KONTROLLTÖÖ 12. klass EESTI KIRJANDUS PAGULUSES 1. Mis aitas paguluses säilitada kirjandusklassikas levinud vorme ning hoiakuid? 2p. Välismaal said Eesti identiteedi kandjateks kultuuri- ja seltsielu. Korraldati üritusi ja koonduti erinevatesse organisatsioonidesse. Eestlasi ühendasid ajalehed ja ajakirjad ning ka ilukirjandus. Kirjanikud olid tähtsal kohal, nad kehastasid paljudele väliseestlastele rahvuslikku kangelast. B. Kangro algatusel loodi 1950.aastal Lundis kõige olulisem eesti kirjastus, Eesti Kirjanike Kooperatiiv (EKK)
Tema loomingu läbivaks printsiibiks on vastandite ühendamine. Ta ühendas traditsioonilise vormi ja moodseelutunnetuse.Inspiratsioonileidis takooli-jasõjaaastatest.Temaloomingutvõibjagada kaheks perioodiks. Karl Ristikivi (1912-1977) Ristikivi saituntuksjuba1930.,1940.aastatevahetusel,mililmus temaTallinnatriloogia ("Tuli jaraud","Õigemehekoda" ja "Rohtaed").Needkolmrealistlikku romaanijälgisid peategelaste kujunemislugu aastakümnete vältel. Ristikivi loomingu põhiosa sündis aga paguluses. Alustas ta nostalgilise realistliku tagasivaatega Eesti ellu traagiliste ajaloosündmuste eelõhtul, seejärel valmis modernistlik tippteos "Hingede öö" ja pärast aastate pikkust vaheaega kirjutas ajaloolisi romaane.Esimenepaguluseskirjutatudromaankannabtähendusrikastpealkirja "Kõik, mis kunagi oli" (1946). Kogu Eesti vaba minevik on selles romaanis nagu üks kirgas käest libisenud hetk. See hetk on kaunis aga varjutatud nukrusest. Romaani keskmes on äsja gümnaasiumi
Retsensioon Eesti kunst paguluses Kumu suures saalis avatud näitus tutvustab paguluses loodud Eesti kunsti. Näitus valmis Eesti Kunstimuuseumi ja Tartu Kunstimuuseumi koostöös ning 2007. aastal Kumu algatatud Eesti pagulaskunsti uurimisprjojekti raames. Hõlmab aastas 1944 1991 loodud. Esindatud on enam kui 70 autorit, nad jagunevad nelja põlvkonda : enne sõda Eestis tegutsenud ja väljakujunenud kunstnikud; Eestis kunstiõpinguid alustanud, ent võõrsil oma loomingulise käekirja
Eesti kirjandus 70-nendatel paguluses Pagulaskirjandus Eesmärgiks oli kultuuri säilitamine ja eestluse ideede alalhoidmine. Anti välja ajalehti ja ajakirju Tuli muld ja hiljem Mana. Kohvrid viiakse pööningule: Rahvuslik aktiivsus vähenes Mindi üle asukohamaa keelele Integreeruti lääne ühiskonda Muutused kirjanduses Tulimuld jätkab, Manast saab õhuke aastaraamat Vaba Eesti on lõpetanud EKK kirjanikesarja lisandub pärast 1971. aastat 2 raamatut. Kanadas kirjastaja Vello Salo Aja Kiri (19761990) Teemad, zanrid, hoiakud subjektiivsus, filosoofilisus ja ideoloogilisus Enamus jätkas realistlikus laadis Luules valitses kindlarütmiline uusromantiline värss Pagulased Arvo Mägi "Karvikute kroonika" 19701973 Ilona Laaman "Mis need sipelgad ka ära ei ole" 1971 Karl Ristikivi"Inimese teekond" 1972 Bernard Kangro 18.10 Oe küla 25.03 1994 Rootsi Kil...
USAs) ülemaailmne tasand: ESTO-d (1972 Torontos, 1976 Baltimore'is, 1980 Stockholmis, 1984 Torontos, 1988 Melborne'is, 2000 Torontos) Välismaine Eesti Kirjanike Liit 1945 Kirjastused: "Orto", Eesti Kirjanike Kooperatiiv jt (1944-1989 ilmus eksiilis 2600 eestikeelset raamatut, neist 750 ilukirjanduslikku teost) Väljaanded: "Eesti Looming" (1944-46 Helsingi ja Stochkolm), "Sõna" (1948-50), "Tulimuld" (1950-1994), "Mana" (1957-1999) Eesti luule paguluses: 4 põlvkonda klassikud: Henrik Visnapuu (1890-1951) 6 luulekogu, enamasti valikkogud uutest ja vanadest värssidest poliitline isamaalüürika, võõrsiloleku kajastamine Marie Under (1883-1980) "Sädemed tuhas" (1954), Ääremaile (1963) + 3 valikkogu patriootlikud teemad, paguluse üldised soovid ja lootused Gustav Suits (1883-1956) kogu "Tuli ja tuul" (1950) mälestused kodumaast, poliitilised seisukohavõtud, maapaomeeleolud arbujad ja nende kaasaegsed:
3) Õppeprogrammide põhjalik muutmine NSVL-i kasuks. 4) Keskharidus oli kohustuslik, koolidelt nõuti maksimumilähedalt õppeedukust. 5) Lõputunnistus anti ka neile, kes seda ei väärinud. 6) Keskhariduse väärtus kahanes. 7) Kõrgkoolides kehtestati kursuste süsteem, üliõpilaste iseseisvus ja valikuvabadus vähenes. 6. Võrdle uute romaanide ilmumise sagedust Eestis ja paguluses aastatel 1945-1953. Miks ilmus paguluses romaanie peaaegu 10 korda rohkem kui Eestis? 1) Eestis ilmus vaevu mõni romaan, paguluses ilmus seevastu mitu tükki aastas. 2) Paguluses polnud tsensuuri, seega oli inimestel sõnavabadus ning neil oli võimalus kõik mõtted kirja panna. 3) Loomeinimesed olid Eestist ära läinud, polnud kedagi, kes loometööga tegeleks. 7. Analüüsi ja too välja Nõukogude Eesti kultuurielu jooned. 1) Positiivsed jooned.
o 6.august 1940 astub Eesti Nõukogude Liidu koosseisu o Massiküüditamised (14 juuni 1941, 25-26 märts 1947) · Kuidas jagunes kirjandus (millised kirjanike liidud loodi, millised ajakirjad ilmusid)? o Kirjandus Eestis 1943 Eesti Nõukogude Kirjanike Liit Moskvas Ajakiri ,,Looming" 1945 ajaleht ,,Sirp ja Vasar" o Kirjandus paguluses 1945 Välismaine Eesti Kirjanike Liit 1950 Eesti Kirjanike Kooperatiiv 1950 ajakiri ,,Tulimuld" · Millest kirjutati nii Eestis kui ka paguluses? o Eestis Sotsialistlik realism Ülistatakse juhti Õigustab töölisklassi 1. kohal luule o Paguluses Koduigatsus
koostööd EV saatkondadega, et võõral maal säilitada eesti kultuuri, kombeid ja keelt. Üheks tegevuseks pagulus riigis oli kirjandus. Alguses tehti pagulaskirjandust Saksa põgenikelaagrites. Hiljem sai eksiilkirjanduse(eksiil-pagulus) keskuseks Rootsi. Kuni 1960ndate aastateni oli pagulaskirjandus jõulisem kui kodu-eesti kirjandus. Sel ajal ületas eksiilkirjandus Eestis ilmunud kirjanduse nii mahult kui väärtuselt. Paguluses on aastatel 1944-1990 välja antud 181 luulekogu, 267 romaani ja 155 teost memuaarkirjandust. Kuna paguluskirjandus kogus aina rohkem kuulsus jaotati paguluskirjanikud erinevateks põlvkondadeks. G.Suits, M.Under, A.Adson, H.Visnapuu ja A.Gailit kuulusid kirjanike põlvkonda, kes olid juba varem Eesti Vabariigis tuntud. K.Lepik, I.Laaban, B.Kangro, R.Kolk ja A.Viirlaid olid kirjanikud, kes ära minnes olid umbes 20aastased.
aastate algus (integratsioon lääne ühiskonda) · Identiteet säilitati: · Koonduti erinevatesse organisatsioonidesse · Korraldati ühisüritusi · Kirjasõna muutus väga oluliseks eestlasi ühendasid ajalehed ja kirjad ning ilukirjandus · Kirjanik kui rahvuslik kangelane (üle 130 autori) · 1950 loodi Rootsis Lundis Bernard Kangro algatusel Eesti Kirjanike Kooperatiiv (EKK) olulisim eesti kirjastus · Paguluses on ilmunud üle 2600 raamatu (1/3 ilukirjanduse uudisteosed) · 1950-1993 ilmus ajakiri Tulimuld (Kangro) · 1957-1999 ilmus ajakiri Mana (Ivar Grünthal) · Pagulaskirjandus nostalgilisem kui 1930. a looming · Sellega "raviti" kodumaast ilmajäetuse tunnet · Eestlaseks olemine oli tähtis · Kirjandus kui rahvusliku identiteedi kandja Luule · Rõhutati rahvusliku traditsiooni alalhoidmist (traditsiooniline vorm ja hoiak) · 3 avaldusviisi:
berliinis, tõi kirjandusse kaasaegseid suhteid ,kujutas külaelu,tema juhtmõteks oli et näidata inimesi nii nagu oli, looming jaguneb kolme etappi:varajane looming-lähenes realismile,süvenemine sots probleemidesse(musta mantliga mees),naljajutud(vigased pruudid), välja kujunend realism Külmale maale, raudsed käed. Psüholoogiline sigadus(mäeküla piimamees)küpseim romaan. Nätekirjandust kirjutas paguluses,pisuhänd, tabamat ime. Juhan liiv(1864) pärineb peipsiäärest,lasterohkest taluperest.20 saj luule eelkäia, kirjandusse suundus tänu ajakirjandusele,täiendas oma haridust tartus treffneri gümn, töötas sakala toimetuses,1892 pühendus täelikult loomingule, kuid ta vaimne tervis murdus,, tulemusi saavutas algul lühiproosas, kuid ta lõpetas oma elupäevad vaimuhaiglas suro 1913. Kitzberg sündis pärnumaal(1855- 1927),tema näidendid olid mõeldud külalavale(libahunt)
· Vanempõlvkond kirjanikud, kes juba Eesti Vabariigis olid tuntud. Neile oli lahkumine kodumaalt kõige valuam, sest maadesse, kuhu mindi polnud nende nimed tuntud, seega polnud kirjanikuna elatist teenida võimalik. G.Suits, M.Under, A.Adson, H.Visnapuu, A.Gailit, K.Ristikivi, A.Mälk · Keskmine põlvkond See oli arvukaim grupp. Kirjanikud, kes lahkudes olid umbes 20 aastased. Neil oli gümnaasiumiharidus ja enaik vallalised. Nad suutsid paguluses oma valitud eriala teostada. K.Lepik, I. Laaban, B.Kangro, R.Kolk, A.Viirlaid. · Noorem põlvkond kirjanikud, kes läksid pagulusse lastena ning olid rohkem seotud asukohamaa kui Eesti kultuuri ja eluga. Kui neil oli hiljem võimalus Eestit külastada, siis osa neisr loobus sellest. Koos nimetatud põlvkonnaga algas eesti pagulaskultuuri allakäik. Nad ei olnud tegelikult eestlusest enam huvitatud. H.Nõu, I. Ivask, I.Laaman
..............................................................................................lk2 1 Elulugu............................................................................................................lk3 Eesti sotsiaaldemokraatliku mõtte algus.........................................................lk4 Eesti Vabariigi algusajad..............................................................................lk5-6 Tegevus paguluses.........................................................................................lk7 August Rei teosed...........................................................................................lk8 Tõlkinud...........................................................................................................lk8 Riiklik tunnustus..............................................................................................lk8 August Rei lähedastest..................................
Ravic vajas opereerimist seda tehes võis ta end välja lülitada kõigest muust ja keskenduda millelegi konkreetsele. Saksa päritolu ei mänginud Ravici elus enam muud rolli kui vaid piiras tema elamistingimusi välismaal viibides, sest just sinna oli mees suundunud vastumeelest Natsi-Saksamaa riigikorra suhtes. Et kodumaakaaslaste poolt oli teda ülekuulamistel ka armutult piinatud, tundis ta nende suhtes vaid vihkamist. Paguluses oli mees õppinud valdama ka kohalikku, prantsuse keelt, tänu millele oma päritolu enamasti edukalt varjata suutis. 2) Tema suhted paguluses Kuigi Ravic oli unustanud, mida tähendab tõeline armastus, leidis ta selle Pariisis siiski. Joan, spontaansuse kehastus, tõi ta tagasi elule. Eelkõige lummas Joan meest oma sundimatuse ja vahetute, puhaste emotsioonidega. Ravic võrdles naist peegliga, mis peegeldab kõike ideaalselt, ent hetkegi kauemaks seda kinni ei püüa
Eesti kirjandus 1940ndail - Eesti kuulus NL-le. · Paguluses: Suits, Under, Visnapuu, Gailit, Ristikivi,Mälk. · Valitses Stalinism: kohustuslik sotsialistlik realism, kirjandus oli propaganda ja kuuleka rahva kasvatusvahend. · Kirjandus oli täielikult allutatud ideoloogilisele kontrollile. · Ajakiri VARAMU muutus VIISNURGAKS, veel LOOMING ja SIRP JA VASAR. · Sõja ajal kirjanduselu välja surnud. · Sel ajal oli kirjandus eestluse säilitajaks ja hingehaavade ravijaks.
SÕGEDATE SIRGE Ajalooainelisi panoraamromaane kirjutasid Rudolf ________________ AADU („Maa ja rahvas“) ning ______________ Hint („Tuuline rand“). Proosa paguluses Paguluse esimeste aastate romaanide ja novellide olulisemad teemad olid mälestused _________________, EESTIST sõjakogemused, ______________________teekond. PÕGENEMIS Pikkamööda hakati kirjutama elust paguluses ning kaugemast MINEVIKUST __________________. Psühholoogilised teemad on olulisel kohal ___________
vabatahtlike pataljonis. · Saksa okupatsiooni ajal töötas Viirlaid Eesti Kirjastuses tehnilise toimetaja abina. · 1943-1944 võttis osa Jätkusõjast Soome armee Eesti üksuses. Pagulus · 1944. aastal õnnestus tal pageda Rootsi. · 1945-1953 viibis Inglismaal. · 1953. aastast elas Viirlaid Kanadas. · Kandas töötas ta Toronto trükikojas kuni pensionile minekuni. · Alates 1950. aastate lõpust sai temast tõlgituim eesti pagulaskirjanik. · Viirlaid oli paguluses Eesti PEN-klubi esimees. Perekond · Oma perest räägib Arved järgmises luuletuses ,,Kolm põrutatut" Avatud aknal ema käte vahelt Kukkus mu õde lapsena lillepeenrasse Temast sai kunstnik. Mu väiksele vennale kõrgelt riiulilt Kolksatas kuklasse tinakapudel Temast sai kõrtsmik. Kuulates karjapoisina lojuste mäletsemist, Lõi härg mind käpuli sõnnikusse Minust sai kirjanik
Instituudi, Eesti Kultuuri Koondise, Eesti Rahvusnõukogu jt. pagulasorganisatsioonide juhatusse. Akadeemiliselt oli Kalju Lepik üliõpilasseltsi Põhjala liige. 1966. aastal sai Kalju Lepikust Balti Arhiivi juhataja. Pikka aega kuulus Kalju Lepik Välismaise Eesti Kirjanike Liidu juhatusse ning oli selle esimees aastast 1982. Kalju Lepik suri 1999. aastal Tallinnas. KALJU LEPIKU LOOMING Kalju Lepiku poeeditööd on auhinnatud nii paguluses kui kodumaal. Tema suurtööde hulka kuulub Gustav Suitsu "Kogutud luuletuste" (1963) koostamine ja toimetamine. Kalju Lepiku luule on väga oma autori nägu. Jonnakas meelekindlus ja hell südamlikkus põimuvad. Nii vormilt, kui teemadelt mitmekülgses luules leidub võitleva hoiakuga isamaalüürikat ja eleegilisi ühiskonnasüsteemide ja neis muganenud inimeste pihta sihitud satiiriga. Tunnuslikud on omapärane ja jõuline kujunduslikkus ning rohked
49)-vabaneti metsavendadest,eestlaste osatähtsus vähenesVastupanu- 40-50:metsavennad(ei ole avalik),1960:noorterühmitused,demokraatlikud liikumised(ei ole avalik),1970:(avalikud)pöördumised ja kirjad võimuorganitele,inimõiguste rikkumiste avalikustamine ja levitamine välismaal.Kultuuripoliitika:sisult sotsialistlik ja vormilt rahvuslik kultuur;ideoloogiline surutis,raamatukogud puhastati kodanliku ühiskonna pärandist, punapropagandaKultuurielu lõhestatus:välis- ja kodueesti kultuur, paguluses olevad loovinimesed jätkasid oma tegevust ka välismaal, kodueesti loovinimeste vastupanu ja elujõulisus tagasid eesti kultuuri püsimiseLaulupeod ühendasid rahvast ja andsid vabaduse lootustEKP VIII pleenum:kirjanike ja haritlaste natsionalistideks nimetamine ja nende karistamine, arreteeriti ja põhikommunistid.Maakultuur-hääbus,sest elujärg paranes,inimesed võisid käia teatris, osteti raadioid, TV, koliti linna, otsiti paremaid töötingimusi jne
VÄLISEESTI KIRJANDUS · Kokku lahkus 40datel üle 100 000 inimese · 22 000 läks Rootsi, 40 000 Saksamaale, 17 000 Kanadasse · Visnapu läks USA'sse, Viirlaid Kanadasse, Suits Rootsi, nagu ka Gailit, Adson, Under · Rootsis eesti kirjandusajakirjad · Pagulaslaagrid · Kohanemine asukohamaa kultuuriga kergendatud soosiv suhtumine · Asutati omakeelseid koole · Pagulaskirjandus jõulisem kui kodukirjandus · Paguluses ilmus 181 luulekogu, 267 romaani, 155 memuaari · 1944 kirjastus Orto Kanadas · 1945 asutati Välismaine Eesti Kirjanike Liit · Esialgu tiraazid liiga suured võrreldes kogukonnaga · Ajakirjad: Eesti Looming, Sõna, Tuli Muld, Mana · Rühmitus Tuulisui · Põlvkonnad: I Suits, Under, Adson, Visnapu, Gailit II Lepik, Laaban, Kangro, Kolk, Viirlaid III Nõu, Toona, Ivask, Laaman IV Ilves, Kostabi · Meenutati elu enne pagulust
Pagulaskirjanikke on jaotatud põlvkondadeks: 1. Kirjanikud, kes juba Eesti Vabariigis olid tuntud (G. Suits; M. Under; A. Adson; H. Visnapuu; A. Gailit) 2. Kirjanikud, kes ära minnes olid umbes 20aastased (K. Lepik; I. Laaban; B. Kangro; R. Kolk; A. Viirlaid) 3. Kirjanikud, kes läksid pagulusse lastena ning olid rohkem seotud asukohamaa kui Eesti kultuuri ja eluga (H. Nõu; E-K. Toona; I. Ivask; I. Laaman) 4. Isikud, kes sündisid pärast sõda paguluses (T.H. Ilves; M.K. Kostabi) Teemad, mis kajastusid pagulasproosas: 1. Kodumaa ajalugu ja olud enne II maailmasõda (B. Kangro ,,Tartu-sari"; hiljem kirjutati palju memuaare) 2. Asukohamaade argipäev- tegelasteks olid ,,pärismaalased või pagulased, kes on uude ühiskonda sisse elanud 3. Kodumaalt põgenemine üle vee- domineerib ebakindlus, kodutus, konfliktid) 4. Piiblitemaatika (A. Kalmus ,,Juudas" Teemad, mis kajastusid pagulasluules: 1
August Gailiti elu ja looming August Gailit sündis Valgamaal. Õppis läti kihelkonna- ja linnakoolis ning Tartu linnakooli). Peale õpinguid kolis Gailit 1911. aastal Riiga, kus asus tööle ajakirjanikuna. Enne seda avaldas oma esimese teose, jutustus ,,Kui päike läheb looja". Võttis aktiivselt osa Siuru tegevusest. 1919. aastal lahkus ta küll konfliktide tõttu koos H. Visnapuuga rühmitusest, aga Siuru periood oli Gailiti jaosk väga viljakas. Põhiliselt viljeles kirjanik sel ajal just novelle ja följetone. Peamised teemad: kunsti ja kultuurieluga seotud probleemid. 1922 läks Gailit reisima. Reisis Saksamaal, Prantsusmaal ja Itaalias. Hoogustub tunduvalt ka Gailiti kirjavahetus Fr. Tuglasega. 1928. aastal ilmus Gailiti tuntuim romaan novellides- ,,Toomas Nipernaadi". See toob Eesti kirjandusse täiesti uue tegelaskuju- vagabundi ja romantilise seikleja. Aastatel 1932-1934 oli August Gailit ,,Vanemuise" direktor. Enne emigreerumist Rootsi 19...
Lugejat köidab keele eripärane rütm, eriti hästi selgub see kõvasti lugedes. August Gailit pärineb Sangaste lähistelt ja oli seotud Lätimaaga Päritolu : Tõenäoliselt oli Gailiti vanaisa pool liivlane. Mõnes tema teoses on aimata Liivi päritolu. Näiteks novellis "Kas mäletad, mu arm?" Gailit oli oma juurte tõttu tihedalt seotud Lätiga. Gailit jälgis Läti kirjandust ning tundis elavat huvi selle vastu. Paljud Gailiti teosed on tõlgitud läti keelde, kusjuures suurem osa tema paguluses avaldatust tõlgiti otse käsikirjast. Gailitil oli hulgaliselt kontakte nii Läti kirjanike kui ka avaliku elu tegelaste hulgas. Gailit oli üks neid piirialade inimesi, kelles pole ülekaalus ühegi rahva veri. Temas oli segunenud liivi, läti, saksa, eesti ja võimalik, et hollandi veri, mistõttu temas olid kätketud erinevad keeled ja kultuurid. Koduseks keeleks oli läti keel, vanavanematega räägiti saksa keelt, aga kogu pere valdas vabalt ka eesti keelt. Koolis omandas ta vene keele
leida oma ainuõiget Arkaadia teed. Me teame oma rahva raskest minevikust ning tunnistame, kust me pärit oleme. Sündisime siin hurtsikus, mis on sajandeid olnud võõrvõimu käes sonkida. Eestlased, teades, et me oleme väike rahvas, elame pidevas kartuses, et naabrid, venelased meile peagi püssitoru kuklale asetavad. Seepärast me üritame pidevalt põgeneda. Põgeneda tobedas kartuses, mis samas ei välista selle reaalsuseks saamist. Eestlasi võib seega nimetada ka paguluses olevaks rahvaks. Paguluses oleme iseenda eest, sest inimesed oleme me ju kõik, olenemata rahvusest, nahavärvist, religioonist või millest iganes. Eestlane samas ka unistab palju. Me unistame oma noorusest ning sellest Arkaadia teest, mida mööda aabitsalastena sai tatsatud. Marssalikepike kui võimalus oli meil alati olemas. Paljud viskasid selle kepikese liiga vara ära, nähes, et see on kasutu, kuid see võimalus, et seda kasutada, avaneb alles sel
Eduard Vilde 4. märts 1865 Pudivere 26. detsember 1933 Tallinn Eduard Vilde sündis 1865-ndal aastal 20. veebruaril kell 9 õhtul Pudiveres. Ta isa, Jüri Vilde, oli kubjas. Ema Leenu oli toatüdruk. Mõned nädalad peale Eduardi sündi lahkus pere Pudiverest ning kolis Muuga. Muuga mõisast sai Eduard Vilde kasvukodu. Isa Jüri oli tagasihoidlik, suure kohusetundega, aus ning pehme iseloomuga. Ema Leenu oli seevastu elavam, jutuhimuline, mõisarahvaga seltsiv. Tuli aeg teadmisi omandada. Alguses läks kõik libedasti. Poiss õpis lugemise juba 6 aastaselt selgeks. Pani Eesti rahva lugema. Alustas põnevusjuttude kirjutamisega, avaldas neid ajalehtedes järjejuttudena. 1985 ilmub romaan "Külmale maale", mis täistab kriitilise realismi jõudmist Eestisse. Kirjutab ajaloolise triloogia. Kogub arhiivimaterjali, kohtub inimestega jne. "Mahtra sõda", "Kui Anja mehed Tallinnas käisid", "Prohvet Maltsvelt". Tema üheks parimaks ...
nüüd ligi 15-aastane pime aeg. Ühtlasi tõi II maailmasõda kaasa tillukese eesti kultuuri harjumatu jagunemise kodu- ja pagulasharuks. Nagu teistes kunstides oli ka teatris Läände põgenenute arv suur. Ent erinevalt näiteks kirjandusest, kus pagulasharu järgneva 20 aasta vältel säilitas selge ülekaalu koduharu ees, viis teatri suurem sõltuvus materiaalsetest oludest kutseliste truppide kiirele hääbumisele paguluses. Väikeste ja hajutatud pagulaskogukondade ainsaks teatrivormiks kujunesid siitpeale taidlusringid, mis nagu eesti näitelava algusaegadelgi edendasid rohkem ühtekuuluvustunnet kui kunstitaotlusi ja repertuaariliselt lavastasid peamiselt iseseisvusaegseid menureid. Draama jäi alati üheks pagulaskirjanduse nõrgemaks liigiks. Kodumaal, kus enamik teatrihooneid oli sõjas purustatud ja paljud lavategelased represseeritud, domineerisid repertuaaris samas elutud nõukogude näidendid
Eestikultuuril Eesti NSV-s tuli vastu seista venestamissurvele ja loomevabaduse piiramisele Nõukogude reziim lubas mõningaid kultuurikontakte ja kodueesti ja väliseesti vahel Nõukogude kultuuripoliitika olemus Kultuuripoliitika peamine eesmärk oli ,,sisult sotsialistliku ja vormilt rahvusliku" kultuuri juurutamine Infosulg Sundorienteeritus vene kultuurile Propaganda Haritlaskonna uus põlvkond Nõukogude võimu kartuses põgenesid haritlased Läände Paguluses loodud vaimupärand eelkõige kirjanduses kuulub meie kultuurilukku Kodumaale jäänud iseseisvusaegne haritlaskond langes ideoloogilise terrori ohvriks Osaline enesetaastumine Kultuuritarbimine ja massiteave Sõda ja sellel järgnenud vaimse surutise aastad rängaks löögiks eelkõige kõrgkultuurile Isetegevusharrastus Professionaalne kõrgkultuur Massiteabevahendite osatähtsus kultuuritarbimises Eesti raadio saatemaht, Eesti televisioon, ajakirjandusväljaanded
EESTI KIRJANDUS 19401955 Karoliina Hunt KULTUURIJA KIRJANDUSELU ÜLDPILT 1940. Nõukogude Liidu okupatsioon; keelati ja suleti mitmed kirjanduslikud ja kultuurilised seltsid ja organisatsioonid; enamus meediaväljaannetest suleti, säilis ajakiri Looming, loodi Sirp ja Vasar; ENSV Kirjandusja Kirjastusasjade Peavalitsus, tsensuuriamet; Eesti Nõukogude Kirjanike Liit Moskvas; range tsensuuri tõttu ilmus ilukirjanduslikku loomingut vähe; EK(b)P VIII pleenum – Kirjanike Liidu „puhastamine“; suur osa eestikeelsest kirjandusest ilmus paguluses; kirjanike elu stalinismi ajal väga raske, vähesed jätkasid oma tööd. EESTI JA ÜLEJÄÄNUD MAAILM Massiküüditamised Siberisse; kolhoosid; kommunistlik partei; raamatute hävitamine; laialdane emigratsioon; välisilmaga suhted katkesid; riigid taastusid II maailmasõjast. 19401955 KIRJANIKUD Karl Ristikivi „ Võõras majas“...
Londonisse kust sai inspiratsiooni ooperiks "Der fliegende Holländer" * 18391842 elas Pariisis ning kinnitas ajapikku kanda Dresdenis * 18491874 25 aastat paguluses, sest revolutsioon Dresdenis ebaõnnestus * 1876 avati Richard
Romaani tegevusaeg ja kolm teemat, millest romaan räägib. II maailmasõda. Teemadeks on sõda, pagulus, armastus Miks vajas Josef Schwarts inimest, kellele oma lugu rääkida. Nimeta vähemalt kaks põhjust. Josef Schwarts tahtis, et kui ta ära sureb, siis oleks keegi, kes tema lugu teaks - kõik selleks, et mälestused edasi elaksid. Kui neid teistega ei jaga, siis surevad need koos sinuga. Samuti tahtis ta vabaneda valust. Jagatud mure on pool muret, täpselt nagu jagatud rõõm on poole suurem. Kuidas sina mõistad, miks Josef pärast 5-aastast pagulaselu Osnabrücki tagasi läks? Põhjenda oma seisukohti. Josef läks tagasi Osnabrücki, et tuua sealt ära oma naine, keda ta väga armastas, päästa ta sõjast ja koos põgeneda Ameerikasse. Leia romaanist vähemalt 2 seika, kus tekivad küsimused "Kes me oleme?- - - Mis on tõeline, kas peegelpilt või see, kes selle ees seisab?" Kirjelda lõksus olemist ja seda, kuidas sinna satuti. Josef oli pidev...
Elu · Kodanikunimi Friedebert Mihkelson · Äärmiselt mitmekülgne- romaanikirjanik, kirjandusteadlane, kirjandusajaloolane ja kirjanduskriitik. · Pärit Tartumaalt Ahia mõisast. · Õppis Prangli kihelkonnakoolis (venekeelne haridus) ja Uderna ministeeriumikoolis. · Tuglas õppis ka Tartus Treffneri gümnaasiumis. · Võttis osa 1905. aasta revolutsioonist, sattus vanglasse. Peale vabanemist lahkus Eestist. 1904-1914 oli paguluses, enamasti Soomes, kuid rändas palju. Eestisse saabus tagasi peale 1914 aasta veebruarirevolutsiooni. · Friedebert Tuglas kuulus kirjanike rühmitusse ,,Noor-Eesti" · Alustas kirjanduselu organiseerijana rühmitustes ,,Siuru" ja ,,Tarapita". · Põhielukohaks oli esialgu Tartu, kuid reisis palju, mille põhjal kirjutas reisikirju. Olulisemad reisikirjad on Norrast ja Põhja-Aafrikast. · 1922. aastal valiti Eesti Kirjanike Liidu esimeheks.
külarealismi stiilis jutustused ja novellid Hinnangute kohaselt Kivika noorusaja parima kirjandusliku saavutusega. Kirjanduses tegi alguses ilma futuristina, avaldades kogumiku „Lendavad sead” trükitud kasutamata jäänud pudelietikettide trükipoognatele Teine loomingu suur teema on külaelu - „Jüripäev” (1921) „Jaanipäev” (1924) „Mihklipäev” (1924) „Karuskose” (1943). Tuntuim teos on vabadussõja-aineline „Nimed marmortahvlil” Paguluses avaldas Kivikas romaani „Nimed marmortahvlil” teise, kolmanda ja neljanda osa, aga ka lühijutte jm. Teosed "Ohverdet konn" (Tartu 1919) – lühijuttude kogumik, koos Erni Hiirega (futuristlik) "Mina" (Tartu 1920) – lühijutud "Verimust" (Tartu 1920) – novellid ja lühijutud (sõjatemaatika) "Maha lüüriline šokolaad!" (Tartu 1920) – kirjanduslik manifest "Murrang" (Tallinn 1925) – romaan, "Jüripäeva" ümber töötatud väljaanne "Süütu" (Tartu 1927) – novell
Varjati Lääne arengut ning sundorienteeritus vene kultuurile oli tugev. Nõukogude kultuuripoliitika iseloomulikuks küljeks oli ka eelnevate põlvkondade vaimupärandi valikuline hävitamine. Üksikute ajalehtede, ajakirjade ja raamatute eksemplaride alles jätmine ei korva aga siiski tehtud kahju. Lisaks sellele pandi mittesoovitav kirjasõna erifondi ning selle kasutamiseks pidi taotlema ametivõimudelt kirjaliku luba. Vaatamata eestlaste pagemisele Läände on paguluses loodud vaimupärand väga rikkalik ja kuulub meie kultuurilukku. Kodumaale jäänud haritlaskonna loometegevust piirati või sunniti sellest koguni loobuma. Loovharitlaste loomingult nõuti ümberhindamist ning edasises tegevuses sotsialistlikust realismist kinnipidamist. 1950. aastate paiku algas alles rahvuskultuuri osaline taastumine ning 1960. aastatel toimus uue põlvkonna lõplik läbimurre. On hea tõdeda, et seejärel loomeõhkkond muutus vabamaks, vormikatsetused
Teine maailmasõda ja nõukogude võimu taaskehtestamine 1944. aastal lõhestasid senise tervikliku eesti kultuuri kaheks: välis- ja kodueesti kultuurieluks. Paguluses oli suurem loomevabadus, kuid vähem eestikeelse kultuuri tarbijaid ning tõenäosus kultuuriliselt asukohamaaga assimileeruda oli suur. Eesti kultuuril Eesti NSV-s tuli vastu seista venestamissurvele ja loomevabaduse piiramisele, mis lõppkokkuvõttes ka õnnestus ning tagas eesti kultuuri püsimajäämise. Samal ajal lubas Nõukogude režiim mõningaid kultuurikontakte kodueesti ja väliseesti vahel, mida ta püüdis oma huvides ära kasutada (VEKSA jms).
Alustas kontserttegevust 1946 Suri 31.oktoobril 2014 (92-aastaselt) Heinrich Laretei I maailmasõjas tsaariarmee ohvitser 1917. aastal abiellus Alma Kollistiga Lapsed- Maimu Laretei ja Käbi Laretei 1926-1928 oli Heinrich Laretei saadikuks Moskvas Heinrich Laretei mõisteti kodumaal tagaselja surma 1940. aastal Käbi Laretei oma abikaasa Ingmar Bergmaniga https://et.wikipedia.org/wiki/Fail:Kabi-Laretei-Ingmar-Bergman.jpg Rootsi paguluses Eivõetud Rootsi Kuninglikku Muusikaakadeemiasse Hakkas võtma eratunde Õppis selgeks itaalia, prantsuse, saksa, inglise ja rootsi keele Õppis klaverit Rootsis Hiljem jätkusid õpingud Sveitsis ja Saksamaal Intervjuu Käbi Lareteiga https://www.youtube.com/watch?v=Rrbx5wXmIfs Rootsis http://img3.bdbphotos.com/images/130x130/5/o/5o25vzw6in https://d14wch1fpzoq5q.cloudfront.net/npl/2015/08/Ingmar-Bergman-and-Ka%CC%88bi-Laretei.jpg 5mzi2m.jpg?skj2io4l Karjäär
Algus oli suht kobav, aga siis leidis nö enda tee. Läbimurre 1932-34, siis avastati, et Saaremaalt selline mees, keda võiks isegu lugeda. Tema läbilöök sellest, et hakkab kirjutama rannajutte soeses Saaremaaga. 1934 Surnud majad, 1935 Õitsev meri, 1936 Rannajutud, Läänemere isandad, 1937 Taeva palge all, 1942 Hea sadam, 1952 Tee kaevule, 1963 Kevadine maa, 1978 Projekt Victoria. Hiljem Rootsis paguluses, jätkab kirjutamist, sellega seoses temaatika püshholoogilises suunas, spetsiifiline traumakirjandus. ''Tee kaevule'' on hea näide püshholoogilisest proosast. ''Projekt Victoria'' on pööre ulmekirjandusse, suht ootamatu. 11. Psühholoogiline ja naturalistlik proosa 191744 (Peet Vallak jt). Autorid: Peet Vallak aka Peeter Pedajas kõige klassikalisem novelliautoripositsioon. Pärit Mulgimaa piirilt, loomingu põhiosa 1920-30ndate vahel. 1920 aastate romaanides rohkem
teemad: kodumaa ehk EV, igatsus, sõda, NSVL vastane, õnnelik Eesti aeg, põgenemine, pagulaskirjandus: põlvkonnad Eestist lahkudes 1) kuulsad kirjanikud (Marie Under, Gustav Suits, August Gailit, Henrik Visnapuu), 2) umbes 20 aastased (polnud veel edu saavutanud, Kalju Lepik (Rootsi), Bernard Kangro (Soome kaudu Rootsi), Arved Viirlaid), 3) koos vanematega lahkunud lapsed (valikud tehit uuel kodumaal, Helga ja Enn Nõu (Rootsi), Ivar Ivask), 4) sündinud paguluses (Toomas Hendrik Ilves, Mark Kalev Kostabi), Kalju Lepik asutas mitmeid kirjandus- ja kunstirühmitusi ning kirjastuste rajaja, kuulus ise ja oli organiserija pagulusorganistatsioonides, välismaise Eesti Kirjanike Liidu esimees, Eesti osakond pagulas eestlaste arhiiv Rootsis, Bernard Kangro välismaa kirjatustes töötaja, pagulas kirjanduse eestvedaja ja organiseerija, oli seotud mitmete eestlaste väljaannetega.
terviklikumaks luulekoguks, kus vastanduvad ja ühenduvad realism, sümbolism ja ekspressionism, objektiveeriv nägemus ja isiklik elamus. Enamik ballaade ,,Õnnevarjutuses" on pärit rahvapärimusest (saatusemotiiv ja õnne võimalikkus), kuid ta ei kasuta puhast rahvalaulumõõtu. Tema ballaadid näitavad, et õnne purunemisega on seotud sügavamad psühholoogilised põhjused. Luulekeeles on rohkelt dialoogi ja tegelaste sisemonolooge, kuid olulisel kohal on ka välise jutustaja roll. Paguluses võimendub tema kui poliitilise luuletaja roll, eriti esimeses Rootsis ilmunud kogus ,,Sädemed tuhast" (1954). Üldine lähenemine loomingule on lüürikakeskne. Hilisluules on ka oluline koht lüürilist, eepilist ja dramaatilist alget ühendavatel luuletustel. 5. Eesti proosa põhisuundumusi ja autoreid 191728. UUSROMANTILINE PROOSA ja/või EKSPERIMENTAALNE LÜHIPROOSA (kõrgaeg u 1909 25) Uusromantilise proosa tuli Eestisse 1908-1909.a, mil ilmusid Tuglaselt novellikogu
Seal töötas ta Eesti Büroos sekretäri ning asjaajajana. Ta kirjutas ka artikleid Helsingis ilmunud eestlaste ajalehele ,,Eesti Looming". Ristikivi oli seotud ka vabariikliku vastupanuliikumisega nagu paljud selle aja kirjanikud. 1944.aastal läks aga olukord Soomes pingeliseks ning esimesel võimalusel sõitis Ristikivi Rootsi, uskudes, et kunagi pöördub ta tagasi oma kallile kodumaale. 4 Ristikivi elu paguluses. Ristikivi paguluskirjanduse algusperiood. Paguluses olles kirjutas mees peamiselt proosat ja belletristikat. Oma esimeste Rootsi-aastate lühijutud on kirjanik avaldanud sealsetes ajakirjades ,,Vabariiklane", ,,Välis-Eesti", ,,Kodukolle" ja ,,Sõna". Väga palju leidub nendes loomingutes filosofeerimist maailmavaatelistel teemadel ning usu sisendamine inimestesse, et veel ei ole kadunud kõik.
Emile Francois Zola Émile Zola (Émile Édouard Charles Antoine Zola; 2. aprill 1840 Pariis 29. september 1902 Pariis) oli prantsuse kirjanik, naturalismi esindaja. Émile Zola sündis Pariisis. Kaks aastat hiljem kolis perekond elama Aix-en-Provence'i. Tema isa oli itaalia päritolu insener. Isa suri 1847. aastal jättes perekonna vaesusesse. Õppides Aix- en-Provence'i koolis sõbrunes Paul Cézanne'iga. Aastal 1858 asus Zola koos emaga elama Pariisi. Émile Zolal oli raskusi gümnaasiumi lõpetamisega, kaks korda kukkus läbi lõpueksameil. Pärast kooli lõpetamist oli mõni aasta töötu. Aastast 1862 sai tööle kirjastusse Hachette ja hakkas kirjutama ajalehtedele artikleid ja kunstiretsensioone. Oma kunstiretsensioonidega sai ta tuntuks kui tuline impressionismi toetaja maalikunstis. Aastal 1865 tutvus Gabrielle-Alexandrine Meleyga, kellega ta hiljem ka abiellus. Sellest abielust lapsi ei sündinud. Aastas...
ligioon, kultuur, tööstus ja kaubandus. Hariduse arengus mängisid suurt rolli antiikaja teadmised, aga ka uued avastused. Teadmiste suurenemine mõjutas palju ka reli- giooni. Tekkis osa inimesi, kelle meelest ei olnud kehtivad usud õiged ning nad hak- kasid ühiskonda reformeerima. Teiste ees võib esile tõsta Martin Lutheri, kelle nimest on tuletatud usunimetus luterlus. Teda peeti ketseriks ning seetõttu pidi ta suurema osa oma elust paguluses veetma, kuid tema vaated levisid kõikjale Euroopas ning mõjutasid paljude inimeste mõttemaailma. Varauusaega seostatakse ka tööstusliku pöördega, mille alguseks peetakse ketrus- masina kasutuselevõttu. Tekkisid manufaktuurid, tänu millele tootmine laienes. Töö- listele tähendas uus kord töö intensiivistumist ja tööülesannete kindlat jagunemist. Sellist tööstuslikku pööret võib seostada teaduse ja teadmiste arenguga. Teadlased tegid suuri avastusi
Arutlus (,,Inimese Teekond") Karl Ristikivi sai tuntuks kui romaanikirjanikuna,kuid Eesti kirjanduses tuntakse teda ka kui luuletajat.Karl Ristikivi on andnud välja ainult ühe luulekogu ,mis kannab nime ,,Inimese Teekond",oma luulekogus on autor avaladanud luuletusi,mille sisuks on suhted ajaga,Jumalaga, ja kodumaaga. Karl Ristikivi oli üks Eesti kirjanikest ,kes oli paguluses Rootsis ja oma kirjutatud luuletuses ,,Kojuigatsus-kauguseigatsus"kirjeldas kuivõrd suur võib olla inimeste nastolgia oma kodumaa vastu,kes olid sunnitud pagendama ennast võõrriik ja elama seal.Oma teises luuletuses mida tuntakse kui ,,Ei,meie ei tule kunagi tagasi siia randa" nime järgi, omab sisu sellest kui noor oli kunagi Eesti riik ja et,kuidas see muutus peale võimu muutust-vanaks ja halliks,kuid selle
Tegeles rahvalauludega. Kasutas regivärssi. Kõik aastaajad olid esindatud. Friedebert Tuglas 1886-1971 Sündinud Tartus Ahja mõisas. Õppinud Maaritsa vene kihelkonnakoolis, Uderna ministeeriumikoolis ning Tartu linnakoolis. Esimene teos ,,Siil". Peale linnakooli asus õppima Treffneri gümnaasiumisse, kuid katkestas õpingud. 1905 vangistati Tallinnas. 17.veebruar 1906 vabanes. Ta oli prosaist, kriitik, tõlkija, kirjanduselu organisaator. 1906-1917 elas põhiliselt soomes paguluses. 1909 sai Tuglas tema kirjanikunimeks ning 1923 ka tema kodanikunimeks. Pagulusaastatel reisis ta sõprade dokumentidega. Ta rändas mitmel pool Euroopas ja õppis sealset kunsti ja kultuuri tundma. 1905-1915 tegeles ,,Noor-Eestiga". 1917 naases ta eestisse ja hakkas organiseerima Siuru rühmitust. 1917 abiellus Eloga. Ajakiri ,,odamees" 1919. 1919-1921 ajakiri ,,Ilo", 1922 Eesti kirjanike liidu esimees. 1923 ajakiri ,,Looming" mis toimetas end riigieelarvest. Looming: 1906-raamat ,,Hingemaa"
" on järgmised read: "Sul on tunne, nagu oleksid sa naabri poole külla palutud, kuid sa oled sinna päriseks jäänud, sina, liivlaste viimane võsuke, koos temaga võõrsile kolinud mitmendat korda sa tuiskliiv, oled juba vahetanud oma kodumaad ja rahvust?" Gailit oli oma juurte tõttu tihedalt seotud Lätiga. Gailit jälgis Läti kirjandust ning tundis elavat huvi selle vastu. Paljud Gailiti teosed on tõlgitud läti keelde, kusjuures suurem osa tema paguluses avaldatust tõlgiti otse käsikirjast. Gailitil oli hulgaliselt kontakte nii Läti kirjanike kui ka avaliku elu tegelaste hulgas. Gailit oli üks neid piirialade inimesi, kelles pole ülekaalus ühegi rahva veri. Temas oli segunenud liivi, läti, saksa, eesti ja võimalik, et hollandi veri, mistõttu temas olid kätketud erinevad keeled ja kultuurid. Koduseks keeleks oli läti keel, vanavanematega räägiti saksa keelt, aga kogu pere valdas vabalt ka eesti keelt. Koolis omandas ta vene keele
eestlasena õigus elada või mitte ) peegeldab väikese rahva ekistentsi haprust. On olnud vallaslaps , tunneb koguaeg vajadust ennast isale tõestada , põeb et on teistest kehvem , jätab sügava jälje tema lapsepõlve. Huvi hariduse vastu õhtukoolis 1935-42 Tartu , astus ülikooli ,õppis geograafiat-lõpetas. 1943 Saksa okupatsioon , asuts saksa sõjaväkke , õnnestus põgeneda. Kuulutati välja üldmobilisatsioon Produktiivne kirjanik , 14 novelli paguluses. Ei alusta paguluses vaid varem. · I loominguperiood ,,Tallinna periood" toimub Tallinnas , Hesse tüüpi kujunemisromaanid , keskmes noored mehed , naised väga marginaalsed tegelased · II periood algas novellikoguga , keskmeks ajatu paguluse kirjeldamine. Ütleb: ,, Paguluse all ei mõista ta üksnes sunnitud võõrsilolekut vaid peab tõsiasjaks, et kehtivad ühiskonnavormid jäävad võõraks." Inimene on ellu heidetud ,
pagulaskirjanduse kanda. Eestis algas kirjanduskultuuri hävitamine, välismaal üritati seda aga säilitada, kuid esialgu ilma eriliste uuenduskatseteta. See tähendas luule püsimist peamiselt arbujate3 kujundatud klassikalises mallis ja lähimineviku realistlikku kujutamist. 1950. aastate II pooleni ilmus paguluses algupärast kirjandust rohkem kui kodumaal, ainestiku ning vormilise ja temaatilise mitmekesisuse poolest domineeris paguluses kirjutatu veel kuni 1960. aastateni, mil kodumaa kirjanduses algas elavnemine. Mõnevõrra ergutas kirjanduselu 1960. ja 1970. aastail loodud auhindade süsteem: 1970 asutati iga-aastased žanripreemiad4, mida erinevate nimede ja statuutidega5 antakse välja praeguseni. *1. ideoloogia-kogum ideid (mõtteid, plaane, hinnanguid, väärtusi, hoiakuid jne). *2. tsensuur- ametivõimude poolt teostatav tsenseerimine, takistamaks ebasoovitavate andmete v. ideede levikut. *3
l Piiblitemaatika l Teemad, mis kajastusid pagulasluules l koduigatsus, mis oli süngetooniline ja tõsine l piltluule ja sürrealism l isklikud hindehädad, perekond, loodus Pagulaskirjanike põlvkonnad l Kirjanikud, kes juba Eesti Vabariigis olid tundud. Neile oli äraminek kõige valusam. Nendeks olid G. Suits, M. Under, A. Adson, H. Visnapuu, A. Gailit. l Kirjanikud, kes ära minnes olid umbes 20aastased ja kes suutsid end paguluses oma valitud erialal teostada. Nendeks olid K. Lepik, I. Laaban, B. Kangro, R. Kolk, A. Viirlaid. l Kirjanikud, kes läksid pagulusse lastena ning olid rohkem seotud asukohamaa kui Eesti kultuuri ja eluga. Neil oli hiljem võimalus Eestit külastada, osa neist loobus. Sinna gruppi kuuluvad H. Nõu, E.K. Toona, I. Ivask, I. Laaman l Isikud, kes sündisid pärast sõda paguluses ja tunnevad end Marie Under (1883-1980) l Oli eesti luuletaja l
on nim ka saartelaulikuksrand, meri, linnud jms; esindatud kõik aastaajad Tuglas(1886-1971) Sündis Tartumaal. Õppis Maaritsa vene kihelkonnakoolis, Uderna ministeeriumikoolis, Tartu linna-kool, Hugo Treffneri gümnaasiumis. Esimene trükki läinud lugu "Siil" ilmus 1901. Töötas Kitzbergi kaastöölisena Postimehes. Koostas Noor-Eesti väljaandeid. 1905 arreteeriti, vanglas kirjutas luuletuse "Meri". Oli Soomes paguluses. elas ka Pariisis, pagulusperiood lõppes 1917. Sõjajärgsetel aastatel kirjanduselu peamisi korraldajaid, kirjandusrühmituse Siuru rajaja, Ilo ja Tarapita toimetaja ning tegutses ka loovkirjanikuna. Eesti Kirjanike Seltsi esimees. 1946 anti talle rahvakirjaniku aunimetus. 1917 kodumaale naaste soli hinnatud kultuuritegelane ja novellist, vahepeal langes põlu alla, kuid pärast Stalini surma uuesti hinnatud. algusaastatel viljeles realismi. tähtis osa loomingu mängis 1905-1907 aasta
liik : luule Lemmik proosasaanrid sellel ajal: realismis- jutustus, romaan. Uus romantismis.- novell. 8 proosakirjanikku: Tuglas, Gailit, J.Oks, O.Luts, K.Rumor, A. Tassa, Tammsaare, Vilde. 10 luuletajat: M. Under, J.Semper, G.Suits, E.Enno, J. Barbarus, J.Kärner, A.Alle, V.Ridala, A.Adson, H.Visnapuu Luuleteemad: 1)armastus, 2)loodus, 3)isamaa, 4)ajaluule, 5)tunded. FAKTID F.TUGLASE ELULOOST: (ELU)1)kodaniku nim. Mihkelson 2)sünd Tartumaal Ahja mõisas 3)2 kuud Toompea vanglas 4) Elas paguluses 1906-17 5)ühines sotsiaaldemokraatliku parteiga. (LOOMING) 1)2 novelliliku ülesehitusega romaani ,,Felix Ormusson", ,,Väike Illimar" 2)kutsuti teda kirjanduspaavstiks 3)tähtsaim on loomingus novellistika 4)novellikogu ,,Raskuse vaim" 5)novell ,,Inimese vari" FAKTID G.SUITSU ELULOOST: (ELU) 1)õppis Tartus 2)töötas koduõpetajana 3) töötas 1. Eesti kirjanduse lektorina TÜ-s 4)tema kodu põles maha koos käsikirjadega 5) elu lõpus Rootsis (LOOMING) 1)esikkogu ,,Elu Tuli"
Aastast 1866 oli vabakutseline kirjanik. Aastal 1888 armus Zola Jeanne Rozerot'sse, kes oli siis 20-aastane. Neil oli kaks last. Mitmeid kordi taotles Émile Zola enda vastuvõtmist Prantsuse Akadeemiasse, kuid tulutult. Aastal 1898 kirjutas ta Prantsuse vabariigi presidendile Félix Faure'ile avaliku kirja "Mina süüdistan" (J'accuse), millega sekkus Dreyfusi afääri ning pidi seejärel aasta aega elama paguluses Inglismaal. Kirjas ta kritiseeris juudi soost ohvitseri Alfred Dreyfusi kohtuasja, milles mainitu oli sõjasaladuste Saksamaale reetmise eest kaudsete asitõndite põhjal sunnitööle mõistetud. Émile Zola suri 29. septembril 1902 Pariisis suitsumürgituse tagajärjel. Aastal 1908 viidi tema tuhk üle Panteoni. Looming 1864: "Jutud Ninonile" ("Contes à Ninon")
· Lenin abiellus aastal 1898 Nadezda Krupskajaga (18691939), lapsi neil ei olnud. 1887, Lenin seitsmeaastaselt 1895, pilt Venemaa keisririigi politseiarhiivist Lenini poliitiline tegevus · 1897. a saadeti Lenin Siberisse, kus ta kirjutas teose ,,Kapitalismi areng Venemaal". 1900. a asutas ta välis- maal revolutsioonilise ajalehe Iskra ja 1912. a Venemaal ajalehe Pravda. · Olles Esimese Maailmasõja ajal Sveitsis paguluses, üritas ta organiseerida rahvusvahelist sotsialistlikku liikumist, ent erilist edu ei saavutanud. · 1917. a veebruaris kukutati Venemaal tsaar ja pärast seda naasis Lenin kodumaale. Koos Lev Trotskiga organiseeris ta sama aasta novembris enamlaste (bolsevike) riigipöörde, et Ajutine Valitsus võimult kukutada. See õnnestus ja pärast seda moodustati esimene nõukogude valitsus, mille juhiks sai Lenin. · 1918-1921. a organiseeris ta riiki ning juhtis võitlust
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
