meeleolu, 4) värvid olid sageli vastupidised loodusele 10. Kes oli tuntuim fovistlik kunstnik? Mis oli tema loomingu eesmärk? Henri Matisse, kunsti eesmärk oli inimest rõõmustada 11. Mis on ekspressionismi iseloomulikud jooned? (4) 1) väljendab kunstniku tundeid, elamusi, 2) joonistus oli lihtsustatud, üldistatud või nurgeline, 3) kõike kujutati dramaatilises valgused, 4) inimesed jõhkra ja inetu välimusega, ,,porised" värvid 12. Nimeta mõni ekspressionistlik kunstnik. Ludwig Kirchner, Emil Nolde, Otto Dix 13. Mis muutused toimusid Eesti kunstielus 20.saj alguses? pandi alus näitusetegevusele, pandi alus kunstiharidusele, pandi alus kunstnike organisatsioonidele, professionaalsel tasemel kunstikriitika. 14. Mis mõjutusi võib täheldada Ants Laikmaa loomingus? Nimeta mõni tema tuntud teos? Tema loomingus võib täheldada läänemaade mõjutusi. ,,Marie Underi portree", ,,Lääne neiu". 15. Keda võib pidada 20
Ernst Barlach on ekspressionistlik saksa skulptor ja kirjanik. Kuigi esimese maailmasõja alguspäevil oli ta sõja poolt, on ta enamasti tuntud tema skulptuuride poolest, millega ta protesteeris sõja vastu. Enamus tema töid konfiskeeriti natsi saksa töölispartei poolt. NOORUS Ta sündis 2. jaanuaril 1870 Wedelis, Holsteinis Johanna Luise Barlachi ja Dr Georg Barlachi vanima pojana. Algkoolis õppis ta Ratzeburgis. Sellel perioodil suri varakult ta isa, 1884. aastal. ÕPINGUAASTAD Barlach õppis 1888. kuni 1891. aastani Gewerbeschule'is Hamburgis. Tänu tema artistlikule talendile jätkas ta õpinguid Dresdeni kuningliku kunsti koolis 1891. kuni 1895. aastani. Sellel ajal valmis tal esimene suurem skulptuur Die Krautpflückerin. Peale seda õppis ta veel ühe aasta Pariisis Acade'mie Julianis. KUJUNDAVAD AASTAD Peale õpinguid töötas Barlach skulptorina ja illustreerijana. Mõnda aega oli ta keraamika õpetaja. Ta esimene näitus toimus Kunstsalon Richa...
Tema harmooniad baseeruvad noodi ülemtoonidel, mis annavad ta muusikale salapärase hõngu. Nagu teada on impressionism poeesias (Rilke jt.) lähedalt seotud sümbolismiga, kus oluline oli vihje, mitte kindlaksmääratus. 2. Ekspressionism Millal ja kus: 20. sajandi esimestel aastakümnenditel Austrias ja Saksamaal Tähtsamad teosed: ,,Tunnistaja Varssavist" Arnold Schönberg Mis ajendil on see kirjutatud? A.Shönberg kujutas selles teoses surmalaagrites kogetut ja nähtut. Missugune on ekspressionistlik muusika? Ekspressionistlik muusika on ülimalt intensiivne, sageli forsseeritud väljenduslaadiga. Täielikult pääses ekspressionism mõjule Arnold Schönbergi teostes. Iseloomulikud on kontrastid, kõpingeline emotsionaalsus , teravajoonelised meloodiad, dissonantside rohkus. Teosed on traagilised. 3. Muusika USAa 21. sajandi I. pooles. - sümfooniline jazz Alusepanija: George Gershwin (1898 - 1937) Tähtsamad teosed: - ,,Rhapsody in Blue" (G.Gershwin)
Enne I maailmasõda (1914-1918) võime rääkida hilisromantismist ja ekspressionismi esimesest lainest (Richard Straussi “Salome” ja “Elektra”, Schönberg). Pärast Euroopa riike vapustanud ja suuri poliitilisi muutusi kaasa toonud I maailmasõda a) tekkis vastuseis romantismile ja ekspressionismile, sooviti objektiivset, selge vormi ja korrastatud rütmiga muusikat ning võeti mudeliks barokk ja klassitsism; b) jätkus ekspressionistlik liin, ajendatuna sõjakoleduste ja –kannatuste üliemotsionaalsest kujutamisest. a) Sellist hoiakut nimetatakse Prantsusmaal ja Venemaal neoklassitsismiks (Stravinski, Poulenc jt), Saksamaal aga kasutati sel ajal mõistet uusasjalikkus – Neue Sachlichkeit. Seda suunda esindasid Hindemith, Kurt Weill (kes oli küll stiililiselt väga mitmekülgne), Münchenis Carl Orff. Hindemith leidis, et
MARIE UNDER (1883-1980) Esikkogu Ajalaulud Kõrgaeg Hilisemad kogud LUULEKOGU ,,Sonetid" ,,Hääl varjust" ,,Kivi südamelt" ,,Rõõm ühest ilusast ,,Mureliku suuga" päevast" ,,Sädemed tuhas" MOTIIVID *Piibli motiivid *kunst STIIL, *võrdlused, metafoorid, *luuletaja on *mõtteluule VORMID, epiteedid, hüperboolid kõrvalvaataja *sümbolipildid *sonett positsioonil *sonett VÕTTED *ekspressionistlik *lüüriline, kujundlik, *sõnastus tihe tehni...
· Esimesed värsid 1908. a · Sümbolistlikud ja futuristlikud katsed · Nooruslüürika kolm peamist aineala: · Armastus · Kaasinimene · Jumal Armastusluule · Jõulised ja küllaldased tundeseisundid Nooruklikkud tundeelamused Ärkavaid mehelikke vaiste Pohmeluslikku kiretüdimust Nukrameelset loobumist · Silmapaistvamad saavutused: Lüüriline armastusromaan 10st kirjast Ingile Ajaluule · Talihari" · Ekspressionistlik stiil "Manitsus pühitsusele" ja "Meie aeg" · Keelemuusika ja liialdavad poeetilised kordused · Hoiak isaamaaline ("Kodumaa laul") Luulestiil Viisirikas Poeetilised vabadused Lõunaeestilised murdekujud · "Ränikivi" (1925) "Maarjamaa laulud" (1929) "Tuulesõel" (1931) Teine loominguperiood Isamaaluule Mõtteluule Loodus.Maa Armastusluule Pagulaspoeet Poliitiline võitlusluule · "Kutse"
joonistused, mille stiil loomejärguti erineb. E. Wiiralt alustas juugendstiilis. Lõi 1916 esimesed puu- ja linoollõiked ning 1917 esimesed ofordid. Õpingute ajal ja 1930. aastail viljeles ta ka õlimaali. 1920. aastate rohkeis joonistustes avaldub eriti saksa renessansimeistrite, 1920 valminud grotesksed, musta ja valge vastandused rajanevates linoollõigetes ```Pallases`` levinud saksa ekspressionismi mõju. Ekspressionistlik looming jõudis kõrgjärku Dresdenis. Samal ajal hakkas W. Viljelema litograafiat, lõi hulga lehti eksootilistest loomadest. Pariisis põimusid ekspressionistlik meelelisus ja väljakutsuvus uusajalikkuse mõjudega. E. Wiiralt kujutas palju öö- ja boheemlaselu, mida käsitles nii inimesekriitiliselt kui ka pihtimuslikult, nt sürrealismi kalduvas teoses Põrgu (1930- 1932, ofort, vasegravüür) ja teistes
Siurulased tähtsustasid armastusluulet . Aastail 19171919 ilmus Siuru ühisväljaannetena kolm albumit. TARAPITA - Tarapita oli kirjanduslik rühmitus, mis tegutses aastatel 19211922. Tegemist oli eelkõige kirjanduspoliitilise rühmitusega, mis teadvustas kultuuri kehva olukorda ja võitles kirjanduse ja kultuuri parema koha eest uues ühiskonnaa. Tarapita eesmärk oli protestida poliitilise korra vastu. Tarapita looming oli ekspressionistlik. ARBUJAD - Arbujad on luuletajate sõpruskond, is oli seotud Tartu Ülikooli ja üliõpilasseltsiga Veljesto. Liikmed: Betti Alver, Bernard Kangro, Uku Maasing, Kersti Merilaas,Mart Raud, August Sang, Heiti Talvik ja Paul Viiding. Luuletajad olid vabaduse ja sõltumatuse poolt. Arbujad püüdlesid varasema eesti luulega võrreldes sügavama vaimsuse ja emotsionaalse pingestatuse poole. Enamik neist kirjutas luuletusi.
20. sajandi luule Eestis 20. sajandi eesti luules etendasid algatavat ja mõjuvat rolli eelkõige Noor-Eesti aja autorid Gustav Suits, Ernst Enno ja Villem Ridala. Nende looming järgis uusromantilist, eriti just sümbolistlikku kujutuslaadi ning oli temaatiliselt mitmekülgne.Väljendati oma põlvkonna maailmakäsitust ja vaimseid ideaale, ent sõnastati ka isiklikke elamusi. Kõik nimetatud luuletajad tulid kirjandusse 20. sajandi esimesel kümnendil, kuid nende looming jätkus ka teiste rühmituste tegevusajal. Siuru luules oli kesksel kohal armastus. Ereda isikupäraga, teistest erineva tundelaadi ja stiiliga tõusid armastusluules esile Marie Under ja Henrik Visnapuu. Armastusest kõneldi julgemalt ja avameelsemalt kui kunagi varem eesti luules. Eelkäijaks said nooreestlasteloomingust Gustav Suitsu armastuslaulud, millega on suguluses ennekõike Marie Underi luule. Nagu noor Suits,nii luuletas...
22. septembril 1944. aastal põgenes Saksamaale 9.oktoobril 1949. aastal emigreerus Visnapuu USA-sse, kus ta 3.aprillil 1951 suri Visnapuu Saksamaal Looming Esimesed värsid aastail 1908. Nooruslüürika kolm peamist aineala: Armastus kaasinimene Jumal Kirjutas ka hulgaliselt teatrietendusi Noorusaja luule Kiretüdimuslik Nukrameelne Romantiline Isamaaline Sümbolistlik Ekspressionistlik Viisirikas Lõuna-Eesti murrete kasutamine Hilisem luule Looduslik, maalähedane Poliitiline Mõtteluule Isamaaline luule Pagulasluule Visnapuu teoseid... "Ränikivi" (1922) "Maarjamaa laulud" (1927) "Puuslikud" (1929) "Tuulesõel" (1931) "Päike ja jõgi" (1932) "Üle kodumäe" (1934) "Põhjavalgus" (1938) "Esivanemate hauad" (1946) "Tuuline teekond" (1946) "Ad astra" (1947) Täname kuulamast!
Rudolf Tobias Eesti esimene sümfonism ,,Julius Ceasar" Esimene professionaalne eesti helilooja. Muusikakriitikuna väga hinnatud mees. Sümfoonikaga mitte eriti rahvuslik. Koorilaulud: ,,Largo" ehk ,,Eks teie tea", (vähe laule koorile) ,,Varas" Talle garanteeris tuntuse Saksamaal ja välismaal ,,Sanctus" Heino Eller Eesti rahvusliku instrumentaalmuusika looja. Arvukama osa tema pärandist moodustab klaverimuusika (umbes 200 teost), kaalukama aga orkestrilooming (ligi 40 teost) Üdini rahvuslik. Tema muusika on eestilik ,,Kodumaine viis"väga tuntud. ,,Viirastused"ekspressionistlik ,,Koit" ,,Liblikas" Eesti rahvuslik vokaalmuusika Mart Saarrahvusliku stiili rajaja eesti koorimuusikas. Ta õppis orelit. Ta käis eestis rahvaviise korjamas, sealt tuleb tema rahvuslikkus. Ta kuulus ka ,,Noor Eesti" rühmitusse. Mart saar oli heliloojana miniaturist. Kogu tema loomingu moodustavad väikevormid. Ta oli õppinud orelit, seega oli ta suurepärane pian...
meloodiad, dissonantside rohkus, äärmuslikud kontrastid. Teosed on traagilised, sünged. Atonaalsos - helistik või tonaalsus puudub, pinge püsib kogu aeg. Ekspressionismi looja muusikas oli Arnold Schönberg. Ta avastas, et atonaalsust on võimalik luua kindlate heliridade alusel. Reastab oktavi kõik 12 heli nii, et ei tekiks tonaalsust ja lõi uue helide süsteemi - dodekafoonia. Selle levik algas pärast II maailmasõda. Schönbergi kuulsaim teos on "Kuu Pierrot". Ekspressionistlik muusika muutus abstraktseks (hallutsinatsioonid, eksootika, erootika, müstika). Arnold Schönberg Arnold Schönbergi võib pidada üheks olulisemaks 20. sajandi muusika uuendajaks nii helilooja, muusikateoreetiku kui ka heliloomingu õppejõuna. Schönbergi esimesed teosed on kirjutatud romantislikus ja hilisromantistlikus helikeeles. Dissonantsi emantsipatsioonile põhineva atonaalse harmoonia tsingud sundisid Schönbergi loobuma funktsionaalse harmoonia reeglitest
Teisalt sai Kuuiku liikmetele väga oluliseks meloodia. 21. Ekspressionismis on oluline kunstniku enda mõtete ja tunnete väljendamine. Ekspressionistlikule kunstile on iseloomulik süvendatud tähelepanu inimese siseelus toimuvate protsesside ja nende väljenduse vastu. Inimese konflikt ümbritseva maailmaga, mäss ja jõuetus, ohjeldamatu emotsionaalsus ja deemonlikud jõud – see on probleemide ring, mida ekspressionistlik kunst väljendab. 22. Esimene neist oli tugeva ekspresionisltliku kallakuga hilisromantiline periood, teine oli atonaalne loomeperiood ja sellele järgnes dodekafoonilise tehnika kasutamine. 23. Dodekafoonilise heliteose aluseks on 12-heliline seeria, mis sisaldab valikulises järjestuses kromaatilise helirea kõik 12 nooti. Tingimuseks on aga, et ükski neist ei tohi korduda kuni ülejäänud 11 on kõlanud. 24
6. Autori pintslikäsitlus on hoogne, mis annabki teosele selle võlu. Samas on sild väga hästi viimistletud. 7. Valisin selle maali analüüsimiseks kuna see maal on mulle alati müstiline tundunud. Seepärast otsustasin seda analüüsida, et endale vähe selgemat pilti saada. Lugesin maali kohta ka mõningaid artikleid ja sain ka selle tagamõttest teada. 8. Kokkuvõtteks: Edvard Munch'i ,,Karje" on sümbolistlik ja ekspressionistlik, väljendusrikas maal. Maalil valitseb soe koloriit ja toonid on segatud. Autor on pintslit hoogsalt, kuid väga arukalt kasutanud. 9. Analüüsi autor: Andras Banyasz 10. Kasutatud kirjandus: Munchi tõlgenduses on inimese olemasolu sünge ja lähedus teistega saavutamatu. Ainult surm on vältimatu. [---] Selliste meeleolude väljendamiseks leidis Munch lihtsad ja üldistatud kujundid, mis mõjuvad siiralt ja kirglikult. (Kangilaski, J. Kunsti-Kultuuri Ajalugu
Abstraktne kunst (20 saj. algus ~ 1910. a ) - Abstraktsionism tuleneb ladinakeelsest sõnast abstractio mis tähendab eraldamist. Abstraktne on pilt või kuju siis, kui sellel pole võimalik ära tunda ühtegi objekti ümbritsevast keskkonnast. Vassili Kandinsky. Piet Mondrian. Improvisatsioon 7. 1910. Kompositsioon 2: jooned ja värvid. 1913 Kandinsky - Ekspressionistlik (väljenduslik) abstraktne kunst, ei ole mingit sümeetriat piltides, värvid onlihtsalt laiali paisatuid. See kunst tuleb tunnetest, mõistusega pole seotud ja väljendab tundeid. Mondrian Geomeetriline abstraktsionism, sirged vertikaalsed, horisontaalsed jooned. Kasutas 5 värvi- punane kollane mustsinine ja valge. Kazimir Malevitsh. Suprematism. Supremus Nr. 58. 1916. Geomeetriline abstraktsionism, rohkem ...
üliõpilaste nimekirjas 1934. aastani. 5. 1937. abiellus Beti Alveriga 6. 1945. aastal Talvik arreteeriti NKVD poolt ja saadeti peale mõneajalist vangistust Eestis asumisele Tjumeni oblastisse, kus ta suri Urmanovo haiglas 1947. aastal. 7. Varasem luule helgetoonilisem ja romantiline „Simmanil“ 8. Luulekogud: „Palavik“ 1934 "Kammisseppade" kirjastuse väljaandel – (närviline, sünge, igatsus hingepuhtusse, vaimsesse vabanemisse, uuestisündi. Stiil on ekspressionistlik ja tihendatud, luuletaja näeb koike läbi iroonia, eneseiroonia ja huumori prisma; ei puudu must huumor ja vollanali.) „Üle haudade“, „Sügis“, „Laip rannal“, „Pohmeluslikke mõlgutusi“, „Kohtupäev“ 1937 (maailma probleemid üldisemalt, taunib fasismi, kultuuriväärtuste hoidmine, Stiil on rahulik ja selge, ekspressionistlikud võtted taandunud.
·parimad tööd on realistlikud pastelltehnikas portreed ja maastikud ·Marie Underi portree, August Kitzbergi portree, ''Lääne neiu'', ''Vigala taat'' ·soomlaste eeskujul kujutav kunst, tarbekunst, arhitektuur rahvuslikus stiilis · rühmitus ''Noor-Eesti'' ·revolutsioonisündmuste mõjul tegutsesid Pariisis ·Konrad Mägi · ''Merikapsad'', ''Pühajärv'' (2), ''Maastik kividega'' · särav kolorist, ekspressionistlik, kunstikool ''Pallas'' asutaja ja direktor · parim maastikumaalija maalilisemad ja heledamad · postimpressionism ·Nikolai Triik · Ida Menningu portree, ''Soome maastik'' · maastikumaalija ja edukas/hinnatuim portretist · E. Munchi mõjul üldistatud ja ekspressiivsemad · G. Munthe'i mõjul rahvusromantilisemaks ·Jaan Koort · skulptuur · vana taastamine üldistatud, lihtsad vormid · ''Metskitse pea''
Siin, Kohtla-Järvel, eemal tavapärasest keskkonnast, sai ta õige ruttu teadlikuks oma tõelisest kutsumusest – luulest Oma varasemates luuleproovides otsib Talvik veel terviklikku, stiiliühtset kujundit Tegemist oli 20. sajandi kahekümnendate aastatega, mil terves Euroopas valati oma maailmanägemus, ideed, emotsioonid ekspressionistlikku vormi. Seda püüab ka Talvik. “Palavikule” on iseloomulik igatsus hingepuhtusse, vaimsesse vabanemisse, uuestisündi. Stiil on ekspressionistlik ja tihendatud, luuletaja näeb kõike läbi iroonia, eneseiroonia ja huumori prisma; ei puudu must huumor ja vollanali. Seda on hiljem põhjusega peetud üheks meie kaunimaks luuleraamatuks…" Esimeste värsside trükkimisest luulekoguni oli kulunud tervelt kümme aastat – tolle aja kohta ebatüüpiliselt pikk hoovõtuaeg. Talvik ise on vihjanud, et talle on rohkem rahuldust pakkunud loomine kui loodu laiale avalikkusele ilmutamine. Ja loomine ise on Talvikul
"Guernica", 1937 "Chicago Picasso", 1967 "The Blue Room", 1901 Teised kunstnikud Henri Matisse (1869-1954) Prantsuse maalikunstnik, joonistaja, prindikunstnik ja skulptor. Fernand Léger (1881-1955) Prantsuse maalikunstnik, skulptor ja filmitegija. Marc Chagall (1887-1985) Vene-Prantsuse kunstnik, lavakujundaja. Bernard Buffet (1928-1999) Prantsuse ekspressionistlik kunstnik. Nicolas de Staël (1914-1955) Prantsuse maalikunstnik. Alfred Manessier (1911-1993) Prantsuse abstraktsionistlik maali- ja klaasikunstnik. Gustave Singier (1909-1984) Belgia abstraktsionistlik kunstnik Prantsusmaal. Maurice Estève (1904-2001) Prantsuse kunstnik, joonistaja. Léger, "Leisures on red bottom", 1949 Chagall, "White Grucifixion", 1938
Mälk oli prosaist ja näitekirjanik. Populaarsuse saavutas ta rannaelu kujutavate romaanidega. Põhiliselt kirjutas proosasid, näitemänge, oma rannaelu kujutavatest romaanidest. Põhiidee: saavutada või kogeda elamise rahu. Mälku on peetud 1930a. menukirjanikuks, sest ta osales aktiivselt seltsi- ja kultuurielus ning oli populaarne rahvamees. Mälgu peateosed:"Rannajutud"-koosneb 5'st novellist "meeste vahel","Mere annid", "Aegunud õnn","Elamise rahu","Randlase surm". Tegelaste eluvaate ja käitumise määrab seotus merega. Kaluri elu tähendab enamasti riski,ohtu,võitlust. Keerulises olukorras säilitakse lootuse ja tegutsemisvõime viimse hetkeni. Rikkus on vaid vähestel eesmärgiks, põhiline on kogeda elamise rahu. August Gailit Sai tuntuks 1920 aastatel. Gailiti stiil oli ekspressionistlik-naturalistlik. Novellid on realistlikud. Olulisemad teosed: "Ekke Moor","Toomas Nipernaadi","Leegitsev süda","Kas mäletad mu arm?". "Toomas Nipernaadi" - ...
·tõstis eesti luule uutesse kõrgustesse TARAPITA Manifest "Millal oleme sisse hinganud nii lämmatavat õhku, kui nyyd tõusikluse joovastuspäivil? Ummiku on lykat vaimline kultuur. Lämbuman edasiviivad jõud. Halvat tööliste liikumine. Haritlastest saand ärimees, võimumees, ametnik." Alustas tegevust 1921. aastal Iseloomustus ·oli ekspressionistlik , tegemist oli sõjaka ja radikaalse rühmitusega ·avaldas mõju progressiivne rahvusvaheline organisatsioon "Clarte", mis võitles sõja, vägivalla ja sotsiaalse ülekohtu vastu Liikmed, toetajad Moto sõnum Saavutused Adson; Arvati, et loov vaim oli tollases ·Ühisväljaanne (7 numbrit) Alle; ühikonnas kui orb
avangardistlik-vormiuudsust taotlev suund kunstis, kirjanduses ja muusikas kunst peamiselt laiuti. 1930.a. iseloomustab avangardi suhteline taandumine või taltumine ning kompromiss loodust jäljendava kunstiga. 1920.aastate algupoolel pärinesid eesti kunsti peamised eeskujud Saksamaalt. Saksa ekspressionismiga olid seotud mitmed eesti kunstnikud. Vanematele kunstnikele Triigile ja Mägile oli lähedasem sõjaeelne, romantilisem ja värviküllasem ekspressionism. Tüüpiline 1920.aastate ekspressionistlik maalikunstnik oli Peet Aren (1889 1970). Nooremad pallaslased olid 1920.aastate alguses huvitatud, kujunenud kahest suunast, üks väljendas ebamäärast, romantilist tundlemist ning püüdis kajastada objektiivset tegelikkust. Täpselt, kuivalt, tihti naturalistlikult kujutati esemete üksikasju. Teiselt, uusasjalikkuses eristatakse nn. veristlikku suunda, mis tahtis olla ühiskonna vastuolude paljastaja ja uusklassitsistlikku suunda, mis rõhutas
"Suveöö armastus" Friedebert Tuglas Novelli lühikokkuvõte Poiss seisis aida ukse taga ning sosistas tüdruku nime. Aidas magav tüdruk ei kuulud Kusta häält alguses, kuid pärast mitut hüüet ärkas ta üles. Maali ütles Kustale, et ta ära läheks, kuid Kusta palus edasi, et Maali ta sisse laseks. Kustal oli külm, sest ta oli ainult aluspükstes. Maali ütles, et Kusta läheks siis lakka Mari juurde magama - Mari ootavat igat poissi enda juurde. Kuid Kusta palus Maalit edasi. Maali käskis tal ära minna ning jäi magama. Mõne minuti pärast palus Kusta jälle Maalit, et ta teda sisse laseks. Maali ehmatas ning küsis, et kas ta pole ikka ära läinud. Maali palus tal ära minna ning lubas kutsuda vastasel juhul peremehe. Kusta vihastas ning ütles, et ta läheb siis ära. Maali tõusis voodist üles ning avas ukse. Kusta pigistas Maalit, sest midagi muud ta teha ei osanud. Ta siples Kusta...
MAALID OLID DEKOTRAATIVSED, VALITSEVAKS OLID NAISED PILDID, LINDUDE JA LILLEDE KUJUTAMINE, VÄLJAVENITATUS. GUSTAV KLIMT AUSTRIA MAALIKUNSTNIK; ABSTRAKSTED, MOSAIIKSED PINNAD, REALISTLIKULT MAALITUD KEHAOSAD, KULDNE JA ÜLIVÄRVIKAS DEKOOR, MÕJUTUSED EGIPTUSE, VANA-KREEKA JA BÜTSANTSI KUNSTIST, SÜMBOLISMI KASUTAMINE, EROOTILISED TEEMAD; ,,SUUDLUS", ,,DANAE", ,,JUDITH I". EDVARD MUNCH NORRA MAALIKUNSTNIK JA GRAAFIK; RAHUTUS JA EBASTABIILSUS, EKSPRESSIONISTLIK JA VOOLAV JOON, VÄLJAVENITATUS, PORTREED LÄHEDASTEST JA TUTTAVATEST, KUJUTAB SURMA, HAIGUST, ÜKSINDUST JA HIRMU, KARTIS SEINAKONTAKTE, VASAKU KÄE KESKMISES SÕRMES ON KUULIHAAV, EI KASUTANUD MUSTA VÄRVI. ,,KARJE", ,,ELUTANTS", ,,MADONNA", ,,AADAM JA EEVA". FOVISM: EKSPRESSIONISMI EELKÄIJAD, HUVI VÄLJENDUSLIKKUSE VASTU, MEELEOLU VÄLJENDAMINE, VÄRVID TEGELIKKUSELE VASTUPIDISED, LOOBUMINE LOODUSE VÄLJENDAMISEST,
tahab reegleid, ahv Huhuu aktiivne, rumal, metsik,. Isand, sümboliseerides Jumalat, on lahkunud, ahv hakkab domineerima, kiusab Popit. Hakkavad jooma, juua otsides plahvatab maja, plahvatus sümboliseerib Maailma hävingut. ,,Toome helbed" impressionistlik novell kujutab inimese hingeelu, tüdruku õnnetust noorusarmastusest. Toome helveste langemine, nukkude põlemine sümboliseerib Leeni lapsepõlve lõppu. ,,Inimese vari" ekspressionistlik novell, kujutab ühiskonna, moraali probleeme, meeleolu sünge, sõja hävitav mõju. Novellidele omane värvide, kirjelduste rohkus, fantastilised sündmused. 3. Ernst Enno pärit Tartumaalt, tuntuks saanud sümbolistlike mõtteluulega, eesti kirjanikest võttis esimesena kasutusele vabavärsi. Luulele iseloom. Endasse süvenenud, hingeliste otsingute kujutamine, loomingut mõjutanud idamaine filosoofia.: panteism. Tema arvates
külakoloriidist. IGOR STRAVINSKI Sündis Peterburi Maria Ooperiteatri aadlikust solisti pojana ning sai mitmekülgse hariduse. Lõpetas Peterburi ülikooli õigusteaduskonna kuid õppis eraviisiliselt kompositsiooni,harmooniat ja orkestratsiooni Rimski-Korsakovi juures. Pärast I maailmasöda viibis Sveitsis, hiljem Prantsusmaal ning pärast seda elu lõpuni Ameerikas.(emigreerus) Kirjutas balettidele. EKSPRESSIONISM - Saksamaal ja austrias kujutavas kunstis tekkinud uus ekspressionistlik esteetika mõjutas oluliselt ka kogu sajandi kirjandust,muusikat, teatrit. ARNOLD SCHÖNBERG Juut. Muusikas peamiselt iseõppija, lapsepõlves õppis omal käel mängima viiulit ja tsellot. Teenis elatist kabareemuusikuna. Asutas Viinis muusikaühingu 1918 Saksamaal elades töötas õppejõuna Preisi Kunstide Akadeemias. Kui saksamaal tulid võimule natsid tuli tal juudina emigeeruda USAsse kus elas elu lõpuni, tegutsedes õppejõuna mitmes ülikoolis.
V. Luik ,,Seitsmes rahukevad" 1. Mõtesta lahti teose pealkiri. Mia olulist saad teada elu kohta sõjajärgses Eestis? Kuidas elati maal ja milliseid vihjeid andtakse elule linnas? Millised olid inimestevahelised suhted, millised olid inimeste himud? Teose pealkiri tähistab seitsmendat kevadet peale sõda. Sain teada, et elementaarsetest tarvetest oli suur puudus. Ka kuivaineid oli vähe. Inimesed umbusaldasid üksteist. Elujärg linnas oli veidi parem, kuid maal oli lihtsam end ära elatada (ise kasvatati toitu). Inimesed olid kadedad ja kitsid, mahajäätud majades käidi sees ringi luusimas ning head ja paremat otsimas. Inimesed himustasid ja hindasid kõike, mida nad ei saanud. See on ka praegu nii, himustatakse kõige rohkem seda, mida kergelt ei saa või ei tohi saada. 2. Iseloomusta peategelast: Peategelane oli noor tüdruk, 5-7 aastane. Ta oli väga tujukas, aktiivne, kohati enesekeskne (nagu kõik lapsed) ja veidi rutakas. Ta sai oma pereliikme...
Salome sureb valvurite kilbilöökide all. Salome'le iseloomulik muusikaline materjal: . romantiline tõusev ja laskuv meloodiakäik . valsilisus, 3/4 taktimõõt . tertsimotiiv, suur ja väike terts – seotud tantsu ja ristija Johannese pea nõudmisega „Elektra“ (1909, Dresdenis) Sophoklese tragöödia Hofmannsthali töötlus Reinholdti lavastus Elektra on Straussi kõige ekspressionistlikum ooper. Samal ajal kirjutab oma esimese ooperi Schönberg, ka ekspressionistlik. • Agamemnon – karakter, keda laval ei näe, aga partii kõlab orkestris. Elektra isa. • Orestes – taheti tappa, sest tema oli ohuks troonile. Agamemnoni poeg. • Klytämnesta oli leidnud endale armukese kui Agamemnon sõjas oli. Koos tahtsid Agamemnoni ja Orestese tappa, aga Orestes jäi ellu. • Elektra elas protestiks koos koertega, mitte kodus. Elektra õde oli naiselikum, malbem.
juurde maskeeritult tagasi. Töötatakse vormi kallal, sisu tähtsus väheneb. Nende teemad esialgu vältisid elu ja progressi, aga album Siuru III sisaldas juba olulisel hulgal sõjavastast 'ajaluulet'. Peale saksa okupatsiooni suurenes kodanluse osakaal järsult. Töölised ja talupojad võitlesid nõukogude võimu eest. Kodanlusel ei olnud kultuurilisi vajadusi ega ideaale, see võitles ainult enda rikastumise nimel. Eesti kirjandust mõjutas ka saksa sõjajärgne ekspressionistlik luule (mis oli küll revolutsiooniline, aga formalismi tõttu ei pääsenud mõjule) ja prantsuse revolutsiooniline kirjandus. Kirjanduslikku avalikkust hakkasid põhiliselt esindama ajakirjad, näiteks Tuglase "Odamees", kus esines ühiskonnakriitilist kirjandust, aga põhirõhk oli siiski loodusel ja armastusel. Teine Tuglase ajakiri "Ilo" oli juba nime poolest "kunst-kunsti-pärast"-ajakiri, aga kohati arvustati reaktsioonilisust ja kontrrevolutsioonilisi teoseid ei olnud
Jaga Jazzist. Norra on olnud regulaarne osavõtja Eurovisiooni lauluvõistlustel ja korduvalt ka esikohti saavutanud Norra Eurovisiooni lauluvõistlusel. Tänavu võitis Eurovisiooni Norras. Seda esindas Aleksander Rybak. Norrast on pärit maailmakuulsaid kirjanikke, sealhulgas Ludvig Kultuur Holberg, Henrik Ibsen, Bjørnstjerne Bjørnson ning Nobeli auhinna laureaadid Knut Hamsun ja Sigrid Undset. Norrast on pärit ka ekspressionistlik kunstnik Edvard Munch ja skulptor Gustav Vigeland ning helilooja Edvard Grieg. Tuntud on ka polaaruurijad Roald Amundsen ja Fridtjof Nansen ning maailmarändurist etnoloog Thor Heyerdahl.
Aastal 1934 ilmus Talviku esimene luuletuskogu "Palavik". Esimeste värsside trükkimisest luulekoguni kulus kümme aastat tolle aja kohta ebatüüpiliselt pikk hoovõtuaeg. Talvik ise on vihjanud, et talle on rohkem rahuldust pakkunud loomine kui loodu laiale avalikkusele ilmutamine. Kogu trükiti 600 eksemplari, neist sada nummerdatud ja autori poolt signeeritud. Tiraaz müüdi kiiresti läbi. "Palavikule" on iseloomulik igatsus hingepuhtusse, vaimsesse vabanemisse, uuestisündi. Stiil on ekspressionistlik ja tihendatud, luuletaja näeb kõike läbi iroonia, eneseiroonia ja huumori prisma; ei puudu must huumor ja võllanali. 1934. aasta "Loomingu" 6. numbris ilmus Talviku luuletsükkel "Dies irae" (Viha päev), pealkirjastatud ühe keskaegse hümni algussõnadega; samal aastal on kirjutatud ka "Jumalate hämaras" (ilmus "Loomingus" aasta lõpul). 1937.a. ilmus temalt luulekogu "Kohtupäev". Eelmise koguga võrreldes on see suhteliselt uudne. Lüürilise mina
sõnavorme) Tarapita- (johannes barbarus, johannes semper, august alle, friedebert tuglas, marie under,artur adson,albert kivikas,jaan kärner,gustav suits,aleksander tassa) . 1921 tekiinud rühmitus, mis sai nimemuistsete eestlaste sõjahüüdest. kirjanduspoliitiline rühmitus, teadvustas kultuuri kehva olukorda ning võitles kirjanduse ja kirjanike koha eest uues ühiskonnas. Kõne all oli noorte olukord, haridus ja tulevikuperspektiivid. Seotud eesti probleemidega. Ekspressionistlik vool. Tagaplaanid tundeelamused ning asusid analüüsima ja üldistama. Ajaluule- väljendas suhet aja ning ühiskonna probleemidega 1920 paiku, järgis kindlat voolu ja stiili.Johannes Semper kirjutas aja verisest näost/jalgadest, mis inimest tallavad. Jaan Kärner ajast-süüfilisest, mis uuristab aju. August Alle luule realistlik, maalähedane, robustne, koomiline, eesti olud satiiriliselt. Üldistavpilt maailma ja inimkonna ummikusse jõudnud arengust ja globaalse katastroofi teema
aastate paiku ehk oma esimesed heliteosed jõudsid avalikkuse ette, kui mees oli ise juba suhteliselt küpses eas ning helikeel võrdlemisi iseseisev. Looming on iseloomulikult aeglane, meditatiivne ja keskendunud. Tähelepanu keskmes on kõla- hoolega kuulab ta vaikusest sündivaid helisid, kooskõlasid, kõlavärve ja nende varjundeid. Tema muusika faktuur on pige habras ja õrn, kuigi ta loob vahel ka massiivseid kõlavälju. Loomingus põimuvad ekspressionistlik ja sakraalne elutunnetus, eksistentsiaalne heitlus tasakaalu- ja pingeseisundite vahel. Tema helikeelt on mõjutanud tegevus mitmes vanamuusikaansamblis ja süvenemine gregooriuse laulu traditsioonidesse. Tulevi teoste pealkirjad viitavad sageli rändamisele teises ajas ja ruumis, nagu näiteks teoses tsellole ja löökpillidele "He rejoices in This World and He rejoices in the Next World" ("Ta rõõmustab siinses ja tulevaseski maailmas", 1999)
hirme ja lootusi. Värvid nende maalidel olid kontrastsed ja intensiivsed, vormid teadlikult moonutatud, detailid suurendatud. Kaasaegse linnakeskkonna nähtuste kõrval kujunes Die Brücke loomingus oluliseks maastikumaali teema – reisides erinevates maakohtades, nägid rühmituse liikmed võimalust kujutada inimese hingeseisundeid läbi looduse. Rühmitus lagunes 1913. aastal. Der Blaue Reiter oli teine ekspressionistlik rühmitus, mis tegutses aastatel 1911–1914, koondudes Saksamaale saabunud Vene emigrantide (Vassily Kandinsky, Alexej von Jawlensky jt) ning kohalike saksa kunstnike (Franz Marc, August Macke jt) ümber. Rühmituse autoreid ühendas soov väljendada kunstis kõiksuse, hinge ja vaimumaailmaga seotud teemasid. Nendegi loomingus mängisid erilist rolli värvid, mis olid jõulised ja kandsid autorite sõnul kindlaid spirituaalseid või
,,Moses" ja ,,Aron" (1932), klaverikontsert (1942), viiulikontsert (1936), Kantaat ,,Ellujääja Varssavist" (1947). Schönberg koos oma õpilaste Alban Bergi ja Anton Weberniga moodustavad Uus-Viini koolkonna. Alban Bergi (1885- 1935) muusikat iseloomustab meeleline kõla ja strukturaalne mõtlemine. Ta püüdis dodekafooniat ühendada tonaalsete elementidega (kolmkõlad) ja olustikumuusika intonatsioonidega. Dodekafoonia reegleid kasutas vabamalt kui Schönberg. Tähtsamad teosed: ekspressionistlik ooper ,,Wozzeck" (1921), Lüüriline süit (1926), ooper ,,Lulu" (1935), viiulikontsert (1935). 2 Anton von Webern (1883- 1945) oli neist kolmest radikaalseim. Teoseid iseloomustab aforistlik lühidus, kõik on oluline, kõik lähtub muusika põhiolemusest, ilma kaudsete kõrvalteedeta ja ilma kordusteta. Valitseb lüürilis-ekspressiivne põhitoon, minimaalne
Impressionism 1860. 70. ndail Pr maalikunstis tekkinud vool, mis asetas rõhu põgusate muljete, hetkemeeleolude jäädvustamisele. Impressionismi mõiste pärineb prantsuse 19. sajandi lõpu maalikunstist. Muusikat iseloomustab nüansilikkus, peenekoelisus, detailideni tunnetatud, hajumine, udusus, polütonaalsus. Lemmikpillid harf, flööt. Impressionistlik muusika pööras erilist tähelepanu instrumentide ja orkestri kõlavärvidele. Kõige mõjukam oli impressionistlikest heliloojatest Claude Debussy. Kunst: Monet, Manet, Degas, Renoir Kirjandus: T. Mann, K. Hamsun, Tuglas Muusika: Debussy, Ravel, Heino Eller Neoklassitsism objektiivsust ja antiromantilisust taotlev suund. Tekib vastukaaluks impressionismi laialivalguvusele ja hilisromantismi emotsionaalsusele. Suured orkestri koosseisud asenduvad väikestega. Lakoonilisus. Pulseeriv rütm. Barokiajastu vormide ja stiilivõtete kasutamine. Ei programmilisusele. Huvi arhailise ja folkloori vastu. ...
,,Nosferatu" õuduste sümfoonia (,,Nosferatu, eine Symphonie des Grauens", Saksamaa, 1922) ,,Nosferatu" on Friedrich Wilhelm "F. W." Murnau 1922. aastal loodud saksa ekspressionistlik õudusfilm. Seda filmi võib lugeda maailma esimeseks vampiirifilmiks. F. W. Murnau linateos on saksa ekspressionistliku tummfilmi üks tähtteoseid, millest on edaspidi snitti võtnud peaaegu kogu vampiiri- ja Frankensteini-filmide paremik. Filmi tootis stuudio Prana Film ja ,,Nosferatu" oligi nende ainus täispikk film. Stuudio andis pärast filmi linaletoomist ise sisse pankrotiavalduse, et hullemat vältida. Põhjus seisnes selles, et lugu ,,Nosferatu" oli otsene plagiaat Bram Stokeri raamatust ,,Krahv Dracula". Murnau muutis krahv Dracula tegelaskuju filmi jaoks krahv Orlokiks. Mõlemad lood algavad küll Trasnilvaaniast (tänapäeva Rumeeniast), kuid edasine tegevuskoht muudeti originaalloos toimub tegevus 1890. aastal Inglismaal, Murnau aga kujutab filmis t...
Fovism ja ekspressionism FOOVE ISELOOMUSTAB: *Impressionistide muljete kunsti hülgamine. *Hülgasid sümbolistlikud süzeed. *Eesmärk väljendada meeleolu värvide kudu. *Puhtad, segamata värvid. *Kasutati vastandvärve ja kontraste. *Polnud täpsed üksikasjades. *Ruumilised. *Figuurid kujutatu lihtsustatult. *Maal võib mõjuda eskiisina. FOOVIDE ESINDAJAD: Henri Matisse, Raoul Dufy, Andre Derain, Maurice de Vlaminek. Foovidega algas suur muutus Lääne-Euroopa kunstis, tekkis ekspressionistlik suund. VÕRDLUS: *Mõlemad kasutasid lihtsustatud üldistatud joonistust ning teravaid värvikontraste. *Fovistid väljendasid eelkõige rahulikku õnnetunnet, rõõmu nägemisest. *Ekspressionistide eneseväljenduse põhisisuks oli rahutus, mõnikord ühiskonnakriitika ja maailmavalu ning parema ühiskonna igatsus. EKSPRESSIONISTIDE ESINDAJAD: Ernst Ludwig Kirchner, Karl Schmidt-Rottluff, Emil Nolde, Oskar Kokoschka, Egon Schiele. Kubism Arenes üheaegselt foovidega. Eelkäijaks Paul Cezanne
püüdis edasi anda emotsioone, pani aluse ekspressionismile 9.Mis olid fovismi iseloomulikud jooned ? palju puhtaid värve, tasapinnalised, pakkuda naudingut või puhkust inimesele 10.kes oli tuntuim fovistlik kuntsnik? mis oli tema loomingu eesmärk?henri Matisse, eesmärk pakkuda naudingut või puhkust inimese väsinud vaimule. 11.Mis on ekspressionismi iseloomulikud jooned ? Väljendada tundeid ja meeleolusid, ühiskonnakriitiline püüab maailma parandada, värvid olid tuhmid, 12.nim mõni ekspressionistlik kuntsnik. Alexander Kanoldt 13.mis muutused toimusid eesti kunstielus 20 saj alguses ? hakati korraldama näitusi, rajati kunstikoolid, kunstielu kodumaal kujuneb välja, luuakse kuntsnike organisatsioonid 14.mis mõjutusi võib täheldada Ants Laikmaa loomingus? nim mõni tema tuntud teos. imprssionism, post-impressionism, kõndimine jala riiga, rajas kunstikooli. teos: Portree Marie Underist 15. Keda võib pidada 20 saj alguses väljapaistvaimaks Eesti loodusmaalijaks ? Konrad Mägi 16
Aastal 1934 ilmus Talviku esimene luuletuskogu "Palavik". Esimeste värsside trükkimisest luulekoguni kulus kümme aastat tolle aja kohta ebatüüpiliselt pikk hoovõtuaeg. Talvik ise on vihjanud, et talle on rohkem rahuldust pakkunud loomine kui loodu laiale avalikkusele ilmutamine. Kogu trükiti 600 eksemplari, neist sada nummerdatud ja autori poolt signeeritud. Tiraaz müüdi kiiresti läbi. "Palavikule" on iseloomulik igatsus hingepuhtusse, vaimsesse vabanemisse, uuestisündi. Stiil on ekspressionistlik ja tihendatud, luuletaja näeb kõike läbi iroonia, eneseiroonia ja huumori prisma; ei puudu must huumor ja võllanali. 1934. aasta "Loomingu" 6. numbris ilmus Talviku luuletsükkel "Dies irae" (Viha päev), pealkirjastatud ühe keskaegse hümni algussõnadega; samal aastal on kirjutatud ka "Jumalate hämaras" (ilmus "Loomingus" aasta lõpul). 1937.a. ilmus temalt luulekogu "Kohtupäev". Eelmise koguga võrreldes on see suhteliselt uudne. Lüürilise mina
Aastal 1934 ilmus Talviku esimene luuletuskogu "Palavik". Esimeste värsside trükkimisest luulekoguni kulus kümme aastat tolle aja kohta ebatüüpiliselt pikk hoovõtuaeg. Talvik ise on vihjanud, et talle on rohkem rahuldust pakkunud loomine kui loodu laiale avalikkusele ilmutamine. Kogu trükiti 600 eksemplari, neist sada nummerdatud ja autori poolt signeeritud. Tiraaz müüdi kiiresti läbi. "Palavikule" on iseloomulik igatsus hingepuhtusse, vaimsesse vabanemisse, uuestisündi. Stiil on ekspressionistlik ja tihendatud, luuletaja näeb kõike läbi iroonia, eneseiroonia ja huumori prisma; ei puudu must huumor ja võllanali. 1934. aasta "Loomingu" 6. numbris ilmus Talviku luuletsükkel "Dies irae" (Viha päev), pealkirjastatud ühe keskaegse hümni algussõnadega; samal aastal on kirjutatud ka "Jumalate hämaras" (ilmus "Loomingus" aasta lõpul). 1937.a. ilmus temalt luulekogu "Kohtupäev". Eelmise koguga võrreldes on see suhteliselt uudne. Lüürilise mina
· ,,Mere rüpes" (1890) Kogud · Novellid ,,Rootsi saatused ja sündmused" (1885) · Novellid ,,Abielu" (1928) · Näidendid ,,Valitud näidendid" (1984) Pihtimused · ,,Inferno" (1897) · ,,Üksi" (1905) Näidendid · ,,Isa" (1887) · ,,Mäng tulega" (1892) · ,,Gustav Vasa" (1899) · ,,Erik XIV" (1899) · ,,Unenäomäng" (1901) · ,,Surmatants" (1902) - draama · ,,Ahervare" (1907) - ekspressionistlik · ,,Kummitussonaat" (1907) - ekspressionistlik · ,,Tontide sonaat" (1923) · ,,Talupoegade kuningas" (1938) 8 · ,,Meister Olof" (1972, värsitatult 1978) renessansidraama · ,,Preili Julie" (1975) naturalistlik kurbmäng ,,PREILI JULIE" 1888. aastal kirjutatud ,,Preili Julie" on tänapäeval üks tuntuim August Strindbergi
Sellel teosel on müstiline õhustik, rahutu valgus, nurgelised vormid, justkui pikaksvenitatud figuurid ja erilise väljendusrikkusega maalitud usulised tunnused. El Greco El Greco (1541 7. aprill 1614) oli Hispaania renessansiajastu maalikunstnik, skulptor ja arhitekt. Teda tunti hüüdnime "El Greco" (Kreeklane) järgi, mis viitas tema Kreeka päritolule. Maalidele kirjutas ta oma pärisnime kreeka keeles.El Greco dramaatiline ja ekspressionistlik stiil tekitas tema kaasaegsetes nõutust, kuid 20. sajandil hakati tema kunsti kõrgelt hindama. El Greco stiili peetakse nii ekspressionismi kui ka kubismi eelkäijaks. Tema isik ning teosed on olnud inspiratsiooniallikaks luuletajatele ja kirjanikele, teiste seas Rainer Maria Rilkele ja Níkos Kazantzákisele. Tänapäeva uurijad on El Grecot nimetanud nii omapäraseks kunstnikuks, et teda ei saa paigutada ühessegi tavapärasesse kunstikoolkonda.
Siuru oli jätkanud Noor-Eesti traditsioone, liikudes sümbolismi suunas. Loomingus oli eelistatud lüürika ja novellid. Siurulased tähtsustasid armastusluulet ja viisid selle uuele stiilitasandile. Liikmed: M.Under(president), H.Visnapuu, J.Semper, A.Adson, F.Tuglas, A.Gailit. Väljaanded:A.Gailiti romaan''Toomas Nipernaadi'',debüütkogud M.Underilt, Visnapuult ,,Amores", Semperilt ,,Pierrot" ning Adsonilt ,,Henge palango" Tarapita- tegutses aastail 1921-1922.Oli ekspressionistlik, tegemist oli sõjaka ja radikaalse rühmitusega. Liikmed: A.Kivikas, J.Semper, M.Under, A.Adson, F.Tuglas(Tarapita toimetaja), A.Alles, J.Kärner, A.Tassa. Väljaanded: Ühisväljaanne(7 numbrit), Adson''Noorsoo kriis'', Kivikas''Kirjas noortele'' 10.uusromantism, eriti just sümbolistlikku kujutuslaadi, temaatiliselt mitmekülgne. Väljendati oma põlvkonna maailmakäsitlust ja vaimseid ideaale, end sõnastati ka isiklikke elamusi. Siuru luules oli keskkohal armastus(Under, Visnapuu, Adson)
isegi tähtsamate ruumide jaotus jne. Tihtipeale näib funktsionalistlik hoone koosnevat üksikutest lihtsatest ilustamata kuupidest ja risttahukatest. Funktsionalismi põhimõtet võiks lühidalt sõnastada nii: see, mis on otstarbekohane, on ka ilus. 20. sajandi algul ehitati Euroopas vaid üksikuid funktsionalistlikke hooneid – liiga suur oli siis veel eklektitsismi ja juugendstiili mõju. Pärast esimest maailmasõda tekkis arhitektuuri ühe kõrvalharuna ka veel nn ekspressionistlik suund, mille pooldajad suhtusid hoonesse peaaegu nagu skulptuuri. Väljenduslikkust hinnati enam kui otstarvet. Eelkõige Saksamaal kerkisid imelikud, süngeilmelised, juhuslikuna tunduva väliskujuga nagu tugevast tuulest voolujooneliseks lihvitud hooned. Näiteks Potsdami tähetorn meenutab välimuselt pigem ehk sõjalaeva tekiehitist. Tõeliseks funktsionalismi toetajaks ja levitajaks sai aga 1919. aastal Saksamaal asutatud kunstikool „Bauhaus“. Kool loodi küll
Ajalaulik kutsus inimesi end paremaks muutma ning kurjuse ja vägivalla vastu võitlema. ( Alle ja Barbaruse luuletustes kõneleb karistaja, õiglane kättemaksja) · Ajaluule temaatika ja väljendusviis, eriti õuduskujundid on iseloomulikud ekspressionistlikule voolule, mis on pärit saksa kirjandusest ja kunstist. Ekspressionism on suguluses sümbolismiga ja kuulub uusromantiliste suundade hulka , kuid sel on selge eripära. Ekspressionistlik kujund on sümbolistlikust kujundist tähenduslikult mõneti lihtsam ja ühesem- see annab kohe kindlasuunalise üldistuse. · Kujundivõtte oli hüperbool ehk kunstiline liialdus, millega nägemust võimendatakse · Eesti luulesse tõi ekspressionism tõelise rütmilise vaheldusrikkuse, luuletuse värsi read pikenesid, muutusid korrapäratuks, kaldusid rohkem vabama rütmi poole kuni puhta vabavärsini ja isegi proosaluuleni.
Tarapita-1921-1922,kirjanduslik rühmitus,kuhu kuulusid Tuglas,Alle,Under, Aatson,Suits,Semper jne.Hüüdlause:"Maha iseseisvus kui ainult kroonu. Elagu Eesti vaba ja iseseisev vaimne kultuur."Nad olid tõusikluse vastu,neid mõjutas rahvusvaheline org."Clarte"-võitles sõja-,vägivalla-ja sotsiaalse üle- kohtu vastu,neid ei ühendanud sõprus vaid opositsioon praeguse ühiskondliku ja barbaarsuse vastu.Tarapita-ekspressionistlik(uus romantismi üks suunda- dest).See on 20.saj alguse kirjanduse ja kunsti vool.Ekspressionismile on omane katastroofi eelaimus,sõjavastane protest,hirm,ahastus inimk.tuleviku pärast.H.Visnapuu 1890-1951-töötas õpetajana Narvas(1907).Kuulus Siuru rühmitusse,1918.a sattus ta bohheemlastest koosnevasse võitlussalka mida nim.Saut laagrite palguks.Suri NY-s.1921-10 kirja Ingile."Amores";"Roheline moment".Futurism-20.saj alguses It-s tekkinud suund,mis seostas kõike tulevikuga,ülistas suurlinna,masinaid ja mässas minevikukult...
Albert Kivikas -- (1898-1978) proosakirjanik. Hakkas 1917 kirjutama realistlikke jutte kasvukoha külamiljööst, debüteeris novellikoguga "Sookaelad" (1919, pseudonüüm Mart Karus). Jäädes kõrvale "Siuru" ringkonnast epateeris Kivikas kirjandusliku seltskonna ees vene futurismi vaimus kirjutatud lühiproosaga. Selle ajajärgu loomingut iseloomustab kogu "Lendavad sead" (1919). Avaldas koos Erni Hiirega futuristliku vihiku "Ohverdet konn" (1919). Samasse aega kuulub ekspressionistlik proosapoeem "Mina" (1920), milles lähtuti erinevatest kehaosadest. Kritiseerides siurulaste uusromantilist loomingut, taotleb Kivikas realistlikumat eluvaatlust brosüüris "Maha lüüriline shokolaad!" (1920). Novellikogus "Verimust" (1920) taunib kirjanik sõjakoledusi. Patsifistlikku hoiakut väljendab ka publitsistlik romaan "Ristimine tulega" (1923). Kivikas osales vasakpoolses ajakirjas "Murrang" (1921) ja kuulus "Tarapita" (1921-1922) rühmitusse. 1920. aastatel
Viimased uuringud on leidnud, et Norra naftareservide all peitub suuri koguseid sütt. Sütt on hetkel võimatu kaevandada, aga sellega võidetakse hakata tegelema tulevikus. Norrast on pärit mitmeid tuntuid näitekirjanikke ja novelliste, nende hulgas Ludvig Holberg, Henrik Ibsen, Bjornstjerne Bjornson ja hiljuti ka Jon Fosse ning Georg Johannesen. Knut Hamsun ning Sigrid Undset on mõlemad võitnud Nobeli kirjanduspreemia, aastatel 1920 ja 1928. Norrast on pärit ekspressionistlik kunstnik Edvard Munch ja skulptor Gustav Vigeland, ka helilooja Edvard Grieg. Mitmed norralased on uurinud maailma kaugemaid nurki, nende hulgas Roald Amudsen, Fridtjof Nansen ja Thor Heyerdahl. Norralased tähistavad 17. mail rahvuspäeva, Norra põhiseaduspäeva. Mitmed inimesed kannavad rahvuslikke kostuüüme ning (eriti lapsed) osalevad linnaparaadidel, üle terve maa. Norra keelel on kaks ametlikku kirjakeelt: bokmal ja nynorsk. Varem, kui Norra oli ühinenud Taaniga, kasutati ka riksmali
ebatüüpiliselt pikk hoovõtuaeg. Talvik ise on vihjanud, et talle on rohkem rahuldust pakkunud loomine kui loodu laiale avalikkusele ilmutamine. Ja loomine ise on Talvikul kaootiline kord valmib mitu luuletust järjest, siis pikka aega ei ühtki. Kogu trükiti 600 eksemplari, neist sada nummerdatud ja autori poolt signeeritud. Tiraaz müüdi kiiresti läbi. "Palavikule" on iseloomulik igatsus hingepuhtusse, vaimsesse vabanemisse, uuestisündi. Stiil on ekspressionistlik ja tihendatud, luuletaja näeb koike läbi iroonia, eneseiroonia ja huumori prisma; ei puudu must huumor ja võllanali. 1934. aasta "Loomingu" 6. numbris ilmus Talviku luuletsükkel "Dies irae" (Viha päev), pealkirjastatud ühe keskaegse hümni algussõnadega; samal aastal on kirjutatud ka "Jumalate hämaras" (ilmus "Loomingus" aasta lõpul). 1935-1939 avaldab Talvik publitsistikat kokku 12 artiklit ja retsensiooni. Ta on
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
