opositsioonidest: peateemad on surm/elu, öö/päev, kirg/tüdimus, aeg/ajatus või hetk/igavik ning mina ja sina. Need vastandid on äärmiselt ühtsed, kuuluvad orgaaniliselt kokku, tähistades sama teema vastaspoolt mitte ainult ööd pole päevata, vaid nende järgnevus on loomulik. Hirve luules leiab palju eri tüüpi helikordusi, ohtralt on homonüüm- ja täisriimide kõrval ka nn. ebatäpseid riime, ird ja liitriime. Nii suhestub Hirve luule kas või puhtalt riimide kaudu sümbolismiga, vooluga, millega Hirve luule kujundlikku ja temaatilist maailma kõige sagedamini on seostatud. Hirve seni viimane kogu "Ülemlaul" ilmus eelmisel aastal ning kandideeris kirjanduse aastapreemiale. näe valvur toetand nurka püssiraua on tardumuses püsind neetult kaua kui oleks juba läbitud see lõik... perroonilt kostab konemehe hõik ning keegi pimeduses tõstab saua ses jaamas rong ei peatu kuigi kaua: vast ühe inimelu ongi kõik
avaldati 1990.aastal, see kuulus kogumikku ,,Luulekassett 90". WÄIKE HIPI See on yx maailm mis awali mu ees On minu ainukene ainuõige tee See on see sõna milles lahustub mu tusk On minu elustiil ja enesesseusk Mis on õnn mis on armastus? Seni kestis weel sarnasus samaxsaamise saladus endaleidmise alandus Murtud riimide walus keel Ah las kesta see lummus weel Ah las lennata linnud weel yle Tallinna taewaste Las nad laulawad minule läbi suwe ja sygise: Sydametu on sarnasus millex maailmas armastus see mis polegi saladus enam ammugi alandus LÕPUTU JUULI ÕHTU/TOOMPEA Halli pilwise taewa all on mu linn & mu keha Akendele libisewad näod
Marie Underi sonettide maalilisus Marie Underi sonette lugedes maalib iga rida ette üha tervikuma pildi. Ennast võib unustada riimide vahele, võib kaotada taju reaalsusega. Tunne, nagu vaataks pildiraamatut, mitte loeks teksti. Luule on täis loodus ja armastuselamusi. Kordagi ei tule ette keele sõlmi, kogu luule voolab nagu jõgi. ,,Merilind" on väga detailne. Igas reas on toodud esile linnu välimus ning tema tunded. Under on hinnanud linnu ilu ja kuidagi üritanud aru saada linnu muredest, tahtnud lennata koos linnuga ja läbida tema kurb teekond.
kui haige tiivaga lind, kel kull ära kiskunud tiiva ja kellel haige ka rind. Lugedes Liivi üht luulekogudest, jäi mu silm peatuma pealkirjal ,,Lumehelbeke", mis tuletas mulle kohe meelde aega, mis veel väiksem olin. Kui oli vaja mingisugune luuletus pähe õppida, oli see just sobiv oma kergete riimide ja lihtsuse pärast. Kui sõnad meelest läksid, siis sai ikka omast peast veel juurde ka lisada, põhiline oli ikka tasa tasa. Enne eilset, ma ei olnud Juhan Liivi luulega eriti suures kokkupuutes olnud, kuid see vähene, mis ma teada sain, suutis jätta mu südamesse tükikese nukrat ilu ning suurt austust. On olnud ainult üks Juhan Liiv ja vaevalt teist samasugust luuletajat veel kunagi tuleb.
Pulga Jaani tuntum teos on antud väljaandest Egämehe reinlendri. Tema loomingut leiab muinasjutu laadseid luuletusi, unelaulu moodi luulet, lustakaid juhtumite kirjeldusi, kus kasutab kuulsaid nimesid (Mona Lisa, Linda eesti kultuurist). Kui sirviks raamatut kiirelt, siis märkab igaüks kohe, et et tema tekstid on palju pikemad kui teistel. Sellest tulenevalt on need sisutihedamad, kirjeldavamad. Kasutab rohkelt q täht mis on võru keele omane. Riimide kasutamise poolest sarnaneb väga Rutlase stiilile. Samuti kasutab abab ja aabb rütme, kuid aabb esineb rohkem. 2
Francesco Petrarca looming Petrarca itaaliakeelsed värsid on suunatud tema armastatule, Laurale. Pärast Laura surma kogus ta need suureks luuleraamatuks "Laulude raamat", kuhu on Petrarca luulelooming suures osas koondatud. ,,Laulude raamat" on tuntud ka ,,Riimide" nime all (,,Canzoniere" e. ,,Rime"). Teos koosneb kahest osast: ,,Madonna Laura eluajal" ning ,,Pärast madonna Laura surma". Raamatu peaateemaks on armastus Laura vastu ning see algatas uusaegse lembelüürika. Kohtumine noori kauni Lauraga muutiski poeedi elusamal kombel, nagu Beatrice mõjutas Dante loomingut. Laurast saigi tema muusa, keda ta paljude aastate kestel oma värssides ülistas. Alguses tähendab armastus Petrarcale armastatu rituaalset jumaldamist, igavest ja muutumatut,
kui vaid tühjade sõnade paberile kandmine, see on miski, mis vajab pühendumist ja armastust, ning mis kõige tähtsam- vaimset tugevust. Sageli ohverdavad luuletajad endast liiga palju ning saavad sellest aru alles siis, kui on juba liiga hilja. Runneli ja Lepiku luuletuste puhul jääb silma nende mõningane monotoonsus, mis on ilmselt põhjustatud väga lihtsate riimide kasutamisest- ,,Laulik" on paarisriimiline, ,,Täna ma luuletan" ristriimiline. Sellele vaatamata on nende kahe luuletuse sisu mõistmine lihtsam ja see muudab luuletused meeldejäävamaks. Luige teos on ristriimiline, kuid jätab veidi vabavormilise mulje eriskummalise silpide arvu tõttu mõnes reas, muutes luuletuse sujuva lugemise keerulisemaks. Kareva ,,Kui kirjutan," on teise kolmega võrreldes veidi eriilmeline- mingil määral
York'ist, täpsemalt South Bronxist, kui madalama klassi tumedanahaliste noorte (mustade ja puertoricalaste) kultuur. Kui 1960ndatel ehitati Bronxi-läbivat kiirteed, jäid väga paljud inimesed kodutuks ning uued etnilised grupid hakkasid endale looma uut kultuurikeskkonda. Räpp-kultuur on sotsiaalpoliitilise olukorra tulemus, mille all need oma nahavärvi tõttu kannatasid. (Cafe TEA 2008) Räpi esituse puhul on oluline selle riimide, intonatsiooni, kiiruse isikupärane kastutus ehk räppija flõu (inglise keeles flow). Räpitakse sageli mõne instrumendi abil etteantud rütmi järgi ehk biidi (beat) peale. Enamasti teevad räpile tausta DJ-d (disc jockey), kes mängivad mitut plaadimängijat kasutades mitmekesiseid rütme, kasutatakse ka rütmisüntesaatoreid, aga ka 5 naturaalseid pille
aasta film 8 Mile, 2005. aasta Sean 'Diddy' Combs'i esinemine saates Martha Stewart Living ning 2005. aasta Tennesseel- põhineva Three Six Mafia võidetud parima laulu Oscar. Räpp või räppimine on keerukaid rütme ja erinvaid riimivorme kasutav laulev rääkimine, mis on hip-hop muusika üks põhikomponentidest. Räpp kasutab üldiselt kõiki tänapäeva luules tuntud riimivorme, kuid iseloomulik on algriimi, siseriimi ja irdriimi kasutamine. Räpi esituse puhul on oluline selle riimide, intonatsiooni, kiiruse isikupärane kastutus ehk räppija flõu. Räpitakse sageli mõne instrumendi abil etteantud rütmi järgi ehk biidi (beat) peale. Enamasti teevad räpile tausta DJ-d (disc jockey), kes mängivad mitut plaadimängijat kasutades mitmekesiseid rütme, kasutatakse ka rütmisüntesaatoreid, aga ka naturaalseid pille. Rütmitausta võib teha ka suuga, seda nimetatakse biitboksiks ('beatbox'). Räpp on on
viis, kuus, seitse. Ei su singid korstnas suitse. "Mängime neid mänge" 1990 PLAKSUTAMISMÄNGUD Plaksutamine rõhutab laulu rütmi. Plaksutamismänge on igas eas ja iga oskustasemega lastele, alates lihtsaimast (Patsi-patsi) ja lõpetades keerukate rütmidega. MEELESPEA Vanus 2-6 Toas ja õues Laste arv: piiramatu Aeg: 10 min ja kauem Abi vajalik väiksemate laste puhul Ei määri VAHENDID pole vajalikud Mida laps õpib? Plaksutamismängud on head rütmi tabamiseks, laulu kulu (näiteks riimide) etteaimamiseks ja käte osavuse arendamiseks. mida teha: Kaheaastane plaksutab kindlasti meelsasti käsi koos järgmise lihtsa laulukesega. PATSI-PATSI LEIVAPÄTSI Patsi, patsi leivapätsi, siilu, saalu, saiapätsi veere, veere kakku, (2x) viska ahju, hopp (tehakse kahe käega viskeliigutus) PLAKSUTA JA KOPUTA Kolmeaastasele on juba jõukohane vaheldumisi plaksutada ja koputada. Plaksuta, plaksuta, mis siis muud, kui plaksuta! Koputa, koputa, mis siis muud, kui koputa!
pühäpäivi: laisal kõrd kõtt haige, päiv pää haige", ,,Hooletu on hullem kui laisk: laisk teeb natuke, aga teeb valmis, hooletu jätab puhas poolele." Õpetussõnades esineb laiskuse teema juures ka midagi refrääni taolist: 6:10-11 on identne 24:33-34 ja 22:13 sarnaneb 26:13-le. Sealjuures tundub mulle 6 ja 24 peatüki karmikõlaline ,,refrään" hüperboolsena ja seeläbi poeetilisena. Eesti vanasõnad muudab aga luuleliseks riimide kasutamine: ,,Laisk alles haigutab, usin juba maigutab", ,,Päev lükkab ööle, laisad lähevad tööle". Vanasõnades esineb palju eitusi, mis on võrreldes Õpetussõnadega jällegi eriomane: ,,Ega laisku ei külvetä ega küntä, nemä kasvava esi", ,,Ega töö konti riku", ,,Ega kass jõkke lähä". Eriti põnevad on sisulised erinevused ja sarnasused. Õpetussõnades korratakse mitmel korral mõtet, et ,,Laiskus langetab sügavasse unne ja
kirjandusliku loominguga a-b-b-a (süliriim) · Viimased eluaastad elas Padova lähedal · Värsimõõduks kujunes 11-silbik Arqua külas (endecasillabo). Looming: · Tihti püstitab soneti esimene pool · Luulelooming suures osas koondatud probleemi, millele teine pool vastab "Laulude raamatusse", tuntud ka · Selle tuntuimad harrastajad olid 13.-14. "Riimide nime all" sajandi poeedid Dante Alighieri, Guido · Sisaldab 317 sonetti, 29 kantsooni, lisaks Cavalcanti ja Francesco Petrarca. madrigale, sesktiine ja muid tolleajase lüürika liike William Shakespeare (1564-1616) · Raamatu peateemaks on armastus Laura · Sündinud 23. aprill 1564 vastu · Surnud 3. mai 1616
luuletaja esinenud viljaka tõlkijana, eestindades saksa, inglise, prantsuse ja antiikaja autorite, esmajoones Heine, Schilleri ja Goethe töid. Samuti on ta tõlkinud ka vene luuletajate töid. [10] Anna Haava loomingus on hinnatud esmalt luuletaja sügavat humanismi, mis ei lubanud tal rahule jääda kodanliku ühiskonna tegelikkusega ja sundis kirjanikku avaldama selle vastu protesti. Luuletustest on kõige silmatorkavamad Haava armastuslaulud. Vormiliselt on luuletaja luuletused lihtsad, riimide kõlavusele ja värskusele on ta tihti isegi vähe tähelepanu pööranud. Haava luule üks iseloomulikuimad omadusi on lauldavus, sõna sidumist muusikaga. [10] 6 Tsitaadid ,,Kunst peab teenima rahvast ja sellepärast ei tule seda vaagida sellest vaatevinklist, kuivõrd oleks ta sobiv ,,Euroopasse viimiseks’’, vaid hinnata sellelt seisukohalt, kuivõrd
käsitletud teema üle. Tegelaste käitumise motiivide loetust; analüüs. Oma arvamuse sõnastamine ja põhjendamine. Küsimustele vastamine tekstinäidetega või oma sõnadega. Töö tekstiga: tundmatute sõnade tähenduse selgitamine, märkmete tegemine loetu põhjal, märksõnaskeemi, küsimuste koostamine. Loetava kohta kava, skeemi/kaardi koostamine. Rollimäng. Dramatiseering. Luuletuse sisu eripära määramine (loodus, nali jne); Tekstiloome riimide leidmine ja loomine, riimuvate sõnade toel värsside loomine. Luuletuse ja proosateksti mõtestatud jutustab ja kirjutab loetust esitamine (meeleolu, laad). ning läbielatud Trükised (raamat, ajaleht, ajakiri), nendes sündmusest; orienteerumine ja vajaliku teabe leidmine. jutustab tekstilähedaselt, kokkuvõtlikult
· Raskused sõnade eristamisest, nt laps on omandanud tervikud majakatus, jalgratas ning ei ole suuteline (pildi järgi) ütlema ainult katus või ratas; samalaadne on olukord, kus laps tajub käibefraaside sõnu ühtekuuluvatena headisu, headaega ega suuda näha tervikut moodustavaid osi iseseisvatena; tihtilugu liitub sellele ka häälikute ärajätmisest tulenav sõnakuju teatav moonutus, nt head aega adaaga; · Riimide leidmise raskused, nt laps moodustab sõnapaari semantilise ühtekuuluvuse alusel: sall-müts, mitte kõlalise sarnasuse alusel: sall-pall; · Ebasõnade kordamise ja moodustamise raskused. Kuna ebasõnadel puudub tähedus, on nende tajumine, salvestamine ja kordamine LR lastele väga raske. Fonoloogiliste protsesside raskustega lastele on iseloomulik, et nad ei suuda kaua aega: · Märgata oma kõne erinevust teiste inimeste kõnest;
" (Rolf Liiv) Viivi Luige luuletustes korduvad kujundid on igaühele tuttavad ja teada, seda rõhutab ka raamatu kaunis kujundus, fotodesse on kätketud tänavapilte, -saginat, vabrikusuitsu, mereäärse päikseloojangu taustal tumendavat linnasiluetti, puuokste kõverust ning kellatiksumist. "Eraldi tähelepanu väärib Luige luule rütm. See on väga isikupärane, ühtlaselt sugestiivne, aga mitte uinutav-loitsiv, vaid ürgugrilikult selgemeelne. Riimide 12 osas peaks ta olema eeskujuks kõigile noorluuletajaile- need on niivõrd loomulikud ja samas ka leidlikud." Selline on taas R.Liivi aus ja aval arvamus. Sama tuttavlik on luuletekstides sügisene punav pihlakakobar, piparmündilõhn, alt korterist kostvad päevauudised või äkiline tutvumine taas vanemaks saanud iseendaga, kui kohtame ootamatut peeglit. Luulekogu on läbinisti oma, eestlaslik ja räägib lihtsatest asjadest kaunis
Esiteks muidugi tänu soneti ja selle pärjavormi julgele käsitamisele. Kui varem oli luuletaja mees- ja naisriimide kõrval katsetanud sonetis ka irdriime, siis nüüd on riimidest hoopis loobutud. See on esimene silmatorkav detail, millega autor vähendab lüürilise alge mõjujõudu. Elavneb eepiline intonatsioon ja tähelepanu pöördub vormilt sisule soneti puhul ootamatu pööre. Temaatika on ajalooline ja küllaltki ränk, süzee oma sisult raske riimide mänglevus võiks neid mõlemaid oletatavasti kergesti kahjustada. Isamaa-armastuse totaalne energia on tugevasti muutunud selle traditsioonilise armastusluuleliigi tavalist vormi. Nagu riimi, nii hülgab Kangro sisu primaadi nimel ka sonetile omase silbilis-rõhulise värsimõõdu (jambi). Rõhkude süsteemipärasuse juures puudub silpide korrastatus, mis lubab olulisi märksõnu vabalt rõhutada, kahjustamata neid enama allutamisega värsiskeemile. Anakruusita nelikrõhkur
2. Retoorika ja stilistika: keskendub tekstide vormile ja stiilile (sõnavara, retoorilised võtted, süntaks, värsimõõt. 19. sajandil retoorika osatähtsus langes, arenes edasi stilistikana, mille meetodid ja uurimisfookus võeti üle kirjandus- ja ka kunstiteaduse poolt. 3. Stilistika uurib erinevate autorite stiili omapära, ka žanrite stiili nt ajaperioodi või rahvuskultuuri lõikes. Uurib nii grammatilist ülesehitust kui ka teksti kõla, riimide kaustust ja ka vormi. Strukturistlike koolkondade eelkäija. 4. Strukturalism -Struktuur > korra loomine maailmas, kirjandusel oluline roll maailma seletamisel, Strukturalistid uurivad, kuidas inimesed omistavad tähendust maailmale, mitte mis maailm on Uurib kirjanduse toimimist süsteemina Strukturalismi ei huvita, a) mida tekst tähendab, b) milline on selle väärtus vaid kuidas tähendus luuakse. 5
üksildust, kunagise kodu kaotust. Lõo luulekogu kohale. Sümboolsuse taotlusel on jutustuse viimane tsükkel on "Amores". Tema värsitehnika sündmustik soo süngete kirjeldustega. Soo kuulub toetub peamiselt traditsioonilisele meetrikale, kuid Lutsu varasema loomingu perioodi. Vaatamata stroofiliigendust kasutab ta äärmiselt harva ja jutustuse ilmseile romantilis-sümbolistlikele riimide suhtes pole luuletaja eriti nõudlik. sugemetele, on kirjanik sündmuste ja olukordade kirjeldamisel jäänud üldiselt realismi pinnale. 16. Friedebert Tuglas ja uusromantiline proosa. Jutustuse avaneb iseloomulik pilt asukoha poolest. 1886-1971 prosaist, kriitik, kirjandusteadlane ja Siin on kõrvu, rikaste härraste majad. Sombu- tõlkija. Sündis Tartumaal. Õppis H
Ralph Erskine roll. MUUSIKA Sel ajal, kui helilooja ja teatrimees Lars-Eric Brossner telefoniga räägib, jõuab tema kahe ja poole aastane poeg Hugo ronida talle põlvele, jutustada ühe loo, joonistada isa telefoniraamatusse, libistada end põlvelt maha ja istuda klaveritoolile, ühetooniliselt süveneda fa-dieesi ning improviseerida midagi laste bugi-vugi taolist. Aga mitte selleks, et demonstreerida oma oskusi või teadmisi muusika on tema jaoks liikumise, tantsu, laulu, riimide, rütmi, helide ja piltide maailm, milles tema viibib. Kui Lars-Eric Brossner ja näitleja Thomas von Brömssen tegid Barbro Lindgreni raamatu "Väikese onu saaga" järgi muusikalavastuse, moodustasid näitlejate jaoks mänguruumi keelpillikvartett ja habras flööt ning näitlejad elustasid sõnatult, muusika saatel, kurva loo väikese onu üksindusest, koera punase limpsiva keele soojusest, mis onukese rõõmsaks muudab, ning onu kohutavast mahajäetustundest, kui koer endale uue sõbra leiab
Mis puudutab Hispaania kirjandust, siis ei saa öelda, et seda Nõukogude ajal üldse ei soositud. Kurfeldt on tõlkinud palju ka saksa ja prantsuse keelest. Aga Hispaania jäi kõige südamelähedasemaks alaks. 1946 ja 1947 ilmus Don Quijote täielikult eesti keeles otsetõlkena. Sama raamat on mitmel korral välja antud. Aita Kurfeldt värssides kunagi ei tõlkinud, ainult proosas. Selles osas on teened August Sangalt, kes oli väga osav riimide tõlkija. 07.09.10 Nõukogude ajal soositi kirjandusklassika välja andmist, tugevasti oli pidurdatud moodsa lääne kirjanduse trükkimine. Vene keelde tõlgiti palju Ladina-Ameerika kirjandust, mis oli suunatud imperialismi vastu. Pablo Nerudat hinnati eriti Nõukogude maades. 1953- Valik luulet, seal sees on tsükkel ,,Armastuslaul Stalingradile". Ka poliitilist luulet. 1960ndatel ilus kogumik ,,Kivid ja linnud", ka eesti keelde Johannes Semperi tõlkes.
Seega võib lapse luuletõrjumise põhjuseks olla ebaõnnestunud esmakontakt. Sellepärast ongi lasteluuletaja missioon ülimalt vastutusrikas. (Krusten 2004: 116). Luule on keele intensiivistamine, selle väljendusvahendite laiendamine, ja kokkupuude sellega peaks algama võimalikult varases eas. Lasteluules tuleb arvestada värsitehnilisi lihtsustusi: riimiskeem, värsimõõt, stroofivorm ja luuletuse pikkus. Näiteks luule stroofilises kompositsioonis on oluline riimide paigutus (riimiskeem) ja distants. Kauged riimid realiseeruvad nõrgemini, nähtavasti seetõttu, et vahepealsed seosed toimivad ,,mürana". Lähestikku paiknevad riimid annavad täielikuma riimiefekti. Seepärast on arusaadav, miks lastevärssidelt nõutakse paaris- ja ristriimi, kaugemad riimid ei ole siin kohased. (Mäger 1979: 85). Lapsepärase luulestiili tekkimises mängisid suurt rolli nn suure kirjanduse lapsepõlve- ja noorusluuletused, naiivromantilise luule traditsioon
Juss oli väike peremees, talu liivaaugu sees, adraks kõver kapsaraud, äkkeks silgupüti laud, külvab kivikildusid, maltsa väikseid marjasid; kivist tõuseb rukis hea, matsamarjast odrapea Laanvee, Ervin 2002 "Lasteriimid ja rütmiharjutused hommikuringis" MEELESPEA Vanus 2-6 Toas ja õues Laste arv: piiramatu Aeg: 10 min ja kauem Abi vajalik väiksemate laste puhul Ei määri VAHENDID pole vajalikud Mida laps õpib? Plaksutamismängud on head rütmi tabamiseks, laulu kulu (näiteks riimide) etteaimamiseks ja käteosavuse arendamiseks. SÕIT-SÕIT Täiskasvanu põlvel ratsutamine on kõigi põngerjate lemmiktegevus. Kuna neid mänge mängitakse lastega juba imikueast peale, teavad nad sageli just hüpitamislaule kõige paremini. Enamik salme sisaldavad kahte erinevat elementi: sõitu mõnikord aeglasemat ja kiiremat ja vältimatut kukkumist. mida teha: Sõit, sõit sinna Ustav, L. 1985 "Muusikaõpetus kuueaastaste laste klassis"
komponisatsioonist. Luuletuse lõpp alati tugev, lõpeb puändiga. ("Maalija lõvipuuris"). Oluline luuletuse lõpp " Alguses oli lõpp".30ndate luule põhiteemat võib kujundlikud nimetada küsiva inimlapse looks või legendiks ("Titaanid"). Alveri maailmapilt väljendub ilmekalt luuletuses " Maailma saatust alati". Püüd vaimse kõrguse poole . Dramaatline konflikt on 30ndtae aastatele väga iseloomulik. ("Must madonna"). Ta on leidlik puhaste riimide kasutaja. Tema looming ei paista kuuluvat naiskirjanikule,tema varaseamt luulet on nimetatud arukaks , mehelikuks, puuduvad naiselikud õrnused , intiimsused noorusluules.Luule on tema elu , elamise viis ja võimalus.1930-40 - teisenes keelekasutus , kujundlikkus ja veidi ka temaatika. Algul kasutab nö rahvusvahelist sõnakasutust , hiljem aga pööras tähelepanu eesti folkloorile ja kirjandustraditsioonidele. ("Suvi"). Luulesse tuli ka realismi ("Udus", "Umbtänav" , "Öölaul"
annaabi.ee 
