Alliteratsioon- sama kaashääliku kordumine assonants- täishääliku kordumine sõna alguses onomatopöa- helijäljendus, loodushäälte initatsioon anafoor-alguskordus, sama sõna kordumine lause(te) alguses Lausekujundid: Kordus-teadlikult mõtete kordamine Retooriline kujund- Tunderõhu saavutamiseks kasutatav lause mis ei vasta sisule Kliimaks- astmeline tõus, milles reastatakse pingeliselt tugevnevaid sõnu Ellips- kergesti juurdemõeldav sõna või sõnade väljajätt lausest ilma et teksti tähendus muutuks. Inversioon- ebatavaline sõnajärg lauses või poeesis Kõlakujundid: Epiteet- kirjeldav ja kaunistav lisandsõna, poeetiline täiend Võrdlus- kõrvutatakse erinevate olendite omadusi Metafoor- Peidetud võrdlus, ühele nähtusele omaste tunnuste ülekandmine teisele Metonüümia- Tähenduse ülekanne, sõna asendus mingi suhte alusel. Ühe nähtuse või isiku asemel nim teist kes meie teadvuses on lahutamatud Allegooria- Mõistukõne, miles on 2 tähendustasandit (...
"Luuletus- see on sõnadega valtsi tantsimine" Johannes Aavik "Luule on viista jäänud laul" Hando Runnel "Luule on elamine keeles" Keeleteadlaste grupp Lüürika põhitunnus on rütm. Lüürika on kirjanudse vanim põhiliik. Luuletus on väga elitaarne. Luule on individuaalne ja annab edasi individuaalseid elamusi. Luuletuses mängivad tähtsat rolli kõik komponendid- sõna, kujundus, esitus, aeg. Stiilikujundid Kõnekujundid Lausekujundid Kõlakujundid Epiteet Retooriline pöördumine Allinteratsioon Võrdlus Kordused Assonants Metafoor Parallelism Riim Metonüümia Kliimaks Anagramm Hüperbool Antitees Onomatopoeetilised sõnad Litotees Ellips Palindroom
Rahvaluule ehk folkloor suuline rahvalooming, mis kandub edasi põlvest põlve · lühivormid vanasõna, muistend, kõnekäänd · proosavorm muistend, pajatus, müüt, muinasjutt · rahvalaul regivärsiline (vanem), riimiline (uuem) Põhitunnused: anonüümsus, traditsioonilisus, kollektiivsus (erinevad variandid) Põhiolemus: teisenemine (muutub pidevalt) Temaatika: töö, orjus, laulud kodust ja lapsepõlvest, laulust ja laulikust Jagunemine: eepiline, lüüriline, lüroeepiline / regivärsiline, riimiline (tekib 19. sajandil) EESTI REGILAUL Tunnused: · parallelism ühe ja sama mõtte kordamine; regivärsilises rahvalaulus on salmide asemel parallelismirühmad · algriim assonants täishääliku kordamine põhirõhulises silbis alliteratsioon kaashääliku kordamine sõna alguses (mõlemate korral täielik algriim) · neljajalgne trohheus (rõhuline, rõhuta) NB! kui värsireas on silpe rohkem kui 8, siis tuleb ...
sügavad salved, kuivanud lehed, kiirgavad päevad, marulist juttu, tasaseks tõlgiks, tähitu öö. Isikustamine Otsekui rahe, mis vette lööb ruttavaid ringe, ähmastab selgust mu põues üks tundmatu jõud, vägevad varjud mind kõrgusest valvavat näivad, helgib mu kohisev aed, käivad juba neis tüvedes vihinal saatuse saed, kiirgavad päevad! Kuis mõistan te marulist juttu, tasaseks tõlgiks on tähitu öö. Luuletust lugedes leidsin järgmised lausekujundid: Kordus - Sageli vaatan ma kartlikult enese hinge, sageli voogab seal pimedus, kurbus ja õud ; küpsevas külluses helgib mu kohisev aed. ; Kuivanud lehed su südamest lendavad ruttu, kui sa neid, meeletu, naeltega kinni ei löö. MÕTTEKORDUS ehk parallelism - sageli voogab seal pimedus, kurbus ja õud VASTUSEADE ehk antitees - Kiirgavad päevad! kuis mõistan te marulist juttu,
Uudsus, harjumatus ehk deautomatiseerimine Kordused ja vastandused Ümberütlemised Keele erijooned saavutatakse erinevate kujundite kasutamisega. 6. Mis on kujund? Millised on retooriliste kujundite põhilised avaldumisvõimalused? Kujund on kelle kujundusvõte sõna ja sõnaühendi tasandil, mille abil luuakse kirjanduslik kujund. Kujundid saab kujundiretoorika alusel jagada foneetilisteks ja süntaktilisteks kujunditeks ehk kõlakujundid, piltkujundid ja lausekujundid, kõnekujundid, mis on kujunditele ka põhilised avaldumisvormid. Kujundeid kasutatakse eelkõige luules, ent samuti ka proosas, seega igasuguses ilukirjanduslikus vormis. 7. Kõla- ehk häälikukujundid 1. eufooria/ kakofoonia (heakõla/ pahakõla) 2. anafoor ehk alguskordus (alliteratsioon- konsonant/ assonants - vokaal/ eesriim) 3. epifoor ehk lõpukordus (lõppriim/refrään) 4. onomatopöa ehk helijäljendus (kesk murdu roosan värvin, tramvaide tim-tim-tim H.V.) 5
Käsitluslaad realistlikum. Elu nähtuste analüüs. Meeleine maailm. Iroonia on asendunud kriitikaga. 1937 ,,Mõrane peegel", 1963 ,,Tähetund", 1971 ,,Eluhelbed", 1979 ,,Lendav linn", 1988 ,,Korallid Emajões". 10) Ilukirjanduse zanrid ja põhiliigid Ilukirjandus ehk belletristika. Proosa(eepika) - novell, romaan, jutustused, muinasjutud, muistendid, eeposed, anekdoodid. luule(lüürika) - sonett, haiku, luuletus, ood, pastoraal. draama - komöödia, tragöödia, draama. 11) Kõne-ja lausekujundid a) epiteet - nimisõna laiend N: Maa on maksakarvaline b ) võrdlus - N : Nii kui vahuse jõe. c) metafoor - ülekantud tähendus välise tähenduse alusel. N : puust palitu, taevasilm d) isikustamine - mitte inimlikule elu omastamine N : Mõte südant sööb e) ümberütlemine - tabu, eufenism N : põrguvürst, arumrõõm f) sümbol - võrdkuju(asendab nähtust või abstraktset mõtet) g) mõistukõne ehk allegooria N : veski seisab vete pääl
palju), nt on rahvast mitmeid miljoneid (Mulgimaa kohta), kuningas Elvis, Edgar Suur · Vähendus e litotees · Oksüümoron e vastandväljendus nt helisev vaikus, tuline jäätis · Iroonia eituse jaatus (viidatakse vastupidisele asjale, nt kiidetakse nähtust, mida muidu põlatakse), toob teksti mängulisust, isel 20. Saj kirjandust Väljend võib olla korraga nt võrdlus, liialdus ja iroonia 11. Lausekujundite liigid Lausekujundid puudutavad suuremat keelelist üksust (lause, lauseosa) · kordus/refrään mingeid värsse korratakse teatud intervalli tagant, korduse kaudu tugevdatakse tekstis olevat meeleolu, refrään korduse alaliik, seal on korratud suured keelelised üksused · parallelism e mõttekordus kasut eesti rl-s, mõte sõnastatakse ümber ja korratakse · vastuseade e antitees ühes lauses koos positiivne ja negatiivne/eitus ja jaatus,
..............................................5 2.1. Kogumiku üldiseloomustus...............................................................................................5 2.2. Luule poeetika...................................................................................................................5 2.2.1. Kõnekujundid...........................................................................................................5 2.2.2. Lausekujundid..........................................................................................................6 2.3. Luule vorm........................................................................................................................7 2.3.1. Riim..........................................................................................................................7 Kokkuvõte...................................................................................
Epiteet - kullast kootu, tumma põlgust, võõrast ülbet karja, õrn ja vapper süda, ootus põhjatu ja pikk Võrdlus - nii abitu ja habisev kui lind, Nagu taeva valgust kesk võõrast ülbet karja ootan Sind Metafoor – kullast kootu - päikest, Su silme ookeani taas voolata - nutma Isikustamine - Öö kisub üles, süda sulgub 5. Iseloomusta luuletuse lausestust (lauseehitust), nimeta silmatorkavad lausekujundid ja selgita nende eripära. Leidsin järgmised lausekujundid: Kordus - oh et ei lõpeks otsa trots ja lootus, oh et ei lõhkeks ootuspingest hing! Nii ainult Sina oskad armastada. Nii ainult mina jõuan oodata. Retooriline hüüatus - oh et ei lõhkeks ootuspingest hing! ; Ah, kuis on ootus põhjatu ja pikk! A
Luule jaguneb lüüriliseks (hingestatud, emotsionaalseks), eepiliseks (jutustavaks, nt eepos) ja nende vahepealseks-lüroeepiliseks (emotsionaalsus, tunnete ning meeleolude väljendamine on põimitud sündmustest jutustamisega, nt ballaad, värssromaan). Sisu järgi jaotatakse luulet loodus-, armastus-, isamaa-, mõtte-, tundeluuleks jm. Riim-sarnasekõlaliste sõnade kordumine Asendi järgi stroofis jagunevad riimid paaris- (aabb), süli- (abba) ja ristriimiks (abab). Rütm-põhineb sõnarõhul ja häälikute pikkusel Värss-luuletuse rida, värsiread jagatud stroofideks Stroof-salm, mida iseloomustab sisuline terviklikkus Vabavärss-ei riimu omavahel, luuleread erineva pikkusega, ei jagune stroofideks Piltluuletus-selline luuletus, mille eesmärk on eelkõige vorm. Luuleridade paigutus lehel kujutab mingit kujundit. See on luuletuse sisuga seotud. Luulezanrid: Haiku-koosneb kolmest värsireast, milles on kokku 17silpti. Esimeses värsireas on 5, teises 7 ja k...
Ballaad on pikem jutustav luuletus, mille aineks mingi erakordne, enamasti sünge või kurva lõpuga sündmus. Epiteet on omadussõna, kirjeldav poeetiline täiend, mis tõstab esile midagi olulist. Haiku on jaapani klassikaline väike luulevorm. See koosneb kolmest reast, 17 silbist. Teemaks loodus ja inimtunded. Isikustamine ehk personifikatsioon on elututele objektidele või loodusesemetele inimlike omaduste ülekandmine. Luule ehk poeesia on värss-ehk seotud kõne. Metafoor on ülekanne sarnasuse alusel, peidetud võrdus. Ood on pidulik ja ülev luuletus, ülistus- või kiidulaul. Pastoraal on karjaseluuletus. Selle kirjutatakse maaelu looduslähedases, enamasti ka ilustavas laadis. Poeem on pikem mitmeosaline värssteos, milles põimub mitmesuguste sündmuste kujutamine vaimsete otsingute ja elumõtetuse teemaga. Sonett on 14 värsist koosnev lüüriline luuletus. Värsid jagunevad salmidesse 4+4+3+3 järgi. Stiilikujundid on mitut liiki kõnekujundid(epitee...
PILET NR1 - ILUKIRJANDUSE OLEMUS JA TÄHTSUS, SEOS TEISTE KUNSTILIIKIDEGA (SELLE JAOTUS) Teaduskirjandus Publitsistika Tarbetekstid Graafilised Elektroonilised väitkirjand (ajakirjandus) eeskirjad tekstid tekstid artikkel uudis päevik kaardid telekas essee kuulutus juhised gloobus internet uurimustöö reklaam spikker skeemid arvuti referaat artikkel reklaam plakatid telefon koomiks kuulutused e. grafiti reportaaz fisid tatoveering kiri kujundatud tekstid Ilukirjandus ehk belletristika (kirjandus kui kunst) I Eepika ehk proosa 1)Rahvaluule muinasjutud - " 3põrsakest" muistendid ehk müüdid - Suur Tõll naljandid - "Peremees ja sulane" Leida Tiagme anekdoot mõistatused vanasõna...
Luuletuse analüüs 8 stroofi, mis koosnevad 4 värsist sügava mõtteline räägib sõjast ja leinast meeleolu on kurb see on nii mõtte- kui ka tundeluule mõte: On elu võimas – ta paarimees surm võimsam on praegusel ajal. Kujundid luuletuses ● Kõlakujundid: - alliteratsioon: Kui aknasse kliriseb kiirtemurd, ● Kõnekujundid: - epiteet: kuu valge lind - isikustamine: silm unest end lahti kaevas. ● Lausekujundid: - retooriline küsimus: kes nüüd küll veel rõõmudeks soojub? Kasutatud materjaalid http://miksike.ee/documents/main/referaadid/image280.jpg http://krzwlive.kirmus.ee/scans/B-84-4.jpg https://et.wikipedia.org/wiki/Marie_Under https://cache.osta.ee/iv2/auctions/1_1_19692067.jpg http://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=postimeesew19420523.2.55.4 Marie Under: “Mureliku suuga” Tänan tähelepanu eest!
3. loeng Kujund kui markeeritud keelend. Kõla-, kõne- ja lausekujundid. Piltkujundid. Meediateksti analüüs Kunstilise võtte eesmärk on üllatada harjunud ettekujutusi võõritada, sõnade kulunud tähendusi elavdada. Ootamatu sõnastus või varjatud mõte tekitavad mõistatusi ja aeglustavad taju. Tähelepanu pöördub väljendusviisile, kus peitub sisu võti. Konkreetsus ja meelelisus on kujundliku keelekasutuse peamine eesmärk. Kõne-, lause- ja kõlakujundeid iseloomustab üks tunnus: iga kujund on mingis mõttes hälve
2. LÜÜRIKA OLEMUS · Lüürika ehk luule: tuleb kahest sõnast (lüüra- muusika, meelika- laul) · Tunnused: - riim - värsid ehk read - stroofid ehk salmid · Jaguneb: - riimiline - vabavärsiline · Riimilise luule põhiteemad: - armastus - loodus - isamaa - mõtteluule · Vabavärsilise luule tunnused: - kõikidel teemadel - võib olla 1 salm - sisaldab emotikone, võõrtähti, numbreid - võib moodustada kujundi · Riimid: - AABB <<< paarisriim - ABAB <<< ristriim - ABBA <<< süliriim 1. silbilised -meesriimid (hai/kai) 2. silbilised -naisriimid (tuli/suli) 3. -ja enam -libisevad riimid (tibima/sebima) homonüümriim - homonüümid kasutatud riimidena puh...
Kõnekunst Retooriline kujutus- müüdis peituv oluline sõnum, mis koondab inimhulki. Luuakse ettekujutus maailmast, selle toimimise põhimõtetest ja tegutsemise eesmärkidest, sõnastatakse ka tulevikuvisioon. Arhetüübid- müütide peategelased, kellel on äratuntavad omadused ja kes käituvad tuntud loogika kohaselt. n. Hamlet, Don Juan, Andres ja Pearu. Kõnede liigid: Pidulik ehk olmekõne kõne, mille eesmärgiks on meeleolu loomine ja inimeste emotsionaalne mõjutamine. Veenmiskõne- kuulajate hoiakute ja seisukohtade muutmine. Kasutatakse ühepoolseid argumente st. Oma vajadustest lähtuvalt kas poolt või vastuargumente. Tuntud võte on ka hämamine ehk demagoogia- kuulajate eksiteele viimine tõe moonutamise ja pettelubadustega. Veenmiskõne ülesehitus: Huvi äratamine- tuleb leida kontakt kuulajatega. Vajaduse tekitamine- probleemide võimendamine ja täpne sõnastamine. Lahenduste pakkumine- kiired ja mugav...
.." 4. Epiteet: Luuletus "See hetk": "...Ainult juhuslik laine pritsis edevat vahtu..." 5. Sõnakeeld ehk tabu: Luuletus "Hingedepäeva poees": "...iga homne varjuhing me keskel on ju täna!" 5. Litootes: Luuletus "Kuulata, muusika" "Igaühel on oma muusika. Igaühel on oma sõnad. Igaühel on oma mõtted." Lausekujundid 1. Lausekatkestus: Luuletus "Murtud rukkilillest": "Kas eestlasena polnud nad nii head või olid hoopis..." 2. Kiillause ehk parentees: Luuletus "See hetk": "...all maadligi maal (suured asjad las jäädagi sedakord silmade vahele) milleks muidu meile lapsepõlve..." 3. Kordused: a) Epifoor ehk lõpukordus: Luuletus "See hetk": "Mina saan eneseks
Algriim - alliteratsioonil ja assonantsil põhinev kokkukõla Näit. Kana kaagutas laudas ja imik istus köögis. Alliteratsioon - kaashäälikuline algriim Näit. Kutsu klähvis kodus kuudis. Antonüümid - vastandsõnad Näit. Kuum – külm Arhaism – vanapärane, nüüdiskeelest kõrvsalejäänud keelend Näit. Isepäinis ilus oli sõit Varssavisse. Assonants – täishäälikuline algriim Näit. Ilves istus oksal. Ballaad - lüroeepiline teos Näit. Tuntud ballaadimeistrid venelane Aleksandr Puškin; eestalsed Jakob Tamm ,,Orjakivi“ ja Marie Under ,,Õnnevarjutus“ Dialoog - kahekõne Näit. Intervjuu, vestlus. Draama – tõsise sisuga näidend Näit. Kuulsad draamakirjanikud venelane Anton Tšehhov; eestlased Eduard Vilde ,, Tabamata ime“ , Anton Hansen Tammsaare ,,Kuningal on külm“,August Kitzberg ,, Tuulte pöörises“ ja Juhan Smuul ,,Lea“. Draamakirjandus - üks kirjanduse põhiliikidest Näit. Tähtsamad dramaatikažanrid on tragöödia, komöödia ja draama. Eepika – üks kirjandu...
Retsensioon e. Arvustus on kirjandusteaduse, lavastuse, filmi, näituse, raamatu, heliplaadi või muu kunstinähtuse kriitiline hinnang. Rahvaluule e folkloor on pärimuskulturi see osa, mille moodustab poeetiline sõnalooming. Regilaul koosneb tekstist, viisist ja esitusest.tavaliselt kordas eeslaulja laulud värsse koor. Sonett on 14 värsist koosnev lüüriline luuletus. Värsid jagunevad salmidesse harilikult skeemi 4+4+3+3 järgi. Stiilikujundid on mitut liiki kõnekujundid, lausekujundid ja kõlakujundid. Släng on ühiskeelest kirjakeelelähedasest üldrahvalikust kõnekeelest e Stroof luuletuse salm. Teadusliku teksti eesmärk on teadmiste pakkumine mõnelt teadusalalt, andmete ning faktide esitamine. Telelavastus on teleekraani kaudu näidatav draamateos. Ulmekirjanduse väljamõeldud maailmas toimuvad sündmused on tegeliku eluga enamasti vähe seotud Usutlus e. Intervjuu on vastastikune kõneluse vorm, kus
( kõnekujund, mis ühendab eri meete tajusid märkivaid sõnu. 4. Metonüümia sarnaneb metafooriga tähendusliku ühisosa rakendamisel, ainult et tähenduse ülekanne ei toimu eri mõistete vahel, vaid ühe ja sama nähtusega seostuva piires. Kujundikeelest ei ole pääsu: ühe võtte vältimine elavdab teise. Poeetilise rollita kanduks tekst ilukirjandusest välja. 10. Lausekujundid. Lausekujundid e figuurid taotlevad kunstilist mõju eripärase lausestusega. Lausekujundid mängiad sõnastusega. ( Kordused, retoorilised lausestused ja tähendusmärgid ). Luulekeel rakendab sageli tunderõhulisi sõna või värsi kordusi, mis loovad rütmi ja süvendavad meeleolu. Loomulikud on värsikordused. Salmide vahel muutumatuna või ligilähedaselt korduvaid värsse või salme nim refrääniks.
Võib ulatuda peenest vihjest lõikava sarkasmini o Oksüümoron e. vastandväljendus Pingeline kõnekujund Seostab väga vastandlikke mõisteid, kuni mõttetuseni · Nt Kuum lumi, särav pimedus, elav laip jmt o Sünteneesia Kõnekujund, mis ühendab eri meelte tajusid märkivaid sõnu Nt valgete seinte sihisev hääl (B. Kangro) 10. Lausekujundite liigid a) Lausekujundid taotlevad kunstilist mõju eripärase lausestusega. Kui kõlakujundid mängivad häälikute ja sõnakujundid tähendusega, siis lausekujundid sõnastusega. i. Sõnastusvõtteina eristuvad mitmesugused kordused, retoorilised lausestused ja tähendusmängud ii. Luulekeel rakendab sageli tunderõhulisi sõna või värsi kordusi, mis loovad rütmi ja süvendavad meeleolu. Sõnu või sõnatüvesid korratakse
migrandid; sisserännanud -> räägitakse maskeeritult teisest asjast Iroonia eituse jaatus e. mingisuguses lauses või kõneaktis viidatakse vastupidisele arusaamale, mida tegelikult peetakse halvaks või ebaõigeks Lausekujundid (mängitakse ennekõike sõnastuse ja lausestusega) Lausekujundid ehk figuurid taotlevad kunstilist mõju eripärase lausestusega.Kui kõlakujundid mängivad häälikute ja kõnekujundid tähendusega, siis lausekujundid sõnastusega.Sõnastusvõtteina eristuvad mitmesugused kordused, retoorilised lausestused ja t2hendusmängud. Kordus rõhutab tekstis mingisugust olulist sõna(u) või tugevdavad meeleolu.s6nu v6i s6natyvesid korratakse kõrvuti värsside algul, keskel ja lõpul. Refrään - salmide vahel muutumatuna või ligilähedaselt korduvad v2rsid v6i salmid. Parallelism e. mõttekordus mingisugust olulist mõtet öeldakse tekstis mitu korda erineval moel üle; väga omane nt eesti rahvaluulele
Siis aga paisub vaikus keset äikest, sest surma vastu paiskas Jumal päikest. 1. Määra luuletuse värsimõõt (tegemist on silprõhulise värsisüsteemi mõõduga). 2. Iseloomusta luuletuses kasutatud riime võimalikult mitmest küljest. 3. Iseloomusta luuletuse stroofilist ülesehitust. 4. Kirjuta välja luuletuses esinevad kõnekujundid, määra nende liik. 5. Iseloomusta luuletuse lausestust (lauseehitust), nimeta silmatorkavad lausekujundid ja selgita nende eripära. 1. Välk õmb-leb kok-ku kõu-e rä-ba-laid ja tõm-bab vih-ma-sär-ki ü-le puu. Surm-alas-ti on jää-nud ris-tid vaid ja kau-gel vilk-sa-ta-des ka-se luu. Õhk kä-ri-seb. Sel koh-tu-päe-va hääl. Taob mü-di-na-ga tae-va vi-ha härg. Ei puh-ke te-ma jä-rel val-gus-nääl! Ta sõ-ra-jäl-ge-des on muld vaid märg. Siin ha-ua var-ju puge-nud sini-lill. Kuld-noka laul on seits-me lu-ku ta-ga
talismani. 3. Metafoor- nähtamatu nöör (elutee) 4. Isikustamine- kiigenöörid karjatavad, paplite käed haarduvad hommiku külge. 5. Sümbol- mu juuksed kasvavad läbi lae ja haaravad pilvede külge (hing lahkub kehast/ hauast taevasse) 6. Allegooria- veevool viib ära su näo (sa hakkad nutma) 7. Vastandväljendus- pehme puu 8. Litotees- mööda nähtamatut nööri. 9.Hüperbool pimestav ürgvalgus. Lausekujundid: 1. Kordus- Sinuraamat, Sõnaraamat, Riimiraamat, Rõõmuraamat. 2. Refrään- Korratakse lauset ,,Ei, ära ütle, et Sa oleksid tulnud" Ei, ära ütle, et Sa oleksid tulnud, ... Ei, ära ütle, et Sa oleksid tulnud. ..... 3. Parallelism- me elu on me elu ainus mõte. 4. Antitees - 5. Retooriline küsimus, pöördumine, hüüatus- Hoia end! Ära tee! 6. Sõnamäng- nad hakkasid lahtuma, ma hakkasin lahkuma 7. Paradoks- kingid kuradile küüne, käristab ta otsast käe.
sügavad salved, kuivanud lehed, kiirgavad päevad, marulist juttu, tasaseks tõlgiks, tähitu öö. Isikustamine Otsekui rahe, mis vette lööb ruttavaid ringe, ähmastab selgust mu põues üks tundmatu jõud, vägevad varjud mind kõrgusest valvavat näivad, helgib mu kohisev aed, käivad juba neis tüvedes vihinal saatuse saed, kiirgavad päevad! Kuis mõistan te marulist juttu, tasaseks tõlgiks on tähitu öö. Luuletust lugedes leidsin järgmised lausekujundid: Kordus - Sageli vaatan ma kartlikult enese hinge, sageli voogab seal pimedus, kurbus ja õud ; küpsevas külluses helgib mu kohisev aed. ; Kuivanud lehed su südamest lendavad ruttu, kui sa neid, meeletu, naeltega kinni ei löö. MÕTTEKORDUS ehk parallelism - sageli voogab seal pimedus, kurbus ja õud VASTUSEADE ehk antitees - Kiirgavad päevad! kuis mõistan te marulist juttu,
Murphy seadus: Kui te ei suuda neid veenda, ajage nad segadusse. Ülekanne ( ebatüüpilisele toetumine, võrreldamatu võrdlemine) Mingi institutsiooni või kangelase prestiizi ülekandmine nähtusele, mida soovitakse propageerida. Demagoog seob end nähtuse või inimesega, millel/kellel on inimeste silmis kõrge staatus. Valimiskampaaniad, reklaamid, ideoloogiad Keeleline mõjutamine Stiilikujundid: lausekujundid (retooriline küsimus, pöördumine, hüüatus, kordused jt); kõnekujundid (epiteet, võrdlus, metafoor, eufemism jt); kõlakujundid (alliteratsioon, assonants, riim) Kõlavad sõnad ja loosunglikkus. Nimemaagia Võõrsõnad kasutamine. Milliseid demagoogiavõtteid kasutatakse? · Ja nüüd nagu üks mees hääletama! · Mind on alati huvitanud sinu kui targa inimese arvamus.
ehk küll igavik on sinu lahkumisest. Siin on tegemist hüperbooliga, sest sõna igavik võrdub siin sellega, et inimene, kellest autor räägib, on väga pikka aega ära olnud. See aga ei saa ju olla igavik, sest igavik tähendaks seda, et inimene on terve aeg, mis autor elus on olnud, olnud ära. 3 Iseloomusta luuletuse lausestust (lauseehitust), nimeta silmatorkavad lausekujundid ja selgita nende eripära. oh et ei lõpeks otsa trots ja lootus, oh et ei lõhkeks ootuspingest hing! Ülaltoodud näitest näeme tunderõhulise sõna kordust 'oh et ei lõpeks, oh et ei lõhkeks'. Autor püüab sellise kordusega süvendada luuletuse meeleolu. Nii ainult Sina oskad armastada. Nii ainult mina jõuan oodata. Autor on peaaegu samasuguse kordusega laused tekitanud, et rõhutada nende tähendust
(Gatsby, Daisy) kujutatakse piisavalt atraktiivsetena, et nende poolt esindatud väärtused tunduksid ihaldusväärsed. Mis on poeetiline keel (A. Merilai ja J. Wainrighti määratlused) ja mis on selle iseloomulikud jooned? Millele pööratakse kirjandusteaduses tähelepanu luuleteoste analüüsis (klassikalise värsiõpetuse seisukohalt)? (A. Merilai, “Poeetika”, lk 33) rütmiline kõne. keeleline heakõla. kordused. kõne- ja lausekujundid. tähendusühtsus. koondumine määrava mõtte ümber. kontrast. uudsus Väljenduse eneseleosutav ehk poeetiline tegevus ilmneb alati, kui keel ehk suhtlusvahend muutub igapäevase tööriista asemel omaette eesmärgiks – loova tähelepanu, mängu objektiks. Luule. Värss. Siire. Värsisüsteemid. Värsijalg. Levinumad värsimõõdud (trohheus, jamb, daktül, amfibrahh,anapest. (Eksamil värsimõõte määrama ei pea, kuid vähemalt kahte värsimõõtu ja rõhuliste ja rõhuta
Millele pööratakse kirjandusteaduses tähelepanu luuleteoste analüüsis (klassikalise värsiõpetuse seisukohalt)? Poeetiline keel Kujundilisus Tähelepanu vormil Enesele osutav Sisuühtsus ja väljendusühtsus Stiil o Väljendusvahendite korrastatus o Ajastu, autori, kunstivoolu loome- ja maailmanägemise viis Rütmiline kõne Keeleline heakõla Kordused Kõne- ja lausekujundid Tähendusühtsus Koondumine määrava mõtte ümber Kontrast Uudsus Luule. Värss. Siire. Värsisüsteemid. Värsijalg. Levinumad värsimõõdud (trohheus, jamb, daktül, amfibrahh,anapest. (Eksamil värsimõõte määrama ei pea, kuid vähemalt kahte värsimõõtu ja rõhuliste ja rõhuta silpide vaheldumist neis peaksite teadma). Millist poeetilise keele aspekti toob värsimõõt esile?
POEETIKA Luule keeleline looming Ilukirjanduslik lüüriline, eepiline, dramaatiline tekst Poeetika luulekunsti, laiemalt ilukirjanduslikkuse õpetus. Kirjanduslikkus toimib seostes teose, autori, keele, teiste tekstide, maailma ja lugeja vahel kirjandusele võib läheneda mitmeti. Lähilugemine teose tõlgendamine selle struktuurist lähtuvalt. Psühholoogiline vaatlus, elu- ja loomingulooline vaatlus teose tõlgendamine läbi selle autori Ühiskondlikud teooriad teose tõlgendamine läbi selle tähenduse ehk läbi selle seose maailmaga Intertekstuaalne lähenemine teose avamine teiste tekstide taustal Lugejakeskne analüüs teose avamine läbi selle vastuvõtu ehk lugeja reaktsiooni. Sõnakunstis on olulisel kohal kujundid, ilukirjandus ongi kunstilise keelekasutuse tulemus. Ilukirjanduse mõistmine algab kujunditest aru saamisel. Ilukirjandusel on tavaliselt mingi väärtus vaimne, keeleline, moraalne, ajalooline jne Kujundi...
kordused ja vastandused ning v. ümberütlemised. c. Keele erijooned saavutakse erinevate kujundite kasutamisega. 6. Mis on kujund? Millised on retooriliste kujundite põhilised avaldumisvõimalused? a. Kujund on keele kujundusvõte sõna ja sõnaühendi tasandil, mille abil luuakse kirjanduslik kujund. Kujundid saab kujundiretoorika alusel jagada foneetilisteks ja süntaktilisteks kujunditeks ehk kõlakujundid, piltkujundid ja lausekujundid, kõnekujundid, mis on kujunditele ka põhilised avaldumisvormid. Kujundeid kasutatakse eelkõige luules, ent samuti ka proosas, seega igasuguses ilukirjanduslikus vormis. 7. Kõla- ehk häälikukujundid. a. Kõlakujundid i. Eufoonia / kakofoonia ii. Alguskordus iii. Lõpukordus iv. Anagramm v. Palindroom 8. Graafilised kujundid. a. Piltkujundid i. Silmariim ii
Kirjandusteaduse alused. Eksamiküsimused 1. Kirjanduse mõiste. Laiemalt hõlmab kirjandus erinevaid erialasid puudutavate tekstide kogumit. Sinna kuulub nt ajakirjandus. Kitsama definitsiooni järgi on kirjandus ilukirjandus (belletristika). Eestlastel mahutab sõna ,,kirjandus" rohkem, kuna sõnakunsti alla lähevad ka rahvaluule ja draamakirjandus (mida tajutakse kirjanduslikuna). 2. Kirjandusteaduse mõiste ja liigitus Kirjandusteadus tegeleb peamiselt kommunikatsioonimudeli uurimisega (autor tekst lugeja). Kirjandusteaduse raamistik (paradigma) koosneb üldtunnustatud mõistetest. Kirjandusteooria kese on meetodid: positivism, psühhoanalüüs, uuskriitika, strukturalism, poststrukturalism, feministlik kriitika, postkolonialistlik kriitika ja nii edasi. Kirjandusteooria komponendiks on ka poeetika (käsitlus kirjandusteksti ülesehitusest). Narratoloogia uurib, mis tingimusel lugusid jutustatakse, samuti jutustamise ja aja vahelisi seo...
Sümboolne väljendus võib laieneda mõistukõneks e allegooriaks, kus tekst tervikuna vihjab millelegi, millest otse juttu ei tehta. 7) Poeetiline liialdus ja selle vastandus poeetiline vähendus. 8) vastandväljendus - seostab väga vastandlikke mõisteid, kuni mõttetuseni: 9) Sünesteesia ühendab eri meelte tajusid märkivaid sõnu. 10) Iroonia e pilkav teesklus, kus üteldakse ühte, aga vihjatakse millelegi vastupidisele. Lausekujundid e figuurid taotlevad kunstilist mõju eripärase lausestusega. Kui kõlakujundid mängivad häälikute ja kõnekujundid tähendusega, siis lausekujundid sõnastusega. Sõnastusvõtteina eristuvad mitmesugused kordused, retoorilised lausestused ja tähendusmängud. Luulekeel rakendab sageli tunderõhulisi sõna või värsi kordusi , mis loovad rütmi ja süvendavad meeleolu. Sõnu või sõnatüvesid korratakse kõrvuti, värsside algul, keskel ja lõpul. Teise rühma lausekujundeid
Juhan Liivi nimeline Alatskivi Keskkool ,,Hingring" Doris Kareva Koostaja: Claudia Juhendaja: 2013 Luulekogu analüüs Valisin luuletaja Doris Kareva, sellepärast et olin Doris Karevast nii palju head kuulnud ja tahtsin tema loominguga rohkem kursis olla. Doris Kareva on sündinud 28. novembril 1958. Ta on eesti luuletaja, tõlkija ja toimetaja. Kareva esimene luuletus ilmus 1960. aastate lõpus koolialmanahhis ,, Trükitähed". Suurema lugejate hulgale ilmusid tema luuletused ajakirjas Noorus. Kui Kirjanike Liidu Tallina noortesektsioon ja Eesti Televisiooni kirjandussaadete toimetus kuulutasid välja konkursi "Noorte kirjandussündmus `76" oli osalejate hulgas ka abiturient Doris Kareva, kelle 11 luuletust valiti aasta hiljem kokku pandud noorte autorite kogumikku "Viis tüdrukut ja kaheksa poissi". Peagi järgnes ka esikkogu "Päevapildid". [1] ,,Päevapiltide" puhul mä...
Mul on Tammsaare lugemine pooleli · sünekdohh Kogu rahvas armastab Anu Saagimit 11. tabu ehk sõnakeeld 12. eufemism Kus teil siin saab käsi pesta? 13.iroonia 14.hüperbool ääretu meri 15.litootes D. Lausekujundid ehk figuurid · anafoor ehk alguskordus (a --- / a ---) · epifoor ehk lõpukordus ( --- a / --- a) - lõppriim - refrään Oh ma vaene Tarto liin! (Käsu Hans) 1.parallelism 2. perifraas ehk ümberütlus 3.tsitaat 4.allusioon 5.sentents 6.allegooria 7. iroonia 8.kalambuur ehk sõnamäng 9.paradoks
! Oo hing, kas tunned, kuhu surevad kõik sihita teed? ! ! Oo hing, kas tead, kuhu lõppevad kõik teeta sihid? (E. Enno) ! ! Tuleb jäämeri, jääb tulemeri (I. Laaban) ! ! Malehobused valetavad ja valehobused maletavad (A. Alliksaar) SIIRE e ANZAMBMAAN ! Ütluse jätkumine järgmises värsis või salmis. ! ! Ema tahab reisida ja isa kodus istuda ! ! samuti ei ihka alati. ! ! Me teeme ümber oma elu ! ! üht hiigelmüüri inimtihedat ! ! ! ! ! (J. Viiding) Tihtipeale kuhjuvad ka lausekujundid. Ristlause (kiasm): ! "Kui inimmõtted on nagu taimed, millised siis võiksid olla taimede mõtted?" ! ! sisaldab endas ka kordust, võrdlust, ja retoorilist küsimust. PILTKUJUNDID ! Tähtede ja sõnade erilise paigutuse, mittetäheliste sümbolite tarvituse või kirja ning pildi ühendamisega kunstilise mõju taotlemine. AKROSTIHHON ! värsside algul, sees või lõpus asuvate sõnade esitähtedest moodustatakse teisi sõnu. ! (Sini-Must-Valge luuletus nõuka ajal) PALINDROOM
Niit On suurde lumevaipa Võib üle puusanuki end mässind maailm. tal sõita suusamees Ta midagi ei taipa ja soojad tuletukid sest kinni on ta silm. tal läita nina ees Ning lill ja loom ja rohi kõik magab sügavalt. Vaid metsa magus nohin on kuulda teki alt. STILISTILISED KUJUNDID KÕNEKUJUNDID LAUSEKUJUNDID KÕLAKUJUNDID Epiteet Inversioon Assonants Võrdlus Kordus Alliteratsioon · Anafoor Onomatopöa · Epifoor Anagramm · Parallelism
deautomatiseerimine, (4) kordused ja vastandused ning (4) ümberütlemised. Keele erijooned saavutakse erinebate kujundite kasutamisega. 6. Mis on kujund? millised on retooriliste kujundite põhilised avaldumisvõimalused? Kujund on keele kujundusvõte sõna ja sõnaühendi tasandil, mille abil luuakse kirjanduslik kujund. Kujundid saab kujundiretoorika alusel jagada foneetilisteks ja süntaktilisteks kujunditeks ehk kõlakujundid, piltkujundid ja lausekujundid, kõnekujundid, mis on kujunditele ka põhilised avaldumisvormid. Kujundeid kasutatakse eelkõige luules, ent samuti ka proosas, seega igasuguses ilukirjanduslikus vormis. 7. Kõla- ehk häälikukujundid. (1) eufoonia / kakofoonia (heakõla/ pahakõla) (2) anafoor ehk alguskordus (alliteratsioon konsonant/assonants - vokaal/eesriim) (3) epifoor ehk lõpukordus (lõppriim/refrään) (4) onomatopöa ehk helijäljendus (kesk murdu roosan värvin, tramvaide tim-tim-tim H.V)
Nii et allegooria esineb mujalgi kui vanades piiblilugudes ja valmides. Metonüümia - sarnaneb sageli metafooriga tähendusliku ühisosa rakendamisel, ainult et tähenduse ülekanne ei toimu eri mõistete vahel, vaid ühe ja sama nähtusega seostuva piires: ei prillid pane paljuks; oktoober sadu alla tilgutas. LAUSEKUJUNDID ehk figuurid taotlevad kunstilist mõju eripärase lausestusega. Kui kõlakujundid mängivad häälikute ja kõnekujundid tähendusega, siis lausekujundid sõnastusega. Kordused, retoorilised lausestused ja tähendusmängud. PILTKUJUNDID tähtede ja sõnade erilise paigutuse, mittetäheliste sümbolite tarvituse või kirja ning pildi ühendamisega taotletakse kunstilist mõju. 12.Salm. Kinnisvormid. Ballaad. Sonett. Itaalia, prantsuse ja inglise sonett. Sonetipärg. Salm ehk stroof on sarnase ülesehitusega rühmadeks liitunud värsid. Luuletused võivad koosneda ühesugustest või korrapärase ehitusega erisugustest salmidest
• Žanr on arenenud lihtsamatelt vormidelt keerukamatele. • Põhižanrid: vt 4. küsimus Mis on poeetiline keel (A. Merilai ja J. Wainrighti määratlused) ? Mis on selle iseloomulikud jooned? • A. Merilai: Nii nagu muusika materjaliks on helid ja maalil värvid, on sõnakunstiteose materjaliks keel, millega saavutatakse ilukirjanduslik suhtlus, see keel pole tavaline, vaid kujundlik, rütmiline kõne, parallelism (kordus), lausekujundid, kontrast, uudsus, harjumatus. • J. Wainright: Keele viipeline mõõde, keele läbipaistmatus: mitmetimõistetavus, sõnamängud, keele loovpaindlikkus, keele kõlalised, aistilised, rütmilised omadused. • Iseloomulikud jooned: kujundilisus, tähelepanu on vormil; enesele osutav, sisu- ja väljendusühtsus. Luule. Värss. Siire. Värsisüsteemid. Värsijalg. Levinumad värsimõõdud (trohheus, jamb, daktül, amfibrahh,anapest
kohal kujundite kasutamine. Sõnale omane stiil võib mõjutada teksti tähendust, kui kasutada neutraalset sõna ootamatus kontekstis või ülekantud tähenduses. Teksti saab läbivalt mõjutada stiilivõtetega ning nende abil saab teksti näidata kas heast või halvast küljest. (Aava 2003: 84) Peab märkima, et keelelisi vahendeid kasutatakse mõjutusvõttena eelkõige igasuguste reklaamide puhul. Stiilikujundid liigitatakse: Lausekujundid: retooriline küsimus, pöördumine, hüüatus, kordumine jt; Kõnekujundid: metafoor, võrdlus, epiteet, isikustamine jt; Kõlakujundid: riim, alliteratsioon, assonants (Aava 2003: 84) Lausekujundid on keelelised väljendusvahendid ja võtted, mille abil saavutatakse eripärane lauseehitus või –tähendus (Aava 2003: 84). Retooriline küsimus on selline kõnevormi kasutus, mida kasutatakse siis, kui on vaja teha
1 REEGLID, MIDA PÕHIKOOLI LÕPUKS ON VAJA TEADA Eesti keeles: ÕIGEKIRI: Täishäälikud e Kaashäälikud e konsonandid vokaalid, on kõik L, m, n, r, j, v, h, s, k/g, p/b, t/d, f, s, z, z. helilised A, e, i, o, u, õ, ä, ö, ü. Helilised Helitud (h ja s) L, m, n, r, j, v. Võõrhäälikud Sulghäälikud e klusiilid F, s, z, z. k/g, p/b, t/d. Täishäälikuühend e diftong: nt auto. Konsonantühend: nt kosmiline. Sulghäälik e klusiil sõna algul. Nt kaas gaas, paas baas, tuss duss, pall ball, poks boks, kong gong, keiser geiser, toos doos, palett ballett, parkett barett jms. Kaashäälikuühendi õi...
Mis on poeetiline keel (A. Merilai ja J. Wainrighti määratlused) ja mis on selle iseloomulikud jooned? Kujundilisus -Tähelepanu vormil, enesele osutav Stiil - väljendusvahendite korrastatus, ajastu, autori, kunstivoolu loome- ja maailmanägemise viis, sisu- ja väljendusühtsus. Merilai, “Poeetika”, lk 33) rütmiline kõne, keeleline heakõla, kordused, kõne- ja lausekujundid, tähendusühtsus, koondumine määrava mõtte ümber; kontrast, uudsus. Väljenduse eneseleosutav ehk poeetiline tegevus ilmneb alati, kui keel ehk suhtlusvahend muutub igapäevase tööriista asemel omaette eesmärgiks – loova tähelepanu, mängu objektiks. Jeffrey Wainright (“Poetry. The Basics,” lk 1-6) Keele areng funktsionaalne > selgus, informatsiooni edastamine poeetiline/viipeline > kujundid ja kõlamustrid
Mis on poeetiline keel - kirjandus kui teatud sorti keelekasutus; igapäevasest keelekasutusest intensiivsem; tõmbab rohkem tähelepanu enda toimimisele [rütm, sõnakasutus] Mis on poeetiline keel (A. Merilai ja J. Wainrighti määratlused) A. Merilai: Nii nagu muusika materjaliks on helid ja maalil värvid, on sõnakunstiteose materjaliks keel, millega saavutatakse ilukirjanduslik suhtlus, see keel pole tavaline, vaid kujundlik, rütmiline kõne, parallelism (kordus), lausekujundid, kontrast, uudsus, harjumatus. J. Wainright: Keele viipeline mõõde, keele läbipaistmatus: mitmetimõistetavus, sõnamängud, keele loovpaindlikkus, keele kõlalised, aistilised, rütmilised omadused. Iseloomulikud jooned: kujundilisus, tähelepanu on vormil; enesele osutav, sisu- ja väljendusühtsus. Luule. Värss. Siire. Värsisüsteemid. Värsijalg. Levinumad värsimõõdud (trohheus, jamb, daktül, amfibrahh,anapest. (Eksamil värsimõõte määrama ei
Luule e lüürika on ürgseim sõnakunsti valdkondi. Ta sai alguse tantsu saate laulust, kui sõnaline osa muutus määäravamaks. Luule on hääleta laul. Luulet iseloomustab rütm, mis väljendub sõnarõhus ja hääliku pikkuses Luuletused jäävad hästi meelde. Peale rütmi soodustab meelde jäämist riim sama ja sarnasekõlaliste sõnade kordamine. Lüürikas kasutatakse 3 liiki stiilikujundeid: Kõnekujundid Lausekujundid Kõlakujundid Epiteet, võrdlus, metafoor Retooriline küsimus, All literatsioon, asonants, Metonüümia, hüperbool põõrdumine, hüüatus, riim, anagramm, Litootes, sünekdohk, kordused, refräänid, onomatopöa Personifikatsioon, kliimaks, antitees, allegooria, perifraas, sidesõnatus, inversioon eufenism Kõlakujundid
Meelas meede neelab neete. · Onomatopöa. Helijäljendus. Röökiva öö pöörastes pööristes · Vääretümoloogia: pelgalt kõla kokkulangemine võimaldab tähendust samastada: Iga maja ei ole majakas Iga kaja ei ole kajakas Iga kasu ei ole kasukas Kõik viisid ei ole viisakad Artur Allikas · Kalambuur. Sõna piiride ümberjaotamine: kana nahas, seisavad nad kananahas. Viit viit viivad viiskümmend virtinat. 8. Kõne- ja lausekujundid. Metafoor ja metonüümia Kõla-, sõna- ja lausekujundid on mingis mõttes hälve tavapärasest keelekasutusest. Kõlakujund hälbib häälikute tavatu esinemissageduse poolest, sõnakujund harilikust erineva, ülekantud tähenduse, lausekujund erilise struktuuri poolest. 1. kujund on markeeritud keelend. Oma olemuselt ei ole kujundlikkus keele eriomadus. 2. kujundlikkus eeldab alati tavalise ja tavatu suhet. See suhe avaldub alateadlikus või teadlikus võrdluses. 3
Alguse-, sise- ja lõppriim; silpide arvu järgi meesriim (1-silbiline) ja naisriim (2-silbiline); asetuse järgi paaris-, süli- ja ristriim; häälikulise koostise järgi täis- e puhas riim: voorus-noorus, homonüümriim: jõin teed-käisin teed, ird- e ebatäpne riim: Hiina-piinad, konsonantriim: rinda-randa, liitriim: too mind-roolind, perspektiivist-nii vist, siirdriim saadakse poolitamise teel: jaana/linnu-nirvaana Lausekujundid: - retooriline pöördumine- kasutatakse tunderõhu suurendamiseks "Teid ma teretan, Eestimaa pojad!" (Lydia Koidula) "Miks sa nutad, lillekene, kupud täis sul pisaraid?" kordused- rütm, mõjusus, ka refrään. Anafoor e sõnade/lausete kordus värsi algul "Jumalaga, kohav laas! Jumalaga, ilus ilm!" (A.Haava) Epifoor e lõpukordus "Sa ilus aeg, sa armas aeg, nii lilleline noorusaeg." (J.Liiv)
lause võib paikneda mitmel real. · Korrapärane rütm kujundab luuletuse värsimõõdu. Värsimõõt põhineb rõhuliste ja rõhuta silpide vaheldusel. Reeglipäraselt korduvad rõhulised ja rõhuta silbid moodustavad värsijalad. Eesti luule põhilisteks värsimõõtudeks on trohheus ja daktül. Stiilikujundid Kõnekujundid Lausekujundid Kõlakujundid a) epiteet a) retoorilised pöördumised a) algriim b) võrdlus b) kordused(refrään) b) anagramm c) metafoor c) parallelism c) onomatopoeetilised sõnad d) metonüümia d) antitees d) riim e) hüperbool e) ellips f) sünekdohh g) personifikatsioon h) allegooria i) eufemism
A abstraktsionism 20. sajandi alguses tekkinud kunstivool, mis jaguneb geomeetriliseks ja ekspressiivseks abstraktsionismiks. Esimesel juhul moodustub pilt geomeetrilistest kujunditest, teisel juhul kasutab kunstnik oma tunnete väljendamiseks värvilaikude vaba paigutust. Näiteks Piet Mondriani (18721944) või Vassili Kandinsky (18661944) looming. absurdikunst kunstimeetod, mis sündis vastusena Teise maailmasõja õudustele. Selle suuna esindajad väljendasid oma teostes katastroofi üle elanud inimese tundeid ja mõtteid. Absurditeoste tegelased on kaotanud isiksusele omased jooned. Nende tegevusel puudub eesmärk ja elul väljavaade, nad on vaid olendid, kes elavad antud hetkes kellegi armust. Absurdikirjanikena on saanud tuntuks näiteks iirlane Samuel Beckett (1906) ja rumeenlane Eugéne Ionesco (1912), eesti kirjanikest on absurdi Mati Undi (1944) loomingus. Achilleus kuningas Peleuse ja merenümf Thetise poeg. Achilleuse ema kastis ...
1) Eesti kirjanduse ja kultuurielu aastatel 1905-1940, kirjanduslikud rühmitused, kutselise teatri teke. · Aastal 1905 moodustati kirjanduslik rühmitus ,,Noor Eesti, kelle eesotsas oli Tuglas ja Sütiste. Sisaldas kultuurimehi, kes tahtsid arendada Eesti kirjandust. ,,Olgem Eestlased, aga saagem Eurooplasteks,, (taeti Eesti kultuur viia euroopa tasemele) · Aaata 1906 hakkas ilmuma ajakiri ,,Eesti kirjandus,,. Samal aastal avati Tartus esimene eesti keelega seotud keskkool (tütarlaste gümnaasium) · Samuti 1906 pandi alus ka kutselisele teatrile( Karl Menning) · Valmis uus ,,Vanemuise,, teatrihoone, mis avati näidendiga ,,Tuulte pöörises,, (A. Kitzberg) · Rahvuslik teater 1870 · Hakati korraldama kunstinäituseid. · 1909 avati Eesti Rahva Muuseum (Tartus) · Ajakirjandus arenes väga edukalt. Sajandi alguses hakkas ilmuma ,,Teataja,, (1901) ja ,,Uudised,,(1903). Sellest hoolimata ilmusid ,,Postimees,, ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
