Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"linnakool" - 64 õppematerjali

linnakool - tekkisid seoses kaubanduse arenguga, mis nõudis ilmalikumat haridust Kloostrid:kollektiivsed mõisnikud,palverändurite sihtkoht,ravitsejad epideemiate ja katku ajal
thumbnail
1
doc

Eestlased keskajal

tsistertslased algul olid kloostrid maal (Kärkna, Padise); nende eesmärgiks oli isoleerituses pühenduda jumalateenimisele ning lisaks sellele tegelesid nad ka põllunduse, aianduse ja karjakasvatusega; naisharul olid kloostrid ka linnades. dominiiklased kerjusmungaordu; kuulutasid jumalasõna ja tegelesid hariduse andmisega; kloostrid linnades. frantsisklased kerjusmungaordu; tegelesid rändjutlustamisega kohaliku rahva hulgas; kloostrid linnades. augustiinlased tegutsesid alates 15.saj. algusest Pirita kloostris, mis oli ainus segaklooster Eesti alal. - Usupuhastus: tulemused- Eesti ala jäi usuliselt lõhestatuks,Liivi ordu säilitasid oma poliitilise võimu ning. - Katoliikluse ja luterluse pooldajate vahel puhkes ohvritega kokkupõrkeid...

Ajalugu
32 allalaadimist
thumbnail
4
pdf

Kas linnakooli- ja maakooli noored on sarnased või erinevad?

  Inimestena   vaadates  on  nad  kõik  ühesugused,  kuid  neid  eristavad  nende  juured­koht  kust  nad  tulevad.  Ei  mõelda  just  tihti  sellele,  kui  palju  mõjutab  inimest  see,  kas  ta on tulnud suurest linnast või väikesest maakohast. Seda mõtet arendades tuleb  päevavalgele küsimus, kas Eesti linna­ ja maakooli õpilased on sarnased või pigem erinevad?    Käisin  neli  päeva  maakoolis,  kus  oli  kuuskümmend  õpilast.  Võrreldes  minu  praeguse  kooliga,  kus  on  kuussada  õpilast  on  vahe  tohutult  suur.  Esimene  võrdlus,  mis  ma  võiksin  kohe  tuua  on  keskkond.  Väikses  koolis  tunnevad  kõik  kõiki  ning  sõprussuhted  on  väga  lähedased.  Algklassid  suhtlevad  väga  edukalt  põhikooliga  ja  vastupidi.  Üksteise  vastu  ollakse  tolerantsemad,  sest  sõprade  valik  on  väike.  T...

Ühiskond
3 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Eesti Keskaeg

Vana-Liivimaa riigid ja põlisrahvad Vana-Liivimaa- Eesti ja Läti alad keskajal. Eestimaa-Põhja-Eesti keskajal; Taani valdused Põhja-Eestis Liivimaa-Lõuna-Eesti ja Läti alad keskajal Muistse vabadusvõitluse järel toimus Eesti ja Läti alade jaotamine võõrvallutajate vahel. Ühtset riiki Vana- Liivimaal välja ei kujunenud ning tekkisid feodaalsed väikeriigid, mille eesotsas olid enam-vähem sõltumatud valitsejad- maahärrad. Läänikorralduse kujunemine: Vallutusjärgselt kujunes Vana-Liivimaal välja Lääne-Euroopa eeskujudele tuginev läänikorraldus (ehk maad on jagatud maahärrade (senjööride) poolt läänideks (feoodideks); lääni omanik (läänimees) on kohustatud vastutasuks toetama maahärrat sõjaliselt; lääni territooriumil elavad talupojad on maksukohuslased läänimehe ees). Erinevalt Lääne-Euroopast toimus Vana-Liivimaal läänistamine ainult ühel astmel (ehk läänimehed oma valduseid edasi ei läänistanud). Osa...

Ajalugu
223 allalaadimist
thumbnail
18
doc

Haridus Eesti kultuuris

aasta detsembris leiti, et igas suuremas linnas tuleks asutada korralik kool. 1550-ndate ajal oli Tartusse asutatud ka kirjutuskool. Ladina keelt ei tohtinud selles koolis õpetada. Raehärrade tähelepanu suunati vajadusele, kohaliku rahva seast võtta noormehi koolidesse ja hiljem saata nad ülikoolidesse teoloogiat õppima. Hariduse ümberkorraldamist alustati neljas suunas: reorganiseeriti linnakool , välismaa kõrgkoolidesse saadeti usuteadust õppima ka eesti noormehi, hakati tõlkima ja välja andma eestikeelset kirikukirjandust, tehti algust katekismuse õpetamisega eesti kogudustes. Juhtiv osa Eestimaa hariduselus oli Tallinna koolidel. Tegevust jätkas toomkool, 1585. aastal reformiti Oleviste kiriku juures tegutsenud ladinakool triviaalkooliks. Uue õppekava aluseks võeti Melanchthoni välja töötatud Saksi koolikorraldus. Humanistlike eesmärkide ­...

Euroopa tsivilisatsiooni...
435 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Ärkamisaeg Eestis

R. Jakobson, J. Hurt, M. Veske, J. Köler, J. Kunder jt. Palju energiat kulutati eestikeelse kõrgema astme kooli asutamiseks, mida Vene tsaari heakskiidu saamiseks nimetati Aleksandrikooliks. 1870. a loodi Aleksandrikooli peakomitee. Kooli rajamiseks annetas eesti rahvas suuri summasid. Eestikeelset kooli tsaarivalitsus siiski avada ei lubanud, rahvalt kogutud rahaga avati Põltsamaa lähedal vene õppekeelega linnakool . Aleksandrikooliga samaaegselt pandi Tartus Koidula eestvõttel alus eesti rahvuslikule teatrile. 1870. a suvel etendus Vanemuise seltsis (asus Emajõe ääres, kus praegu asub Emajõe Suveteater) Koidula näidend "Saaremaa onupoeg", mis tähistabki eesti rahvusliku teatri sündi. Järgmisel aastal asutati Tallinnas teatriselts Estonia, mõne aja pärast järgnesid Viljandis Koit, Pärnus Endla ja Võrus Kannel. Lisaks teatrikunstile pandi RL ajal alus ka eesti kujutavale...

Kirjandus
216 allalaadimist
thumbnail
32
rtf

Mart Saar

1.4 Eesti Aleksandri-linnakoolis Enne konservatooriumi minekut õppis Saar veel kaks aastat Põltsamaal "Eesti Aleksandri- linnakoolis". Eesti õppekeelega linnakooli asutamine oli üheks rahvusliku liikumise ajastu üldrahvuslikuks suurürituseks. Olemasolevais linnakoolides oli õppekeeleks saksa keel. Need koolid olid kadakasaksluse taimelavaks. 1860-ndail aastail tekkis rahvusliku liikumise juhtivate tegelaste keskel kavatsus asutada eesti õppekeelega linnakool. Kooli asutamine rahva käest annetuste näol kogutud rahaga kujunes mõisnike ja pastorite vastutöötamise kiuste üldrahvalikuks ürituseks. Kooli asukohaks valiti eesti kultuuriloos väljapaistval kohal seisnud kihelkonnakeskus Põltsamaa. 8 Põltsamaa asub Kesk-Eestis. Rahvusliku haridustsentrumi rajamiseks oli see igati sobiv paik. 1885. aastaks oli kooliehitamise jaoks kojatud üle 70 000 rubla. Millist visadust see...

Kirjandus
70 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Eesti keskaeg

Hariduselu Haridus andsid keskajal peamiselt kiriku juures tegutsevad toomkoolid, kõrgem vaimuliku amet nõudis ülikooliharidust ja selleks mindi õppima Saksamaa ülikoolidesse. Kloostrite juures tegutsevatest koolidest on tuntuim Tallinna dominiiklaste kool. Linnad olid huvitatud ilmalikust haridusest ja asutasid linnakoole , mis allusid esmajoones raele. 1432 on teada Tallinna Oleviste kiriku juuress tegutsenud linnakool. Seoses reformatsiooniga tekkisid eeldused eesi kirjakeele arenguks. Piibli tundmine oli ju reformitud kirikus usuelu aluseks ja jumalateenistus muutus rahvakeelseks. 1525.a. trükiti Lübeckis jumalateenistuse käsiraamat, nii eesti- liivi kui lätikeelse seletava tekstiga. Raamat pole säilinud, kuid seda loetakse esimeseks eestikeelseks trükiseks. 1535.a. trükiti Saksamaal aga Wanradt-Koelli katekismus (Niguliste kirikuõpetaja...

Ajalugu
149 allalaadimist
thumbnail
3
odt

Talurahva seadused

Talurahva seadused ·Pearahamaks- 70 kopikat iga meeshinge eest ·Mõisakohustused olid rendimaks (mõisnik arvestas raha tööks, kui talupojal kapitali polnud) ja kirikumaks ·1840. aastatel levisid kuuldused keisriusku talupoegadest. Nad olid vahetanud usku, et saada tasuta maad ja veel mõned hüved (maad nad siiski ei saanud). 3 aastaga vahetas usku umb. 60 000 inimest. Tavakodanikud hakkasid neid pilkama nimevahetuse ja ristikandmise pärast. ·1860. aastal levis järgmine kuuldus Venemaal antavate maade kohta. 1863. algas suur väljarändamine, sest oli väljastatud passiseadus. ·Eesti asundused tekkisid Vaikse ookeani rannikule, Volgamaale, Kaukaasiasse, Krimmi. ·Enim mindi Peterburi lähedusse ja Petserimaale (neid minejaid oli umbes 100 000) ·1853. aastal osteti Abjas esimsed talud päriseks. Tasuti linarahadega (lina müüdi Riiga või mõisadesse). Põhja-Eestis osteti esimesed talud 1888. aasta paiku ning 20% taludest osteti kohe välja. Kultuur...

Ajalugu
30 allalaadimist
thumbnail
33
odt

11. klassi kirjanduse eksam

Ilukirjanduse olemus ja tähtsus 2. Vabalt valitud teose analüüs. 3. Rühmitused Noor- Eesti 1904-1915 Gustav Suits, Friedebert Tuglas, Johannes Aavik, Aino Kallas, Kristjan Raud, Villem Grünthal Ridala, Bernhard Linde, Johannes Triik Sisu: laiapõhjaline, pearõhk kirjandusel. Avaartikli 1. albumis kirjutas Gustav Suits: "Enam kultuuri! See olgu kõigi vabastavate ideede elemendiks/.../Enam euroopalist kultuuri! Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks." Väljaanded: 5 albumit I 1905, II 1907 (keskendub ilukirjandusele), III 1909 (sensatsioon, jahmatab avalikkust, keskendub kunstile, essee "Ruth" J.Randvere, prantsuse sümbolistid, C.Baudelaire "Raibe" tõlkis J.Aavik), IV 1912, V 1915. 1910-11 ajakiri (6 nr). Oma ajast ette rutanud, mistõttu väljaandmine lõpetati- Eestis polnud veel nii palju kõrgelt haritud lugejaskonda. Peale 3. numbri ilmumist arvustati rühmituse taotlusi ja loomingut taunivalt mitme...

Kirjandus
399 allalaadimist
thumbnail
3
docx

August Gailiti elu ja looming

· Temas oli segunenud liivi, läti, saksa, eesti ja võimalik, et hollandi veri · Koduseks keeleks oli läti keel, vanavanematega räägiti saksa keelt, pere valdas vabal ka eesti keelt. Haridustee · 1899. a astus Gailit Valga läti kihelkonnakooli. · Valga linnakool , kuid ei lõpetanud seda · 1905­1907 käis Tartu linnakoolis, mille jättis samuti pooleli. · Võttis Treffneri gümnaasiumi õpetaja Nevzorovi juures eratunde ladina keeles ja üliõpilase Czapkovski juures kirjanduses ja teistes ainetes. · Ebastabiilsete olude tõttu jäi Gailitil küpsuseksam sooritamata. · Kuulas Rostovtsevi eraülikoolis arstiteaduse loenguid, kuid ei saanud atestaati küpsuseksami puudumise tõttu. Ametikäik · 1911...

Kirjandus
83 allalaadimist
thumbnail
1
odt

Eesti 16. saj

saj toomkirik) Haapsalu, Tallinn, Tartu · 1432. a tekkis esimene linnakool - Oleviste kiriku juurde. Vaeste poiste kool. · Järgmised koolid tekkisid maale. Neid ei olnud palju (Luurimaal) · Õpetajaid polnud · Miks? Talupoeg ei olnud valmis kooli jaoks · Ülikoolid olid Saksamaal (Johannes Pulck ­ kõrgeim kirikuametnik) · Lugemisoskus oli kolmandik eestlastest Lugemisvarad- · Esimene raamat trükiti 1525 (pole säilinud) · Siiani vanim, trükiti 1535 Wandrat-Koelli katekismus · Eesti keelde tõlkis Johann Koell (jutustaja), Wandrat pani selle kokku · Piibli tõlkimine eesti keelde (Hans Susi). Lõpetas vaeste poiste kooli. Sai katku. Tallinn ostis selle pooliku piibli talt ära · 1773. a täielik piibel · 14. saj tekib koduõpetaja. Rikkad õpivad kodus, vaesed...

Ajalugu
22 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Kokkuvõte isikutest 19.saj

Kokkuvõte Isikutest 19. sajandil Otto Wilhelm Masing sündis1763 11 08 Põhja-Tartumaal Lohusuus köster Kristian Masicku peres. Tema isa oli eestlane, kes oli abielus aadlisoost sakslanna Anna Ludovica von Hildebrandtiga. Õppis Narva linnakool (1777-1779) Saksamaal Torgau gümnaasium (1779-1782) Halle ülikooli usuteaduskond. Õppis teoloogiat ja selle kõrval muusikat ja joonistamist, oli andekas keeltes. Õppimise kõrvalt teenis raha tõlkimisega. Oskas saksa, eesti, kreeka, itaalia, prantsuse, vene ja ladina keelt. Töökäik 1788. aastast Lüganuse pastor 1795. aastast Viru-Nigula pastor 1815. aastast Äksi pastor 1818. aastast Liivimaa ülemkonsistooriumi assessor 1821. aastast Tartu praost....

Ajalugu
9 allalaadimist
thumbnail
18
ppt

Ettekanne Konrad mägi loomingust.

november 1878 ­ 15. august 1925 Lapsepõlv Sündis Tartumaal, Hellenurma mõisa abivalitseja perekonnas viienda lapsena Harrastas innukalt näitekunsti, viiulimängu ja mitut spordiala Õppekäik 1888­1889 Uderna ministeeriumikool 1890 Tartu Pelbergi algkool 1891 Tartu linnakool 1899­1902 Tartu Saksa Käsitööliste Selts, joonistuskursused; keskendus Amandus Adamsoni õpilasena puunikerdusele ja modelleerimisele 1903­1905 Peterburi parun A. Stieglitzi kunsttööstuskool, vabakuulaja 19051906 Jakob Goldblatti ateljee 1906 Helsingi, Soome Kunstiühingu kool 1907 Pariis, Filippo Colarossi vabaakadeemia ja...

Kunstiajalugu
54 allalaadimist
thumbnail
7
odt

Nikolai Triigi elulugu

Võõrkeele oskus avas Triigile varakult tee maailmakirjanduse juurde ja aitas õhutada vaimseid huvisid. Koolis õppis Nikolaid hästi ja tal oli hea pea. Kuid üle kõige tahtis ta joonistada ­ kui aga kusagil sai, siis kriipseldas ta ikka midagi paberile. Rohkem kui kodunt leidis Triik oma huvidele toetust koolist. See oli endise kreisikooli asemele tekkinud neljaklassiline linnakool Vene tänavas, kus Triik põhiliselt õppis. Enne seda oli ta õppimist alustanud Nikolai gümnaasiumis. Kuid ,,vembumehena" tuli tal sealt ära tulla. Linnakoolis parandas Triik järsult oma käitumist ja hakkas innuga tööle. Triigist kujunes selles koolis erksameelne noormees, kelle huvidering oli laiem ametlikust õppeprogrammist. Tema kunsti- ja kirjandushuvid hakkasid ilmnema juba kooli seinte vahel, leides seal oma aja kohta küllaltki õnneliku kasvupinna. 1901. aastal lõpetas Triik...

Kunstiajalugu
29 allalaadimist
thumbnail
19
doc

Spordiajalugu

sajand-1520ndad aastad 5.sõda mille tulemusena Eesti läks · 1525-1625 16.sajandil Rootsi riigi koosseisu oli: · 1625-1710 · Põhjasõda · Liivi sõda 21.1585.aastal avati Tartus: · Vene-Türgi sõda · Linnakool 6.Akadeemia Gustaviana tegutses aastatel: · Jesuiitlik gümnaasium · 1525-1583 · Eesti õppekeelega kool · 1632-1710 · 1802-1918 22.Gustav II Adolfi nimeline gümnaasium asutati Tallinna: 7.Kool,mille loomise nimel algatati ärkamis · 1630 ajal korjandus, oli: · 1631 · Peetri kool · 1632...

Ajalugu
148 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Kool ja kasvatus Vana-Liivimaal

saj.-ni). Kooliharidus linnades peale reformatsiooni M. Lutheri algatatud protestantlik usuliikumine nõudis rahvakeelset kirikuteenistus. Vana haridussüsteem asendus uuega- suleti kloostrikoolid, linnakoolid said uue sisu. Tegutsesid koolid, mis võimaldasid astumist ülikoolidesse. Leiti, et igas suuremas linnas peaks olema korralik kool. Hariduse ümberkorraldamist alustati 4-s suunas: reorganiseeriti linnakool, välismaale kõrgkoolidesse saadeti usuõpetust õppima ka eesti noormehi, hakati tõlkima ja välja andma eestikeelste kirikukirjandust, tehti algust katekismuse õpetamisega eesti kogudustes. Juhtiv osa hariduselus oli Tallinna koolidel. Rõhutati vagaduse kasvatamise vajadust. Kooliskäijad pidid õppeajal läbi tegema 3 astet: alamastmes õpiti selgeks lugemine ja hakati õppima grammatikat. Teisese astemes tegeldi ladina keele grammatikaga, usuõpetuse ja muusikaga. Kõrgem aste andis ldn...

Ajalugu
15 allalaadimist
thumbnail
9
docx

Ärkamisaeg

R. Jakobson, J. Hurt, M. Veske, J. Köler, J. Kunder jt. Palju energiat kulutati eestikeelse kõrgema astme kooli asutamiseks, mida Vene tsaari heakskiidu saamiseks nimetati Aleksandrikooliks. 1870. a loodi Aleksandrikooli peakomitee. Kooli rajamiseks annetas eesti rahvas suuri summasid. Eestikeelset kooli tsaarivalitsus siiski avada ei lubanud, rahvalt kogutud rahaga avati Põltsamaa lähedal vene õppekeelega linnakool . Aleksandrikooliga samaaegselt pandi Tartus Koidula eestvõttel alus eesti rahvuslikule teatrile. 1870. a suvel etendus Vanemuise seltsis (asus Emajõe ääres, kus praegu asub Emajõe Suveteater) Koidula näidend "Saaremaa onupoeg", mis tähistabki eesti rahvusliku teatri sündi. Järgmisel aastal asutati Tallinnas teatriselts Estonia, mõne aja pärast järgnesid Viljandis Koit, Pärnus Endla ja Võrus Kannel. Lisaks teatrikunstile pandi RL ajal alus ka eesti kujutavale...

Ajalugu
112 allalaadimist
thumbnail
27
pptx

Henrik Visnapuu esitlus

Isa tööotsingud paiskasid pere ühest kohast teise Väikest kasvu, kõhnavõitu, teravate näojoontega Tagsihoidlik, häbelik ja vähese jutuga Hoidis kõrvale poiste müramisest Enamiku kaasõpilastega jäi distants püsima Sipe kooli korrapidajana oli auahne Tekkis kiindumus noorema klassiõe Mari Lentso vastu Haridustee 1899 a sügisel alustas õpinguid Reola vallakoolis 1902-1903 Ropka ministeeriumikool 1903-1905 Vana-Kuuste Sipe ministeeriumikool 1905 Tartu linnakool , klassikursus jääb lõpetamata 1906- 1907 Saadjärve ministeeriumikooli pedagoogika klass 1915 lõpetas Tartu Pedagoogilise seltsi üldhariduslikud keskkoolikursused 1916 sooritas eksternina Tartu Aleksandri gümnaasiumi juures abituuriumi Pani end kirja Berliini Ülikooli, mis jäi lõpetamata Noorus 1907-1910 oli Võnnu kihelkonna Ahunapalu vallakooli õpetaja Tekivad konfliktid pastori ja talumeestega Võtab osa seltskondlikust...

Kirjandus
52 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Johan Laidoner

Tema nime teab peaaegu iga põhikooli õpilane ning iga keskkooli õpilanegi oskab öelda midagi tema eluloost. Ta sündis 1884.a 12. veebruaril Viljandimaal Viiratsi vallas Raba talus ja suri 13. märtsil 1953 Vladimiri vanglas. Oma haridusteed alustas ta Viiratsi vallakoolis, 1984. aastal kolis tema perekond Viljandisse, kus ta oma õpinguid jätkas. 1895–1897 Viljandi 1. algkool. 1897–1900 Viljandi linnakool . Pärast seda siirdus ta Venemaale, kus alustas elukutselise sõjaväelise õpinguid. September 1902 – 5. mai 1905 õppis Vilno sõjakoolis, mille lõpetas nooremleitnandina. 17. oktoobril 1909– mai 1912 Nikolai Kindralstaabi Akadeemia Peterburis. 1909–1912 Nikolai Sõjaväeakadeemia Peterburis. Eraelu 1911 abiellus Maria Kruszewskaga. Oli poeg Michael, kes sooritas enesetapu 15 aastaselt. Elasid Viimsi mõisas ja eramus Tallinnas Õllepruuli tänaval...

Riigikaitse
27 allalaadimist
thumbnail
17
doc

"Ärkamisajast kuni 1917.aastani" Vene aeg

a usuõpetuse tundides); peagi muudeti õpetus venekeelseks juba algusest peale. Lapsed ei tohtinud kõneleda emakeeles ka omavahel ja vahetundides. Keelu vastu eksijaid karistati ja mõnitati. Koolireformi tagajäreks oli,et kirjaoskuse tase hakkas langema. Lisaks vallandati suur osa ärkamisaega kandnud koolimeistreist. 1888.a Põltsamaa lähedal Kaarlimõisas venekeelne linnakool . 1886.a tehti vene keel asjaajamiskeeleks kõigis valla-ja linnavalitsustes. Linnu valitsesid sakslased läksid üle teisele keelele. 90% senistest asjatundlikest vallavanematest pidi riigikeele oskamatuse tõttu kohalt lahkuma. Valdade arv langes 1000-lt 400-le. Vald vabanes lõplikult mõisa alluvusest. Põhjalikult korraldati ümber kohtusüsteem ja ühtlustati see Venemaa omaga. Võidule pääses...

Ajalugu
41 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun