Elu pisiasjad Iga pisiasi paneb aluse millelegi uuele, ilusale ning ahvatlevale ja nii juhtus ka selle, teismelise poisi Fedjaga, kellel juba lapsepõlvest peale on olnud unistus saada maailma parimaks tennisemängijaks. Isa rahapuuduse ja ema töötuse tõttu ei ole Fedjal olnud meeldiv lapsepõlv, sest elades ja kasvades tänavatel on ta näinud ümberringi palju vaesust, nukrust ja ka allaandmist. Tahes tahtmata on Fedja pidanud sõpradega mängimise asemel tegema juhutöid, et aidata kaasa oma pere paremale elukvaliteedile. Igal vabal hetkel üritas ta ka oma unistust täide viia, tehes trenni nii palju kui vähegi võimalik. Kuna poisikratil polnud võimalik rentida endale väljakut, rääkimata eratreeneri palkamisest, siis pidi ta leppima vastu maja seina mängimise ja metsas füüsise arendamisega,
Inimene ja inimsuhted: · Kaheldes jõutakse tõeni... Cicero · Põrgu, see on teised. Sartre · Kui me ei aita üksteist, siis kes seda veel teeb. Barbara Mandarell · Õnn sõltub meist endist. Aristoteles · Kuni jätkub jõudu, käid püstipäi, kuigi jäljed su kannul kohe vajuvad täis. hando Runnel · Ainult lapsed suudavad naeratda nii, et selles pole nukrust. Artus Alliksaar · Alles hämaras hakkavad silmad päriselt nägema. Jaan Kaplinski. · Inimese iseloom on tema saatus. Herakleitos · J.D.Salingeri teoses kuristik rukkis saab näiteid tuua holdeni suhetest, ta oli kinnine inimene ning ta ei suvatsenud suhelda teistega, kui polnud millestki targast rääkida, ta mõtles isegi kolimise peale ning tahtis tumma mängida, et end mitte vaevata rääkimisega. holdeni jaoks oli pere tähtis
ROMANTISM REALISM Romantism tekkis 18. sajandi lõpus Realism tekkis 19. sajandi 30. aastatel. Saksamaal. TUNNUSED : TUNNUSED : * Romantism väärtustab isiksust, tema * sotsiaalsus, tõepärane pilt tegelikkusest ; elamusi ja tundeelu, igatsusi, lootusi, * täpne, usutav, elutruu miljöö ; armastust ja õnne, aga ka nukrust ja * sündmustiku asjalik, rahulik külg, teoste müstilise maailmavalu meeleolusid. ülesehituses arvestatakse vaid nähtavaid * Romantismilised kangelased on enamasti fakte ja nende omavahelisi suhteid, mida uhked, ülimalt tundeerksad, erandlike õpitakse tundma kogemuste kaudu ; vaimuannetega inimesed. * ühiskondlike olude kriitiline käsitlemine ; * oma kaasaja elulaadi ja kommete analüüs ;
tuulte meelevallas, siis varjuaias kaitsevad puukroonid meid liigse kuumuse ja tuule eest. Taimede valik varjuaeda on suur. Ei tohiks ajada segi varjutaimi ega varju taluvaid taimi. Varjuaeda on lihtsam ja vabam kujundada kui teisi aia osi metsaaed ja varjuaed on osaliselt kattuvad mõisted. Vari ei tähenda automaatselt hädaolukorda. Vari piirab küll taimede valikut, kuid varjuline aed ei tarvitse olla igav. Varjuala lehtede ja õite värvus on tihti taotletult mitmekesine, et leevendada nukrust, mida varjuaias tihti võib kohata Enamik varjupüsikuid on pärit põhjapoolkera erinevatest varjulistest lehtpuumetsadest ja need kasvavad sarnases kasvukohas aias meelsasti. Metsaaias on kerge kasvatada püsililli. Suurte puude varju ei tule ka põlluumbrohud, välja arvatud varjus hästi kasvav harilik naat, mis tuleb enne varjutaimede istutamist hävitada ja levik varjuaias takistada. Varje on mitmesuguseid: suurte puude, maja, heki või tara vari. Neis piirkondades on kõige
Sergei Rahmaninov 1873-1943 Elulugu Rahmaninov oli vene helilooja, pianist ja dirigent, samuti ka viimane romantik vene muusikaajaloos. Rahmaninov sündis Novgorodi kubermangus oma vanemate mõisas. Kuna ta pere oli väga musikaalne, siis hakkas ta 4aastaselt klaverit õppima. Komponeerimisega hakkas Rahmaninov tegelema 16 aastaselt. Professionaalse muusikahariduse sai ta Moskva konservatooriumis, kus õppis esmalt klaverit ja hiljem ka kompositsiooni. 1892. aastal lõpetas Rahmaninov konservatooriumi kuldmedaliga ja tema diplomitööks sai ühevaatuseline ooper `'Aleko'', mis ka hiljem Suures Teatris lavastati. 1897. aastal kutsuti ta Mamontovi ooperiteatrisse teiseks dirigendiks. Samuti 1897. aastal langes helilooja depressiooni ega kirjutanud kolm aastat ühtegi teost. 19041907 oli ta juba Moskva Suure Teatri dirigent. Pärast Oktoobrirevolutsiooni emigeerus Rahmaninov USAsse. Siit alates keskendus ta peamiselt klaverimängule...
Üdi ja Johnny B. Isotammega. Luulekogu ilmus aastal 1971 sarjas ''Loomingu raamatukogu''. Joel Sangal on ilmunud 4 luulekogu: 1. ''Abisõnad'' (1983) 2. ''Vigade parandus'' (1988) 3. ''Loomariik'' (1991) 4. ''Ohvitseride maja'' (2008) Viimase luulekogu ''Ohvitseride maja'' on teiste luulekogudega võrreldes palju süngem ja jääb selline mulje, et autor otsib traagikat, samuti Joel Sanga sarkasm mõjub nukrust tekitavalt. Joel Sanga artiklikogud: 1. ''Päripäeva vastukarva. Kirjatöid aastast 1976-1986'' 2. ''Espresso. Valik tööhüpoteese'' (kirjutisi aastaist 1987-2010) Joel Sang "Laul sõpradest" luulekogust ''Abisõnad'' Kui huupi äigad, tihtipeale tabad sa kogemata mõnda sõbrameest. Võib-olla sõbrad puu all pikutavad, ei oska hoida sinu kivi eest. Võib-olla vader vaikselt roomab rohus, kui talle peale vajub sinu kand. Sa vaata alati, kas keegi pole ohus,
Armastusromaan Noorsooromaan Ajalooline romaan Kriminaaljutustus Psühholoogiline romaan Õudusjutt Kunstmuinasjutt ROMANTISM: Tekkis 18 sajandi lõpus Prantsusmaal Tunnused: tunded ja elamused,kangelased on uhked ja erakordsed,väärtustab lootust,armastust,õnne ja nukrust,pöördutakse mineviku poole,tegelased on vastantatud(hea ja kuri), ebatavalised tegevuskohad,pakub tundeid,erandlikkuse toonitamist. Esindajad:Walter Scott-"Ivanhoe" James Cooper-"Hirvekütt" Aleksandr Puskin-"Tuisk" Alexandre Dumas-"Kolm musketäri" Victor Hugo-"Hüljatud" Edgar Allan Poe-"Keeris"
ilmaliku muusika areng · kiriku ja ilmalik muusika mõjutasid teineteist kõrvuti levides ja arenedes · 17 saj. linnades tekkisid linnalaul ja romanss · enamasti salmilaulud, mida lauldi : klaveri, harfi, viiuli, kitarri, mõne väikese ansambli saatel, lähedased rahvalaulule · sisuks : teemad, mis olid seotud linnaolustikuga ja armastuslüürikaga · 18 saj. lõpu ja 19 saj. kuulsamad romansimeistrid : A. Ljabjev, A. Varlamov, A.Guriljov · romansid väljendavad : nukrust, igatsust, neis on tundeküllane meloodia Instrumentaal muusika · mõjutas LääneEuroopas leviv romantism · esimesed instrumentaalteosed olid lihtsad tantsud, variatsioonid, või muud palad, mis olid mõeldud eelkõige koduseks musitseerimiseks mõisted skomorohhid rändmuusikud 1117 saj. kant ilmaliku tekstiga laul psalm kirikulaul talupoja laul laadirikas laul, palju erinevaid taktimõõte uus linnalaul mazooris ja minooris, lihtne ja sentimentaalne laul
,, .. võitluses põlevaid südameid sööb. Loomises loidab, kumades kustub." Elu tule tuha-ase on püha, kuid püham veel on punane elu tuli. Tuleb olla tänulik kõige eest, mis meil on ning tuleb osata hinnata elu. Need kolm luuletust on kõik positiivsed. Kui esimeses ja viimases luuletuses on ka millestki kurvast kirjutatud, siis luuletus ,,Mehed" on vaid innustav ja edasiviiv luuletus. Neist luuletustest võib lugeja leida lootust ja motivatsiooni, sest Suits kirjeldab ka nukrust ja halba seal, aga ta pöörab selle kõik positiivseks sellega, et näitab kohe ka helgemaid külgi. Näiteks ,,Aeg juua joobunuks armastusest" on lõpuks saabunud nende aeg, et olla koos ja nautida täiel rinnal. Samamoodi ka ,,Elu tuli", kus räägib, et see võib olla nii tore ja õnnelik, kuid ka nuker ja valus, aga keskendub siiski heale ja luuletustest jääb õhku rippuma positiivsust.
Nüüd on teie kord kanda seda pärandit edasi ja anda see üle järgmisele põlvkonnale. See on suur vastutus, edu selleks! Kallis sõber, mida siis sulle kaasa soovida! Soovin visadust ja tahet. Pea meeles- kes tahab, saab alati! Soovin õnne, sest õnne pole kunagi ülearu. Tahaksin teile pühendada ühe oma kalli sõbra luuletuse: On kitsaks jäänud klassiruum, Uks klassist viib, seal maailm suur. Vaid mõnda aega nukrust põed, Saad selgeks mõned elutõed. Saad teada mis võlts, mis eht. Saab leitud oma ristikheina õnneleht. Mis muud kui õnn kaasa, 2008 see on sinu lennuaasta. TUULT TIIBADESSE!
Tommy Hellsten märgib, et alkohooliku perekonnas kujuneb välja kolm reeglit: ära kõnele, ära tunne, ära usalda. Vaikimise abil jäetakse alkohoolik rahule. Temast ei kõnelda enam. Alkohooliku perekonna lapsed on lojaalsed oma vanematele ka siis, kui neid on halvasti koheldud. Lastel on sagedased nutuhood, mille põhjust nad ei oska Seletada. Teine reegel – ära tunne, tähendab, et alkohoolikule tehakse rohkem ruumi. Üksnes alkohooliku nägemine äratab erinevaid tundeid: viha, nukrust, üksindust, hüljatusetunnet. Üha enam kaotab laps oma personaalsust ja lõpuks kujuneb tema sarnaseks. Kolmas reegel – ära usalda muudab lapsed kõige üksildasemaks olendiks siin maa peal. Laps kogeb, et ta ei saa usaldada oma vanemaid ja see kogemus laieneb tervele maailmale. Usaldus mõjutab lapse võimet vastu võtta teiste tundeid ja väljendada omi. Tunnete kaudu me suudame läheneda teistele inimestele. Tommy
Londonisümfooniat, number 101 (Kell), nr. 94 Üllatussümfoonia jpm. Tema sümfooniad on saanud ka pealkirjad (nt "Lastesümfoonia, kus kasutati laste instrumente). Haydni viisi kasutatakse Saksamaa hümnina. 2) Wolfgang Amadeus Mozart oli austria helilooja, Viini klassikalise koolkonna esindaja. Mozarti muusika on mitmetahuline ja peenekoeline. Tema vaimukus on graatsiline, tema tundeväljendustes on sügavat õrnust, mõnikord nukrust ja valugi. Mozarti muusika on ainulaadselt viisirikas, meloodiad on nõtked ja mitmekesised.Ise ütles ta nii: "Muusika, ka kõige kohutavama olukorra kujutamiseks, peab jääma muusikaks. Peab haarama oma iluga." Küllaltki palju kasutas ta polüfoonilisi võtteid, eriti pärast põhjalikumat süvenemist Bachi loomingusse. Mozarti muusika harmoonias on palju uudset. Tihti ärritas tema muusika kaasaegseid julgete modulatsioonidega
Väga tuntud on just Tatjana kirjastseen esimesena mainitud ooperist. Tema ooperid olid dramaatilised ning psühholoogilised. Need sisaldasid palju emotsioone nagu kõik teisedki teosed Pjotri puhul. Just need kaks mainitud ooperit lõppesid ka traagiliselt. Ooperitega ta püüdis jõuda inimesteni otse läbi kogetud sündmuste elu jooksul. Kuulates palasid filmist, kuuleme, et läbi jooksevad väga paljud erinevad tunded. Tunneme ära igatsust, dramaatilisust, samuti nukrust. Need väljenduvad paljuski tema sümfoonilises muusikas. Siinkohal võin välja tuua 6. sümfoonia (2. osa ,,Kallis Mari", lõpuosa jne). See on kunstiteos ja väga oluline Tsaikovski loomingus. Peale selle teose esmaettekannet, seal ta seda ka isiklikult dirigeeris, helilooja suri. Meloodiad olid Tsaikovskil täiesti äratuntavalt ülevalt alla tulevad. Tema loomingu hulgas on aga ka rõõmsameelsust. Kõige paremini tuleb see välja tema klaverikontserdis nr. 1
a. Juhan Liivi luules võib eristada nelja suurt teemat: loodus-, armastus-, isamaa- ja mõtteluulet. Liivi looduslüürika kuulub eesti luuleklassikasse. Loodus ei ole tema luules dekoratsioon vaid nähtus iseendas: realistlik detailides ja hingestatud oma olemasolus. Tundis enda seotust sügisega. Sügisilmade vaheldusrikkus sobib iseloomustama ka kirjaniku looduslüürika kaht põhitooni: valgusküllast optimismi ja halli nukrust. Liivi loodusluulele on omane tundeintensiivsus, kujundiline täpsus ja filosoofiline mõtestatus. Liivi armastuslaulud on enamasti lühikesed ja tabavad pildistused, kus on olulisel kohal kordus ja muusikaline rütm. Tema silmis kehastab armastus ilu ja õnne, ta toob päikese ja peletab mure. On kirjutanud armastuslaule ka emast. Isamaa saatust tunnetas läbi enda elu traagika. Tema isamaalüürika on valdavalt pihtimuslik, selles põimuvad ahastus (Eesti ränga
vaigistab ja hellitab nagu meri. Schelling on öelnud, et sinine on magava mere rahu. Kandinsky leiab, et sügavsinine tundub läbistava jõuna: mida sügavam sinine on, seda enam kutsub ta inimesi lõpmatusse, äratab temas soovi puhata, kuid võib tekitada ka ülitundlikkust. Sinine on taeva värvus. Mustjassinine väljendab mõõtmatut nukrust, kurbust. Rudolf Steiner iseloomustab sinist valgust neelavana, sinisesse võib uppuda. Goethe on öelnud, et sinine on köitev eimiski- niisama meelsasti, kui saadame pilguga eemalduvat, niisama meelsasti vaatame ka sinist.Ja mitte ainult seepärast, et se värvus meid ei rõhu, vaid ka seepärast, et takutsub meid kaasa. Vanas Roomas peeti sinist jumalate värvuseks. Slaavlastele on sinine olnud hädade eest kaitsjaks,
Tuul selle udu kord laiali ajaks. 2. Kevade luuletus: ,,Ühele lapsele" Luuletuse peategelaseks oli rõõmsameelne laps, kes lustis ja tantsis kergemeelselt ringi, tuues rõõmu kõikjale enda ümber. Seda hinnati, sest sellisel kurval leinaajal oli lausa vägitegu kaotustele naerdes vastu minna. Oma olekuga tõi ta rõõmu ja naeru ka suuremate hinge, kaasaarvatud ka autorisse. Lapse naer lõikas autori raamatutest ära nukruse. ,,.. su hele naer mu raamatute nukrust läbi lõikas kui järve aer." Laps oli autori jaoks justkui kevadekuulutaja. Aeg, mil kõik rõõmsamaks muutub, oli saabunud. 3. Talve luuletus: ,,Meie aja muinasjutt" On pime, on külm, on talv. Liialt pime ja lõputu öö. Tundub nagu väljapääsu ei olekski, kuid lõpuks on märgata lootust taamal nähakse tuttavaid talusi. Energia oli tapnud päevane töö ning järgmisel hetkel magataksegi magusalt voodis ning nähakse ilusat und. ,,Mis sääl vastu paistvad ööst?
Ja vili lookas palaval löönd längu lõunapäikse all. Ja palava käes peab ta ka ükskord valmis küpsema! Jah, soojust ahmib loomurind ja eluks muutub mullapind! („Lõuna“) Kui vaadata tervikuna Liivi luuletusi, siis pole erandiks ka sügise kohta kirjutatud luuletus - ka see on täis liivilikku nukrust. Sügise algus muudab tihti ka minu meele nukraks. Päevad on hallid, sajab vihma, tuul tugevneb. Linnud alustavad oma rännakut soojale maale ning loodus on kurnatud ning väsinud ja valmistub talveunne jääma. Järele jääb vaid mudane puru, suured porilombid ja raagus puud. See tekitab väga tühja tunde. Ainsaks lohutuseks on teadmine, et ka loodus vajab õitsemiseks ja säramiseks puhkust. Aga sügis annab alguse ka uutele metsaasukatele - seentele. Pidevast vihmasajust saavad nad juurde
Sõidan üle õue, Öö on selge. Kõrgel kuu. Virr, võrr, võrinal Läige üle lume. Kõnnin teel kui kõue. Piitsa plaksutan: Härmas seisab iga puu. Nõõ, nüüd jookse ruttu! Taevaserv on sume. Laulu laksutan, Pole nukrust, nuttu. Tuled paistavad siin ja sääl Kirr, kõrr, kõrinal säral läbisegi... Las nüüd hobu traavi! Virr, võrr, võrinal Eemalt kuulda kiunuv hääl: Karta pole kraavi! rigisemas regi. Ohje hoian ma Kindlasti kuis vaja: Vaikne, ilus talveilm...
Kummagi totalitaarse riigi otsatut kurjust sümboliseerib ilmekalt loomade vedamiseks mõeldud vagun – Stalin kasutas neid miljonite inimeste saatmiseks Gulagi laagritesse ning küüditamiseks kodumaalt tuhandete kilomeetrite kaugusele; Hitler lasi neis transportida miljoneid inimesi koonduslaagritesse, millest mitu asus ka Eestis. Seal ruumis olid lood inimestest, kes olid need teekonnad läbinud, osa neist tuli tagasi, paljude teekond katkes igaveseks. Neist lugudest leiab sügavat nukrust, kuid ka lootust. Järgmine osa „Eksiilis“, jutustas võõravõimu hirmus Eestist põgenenud inimestest, kes arvasid, et sõja lõppedes saab kodumaa taas vabaks, ning neil on võimalik tagasi tulla. Paraku nii aga ei läinud ja naasmise asemel tuli veeta aastaid põgenikelaagreis ning seejärel uues riigis oma eluga otsast pihta hakata. Sõbrad ja sugulased pillutati üle maakera laiali, ent tahe koos tegutseda ja usk
silmad oleks täitunud pisaratega, aga ta sisu oli külmunud, Ta suutis mõelda ainult oma sõpradele ja Piiale. Vaikselt heitis ta pikali ja sulges silmad. Järsku nägi ta pimestavat valgust ja miski suur ja soe haaras ta külmast kehast. See suur asi oli peremehe käsi, kes märkas, et Keefiripoiss oli vale koha peale sattunud ja asetas Keijo õigele, alt neljandale riiulile, kus oli ta kodu. Peti Piia oli peale Keijo lahkumist nutnud kibedaid pisaraid ja terve nende hubane korrus oli nukrust täis, kõik Keijo sõbrad olid kurvad. Aga nüüd oli see möödas. Keijo tagasituleku auks peeti suur pidu, kus Keefiripoiss jutustas lugusi külmast tipust, mis oleks võinud talle külma lõpu tuua. Keefiripoiss aga tõotas Peti Piiale, et ei jäta teda enam kunagi ja sellel samal peol nad abiellusid. Ja kui nad veel hapuks pole läinud ja ära pole joodud, elavad nad õnnelikult siiamaani.
JAAPAN NO-teater – Algselt oli need usupühadel korraldatud draamaetendused, sisult lüürilis-melodramaatilised. Näitlejateks ainult mehed. See on väga herolinie, kangelaslik. Tihtipeale muinasjutulise või ajaloolise taustaga. Näitlejatel on ees maskid, laval ei olnud dekoratsioone(või väga vähe) kohustulik oli foonile maalitud mänd. Liikumine on pantomiimilaadse tantsuga. Tausta muusikaks on flöötdid jakäsi trummid. See pole realistlik. Kabuki – algselt oli see nii meeste kui ka naiste poolt esitatud, siis aga prostitutsiooni probleemi tõttu 1628. keelati naised ja poisikesed ära. Näitlejad kannavad meiki, mitte maske, peavad olema hea füüsilise ettevalmistusega, mehed on näinud aastaid aega, et osata naist mängida. Peamiseks teemaks on perekonna-, olustiku ja lembedraamad. Erinevad NÕ tetrist sest on tempokad, kärarikkad, kirevad ja pingelised. Bunraku – nukuteater. Nukke kutsutakse – ...
tagaplaanile. Mõlemad luuletused on sisuliselt tugevad ja sügavad, täites enamus kuid mitte kõiki põhinorme luulekaanonisse kuulumiseks. Seega ei ole võimalik ainuüksi luule sisulisele küljele keskendudes hinnata luuletuste kuulumist luulekaanonisse. Nukrameelsuse poolest võiksime ju Alveri luule luulekaanonisse liigitada, kui silmas pidada tema luuletuses kajastuvat melanhoolset meeleolu. Kolgi puhul ülemäärast nukrust täheldada ei ole, pigem võib öelda, et tema luuletus on kirjutatud läbi huumoriprisma, isikustades luulet ning andes talle manipulaatorile omased tunnused, mis toonilises mõttes samuti positiivne omadus luulekaanonisse kuulumiseks on. Argiseks ei saa pidada kumbagi luulet, mistõttu võiksid toonilises mõttes mõlemad luuletused olla osa eesti luulekaanonist. Kolgi luuletuses torkab silma kirjavahemärkide ning esisuurtähtede puudumine. Vormiliselt
Oma esimeste saarekesteni ei jõua me päris ilma abita ning just vanemad ongi need, kes annavad meile selle esimese tõuke, mis paneb paadi triivima selle saare poole. Enamasti püüavad esivanemad meie esimesed sihid ja soovid täide viia ja saame tunda lõbu ja naudingut lapseks olemisest. Kahjuks on aga ka neid, kelle vanemad ei suuda või ei taha oma järglastele pakkuda parimat ning juba pika teekonna alguses on nad sunnitud tundma suurt muret oma ideaalini jõudmisega ja nukrust, et neil pole võimalik sinna pääseda. Mida aeg edasi seda pikemaks vahemaad meie saarekeste vahel venivad ning üha kärestikulisemaks muutuvad veed, millel edasi triivides peame kohale jõudma. Noore inimese elus muutub ettekujutus sellest toredast paigast kuhu ta peab välja jõudma üsna mastaapselt. Me ei vaja enam mängukaru ja kaelkirjakut, vaid tahame juba materjaalseid rikkusi ja et meid võetaks täiskasvanutena ja saame teha sama mis nemad
Jaan Kaplinski Koostanud : Raili Mitt Liisi Iling Agnes Rääk Maris Paumets Elulugu · Sündis 22. jaanuaril 1944. aastal Tartus · Lõpetas 1958a.Tartu 1.Keskkooli, 1864a.Tartu Ülikooli prantsuse filoloogina · Töötas erinevatel aladel Tallinnas ja Tartus · Oli vabakutseline kirjanik · Oli professor mitmes Euroopa ülikoolis · Alates 1968 aastast Eesti Kirjaniku Liidu liige · 19921993a kuulus Riigikokku · 1969a. Abiellus Tiia Toometiga, kes on kirjanik · Jaan Kaplinskil on kolm poega ja kaks tütart · Praegu on Kaplinski Võrumaal väiketalupidaja Looming Luule Proosa Lasteraamatud Luule Käoraamat . Luulet 19561980. Jäljed allikal (196...
Ta oli haruldase kuulmisega ja fenomenaalse muusikalise mäluga. Kirjutas esimese muusikapala 4-aastaselt ja 6-aastaselt mängis õukonnas. 19 Nimeta ja iseloomusta Mozarti instrumentaalteoseid (žanrid, teoste nimed) - (Mozarti looming oli Viini klassikutest kõige itaaliapärasem, tema muusika oli järskude kontrastidega, mitmetahuline ja peenekoeline. Tema vaimukus on graatsiline, tema tundeväljendustes on sügavat õrnust, mõnikord nukrust ja valugi. Mozarti muusika on ainulaadselt viisirikas, meloodiad on nõtked ja mitmekesised.) - 27 klaverikontserti, 41 sümfooniat (tuntuimad: Es-duur, g-moll, C-duur). 20 Nimeta ja kirjelda Mozarti oopereid. 1) „Figaro pulm“ – koomiline ooper, tegevus toimub ühe päeva jooksul, liberetto aluseks on prantsuse komöödiakirjaniku komöödia. Teose peategelane on sevilla habemeajaja Figaro ja tegevuseks on tema armastus Susanna vastu.
Kuigi tema sõnakasutus on veidi lihtsam, ei ole see siiski liialt argine ega ka labane. Seega kuulub Alveri luuletus selgelt kaanonisse, kuid Kolgi teose kohta on jällegi raskem järeldusi teha, sest ühest küljest ta võiks kuuluda kaanonisse, aga teisest küljest mitte. Analüüsist võib järeldada, et Betti Alver selgelt kuulub eesti luulekaanonisse kõikide aspektide poolest – tema luules on teatavat nukrust, vormis originaalsust ning keeleliselt on teos kaunis ja kõlav. Jüri Kolk ilmselt klassikalisesse kaanonisse ei kuuluks, eriti just keeleliselt ja kohati ka vormiliselt. Samas on tema stiil kaasajal üsna tavapärane, seega kui kaanon peaks rohkem avarduma, siis on tal kindlasti potentsiaali ka keeleliselt ja vormiliselt olla osa sellest, sest temaatiliselt on tema luule praegugi huvitav ja mitte liialt argine.
"Võluflööt" on laulumäng. Avamäng on sonaat-allegro vormis ja iga aaria vahel on kõnedialoogid. Viinis oli laulumäng tol ajal tohutult populaarne. Laulumängudel oli kindel temaatika: võitlus hea ja kurja, valguse ja pimeduse vahel. "Võidab inimene, kes ei võta õnne mitte kingitusena, vaid saab selle tänu raskuste võitmisele ja tööga." Mozarti muusika on mitmetahuline ja peenekoeline. Tema vaimukus on graatsiline, tema tundeväljendustes on sügavat õrnust, mõnikord nukrust ja valugi. Mozarti muusika on ainulaadselt viisirikas, meloodiad on nõtked ja mitmekesised.Ise ütles ta nii: "Muusika, ka kõige kohutavama olukorra kujutamiseks, peab jääma muusikaks. Peab haarama oma iluga." Küllaltki palju kasutas ta polüfoonilisi võtteid, eriti pärast põhjalikumat süvenemist Bachi loomingusse. Mozarti muusika harmoonias on palju uudset. Tihti ärritas tema muusika kaasaegseid julgete modulatsioonidega.
Laulumäng. Avamäng on sonaat-allegro vormis ja iga aaria vahel on kõnedialoogid. Viinis oli laulumäng tol ajal tohutult populaarne. Laulumängudel oli kindel temaatika: võitlus hea ja kurja, valguse ja pimeduse vahel. "Võidab inimene, kes ei võta õnne mitte kingitusena, vaid saab selle tänu raskuste võitmisele ja tööga." Mozarti muusika on mitmetahuline ja peenekoeline. Tema vaimukus on graatsiline, tema tundeväljendustes on sügavat õrnust, mõnikord nukrust ja valugi. Mozarti muusika on ainulaadselt viisirikas, meloodiad on nõtked ja mitmekesised. Ise ütles ta nii: "Muusika, ka kõige kohutavama olukorra kujutamiseks, peab jääma muusikaks. Peab haarama oma iluga." Küllaltki palju kasutas ta polüfoonilisi võtteid, eriti pärast põhjalikumat süvenemist Bachi loomingusse. Mozarti muusika harmoonias on palju uudset. Tihti ärritas tema muusika kaasaegseid julgete modulatsioonidega.
sõprade ja teiste kaasmaalastega barrikaadidele. Sõbrad soovitavad Poolast lahkuda, sest nende veendumuses oli saatus määranud C teenida oma rahvast vaid muusikaga.Kohvrisse pakitud kõik teosed. C sõidab Viini, kaasa sõber Tytus Woyciedowsky. C oli majanduslikult võimetu. Esimene peatuspaik oli Viin, edasi Saksamaa. C oli nüüd poliitiline pagulane ja tagasiteed Poola enam pole. Saksamaal hakkab uuesti kirj. Tema teoste helikeel, mis oli ülemeelik , nooruslik ja täis nukrust muutub nüüd tõsiselt tõsiseks, kirglikuks. Sellest kestab üleskutset vastupanule, võitlusele, leina langenute pärast. Tee viib Pariisi.Prantsusmaal leiab uus sõpru ning toetajaid ja peagi tundis, et armastab oma uut kodumaad. Järgnev loomeperiood on viljakas. Tema kuulsus helilooja ja klaveristina levib üle Euroopa. Pariisis on tal tihe side George Sandiga, kes võtab oma kohustuseks hoolitseda C käekäigu eest, põhjuseks ka veel C majandus asjad, mis läksid allamäge
pakuvad eeskätt huvi Mississippi keskjooksust lõuna, kagu ja edela poole jäävad maa-alad. Seal kõlasid ühelt poolt Aafrika päritoluga meloodiad ja rütmid, teisest küljest aga valgete asunikega Euroopast kaasa rännanud ilmalikud ja vaimulikud laulud. 1.1 Jazz liigid Bluus- Afroameerika muusika vormidest on jazzile kõige lähemal bluus. Bluus on eranditult soololaul ja väljendab sageli kohapeal improviseerituna üksikisiku tundeid.Kuna bluus (blues) tähendab inglise-keeles nukrust,siis on enamik bluuse nukra või kurva sisuga. Menestrelid- Menestrel ehk prantsuse päritolu rändmuusikud rändasid mõõda riiki ringi ja etendasid oma etendusi.Neid näidendeid etendasid akrobaadid, parodistid, jõumehed ja kääbused. 1.2 Tänapäeva jazzi Kahekümmnenda sajandi jazzi ei saa iseloomustada üheainsa stiiliga. Pidev segamine ja ristamise protsess purustas kategooriad ja ignoreeris piiranguid. Selle ajastu teeb põnevaks tohutu mitmekesisus
vanemad õed-vennad. Ta ei suuda oma elu korraldada. Rahata olek muudab sellise ema kurvameelseks ning tihti vajub ta peale laiskus. Lapsed tegelevad lohakile jäetud kodus ise enestega. Tavaliselt on sellised emad paljulapselised, kellel pole vajalikul hulgal vahendeid pere ülalpidamiseks. LAPS:Pole raske eeldada, et selle pere lapsel puudub intellektuaalne areng. See on väike tatine viriseja, kes soovib mingilgi moel tähelepanu võita. Lapse - tihti "kustunud" - silmadest võib lugeda nukrust. Talle on võõras esteetika ja ilu. Isegi täiskasvanuna ei oska ta ennast maitsekalt riietada, ning ilus elu, mis talle vastu vaatab läikivate ajakirjade lehekülgedelt, näib talle saavutamatu. Reeglina ei ole tal kõrgemat haridust ning kultuursete inimeste seas tunneb ta end halvasti. Temast võib saada tööliste hulgas hinnatud spetsialist. Tema jaoks on kõige raskem toime tulla erandlike olukordadega. Kogu ta elu peab olema üles ehitatud alluvusprintsiibile
Samas on vähemalt mehe noorusajal kirjutatud armastusluulest võimalik välja lugeda probleemseid suhteid, mida Visnapuul pole õnnestunud positiivselt abielusadamasse tüürida. Juba 27-aastaselt mahtus Henrik Visnapuu loomesse lihtsuse ja eluõnne kõrvale ka tüdimust ning pettumust, mida ta ka oma esikkogus ,,Amores" avaldada ei peljanud. Hästi iseloomustabki mehe allaandmissoovi armuasjades tema luuletus ,,Loobumus", kus kirjeldatakse armuvalu ning purunenud südamega kaasnevat nukrust. Olen väsinud ootmast, olen pettund lootmast. Kätest ramm kadus siruten neid sulle vastu. Vaarub samm. Raske seista, raske istu, astu. Kuigi kohati võib sellest kirjutisest välja lugeda mehe ootust raskel hetkel naisele toetuda,
Esimeseks peatuspaigaks on Viin, sela viibib 8 kuud. Oodates pinksalt teateid rahu saabumisest poolast ei suuda ta sealolles midagi kirjitada. Teiseks peatuspaigaks on Sveits, seal viibib paar kuud. Sealt sõidab edasi Saksamaale. Saab teate Varssavi ülestõusu verisest mahasurumisest. Nüüd on Chopin poliitiline pagulane ja tagasiteed enam ei ole. Ta otsustab siirduda Pariisi. Tema teoste helikeel, mis seni on olnud valdavalt muretu, ülemeelik, nooruslik ja täis helget nukrust. Muutus tõsiseks, kirglikuks ja patriootiliseks. Selles kostub üleskutse vastupanule, võitlusele, leina langenud sõprade pärast. Prantsusmaal leab endale palju uusi sõpru ja toetajaid. Peagi tunneb, et armastab oma uut kodumaad. George Sand toetas väga palju Chopinit rahaliselt ja oli ka Chopini armastuseks. Järgnev loomeperiood on väga viljakas . Tema kuulsus heliloojana ja pianistina levis kiiresti üle Euroopa.
Teose lõpetas Mozarti õpilane Süssmayer.626-nda oopusenumbri-Reekviemiga sulgub helilooja loomingu nimekiri. [4.Lk 146] 5 MOZARTI LOOMING Mozart oli väga mitmekülgne helilooja. Tema looming haarab kõiki tolleaegseid muusikazanre. Mozarti muusika on sisult rikas, mitmetahuline ja peenekoeline. Tema tundeväljendustes on sügavat õrnust, nukrust ja valu. Tema muusika on ainulaadselt viisirikas, meloodiad nõtked ja mitmekesised. Küllaltki palju kasutas Mozart polüfoonilisi võtteid, tema muusika harmoonias on palju uudset. Tihti hämmastas ja ärritas tema muusika kaasaegseid julgete modulatsioonidega. [3.Lk.38] Mozarti loomingus oli esiplaanil ooper. Mozarti ooperite ainestik on enamasti võetud minevikust. Tegevuspaik on antiik-või muinasmaailm, vahel ka mõni tolleaegsete
Nüüd, kus suurem osa elust on elatud, vaevab mind alatasa mõte, et end eri alade vahel killustades pole ma leidnud oma tõelist kutsumust." (L. Entelis "XX sajandi heliloojate siluette") Rahmaninovi muusika väljendab inimese tundeid ja elamusi. Kunagi ta ei heitnud pilku kaasaegse muusika suurejoonelistele ilmingutele nagu Debussy, Ravel, ja Richard Staruss. Ta sarnaneb ka Tsaikovskiga, keda ta austas ning kelle teoseid ta sageli ette kandis. Tema muusikast võib leida õrnus, vaikset nukrust, mõtisklust, leebust ja hellust. Erilist tähelepanud pöörast Rahmaninov meloodiale, mida pidas ta muusika hingeks, kuid tihti nimetati teda sellepärast vanamoeliseks. Rahmaninovile oli aga "uus muusika" arusaamatu, see oli tema arust kodumaata, kunstlik ning mõjus üksnes kujutlusvõimele ja närvidele, jättes südame külmaks 5 Pärast 1917
Samal ajal uuris Kong Fuzi vanu kombeid, mida ta väga austas. Ta kirjutas Lu riigi kroonikat ,,Chunqiu`d" ja pani vanadest allikatest kokku neli kogumikku, millest hiljem said konfutsianismi kanoonilised teosed. Kolmteist aastat rändas Konfutsius mööda Hiinat, mõnikord üksi, mõnikord ümbritsesid teda õpilased. Teda teati ja oodati, temal küsisid nõu isegi vürstid, ometi ei tunnustanud nad tema õpetust täielikult, mis tekitas temas skepsist ja nukrust. 483. a naasis Konfutsius uue vürsti Ai- gongi kutsel kodumaale Lu riiki ja jäi sinna surmani, jätkates vanade tekstide uurimist ja redigeerimist. Konfutsius ülendati riigi ülemkohtunikuks, seega tähtsuselt teiseks meheks riigis. Ta suutis riigis viia läbi palju muudatusi ning paljud kombed said sellise kuju, nagu nad muiste olid olnud. Konfutsius oli karm, kuid õiglane valitseja. Enne surma oli ta mures selle pärast, kas tema õpetus kandub edasi või hääbub. Arvatakse, et
Mozart on helilooja, kelle puhul näib, et ta on loonud muusikat iseenesest - samasuguse endastmõistetava kergusega, nagu lind laulab. Ta on kirjutanud sümfooniaid, missasid, oopereid ja palju muud. Mozart on ainus suur helilooja, kes on viljelenud kõiki zanre ühtviisi edukalt ja rohkesti. Mozarti muusika on mitmetahuline ja peenekoeline. Tema vaimukus on graatsiline, tema tundeväljendustes on sügavat õrnust, mõnikord nukrust ja valugi. Mozarti muusika on ainulaadselt viisirikas, meloodiad on nõtked ja mitmekesised. Ise on ta öelnud oma muusika kohta järgnevalt: "Muusika, ka kõige kohutavama olukorra kujutamiseks, peab jääma muusikaks. Peab haarama oma iluga." ELULUGU 2 Austria helilooja, pianisti ning Viini klassikalise koolkonna esindaja täispikk sünninimi oli
Samal ajal uuris Kong Fuzi vanu kombeid, mida ta väga austas. Ta kirjutas Lu riigi kroonikat ,,Chunqiu`d" ja pani vanadest allikatest kokku neli kogumikku, millest hiljem said konfutsianismi kanoonilised teosed. Kolmteist aastat rändas Konfutsius mööda Hiinat, mõnikord üksi, mõnikord ümbritsesid teda õpilased. Teda teati ja oodati, temal küsisid nõu isegi vürstid, ometi ei tunnustanud nad tema õpetust täielikult, mis tekitas temas skepsist ja nukrust. 483. a naasis Konfutsius uue vürsti Ai- gongi kutsel kodumaale Lu riiki ja jäi sinna surmani, jätkates vanade tekstide uurimist ja redigeerimist. Konfutsius ülendati riigi ülemkohtunikuks, seega tähtsuselt teiseks meheks riigis. Ta suutis riigis viia läbi palju muudatusi ning paljud kombed said sellise kuju, nagu nad muiste olid olnud. Konfutsius oli karm, kuid õiglane valitseja. Enne surma oli ta mures selle pärast, kas tema õpetus kandub edasi või hääbub. Arvatakse, et
Tekkisid uued poliitikud ja kirjamehed Ado Grenzstein, Jakob Kõrv jt. Romantiline kirjandusvool Ärkamisaja kirjandusele oli taustaks romantism See tekkis protestiks varasema ühekülgselt mõistusliku klassitsistliku ja ratsionalistliku elukäsitluse vastu ROMANTISM euroopaliku kultuuri põhisuundumus 18 saj lõpus ja 19 saj I poolel. Väärtustab isiksust, tema subjektiivseid elamusi ja tundeelu igatsusi, lootusi, nukrust, maailmavalu. Süvenetakse hingeliigutustesse, põgenetakse olevikust mälestustesse ja minevikku. Loodus äratab sügavaid tundeid, looduse ja hinge meeleolud sulanduvad ühte. Tegevuse taustaks enamasti metsikud, inimkäest puutumatud maastikud, salapärased keskaegsed lossid, kloostrid, kirikute varemed. Maailmavaatelt kaldub romantism müstikasse. Huvi tuntakse teispoolsuse vastu. Ausse tõstetakse fantaasiarikkus, erakordsed tunded kõik, mis on kordumatu ja
112. Mälestused teevad meile kohad ja inimesed ilusateks 113. Õnne täiuseks peab inimesel olema keegi, kellele ta räägib oma õnnetustest 114. Vedamine on see, kui sa ise ei tea, et oled õigesti käitunud 115. Ilus on alati veidi maitsetu, sest ilu on silmatorkav, maitsekas aga harjumuspärane ja silmapaistmatu. 116. Kui sa ei suuda millessegi uskuda, siis usu sellesse, mida näed 117. Tähed on küll kuumad, kuid liig kaugel, et meid soojendada 118. Ei ole suuremat nukrust, kui meenutada õnneaega õnnetuse ajal 119. Pimedatemaal on ühesilmne juba kuningas 120. Mõned kaotused on võidukamad, kui võidud 121. Haritud loll on suurem loll, kui harimatu loll 122. Ükskõik, kui palju te ka ei teeks, kunagi pole küllalt 123. See, mida te ei tee, on alati tähtsam sellest, mida teete 124. Inimene tegutseb kolmel juhul: kui tahab, kui peab ja kui ei tohi 125. Mõtlemine viib inimese tasakaalust välja, sellepärast ta hakkabki tegutsema 126
eluajal ilmunud värsikogu "Luuletused", mille avaldas "Noor-Eesti". Juhan Liivi luules võib eristada nelja suurt teemat: loodus-, armastus-, isamaa- ja mõtteluulet. Liivi looduslüürika kuulub eesti luuleklassikasse. Loodus ei ole tema luules dekoratsioon vaid nähtus iseendas: realistlik detailides ja hingestatud oma olemasolus. Tundis enda seotust sügisega. Sügisilmade vaheldusrikkus sobib iseloomustama ka kirjaniku looduslüürika kaht põhitooni: valgusküllast optimismi ja halli nukrust. Liivi loodusluulele on omane tundeintensiivsus, kujundiline täpsus ja filosoofiline mõtestatus. Loodusluule Juhan Liiv veetis oma lapsepõlve Peipsi kalda äääres. Tema nukrasse argipäeva tõi rõõmu võimalus viibida maalilises koduümbruses. Juba lapsena armastas Liiv üksindust. Tundide kaupa võis ta üksi mängida oja ääres, luusida heinamaal ning metsas ja kuulata lindude laulu. Ta suurimaks unistuseks oli aga Peipsi, mis paistis puude latvade tagant
Lihtsust niimoodi, et maalidelt on väga selgelt aru saada, mis seal on kujutatud. Lihtsad päikeseloojangud, sadamad, naised. Ent kui kunsti õppijana, tean, et kõik see, mis mulle tundub lihtsalt maalitud olevat on saavutatud pika ja fokuseeritud tööga. Keerulist on impressionistide maalidel sellist, et need maalid on tegelikkuses ja ma usun, et on, väga sügavamõttelised. Nendes on peidus nukrus ent samal ajal ka rõõm. Nukrust on tahetud peita, kuid ikkagi kumab kurbus läbi mitme värvikihi. Osades minugi töödes olen maalinud ühel tunnil kurbusega, ent järgmine tund olen olnud väga rõõmsas ja lustlikus tujus, kuid kurbus, mis on töösse maalitud ei taha sealt kaduda. Sa võid maalida maalile mitmeid värvikihte, kuid sa ei saa peita kurbust, sest see on üks osa kunstist. Nii on see ka impressionismis, kui võtta ära see nukrus, siis muutuksid
Mozarti looming on Viini klassikutest kõige itaaliapärasem. Kaasaegsed arvasid Mozarti loomingust: "Liiga julge ja järskude kontrastidega, tavalisele kuulajale keeruline ja ülemäära kaunistatud"Üks iseloomulik joon läbib peaaegu kõiki tema kirjutatud kirju ja see on huumor. Mozart on loonud muusikat kõigis tolleaegseis muusikazanreis. Mozarti muusika on mitmetahulisem ja peenekoelisem. Tema vaimukus on graatsilisem, tema tundeväljendustes on sügavat õrnust, mõnikord nukrust ja valugi. Tema muusika on ainulaadselt viisirikas , meloodiad on nõtked ja mitmekesised. Küllaltki palju kasutas Mozart polufoonilisi võtteid. Ooperid. Kuigi Mozart on tuntud instrumentaalmuusika loojana, vaimustus ta ise kõige enam ooperist, on loonud üle 20 lavateose. Mozarti ooperites on olemas: -sõna ja tegevus võrdseks muusikaga -vajalik näitlejameisterlikkus -aariatelt liigne virtuoossus, lihtsamaks -lavakujundus lihtsamaks -avamäng annab teose karakteristika
" Mille peale Mozart vastas: "Just nii palju kui vaja". Puskin on kirjutanud isegi tragöödia "Mozart ja Salieri" (1830). Salieri on aga pihtinud, et tema ei ole süüdi Mozarti surmas. Kuigi ütles ta ju ka nii: "On muidugi kahju, et ta suri, aga hea ka, sest muidu poleks maailm meile tükikestki leiba kinkinud." Looming Mozarti muusika on mitmetahuline ja peenekoeline. Tema vaimukus on graatsiline, tema tundeväljendustes on sügavat õrnust, mõnikord nukrust ja valugi. Mozarti muusika on ainulaadselt viisirikas, meloodiad on nõtked ja mitmekesised. Ise on ta öelnud nii: "Muusika, ka kõige kohutavama olukorra kujutamiseks, peab jääma muusikaks. Peab haarama oma iluga." Küllaltki palju kasutas ta polüfoonilisi võtteid, eriti pärast põhjalikumat süvenemist Bachi loomingusse. Mozarti muusika harmoonias on palju uudset. Tihti ärritas tema muusika kaasaegseid julgete modulatsioonidega. W.A.Mozartil on üle 40 sümfoonia
Mozarti looming on Viini klassikutest kõige itaaliapärasem. Kaasaegsed arvasid Mozarti loomingust: "Liiga julge ja järskude kontrastidega, tavalisele kuulajale keeruline ja ülemäära kaunistatud"Üks iseloomulik joon läbib peaaegu kõiki tema kirjutatud kirju ja see on huumor. Mozart on loonud muusikat kõigis tolleaegseis muusikazanreis. Mozarti muusika on mitmetahulisem ja peenekoelisem. Tema vaimukus on graatsilisem, tema tundeväljendustes on sügavat õrnust, mõnikord nukrust ja valugi. Tema muusika on ainulaadselt viisirikas , meloodiad on nõtked ja mitmekesised. Küllaltki palju kasutas Mozart polufoonilisi võtteid. Ooperid. Kuigi Mozart on tuntud instrumentaalmuusika loojana, vaimustus ta ise kõige enam ooperist, on loonud üle 20 lavateose. Mozarti ooperites on olemas: -sõna ja tegevus võrdseks muusikaga -vajalik näitlejameisterlikkus -aariatelt liigne virtuoossus, lihtsamaks -lavakujundus lihtsamaks -avamäng annab teose karakteristika
Kool ÜLEVAADE JUHAN LIIVI ELUTEEST JA LOOMINGUST NING LUULEKOGU ,,SINUGA JA SINUTA''ANALÜÜS Uurimustöö Koostaja Klass Juhendaja Koht ja aasta SISUKORD 1. SISSEJUHATUS lk 3 2. ELULUGU 2.2 LAPSEPÕLV JA AJAKIRJANDUS lk 4 2.3 HAIGUS lk 4 2.4 NAASMINE TAGASI ÜLDSUSE ETTE lk 5 3. ÜLEVAADE LOOMINGUST lk 6 3.1 PROOSA lk 6-7 3.2 LÜÜRIKA ...
oma jultunud rünnakuga. Rünnak, kisa... Ruskab veres maapind... Siis on vaikus taas delibasil piik on keres, kasakas on peatult maas. 25 septembril 1830a. valmis Boldinos "Jevgeni Onegin", mis oli alustatud Kisinjovis 1823a. kevadel. "Jevgeni Oneginit" on tabavalt nimetatud luhtunud lootuste, kättesaamatute püüdluste poeemiks. Romaani viimane stroof on tulvil lõpmatut nukrust. Puskin räägib selles läbipaistvalt oma ohvriterikka põlvkonna kangelastest. Zanrilt paisti värssromaan silma keerukusega ja uudsusega. Puskin ei lakanud võitlemast emakeele arengu, küpsemaks muutumise ja uue väljendusrikkuse eest. Ta tunnistas vene keele kõigist Euroopa keeltest kõige kunstipärasemaks. 1830a. alguses kihlus Puskin Natalja Nikolajevna Gontserovaga. Poeet ei jäta vaba poissmeheeluga hüvasti mitte ilma kahjutundeta. 18. veebruaril 1831 a. aastal Puskin abiellus
Kirjanduslik ideal leiti antiigist, rõhutades eriti reeglipärasust. Ranget ja täiuslikku vormi, zanripuntust, korrastatud keelekasutust jms. Sõnakunst normeeriti sama punktuaalselt kui õukonna etokett, sest kunst pidi alistuma kunstiseadustele. Romantikud uskusid, et mõistus ei saa seletada inimest kui tervikut. Romantism oli kunsti kuldajastu püriti eemale ühiskondlikust tõelisusest. Romantism ülistab isiksust, tema tundeelu, igatsusi, lootusi ja eriti nukrust. Põgenetakse olevikust, süvenetakse mineviku mälestustesse. Tugevaid tundeid äratab lootus. Ausse tõuseb piiranguist vaba loominguvabadus, meelelisus ning fantaasiarikkus kõik, mis on individuaalne ja kordumatu. Oluline märksõna romantismi puhul on ka erandlikkus. Nad põlgasid massivaimu, vastandades sellele individuaalse geeniuse. Romantilised kangelased olid erandlike vaimuannetega, tõustes kõrgemale igapäevaelu labasusest nad olid teistsugused ja saladuslikud
Sergei Rahmaninov 1873-1943 Vene viimane romantik. Tegeles nii heliloomingu kui ka klaverimänguga. Samas ka dirigeeris. Õppis Moskva konservatooriumis klaverit ja kompositsiooni. I loominguperiood Venemaal, kuid suutmatuse tõttu mõista revolutsiooni ning luua revo- lutsionistlikku muusikat, lahkus ta 1918. aastal Venemaalt. Elas valdavalt USA-s, on maetud New Yorki. Hingelt jäi venelaseks. Tema muusikas on vene rahvalaulu ja vene kirikumuusika mõjutusi. Rahmaninovi muusikas on palju nukrust ja kurbi lüürilisi viise. Enamik teoseid moll helilaadis. Iseloomult olevat olnud väga kinnine ja nukker. Isiksus avaldub Rahmaninovil pigem muusikas kui sõnades. Rahmaninovil oli eriti pikk käeula- tus kvart üle oktavi. Väga palju mängitakse Rahmaninovi teist klaverikontserti. Seda iseloomustavad tunde- küllased voolavad meloodiad, klassikaline ülesehitus, imiteeritakse vene kirikukelli. Ma- hukama osa moodustavad loomingus klaveriteosed, Rahmaninov kuulub suurimate
leidsid ning kuhu mõlemad on ka maetud. Kuulsaima seesuguse kaksikportree autoriks on kreeka päritoluga hispaania kunstnik El Greco (15411614). Sellel Ermitaazis asuval teosel (meie ülevaates esimene reproduktsioonil) näeme kahte suurt kirikumeest filosoofidena, keda on küll räsinud eluraskused, kuid kes on veendunud kunagi nooruses tehtud valikus. Teosel puudub El Grecole nii omane hüplev rahutus. Pigem loeme mõlema usumehe ilmest ääretut nukrust ja hingevalu. Peeter-Pauli katedraal Peterburis. Kristlikes maades on palju kirikuid pühitsetud Peetrusele ja Paulusele eraldi, kuid väga tihti ka mõlemale koos. Eestis on Pauluse kirik Tartus, Rakveres, Viljandis ja Hanilas. Tallinna vanalinnas (Vene tn. 18) paikneva katoliiklik kiriku nimi on Peeter-Pauli kirik. Kaarma kirik Saaremaal on samuti pühitsetud nii Peetrusele kui ka Paulusele. Mõlemale usumehele on pühendatud ka Peterburi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
