UTOOPIA KALLAS I TEEKOND TOM STOPPARD Tõlkinud Anu Lamp Tallinn, 2003 2 TEGELASED: ALEKSANDER BAKUNIN VARVARA, tema naine LJUBOV VARENKA TATJANA ALEKSANDRA, nende tütred MISS CHAMBERLAIN, inglannast guverness PARUN RENNE, ratsaväeohvitser SEMJON MIHHAIL BAKUNIN, nende poeg NIKOLAI STANKEVITS, noor filosoof MASA, teenijatüdruk VISSARION BELINSKI, kirjanduskriitik IVAN TURGENEV, tulevane kirjanik ALEKSANDER HERZEN, tulevane revolutsionäär PROUA BEYER NIKOLAI SAZONOV NIKOLAI OGARJOV NIKOLAI KETSER, Herzeni ring NIKOLAI POLEVOI, "Telegraafi" toimetaja NATALIE BEYER, proua Beyeri tütar PJOTR TSAADAJEV, filosoof STEPAN SEVÕRJOV, "Moskva Vaatleja" toimetaja DJAKOV, ratsaväeohvitser KATJA, Belinski armastatu PUSKIN, poeet ROOSTEKARVA KASS 3
tembeldati hulluks .eeva suutis kõigile raskustele vastu pida.a · hispaanias läbi viidud uurngu kohaselt on internetiseerunud noored palju sotsiaalsemad oma eakaaslastest, kes ei kasuta ohtralt internetti. interneti aktiivselt kasutatavatel noortel on rohkem sõpru ning nad on enim huvitatud ka poliitikast. uuringu kohaselt intervjueeriti 55 000 inimest, kusjuures üle poolte intervjuudest tehti võrgus. · elu õpetab vaid neid, kes sellest õpivad. belinski · siiski jääb elu kõigi aegade suuremaks aardeks. euripides · kui faktid ei sobi teooriaga, siis muuda teooriat. einstein · me sõdime selleks, et elada rahus. Aristoteles Inimene ja inimsuhted · ,,Kaheldes jõutakse tõeni..." Cicero · ,,Põrgu, see on teised." Sartre · ,,Kui me ei aita üksteist, siis kes seda veel teeb?" Barbara Mandarell · ,,Õnn sõltub meist endist." Aristoteles
tänu sellele elas ta ekstreemsetes tingimustes vaevalt ots-otsaga kokku tulles. Pärast oma esimese luulekogu "Unelmad ja helid" avaldamist 1840. aastal sai kuulda ta venemaa 19.sajandi kõige tähtsama kirjanduse kriitiku halvustavat arvamust oma töö kohta. Nekrassov läks isiklikult raamatumüüjate juurde ning eemaldas kõik koopiad oma esimesest luulekogust. Nekrassov liitus Otetsestvennõje Sapiski töötajatega kriitiku Belinski käe all ning sai temaga lähedasteks sõpradeks. Üsna pea märkas Belinski Nikolai talenti ja edutas teda nooremtoimetaja positsioonile. 1843. kuni 1846. aastani toimetas ta erinevaid väljaandeid. 1846. aasta lõpul saavutas ta populaarsuse Pjotr Pletnevi ajakirjas mis on tuntud ka kui "Sovremennik". Suur osa töötajatest, kaasaarvatut Belinski, hülgasid Pjotr Krajevski ajakirja ning liitusid "Sovremennik"-ga et teha koostööd Nekrassoviga
Kadi Parve 12c Kuidas jõuda kodanikuühiskonda Inimene ja ühiskond on tegurid, mis üksteisest suurel määral sõltuvad. ,,Loodus loob inimese, kuid arendab ja kujundab teda ühiskond," on öelnud Vissarion Belinski, vene kriitik, publitsisti ja filosoof. Belinski väite võib ka teise nurga alt avada: inimene mõjutab omakorda ühiskonda. Ühiskond on pidevas progressis, vahel areneb aeglasemalt, siis jälle intensiivsemalt. Üheks suureks ühiskonna arengu eesmärgiks tänapäeval on jõudmine kodanikuühiskonda. Paratamatult tekib siinkohal küsimus: kuidas on see võimalik, kui inimesi ning erinevaid vaateid on nii palju? Üheks ühiskonna arengu plussiks on kindlasti võimaluste suurenemine, samuti
Tegevus toimub ajavahemikul 1846 kuni 1852 Moskva lähistel mõisas, Saksamaal Salzbrunnis, Pariisis, Dresdenis ja Nizzas. "Laevahuku" keskne tegelane on Aleksandr Herzen, mõjukas vabamõtleja, toimetaja ja publitsist, kes elab pagulasena välismaal ja asutab Londonis vaba vene trükikoja ning annab välja almanahhi "Põhjanael" (Poljarnaja Zvezda) ning ajalehte "Tornikell" (Kolokol). Lisaks on teisigi ajaloolisi tegelasi, nagu Turgenev, Belinski, Bakunin, Marx jt. Tõsielusündmustele tuginev näidend on unistustest nii ühiskondlikest kui ka isiklikest ning hoolimata karidele jooksust ikkagi nende unistuste eest võitlemisest. See räägib väga hästi ajast, kus totalitaarne valitsus kõike kontrollib. Sellest räägib ka Aleksander Solzenitsõn oma ,,Gulagi Arhipelaagis" väga ilmekalt, kuigi aegade vahe on umbes sada aastat.
(F. Schiller) Sõprus valitseb ainult heade inimeste vahel. (Diogenes) Kõige vanem sõprus peab olema kõige armsam- nagu kõige vanem vein. (Cicero) Minu deviisiks on lühikesed kirjad ja pikad sõprused. (Voltaire) Sõprus ütleb vähe meelitusi, kuid annab nõu niipalju, kui ta seda suudab. (H. de Balzac) Keskpärases hinges on kõik keskpärane, niihästi sõprus kui ka kõik muu. (B. Pascal) Nagu armastus, nii on ka sõprus joovastavalt lõhnava õie ja teravate okastega roos. (V. Belinski) Kui puuduvad armastus ja sõprus, on elult võetud kogu tema mõnu. (Cicero) Sõprus pole rikutud südamete jaoks. (Voltaire) Võida enesele sõprus heade tegudega. Selles seisnebki tõelise sõpruse mõte. (Abdul-Faradj) Sõprus on ühiskonna täiuse ülimaks astmeks. (M. Montaigne) Nii harukordne kui tõeline armastus ongi, kuid tõeline sõprus on veelgi harukordsem. (La Rochefoucauld) Mingisugune sõprus pole võimalik ilma vastastikuse lugupidamiseta. (A. Makarenko)
,,Ameerika Scotti" kuulsuse. Cooper on oma eluajal kirjutanud hulk romaane, milledest parimad on raamatutetsükkel Punanahkadest, n. n. ,,Nahksuka jutud": ,,Hirvekütt", ,,Viimne mohikaanlane", ,,Rajaleidja", ,,Pioneerid" ja ,,Preeria". Nende romaanide peakangelaseks on piirivööndi kütt Natty Bumppo ja indiaanlased Tsingatsguk ning tema poeg Unkas, viimne mohikaanlane. Vene progressiivsed kirjanikud hindasid Cooperi loomingut väga kõrgelt. V. G. Belinski kirjutas: «Vaevalt küll võiks kõigi tuntud romaanide seast viidata loomingule, mis paistaksid silma niisuguse ideede sügavuse, mõtete julguse, elutäiuslikkuse ja geeniuse küpsuse poolest.» Hoolimata paljudest eksivaadetest, suutis Cooper ühes küsimuses oma kirjanduslikest kaasaegsetest vastuvaidlematult kõrgemale tõusta. Tema hakkas esimesena rääkima Ameerika indiaanlaste vaprusest ja õilsusest, selle häviva rahva saatusest, kes olid süüdi ainult selles, et
Keegi Puskini vaenlastest, kes "Poeedi surma" autorit ei sallinud, küttis Barante'i viha osavasti üles. Meeste vahel toimus duell, mis lõppes ohvriteta, Lermontov sai vaid kerge kriimustuse. Et duellid olid Venemaal keelatud, siis Lermontov arreteeriti ja saadeti uuesti Kaukaasiasse lahingute piirkonda. Kirjanik IvanPanajevi (1812-1862) mälestused: Kui (Lermontov) pärast Barante'iga peetud duelli Ordonnance-Hausis vahi all oli, külastas teda Belinski; too vestles temaga nelja silma all oma neli tundi ja tuli sealt otse minu juurde. Vaatasin Belinskile otsa ja nägin kohe, et ta on erakordselt heas tujus. Belinski, nagu ma juba märkasin, ei osanud oma tundeid ja muljeid varjata ega ehtinud end ilmaski poosidega. Selles mõttes oli la täielik Lermontovi vastand. "Kas tead, kust ma tulen?" küsis Belinski. "Kust siis?" -"Ma käisin Lermontovi juures Ordonnance-Hausis ja juhtusin sinna õigel ajal. Tal ei olnud kedagi külas
,,Maailm, mis elab minus..." Siia maailma sünnime me kõik suure potensiaaliga areneda, kasvada, suhelda, tunda ja seda lõputult. Kuid millal see muutub? Millal saabub hetk, kui inimene tunneb ennast lõplikult välja kujunenuna, täisväärtusliku inimesena, kellel on põhimõtted mis enam ei muutugi? Kes selles rolli mängivad? Me sünnime maailma võimeta ennast sõnaliselt väljendada. Kõik, mis me kogeme, on siis vaid tunnetuslik. Me võime teha häält, kuid ema on see, kes tunnetab meie tõelisi soove ja vajadusi. Me ise tunnetame maailma läbi silmade, kõrvade ning jäsemete. Võib öelda, et uues olukorras on inimene ikka ja jälle nagu vastsündinu. Ta ei küsi ega alguses isegi mõtle, vaid instinktiivselt tunnetab. Läbi tunnetuse saab ta impulsi, mis paneb temas tööle mõtted, mis tõmbavad käima emotsioonid. Läbi sellise protsessi otsustab inimene oma seisukoha kellegi või millegi suhtes. Primitiivne, kas pole? Samas võib öelda, et just tunnetuslikul...
revolutsiooniliseromantismirajaja. Kuigi sünnilt aristokraat,vihkasByrontüranniat;loovutadeskoduja isamaa, pühendadesta omaelu poeesiaja vabaduseteenimisele.Ta oli admiral John Byroni poegja matemaatikAda Lovelace`iisa. Ta sai tuntuksmitteainultoma luuletustegavaid ka ekstsentriliseeluviisi, armuafääride,võlgadeja intsestisüüdistustetõttu. Kogu omatormiliseelu kesteljäi ta truuks poeedi kutsumusele; poeesia pakkus talle vaimustust ja rahuldust. Belinski, keskõrgelthindasByroni teoseid,kirjutastemakohta:"Byronkirjutas Euroopajaoks;seesubjektiivnevaim,mis oli nii võimasja sügav,seeisiksus, mis oli nii kolossaalne(mahukas),uhkeja murdumatu,ei püüdnudmitteniivõrd omaaegsetinimkondaja kujutada,kuivõrd niihästi minevikukui oleviku, möödunudkui käesolevaaja üle kohutmõista." ELUK ÄIK: GeorgeByronkasvasülesAberdeenis,kus tedakasvatassoti Gighti aadlisuguvõsastpärit emaCatherineGordon.Ingliseviitseadmiralistisa John
otsustava osa näitamine võitluses maa vabaduse eest, suurepärased pildid soti kommetest, iseloomudest ja loodusest, reaktsionääride ja rahva vaenlaste satiiriline kujutamine, peen huumor kõigel sellel on lugeja jaoks suur tunnetuslik väärtus, kuna see aitab tal selgemini lahti mõtestada möödunud aegade klassikonflikte. Selles seisnebki näiteks "Rob Roy", W.Scotti ühe tuntuima romaani tähtsus. Nende kirjaniku loomingu iseärasuste põhjal võiski Belinski rääkida sellest, et Walter Scott "andis euroopa uusimale kunstile ajaloolise ja sotsiaalse suunitluse". Ühes teises artiklis kirjutas Belinski: " Kui loeme W. Scotti ajaloolist romaani, siis muutuksime nagu ise kirjeldatava epohhi kaasaegseteks, selle maa kodanikeks, kus hargnevad romaani sündmused, ja me saame neist elava vaatluse teel õigema arusaamise, kui seda suudaks neist anda ükskõik milline ajalooõpik." W
" Beth Mende Conny "Et tsempioniks saada võitle veel üks raund." James J. Corbett "Kogemus on kamm, mille elu kingib kiilaspäiseks jäänud inimesele." Judith Stern "Põhimõttel on kaalu alles siis, kui kõht on täis söödud." Mark Twain "Meie elu on selline, missugused on meie mõtted." Marcus Aurelius "Ideaal kui tõelisus on kättesaamatu, kuid temani püüelda on kohustuslik!" Immanuil Kant "Elu õpetab vaid neid, kes sellest õpivad." Belinski "Vaimukus on haritud ülbus." Aristoteles "Kriitik on jalutu, kes õpetab teisi jooksma." Channing Pollock "Ainult minevik on surematu." Delmore Schwartz "Mõelge sellele, et tänast päeva ei tule enam kunagi." Dante "Meie vaenlase arvamus meie kohta on tihti tõele lähemal kui meie endi omad." La Rochefoucauld "Elu eesmärk on enesearendamine." Oscar Wilde "Raamatud on nagu peegel. Kui vaatab sisse eesel, ei saa sealt peegelduda ingel." A. Schopenhauer
kohusetunne, lootus. Sir Winston Churchill Parim kaitse on rünnak. Ovidius Inimkond peab lõpetama sõjad või sõjad lõpetavad inimkonna. John F. Kennedy Vaimukus on haritud ülbus. Aristoteles Patriotism on veendumus, et sinu kodumaa on teistest parem seetõttu, et Sina seal sündisid. George Bernard Shaw Paljud on kukkunud, selleks et tõusta varasemast kõrgemale. Seneca Elu õpetab vaid neid, kes sellest õpivad. Belinski Ilu on igavik, mis kestab hetke. Albert Camus Ära lükka homsele neid tegevusi, mida saaks lükata ülehomsele. Mark Twain Siin ilmas pole midagi kindlat peale surma ja maksude. Benjamin Franklin Reaalsus on lihtsalt illusioon - väga järjekindel illusioon. Albert Einstein Ka parimad meist peavad mõnikord oma sõnu sööma. J. K. Rowling Kui kotkad vaikivad, hakkavad papagoid vatrama. Sir Winston Churchill Kvaliteet on tähtsam kui kvantiteet. Seneca Ei ole piisav anda endast parim
" (Albert Einstein) kui vähe sa tead ja oskad sellest, mida võiksid teada ja · ,,Elu on lühike, kuid kuulsus võib olla igavene." (Cicero) osata." (I. Pertelson) · ,,Elu on selleks liiga pikk aeg, et öelda ,,ei iial"!" (Jan · ,,Kõige raskemini mõistetav asi maailmas on Siegel) tulumaks." (Albert Einstein) · ,,Elu õpetab vaid neid, kes sellest õpivad." (Belinski) · ,,Kõige rohkem valetatakse pärast jahiretke, sõja ajal ja · ,,Erinevus kirjanduse ja ajakirjanduse vahel: enne valimisi." (Otto von Bismarck) ajakirjandus on loetamatu ja kirjandust ei loeta." (Oscar · ,,Kõige tähtsamad tõed on need mida ühiskond kõige Wilde) vähem kuulda tahab." (W. H. Auden)
" (Janis Joplin) · ,,Demokraatia julgustab masse otsustama asjade üle, millest enamusel puuduvad teadmised." (John Simon) · ,,Elada võib kahte moodi. Üks on nõndaviisi, justkui poleks miski ime. Teine on see, et kõik meid ümbritsev on imeline." (Albert Einstein) · ,,Elu on lühike, kuid kuulsus võib olla igavene." (Cicero) · ,,Elu on selleks liiga pikk aeg, et öelda ,,ei iial"!" (Jan Siegel) · ,,Elu õpetab vaid neid, kes sellest õpivad." (Belinski) · ,,Erinevus kirjanduse ja ajakirjanduse vahel: ajakirjandus on loetamatu ja kirjandust ei loeta." (Oscar Wilde) · ,,Et kurjus saaks võidutseda, selleks piisab heade inimeste tegevusetusest." (Edmond Burke) · ,,Et luua täiuslikku riiki, tuleb kõigepealt luua sellised olevused, kes igal pool ja alati ohverdaksid oma hüve ühiskondliku heaolu nimel." (A. Schopenhauer) · ,,Et tsempioniks saada, võitle veel üks raund." James J. Corbett
tõepäraselt. See on vastureageering romatismile. Romatismi hinnatakse halvustavalt, kuna ta põhineb väljamõeldisel. Ei kirjeldata enam suurseltskonnaelu, vaid hakatakse kirjeldama tegelikkust. Tekib küsimus, mida tegelikkuse all mõeldakse. Selle all mõeldakse sootsiumi alamkihtide elu: talupojad, köögitüdrukud jms lihtinimesed. 1861. kaotati Vm-l pärisorjus. Enne kujutati seda, mis oli kaunis. Esimesena hakkas neid mõtteid arendama Belinski, kes oli tolle aja kõige silmapaistvam kriitik. Ta oli haaratud Pr sotsialistide-utopistide ideedest. Belinski oli ise ka segaseisuslane, keeli ta ei osanud. Ta oli väga vaene. Ilmus Dostojevski debüütteos ,,Vaesed inimesed". 1840ndatel pruukis olukirjeldust naturaalkoolkond. Sinna kuulusid kirjanikud, keda ühendasid teatud ideed ja veendumused. Stiil neid ei ühendanud. Naturaalkoolkond on teatud periood. Kriitik Bulgarin maetud Raadi kalmistule, kuna tal oli siin mõis
oma kujutluses uue maailma , uue universumi. Romantilist kangelast iseloomustab individualism. Kui räägitakse armastusest siis kõneldakse truudusetusest , kui sõprusest siis reetmisest. Lõpuks jõuavad nad arusaamiseni, et õnne saavad tunda vaid tavalised , labased olendid , kes oma tühisuse tõttu on rahul sellega mis neil on. Jumal on igavese orjuse reaalseks teinud, deemon aga kuulutab mässu. ,,ainult romantism lubab inimesel kaunisti tunda, ülevalt arutleda ja inetult käituda ,, ( Belinski). Romantistid kõrvutasid reaalsuse mingi ürgse ja tundmatu miljööga. Kõike seda pakub nende jaoks loodus. Looduses nähti uut vaidlus allikat , loodus pidi õppetama uuenemist, kui räägitakse ilust ja armastusest siis selle taustaks on alati surm. Kuna surmaga lahkub elust midagi kordumatut ja kaunist. ,,Ilu on seal kus on tõde, tõde on seal kus on ilu. Reaalne on vaid see mis on ilus. Kõik muu on juhuslik ja hetkeline , mäss on vahend maailma ebaõigluse hävitamiseks, aga ilu
"Jevgeni Onegin" Lenski- maamõisnik. Tatjana ja Olga Larin- naabruses elava perekonna tütred. Onegin ei suhelnud teiste naabritega, peale Lenski. Lenskile ei meeldinud, et Onegin Olgaga, tema mõrsjaga flirtis ja kutsus Onegini duellile, kus ta ka suri. Onegin oli teiste naabrite suhtes veidi üleolev. Tatjanasse suhtus algul halvasti - alles siis kui naisest sai kõrgseltskonna daam, armus ta, kuid siis oli juba hilja. J.Onegin oli nn. üleliigne inimene, seda ütles vene kriitik Belinski. Onegin ei tundvat elust rõõmu, tal ei ole sõpru ja ka armastust mitte. Kui ta kaoks, ei tunneks keegi temast puudust ega märkakski ta kadumist. Oneginil ei olnud kindlat sihti, mille järgi elada. Ta oli jõudeolekule määratud, kasutu ühiskonnale, oma perekonnale ja maale võõras. Ta ei taha kurja teha, on jõuetu ka heategudeks ja ei tee lõpuks mitte midagi.
Dostojevski sai leitnantiks 1842 ja ta lahkus akadeemiast järgmisel aastal. 1834. aastal ta tõlkis vene keelde Balzac´i romaani ,,Eugenie Grandet", kuid sellega ei saavutanud ta üldse tähelepanu. Oma enda teoseid hakkas ta kirjutama 1844 aasta lõpus pärast sõjaväest lahkumist. 1845 avaldati tema esimene lühiromaan ühes perioodilises ajakirjas ja see sai väga palju positiivset vastukaja. Kirjandusekriitik Vissarion Belinski ja paljud tema järgijad pidasid juba selle teose põhjal Dostojevskit üheks Venemaa parimaks kirjanikuks. Järgneva aasta alguses trükitigi lühiromaan ka raamatuvormis ja Dostojevskist oli saanud kuulsus juba 24 aastaselt. Kuid Dostojevski järgmised kirjatükid said kriitikutelt palju negatiivset vastukaja ja tema kuulsus hakkas hajuma. Paljud arvasid isegi, et Belinski oli oma väites Dostojevski kohta eksinud. Dostojevski arreteeriti 23
Kõige rohkem kogemusi muusikas Balakirevil (iseõppija). B. õnnistus - fenomenaalne mälu muusikas; väga hea vestluskaaslane, klaverimängija, pildus vaimukusi, originaalsusi, oskas rääkida nii, et teda kuulati. Hakati õppima komponeerimist. Õppetöö vaba; õpiti huviga. Mängiti põhiliselt kergemat ja saksa ning itaalia repertuaare. Nendega liitus Stassov (kunstikriitik, laia silmaringiga, rääkis ajaloost, arvustas kirjandust, muusikat, ajalugu, poliitikat). Kirjanikud: Puskin, Belinski, Hetzen, Dobroljubov (andsid välja kirjandust, mis tsaarile ei meeldinud). 1860. a. liitus nendega Nikolai Rimski-Korsakov (17-a.), õppis merekoolis. Hiljem liitus 29-aastane keemia prof. Aleksndr Borodin. Armastatud zanrid. Suurim tähelepanu vokaalmuusikal: I ooper (et rahvas saaks aru sõnadest) II instrumentaallooming (pandi juurde sõnaline programmseletus) Aleksander Dargomõzski (1813 -1869). Jääb Glinkale alla nii loomingult, tasemelt kui mahult.
Eesti lugeja jaoks jäävad küll baltisakslased ilmselt ajaloolises kauguses häguseks rahvusvähemuseks, kuid nii baltisakslaste, lätlaste kui ka eestlaste üldine suhtumine venelastesse kui rahvusesse oli tol ajal sarnane ja paralleele võib tõmmata tänapäevagagi. Teoses oli venelane kui ühine vaenlane, kellel pole siia maile asja ning kes üritab ka oma võimu kehtestada. Samas aga üksikud venelastest tegelased olid teoses sümpaatsed, näiteks lahke õunavenelane ja õpetajahärra Belinski. Samuti oli ebameeldivaid venelasi, näiteks Riia kooli õpetajad, kes sümboliseerisid venestamise pealesurumist. Seega ei saa väita, et venelane kui inimene oleks ebasümpaatne olnud, vaid pigem see suhtumine, need võõrad ideed, mille osad neist kaasa tõid. Ka tänapäeva Eestis on rahvusvähemused kaasa toonud võõraid ideid, sellest ka eelarvamuslik suhtumine. Enne kui Aurel leiab oma tee ehk lõpliku pöördumise Saksamaale (,,... siis tundus Aurelile,
"Raamatud on nagu peegel. Kui vaatab sisse eesel, ei saa sealt peegelduda ingel." A. Schopenhauer "Elu eesmrk on enesearendamine." Oscar Wilde "Meie vaenlase arvamus meie kohta on tihti tele lhemal kui meie endi omad." La Rochefoucauld "Melge sellele, et tnast peva ei tule enam kunagi." Dante "Ainult minevik on surematu." Delmore Schwartz "Kriitik on jalutu, kes petab teisi jooksma." Channing Pollock "Vaimukus on haritud lbus." Aristoteles "Elu petab vaid neid, kes sellest pivad." Belinski "Ideaal kui telisus on kttesaamatu, kuid temani pelda on kohustuslik!" Immanuil Kant "Meie elu on selline, missugused on meie mtted." Marcus Aurelius "Phimttel on kaalu alles siis, kui kht on tis sdud." Mark Twain "Kogemus on kamm, mille elu kingib kiilaspiseks jnud inimesele." Judith Stern "Et tempioniks saada vitle veel ks raund." James J. Corbett "Pole olemas vimatuid unistusi, on vaid piiratud ettekujutus vimalikkusest." Beth Mende Conny "Kui pime kannab lombakat, saavad mlemad edasi
kujunenud maailmavaade ja oma eriline elutunnetus. Teda tuntakse eelkõige kui Gogoli koolkonna kirjanikku, demokraati, humanisti ja realisti. Siiski leidus tema teostes ka romantismi tundemärke (saladuslikkuse ja mõistatuslikkuse hõng). Dostojevski tunnetas oma lähedust demokraatlikule kultuurile kui põhilisele ja määravale suunale. Ta lähenes sotsialistlikele ringidele ja käis agarasti nende koosolekutel. Lõunal Butashevitsh Petrashevski juures luges Dostojevski laudkonnale ette Belinski "Kirja", mis Venamml keelatud oli. Ja kui petrashevskilased provokaatori salakaebuse peale arreteeriti ning türmi pandi, jagas Dostojevski nende traagilist saatust. Ühes teiste petrashevskilastega mõisteti ta surma ja toodi avalikule väljakule otsuse täideviimiseks. Ta elas üle esiteks surmamõistetu kogu kohutava tunnetegamma ja pärast tsaari "suuremeelse" armuandmise komöödia, mis mahalaskmise sunnitöö ja asumisele saatmisega asendas.
liikumine". K. Marx Nõukogude marksistliku esteetika järgi eristab kunsti teistest inimtegevuse liikidest (eriti rõhutatakse teadust) kujundilisus kui tegelikkuse peegeldamise ja esteetilise üldistamise eripärane vorm. Seega on kirjanduse (ja laiemalt kunsti) keskne mõiste kujund. Vene nõukogude marksistlik kirjandusteadus tugines marksismi klassikute kultuuri- ja kirjandusarutlustele ning lisaks 19. sajandi vene revolutsioonilis-demokraatlike kriitikute (Belinski, Herzen, Dobroljubov) ja Maksim Gorki vaadetele. See lähenemisviis ühendas kirjanduse filoloogilise analüüsi ajaloolise sotsiaalpoliitilise analüüsiga. Mille poolest positivism ja nõukogude marksistlik kirjandusteadus erinevad ja sarnanevad? Oluline on mõlema jaoks see, et kunst peegeldab tegelikkust. Positivismi lähtekohaks on arusaam, et ühiskonnas ja looduses valitsevad samad seadused ning vaja on kanda loodusteaduslik mõtteviis üle kirjandusuurimisse
· "Tsivilisatsioon ei hakka taandarenema seni, kuni maakeral on noori." (Helen Keller) · "Vägivald on kirjaoskamatute ainus vastulöök." (Alan Brein) · "Vägivald on rumaluse viimane võimalus." (Isaac Asimov) · "Vaimukus on haritud ülbus." (Aristoteles) · "Viisakus ei maksa mitte midagi, kuid selle eest võib kõike osta." (Mary Montagu) · "Elu on selleks liiga pikk aeg, et öelda "ei iial"!" (Jan Siegel) · "Elu õpetab vaid neid, kes sellest õpivad." (Belinski) · "Iga põlvkond kujutleb end intelligentsemana eelmisest ja targemana järgmisest põlvkonnast." (G. Orwell) · "Inimesed ei õpi teiste sõnadest midagi, kõik on vaja ise avastada." (Paolo Coelho) · "Kergem on sõda alustada kui seda lõpetada." (Napoleon Bonaparte) 4 · "Kes vaene on ja rahul, on rikas küllalt." (W. Shakespeare)
Kui vaatab sisse eesel, ei saa sealt peegelduda ingel." A. Schopenhauer "Elu eesmärk on enesearendamine." Oscar Wilde "Meie vaenlase arvamus meie kohta on tihti tõele lähemal kui meie endi omad." La Rochefoucauld "Mõelge sellele, et tänast päeva ei tule enam kunagi." Dante "Ainult minevik on surematu." Delmore Schwartz "Kriitik on jalutu, kes õpetab teisi jooksma." Channing Pollock "Vaimukus on haritud ülbus." Aristoteles "Elu õpetab vaid neid, kes sellest õpivad." Belinski "Ideaal kui tõelisus on kättesaamatu, kuid temani püüelda on kohustuslik!" Immanuil Kant "Meie elu on selline, missugused on meie mõtted." Marcus Aurelius "Põhimõttel on kaalu alles siis, kui kõht on täis söödud." Mark Twain "Kogemus on kamm, mille elu kingib kiilaspäiseks jäänud inimesele." Judith Stern "Et tsempioniks saada võitle veel üks raund." James J. Corbett "Pole olemas võimatuid unistusi, on vaid piiratud ettekujutus võimalikkusest." Beth Mende Conny
Ka vaenlaselt võib õppida. (Aristophanes) Tüütus on inimene, kes räägib siis kui ta peaks kuulama. (Ambrose Bierce) Oma probleemid oleme ise tekitanud ja lahendada saame neid ainult me ise. (John F. Kennedy) Naer annab inimesele tagasi jõu, mille talt võtsid pisarad. (Rahvatarkus) Tõde on harva puhas ja mitte kunagi lihtne. (Oscar Wilde) On raske mõista, et mõned inimesed peavad kõvasti pingutama, et olla normaalsed. (Albert Camus) Elu õpetab vaid neid, kes sellest õpivad. (Belinski) Andesta oma vaenlastele, kuid ära unusta nende nimesid. (John F. Kennedy) Oma pisaraid ei pea häbenema. (Charles Dickens) Vägivald on rumaluse viimane võimalus. (Isaac Asimov) Tormid sunnivad tammesid ajama oma juuri sügavamale. (George Herbert) Me vajame inimesi, kes oskavad unistada olematutest asjadest. (John F. Kennedy) Siin ilmas pole midagi kindlat peale surma ja maksude. (Benjamin Franklin) Raskused tugevadavad vaimu, samuti nagu töö tugevdab keha. (Seneca)
Milline on olnud Plutarchose mõju järelpõlvedele? Tuntuim teos on ,,Paralleelsed elulood", mis on 46 eluloost koosnev sari( kuulsate kreeklaste ja roomlaste elulugude võrdlus paarikaupa). Plutarchose teoseid on väga palju loetud ning läbi ajaloo tsiteeritud, eriti keskajal. Mõjutusi on saanud nt kristlased, prantsuse ja inglise kirjandus, eriti draamakirjanikud (nt Shakespeare ,,Suveöö unenägu"): Rousseau, Goethe, Schiller; prantsuse kodanliku revolutsiooni tegelased, dekabristid, Belinski jt. 49. Iseloomustage Martialise ja Juvenalise loomingut Martialis oli epigrammatik. Tema kirjandusliku pärandi moodustavad 15 raamatut epigramme. ,,Vaatemängude raamat" Flaviuste suure amfiteatri avamise puhul; seeria. Tema epigrammides domineerib pilkeline sisu, need olid lihvitud, puändiga, neid plagieeriti. Iseloomulik oli lipitsemine keisrite ees, roppused, robustne sõnakasutus. Juvenalis oli satiiri klassik. Tema satiirid olid liialdatud ja teravad, kohati vihased
1861.aastal, aga talupoegade olukorda see ei parandanud. Ülestõusud ja rahutused jätkuvad. Suured muutused ühiskondlik-poliitilises elus virgutasid kunsti ja teadust. Kirjanduses, kunstis, muusikas annab tooni realism, huvi kaasaja vastu, elu vastuolude kajastamine, sotsiaalsed konfliktid. Mitmed teadlased (Mendelejev, Pirogov) saavutavad oma töödega rahvusvahelise tunnustamise. Ühiskondliku liikumise mõtte kandjad olid nn. revolutsioonilised demokraadid (Belinski, Herzen, Tsernõsevski, Dobroljubov), kes nägid kunsti ülesannet elu varjukülgede näitamises ja hukkamõistmises. Kirjanduses avaldusid need põhimõtted kõige selgemini nn. kriitiliste realistide Saltõkov-Stsedrini ja Nekrassovi loomingus, aga ka L.Tolstoi ja Dostojevski romaanides. Kujutavas kunstis peegeldub ajastu kõige selgemini rühmituse ,,Peredviznikud" töödes. Repini, Surikovi, Kramskoi jt. ajaloolised monumentaalmaalid olustikumaalid ja portreed ( näit. Surikovi
Keegi aga ei pööranud sellele tähelepanu. Nad imetlesid kirge ja armastust, millest Puskin kirjutas. Puskini ja tema lugejate vahele hakkas tekkima suurenev lõhe. ,,Belkini jutustusi" peeti labaseks jutuks. See polnud väärt seda, et sellest kirjutada. See oli lugejate arvates nali. Puskini teosed ei jõudnud tihti lugejani. 30ndatel tõusis Puskin oma loomingu tippu lugejad arvasid aga, et Puskin on oma talendi kaotanud ega ole võimeline kirjutama suuri, õigeid teoseid. Belinski kuulutas, et on uus kirjanik Gogol. 30ndad olid rasked. Puskin elas järjest vähenevatest honoraridest. Ainult Puskini surm tõi lugejad jälle selle arusaama juurde, et Puskin on rahvuskirjanik. ,,Boriss Godunov" lugeda järgmiseks korraks! 29. aprill 2009 Puskini viimased elupäevad tõid tema korteri juurde rahvamassi. See oli esimene kord, kui midagi sellist tehti ühe kirjaniku heaks. Valitsus arvas, et selle taga on mingi põrandaalune liikumine
Kas tõesti kuritegu? Jah! Ülesanne Fjodor Dostojevski (1821-1881) Fjodor Mihhailovits Dostojevski oli Moskva vaesunud aadliperes sündinud kirjanik. Peterburi sõjaväeinseneride kooli saadeti ta õppima pärast oma ema surma. Peale kooli lõpetamist suundus ta küll erialasele tööle, kuid aasta hiljem läks erru. Tol ajal huvitus Dostojevski utopistlikust sotsialismist mida innustas veelgi Belinski ning 1846. aastal ilmus tema esikteos ,,Vaesed inimesed'' (e. k. 1. tr. 1964). Väljaantud raamatule lisaks kirjutas ta veel mitmeid jutustusi aga tema karjääri katkestas arest. Põhjuseks oli süüdistus koostöö kohta revolutsionääridega ning talle määrati surmanuhtlus. Hiljem asendati see 4-aastase sunnitööga. 1859. aastal naasis Dostojevski Peterburi, kus elas surmani. (Aunin ht 1999: 56, 14.01.2016) 22.01.2016-Ülesanne/iseseisev töö Vormistus Teksti kirjastiil on vale
(Diogenes) · Kõige vanem sõprus peab olema kõige armsam- nagu kõige vanem vein. (Cicero) · Minu deviisiks on lühikesed kirjad ja pikad sõprused. (Voltaire) · Sõprus ütleb vähe meelitusi, kuid annab nõu niipalju, kui ta seda suudab. (H. de Balzac) · Keskpärases hinges on kõik keskpärane, niihästi sõprus kui ka kõik muu. (B. Pascal) · Nagu armastus, nii on ka sõprus joovastavalt lõhnava õie ja teravate okastega roos. (V. Belinski) · Kui puuduvad armastus ja sõprus, on elult võetud kogu tema mõnu. (Cicero) · Sõprus pole rikutud südamete jaoks. (Voltaire) · Võida enesele sõprus heade tegudega. Selles seisnebki tõelise sõpruse mõte. (Abdul-Faradj) · Sõprus on ühiskonna täiuse ülimaks astmeks. (M. Montaigne) · Nii harukordne kui tõeline armastus ongi, kuid tõeline sõprus on veelgi harukordsem. (La Rochefoucauld)
elegantne, jutukas, armastas sõbrustada daamidega. Dostojevski oli aga arg, kohmetu, mitte ilus, üksildane, peale selle ebapraktiline kunagi ei olnud tal raha. Ta püüdis teenida tõlgetega, kuid tagajärjetult, siis toetas teda keegi rikas tädi, kuid raha ei olnud tal siiski. Nii algas ta kirjanduslik tegevus suuresti ka majanduslikel mõjutustel. Grigorovitsi kaudu sai ta ilmutada oma esimese romaani ,,Vaesed inimesed", millel oli edu. Isegi Belinski kiitis seda. Dostojevski kuulsus tõusis, ta oli õnnelik, isegi uhke ja pisut upsakas. Siis muutusid aga teised kadedaks, eriti noor 25-aastane Turgenev, keda Dostojevski esialgu jumaldas. Teda naeruvääristati, pilgati, kõneldi temast seltskonnast koomilisi anekdooti. See mõjus, Dostojevski loobus seltskonnast mitmest aastaks, muutus närviliseks, hulkus öösiti väljas, jutles omaette, zestikuleerisja oli väga kummaline. Teda peeti hullunuks. Sellest ajast algas
Osutame kasvõi sellele, et nendesamade vahenditega on loodud ka botaanika- või geograafia-alased illustratsioonid, samuti mitmesugused diagrammid. Järelikult pole kunsti kriteeriumiks mitte tegemise moodus, vaid selle tundlikkus. Ei joonestus, dokumentaalne etnograafiline eskiis ei loo kunstilist kujundit - samal ajal kui kunsti eesmärgiks on nimelt sellise kujundliku tegelikkuse loomine. Belinski - Kunstiline sisu: võimet avada modelli sisemist olemust ja kunstniku suutlikkust panna oma kangelane elama kogu tema materiaalses eheduses, miimikas, silmades, liigutustes, vaatajas tärganud meelelis-emotsionaalset seisundit. Taoline ühtsus muudabki kopeerimise loominguks; sünnitab tegelikkuse tunnetamisel kunstilise kujundi. Ka graafika ja maal võivad sarnaneda fotole, kuid selle pole tõelist väärtust. Kui väljuda maailma dokumenteerimisest siis astume kunsti sääfari. Kui
üles rangelt patriarhaalses ja religioosses atmosfääris. 1836. aastal suri ema. Aastatel 1838-1842 õppis ta Peterburi sõjaväeinseneride koolis. Õpingute ajal tapsid talupojad tema isa. 1842. aastal ülendati Dostojevski leitnandiks ja järgmisel aastal, pärast kooli edukat lõpetamist alustas ta teenistust sõjaministeeriumis. 1844. aastal lahkus ta töölt, et hakata kirjanikuks. Ta kirjutas juba kooliõpilasena näidendeid, mis jäid aga enamikus lõpetamata. Kriitik Vissarion Belinski toetas tema esikteose, kiriromaani "Vaesed inimesed" ilmumist, millel oli 1846. aastal suur menu. Samal aastal avaldati romaan "Teisik", millele järgnesid jutustused "Valged ööd" (1848). Belinski äratas Dostojevskis huvi ka sotsialismi vastu. Ta ühines utopistlike sotsialistide ringiga, mistõttu ta 1849. aastal vahistati ja mõisteti õõnestustegevuse eest surma. Dostojevski oli juba tapalaval, aga siis teatati armuandmisest ja surmanuhtluse asendamisest Siberisse saatmisega
kommetest, iseloomudest ja loodusest, reaktsionääride ja rahva vaenlaste satiiriline kujutamine, peen huumor kõigel sellel on lugeja jaoks suur tunnetuslik väärtus, kuna see aitab tal selgemini lahti mõtestada möödunud aegade klassikonflikte. Selles seisnebki näiteks "Rob Roy", W.Scotti ühe tuntuima romaani tähtsus. Nende kirjaniku loomingu iseärasuste põhjal võiski Belinski rääkida sellest, et Walter Scott "andis euroopa uusimale kunstile ajaloolise ja sotsiaalse suunitluse". Ühes teises artiklis kirjutas Belinski: "Kui loeme W. Scotti ajaloolist romaani, siis muutuksime nagu ise kirjeldatava epohhi kaasaegseteks, selle maa kodanikeks, kus hargnevad romaani sündmused, ja me saame neist elava vaatluse teel õigema arusaamise, kui seda suudaks neist anda ükskõik milline ajalooõpik." W
annaabi.ee 
