Tuletised ja liitsõnad- televiisor- teler; selmet, arvuti, magala 5. Kõnekeel- pastakas, telekas, kustukas Antonüümid Vastandsuhtega sõnapaarid Antonüüme kasutab vastandus e antitees Homonüümid Samakõlalised, erineva tähendusega sõnad. Karjatama,kulu, värvitud huuled, seal on hea elu Homofoonid: sama hääldus, erinev kirjapilt (a)llikas, (h)ind Homograafid: sarnane kirjapilt, erinev hääldus: arve, kalla Paronüümid Kõlalt lähedased, tähenduselt erinevad sõnad Tabu ja eufemism Tabu e sõnakeeld (polüneesia keelest) Märgib sõnu, mida ei tohi mingil põhjusel kasutada. Usuti, et sõna on tegu. Tabu-alust asendab eufemism( kr k heaütlus) Must kaaren- valgelind; hüljes-kala; hunt- pühajuri kutsikas; neeger-
Lüürika olemus "Luuletus- see on sõnadega valtsi tantsimine" Johannes Aavik "Luule on viista jäänud laul" Hando Runnel "Luule on elamine keeles" Keeleteadlaste grupp Lüürika põhitunnus on rütm. Lüürika on kirjanudse vanim põhiliik. Luuletus on väga elitaarne. Luule on individuaalne ja annab edasi individuaalseid elamusi. Luuletuses mängivad tähtsat rolli kõik komponendid- sõna, kujundus, esitus, aeg. Stiilikujundid Kõnekujundid Lausekujundid Kõlakujundid Epiteet Retooriline pöördumine Allinteratsioon Võrdlus Kordused Assonants Metafoor Parallelism Riim Metonüümia Kliimaks Anagramm Hüperbool Antitees Onomatopoeetilised sõnad Li...
Kontrolltöö Genuiinne sõnavara ja märgisüsteem Märgisüsteem Keel on nii suhtlemisvahend kui märgisüsteem. Erinevad märgid: 1. Visuaalsed (nt värvid, punane keeld, elu tuli; roheline lubav; valge alul surm, hing) 2. Auditiivsed (piiksud, sireenid, koolikell) 3. Kompamismärgid (vibratsioon) 4. Haistmismeelega seonduvad (butaangaasile lisatud lõhn) Keelemärgid: subjekt, mida tähistame ja tähistaja. · Motiveeritus ühele objektile on üks kindel sõna (kordumatud nimed nagu Napoleon Punaparte). · Motiveerimatus mitteüksühesus erinevates keeltes on erinevatele objektidele erinevad sümbolid (puu tree arbre jne). NB! Ainuke sõna, kus üks märk tähistab kolme häälikut on läti k puu (koks ehk kuõaks). Mõisteid: Onomatopoeetika sõna tähistab seda, mida me kuuleme tsirk, auhauh, mjäu (vietnami k). Eufemism sõnade otsene vältimine, ümberütlus püss e liiper, kuul e tina. Sünonüüm põldpüünurmkana, purgimatühjendama, adersahk, sepavasar k...
Tänapäeva tegemistest tahan teksti tekitada. Aga ükskord algab aega, mil saab vabalt laenu võtta, lausa tagasimaksmata; küll siis Kalev jõuab koju oma lastel õnne tooma Eesti asja edendama. Kristian Kirsfeldt Ehitusinsener Töötanud 6 aastat reklaami ja disaini valdkonnas. Abielus Anu Kirsfeldt'iga Harrastuskirjanik Twitter http://twitter.com/#!/kirsfeldt Blogi http://luulekeskagentuur.blogspot.com/ Karikatuure temast Twitter "täitsa roogitav räim" on eufemism seksika naise kohta. uusversioonid: täitsa riivitav porgand ...hakitav sibul ....klopitav vaip "Naine, aja mind 4st üles, mo pään lehmi lüpsma." Kuidas ajad on muutunud. "Naine, aja mind neljast üles, pean projektijuhile pdfi tegema.,, Selgus, et ma olen raamatupoes riiulis Kivirähu ja Vonneguti vahel. Ogens naabrid täitsa. aitasin kolleeg hansul rinnahoidja seljast võtta. esimene kord seda mehega teha. Illustratsioonid Illustratsioone tegi kunstnik Peeter Allik
Metsatöll Maksim Borodavin 11. Klass Metsatöll on Eesti folk metal ansambel ning enamik nende laulusõnadest on inspireeritud eestlaste muistsest vabadusvõitlusest. Ansambli nimi on vana eufemism sõnast hunt ning enamik Metsatölli laule on tihedalt seotud hundi kujuga. Ajalugu •Metsatöll alustas tegevust 1999. aasta 24. veebruaril kolmeliikmelisena ning toona esitati eepilisi heavy metal-lugusid mõningate mõjutustega Eesti folkloorist. •2000. aastal ühines ansambliga Lauri Õunapuu ehk Varulven. •2001. aastal lahkus senine bassimängija Andrus ja tema asemele tuli Raivo Piirsalu. Lauri Õunapuu: torupill, laul, kitarr, kandled, viled, muud rahvapillid. Raivo Piirsalu: basskitarr, laul. Marko Atso: trummid, laul. Markus Teeäär: laul, kitarr. 2011. aastal ilmus bändi viies album „Ulg”, millest sai Universal Musicu enimmüüdud Eesti artisti album vähem kui kahe kuuga. Samuti tõi plaat Me...
rõhulibistus sõnad ja värsirõhk ei lähe kokku skandeerimine värsirõhku arvestades esitamine · arhailine keel · sisekadu toimumata - lõpukadu toimumata · viisid on retsitatiivsed ühetoonilised · kujunditerikas: kõnekujundid: - epiteet - metafoor - võrdlus (võrdlusalus, võrreldav, võrdlussõna (kui, nagu)) - sünekdohh (osa on terve asemel või vastupidi) - eufemism (peitemini) - personifikatsioon - hüperbool (lõputu suurendamine) - litootes (lõputu vähendamine) - metonüümia (peidetud võrdlus sarnasuse alusel) lausekujundid: - kordus (sõna, lause või värsi täpne kordamine) - inversioon (sõnade ebatavaline järjekord) - gradatsioon (pinge järk-järguline tõus või langus) - antitees (vastuväide kõrvutatakse eitavaid mõisteid või omadusi) - retooriline küsimus RIIMILINE RAHVALAUL
camp [kämp] (ingl)- laager, telkima enfant terrible [a(n)f·a(n) ter·ibl] (pr „hirmus laps“) isik, kes oma käitumise v sobimatu avameelsusega asetab juuresolijad piinlikku olukorda hommage [omaaž] (pr < homme mees) • tänu- v austusavaldus ninja [nindža] (jpn) • Jaapani salakuulaja või varisõdalane, kelle kunsti (mille hulka kuulusid käratult liikumine, eriliste, ka alatute võitlusvõtete ja relvade kasutamine jms) nimet ninjutsu’ks 5. Mis on eufemism? Leidke vähemalt kolm eufemismi, mida kasutada sõna hunt asemel. Eufemism ehk peitesõnad. Hundi asemel saab kasutada: lepikulell, metsakutsa, pajuvasikas. 6. Millele viitab märgend ARGI? Tooge mõni näide. Kairi Laur IK 12 AÜ ARGI- argikeelne, nt telekas, apsakas, fotokas. 7. Leidke üldkeele sõnade pastinaak ja piibeleht oskuskeelsed vasted. Pastinaak- aedmoorputk (porganditaolise valge juurega (maitse)köögivili). Piibe|leht- maikelluke. 8
1. Keel kui kommunikatsioonivahend Keele vahendusel saab edastada uut informatsiooni. Keele abil on võimalik kirjeldada olukordi, jagada korraldusi, esitada küsimusi jne. Keel kui mõtlemisvahend Mõtted esinevad teadvuses põhiliselt keelelisel kujul, st mõisted sõnadena ja mõtted lausetena. Samas pole kogu mõtlemine keeleline - osa mõtlemisprotsesse on mitteverbaalsed. Keel kui suhete hoidja Suhete hoidmisel on olulisem see, kuidas öeldakse, kui see, mida öeldakse. Inimesed räägivad ebaolulistest asjadest, kuid teevad seda meeldival viisil. Tähtis on ka mitteverbaalne kommunikatsioon. Keel kui emotsioonide väljendaja Emotsioonide väljendamine keeles toimub enamasti sõimusõnade vahendusel, kuid ka muudel sõnadel võib olla emotsionaalne laeng. Lisaks sellele võib emotsioone väljendada mitteverbaalselt (nutt, naer). Keel kui identiteedi kandja Emakeel väljendab rahvusidentiteeti, st kuulumist selle keele kõnelejate hulka. Ka piirkondl...
Gordioni sõlm – lahendamatuna näiv probleem Pandora laegas – kõigi õnnetuste ja murede allikas 4. Mida tähendavad järgmised tsitaatsõnad? Mis keelest need pärinevad? Kuidas neid hääldatakse? dolce, café au lait, groupie dolce – õrnalt, mahedalt, itaalia, [doltše] café au lait – kohv kuuma piimaga, prantsuse, [kaf`ee ol`ee] groupie - lemmiklauljale v -ansamblile turneedel järgnev ihaleja, inglise, [gruupi] 5. Mis on eufemism? Leidke vähemalt kolm eufemismi, mida kasutada sõna hunt asemel. Peitesõna. Hunt: kriimsilm, hallivatimees, võsavillem 6. Mida näitab märgend ARGI? Tooge mõni näide. Argipäevane. Nt: aps, apsakas 7. Leidke üldkeele sõnade pastinaak, pelgus, piibeleht oskuskeelsed vasted. Pastinaak – aed-moorputk Pelgus – Piibeleht – harilik maikelluke 8. Missuguses tähenduses ei soovita ÕSi koostajad kasutada sõnu areng, formaat, läbi, uunikum?
Keel ja ühiskond I peatüki kokkuvõte: kokku 58 punkti. Vali endale sobivad ülesanded, kõike ei pea ära tegema. Kasutada võid õpikut, oma vihikut, lehekülgi ethnologue.com, wikipedia.org ja uralistica.com. Hinde kriteeriumid: 40–58 „5”, 28–39 „4”, 20–27 „3” Nimi: Sven Eric Tamme 1. Kirjuta igasse lahtrisse, mil moel keel mainitud funktsiooni täidab. Võid tuua ka mitu näidet või olukorda. Õpikulaused ei lähe arvesse. (6p) Keel kui... ...kommunikatsioonivahend ...suhete hoidja Keele vahendusel saab edastada uut Suhete hoidmisel on olulisem see, kuidas informatsiooni. öeldakse, kui see, mida öeldakse. Inimesed Keele abil on võimalik kirjeldada olukordi, räägivad ebaolulistest asjadest, jagada korraldusi, esitada küsimusi jne. kuid teevad seda meeldival viisil. ...emotsioonide väljendaja ...identiteedi kandja toimub enam...
Metsatöll Koostaja : 2010 Sisukord Biograafia............................................................................................................3 Koosseis..............................................................................................................5 Väljaanded..........................................................................................................6 Pildid...................................................................................................................7 ,,Vaid vaprust".....................................................................................................8 Kasutatud kirjandus.............................................................................................9 Biograafia Metsatöll on Eesti folk metal ansambel ning enamik nende laulusõnadest on inspireeritud eestlaste muistest vabadusvõitluses...
metafoor Kiillause metonüümia Rinnastuslik lühiühendus hüperbool Asündeton litootes Polüsüneton isikustamine Kordused sümbol Retooriline hüüatus allegooria Retooriline pöördumine paradoks Retooriline küsimus oksüümoron Kliimaks sünesteesia Antikliimaks eufemism Antitees perifraas Parallelism Regivärsiline rahvalaul. Poiss lippas kui jänes. Metsa läksin ma ja metsa Häälikuline kokkukõla Konkreetne, meeleline läksid sa. Poodi toodi moodi Lausekonstruktsiooni taotluslik paigutus
Mingi institutsiooni või kangelase prestiizi ülekandmine nähtusele, mida soovitakse propageerida. Demagoog seob end nähtuse või inimesega, millel/kellel on inimeste silmis kõrge staatus. Valimiskampaaniad, reklaamid, ideoloogiad Keeleline mõjutamine Stiilikujundid: lausekujundid (retooriline küsimus, pöördumine, hüüatus, kordused jt); kõnekujundid (epiteet, võrdlus, metafoor, eufemism jt); kõlakujundid (alliteratsioon, assonants, riim) Kõlavad sõnad ja loosunglikkus. Nimemaagia Võõrsõnad kasutamine. Milliseid demagoogiavõtteid kasutatakse? · Ja nüüd nagu üks mees hääletama! · Mind on alati huvitanud sinu kui targa inimese arvamus. · Kes vait ei jää, läheb klassist välja. · Ta on tunnustatud teadlane, järelikult on tal õigus.
Kontrolltöö Genuiinne sõnavara ja märgisüsteem Märgisüsteem Keel on nii suhtlemisvahend kui märgisüsteem. Erinevad märgid: 1. Visuaalsed (nt värvid, punane - keeld, elu tuli; roheline - lubav; valge - alul surm, hing) 2. Auditiivsed (piiksud, sireenid, koolikell) 3. Kompamismärgid (vibratsioon) 4. Haistmismeelega seonduvad (butaangaasile lisatud lõhn) Keelemärgid: subjekt, mida tähistame ja tähistaja. • Motiveeritus - ühele objektile on üks kindel sõna (kordumatud nimed nagu Napoleon Punaparte). • Motiveerimatus - mitteüksühesus - erinevates keeltes on erinevatele objektidele erinevad sümbolid (puu - tree - arbre jne). NB! Ainuke sõna, kus üks märk tähistab kolme häälikut on läti k puu (koks ehk kuõaks). Mõisteid: Onomatopoeetika - sõna tähistab seda, mida me kuuleme - tsirk, auh-auh, mjäu (vietnami k). Eufemism - sõnade otsene vältimine, ümberütlus - püss e liiper, kuul e tina. Sünonüüm - põldpüü-nurmkana, purgima-tühjendama, ad...
Kirjandusteaduse alused. Eksamiküsimused 1. Kirjanduse mõiste. Laiemalt hõlmab kirjandus erinevaid erialasid puudutavate tekstide kogumit. Sinna kuulub nt ajakirjandus. Kitsama definitsiooni järgi on kirjandus ilukirjandus (belletristika). Eestlastel mahutab sõna ,,kirjandus" rohkem, kuna sõnakunsti alla lähevad ka rahvaluule ja draamakirjandus (mida tajutakse kirjanduslikuna). 2. Kirjandusteaduse mõiste ja liigitus Kirjandusteadus tegeleb peamiselt kommunikatsioonimudeli uurimisega (autor tekst lugeja). Kirjandusteaduse raamistik (paradigma) koosneb üldtunnustatud mõistetest. Kirjandusteooria kese on meetodid: positivism, psühhoanalüüs, uuskriitika, strukturalism, poststrukturalism, feministlik kriitika, postkolonialistlik kriitika ja nii edasi. Kirjandusteooria komponendiks on ka poeetika (käsitlus kirjandusteksti ülesehitusest). Narratoloogia uurib, mis tingimusel lugusid jutustatakse, samuti jutustamise ja aja vahelisi seo...
tapavad end hiljem lahingus Teeba pärast. Onu Kreon, Iokaste vend, valitseb Teebat. Tema jäikuse tõttu hukkub Antigone, samuti poeg Haimon ja naine Eurydike. · Müüt · Tragöödia · Saatuse iroonia · Katarsis ( ) · Individuatsioon ja hybris · Intsest Oidipus = Jämejalg? Percy Bysshe Shelley. Oedipus Tyrannus; Or, Swellfoot The Tyrant (1820) Jaan Puhvel: Nimi Oidi-pous/Oidi-podes Jämejalg, on ilmselt sünonüüm või eufemism. Õieti Oidi-peos (membrum virile, meheliige) või Oidi-posthes. Sisuliselt Oidi-phallos ehk Punnt..., Pakst.... Vrd Ithyphallos Jäikt... (Dionysose pidustustel kantud sau; ka liiderlik mees). Labdakos (labda, lambda ), Laios (vasak) lonkav jalg Homeros. Odysseia 19. laul, 271 jj värss Nägin Oidipodese ema, ilusat Epikastet, kes sai hakkama suure teoga meele teadmatuses, naitudes oma pojaga. See aga, olles tapnud oma isa, nais
Ma lähen lihtsalt informaatikasse üle varsti Äriprotsess koosneb ühes või enamast transaktsioonist (“kauplemisest”) ● Normaliseerimine = tema jagamine transaktsioonideks ● Eesmärk - keerukuse vähendamine Transaktsioon on kommunikatsiooniakt täpselt kahe osapoole (tellija - täitja) vahel: ● Tellija küsib mingit soovitud tulemust (O-faas) ● Täitja lubab anda selle tulemuse (O-faas) (kakoi faas, on see eufemism?) ● Täitja toodab selle tulemuse (E-faas) ● Täitja kuulutab seda tulemust (R-faas) ● Tellija kinnitab seda tulemust (R-faas) Mudel UML-is. Pm kasutusjuhtude diagrammina, tellib/soovib/pakub nooltele 8. Transaktsioon vs Funktsionaalne - Eesmärk? Eesmärk on tavaliselt seotud väärtuse loomise/lisamisega. Tellimisfaasis (O) olev transaktsioon väljendab tellija eesmärk/kavatsust kasutada/saada konkreetset
tada. Kurja eemalehoidmiseks välditakse tabusõnade lausumist. rahulolematust, vaid heakskiitu. Kultuurierinevusi on ka selles, Kui tabusõnaga tähistatud olendeid või asju peab paratamatult kui palju inimesed mitteverbaalseid signaale kasutavad. Näiteks nimetama, siis kasutatakse eufemismi ehk ümberütlevat sõna. zestikuleerivad Põhja-Euroopa Näiteks eesti keele sõna hunt on eufemism. Vanas eesti keeles inimesed oluliselt vähem kui Mu keele piirid tähistavad mu tähistas hunti sõna susi, kuid et teda mitte välja kutsuda, siis Vahemere maade inimesed. maailma piire. Kui me räägiks hakati rääkides kasutama saksa keeles koera tähistavat sõna Ka suhtluse tempo ja viis sõltub teistsugust keelt, siis me tajuk hunt. kultuurist
võistlualumine(samaanide duell);Väinamöise retk allmaailma teadmiste saamiseks ning minek 'proto-samaani'' Antero Vipuse sisse.Lemminkäise retk allmaailma.Lemminkäise surm ja elluäratamine. 49. Arutle [M. Kuusi artiklile toetudes] vähemalt kolme erinevate Sampo tõlgenduste üle. Missuguseid paralleele Sampole leidub teiste rahvaste mütoloogiates? 50. Missugused etümoloogiaid on esitatud kuningas Oidipuse nime seletamisel? Oidipus=jämejalg,türann.Jämejälg on ilmselt sünonüüm või eufemism. 51. Mille poolest erinevad Sophoklese sõnastatud Oidipuse motiivi tõlgendused varasemate autorite, nt Homerose tõlgendustest? 52. Missugustele Oidipuse motiivi tõlgendustele toetub J. Kristeva käsitlus abjektsioonist? 53. Iseloomusta läänemeresoome rahvaste taevaga seotud jumalanimetusi, nende päritolu ja muutumist aja jooksul. 1)jumal:vadja jumala;väljendid:jumala jürü(müristamine),kollaab jumala(müristab) Vepse jumou(jumal);väljendid:g'umalang'uru,samui jumalankusak(vikrkaar)?
Õppejõud Argo Moor (vanaemal olid ,,sarved peas", sellepärast ka selline nimi); 08.09.2011 Animatism > vägi (usk kõige väestatusse); see vägi on ebaisikuline - preanimism - vitalism - filosoofiline hülosoism - panpsühhism Subjektiivne, isiklik tajumine - muutused tunnetes, soe/külm, vibratsioon, tasakaal, proportsioonide muutus jne jne. Välised märgid: - geograafiline eristus - sarved - viljakus - juht - suurus - hääl - vibreerivad helid - liikuvus - anomaalia/värv (sinine, must, kollane - sellised loomad lasti tagasi) - lõhn - haavatavus - juuksed - silmad - pea - suguelundid - veri - eritised - habe - luud (erilisena võiks olla hambad - säilivus) - küüned - väekas laip > hirm > tõrje - elav surnu viljakus - Freia ...
Millelegi mitteinimlikule isikuomaduste andmine Nt mõte südant lööb (G. Suits) o Ümberütlus Ehk perifraas Rõhutab nähtuse mõnd väljapaistvat joont, selle nimetust teisiti ümber üteldes Nt lauluisa, Emajõe Ateena Mõistatuse lemmikkujund o Tabu Sõnakeeld, samuti ümberütlus, ja sellega kattuv maheväljendus ehk eufemism o Sümbol Võrdkuju, pilt, märk, mis esindab mõnd nähtust või mõistet, eriti abstraktset Nt täht süttib ehk taevas su üle veel; üht saart mina otsin Sümbolism püüab asjade ja sõnade tagant avastada kõrgemat tegelikkust, sageli nt jumalat. o Allegooria Sümboolne kõne võib areneda mõistukõneks ehk allegooriaks, kus
Kolmandaks, ka tavalisi nimisõnu või verbe saab kasutada argikeeles laiemas ja teistsuguses tähenduses kui kirjakeeles. Samas on ta ka järeldas, et slängisõnavaral on ühised jooned. Kõigepealt, sõnavaras on eelkõige tegemist vormilise ja semantilise markeeritusega. Teiseks, slängi iseloomustab variatiivsus ehk sama lekseemi või tähenduse kohta paljude häälikuliste või sünonüümsete variantide olemasolu. Lõpuks, osa slängi on üsna kujundlik(metafoor, eufemism võidüsfemism). See tähendab seda, et släng omab tugevat hoiakulisust, hinnangulisust ja irooniat. Mitte ainult Tiit Hennoste vaid ka Mai Loog on kirjutanud peaaegu ühe skeemi järgi. Mai Loog (1991: 10) on jaganud slängisõnavara kolmeks rühmaks:kõige sagedasemad slängisõnad, alfabeetilises järjestuses kesmise sagedusega ja vähe kasutatavad slängisõnad. 1.4 Argikeele uurimine mujal maailmas ja Eestis 2 VENE LAENUDE AJALUGU EESTI KEELES 2.1 Laenamine
Aga jahvatab, juured, sammas? „Edda“ Grotte laulu imeveski, vedade soma (samaaegselt jumal, taim ja joovastav jook) --------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------- 50. Missugused etümoloogiaid on esitatud kuningas Oidipuse nime seletamisel? Oidipus = Jämejalg Oedipus Tyrannus; Or, Swellfoot The Tyrant (1820) Jaan Puhvel: Nimi Oidi-pous/Oidi-podes – Jämejalg, on ilmselt sünonüüm või eufemism. Õieti Oidi- peos/Oidi-posthes –membrum virile, meheliige, „kolmas jalg“. Sisuliselt Oidi-phallos– Punnt..a/Pakst..a; vrd Ithyphallos – jäikt..a ehk Dionysose pidustustel kantud sau; ka liiderlik mees. Labdakos (lambda – λ; lonkur), Laios (vasak) – vasakut jalga liipav 51. Mille poolest erinevad Sophoklese sõnastatud Oidipuse motiivi tõlgendused varasemate autorite, nt Homerose tõlgendustest? Homeros- Oidipus jäi Teeba linna valitsejaks
muu nähtuse või esemega, mis antud eset meenutab. (Süda = armastus, ankur = lootus) 8. Paradoks vastuoluline, ebaloogiline ja isegi absurdne väide. Tuumakas ütlus, mis sisaldab üldistust ja näilisele vastuolule vaatamata tõde. (Tasa sõuad, kaugele jõuad) 9. Oksüümoron mõttekas mõttetus. Ühendatakse pealtnäha ühendamatud mõisted nii, et tuleks välja nähtuse paradoksaalne iseloom. (Vanapoiss; magus valu). 10. Eufemism pehmendav, ilustav või ümberütlev väljend ebameeldiva asemel. (Vana = auväärses eas) Kõlakujundid: 1. Riim sarnasekõlaliste sõnade kordumine (nt maja-kaja, tuba-luba) 2. Onomatopöa loodushäälte jäljendamine sõna moodustamisel (nt sulinal, vulinal, sädinal, põrinal); 3. Alliteratsioon konsonantide kordus sõnades (nt kägu kukkus kuusikus) 4. Assonants vokaalide kordus sõnades (nt anna aega atra seada) Lausekujundid:
POEETIKA Luule keeleline looming Ilukirjanduslik lüüriline, eepiline, dramaatiline tekst Poeetika luulekunsti, laiemalt ilukirjanduslikkuse õpetus. Kirjanduslikkus toimib seostes teose, autori, keele, teiste tekstide, maailma ja lugeja vahel kirjandusele võib läheneda mitmeti. Lähilugemine teose tõlgendamine selle struktuurist lähtuvalt. Psühholoogiline vaatlus, elu- ja loomingulooline vaatlus teose tõlgendamine läbi selle autori Ühiskondlikud teooriad teose tõlgendamine läbi selle tähenduse ehk läbi selle seose maailmaga Intertekstuaalne lähenemine teose avamine teiste tekstide taustal Lugejakeskne analüüs teose avamine läbi selle vastuvõtu ehk lugeja reaktsiooni. Sõnakunstis on olulisel kohal kujundid, ilukirjandus ongi kunstilise keelekasutuse tulemus. Ilukirjanduse mõistmine algab kujunditest aru saamisel. Ilukirjandusel on tavaliselt mingi väärtus vaimne, keeleline, moraalne, ajalooline jne Kujundi...
8. allegooria ehk mõistukõne 9. sünestees päiksevalguse lämmatav lõhn levis üle linna 10. metonüümia Mul on Tammsaare lugemine pooleli · sünekdohh Kogu rahvas armastab Anu Saagimit 11. tabu ehk sõnakeeld 12. eufemism Kus teil siin saab käsi pesta? 13.iroonia 14.hüperbool ääretu meri 15.litootes D. Lausekujundid ehk figuurid · anafoor ehk alguskordus (a --- / a ---) · epifoor ehk lõpukordus ( --- a / --- a) - lõppriim - refrään Oh ma vaene Tarto liin
Kreeka teater Kreeka draama on välja kasvanud Dionysose auks peetavatest pidustustest. Aga see pole ainuke draama allikas. Draama tekkimise küsimuses on mõndagi vaieldavat, kuid võib kindlasti väita, et draama algeod sisaldusid juba rahvaloomingus, lüürilises luules (näiteks, pulma- ja nutulauludes), milles leidus mõningaid miimilise mängu ja dialoogi elemente. Paljudel juhtudel eraldus koorist eeslaulja, kellega kooril arenes dialoog. Miimilised mängud koos maskeerimisega (kasutati mõne jumala, deemoni ja eriti loomade maske) etendasid tähtsat osa põllunduskultustes: viljakuspidustuste ajal kujutati neis mängudes vana surma ja uue sündi, noore võitu vana üle, viljakusdeemoni surma ja ülestõusmist. Õgimine, suguline ohjeldamatus, ropendamine pidid kindlustama hea viljasaagi, loomade sigivuse ja toidukülluse-aasta. Kreeka kultusliku draama näidiseks võib olla püha mäng müsteeriumide ajal, mida peeti Eleusises. Siin kujutati Persephone ...
Müüt ja mütoloogia eksam 1. Mis on müüt, mis on mütoloogia? Too esile korduvaid tunnuseid müüdi definitsioonides. MÜÜT 1) ÕS -pärimuslik kujutelm millegi tekkimisest -ratsionaalselt põhjendamata petlik kujutelm 2) ÜLO VALK - sakraalne lugu, milles tegutsevad jumalad, vägilased ning teised olendid, kes korraldavad kosmost ja seavad sisse praeguse maailmakorra. Kirjeldatud sündmused toimuvad kauges minevikus, algaegadel. 3) PEETER ESPAK - Kujundlik maailma, inimeste, jumalate olemuse (sünd, elu, surm, surmajärgne elu) kirjeldamine parasjagu kasutusel olevate teadmiste seisu ning keeleliste vahendite abil Korduvad tunnused: esteetiline väljendusvahend, jutustus, kirjalik vorm;s sisu puudutab jumalaid või teispoolsust; ülesanne on algupära seletamine (etioloogia); valesti mõistetud või "primitiivne" teadus; muudavad unniversaalse konkreetseks ja arusaadavaks; väljendavad uskumusi, kollektiivseid k...
Värss. Siire. Värsisüsteemid. Värsijalg. Värsimõõt. Trohheus. Jamb. Daktül. Amfibrahh. Anapest. Riim. Riimitüübid. Algriim. Lõppriim. Täisriim. Irdriim. Liitriim. Meesriim. Naisriim. Daktülriim. Hüperdaktülriim. Paarisriim. Ristriim. Süliriim. Ahelriim. Lausriim. Segariim. Tuntumad riimitüübid. Kõne-, lause ja piltkujundid (,,Poeetika", lk 3959). Epiteet, võrdlus, metafoor, isikustamine, ümberütlus, allegooria, metonüümia, kordus, parallelism, antitees, astendus, retooriline küsimus, ellips, sõnamäng, paradoks, ristlause. Salm. Kinnisvormid. Ballaad. Sonett. Itaalia, prantsuse ja inglise sonett. Sonetipärg. Koomapalat "Poeetika" ILUKIRJANDUSLIKKUS ! Luule e POEESIA on keeleline looming, kunst. Ilukirjanduslikud tekstid: --> lüürika ! ! ! -> eepika ! ! ! -> dramaatika POEETIKA--> filoloogia ja filosoofia haru, mis uurib ilukirjanduslike tekstide olemust, ehitust ja toimet. --> Luulekunsti või laiemalt iluki...
R. Wells keeleteadlane, palub välja viisakuse kui PP (polite principle) mis tihti töötab kooperatiivsuse vastu. Ta päästab olukordasid. Grice esitab koop. põhimõtteid kui universaalseid. Viisakuspõhimõtted ei saa aga olla viisakad ühes ja ka teises kultuuris. Jaapani keeles tuleb vältida ,,ei" ütlemist, tuleb rääkida vihjates, läbi presuppositsiooni. Kuidas nim. asju? Inglise kirjanik J. Lilly kirjutas teose ,,Eupheus", kus nimetatakse asju ümber eufemism ; vastand on kakofoonia ebakõla, ,,imelik". Tuleb rääkida vihjamisi ja kaudselt. Kõneaktid speech act J. Austin 1960. postuumselt välja antud raamat ,,How to do things with words". Austini loengud võeti linti; ta ei improviseerinud, luges loenguid täpselt. J. Searle. Pragmaatika. Austini teos avas uusi perspektiive keelefilosoofias. Kõnelemine on eesmärgistatud tegevus ja keel on selle vahend. Keel on vahend, aga täiesti teise eesmärgi saavutamiseks (tahad kedagi tappa,
L), sh personifikatsioon (viletsus luurab meid ringauditooriumi pinkide all) (7) perifraas ehk ümberütlus (Lauluisa) (8) allegooria ehk mõistukõne (abstraktne tegelane) (9) sünestees - (päiksevalguse lämmatav lõhn levis üle linna) (10) metonüümia ülekanded (Mul on Tammsaare lugemine pooleli) sünekdohh ümbernimetamine, rajaneb reaalsel suhtel (osa-tervik) (Kogu rahvas armastab Saagimit) (11) tabu ehk sõnakeeld (hallivatimees hunt) (12) eufemism pehmendav ümberütlus (kus teil siin saab käsi pesta? - kus vannituba on?) (13) iroonia (oh kui kena!) (14) hüperbool kunstiline liialdus (ääretu meri) (15) litootes kunstiline vähendamine (maja oli marjasuurune) Keele organiseerituse kaks külge ja nende seos kesksete kujunditega: 1.metonüümia külgnevus / süntagmaatiline printsiip 2.metafoor sarnasus / paradigmaatiline printsiip
R. Wells keeleteadlane, palub välja viisakuse kui PP (polite principle) mis tihti töötab kooperatiivsuse vastu. Ta päästab olukordasid. Grice esitab koop. põhimõtteid kui universaalseid. Viisakuspõhimõtted ei saa aga olla viisakad ühes ja ka teises kultuuris. Jaapani keeles tuleb vältida ,,ei" ütlemist, tuleb rääkida vihjates, läbi presuppositsiooni. Kuidas nim. asju? Inglise kirjanik J. Lilly kirjutas teose ,,Eupheus", kus nimetatakse asju ümber eufemism ; vastand on kakofoonia ebakõla, ,,imelik". Tuleb rääkida vihjamisi ja kaudselt. Kõneaktid speech act J. Austin 1960. postuumselt välja antud raamat ,,How to do things with words". Austini loengud võeti linti; ta ei improviseerinud, luges loenguid täpselt. J. Searle. Pragmaatika. Austini teos avas uusi perspektiive keelefilosoofias. Kõnelemine on eesmärgistatud tegevus ja keel on selle vahend. Keel on vahend, aga täiesti teise eesmärgi
); 7. Personifikatsioon (viletsus luurab meid ringauditooriumi pinkide all) 8. Perifraas ehk ümberütlus ( Lauluisa) 9. Allegooria ehk mõistukõne ( abstraktne tegelane) 10. Sünestees - (päikesevalguse lämmatav lõhn levis üle linna) 11. Metonüümia - ülekanded (Mul on Tammsaare lugemine pooleli) 12. Sünekdohh - ümbernimetamine, rajaneb reaalsel suhtel ( osa-tervik) (Kogu rahvas armastab Saagmit) 13. Tabu ehk sõnakeeld (hallivAatimees- hunt) 14. Eufemism - pehmendav ümbertlus (kus teil siin saab käsi pesta? - kus vannituba on?) 15. Iroonia (oh kui kena!) 16. Hüperbool -kunstiline liialdus (ääretu meri) 17. Litootes - kunstiline vähendamine (maja oli marjasuurune) 10. Lausekujundid. 1. Anafoor ehk alguskordus (a---/a---) 2. Epifoor ehk lõpukordus (---a/---a), sh lõppriim ja refrään (Oh ma vaene Tarto liin! K.H.) 3. Parallelism ehk mõttekordus 4. Antitees ehk vastuseade 5
soovidele. Hea loosungi loomiseks on vaja oskust kasutada meisterlikult erinevaid kõlakujundeid. Hästi mõjuvad inimestele emotsionaalsed väljendid. (Aava 2003: 88) Kõlakujundite alla läheb ka tabu ehk sõnakeeld. See tähendab seda, et inimestel on mingisugune usuga seotud kartus või uskumus, mis keelab sellele ühiskonnagrupile mingi sõna kasutamise. (Aava 2003: 89) Keeldsõna asendatakse siis eufemismiga. Eufemism on pehmendav või ilustav väljend ebasündsa asemel (Aava 2003: 89) Näiteks demagoog kardab, et kui ta ütleb asju nii, nagu nad on, või kasutab mõnda ebameeldivat sõna, siis näevad inimesed tema plaani läbi ja seega pälviks demagoog inimeste pahameele. Võidakse kasutada ka vähetuntuid võõrsõnasid, et olukorda kontrollida ning samas jätta endast parem mulje ja tuua esile selle, et isik on laialdase silmaringiga. (Aava 2003: 89-93)
hellitused). Slängisõnavara iselooomustavad mõningad ühised jooned: - slängis on tegemist sõnavara vormilise või/ja semantilise markeeritusega, st mitteneutraalsusega; - slängi iselomustab variatiivsus, st sama lekseemi või tähenduse kohta paljude häälikuliste või sünonüümsete variantide olemasolu. Ühel slängismil palju variante; - osa slängi (eelkõige sotsiaalne ja varjav) on kujundlik (metafoor, eufemism või düsfemism), talle on omane tugev hoiakulisus, hinnangulisus, eriti huumoor või, iroonia. Slängis on olulised need valdkonnad (asjad, kohad, teemad, tegevused jms) mis on vastava kasutajarühma elus olulised, st slängi pole mitte igasugustest leksikaalsetest väljadest. Nii on noorteslängis oluline anda erinevaid nimetusi väljadele tüdruk, poiss, rumal inimene, eri stiili noored, alkohol, joomine, toit, raha, seks, suguelundid, kool/õppeained jm (vt Loog 1991)
omistamine: Mõte südant sööb; Nüüd nutab mu igatsus. Ümberütlus - ehk perifraas rõhutab nähtuse mõnd väljapaistvat joont, selle nimetust teisiti ümber ütledes: Lauluisa: Kirjaneitsi. Ümberütlus on mõistatuste lemmikkujund: seest siiruviiruline, pealt kullakarvaline; ilma nõela pistamat. Ümberütlused on ka sõnakeeld ehk tabu (Issand; Põrguvärst; härra direktor mitte Ants või Maali) ja sellega kattuv maheväljendus ehk eufemism: põlluramm, armurõõm. 8 SÜMBOL ehk võrdkuju, pilt või märk , mis esindab mõnd nähtust või mõistet, eriti abstraktselt. Sümbolism kui kunstivool püüab argipäevaste asjade ja sõnade tagant avastada kõrgemat tegelikkust, sageli jumalat nagu E. Enno. Allegooria Sümboolne väljendus võib laieneda mõistukõneks ehk allegooriaks, kus tekst tervikuna vihjab millelegi, millest otse juttu ei tehta. H
a) epiteet a) retoorilised pöördumised a) algriim b) võrdlus b) kordused(refrään) b) anagramm c) metafoor c) parallelism c) onomatopoeetilised sõnad d) metonüümia d) antitees d) riim e) hüperbool e) ellips f) sünekdohh g) personifikatsioon h) allegooria i) eufemism KÕNEKUJUNDID Epiteet- lisasõna(om), mis tõstab põhisõna tunnusteist esile. Nt: sinkjas taevas, rõhuv vaikus Võrdlus- nähtuse kõrvutamine sarnasuse alusel. Nt: kihinat-kahinat täis nagu sipelgapesa Metafoor-peidetud võrdlus, milles võrreldav nähtus on asendatud kujutluspildiga. Nt: sinitaeva silm= päike Metonüümia- tähenduse ülekanne suhte alusel. Nt: kokku said kroonitud pead Hüperbool- liialdav suurendamine
A abstraktsionism 20. sajandi alguses tekkinud kunstivool, mis jaguneb geomeetriliseks ja ekspressiivseks abstraktsionismiks. Esimesel juhul moodustub pilt geomeetrilistest kujunditest, teisel juhul kasutab kunstnik oma tunnete väljendamiseks värvilaikude vaba paigutust. Näiteks Piet Mondriani (18721944) või Vassili Kandinsky (18661944) looming. absurdikunst kunstimeetod, mis sündis vastusena Teise maailmasõja õudustele. Selle suuna esindajad väljendasid oma teostes katastroofi üle elanud inimese tundeid ja mõtteid. Absurditeoste tegelased on kaotanud isiksusele omased jooned. Nende tegevusel puudub eesmärk ja elul väljavaade, nad on vaid olendid, kes elavad antud hetkes kellegi armust. Absurdikirjanikena on saanud tuntuks näiteks iirlane Samuel Beckett (1906) ja rumeenlane Eugéne Ionesco (1912), eesti kirjanikest on absurdi Mati Undi (1944) loomingus. Achilleus kuningas Peleuse ja merenümf Thetise poeg. Achilleuse ema kastis ...
PILET NR1 - ILUKIRJANDUSE OLEMUS JA TÄHTSUS, SEOS TEISTE KUNSTILIIKIDEGA (SELLE JAOTUS) Teaduskirjandus Publitsistika Tarbetekstid Graafilised Elektroonilised väitkirjand (ajakirjandus) eeskirjad tekstid tekstid artikkel uudis päevik kaardid telekas essee kuulutus juhised gloobus internet uurimustöö reklaam spikker skeemid arvuti referaat artikkel reklaam plakatid telefon koomiks kuulutused e. grafiti reportaaz fisid tatoveering kiri kujundatud tekstid Ilukirjandus ehk belletristika (kirjandus kui kunst) I Eepika ehk proosa 1)Rahvaluule muinasjutud - " 3põrsakest" muistendid ehk müüdid - Suur Tõll naljandid - "Peremees ja sulane" Leida Tiagme anekdoot mõistatused vanasõna...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
