Omad vitsad peksavad Ma usun, et iga inimene teeb vahel asju, mida ta pärast kahetseb. Alati on ju lihtne öelda, et aja tagasi keeramise korral muudaks kõike halba. Kindlasti pole ma terve elu õigesti käitunud ja on palju situatsioone, mis oleks võinud ära jääda. Kõige hullem on see, kui pead enda kokku keeratud supi ära sööma. Ja sa ikkagi tahad sellest niimoodi välja tulla, et sa kellestki ilma ei jääks. Kuid see pole sugugi nii lihtne... Ma pääsen peaaegu alati puhta nahaga, aga ka minu õnn jätab mind kunagi maha. On mitmeid kordi juba jätnud ja jätab kindlasti veelgi. Kogu see lugu peaks ju mulle omamoodi õppetunni andma? Võib-olla annabki, aga selles saame rohkem kindel olla juba homme.
Oma vitsad peksavad Ma usun, et iga inimene teeb vahel asju, mida ta pärast kahetseb. Alati on ju lihtne öelda, et aja tagasi keeramisekorral muudaks kõikke halba, Kahjuks ehitavad inimesed sildade asemel seinu. Kindlasti pole ma terve elu õigesti käitunud ja on palju situatsioone, mis oleks võinud ära jääda. Sageli võivad tekkida küsimused, kas me tõesti pidevalt enesega tegeledes ja ennast muutes, ei teagi, kes me oleme ja mida vajame? Või kas me määrame ise oma õnne? Mõtlema hakates on ju elu liiga lühike ja tuleb teha seda, mis õnnelikuks teeb. Tihti ma mõtlen õhtuti, et ei viitsi eelolevaks tööks õppida, et saab, mis saab. Aga kui see halb hinne ikka järgmisel päeval käes on, siis enesetunne pole just kõige parem. Näiteks käisin ma umbes 4 aasta võrkpallitrennis, mulle meeldis see spordiala väga. Järsku paari aasta eest ma lihtsalt otsustasin pooleli jätta. Nüüdseks on see võistkond Eesti meistr...
hobikorras ja lisateenimis- võimalusena ja algkapital on omakapital. Ettevõte koosneb ühest füüsilisest isikust, hiljem kui äritegevus on edukas, võiks ettevõte laieneda või koguni muuta omandivormi. Ettevõtte väiksuse tõttu tegeleb raamatupidamisega füüsilisest isikust ettevõtja, hoides kulud- tulud "kontrolli" all. Äriidee on vitspunutiste valmistamine looduslikust, ökoloogilisest materjalist ja eripära seisneb selles, et vitsad kuivatatakse päikese käes, millega luuakse toodetele heledad toonid. Võimalik teha ka mustrilisi esemeid, st. et vitsad on koorimata. Valmistatkse esmatarbekaupu marjakorvid, puukorvid, lillepotid, toolid, hällid, jne. Turuosa moodustaks klientuur, kes külastab aiandusega seotud kauplusi, st. et sõlmitakse leping(ud) sellis(t)e kauplus(t)ega. Lisaks, olla esindatud laatadel ja suurematel samalaadsetel väliüritustel
Arvatavasti oli see kõik mõeldud halbade jõudude eemalepeletamiseks. +Kohe pärast andide kogumise lõppu võidi jagada annid omavahel võrdselt ära, nagu tihti tänapäeval tehakse. Kui sanditamas käisid noored inimesed, peeti mardipidu päeva või paari pärast. Peoks valmistati kogutud kraamist toitu, mehed jõid mardiõlut. Pidu võis kesta mitu päeva. Enamasti oli selle paigaks seltsimaja, varem ka mõni suurem talumaja. +Martidel ja kadridel olid alati ka vitsad kaasas, millega pererahvale löödi tervist, kuid ka nuheldi neid, kes olid olnud laisad: lapsi, kes lugeda ei osanud, tüdrukuid, kellel käsitöid oli vähe ette näidata, ninakaid.
Arvuti kahjusus Arvutil on oma erinevad kahjulikud kiirgused ja magnetväljad , mis võivad kahjustada tervist . Kuvarist tuleks olla minu arvates vähemalt 50 cm kaugusel , sest see kahjustab silmanägemist . On ka peale selle üks kindel asi , et ei tohi olla kaua arvuti taga , sest arvuti ekraani vaatamine pingutab silmi . Arvuti taga olemine põhjustab ka uimasust ning väsimust . Mulle räägitakse koguaeg kodus , et liiga lähedal ei tohi arvutile olla ja üle poole tunni nad ei luba arvuti taga olla . Sama käib ka tegelikult teleka kohta , sest ka telekal on oma kajulikud kiirgused ja magnetväljad. Kui mina kaua arvuti taga istun , hakkavad mu silmad valutama või vett isegi vett jooksma . Peale seda , kui olen olnud umbes neli tundi arvutis või isegi rohkem , on mu silmad pärast punased ja väga valusad . Enamasti istuvad minu vanused ja veelgi nooremad arvutis päris pikka aega ...
Maskeerimine Tütarlapsed meeste riietes. Seljas tumedad rõivad või tagurpidi keeratud kasukas. Kasutati käepäraseid vahendeid, et ennast tundmatuks teha. Maskid olid näo varjamiseks. Kui maski ei olnud, siis lihtsalt värviti nägu. Vahel kasutati ka õlgi, et ennast maskeerida. Kombed Kombeks oli laulda ja pilli mängida. Laulda Mardilaule. Käratseda ja lärmata, kolistada, helistada kellasid, taguda esemeid kokku. Martidel olid alati kaasa vitsad. Käidi ringi mardiperena (mardiema, mardiisa ja mardilapsed). Viia läbi Mardirituaal. Visati tuppa viljaõnne. Lõuna-Eestis peeti ka mardipulmasid. Mardi nimelistel inimestel tuli välja teha. Marditoidud Söögi hane või muud linnuliha(kukk, kana). Söödi ka sea- või lambaliha. Tehti mardimaugud ehk tangu- ja jahuvorstid. Põhja-Eestis kapsast. Lõuna-Eestis küpsetati karaskit. Kadripäev Kadripäev on 25.novembril . Keelatud oli kõik villaga seotu.
Esmalt, kohtunik. Kohtunik on inimene, nagu iga teinegi. Teeb oma tööd ehk mõistab ja tõlgendab seadusi vastavalt praktikale. Lisaks sellele on tal ka oluline abiline- tema ise. Südametunnistus. Küsimus on ka selles, kuidas ja kellena kohtunik end ise oma ametitoolis tunneb. Muidugi ei saa kohtunik olla ka liialt heldekäeline ning halastav. Tema võimuulatus on kindlalt piiritletud ning vale otsuse tegemine võib maksta valusalt kätte. Nagu öeldakse: ,,Omad vitsad peksavad". Sama kehtib ka kohtusaalis. Mõlema osapoole- nii kohtuniku kui ka karistatava suhtes. Kohtunikele on ette antud väga selged piirid, eetika normid ning reeglid, millest tuleb neil ilmtingimata lähtuda. Kuid kõik vastused ei pruugi alati seadustes välja toodud olla. See realiseerib jällegi ohu muutuda kohtuasjaga emotsionaalselt liigselt seotuks. Kohtunikult oodatakse alati professionaalset tegutsemist. Eeldatakse ausat ning sügavalt läbimõeldud otsust
See, kas ja kui palju me kogetust õppust võtame, sõltub igast inimesest endast. Öeldakse, et tark õpib teiste vigadest, loll ei õpi oma vigadestki. Kui vanemad kuuleva, et oleme tarvitanud alkoholi või muid meelemürke, lähevad nad raevu ja kurjustavad meiega. Sellest tekivad tülid ning kindlasti on ka olukordi, kus me ütleme, et vihkame oma vanemaid, mõtlemata, kuidas me sellega nende tundeid riivame. Võib öelda, et vanemad on juba omad vitsad kätte saanud ning soovivad oma lastele vaid parimat. Ometi ei suuda nad meile, noortele, oma seisukohti piisavalt põhjendada. Noored näevad aga vanemate nõuandeid pigem manitsemise ja piiramisena, millega nad leppida ei suuda. Nad tahavad ise saada uusi kogemusi, mitte kuulata vanemate manitsusi. Reaalsuses oleme siiski oma vanemate jaoks ühed tähtsamad inimesed ning nad üritavad meie heaks teha kõike, muidugi on ka erandeid
Meistri enda jaoks oli aga valguseks Margarita. Tema kaljukindel kivi, kes innustas, inspireeris, kaitses ja lohutas, kui mehe jõud ja usk olid otsakorral. Margarita oli tugev ja iseseisev naine, kartmatu, ega põgenenud kunagi oma saatuse eest. Ehkki naise omakasupüüdmatus ja kaastundlik süda sunnivad saatanat tegema ebatavapärast ettepanekut, sai ennastohverdav armastus talle aga hukatuslikuks teguriks. Isegi ainult headust peegeldavale naisele andis pimedus omad vitsad. Romaanis saatanaks olnud Woland, ei valitsenud mitte ainult teispoolsust, vaid kujundas ka Moskva tegelaste saatust. Inimesed nägid teda tihtipeale erinevat moodi – osad kirjeldasid teda kui pikka kasvu, teised jällegi lühikest. Kuid otseselt ei saanud ta kellelegi halba teha, vaid kasutas osavalt ära inimeste kergeusklikkust ja lollust. Täht M on peategelaste märk, mis kujutab endas inimese muutumist, samas on tõlgendatav ka kui surma ja taassünni sümbol. Valguse ja
Luuaraod pidi olema korralikult sätitud nii et lisaks ka ilus välja näeb. Ei tohtinud olla risti-rästi pusa, sest selline luud ei pidanud kaua vastu ja pühkis halvasti. Luua tegemisel pandi keskele pikemaid vitsasid, äärte peale lühemaid. Luua kand või tüvi lõigati samuti ümarikuks - keskelt kõrgem, äärte poolt madalam. Luua kanna peale aeti paari tolliste vahedega pajuvitstest kaks või ka rohkem võru, mis olid eelnevalt keerdu väänatud. Vitsad pidid kõvasti kinni olema, et luud laiali ei laguneks. Võrusid tehti järgmiselt: kooriti pajuvits, jämedam ots õhendati. Siis muditi kas soojas ruumis või veel parem leiges vees leotatuna näppude vahel kiud pehmemaks. Lõpus tehti kiule sõlm sisse ning keerati kokku võruks. Kui luud valmis, siis viidi see esmalt varjulisse kohta kuivama. Enne kasutuselevõtu luud varrestati ja luuaoksi leotati vees luuaraagude elastsuse taastamiseks
Aastaid tagasi olid tänavad palli mängivaid lapsi täis, tänapäeval on see aga kahjuks väga haruldane nähtus. Neid lapsi on rohkem arstikabineti ootesabas, sest pidev toasistumine on tervisele koormav ja kõik haigused on kiiremad end lastele külge haakima. Mitte ainult väiksed lapsed pole arvutist sõltuvuses. Mõnikord on täiskasvanud seda rohkemgi. Enam pole harv juhus, et end tööjuures mängima unustatakse. Kuid kui tööle ei süveneta, siis annab see peagi omad vitsad sõltlastele kätte. Ülemused ju tegemata töö eest ei maksa. See probleem pole veel nii laialt levinud, kuid sellegipoolest on meelelahutuse-sõltuvus üha süvenev probleem. Ülemused peaksid rohkem jälgima, mida nende alluvad töö ajast teevad ja karistama tegemata töö eest, et õpitaks õigel ajal õigeid asju tegema. Internet ise on üks ohtlik koht. See ohtlikkus väljendub nii arvutit rikkuvas võtmes kui ka inimesi rikkuvas küljes
Kellele: Urmas Lehtsalu Teema: Pronkssõdur ,,Aljoosa" Kellelt: Langenud sõdurite austamine ja nende kalmude väärikas hooldamine on tsiviliseeritud maailmale kohane ja lahingus karastatud sõjaveteranidele äärmiselt tähtis. Kahjuks taastatud Eesti Vabariigi algaastatel tegemata jäänud töö on pronkssõdurist väljakujundanud kahjuks mingisuguse meieteie poliitilise köieveo objekti. Selge on see, et vana pronkssõduri asukoht ei olnud kohe üldse talutav ja tuli sealt sobivamale kohale paigaldada; mitte õhata või muul viisil läbimõtlematult ja jõhkralt rahvavaenuliku käitumisega ära vedada pimeduse katte all, nii nagu tehti selle Lihula ausambaga läbipõrunud juhupoliitikute poolt. Ilmselge on ka see, et riigijuhtide saamatuse, tahtejõu ja pädevusetuse absoluutsel puudusel ei ole pronkssõduri probleemi siiani ükski valitsus proovinudki kahjuks lahendada. Väärikas lahendus tuli nüüd leida neil, kes püssirohu vingu ja lahinguvälja l...
TAIM JA INIMENE 1. Taimede nimetamine a) Kui vanad on taimede nimed - sama vana kui keel (aga missugune keel kas ainult sõnaline või ka mingi muu märgiline kas nt. simpansitel on olulisemate taimede jaoks märke??) - sõltuvalt taime(liigi) tähtsusest inimesele suured ja tavalised pedajas, kõiv, hong ~10 000 vanad nimed b) Kui täpsed on põlised taimenimed - üllatavalt hea kokkulangevus tänapäevase liigi käsitlusega oluliste taimeliikide puhul - olulistel silmapaistvatel taimeliikidel lisaks samaväärsed nime kategooriad ka erineva väärtusega erinevate eluvormide kohta (nt. mänd-pedajas-hong, kask-kõiv, pärn/lõhmus-niinepuu) c) Kuidas on tekkinud taimenimed - kõige silmatorkavamad põlised keele põhisõnavara sõnad levinud paljudel keelkonna keeltel (nt. kuusk-eesti, kuusi-soome, kus-pu-komi jt) - keskpärastel toimub kergesti "nimede triiv" - nii keele sees ühelt sarnase ...
TAIM JA INIMENE 1. Taimede nimetamine a) Kui vanad on taimede nimed - sama vana kui keel (aga missugune keel kas ainult sõnaline või ka mingi muu märgiline kas nt. simpansitel on olulisemate taimede jaoks märke??) - sõltuvalt taime(liigi) tähtsusest inimesele b) Kui täpsed on põlised taimenimed - üllatavalt hea kokkulangevus tänapäevase liigi käsitlusega oluliste taimeliikide puhul - olulistel silmapaistvatel taimeliikidel lisaks samaväärsed nime kategooriad ka erineva väärtusega erinevate eluvormide kohta (nt. mänd-pedajas-hong, kask-kõiv, pärn/lõhmus-niinepuu) c) Kuidas on tekkinud taimenimed - kõige silmatorkavamad põlised keele põhisõnavara sõnad levinud paljudel keelkonna keeltel (nt. kuusk-eesti, kuusi-soome, kus-pu-komi jt) - keskpärastel toimub kergesti "nimede triiv" - nii keele sees ühelt sarnase tunnusega liigilt teisele (viirpuu nii Crataegus kui ka Rhamnus ...
saamine. Kui kord vajalikud paberid käes, mis tunnustavad haritud mõistuse eksisteerimist, võetakse tõsisemalt selle inimese argumente kuulda. Tartuffe küll polnud kõrge haridusega aga ta oli pühamees ja kes muu võis teada jumalast enam. Tema positsiooni tõttu võeti teda rohkem kuulda aga mitte inimesi, kes nägid Tartuffe'est läbi. Selleks ka tänapäeval on reklaamides sarnane tekst "...arstide poolt tunnustatud." Omad vitsad peksavad, see lause ei käi ainult Tartuffe'i vaid ka peremehe Orgon kohta. Kuna ta ise ei võtnud kuulda teiste hoiatusi ja ainult uskus talle sisendanud valet, oma jäärapäisuse tõttu kaotas ta kergekäeliselt oma vara. Kergeusklikud inimesed ei too ainult endale kannatusi vaid ka ennast ümbritsevatele inimestele. Teoses oli hästi väljatoodud, kuidas mõjutab sündmusi millegi pimesi uskumine ja teistele isikutele usu peale sundimine.
sama osavalt ja kiiresti kui ta mõtles välja oma väga reaalsena tunduvaid luiskeid. Piiratu fantaasiaga seikleja, kes tuli osavalt välja peaaegu igast olukorrast. Kuid oma naise vastu ta ei saanud, tema vastu oli ta kindlasti aus. Kuid seega ei saanud Nipernaadi oma naist ka nii hästi kohelda, kui ta kohtles oma ohvreid. Neile võis ta ju valetada."Kuid nüüd sa oled näinud minu Katarina Jeed, eks ole? Ning ka temal on vali käsi küllalt ja ta paneb mulle nagu vaadile vitsad ümber ning õpetab piitsaga mind koormat vedama." Kerli Mängel 11c
kaevandusse tööle asuma nendes nigelates riietes ja kõlbmatutes tingimustes. Eriti jäid meelde tema lausutud sõnad, et kui keegi tema perekonnast peaks oma varba otsagagi astuma kaevanduste maavaldustele, siis ta kägistaks nad silmapilkselt oma enda paljaste kätega. Seda episoodi pidasin ma tähendusrikkaks seetõttu, et see näitab, kuidas ükski kuritegu ei jää karistamata ning lõppude lõpuks omad vitsad peksavad. Siin kohal peab paika mõttetera - ole väga ettevaatlik oma sõnadega.
Lugemiskontroll. A. Gailit ,,Toomas Nipernaadi" 7) Mille poolest erineb Maret teistest tüdrukutest? 8) Kommenteeri väiteid (too näiteid): a)Niperaadi eitab vabaduse nimel kõike tavalist, reegleid. b) Nipernaadi aitab näha elu teisest rakursist, loob uue tegelikkuse. 9) Milline oli lemmiknovell? Põhjenda. 10) Milline oli sinu arvamus teosest tervikuna? Põhjenda. 7) Maret erineb teistest tüdrukutest kõigepealt selle poolest, et ta on kõige järjepidevam Nipernaadi juttu tühipaljaks lobaks pidama. Elo ja Malle küll kahtlustasid, et tegemist on luiskajaga, kuid jäid siiski lõpuks Nipernaadi võlule alla. Ehk oleks Anne-Marigi Nipernaadisse armunud, kui oleks kuulnud tema mesimagusat juttu või kui tal poleks olnud kedagi teist. Seevastu Maret on tõeline karmikäeline naine, kes ei näita kordagi välja, et talle Nipernaadi üldse meeldib, pigem tahaks ta et too kiiresti är...
juhtuvad sinuga teel sinna kuhu tahad jõuda, mis võib muuta sinu mõtteviisi taaskord. Kuid kui kaua on sinu käitumine moraalselt õige, kui jätkad elamist mõeldes ainult enda kasumi peale? Mis on see piir, mida pead ületama, et aru saada, et mõtled liiga palju endale ja liiga vähe teistele? Selle vastuse saad ainult siis teada kui oled saanud karistada enda tegude eest. Need tagajärjed jõuavad sinuni tagasi ja sa saad enda vitsad kätte selle eest. Näiteks, mees petab enda abikaasat teise naisega, mitte mõeldes tagajärgedele, siis järsku, abikaasa saab mehe pettusest aru ning lahutab temast ning jätab maha. Teine naine samuti saab esimesest teada ja teeb sama. Mees polnud selle hetkeni mõelnud kui moraalselt valesti ta oli käitunud ja kahetseb seda elu lõpuni, kusjuures õpib sellest veast ja lubab endale mitte kunagi nii käituda, sest kui ta teeks seda uuesti, tooks see talle suurt südamevalu
väga reaalsena tunduvaid luiskeid. Ta oli piiritu fantaasiaga seikleja, kes tuli osavalt välja peaaegu igast olukorrast. Kuid oma naise vastu ta ei saanud, tema vastu oli ta kindlasti aus. Kuid seega ei saanud Nipernaadi oma naist ka nii hästi kohelda, kui ta kohtles oma nö ohvreid. Neile võis ta ju valetada. "Kuid nüüd oled sa näinud minu Katarina Jeed, eks ole? Ning ka temal on vali käsi küllalt ja ta paneb mulle nagu vaadile vitsad ümber ning õpetab piitsaga mind koormat vedama." Nipernaadi oli nautija. Oma rännakute juures nautis ta ennekõike loodust. Ta võis tundide kaupa istuda heinamaal ja vaadata päikeseloojangut kuni selle ajani, mil ta jälle tõisma hakkas. Või siis jälle seisis ta mererannas külma tuule käes ning kuulas merekohinat, tundmata mingit ebamugavust. Ta oli suurepärane mees, kes suutis enese jaoks unustada kõik, mis momendil tähtis ei olnud.
Samuti torkab järjest enam silma, et kiirlaenufirmad on turul sama tegijad kui oma algusaastatel. Ehk pisut rohkem piiratud, aga üüratu protsendiga tarbimis- ja kiirlaene pakkuvad firmad ei ole kuhugi kadunud. Mõned aastad tagasi, kui kiirlaenu firmad turule tulid ennustasid kõik minu lähedased ja arvatavasti kogu majanduslikult haritud rahvas, et need kaovad küll kiiresti. Paar-kolm protsenti nõrgameelseid ja naiivseid, kes selle õnge lähevad, saavad oma vitsad kätte. Ülejäänud inimesed on liiga targad, et minna millegi nii labase ja ohtliku õnge nagu SMS laen. Mina, minu lähedased/tuttavad ja suur hulk rahvast eksisid. Kiirlaenufirmad on siiani küllaltki edukad ning selles osas on "kapist välja" tulnud palju inimesi, kellest ma poleks kunagi uskunud, et nad võiks nii rumalad olla. Sellest tuleneb fakt, et paljudel meie seast puudub igasugune väärikus. Samuti eestlaste üheks suureks probleemiks on usu ja koostöövõime puudumine
väga reaalsena tunduvaid luiskeid. Ta oli piiritu fantaasiaga seikleja, kes tuli osavalt välja peaaegu igast olukorrast. Kuid oma naise vastu ta ei saanud, tema vastu oli ta kindlasti aus. Kuid seega ei saanud Nipernaadi oma naist ka nii hästi kohelda, kui ta kohtles oma nö ohvreid. Neile võis ta ju valetada. "Kuid nüüd oled sa näinud minu Katarina Jeed, eks ole? Ning ka temal on vali käsi küllalt ja ta paneb mulle nagu vaadile vitsad ümber ning õpetab piitsaga mind koormat vedama." Nipernaadi oli nautija. Oma rännakute juures nautis ta ennekõike loodust. Ta võis tundide kaupa istuda heinamaal ja vaadata päikeseloojangut kuni selle ajani, mil ta jälle tõisma hakkas. Või siis jälle seisis ta mererannas külma tuule käes ning kuulas merekohinat, tundmata mingit ebamugavust. Ta oli suurepärane mees, kes suutis enese jaoks unustada kõik, mis momendil tähtis ei olnud.
J. M. G. Le Clezio ,,Diego ja Frida Kahlo" Elisabeth Sau 12c ,,Frida Kahlol oli ilus tugev keha ja peened näojooned. tema juuksed olid pikad ja tihedad tumedad kulmud, mis puutusid ninajuurel kokku otsekui rästa tiivad, moodustasid kaks musta kaart pruunide erakordsete silmade kohal. Tal oli ebaharilikult väärikas ja enesekindel ilme ning tema silmis põlesveider tuluke. Tema ilu oli lapselik, aga rind juba hästi välja arenenud." Diegoja Frida lugu see revolutsiooniusust lahutamatu armastuslugu on elav veel tänagi, sest ta on seotud Mehhiko erilise säraga, igapäevaelu meluga, tänavate ja turgude lõhnaga, vaeste kvartalite laste iluga, selle erilise nostlgilise igatsusega, mis mässib endasse päikseloojangul iidsed monumendid ja maaailma kõige vanemad puud. Arvamus ja meenutusi elust Niisiis, on see vist viimane raamat kunstiajaloos, mida lugema pidin. Nüüd on varsti kõik läbi ning ei kujuta ette, kes mind e...
RAEKOOLI ÕPILANE Autor: Gert Helbemäe Tegelased: peategelane Matthis Laule- mündrik Kotsepa kasupoeg, mündrik Kotsep, emand Kotsep - mündriku naine, laulu- ja ladina keele õpetaja Adam Vestigentorius hüüdnimega Torius, aritmeetikaõpetaja Bartholomeus Frölling, rektor Johannes Mönnink, Matthise klassivennad Andres, Klaus, Olf, Sasse Johann jt, Andrese isa pitsmaaker Luick, Andrese ema, rebane Tegevuspaik: 16 saj Tallinn Jutustus räägib 16 saj Tallinnas elanud poisist Matthisest. Teos algab sellega, et Tallinnasse saabuvad hansa kaubalaevaga omapärased külalised, kellel oli tõmmu nahavärv ja kes olid riietatud väga kirevalt, samuti rääkisid nad võõras keeles. Nendega koos tuli maale ka teose peategelane Matthis, kes levitas uudist, et need imelikud inimesed on silmamoondajad, kõhurääkijad ja imeväärsed lendajad, kes annavad mihklipäeval Tallinnas võimsa etenduse. Etendust tuli vaatama tohutu hulk inimesi, nende hulgas ka raekooli- ja ...
tundma end ihaldusväärsetena, samas oma järjekordse lahkumisega murrab ta ka palju südameid. Mees lahkub nende elust sama äkki, kui sinna saabus. Ehkki suve jooksul hullutab ta paljusid neiusid, käitub nendega, kuidas tahab ja on nii-öelda vaba mees, on siiski üks inimene, kes suudab teda mõjutada: tema abikaasa. Vaid abielu, mehe ja naise kooslus, on temale püha. Nagu Nipernaadi lõpus ise ütleb: ,,Abielu paneb vitsad ümber, ükskõik, missugune ka poleks see abielu."
helistada kellasid, taguda esemeid kokku. Arvatavasti oli see kõik mõeldud halbade jõudude eemalepeletamiseks. Mardirituaali juurde kuulus veel tammumine, rohmakas tantsimine ja ülespoole hüppamine, mida on samuti seostatud viljakuse taotlemisega. Igasugune üles upitamine, üles hüppamine ja tõstmine kriitilisel ajal või rituaali käigus taotles suuremaks ja pikemaks sirgumist. Martidel ja kadridel olid alati ka vitsad kaasas, millega pererahvale löödi tervist, kuid ka nuheldi neid, kes olid olnud laisad: lapsi, kes lugeda ei osanud, tüdrukuid, kellel käsitöid oli vähe ette näidata, ninakaid. Usundilooliselt on mardi- ja kadrivitsa seostatud eluvitsaga, mistõttu see võis olla murtud üksnes osa puude küljest - nimelt mõned puud panid inimese ja looma hoopis kiduma, üksnes kask andis igal juhul tervist. 20. sajandil hakati käima koolimajades, kohvikutes, restoranides, nii nagu 19
mõistab Elizabeth, et tegelikult on mr.Darcy hea inimene, mr.Darcy aga leiab, et Elizabeth on eriline oma käitumise ja südikuse pärast. Kaks erinevat inimest osutusid lõpuks siiski üsnagi sarnaseks oma olemuselt ja mõistuselt. Teos jättis mulle isiklikult sügava ja hingesoojendava mulje, pean tunnistama, et teose lõpuks kiskusid ka pisarad silma. Raamatu süzee paneb lugemise ajal mõtlema, kui palju ma ise igapäevaselt eelarvamusi loon ning kuidas mind nö omad vitsad peksnud on. Mäletan seika, mil mind kutsuti teatrisse ning ma olin arvamusel, et etendus on mõttetu ja igav. Samas, kui lavastus lõpule sai, olin mina üks nendest, kes kõige tugevamini kaasa aplodeeris. See seik ja see raamat ongi mind õpetanud eelarvamustest pigem loobuma või neid väga ettevaatlikult enda jaoks selgitama.
64.Magaja kassi suhu ei jookse hiir. 65.Maitse üle ei vaielda. 66.Meest sõnast, härga sarvest. 67.Mida ei saa jõuga, saab nõuga. 68.Mida üks ei või, seda üheksa võivad. 69.Mida Juku ei õpi, seda Juhan ei tea. 70.Mida vihaga tehakse, läheb viltu. 71.Mis kergelt tulnud, see kergelt läinud. 72.Mis täna tehtud, see homme hooleta. 73.Muna õpetab kana. 74.Muna pole targem kui kana. 75.Naer on terviseks. 76.Oled üle koera saanud, saad üle saba ka. 77.Omad vitsad peksavad. 78.Oma silm on kuningas. 79.Pada sõimab katelt, ühed mustad mõlemad. 80.Parem karta kui kahetseda. 81.Parem pool muna kui tühi koor. 82.Parem vaikida kui vaielda. 83.Parem varblane peos kui tuvi katusel. 84.Pill tuleb pika ilu peale. 4 85.Püsivus viib sihile. 86.Riie ei riku meest. 87.Rumal pea on kere nuhtlus. 88.Ruttu tehtud rumal töö, kaua tehtud kaunis töö. 89.Rääkimine hõbe, vaikimine kuld. 90
kolistada, helistada kellasid, taguda esemeid kokku. Arvatavasti oli see kõik mõeldud halbade jõudude eemalepeletamiseks. Mardirituaali juurde kuulus veel tammumine, rohmakas tantsimine ja ülespoole hüppamine, mida on samuti seostatud viljakuse taotlemisega. Igasugune üles upitamine, üles hüppamine ja tõstmine kriitilisel ajal või rituaali käigus taotles suuremaks ja pikemaks sirgumist. Martidel olid 4 alati ka vitsad kaasas, millega pererahvale löödi tervist, kuid ka nuheldi neid, kes olid olnud laisad: lapsi, kes lugeda ei osanud, tüdrukuid, kellel käsitöid oli vähe ette näidata, ninakaid. Usundilooliselt on mardi- ja kadrivitsa seostatud eluvitsaga, mistõttu see võis olla murtud üksnes osa puude küljest - nimelt mõned puud panid inimese ja looma hoopis kiduma, üksnes kask andis igal juhul tervist. Lahkudes soovisid mardid pereisale head viljaõnne, pereemale head karjaõnne, tüdrukutele head
com/Portals/0/images/2009-02/nokti-leeredmond.jpg Autori foto Autori foto http://www.mvol.co.uk/images/content/pet/eq_legcare_02.jpg http://blog.kingsoutdoorworld.com/wp-content/kevinreid502elk2.jpg Lisalugemiseks Kollageen on kõõluste peamine koostisosa, teeb naha vastupidavaks. Kollageeni fibrillid on organiseerunud vastavalt koe vajadustele. Naha sidekoes on nad punutud kokku nagu korvi moodustavad vitsad. Kollageeni fibrillide ruumilist organi- seeritust kujundavad neid sünteesivad rakud - fibroblastid. Piltlikult öeldes nad "roomavad" üle kollageeni kiudude ning avaldavad neile mehaanilist toimet, pakkides neid kokku kihiks või moodustades suuremaid kiudusid. Elastiin on valk, mis annab kudedele elastsuse. http://www.wellesley.edu/Chemistry/chem227/ structproteins/collagen.gif
Kogu rahvas sai aru, et neid on petetud. Kuid seda asja ei jäätud nii. Külalised kutsuti majja edasi pidutsema. Pidutseti kaua-kaua. Peale mõningaid väiksemaid sündmusi läks Ekke tagasi koju. Ta kuulis juba koduväravast, et keegi siristab puu ladvas. See oli tema ja Eneken Üüve poeg, nimeks samuti Ekke Moor. Enekese poeg oli samasugune nagu Neenu poeg Ekke kunagi. Neenu kutsus Ekked enda juurde tuppa ning andis enda pojale vitsad. Lõppudelõpuks sai huligaanist Ekkest siiski korralik ja väärikas mees.
häälitsemist. Adra taha ei astu, püügile ei lähe, võrgud tekitavad talle tülgastust, ent hüpata oravana ühelt puult teisele, see on talle südame järgi. Kellesse ta küll on sündinud, see roju? Teised pojad künnavad kaugeid meresid, saadavad aeg-ajalt vanale emale mõne dollari või naela, kuid see pesamuna on nagu kägu poetunud võõrasse pessa - mida tahad sa selle päevavargaga teha? Kas nuhtle või sõima - see tekitab talle ainult naeru. Vitsad ei tee talle midagi, aga sõim jookseb nagu vihm räästast alla. Ning seda lakkamatut lugemist - kui tuleb Ingelandist, on ta paat täis raamatuid. Vahel katsub ka ise kirjutada värsse ja saadab neid kirjades üksildastele tütarlastele, naistele ja peamiselt Eneken Üüvele. Ühe pikema soperdise lähetas koguni ajakirjale. Ja kui see trükiti, naeris poiss kaua ja lõbusalt, ent loobus kohe sellisest kõlvatusest. "Ekke, roni kohe alla
Just sellised olukorrad näitavadki, kui tugev on suhe, ning mida kumbki pool selles tõepoolest hindab. Antud juhul soovib naine, et suhte välimine külg oleks ilus. Teda justkui mittemateriaalne pool ei teeks õnnelikuks. Mees ei tohiks pead norgu lasta, sest mõte, millest ta mõtleb, on üllas ja aus. Samuti ei ole nende kahe inimese vahel asju, mis peaksid pere lõhki ajama. Nad on noor pere, kes on majandussurutise tingimustes omad vitsad saanud, nüüd õpivad oma vigadest ja soovivad neid mitte enam teha, ning astuvad selleks reaalseid samme.
London; New York: Routledge, 2000, lk. 12. 6 Huntington, lk 122. 2 maismaa-massiivi kaugeimal äärel.7 On selge, et Ühendriigid ja islamimaad on mõlemad väga usklikud ning seetõttu on ka mõlemapoolne retoorika väga jumalakeskne, mida rõhutatakse oma tegevuses väga tugevalt. Euroopa teisest küljest on pigem ratsionaalne keskus, kes on religiooni liigse domineerimise üle ühiskonnas oma vitsad juba keskajal kätte saanud. Hiina ja Lõuna – Ameerika teisest küljest oleksid ideaalsed vahendajad Läänele ja islamile. Hiinat on raske kummalegi poolel paigutada ning tema jätkav majanduslik potentsiaal on tulevikus kahtlemata suure tähtsusega. Lõuna – Ameerika on nii geograafiliselt kui kultuuriliselt seotud selgelt Lääne tsivilisatsiooniga ning oleks üsna ebareaalne, kui nad võtaksid teise suuna ning vastanduksid näiteks Euroopale
8 Ma arvan, et autor tahab selle teosega tõestada seda, et kunagi ei tohi midagi teha kiiruga ning tagajärgedele mõtlemata. Raamatus on selgesti välja toodud naise elu, kes abiellus armastuseta. Ja kuna mehe Charlesi elu oli ka kiire tänu töökohale, ei suutnud ta naisele pakkuda seda, mida viimane ootas. Vaene mees ei saanud arugi, et oli midagi valesti teinud, tema usaldas naist pimesi, ja sai enda vitsad kätte. 8. Tegelaskonna iseloomustus: 9 Emma- Charlesi väga kena naine. Ta oli kangekaelne, nõudis ja ootas elult palju. Vihkas üksindust, igavust ja üksluisust. Ei armastanud enda abikaasat, teda vaadates nägi ta kaltsakat ja mitte midagi ütlevat meest. Charles- Emma abikaasa. Väga abivalmis ja heasüdamlik vaikne mees. Pühendas ennast arstitööle, isegi rohkem, kui enda abikaasale.
osavalt ja kiirest kui ta mõtles välja oma väga reaalsena tunduvaid luiskeid. Ta oli piiritu fantaasiaga seikleja, kes tuli osavalt välja peaaegu igast olukorrast. Kuid oma naise vastu ta ei saanud, tema vastu oli ta kindlasti aus. Kuid seega ei saanud Nipernaadi oma naist ka nii hästi kohelda, kui ta kohtles oma nö ohvreid. Neile võis ta ju valetada. "Kuid nüüd oled sa näinud minu Katarina Jeed, eks ole? Ning ka temal on vali käsi küllalt ja ta paneb mulle nagu vaadile vitsad ümber ning õpetab piitsaga mind koormat vedama." Nipernaadi oli nautija. Oma rännakute juures nautis ta ennekõike loodust. Ta võis tundide kaupa istuda heinamaal ja vaadata päikeseloojangut kuni selle ajani, mil ta jälle tõisma hakkas. Või siis jälle seisis ta mererannas külma tuule käes ning kuulas merekohinat, tundmata mingit ebamugavust. Ta oli suurepärane mees, kes suutis enese jaoks unustada kõik, mis momendil tähtis ei olnud. Ta sai esineda tegelasena, kes ta
rattaid vaid hoopis mõtlesid välja tagantlaetavad tükid. Vaja oli seda selleks, et tõsta laskekiirust. 2. Millal jõudsid esimesed kambersuurtükid Eestisse? ...aga valmistama hakati neid 15. sajandi esimese kolmandiku lõpul, kaudsete andmete põhjal. (Helsingisse telliti Tallinnast) 3. Millised elemendid võimaldavad Tallinna kambersuurtükki dateerida? Sepistatud raud ja sellele tugevduseks ümber tõmmatud vitsad, st. tünnilaadne üldehitus, lafett, kirp võib pärineda 15. sajandist. 4. Kambertulirelvade levik Eestis? Need olid Eestis väga levinud, leitud arheoloogiliselt on neid rohkem kui eestlaetavaid, üksikuid laengukambreid on leitud Tallinnast, Rakverest ja Paidest. Haapsalust leiti kaks kambersuurtüki rauda ja kuus laengukambrit. Haruldane haakpüss Tartust 1. Haakpüsside kujunemislugu
kasutegur aktiivses keelekasutuses küsitav. Aelius Donatase grammatika sõnasõnaliseks päheõppimiseks kulus suur osa kooliajast. Meenub oma kooliaeg, mil tuli pähe õppida grammatikareegleid nii emakeeles kui ka võõrkeeles. Õpetamise puhul ei olnud välistatud ka õpilaste kehaline karistamine. Selle iseloomustamiseks võib ära tuua fakti, et koolmeistrile anti pidulikul ametisseseadmisel tema kutse sümbolina vitsad ja kepp.(Andresen 1997, 58) Uued pedagoogilised tõekspidamised, mis hülgasid vana askeetliku suuna, pääsesid maksvusele kõigepealt Itaalias. Isiksuse arenemise põhimõte jõudis humanistide vahendusel Baltimaadesse 16.sajandil. Euroopas oli tol ajal juba üle 60 ülikooli ja murrang toimus ka Baltimaade hariduses. Kohalik haritlaskond hakkas kujunema 15.sajandil. Pärast Tallinna linnakooli avamist suundusid paljud lõpetanud õppima Lääne-Euroopa kõrgkoolidesse. Kui 14
32. Lapsel valutab sõrm, emal süda. 1.33. 1.33. Üks ema toidab 9 poega, aga 9 poega ei toida ühte ema. 1.34. 1.34. Suits suus ei tee veel poissi meheks ega saapad tee plikat saksaks. 1.35. 1.35. Hea naine vaese varandus. 1.36. 1.36. Pillajast saab ori, kokkuhoidjast kuningas. 1.37. 1.37. Parem üheksa sõpra kui üks vaenlane. 1.38. 1.38. Parem üks vana sõber kui kaks uut. 1.39. 1.39. Oma silm on kuningas. 1.40. 1.40. Omad vitsad peksavad kõige valusamini. 1.41. 1.41. Mis noorelt külvad, seda vanalt lõikad. 1.42. 1.42. Õpi noores eas, kui tahad vanas eas tark olla! 1.43. 1.43. Tarkus on enam kui rikkus. 1.44. 1.44. Targad sõdivad sõnadega, rumalad rusikatega. 1.45. 1.45. Tahad head, ära tee kellelegi kurja. 1.46. 1.46. Ühtegi head ei saa ilma vaevata. 1.47. 1.47. Hooletus ees, õnnetus taga. 1.48. 1.48. Viha ei kõlba asjaajajaks. 1.49. 1.49
oma väga reaalsena tunduvaid luiskeid. Ta oli piiritu fantaasiaga seikleja, kes tuli osavalt välja peaaegu igast olukorrast. Kuid oma naise vastu ta ei saanud, tema vastu oli ta kindlasti aus. Kuid seega ei saanud Nipernaadi oma naist ka nii hästi kohelda, kui ta kohtles oma nö ohvreid. Neile võis ta ju valetada. "Kuid nüüd oled sa näinud minu Katarina Jeed, eks ole? Ning ka temal on vali käsi küllalt ja ta paneb mulle nagu vaadile vitsad ümber ning õpetab piitsaga mind koormat vedama." Nipernaadi oli nautija. Oma rännakute juures nautis ta ennekõike loodust. Ta võis tundide kaupa istuda heinamaal ja vaadata päikeseloojangut kuni selle ajani, mil ta jälle tõisma hakkas. Või siis jälle seisis ta mererannas külma tuule käes ning kuulas merekohinat, tundmata mingit ebamugavust. Ta oli suurepärane mees, kes suutis enese jaoks unustada kõik, mis momendil tähtis ei olnud
võtab. 2.1. Tükklasti pakend ja taara Üks kõige tõhusamaid vahendeid lasti kaitsmiseks välismõjurite eest on selle pakkimine spetsiaalsesse ümbrisesse, mida nimetatakse taaraks. Sõltuvalt väliskeskkonna agressiivsetest teguritest kasutatakse erinevat taarat: jäika, pooljäika või pehmet. Jäiga taara on materjaliks on puit, metall, klaas, plastmass. Pooljäiga taara materjaliks on kartong, vitsad. Pehme taara materjaliks on kangad, polümeerkile, paber. Paljusid materjale, nagu puuvilla, villa, kanepit, kautsukit veetakse pallides. Pallides veetava lasti kaitseks niiskuse ja tolmu eest kaetakse pallid veekindla riide või paberiga. Taara ja lasti vaheline tühi ruum täidetakse tänapäeval kõige sagedamini plastist täitematerjaliga. Täitematerjalina võib kasutada ka laaste, saepuru, korgipuru jne. Iga lastiüksuse taarale kantakse
). Mingi liik peaks kohalik olema. Humal mite samamis õllesees,vaid vanadest humalavartest. Need väädid on üpris tugevad. Niine omavad puud Rogusk pärna juurdunud juurest saadud kiududest saadud kotiriie. Pajuvitstest saab punuda. Punumiseks vajalikud tingimused: ühtlane jämedus, võimalikult väikesed pungad, lopsakaskasv. Urbadega oksad punumiseks hästi ei sobi. Parimon vitspaju:kartulikorvid, mööbel, vitsad on jämedad. Eestis suures osas sisse toodud liik. Peenema töö jaoks sobib punapaju, pikad,peened ja sitked vitsad.Selle tootlikus on väike. Saadud on nendekahe vahel hübriid. Hundipaju- täiesti eesti liik aga väga pikad ja õnad oksad. Võib kasutada veel raberemmelgat: rabe on aastakasvu aluselt. Kaislad vees elav taim millest saab teha pehmeid matte. Pilliroog- saab punuda nö vahevõresid. Lisaks saab katuseid ja soojustuseks(matid) ja pude kaitseks roomatid
Nii tulebki poiss alandlikult puu otsast alla. Nüüd kostub aiast kellegi hüüe Ekke tule siia. Ekke Moor ütleb siis poisile, et mind vist kutsutakse, nüüd ütleb poiss, et ei, ma arvan, et vanaema kutsub mind. Väike Ekke tuleb nüüd lagedale sellega, et Ekke on ta isa. Veidi ajapärast kohtub Ekke oma emaga, keda ta polnud aastaid näinud... Neenu oli väga rõõmus selleüle, et poeg viimaks ometi koju jõudis, kuid ega ta Ekkele jätnud vitsad andmata, nii ta ka tegi. Samal hetkel oli väike Ekke läinud Eneken Üüve juurde ja rääkinud talle, et ta isa on kodus. Ekke ja Eneken said siis kokku ja Eneken küsis viimaks Ekkelt, et kas ta leidis vastused küsimustele mida ta otsis, Ekke vastas sellepeale, et ta käis siin ja seal, kuid parim on ikka meie endi kodus.
muidu saab vitsa. Nii tulebki poiss alandlikult puu otsast alla. Nüüd kostub aiast kellegi hüüe Ekke tule siia. Ekke Moor ütleb siis poisile, et mind vist kutsutakse, nüüd ütleb poiss, et ei, ma arvan, et vanaema kutsub mind. Väike Ekke tuleb nüüd lagedale sellega, et Ekke on ta isa. Veidi ajapärast kohtub Ekke oma emaga, keda ta polnud aastaid näinud... Neenu oli väga rõõmus selleüle, et poeg viimaks ometi koju jõudis, kuid ega ta Ekkele jätnud vitsad andmata, nii ta ka tegi. Samal hetkel oli väike Ekke läinud Eneken Üüve juurde ja rääkinud talle, et ta isa on kodus. Ekke ja Eneken said siis kokku ja Eneken küsis viimaks Ekkelt, et kas ta leidis vastused küsimustele mida ta otsis, Ekke vastas sellepeale, et ta käis siin ja seal, kuid parim on ikka meie endi kodus.
Põhimiku ja turvise vahelises vahevöös asuvad koordikihid. Koordikihtide paigutuse järgi eristatakse diagonaal- (A) ja radiaalrehve (B). Radiaalrehvi põhimiku koordikihid paiknevad radiaalselt, randist randini. Diagonaalrehvidel asuvad koordiniidid võrguna, üksteise suhtes 95...115 kraadi all. Külgmik kujutab endast külgmist kummikihti, mis kaitseb mantli külgi vigastuste ja niiskuse eest. Mantli servades on terastraadist südamikud ehk vitsad. Kummeeritud riidest randilint kaitseb mantli rante hõõrdumise eest. Lohv on rõngakujuline õhutihe ventiiliga mahuti. Pöiavöö on kummilint, mis on pöia ja lohvi vahel. Ta kaitseb lohvi vigastuste eest. Rehvide mõõtmed kantakse mantli külgedele kas tollides või millimeetrites. Näiteks tähistuses 6.5 13 näitab esimene number profiili laiust B, teine ratta pöia läbimõõtu d tollides (1 toll 25,4 mm). Mantli küljele kantakse ka tähtedega rehvi tüübi tähised
• Suur osa vanasõnadest on rahvusvahelised Kõnekäänud • Piltlik tähendus mille tähendus ilmneb kontekstis. • Olulised on sõnapaarid, mis moodustavad kontrasti või analoogia. • „ Kõhn nagu luu ja lahk“ • „ Rikas nagu Riia kikas“ • „ Loll nagu labidas“ • Kajastub ka ennemuistse eluolu • „ Tuli nagu tuld tooma“ • „ Karjub kui ratta peal“ • „ Vitsad soolas“ • „ Vastu oksa tegema“ • Kõnekäänud tekkisid ka teistes rahvaluule liikides, kus võeti igapäevasesse käibesse. Eesti rahvakalender, tähtpäevad ja pühad • Rahvakalendriks nimetatakse Eestlaste pärimuslikku ajaarvestuse ja tähtpäevade süsteemi millega seostuvad ka teatud uskumused ja kombed. • Rahvakalender on ajajooksul muutunud ja erinevates allikates mõjutusi saanud(ristiusk, slaavi kultuur)
suu lõhki; Käbi ei kuku kännust kaugele; Häda ajab härja kaevu; Tühi toob tüli majasse; Valel on lühikesed jalad; Veereval kivil ei kasva sammalt; Terav kirves leiab kivi; Tühi kott ei seisa püsti; Oma kiitus haiseb; Ülekohus ei seisa kotis; Uus luud pühib puhta toa; Käsi peseb kätt; Hea sõna võidab võõra väe; Õige hõlma ei hakka ükski; Kingitud hobuse suhu ei vaadata; Hunt hunti ei murra; Jagajale jäävad näpud; Omad vitsad peksavad kõige valusamini; Aeg annab head nõu 9 B. Mittevõrdusliku vormiga koondlaused korduvate predikaatkomponentidega Naistel on pikad juuksed, lühikesed arud; Talupojad toitvad saksad ja sandid; Jaagobipäevast jääb kaste künka ääre, hall aja ääre; Heategu ei põle tulle, ei upu vette; Maailm läheb vanemaks ja pääv-päävalt ikka targemaks C. Võrdused ja võrdlused · Mitmesugused on-köitmega seotud võrdusstruktuurid (sh
saanud liisu, anti liktorite kätte. Liktorid peksid teda algul vitstega ja raiusid siis pea maha. Nende vaprate hulgas kutsus välja kõige rohkem kaastunnet üks kahekümneaastane Aemilius Glabrio nimeline noormees. Lahingus oli ta gladiaatoritele vapralt vastu astunud ja isega haavata saanud. Ta ei põgenenud vaid oli kaasa haaratud põgenejate poolt. Kuid ikka langes tema peale halastamatu liisk ja ta pidi surema. Siiski tehti tema karistus lihtsamaks. Vitsad jäeti välja, temalt raiuti lihtsalt pea maha. Isegi Crassusel olid pisarad silmis, kui noormees tapeti. Pärast seda kui tapetud olid maetud, lahkus Crassus oma sõjaväega spartacuse vastu. Viieteistkümne päevaga jõudis preetor järele gladiaatorile. Kolme päeva pärast teatas kontubernaal Crassusele, et gladiaator on tulnud väga tähtsad asjad läbirääkima. Gladiaatoriks osutus Eutybis, kes tuli oma relvakaaslaseid reetma. Ta rääkis vaenlasele gladiaatorite plaanid,
võtab pinda seinalt ja torkab selle varrega Jaani kõrge viltkaabu külge. Sedamaid muutus Jaan viljasambaks. Need kaks meest pugesid tagauksest välja ning just sel hetkel astus sisse kubjas. Kubjas küsib, et mis pagan see on, kõik haopinud rapperukkid täis. Rehepapp vastab, et viljakas aasta. Rehepapp lisab veel, et kust kubjas teadis, et seal need kotid on, et ega ta ise neid enne sinna pannud ja unustanud neid sinna. Mõlemad vaikivad. Vahimees, kus vitsad? Pärast lõunat tõi kubjas Päärnale käsu, õhtul paruni juurde minna. Sama lugu oli ka Kai-ga (tüdruk, kellel kubjas pea veriseks lõi). Kai arvas, et see on ülekohus, et tal pekstakse pea veriseks ja veel kutsutakse kohtu ette ka veel. Kohtus piitsutati neid soolvees kastetud vitstega. Kui õhtul Kai ja Päärn paruni juurde läksid, määras parun neile karistused: Kai-le 30 soolast ja Päärnale 50 soolast, mille Päärn kaupleb 40
võtab pinda seinalt ja torkab selle varrega Jaani kõrge viltkaabu külge. Sedamaid muutus Jaan viljasambaks. Need kaks meest pugesid tagauksest välja ning just sel hetkel astus sisse kubjas. Kubjas küsib, et mis pagan see on, kõik haopinud rapperukkid täis. Rehepapp vastab, et viljakas aasta. Rehepapp lisab veel, et kust kubjas teadis, et seal need kotid on, et ega ta ise neid enne sinna pannud ja unustanud neid sinna. Mõlemad vaikivad. Vahimees, kus vitsad? Pärast lõunat tõi kubjas Päärnale käsu, õhtul paruni juurde minna. Sama lugu oli ka Kai-ga (tüdruk, kellel kubjas pea veriseks lõi). Kai arvas, et see on ülekohus, et tal pekstakse pea veriseks ja veel kutsutakse kohtu ette ka veel. Kohtus piitsutati neid soolvees kastetud vitstega. Kui õhtul Kai ja Päärn paruni juurde läksid, määras parun neile karistused: Kai-le 30 soolast ja Päärnale 50 soolast, mille Päärn kaupleb 40
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
