Belletristika ehk ilukirjandus Eepika e. Proosa · Muinasjutt- "Lumivalgeke ja seitse pöialpoissi" · Muistend- Fr. R. Faehlman "Emajõe sünd" · Naljand- A. Ilves "Ema on kajaka juures" · Anekdoot- Juku anekdoodid · Vanasõna- "Kus suitsu, seal tuld" · Mõistatus- "Kurat katusel, kuldkingad jalas"- Korsten · Kõnekäänd- "Nael kummi" · Romaan -E.Vilde "Mäeküla piimamees" · Diloogia- L.Tolstoi "Anna Karenina" · Triloogia- Alexandre Dumas "Kolm musketäri" · Tetraloogia- J. R. Tolkien "Sõrmuste isand" · Pentaloogia- A. H Tammsaare "Tõde ja õigus" · Romaanisari- H.de Balzac "Inimlik komöödia" · Jutustus- Silvia Rannamaa "Kadri" · Lühi romaan- Enn Vetemaa "Monument" · Novell- Suits "Peipsi peal" · Novellett- Anton Tsehhov "Rõõm" · Miniatuur- Tammsaare "Poiss ja liblik" · Följeton- neid on palju · Valm- Krõlov "Rebane ja viinamarjad" · Marginaal- F. Tuglas Lüürika e. Luule · Riimiline luuletus -Gustav Suits "Helin" · Sonett-...
Positiivne looduslüürika asendub rõhuva mure, lootusetuse ja hävingumeeleoludega. "Mardus", "Laatsarused" III loominguperiood 1923-1935 Tähistab Underi vaimset avardumist ja küpsemist. Jõudis oma looming kõrgaega. "Hääl varjust" (1927), "Rõõm ühest ilusast päevast", "Sõit hommikusse" (luuletus), "Agulis" Lüürika kõrval valmis sel perioodil ka ballaadikogu "Õnnevarjutus" Marie Under kasutas eesti ja baltisaksa rahvaluule ainestikku ning piiblilegende. "Lapsehukkaja", "Nahakaupleja", "Pontus", "Merilehmad", "Rändav järv", "Taevaminek" IV loominguperiood 1935-1980 "Mureliku suuga" (1942), "Sädemed tuhas" (1954), "Ääremaal" (1963) Raskemeelsed luuletused, keskendub oma elu sündmustele ja väljendab traagilisi tundmusi ja sündmusi. "Põgenik" LUULETUSTE ANALÜÜS "Maardurand" Luuletus pärineb I loominguperioodist, mil Under kirjutas hetkemeeleoludest ja tunnetest. Impressionistlik luuletus. Meeleolu on unistav. Kirjutab oma armastusest mere vastu.
Ja mõni nagu kirstust karand laip! On kerjav kätestki veel käiste torust, Saand sellest võikamaks see elav vaip: Kui osatelev oire surmaorust. Underit esitati korduvalt Nobeli kirjanduspreemia kandidaadiks. Marie Underit võib pidada ka eesti ballaadi meisterviljelejaks. Ballaad on lüroeepilise sisuga jutustavat laadi mitmestroofiline luuleteos. Underi „Lapsehukkaja“ räägib sellest, kui vallalisel naisel sünnib laps, mis ei ole ühiskonna jaoks aktsepteeritav. Kuhu panen, kuhu panen ma su nüüd? Sünnisärgiks selga said ju surirüüd. Althõlmalapseks sündind, ilma meelest väär, kõvasti su külge kasvand minu süameäär. Noorel emal pole muud võimalust, kui laps ära tappa. Ta üritab teda mitmel õhtul järjest hukata, aga see ei õnnestu, kuna ta on oma lapsesse
Tema ballaadiloomingu kogu: Õnnevarjutus(1929). Underi ballaadid on dramaatilised. Läbiv teema on armastuse ja õnne võimalikkus. Enamasti armastus puruneb ja õnn kaob. Armastus on nii jõud kui nõrkus: see vallandab liiga suured nõudmised või muudab inimese teisest liiga sõltuvaks. Niisugust vastuolu kajastavad ballaadid Rändav Järv ja Merilehmad. Armastus on ka seotud ema ja lapse suhtega. Underi ballaadides armastab ema oma last, kuid võib ta sellest hoolimata tappa (Vahetet laps, Lapsehukkaja) . 1930. aastatel muutub Underi luule tagasihoidlikumaks. Kivi südamelt (1935), selle kogu puhul võib rääkida mõtteluulest. Ta on tagasi pöördunud soneti juurde, järgib seda rangelt. Selle kogu põhiteemasid on kunst: Aadam, Shakespear'i lugedes, Loomine. Järgmine kogu Mureliku Suuga (1942), iseloomustab selline rahvuslik luule. Näiteks Kodumaa. Sinine Puri kogu 1917-18/ leitud Mu süda laulab. Rummo poolt kokku pandud. Milline öö Milline öö, melanhooliat valav,
Küllap head nad piimatõugu! tüdruk naeru tilistades, Udarad ju maani vast..." Peremees noor küsitelles: naeru vastu muigas järv. silmitsedes karjas selles: Kergitasid oma rõõmu, "Kaasas pole karjalast?" tuulutasid elulõõmu, põsel hõiskas verevärv. Lapsehukkaja Kuhu panen, kuhu panen ma su nüüd? Sünnisärgiks selga said ju surirüüd. Althõlmalapseks sündind, ilma meelest väär, kõvasti su külge kasvand minu süameäär. Juba kolmat õhtut valgma pardal käin: ikka ma ei raatsind, kas siis täna täin? Haarvamalt kui seni lookleb lainte kään. Kaugemal kui seni seisatama jään. Küllap sinu poole kisub vete kiim. Suru suu mu rinda: soojalt voolab piim. Ära, ära pelga nõnda, sule laug: alles kaugel lukmeid lõgistamas haug
eduks võimalusi) ja teisele, kes end hüljatuna tunnevad. Põhiliselt kujutab suurlinna ja aguleid. Under on tähtis ka kui Eesti ballaadimeister. Ta sai ballaadideks ainestikku rahvaluulest (muistendid), Piiblist ja oma fantaasiast. Kujutab ballaadides väga hästi peategelase hingeelu ja mõtteid. Põhiteema on õnnetu armastus ja selle mõju inimese elule. Kujutab õnne otsinguid, millele saavad takistuseks inimeste eksimused või iseloomuvead. Nt ballad "Lapsehukkaja" räägib vallasemast, kes hukkab oma vastsündinud lapse uputamise läbi ning süümepiinade tulemusel uputab ja iseend. See teos näitab, kui ohtlik on vallasemade põlu all olek. Need ballaadid ilmusid kogus "Õnnevarjutus". 1940ndatel kirjutas ta julge luuletuse "Jõulutervitus" ( 1941 14. juunil toimus küüditamine), milles ta tunneb kaasa kodumaale karmi saatuse tõttu ja meenutab küüditamist. Ka Rootsis ilmusid temalt eestikeelsed luulekogud.
Positiivne looduslüürika asendub rõhuva mure, lootusetuse ja hävingumeeleoludega. "Mardus", "Laatsarused" III loominguperiood 1923-1935 Tähistab Underi vaimset avardumist ja küpsemist. Jõudis oma looming kõrgaega. "Hääl varjust" (1927), "Rõõm ühest ilusast päevast", "Sõit hommikusse" (luuletus), "Agulis" Lüürika kõrval valmis sel perioodil ka ballaadikogu "Õnnevarjutus" Marie Under kasutas eesti ja baltisaksa rahvaluule ainestikku ning piiblilegende. "Lapsehukkaja", "Nahakaupleja", "Pontus", "Merilehmad", "Rändav järv", "Taevaminek" IV loominguperiood 1935-1980 "Mureliku suuga" (1942), "Sädemed tuhas" (1954), "Ääremaal" (1963) Raskemeelsed luuletused, keskendub oma elu sündmustele ja väljendab traagilisi tundmusi ja sündmusi. "Põgenik" ,,Milline öö" Milline öö, melanhooliat valav, nukrusi niristav valgesse sängi, mälestuspainav ja igatsuspalav! Sina sääl kuskil, tule ja mängi siin minu lõhnavi patjade vahel
kogu. Ballaadid dramaatilised, peamiselt rahvapärimusliku ainestikuga värsslood.Läbiv teema armastuse ja õnne võimalikkus.("Merilehmad" - armastus nii jõud kui nõrkus, aines pärineb eesti rahvaluulest). armastus seotud ka ema ja lapse suhtega. Underi ballaadides armastab ema oma last , kuid võib ta selles thoolimata tappa, kas ebauskilku eksituse ("Vahetet laps") või väljapääsmatu olukorra tõttu ("Lapsehukkaja"). Ballaadid toetuvad folkloorsele ainele, aga ei ole kirjutatud puhtas eesti rahvalaulu mõõdus ega stiilis.Tema ballaadid ühendavad rahvusvahelise ja eesti traditsiooni.1930ndatest on Underi looming tagasihoidlikum. "Kivi südamelt"(1935) - eelnenud loominuga võrreldes mõistuspärasemas laadis. Mõtteluule ,mis põhineb mõtestatud sümbolpiltidel.Pöördus tagasi klassikalise luulevormi poole(ka soneti) ja järgib neid veel rangemalt kui Siuru ajal.Sõnastus tihe, kokkusurutud
annaabi.ee 
