korral omandama korraliku hariduse, eriala ning asuma tööle.
Paleoliitikum-vanem kiviaeg,esiajaloo periood tööriistade kasutuselevõtust u 2,6 mln aastat tagasi kuni viimase jääaja lõpuni u 9700 a ekr Mesoliitikum-keskmine kiviaeg,esiajaloo periood alates viimase jääaja lõpust u 9700 a ekr kuni viljelusmajanduse alguseni(eestis u 4000 a ekr).Eestis on seda ajajärku nimetatud ka Kunda kultuuriks Kogukond-koos elanud ning ühte jahi-,kalastus-jakorilusala kasutanud inimeste rühm Biomass-mingil alal elavate organismide kogumass Rändkivi-jääliustiku poolt esialgsest kohast teise paika kantud kivi Egalitaarne ühiskond-võrdsustav,võrdsust taotlev ühiskond Antsülusjärv-jääaja järel läänemere nõos u 9000-7800 ekr paiknenud mageveeline järv Neoliitikum-noorem kiviaeg,esiajaloo periood viljeleva majanduse algusest kuni pronksi laialdasema kasutamiseni tööriistade materjalina,eestis u 4000-1800 a ekr Pronksiaeg-esiajaloo periood,mil vähemalt osa tööriistu valmistati pronksist,eestis u 1800-500 a ekr Asustusük...
Paljud neist asuvad, sarnaselt keskmise kiviajaga, veekogude ääres. Suur osa asulatest asub mererannal. Narva kultuuri asulad paiknevad Narva jõe ääres, Põhja-Eesti rannikul, Saaremaal, Hiiumaal ja Ruhnus, Kagu-Eestis ning Emajõe suudmes. Tuntumad Narva kultuuri asulad on Kääpa, Narva Joaoru, Akali , Riigiküla, samuti Kõpu, Vihasoo ja Kõnnu. Enamasti on neis asulais säilinud tuleasemeid, selgemaid hoonete jälgi ei ole säilinud. Eestist on leitud ka paar Narva kultuuri matust, Saaremaalt ja Narva jõe äärest. Suuremaid hauapanuseid nende juures ei olnud. Surnud maeti tavaliselt käkrus asendis asula territooriumile .Inimesed tegelesid sellel ajal põhiliselt küttimise (hüljeste püüdiga) ja korilusega .Sammuti valmistati tööriistu. Enamik tööriistu valmistati kivist, luust ,sarvedest, tulekivist ja kvartsist. Tuntumad tööriistad olid kirved ja ahingud (kasutati hülge püügiks). Alates 7200 ema kuni noorema kiviaja esimese poole lõpuni valitses Eestis atlantiline
(Õpik lk 54-69, tv lk 34-50 + Tera) Euroopa rannik - läänes Atlandi ookean (ääremered Põhjameri ja Norra meri) ja põhjaosas Põhja-Jäämeri (ehk Arktika ookeani mered Barentsi ja Kara) Läänemeri asub tervikuna parasvöötmes madal meri (keskmiselt 50 m sügavust) poolsuletud sisemeri (vahetab vett Põhjamere ja Atlandi ookeaniga) tõusud ja mõõnad vaevumärgatavad mere eri osade kliima sõltub laiuskraadist ja kaugusest Atlandi ookeanist avaldab mõju maismaa ökosüsteemile (selle kaitsmiseks sõlmitud mitu rahvusvahelist kokkulepet) veetase kõigub tugevate tuulte tõttu, tuulte muutlikuse pärast ei teki püsivaid hoovuseid vee soolsus (keskmiselt 8-10 promilli) kujuneb mageda jõevee ja soolase ookeanivee segunemisel ehk RIIMVESI (riimveega kohanenud vähesed liigid - ent nende liikide esindajaid on palju) Miks on Läänemeres riimvesi/soolsu...
Võiks arvata, et sellest perioodist on vähe infot oli see ju nii ammu aga tegelikult on lugu vastupidine. Eelrooma rauaajast on teada hoopis rohkem muistiseid kui eelnevast perioodist, sellepärast on ettekujutus sellest perioodist hoopis üksikasjalikum. Endistviisi on küll vähe teada asulakohti, see-eest ilmuvad nüüd aga kivikalmed, mida on maastikul kergem leida. Kõige enam leiab muistiseid ja asulakohti sel perioodil Muhu saarelt ning Saaremaalt. Suhteliselt vähe tähelepanu on pööratud kesk-Eestile. Suur osa oli muinaspõldudel, tolleaegne inimene haris meelsasti üles kerge paepealse mullaga alad, mis hiljem on muudetud karjamaadeks. Paremini säilinud muinaspõllud on Saaremaal teada Võhma piirkonnast. Üleminek põllumajandusele kui peamisele elatusalale tõi kaasa muutused ühiskondlikus struktuuris ning valitsevad ideoloogias. Milline tollane ühiskond täpselt oli, on tänapäeval raske otsustada
Karksi murraku leidub enim Mulgi murdele iseloomulikke tunnusjooni. Lõunaeestilisi jooni on kõige rohkem Helme idaosas, pisut vähem teistes Helme osades ja tunduvalt vähem Tarvastus ja Karksis. Suurima arvu Mulgi murdele omaseid jooni võib leida Karksist ja selle ümbrusest, samuti Hallistest ja Helme lääneosast. Lõunaeesti murretest on Mulgi murre kõige lähedasem põhjaeesti murretele. Teatud Mulgi murde tunnusjooni võib leida koguni Saaremaalt, samuti Tartu murde lõunagruppidest ja Edela-Eestist. Mulgi murde peajooni Mulgi murdejoonte omapära tuleb esile nii sõnavaras, häälduses kui ka uute sõnatuletusmallide ja morfosünaktiliste kategooriate näol, mis osutab iseseisva arengu pikale eale. Kõige silmapaistvam on Mulgi ainulaadne hääldus. Hääldus · Mulgi murdele annab erilise kõla muutus a, ä > e, alates kolmandast silbist, nt ollive "(nad) olid", küdzättem "küpsetama", iluzepp "ilusama(d). See
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
