Tartuffe ehk petis Molière Komöödia viies vaatuses Tegevus toimub Pariisis, Orgoni majas. Esimene vaatus 1. Proua Pernelle`l on halb tuju ja ta tahab majast lahkuda. Ta vaidleb teistega, kes seal ruumis on. Tema ütleb, et Tartuffe on jumala poolt saadetud, et teisi harida. Teised aga ütlevad, et ta on mittekeegi, kelle iga sõna ei tohiks kullana võtta. Nad ei taha Tartuffe talla-alused olla kogu aeg. Proua Pernelle arust ei ole hea, kui alatasa pidutsetakse ja naerdakse. Naabrid hakkavad nii halvasti mõtlema. Teised aga arvavad naabri koha pealt seda, et ta on lihtsalt nii üksik ja peab teisi laimama (laimab meeleheitest). 2. Cleante ja Dorine räägivad omavahel, et ka Proua poeg on Tartuffe meelevallas kõik, mis too teeb on imetlusväärne, ta on prohvet (Orgoni jaoks jumal ja pihiisa)...
LYDIA KOIDULA SÄÄRANE MULK EHK SADA VAKKA TANGUSOOLA -1872- „Säärast mulki” peetakse esimeseks eesti algupäraseks näidendiks (Koidula varasem näidend „Saaremaa onupoeg” oli mugandus saksakeelsest näidendist, millele oli lisatud Eesti oludele sobivaid nüansse). Väidetavalt sai Koidula idee selliseks sisuks ühest ajaleheartiklist, kus üks Saaremaa mees olevat sattunud säärasesse täbarasse olukorda, kuna oli lehes kirjutatust valesti aru saanud. Kirjutatuna rahvusliku ärkamisaja ...
Tollal sai sellest kõige suurem uusehitis Tallinnas. Üks tiib oli mõeldud teatriks ning teine kontsertsaaliks. Kaks hoone tiiba ühendati restoraniga. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Näidend 1 Päikese tõusul ( 03.09.1906) Estonia Mait Metsanurk ( alusteose autor) Paul Pinna ( lavastaja) 4 vaatust Näidend 2 Hamlet ( 24.08.1913 ) Estonia William Shakespeare ( alusteose autor ) Karl Jungholz ( lavastaja ) Zanr-kurbmäng Näidend 3 Pisuhänd ( 25.02.1914 ) Estonia Eduard Vilde ( alusteose autor ) Theodor Altermann ( lavastaja ) Näidend 4 Libahunt ( 29.12.1915 ) Eesti teater ESTONIA August Kitzberg ( alusteose autor ) Jungholz Karl ( lavastaja )
Retsensioon nr 6 Käisin 10. detsembril 2011.aastal vaatama Charles Gounod' ooperit ,,Faust", mis toimus Coca-Cola Plazas otseülekandena Metropolitani ooperimajast New Yorgist. Ooper ,,Faust" on üles ehitatud Joihann Wolfgang von Goethe tragöödiateose ,,Faust" järgi. Kontsert kestis 4 ja pool tundi, mille sisse jäi 5 vaatust ja nende vahel 2 pausi. Ooper oli prantsusekeeles, kuid subtiitrid olid inglisekeeles ning ma sain esitatud laulude sõnadest aru. Selle vokaalmuusikalise lavateose kirjanikud on Jules Barbier ja Michel Carré. Osades olid Marina Poplavskaja , kes oli Marguerite, Michele Losier, kes oli Siébel, Jonas Kaufman, kes oli Faust, Russel Braun, kes oli Valentin, ja René Pape, kes oli Mefistofeles. Lauljatele muusikalist tausta mängis sümfooniaorkester, keda juhndas dirigent Yannick Nézert-Séguin
arvestama teatri tingimusi kirjutades. Ooper Prantsusmaal Pariisi ooper - kõige esinduslikum, ooper toodi lavale 2-3 nädalaga. Koomiline ooper (sajandi keskel sai sellest operett) Itaalia ooper Muusikaline teater (sajandi keskel) esitati lüürilisi oopereid, draama pigem. Vahel olid kõnetekstid. Tegevus lähtus isiklikest tunnetest vs ühiskondlikest Grand Opera - Suur Ooper, 5 vaatust, suured dekoratsioonid Ooper Saksamaal 19. saj. algul raskustes. Puudusid vajalike oskustega lauljad, repertuaar Muusikadraama Mozart - Die Zauberflöte/Võluflööt - koomiline ooper Linnateater (mitmežanriline) - Eestis Vanemuine Richard Wagner (saj. keskel) ilmus ooperisse, kes analüüsis põhjalikult Saksamaa ooperiga. Õukonnateater (kindel trupp) Giuseppe Verdi (1813-1901)
tihti pahandustesse satub. Edward Rikkas peres kasvanud haritud ja abivalmis paipoiss. Linda Lihtne aguliplika, Mickey lapsepõlvesõber ja armastatu. Linda armastab Mickey´t väga ja püüab teda pahandustest eemale hoida ja normaalse pere luau. Lava kujundus oli kogu aeg ühesugune, aeg ajalt lisati mõni üksik rekvisiit. Kuid näitlejate hoogne mäng, tantsud ja laulud korvasid lavakujunduse puudujäägid. Lavastuses oli 2 vaatust ja palju pilte. Verevennad on menukas muusikal lapsena lahutatud kaksikutest, kellest üks kasvab üles lasterikkas aguliperes, teine jõuka pere ainsa võsuna.Taas kohtudes saavad nad sõpradeks, armuvad samasse tüdrukusse ja surevad üheskoos. Mulle meeldis lavastus "Verevennad" väga , läheks etendust veelkord vaatama.
Elulähedasem ja vormilt vabam oli komöödia, mille suurim esindaja oli MOLIERE. Oli rändnäitleja, loob trupi jaoks farsse ja kaks farsskomöödiat. Moliere loomingu kõrgperiood algas komöödiaga "Naeruväärsed eputised" (1659), milles ta pilkab aristokraatseid salonge ja seal harrastatavat kirjandust. Komöödiates "Meeste kool " ja "Naiste kool" naeruvääristab ta iganenud kiriklikku moraali. Need toovad hulga vaenlasi. 1664 esitab Moliere kolm vaatust teoksilolevast komöödiast "Tartuffe", milles toob lavale petisest kirikumehe, kes vagaduse maski all maiseid hüvesid ahnitseb. Keelati ära , autorile nõuti tuleriita. Uued komöödiad: "Don Juan" ( 1665) "Ihnus" (1668), Peategelane Harpagon on muutunud ihnuse võrdkujuks, kes näljutab ennast ja teisi, türanniseerib kõiki. Viimasteks kõrgkomöödiateks peenutsevaid salongikombeid ja pretsioosset kirjandust pilkav "Õpetatud naised " ja "Ebahaige", mille peategelane Argan
Kunst on looduse jäljendamine Ilu kriteeriumiks on tõde mida saab saavutada mõistuse abil Ainsaks kuntsikeeleks rangelt riimitud kõne Eristati madalaid(komöödia ja satiir) ja kõrgemaid(tragöödia, ood, epigram, eepos) zanre . Kõrged zanrid pidid järgima neid reegleid: Ajaühtsus- tegevus 24 tunni jooksul Kohaühtsus-tegevus toimub ühes kohas Tegevus ühtsus-üks läbiv probleem Tegelased kas antiik kangelased või pärit kõrgklassist Näidendil on 5 vaatust Põhiprobleemiks kokkupõrked inimese tunnete ja kohustuste vahel. NB! Klassitsism oli viimane suur kunstistiil mis hõlmas samal ajal kõiki kunstiliike. Sajandi peent maitset rahuldasid lühematest jutustavatest zanritest valm ja muinasjutt Valm- on õpetliku sisuga mõistu luuletus või mõistujutt, mis naeruväärtsustab inimeste ja ühiskonna pahesid. Tegelased on enamasti loomad. Sündmus Moraal-õpetlik järeldus
Draama Leobold ja Adelaide Sõbramma ja suur abi Wilhelmine Schöder-Devrient (ta on elanud ka eestis) Wagner kujutas teda ette alati ooperite peaosas. Muinasjutulise esiooperi Metshaldjas. 1834 artikkel Saksa ooper läks magdeburgi ja sai seal ameti linna ooperis võlausaldajad hakkasid kiusama 1837 kolib Riiga seal sai tast Riia ooperi juht. Tema proovid olid väga ranged ja pikale venivad. Riia perioodi tipp hetkeks oli Rienzi loomise idee. Rienzi- prs grand operaa, suur ooper. Tavaliselt 5 vaatust. Lõplikult valmib ooper alles 1840. Wagner Pariisis. Riiast lahkus väikesel kaubalaeval ja tuli teha häda peatumine Norra sadamas. Meremeestelt kuuldud legend Lendavast Hollandlasest algatas mõtte kirjutada sama nim ooper. Tal oli pidev raha puudus see tõttu hakkas ta nägema maailma ahne ja lõbuhimulisena. 1842-49 oli ta tresteni õukonna ooperi teatris dirigent. Seal sai teoks ka Rienzi ja Lendav Hollandlane. Tekkisid intriigid orkestri ja lauljate hulgas.
“Eesti otsib Superstaari” saatejuht Aigi Vahig ja erinevate idamaiste võistluskunstidega tegelev Ville Jehe. Nemad rääkisid üldteemal "Taevas", mis käsitles teemasid- Kes ma olen? Miks ma teen seda, mida ma teen? Milline on minu rada? jne... Alustuseks oli väga põnev, sest esinejad ei rääkinud sellist igavat juttu, et jääb magama, vaid nad rääkisid lõbusalt, sai väga palju nalja ja mõned asjad puudutasid ka mind, mida võiks muuta. Peale I vaatust oli söögipaus. Üle hoone olid pandud sponsorite lauad, kus olid väikesed viktoriinid ja auhinnad. Teiseks üldteemaks oli "Põrgu". Selle teema kohta rääkis korvpallitreener Andres Sõber, kes kahjuks ise ei olnud kohal, kuna oli võistlustel, aga meie arenenud tehnika aitas tal kohal olla läbi ekraanipildi. Veel rääkisid selle teema kohta muusik ja helide looja Lea Dali Lion(endise nimega Lea Liitmaa) ja eurolaulik Tanja Mihailova
Muusikali tegevus toimub 1959. aastal Rydell High School’is ning räägib teismelise armastuse keerdkäikudest. Muusikali kunstnikuks oli šotlane Ellen Cairns, muusikajuht oli Tarmo Leinatamm ning koreograaf rootslane Andrienne Abjörn. Laulud on tõlkinud Villu Kangur, Kelly Uftani, Aapo Ilves, Jaagup Kreem, Reet Linna ja Priit Strandberg. Muusikali peategelasteks olid Danny, keda kehastas Uku Suviste ning Sandy, keda mängis Getter Jaani. Muusikalil oli kaks vaatust. Esimese vaatuses kõlas üheksa lugu. Esimene nendest oli laul „Libedalt läheb!“. Loo kirjutas B. Gibb. Lugu oli hoogne, seda laulsid näitlejad kõik koos ning see juhatas muusikali kenasti sisse. Teine lugu oli „Suveööd“, mille autoriteks on Jim Jacobs ja Warren Casey. Põhiliselt laulsid seda peategelased. Järmiseks tulid lood „ Imelised muutused“ ja „ Sandra Dee“. Esimene nedest mängiti kitarril ning oli rahulik. Teist laulis Betty Rizzo tegelaskuju
Ann-Marii Kurs 11B Kontserdiarvustus Armastuse valem Mari Vihmand Neljapäeval, 16. aprillil kell 19.00 külastasin Rahvusooperit Estonia, kus käisin vaatamas uut eestikeelset ooperit ,,Armastuse valem". See oli Mari Vihmandi ooper, millel oli kaks vaatust. Libreto on kirjutanud Maimu Berg Esther Vilari romaan ,,Nina Glucksteine matemaatika" ainetel. Selles ooperis lauldi nii eesti, itaalia kui ka inglise keeles, mis minu jaoks oli uudne, sest varasemalt olen käinud vaatmas oopereid, kus lauldakse ikka ainult itaalia keeles. Mulle isegi täitsa meeldis, et laulud olid eesti keeles, sest siis oli seda palju huvitavam jälgida, kuigi eestikeelsed read ei kõlanud vahepeal kuigi hästi. Eestikeelne laul oli sellepärast
Retsensioon ,,Hind" 29. märtsil 2011. aastal käisin vaatamas etendust "Hind". Näidend, mis on kirjutatud 1968. aastal, pärineb silmapaistva USA näitekirjaniku Arthur Asher Milleri kogumikust. Teoses käsitletakse mitmeid aegumatuid probleeme nagu rikastumine, laostumine, enese staatuse häbenemine ja samas ka upitamine. Esimest vaatust võib käsitleda kui sissejuhatust loole, sest näitlejate Riho Kütsari ja Elina Reinholdi tegevus ja kõne mälestustest ei ole väga haarav, samas kannapöörde toob lavastusse Guido Kanguri tegelaskuju astumine lavale. Too isik kujutab vana mööblikaupmeest, kes osava sõnakasutuse ja miimikaga muudab sügavamõttelise draama lausa komöödiaks. Teise vaatuse ajal lisandub tegevustikku veel Aarne Mägi, kelle vanad meenutused kodust ja
koosseisudega ooper. · Prima donna Naissoost kuulus lauluvirtuoos. · Primo uomo Meessoost kuulus lauluvirtuoos. · Verism Naturalistlik suund. · Juhtmotiivid Omamoodi muusikalised sümbolid. Avamäng -> Proloog -> (intermezzo) -> epiloog. Instrumentaalne avamäng orkestri poolt Et häälestada kuulajaid ooperit nautima ( kuulajad olid lärmakad ). Proloog Avamängule järgnev tegelaste poolt sissejuhatav osa. Intermezzo Lisaavamäng enne järgmist vaatust. Ning üksikute vaatuste vahel. Orkestri poolt. Epiloog Viimasele vaatusele järgnev järelkaja ehk järelselgitus. Vaatused -> Pildid -> Stseenid 1. Jacopo Peri Lavastas ooperi " Daphne ", mida peetakse esimeseks ooperiks maailmas. Ta elustas renessansiajastul tragöödiast lähtuva muusikalise draama. 2. Jean-Bapiste Lully Prantsuse ooperi looja. 3. Claudio Monteverdi Ooperi " isa ". Tema teostes sai muusika esmakordselt sõnadest olulisemaks. 4
· 1889. aastast kuni surmani ülikooli eesti keele lektor · Heliloojana üsna produktiivne teoste koguarv küündib ilmselt 1000 ligi · Peamine osa loomingust koorilaulud (tugineb suuresti saksa liedertafeli eeskujudele) · "Mingem üles mägedele", "Oh, laula ja hõiska", "Isamaa mälestus" (!) · Laululoomingut iseloomustavad muretus, optimism, lõbus meeleolu · Katsetas ooperiga 1908 lauleldus "Uku ja Vanemuine ehk eesti jumalad ja rahvad" (4 vaatust). Siit pärit ka populaarne "Kungla rahvas" · Ajakiri "Laulu ja mängu leht" (1885-1897) rahva muusikahariduse edendamine · Kirjastaja. Ostis 1886 trükikoja. "Eesti kannel"; "Kodumaa laulja"; "Laulu-kaja"; "Eesti rahvalaulud" jt. · Luuletaja ja kirjanik · Keeleteadlane "Eesti keele grammatika"; "Eesti keele laulseõpetus" · Hermann uskus siiralt eestlaste kui rahvuse arengusse ning kultuurilise võrdsuse saavutamisse sakslastega.
nädalat). Iga uus lavastus varustati uute dekoratsioonidega ning kostüümidega, mis teistes Euroopa teatrites oli harv nähtus, sest enamasti kombineeriti raha kokkuhoidmiseks vanu dekoratsioone. Pariisi Ooperis olid ka suurepärased lavatehnilised võimalused, kuulsaks sai näiteks päikesetõusu kirjutamine elektri abil Meyerbeeri ooperis "Prohvet" (1849). Esindusžanr oli grand opera (suur ooper), lavale oli seatud ansamblid, koorid ja ballett. Tavaliselt oli seal 5 vaatust ning suured koori & baletti tseenid. Tegevusliku põhikonflikt rajati isiklike tunnete ja ühiskondlike kohustuste vastandamisele. Grand ooperasse tuli vaatajaid nii Pariisist kui ümbruskonnast, eriti pärast raudtee avamist 1837 aastal. SAKSAMAA Ooper võitles 19. Sajandi alguses oma olemasolu nimel: liiga vähe oli oma rahvusest häid lauljaid ning repertuaari (lauluvara & kava). Ajapikku asi paranes, 19. Sajandi keskel jõudis
Tekstid olid väga hästi kuulda .Näitlejate esinevus oli üpriski huvitav,näiteks see koht ,kus Celimene oma koera kutsus ,mõtlesin mina,et nüüd tulebki lavale päris koer,kuid tegelikult ei tulnud vaid näitleja mängis selle hästi välja . Ma arvan,et see oli vägagi huvitav näidend,kuigi vahepeal ma ei saanud üldse aru mis toimub.Etendus kestis üks tund ja kolmkümmend minutit ,mis ei olnud väga pikk aeg,sest ikkagi oli etenduses viis vaatust ja mõtte oli hästi edasi antud .Etenduse ajal ma küll sellist tunnet ei tundnud ,et jääks magama sellepärast,et igav on,sest laval oli koguaeg tegevus ja seda oli tore jälgida ja vahepeal sain väga palju ka naerda.
Tekstid olid väga hästi kuulda .Näitlejate esinevus oli üpriski huvitav,näiteks see koht ,kus Celimene oma koera kutsus ,mõtlesin mina,et nüüd tulebki lavale päris koer,kuid tegelikult ei tulnud vaid näitleja mängis selle hästi välja . Ma arvan,et see oli vägagi huvitav näidend,kuigi vahepeal ma ei saanud üldse aru mis toimub.Etendus kestis üks tund ja kolmkümmend minutit ,mis ei olnud väga pikk aeg,sest ikkagi oli etenduses viis vaatust ja mõtte oli hästi edasi antud .Etenduse ajal ma küll sellist tunnet ei tundnud ,et jääks magama sellepärast,et igav on,sest laval oli koguaeg tegevus ja seda oli tore jälgida ja vahepeal sain väga palju ka naerda.
See muutis etenduse vaatamise palju põnevamaks ning omapärasemaks. Lavakujundus üldiselt oli ka suurepärane, ei olnud üldse üle liialdatud ning tagasihoidlik nagu Hispaania vaesemates külades on. Mulle jättis eriti sügava mulje 2. vaatuse õhtu "Lillas Pastia" kõrtsis, mis oli väga koduselt ning külapäraselt kujundatud. Kõik oli väga mugav ning nägi maitsekas välja. Väga omapärane etenduse juures oli enne igat vaatust näidati pilte ning videoklippe vanadest aegadest, mis tõid vaataja sellese aega rohkem sisse, et oleks lihtsam ette kujutada. Samuti olid kostüümid väga teema ja olukorra kohased ning hästi disainitud. Kostüümid tõid etendusse väga palju särtsu ja omapära. Carmenil, kui mustlasneiul oli just selline natuke rääbakas ja mitmekihiline kleit, nagu ühelt rändavalt mustlaselt ka leida võiks. Kõigi esinejate
,,Nahkhiir" Eelmise aasta 11. novembril käisin Vanemuise suures kontserdimajas vaatamas Mare Tommingase lavastatud operetti ,,Nahkhiir" Tegemist oli tervenisti kolm vaatust pika etendusega. Mulle jättis see lavateos väga hea mulje. Opereti heliloojaks oli Viini tunnustatud klassikute perekonnast pärit Johann Strauss noorem. Tema esimesed operetid ei toonud tol ajal suurt publikumenu, kuid 1874. aastal lavastatud ,,Nahkhiir" saavutas enneolematu läbimurde kogu Euroopas. Libretistideks olid Karl Haffner ja Richard Geneé. Libreto saamislugu oli üldse väga keeruline
,,Naiste kool" on kirjutatud Jean Baptiste Poquelini (Moliere`i) poolt. Etenduses on 5 vaatust nagu klassikalisele näidendile kohustuslik oli. Autor on karakterid väga selgelt välja toonud. Arnolphe (teise nimega de la Souche) on näidendi peategelane. Tal on väga terav keel pilkamaks abielumehi, kellele naine on sarvi teinud, ent lõpuks saab ka ise petetud. Agnés on naiivne ning harimatu tütarlaps. Ta on Arnolphe kasvandik ning too soovib temaga ka abielluda. Horace on Agnési kallim, Arnolphe hea sõbra poeg. Alain ja Georgette on talupoiss
ja tartu 2. Keskkoolis.Ta on esinenud paljudes välisriikides - Saksamaal, Rootsis, Soomes, Tsehhis, Rumeenias jm. Tema repertuaari kuuluvad sellised baritoni suurrollid nagu Rigoletto, Jago, Boccanegra, Nabucco, Germont, di Luna, Macbeth. On ka võitnud mitmeid auhindu: Georg Otsa preemia, Tartu Kultuurikapitali aastapreemia ja Suure Vankri muusikaauhind. Ooper põhines samanimelise Aleksander Puskini jutustuse järgi ja oli kolm vaatust, mis jagunesid omakorda 7. pildiks ning teose tegevus toimub 18. sajandi lõpus St. Peterburis. Libreto autoriks on helilooja vend Modest Tsaikovski, kuid Jeletski ja Lisa aaria ning koorinumbrite tekstid on pärit Pjotri sulest. Teoses põimusid traagilised sündmused nagu Hermanni kaardimängukirg, õnnetu armastus, Padaemanda surm, vaimu ilmumine, noormehe hullumine ja Liisa enesetapp. Populaarsele mängurluse teemale lisas vürtsi ka realistik tegelaste koosseis, mis andis tõetruu pildi 18
Kõige enam meeldis mulle Jassi Zahharov (Escamillo), kelle hääl oli suurepärane ning oli tunda tema esinemismeisterlikkust. Oli näha, et ta naudib laval viibimist ja publikuga suhtlemist. Esitluste poolest ei oska ma kedagi halvemat välja tuua, kuid ma ei mõistnud Don Jose tegelaskuju käitumist, mis oli minu jaoks lihtsameelne ja rumal. Orkester oli samuti väga heal tasemel, sest iga kord, kui orkester alustas vaatust sisse juhatama, oli mul soov, et nad kauem mängiksid. Mulle tundus, et esitatu oli korrektne ja puhas ning dirigent Jüri Alperten tegi väga head tööd. Etenduse meeleolu oli väga muutlik ning juba avamängus oli see tänu orkestrile hästi tuntav. Kõige paremini õnnestus minu arvates Carmeni esimese vaatuse aaria “Habanera”, millest ma olin väga palju kuulnud. Halvemini õnnestusid võitlusstseenid ning
väga hubane. Vahepeal oli küll veidike külm, aga see ei rikkunud elamust. Põhuteater nagu ka nimigi ütleb oli ehitatud põhust, heinalõhna oli tunda saaliski. Mind pani imestama, kui hea akustika seal oli. Esinejate kostüümid olid tänapäevased, pidulikud ja veidi ooperlikud. Kostüümid sobisid etenduse kontekstiga hästi kokku. Kostüümikunstnik oli Jan Tomson. Hannaliisa Uusma kandis etenduses erinevaid kleite. Jarek Kasar ja Uku Uusberg aga frakke. Etendusel oli üks vaatust. Mõte ja tekst anti publikule edasi laulu ja kehakeele kaudu, sõnu ei kasutatud. Teksti oli palju, tekst oli sisukas ja oli lauldud selge diktsiooniga. Teksti näide: Kui tuba on külm, ja jääs radikad siis see on su väike Antarktika Chalice on üks omapärasemaid Eesti lauljaid. See oli tema esimene ooper, kuid tema loominguline käekiri oli seal selgesti äratuntav. Jarek Kasari loomingus on palju piltlike väljendeid ja kerge on kaasa mõelda
KOLM ÕDE Anton Tsehhov Tegevus toimub ühes kubermangulinnas. Keskseteks tegelasteks on kolm õde Irina, Olga ja Masa ning nende vend Andrei Prozorov.. Kokku on neli vaatust. Esimene vaatus leiab aset Prozorovite maja saalis. Seal on koos kõik kolm õde: Olga on kõige vanem, Masa on keskmine ja Irina on noorim. Nad elasid kunagi kogu perega Moskvas ja igatsevad sinna pidevalt tagasi. Isa ega ema neil enam ei ole. Ema suri juba ammu, kuid isa, kes oli kindral, suri täpselt aasta tagasi Irina nimepäeval. Irina pole kunagi tööd teinud ja loodab seda tulevikus teha, kuna leiab, et selles peitubki õnn. Masa on ainukesena õdedest abielus
suhtelistelt mahe ja sobis hästi kokku flöödiga. Lisaks oli klavessiini mängija (Reinut Tepp) kõige ilmekam ja tundus olevat päris äge tegelane (tal oli naljakas habe ka). Kui ma olin esimese loo lõpuni kuulanud, siis ma mõtlesin, et see kontsert kestab hommikuni tundus suhtelistelt üksluine, tüütu ja lisaks sellele veel väga pikk. Kontserdi lõpu poole ma juba ootasin iga järgmise loo lõppu, et saaks käsi plaksutada ja juba rutem koju. Kontserdil oli kaks vaatust ja teises vaatuses ma ütlesin emale pärast iga aplausi, et: "Ainult neli lugu veel", "Ainult kolm lugu veel" jne, kuni lõpuni välja. Lõpuks sai see kontsert läbi ja ma sain koju minna. Lõpetuseks ka midagi. Ma arvan, et mingit kahju ma sealt kontserdilt ei saanud, pigem ikka kasu. Mõne korra aastas võib ju endale mõne viisakama ja täiskasvanulikuma ürituse lubada, kus ei pruugi just kõige huvitavam olla, aga kus saab näha muud "uut ja huvitavat".
vabam oli komöödia, mille suurim esindaja oli MOLIERE ( 1622 1673). Oli rändnäitleja, loob trupi jaoks farsse ja kaks farsskomöödiat. Moliere ehitas oma komöödiad üles mingi üksiku iseloomujoone igakülgsele, üldistatud kujutamisele. Piitsutas üldinimlikke ja sotsiaalseid pahesid. Moliere loomingu kõrgperiood algas komöödiaga "Naeruväärsed eputised" (1659), milles ta pilkab aristokraatseid salonge ja seal harrastatavat kirjandust. 1664 esitab Moliere kolm vaatust teoksil olevast komöödiast "Tartuffe", milles toob lavale petisest kirikumehe, kes vagaduse maski all maiseid hüvesid ahnitseb. Uued komöödiad: "Don Juan" ( 1665) "Ihnus" (1668), Peategelane Harpagon on muutunud ihnuse võrdkujuks, kes näljutab ennast ja teisi, türanniseerib kõiki. 3. Valgustusajastu, valgustusideede mõjud kirjanduses, ühiskonnas. Valgustus on 18. sajandil Inglismaalt alguse saanud vaimne liikumine. Valgustuskirjandus on filosoofilise kallakuga
loob trupi jaoks farsse). 1658 naaseb trupp Pariisi ja pälvib kuninga soosingu. Moliere töötab autori, lavastaja, näitlejate koolitaja ja näitlejana kuni surmani. Moes olid jandid / farss. Kogu koomika seisnes intriigis ja situatsioonikoomikas. ,,Naeruväärsed eputised" esimene edukam komöödia, intriig tagaplaanil ja karakter esiplaanil. Peale seda teost hakati rohkem analüüsima kombeid. 1164 lavastas komöödia ,,Tratuffe" 3 esimest vaatust. Teos räägib rikastumisest petmise teel. 1669 sai loa kõigi 5 vaatuse etendamiseks. Veel olulisi näidendeid: ,,Misantroop" armukadedusest. ,,Arst vastu tahtmist", ,,Ebahaige", ,,Kodanlasest aadlimees" menukamaid teoseid, koomika väärib tähelepanu, palju erinevat sõnavara. 1673 suri ootamatult laval, etenduses ,,Ebahaige". Kirik ei lubanud pühasse mulda (surnuaia müüridesse) teatriga seonduvaid inimesi matta, aga Moliere siiski sai kuningas Louis XIV käsul. 1886. A
), ansamblid. · Tragédie lyrique e. tragédie en musique (Pr. lüüriline tragöödia) Tõsine pr. ooperi stiil 17.-18. saj. Suuna esimesed ja väljapaistvamad esindajad Lully (alusepanija), Rameau. 3. ühtuse teooriat üks tegevuspaik, aeg, tegevusliin. · Opéra-ballet lavaline meelelahutus, milles ooperielemendid vahelduvad ballettinumbritega. Populaarne 17. saj. lõpp 18. saj. alguses Prantsusmaal. Sisaldub enamasti proloogi + 3-4 vaatust. Alusepanija Andre Campra. · Maskimäng Inglise ooperile omapärane õukondlik maskietendus, mida tunti juba 16.-17. saj. vahetusel. · Semiooper e. dramatic opera 17. saj. Inglismaal tekkinud poolooper, kus leidus küll ohtralt muusikat (avamängud, retsitatiivid, aariad, laulud, ansamblid, (koorid, tantsud), tegevust viisid edasi aga kõnedialoogid. Peategelastel olid kõnerollid. · Opera seria (it. tõsine ooper) 17.saj
aastal. Koidula luulet iseloomustab poeetiliste vahendite meisterlik rakendamine, mitmekülgne värsitehnika ja ilmekas, varjundirikas keel. Näidendid Saaremaa onupoeg 1870 mugandus saksa kirjaniku Th. Körneri värssjandist, kuid täiendatud siiski Koidula mõtetega ja kohandatud Eesti oludele. Jakobsoni õhutusel on Koidula juurde kirjutanud ühe täiesti algupärase lk koolioludest jms. (tegelased Miina, Hans jt); eesti teatri sünd. Maret ja Miina e Kosjakased (4 vaatust, 1870) dramatiseering Jannseni Horni-laenulise külajutu "Naabre tütred" aineil. Ajaliselt kauge külajutt üle toodud rahvusliku liikumise kaasaega. (tegelased: vaene Suli Miina, rikas Nääri Maret; Tõlla Hans on samamoodi vastandatud Luige Siimule). Säärane Mulk ehk Sada vakka tangusoola, tuli lavale 1871. a 3. ja 4. juunil, trükis 1872. Esialgne variant ilmselt 1861. a Perno Postimehes avaldatud tangumüümisloo järgi (tegelased:
eputised" (1659). Teoses pilgatakse aristokraatseid salonge ja seal harrastavat peenutsemist, silmakirjatsemist ning vaimutsemist, mis mattis enda alla siira ja inimliku suhtluse ning moonutas tunded ja arusaamu. "Naeruväärsete eputistega" sai alguse kommete analüüs uueaegses komöödias. Teose menu oli üüratu, ta meeldis nii kuningale, õukonnale kui ka lihtsatele pariislastele. 1664. aastal lavastas Moliére kolm esimest vaatust oma uuest suurest komöödiast "Tartuffe". Teose peategelaseks on petisest kirikumees, kes vagaduse maski all jumalakartlike inimeste hirmu arvelt maiseid hüvesid ahnitseb. "Tartuffe" paistab eriti silma omapärase ülesehitusega, kus nimitegelane astub lavale alles kolmandas vaatuses, mil ta olemus on publikule juba ammu selge. Samuti erineb "Tartuffe" selle poolest, et koomikas ei ole enam rõõmsameelsust. Kiriku- kogukondade vastuseisu tõttu aga keelas kuningas näidendi mängimise ära
oItaalia Teater oMuusikaline Teater (19. saj teisel poolel) Esinduszanriks oli nn suur ooper (grand opera) Pariisi ooper Suured rahalised võimalused Pikad prooviperioodid (2-3 kuud) Igaks etenduseks uued kostüümid ja dekoratsioonid Suurepärased lahva tehnilised võimalused Grand opera Grand opera (suur ooper) Ühendati solistid, ansamblid ja koorid visuaalseks tervikuks Lavastus ja lavakujundus nõudsid suurt tähelepanu Ulatuslikud kooristseenid Muljetavaldavad balletistseenid 5 vaatust Grand opera tegevustik Tegevustiku põhikonflikt rajati 1) isiklikele tunnetele 2)ühiskondlike kohustuste vastandamisele Georges Bizet (1838 1875) Kasvas üles muusikalises õhkkonnas 9 aastaselt võeti vastu Pariisi konservatooriumi Seal õppis klaverimängu ja komposistsioni 1857. aastal võitis ihaldusväärse Rooma preemia Pärast seda jäi 3 aastaks Itaaliasse Kui tuli tagasi kodumaale siis jätkas ta Rooma preemiaga seotud kohustuste täitmist Georges Bizet 1863
29. oktoobril 1873. aastal saadi uus stiimul, et Palais Garnier ehitus lõpetada. Nimelt sel kuupäeval hävines 27-tundi kestnud tulekahjus Pariisi Ooperi eelmine teater, mis kandis nime Salle Le Peletier. See oli olnud Pariisi Ooperi- ja Balletiteatri koduks alates 1821. aastast. 1874. aasta lõpuks suutsid Garnier ja tema suur töötajaskond lõpuks lõpetada ooperimaja ehituse. Palais Garnier avati ametlikult 15. jaanuaril 1875. aastal suurejoonelise galaõhtuga. Ballil etendati kolmandat vaatust Fromental Halévy 1835. aasta ooperist La Juive koos katkenditega Giacomo Meyerbeer'i 1836. aasta ooperist Les Huguenots. Lähiajalugu 1969. aastal vahetati teatris välja elektrisüsteem ja 1978. aastal muudeti osa originaalsest Foyer de la Danse'st arhitekt Jean-Loup Roubert poolt uueks balletitrupi harjutuskohaks. 5 1994
veidramaid olukordi, koomikat rikastavad veelgi meeste äärmuseni liialdatud käitumine ja kõnepruuk ning ülepakutult toretsev riietus. Niisiis on see teos tulvil lopsakat nalja kuid farsist pärit naeruvõtetele lisandub tugev karakterikujutus. ,,Naeruväärsete eputistega" sai alguse kommete analüüs uueaegses komöödias. Teose menu ületas kõik ootused, ta meeldis nii õukonnale kui ka lihtsatele pariislastele. Aastal 1664 lavastas Molière komöödia ,,Tartuffe" kolm esimest vaatust. See teos kujutab valeusklikku, kes kasutab jumalakartlike inimeste hirmu hauataguse elu ees nende kulul rikastumiseks. Olles saavutanud võimu Orgoni perekonna üle, püüab suli Tartuffe isegi võrgutada Orgoni naist Elmire'i. Kuid see saab talle saatuslikuks. Naine korraldab nii, et ta mees kuuleb pealt Tartuffe'i armutunnistusi ning Orgoni lihtsameelsuse ja ususõgeduse aadressil lendulastud pilkeid. Nii avanevad viimaks Orgoni silmad. Riigivõimu abil saab ta tagasi ka
...või fffffffff...).Hoogsad aktiivsed,rõõmsad ooperid. 13. Giuseppe Verdi – Orkestrikõla tasakaalustamata? Nimeta 3 teost? Talle oli tähtis kaunis meloodia,mis andis edasi situatsioone.Harmoonia oli kohmakas sest orkestris polnud pillid balansis.Teosed: ’’Obreto’’ I loomeperiood;’’Maskiball’’ II loomeperiood;’’Othello’’ III loomeperiood. 14. Prantsusmaa – Mis oluline? Ooperižanrid? Giocome Meyerbeer? Grand Opera-kõige tähtsam,suur ooper,5 vaatust,lauljad,koorid,balletistseenid.Pariisis oli ka koomiline ooper.19.sajandi esimesel poole Prantsuse grand opera väljapaistvamaks heliloojaks oli Giacomo Meyerbeer, kelle tuntuim ooper on ’’Hugenotid’’. 15. Saksamaa – Mis oli teisiti võrreldes Itaalia ja Prantsusmaaga? Esimene romantiline Saksa ooper?Olulised nimed? Prantsuse ja Itaalia ooperiga võrreldes oli Saksamaa ooperielu halvas seisukorras,kuna
Sander Aasmäe 11HL 2011-10-15 Georgeos Bizet ooper ,,Carmen" retsensioon Ooper etendus 06. Oktoober 2011 aastal Rahvusooperis Estonia. Tegemist on Bizeti kõige tuntuma ooperiga, sellel on neli vaatust koos kahe vaheajaga. Tänapäeval on ,,Carmen" üks maailma populaarsemaid oopereid, mis sai valmis 1875. Aastal ja põhineb Prosper Mérimée samanimelisel novellil 1846. aastast.Teos esietendus 3. Märtsil 1875 Pariisi Opera Comiques, ning Rahvusooperis Estonia esietendus see 26. Mai 2011 Sisult on teos väga traagiline ooper jutustab ühest mustlasneiust Carmencitast (Carmen) ning sõdurpoisist Don Jose'st
aastal.Temast kujunes parim prantsuse komöödiakirjanik.Tema esimeses tõelises komöödias ,,Naeruväärsed eputised" (1659) jääb intriig aga tagaplaanile, tegevust on laval vaid niipalju, kui on vaja kommete ja iseloomude kujutamiseks. Teos pilkab tolle aja aadlisalongidele omast silmakirjatsemist, peenutsemist ja vaimutsemist, mis mattis enda alla siira inimliku suhtluse, moonutas arusaamu ja tundeid.Aastal 1664 lavastas Molière komöödia ,,Tartuffe" kolm esimest vaatust. See teos kujutab valeusklikku, kes kasutab jumalakartlike inimeste hirmu hauataguse elu ees nende kulul rikastumiseks.,,Misantroop" arendab seltskonnakriitikat armukadeduse teema kaudu. Peategelane Alceste pole inimesepõlgur sõna otseses mõttes, vaid vihkab seltskonda pahede pärast, mida seal kultiveeritakse.,,Arst vastu tahtmist" on lõbus jant, mis teeb nalja tohtrite arvel. Siin kasutab Molière kõiki koomika võimalusi lopsakast rahvahuumorist kuni pateetilise paroodiani.
tema kuuldes teistest naistest räägib, talle meeldis Trigorin. Trigorin nõustus lõpuks kaasa minema. Tuli Šamrajev, kes teatas, et hobused on sõiduks valmis. Enne sõitu meenus Trigorinile, et ta oli oma kepi maha unustanud. Kui ta sellele järgi läks, kohtus ta Niinaga. Niina teatas, et ta hakkab näitlejaks ning lahkub järgmisel päeval isa juurest ja alustab uut elu Moskvas. Trigorin käskis kohemaid teada anda, kui Niina Moskvasse jõuab. Kolmandat ja neljandat vaatust lahutab kaks aastat. Neljas vaatus Medvedenko tahtis koju minna ja toonitas, et nende laps on juba kolmandat ööd ilma emata. Medvedenko otsustas üksinda minna. Treplevist oli korralik kirjanik saanud, ta sai selle töö eest rahagi. Polina Andrejevnal oli oma tütrest kahju, sest Treplev ei pööranud Mašale tähelepanu. Tuli Medvedenko, kes ei saanud ära minna, kuna ta ei saanud hobust. Sorin oli pahane, sest ta oli väga haige, aga Dorn talle
Nii läkski tal ,,La Traviata'' kirjutamisega kiireks ning nii peetaksegi seda ooperit Verdi kõige kiiremini valminud teoseks. Kiirusega kaasnes palju lahkhelisid ooperimajaga. Lauljatele ja teatri juhtkonnale ei meeldinud kaasaegne lavakujundus ja kostüümid ning kokkuvõttes ei arvestanud teater Verdi tahtmistega solistide valimisel. 6. märtsil 1853. toimuski Veneetsias Verdi suurõhtu. Algas kõik paljutõotavalt ning pärast esimest vaatust käis Verdi isegi publikule kummardamas. Kuidas edasi hakkas kõik minema allamäge ja etendus lõppes täieliku katastroofiga. 19. sajandi publiku ja kriitikute jaoks, kes olid harjunud ajalooliste ja koomiliste sisudega ooperitega, oli ,,La Traviata'' totaalne sokk. Neid rabas kaasaja kujutamine ooperilaval ning ennekõike kurtisaanist kangelanna, kes igapäeva elus oli seltskonnas tõrjutud liige. Nüüd aga kujutati teda peategelasena, kelle hingeelu püütakse mõista ning kaasa tunda.
Veskus, Helen lokuta, Aare Saal, Oliver Kuusik, Priit Volmer ja külalisena Marion Melnik. Terve ooperi peale esitati ainult üks instumenaalpala ja see oli kohe alguses. Seekord sai ka teise rõdu kohad ära proovida, kuna tavaliselt on piletid kas esimesele rõdule või parterisse. Ooper koosnes kahest vaatusest ja enne ooperi algust tuleks minu arust läbi lugeda kava ja lühitutvustus, et viia end kurssi laval toimuvaga vältimaks arusaamatusi. Hakkasin huviga ootama esimest vaatust. Oma kohalt nägin mõlemal pool lava olevad VIP-rõdud, mida on mõlemal poolel 2, mille taga on pikad sinised sametised, küllaltki raskemoelised, kardinad rippumas. Rõdude ääred on kaunistatud kullatud nikerdustega helekollasel taustavärvil. Tervet saali kaunistavad klassitsistlikult ranged motiivid ja domineerivateks on heledad toonid. Saali laes võib näha 1947. aastal valminud unikaalset temperatehnikas laemaali, mille autoriteks on Evald Okas, Elmar Kits ja Richard Sagrits.
poolehoid rõhututele ja hüljatutele, jõuline eetiline protest maise ülekohtu vastu. Luulelooming oli Prantsusmaal väga populaarne. Romantiline hoiak jäi Hugol elu lõpuni, käsitles nii sotsiaalseid kui eetilisi konflikte. Toetas rahva õiglast võitlust ja eitas vägivalda ja antiikeeskujude matkimist. Ühendas madala ja üleva, traagilise ja koomilise. Kirjanik peab kujutama tõde, et kasvatada rahvast. Näitekunstis vormi ei muutnud ikka 5 vaatust ja klassikaline ülesehitus. Sisulised muutused demokraatlik hoiak. Kangelasteks kõrgseltskonnast välja heidetud või sellega vastuollu sattunud isikud. 1841. valiti Victor Hugo Prantsuse Akadeemiasse. Samal aastal tõstis Louis - Phillippe ta aadliseisusesse ja ta määrati parlamendi ülemkotta. Kui Napoleon Kolmas haaras 1851 täielikult riigivõimu ja kehtestas antiparlamentaarse riigivõimu, nimetas Hugo teda avalikult
Toomas läheb koos tütrega koju ja palub mitte sellest vahejuhtumist rääkida. Kuna Ekke ei taha nende järgi koju minna, otsustab ta ööseks metsa jääda. Lõuna ajal ta ärkab ja läheb näitlejate juurde tagasi, kus kõik on pohmellis ja ei tee poisist välja. Ekkele pakutakse tsaari osa, sest õige osatäitja ei võtnud jalgu alla. Ekke soovis, et tehakse ka proovi, aga kuna kõik olid pohmellis, siis jäi see ära. Esinemise ajal pidi ta etteütlejat jälgima. Peale esimest vaatust olid kõik sillas Ekke vabanäitlemise peale. Lubasid teda Rahvusteatri direktorile esitleda. Teises vaatuses oli ta julgem ja veelgi loovam, kuid etteütleja ei lasknud tekstist kõrvale kalduda. Kogemata ajas Ekke etteütleja kasti ette vaiba ja nüüd sai ta vabalt fantaseerida. Rahvas oli tema esinemisest vaimustuses. Peale seda lahkus ta kiiresti Ingelandist. Ekke ja Eneken kohtuvad metsa ääres, kus nad jutlevad. Eneken teab, et kogu rannarahvas peab
Aastaajad IV Süit e. partita (it. k) Eri karakteritega tantsude või lihtsalt instrumentaalpalade tsükkel, mille teemad on sageli tuletatud ühest algmeloodiast. Kindlama raami saab süit Saksamaal. · Allemande · Courante · Sarabande · Gigue Prantsuse barokk · Õukonnaballett · Poeesia- ja muusikaakadeemia · Ballettkomöödia · La petite bande · Prantsuse rahvusooper · Prantsuse stiilis avamäng · Tragédie lyrique muusikaline tragöödia Jean Baptiste Lully Ooper Armide · 5 vaatust · põhineb Quisault'i libretol Tegelased: · allegoorilised tegelased: Kuulsus, Tarkus, Viha · Armide võlulossi printsess, kes valdab nõiakunsti ja leiab vaid seeläbi vastuarmastust · Rinaldo ristirüütel, kes vabastab Armide pahameeleks teiste võlurite poolt vangistatud ristirüütlid. Armide armastab Rinaldot, kuid too on vastasleeris.
Seetõttu tabas sakslaste hoop Punaarmeed ootmatult. 22.juunil.1941 ületasid Saksa väed NSVl piiri. Saksa armee oli jagatud kolmeks väegrupiks. Väegrupp Nord pidi liikuma üle Balkani Leningradi peale, Mitte pidi piirama sisse ning purustama Valgevenes asuva Punaarmee üksused ning liikuma edasi Moskva peale, väegrupp Süd pidi vallutama Ukraina. Koos saksamaaga alustasid sõda NSVL vastu ka Rumeenia, Itaalia, Soome, slovakkia, Ungari. Soomalstele tähendas see Talvesõja teist vaatust nn Jätkusõda. 6.detsembril 1941 alustas Punaarmee Moskva all pealatungi. Jaapani sõttaastumine 1941.aastal avanes maailmas lisaks idarindele veel üks uus sõjatanner. 7.detsembril 1941 ründas Jaapan ootamatult USA mereväebaasi Havail Pearl Harboris. Sõja algus oli Jaapanile edukas. Stalingradi lahing. 1942.aasta novembriks oli enamik Stalingradist sakslaste kontrolli all, punaväe kätte oli jäänud vaid väikene kaldariba Volga ääres. 19
välja lugeda: Kui aeg tiksub käest, mis teeks teie? Igaüks teeb seda, mida tema tegema peab! Soovitan vaadata, sest show on garanteeritud! Vapusatavad, napid kostüümid, suurepärane lavaline liikumine ning muusika korvavad veidrad lombakad naljad, mis laval omajagu kõrva kriipisid. 13 Minu arvamus Ma arvasin alguses muusikal ,,Cabaret"-ist väga halvasti, et see on igav ja ei ole kaasahaarav. Pärast esimest vaatust sain aru, kui põnev ja kaasahaarav see muusikal on. Peaostäitjateks olid meil Tatjana Mihhailova ja Robert Annus. Silmmärgatavalt oli näha, kui hästi nad oma rolli sisse elasid ja nad said sellega suurepäraselt hakkama. Laulud ja lavaline liikumine oli hästi paigas ja osatäitjatel läbi töötatud. Minu arvates oli see muusikal väga hästi etendatud ning ma jäin sellega väga rahule. Kõik osatäitjad olid väga tasemel ja tublid! 14 15
inimkonna ajaloos. See sõda haaras tõepoolest kogu maailma ning, nagu ka Esimene maailmasõda, kutsus terves maailmas esile majandusliku, ühiskondliku, poliitilise süsteemi ning vaimsete väärtuste kriisi. g) 1945-1955. sõjajärgne aastakümme- ärevad ning kriisiderohked aastad. Puruneb koloniaalsüsteem. Sõja tulemusena oma mõjuvõimu laiendanud NSVL üritab põhjustada maailmas kapitalismi üldkriisi ning etendada nn maailmarevolutsiooni uut vaatust. Sellele seisavad vastu Ameerika Ühendriigid koos oma Euroopa liitlastega. Õhus on Kolmanda maailmasõja puhkemise reaalne oht. h) 1956-1985. Kahepooluselise maailma võrdlemisi stabiilne periood, võidurelvastumise aeg. Tehnilise ja teadusliku progressi uut lainet sel ajavahemikul võib käsitada kui teaduslik-tehnilist revolutsiooni. Eesrindlike lääneriikide jaoks on see üleminekuaeg postindustraalsele ning sotsiaalse turumajandusega ühiskondlikule korrale
Nad teevad tehingu, et Üüve saab 100 krooni ja hobune on jälle mustlase oma. Mustlane lausub hobusele paar sõna ja hobune hakkab jälle liikuma. Mustlane karjus tagant järgi, et hobune on väärt 1000 krooni. Ekke jääb metsa magama. Kui ta järgmisel päeval teatrisse läks ei märganud seal keegi teda. Kõigil oli suur pohmell. Üks peaosatäitja (Janka Veer) ei võtnud jalgugi alla. Direktor näeb Ekket ja palub tal tsaari osa mängida. Ekkele surutakse raamat pihku. Pärast esimest vaatust on kõik vaimustunud ning teises vaatuses improviseeris Ekke ise ja viskas vaiba etteütlejale peale. Kuid peaministrile see ei meeldinud ja püüdis Ekket lavalt ära kutsuda. Lõpuks kukub direktor lavalt alla. Kuid õnneks jõuab keegi lava eesriide alla lasta. Hiljem otsustas Ekke ,et läheb üksi Ingelandist ära. Neenu palvetab Ekke eest, kuid lõpuks avaneb värav. Ekke oli end ära maskeerinud. Kohe pandi Ekkele saun valmis ja paremad toidud toodi välja
Stseenide järjestus ooperis on järgmine: Esimene vaatus – 1. Proloog; 2. Konverents I; 3. Rongijaam I; 4. Plaan I; 5. Rongijaam II; 6. Päästetud; 7. Plaan II; 8. Eichmann I; 9. Rongijaam III; 10. Plaan III; 11. Surmamarss. Teine vaatus – 12. SMERŠ/NKVD; 13. Konverents II; 14. Gulag I; 15. Gulag II; 16. Võitlus; 17. Eichmann II; 18. Konverents III; 19. Wallenbergi tsirkus. „Wallenbergi“ kaks vaatust erinevad üksteisest ideeliselt. Seda on kinnitanud ka helilooja ja libretist, tuues esile esimese vaatuse reaalset kujutamisviisi vastandina teise vaatuse irreaalsusele (Erss 2002: 74; Pappel 2001). Esimeses vaatuses on sündmused ratsionaalselt seletatavad ja jälgitavad, isegi kronoloogiliselt järjestatavad, teises vaatuses valitseb aga märksa kujundlikum ning abstraktsem ajavool. Võttes aluseks kummaski vaatuses kujutatud
Lisaks käis Emmal veel palju teisi külalisi. Mida rohkem kevad kätte jõudis hakkas pr. B muutusi korraldama, lasi aia ümber kaevata, viskas paljud külalised välja ja hakkas harvemini kirikus käima. Apteeker tegi Charlesile ettepaneku naine Roueni teatrisse viia kuulsat tenorit Lagardyd kuulama. Selle ettepaneku tegi tohtrihärra ka tõeks ning mindigi Emmaga linna meelelahutust nautima. Esimesi vaatusi nautis Emma täielikult, leides sealt sarnasusi oma eluga. Enne viimast vaatust kohtus ta hr. Leoniga ning ei suutnud ta etendusele enam keskenduda, mõtles vaid Leoniga koosveedetud ajale. Viimase vaatuse poolepealt nad lahkusid kolmekesi ja sättisid end sisse ühte sadamakohvikusse oma viimase aja tegevustest rääkima. Charles pakkus Emmale, et ta võib veel päevaks linna jääda ja uuesti etendusele minna, et see lõpuni vaadata. See kohtumine süütab taas vanad romantilised tunded Emma ja Leoni vahel ja seekord alustavad nad armusuhet. III osa
populaarne. 1831 ilmus tuntud teos "Jumalaema kirik Pariisis" romantiline romaan. Romantiline hoiak jäi elu lõpuni, käsitles nii sotsiaalseid kui eetilisi konflikte. Toetas rahva õiglast võitlust ja eitas vägivalda ja antiikeeskujude matkimist. Reeglid pidurdavad. Reegliks olgu loomulikkus ja tõde (loomulik) Ühendas madala ja üleva, traagilise ja koomilise. Vastandid. Kasutas groteski. Kirjanik peab kujutama tõde, et kasvatada rahvast. Näitekunstis vormi ei muutnud ikka 5 vaatust ja klassikaline ülesehitus. Sisulised muutused demokraatlik hoiak. Kangelasteks kõrgseltskonnast välja heidetud või sellega vastuollu sattunud isikud. Draama "Hernani" Hernani oli aadlik, kes oli oma varanduse kaotanud ja hakkas õilsaks röövliks. Naine, kelle armastuse pärast võideldakse. Kõik sooritavad enesetapu. Romaan vaieldamatult populaaseim proosakirjanik. " Jumalaema kirik Pariisis", "Hüljatud", "Mees, kes naerab". Tohutult produktiivne
annaabi.ee 
