Altar- asus orkestra keskel, kus ohverdati loomi ja lauldi laule Dionysose auks Dionysos- veini ja viljakusejumal Koturn- kõrge tallaga puukingad 17 000 külastajat mahtus teatrisse Kui polnud raha, et ise piletit osta siis maksti pilet riigi poolt Pidulik riietus- kitoon (põlvini ulatuv ja vööga kinni tõmmatud riie) ja tuunika Maskid- maskide vahetamisega said samad näitlejad esitada mitut erinevat rolli Commedia dell’ arte: Seal näitlesid professionaalsed ja elukutselised näitlejad Suurimad naerutajad olid teenrid ehk džannid Peamised tegelaskujud olid: Pantalone- vana hirmur, sarvekandja Dottore- tarbetult askeldav õpilane Capitano- seiklev sõjamees Arlecchino- veiderdav juhmard Brighella- kaval ja intrigeeritsev talupoeg Colombina- teenijatüdruk Shakespeare’i teater: Mängisid peamiselt mehed Muusikaline saade
toimus linnarahva ühise üritusena ja päise päeva ajal. Arvatavasti siit pärinebki sõna TEATER, sest kreeka keeles tähendab "theatron" vaatemängukohta. Kõik tegevuspaigad olid korraga nähtaval kohal. Lava jagunes kolmeks: taevas, maa ja põrgu. Näitlejad olid veel asjaarmastajad. Näitekirjandus kui selline oli algeline näidendid kirjutati üheks etenduseks või kindlaks tähtpäevaks. Samas olid etendused rahvale tasuta. Commedia dell`arte · Commedia dell'arte on 16. sajandil Itaalias tekkinud rahvakomöödia (improvisatsioonikomöödia) · Peamiseks tunnusjooneks on kindlate tegelastüüpide kasutamine. See on saanud mõjutusi farssidest ja karnevalipidustustest. · Etendustes mängisid professionaalsed näitlejad. · Etendused sisaldasid akrobaatikat, bufonaadi, muusikat, pantomiimi, tantsu ja näitlejate soolonumbreid (lazzid). Etendused toimusid mitte valmiskirjutatud näidendi põhjal,
Novellides on palju sarnasust hiliskeskaja linnaproosaga. Esile tuuakse inimeste patte ja nõrkusi. Tegelasteks on eri sotsiaalsete kihtide esindajad. Samuti on kasutanud itaalia rahvajutte, prantsuse fablioole, keskaja rüütliromaane jne. ,,Dekamerioni näol pole tegu anonüümsete, rahvasuust üleskorjatud lugude kogumiga, vaid autoriteostega. ,, Dekameroni" tegelased süvenevad meelelahutusse, tantsu ja mängu. Kõik on noored, ilusad, peenetundelised õilishinged. 5. Commedia dell' art ( Gozzi- armastus kolme apelsini vastu) Selle esimesed elukitselised trupid tekkisid 16.saj. Otseses tõlkes tähendab professionaalset teatrit. Commedia dell'arte sõltus rohkem näitlejast kui näitekirjanikust. Näided on suurel määral improvisatsioonilised, kuid kindla tegelaste skeemiga. Valmis kirjutatud dialooge kasutasid tõsisemad tegelaskujud. Näidendi põhiraskust kandsid need tegelased, kelle kaudu sai pilgata teatud elunähtusi ja sotsiaalseid kategooriaid
Tema kaaslaste hulka kuulus Béjart'ide perekond, Madeleine Béjart'ist sai Molière'ile lisaks lavapartnerile ka sõbratar. Kahjuks ei saatnud truppi edu. Teater laostus ja suleti, Molière pandi mõneks päevaks võlavanglasse. Seejärel hülgas Moliére oma seisuse. Koos L´Illustre Théâtre trupi riismetega astus Molière ühte Lõuna-Prantsusmaale siirduvasse rändtruppi. Üle kolmeteistkümne aasta rändas trupp mööda linnu ja külasid, mängides improviseeritud farsse commedia dell'arte stiilis, varieerides süzeesid ja sobitades komöödia traditsioonilisi tegelaskujusid oma publiku eluoluga. Nende aastatega laienes Moliére'i silmaring kõvasti, ta õppis tundma eri seisusi, rahva tavasid ja kombeid ning kuulis elavat rahvakeelt. Trupis tõusis ta peagi esinäitlejaks. Et etendusi sisukamaks muuta, hakkas Molière repertuaari ise kirjutama. Esialgu töötas ta ümber itaalia farsse, kohandas neid ja lisas originaalseid elemente,
TARTU ÜLIKOOL Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond Kultuuriteaduste ja kunstide instituut Kirjanduse ja teatriteaduse osakond Paula Palmiste Niccolò Machiavelli “MANDRAGORA” referaat Tartu 2016 Sisukord Sissejuhatus 3 1. Autorist 4 1.1. Looming 5 2. Itaalia renessansiteater 7 2.1. Commedia erudita 7 3. „Mandragora“ 9 3.1. Sisu 9 3.2. Analüüs 10 4. Kokkuvõte 11 5. Kasutatud kirjandus 12 2 Sissejuhatus Referaadis annan ülevaate 15. sajandi lõpu ja 16. sajandi alguse Itaalias elanud näitekirjanikust ja ühiskonnategelasest Niccolò Machiavellist ning tema kirjutatud näidendist „Mandragora“.
TARTU ÜLIKOOL Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond Kultuuriteaduste ja kunstide instituut Kirjanduse ja teatriteaduse osakond Paula Palmiste Niccolò Machiavelli "MANDRAGORA" referaat Tartu 2016 Sisukord Sissejuhatus 3 1. Autorist 4 1.1. Looming 5 2. Itaalia renessansiteater 7 2.1. Commedia erudita 7 3. ,,Mandragora" 9 3.1. Sisu 9 3.2. Analüüs 10 4. Kokkuvõte 11 5. Kasutatud kirjandus 12 2 Sissejuhatus Referaadis annan ülevaate 15. sajandi lõpu ja 16. sajandi alguse Itaalias elanud näitekirjanikust ja ühiskonnategelasest Niccolò Machiavellist ning tema kirjutatud näidendist ,,Mandragora".
Sealjuures pidi ta kaks korda vangis istuma. 1605. a ilmus "Don Quijote" 1 osa, mis tõi talle tuntuse kirjanikuna. Cervantes kirjutas raamatule ka teise osa, mis ilmus 1615. aastal. 1613 ilmus novellikogu "Õpetlikud novellid", peale mida hakati teda Hispaanias parimaks novellistiks pidama. Tema tuntuim poeem on "Teekond Parnassile". Elu lõpus elas Cervantes Madridis ning suri 23. aprill 1616 (samal päeval suri ka Shakespeare). Commedia dell'arte on rahvalik teater, mis tekkis XVI sajandi keskel. Esinejad olid elukutselised näitlejad, nimi rõhutas teatri professionaalsust. Valmistekst näidendile puudus, oli vaid stsenaarium. Eriti tugeval ja tähtsal kohal oli kõnekoomika, mille allikaks olid kindlad tegelastüübid, kes kordusid näidendist näidendisse. Kasutati erinevate piirkondade dialekte. Mõned näitlejad: Vana himur Pantalone, tarbetult askeldav õpetlane Dottore, ärplev Capitano,
BUFONAAD NALJATLEV VEIDERDAMINE CERVANTES-,,DON QUIJOTE" BUFONAAD NALJATLEV VEIDERDAMINE COMMEDIA DELL'ARTE-TEKKIS ITAALIAS 16.SAJ CERVANTES-,,DON QUIJOTE" KESKEL:*VALMISTEXT PUUDUS*OSA TEGELASTÜÜPE KORDUB COMMEDIA DELL'ARTE-TEKKIS ITAALIAS 16.SAJ NÄIDENDIST NÄIDENTISSE*KOGU TEXT IMPROVISEERITI KESKEL:*VALMISTEXT PUUDUS*OSA TEGELASTÜÜPE KORDUB DANTE ALIGHIER-,,JUMALIK KOMÖÖDIA" NÄIDENDIST NÄIDENTISSE*KOGU TEXT IMPROVISEERITI EKLOOG KARJUSELAUL DANTE ALIGHIER-,,JUMALIK KOMÖÖDIA" ERASMUS-,,NARRUSE KIITUS" EKLOOG KARJUSELAUL
8. Seleta mõisteid: Farss algselt pikema usulise näideni koomiline vahemäng Sotii lühike, improviseeritud koomiline pala Moralitee õpetlik allegooriline näidend Inglismaal Miraakel legendid jumalaema ja pühakute imetegusid, Prantsusmaal Müsteerium - piibliaineline etendus keskajast, kus vahelduvad kõnes esitatud osad muusikas esitatud osadega. 9. Mis olid renessansiteatri peamised erinevused võrreldes varasemaga? (2-3). Mis on commedia dell' arte ja kust mõiste pärineb? 1) Renessansiajal olid kutselised näitlejad, kui varem olid preestrid, lihtkodanikud või kooripoisid. 2) Tekkisid teatrihooned, aga varem ei olnud teatrihooneid. 3) Lavadekoratsioone oli palju vähem renessansiteatris kui varasemal ajal Commedia dell'arte on 16. sajandil Itaalias tekkinud rahvakomöödia. Commedia dell'arte on lühendatud vorm itaaliakeelsest nimetusest, mis tõlkes tähendab improvisatsioonikomöödiat.
· Autor: Antoine Watteau · Aasta: 1717 ja 1719 vahel · Pealkiri: ,,Pierrot" varem tuntud kui ,,Gilles" · Tehnika/Materjal: · Suurus: 184 × 149 cm · Periood: Vararokokoo · Koht: Louvre'i muuseum · Kunstiliik: maalikunst · Zanr: -See portree; poeetiline, unistav Pierrot. -Maalitud õlilõuendil 1718-1719.a -Seda teati varasemalt pealkirjaga ,,Gilles", kuid tänapäeva pealkiri ,,Pierrot" eelistus on pigem seotud töö teemaga. See maal kujutab Pierrot, üks kuulsamaid tegelasi Commedia dell'arte . -Maalis võlub meisterlik õhu ja valguse ning looduse ja uhketes tualettides inimeste sidumine ühtseks maaliliseks ja elurõõmsaks tervikuks. Elurõõm on Watteau töödes tihti segunenud lüürilisuse ja melanhooliaga. - Esiteks, lihtne voolavus pintsli tõmmetes ja erksad värvid teevad selle töö tõeliseks meistriteoks. - · Pierrot asetseb maali keskmes ja teda ümbritsevad tumedamad toonid, mis teeb ta taustast lihtsamini eristuvaks
Keskaja teater väga rahvalik, selle vastu võitlesid kirik ja kuningad. Ei olnud teatrihooneid. Avalikke üritusi korraldati linna rahva ühise üritusena ja päise päeva ajal. Suurejooneline lava ja dekoratsioonid, kostüümid. Kõik tegevuspaigad korraga silma all. Lava jagunes kolme ossa: taevas, maa ja põrgu. Näitlejad enamasti asjaarmastajad. Näidendid kirjutati üheks korraks või kindlal tähtpäeval mängimiseks. Etendused olid tasuta. Commedia dell´arte Commedia dell' arte on itaalia rahvakomöödia, mis tekkis 16.- 17. sajandil Veneetsia piirkonna rahvapidustustel. Näitlejad mõtlesid välja tekste laval. Kanti naljakaid maske ja uhkeid kostüüme. Mängisid rändnäitlejad ehl miimid, kes igaüks kehastas kindlat tegelas kuju. Näitlejad pidid olema nii akrobaadid, tantsijad, muusikud, zonglöörid ja improviseerijad, kes naeruvääristasid tolle ajastu ühiskonda ja inimpahesid.
„Pygmalion“ „Androkles ja lõvi“ „Südamete murdumise maja. Fantaasia vene laadis“ Anton Tšehhovi näidendi „Kirsiaed“ mõjudega „Püha Johanna“ 1923 Shaw’ näidendid paistavad silma teatritehnika hea tundmisega Teatro Intimo Barcelonas Hispaanias José Echegaray (1832 – 1916): „Suur Galeoto“, „Don Juani järglane“ – Henrik Ibseni näidendite („Kummitused“) mõju Jacinto Benavente (Nob. Auhind 1922) „Huvid mängus“ – Shakespeare’i ja itaalia commedia dell’arte mõju Vennad Quinterod Martínez Sierra – sentimentalism Federico García Lorca (1898 – 1936) „Verine pulm“ (1932), „Yerma“ (1934), „Bernarda Alba maja“ (1936) Ramón María del Valle-Inclán (1866 – 1936) nimetas oma näidendeid „esperpentos“ („ehmatisteks“) Teatro Odescalchi Roomas Itaalias Rajajaks 1925. aastal Luigi Pirandello (1867 – 1936), kes hakkas seal lavastama oma näidendeid, mis käsitlevad elu illusoorsust ja
üksteisele lugusid (10 päeva ja 10 noort). Väärtustest esineb piiritu usk loodusesse ja inimese kooskõlasse loodusega. Teiseks väärtuseks on mõistus (kui looduse and), Boccaccio tõstab esile taibukust, tervameelsust, leidlikkust ja osavust. Humanismile rõhub teos kritiseerides vaimulikke ja munki. Nende kohutavaid omadusi välja tuues tahab Boccaccio öelda, et see on usule vastuseisev ning ebaloomulik. 6. Commedia del Arte (sõna-sõnalt kunstikomöödia rõhutas teatri kutselisust ja professionaalsust) Commedia dell 'arte' Itaalia renessansis XVI sajandi keskpaigas tekkinud omalaadne ja algupärane rahvalik teater. näitetrupp koosnes elukutselistest näitlejatest. Näidendi valmistekst puudus olid vaid stsenaariumid. Kogu tekst improviseeriti näidendi käigus Tegevuskoomika kõrval oli tähtis kõnekoomika
müsteeriumid. · Keskaegsed näidendid olid seotud piibli- lugudega või kujutasid pühakute imetegusid. · Näitlejate kostüümid olid viimistletud ja rikkalikult kaunistatud. · Etendust saatis muusika. Renessansiteater · Püüti taaselustada antiikaja teatri- traditsiooni. · Hakati ehitama teatreid, millel oli hobuserauakujuline saal ning eesriidega lava. · Kasutati maalitud dekoratsioone. commedia dell`arte · tekkis Itaalias 16.sajandil ja ühendas endas farsi ja karnevalipidustuste traditsiooni ning antiikeeskujul loodud humanistliku nn õpetatud komöödia sugemeid. · Pikapeale kujunes sellest aga kõrgtasemel teatrivorm, mille üheks märksõnaks sai professionaalsus ja seda esimest korda teatriajaloos. · Commedia dell'arte etendused sisaldasid akrobaatikat, bufonaadi, muusikat, pantomiimi,
tegelasi,pingeline,ootamatu lõpp. Avatud novellid: lahtise lõpuga. raamjutustus ühendab novellid tervikuks, lugu loo sees proosaromaan poeem lühem värssromaan psühholoogiline romaan utoopia sõna tuleneb kreeka keelest ou-topos ei-koht e. koht,mida ei eksisteeri essee vabas vormis arutlus mingil kindlal teemal, ilma rangete mahupiiranguteta. Zhanrina paikneb ilukirjanduse ja teaduslik-filosoofilise traktaadi vahel pikareskne e. kelmiromaan Commedia dell'arte kohapeal impro, alguses oli Inglismaal ja Hispaanias;Itaalias- antiikteater,koosnes elukutselistest näitlejatest,näidendi valmistekst puudus,olid vaid stsenaariumid,KÕNEKOOMIKA Kirjutajad+teosed W.Shakespeare-1564-1616 Suveöö unenägu,Tõrksa taltsutus,Veneetsia kaupmees,Palju kära eimillestki,Nagu teile meeldib,Windsori lõbusad naised,Kaheteistkümnes öö,Talvemuinasjutt,Torm, Julius Caesar+ igast valitsejanimelised teosed
hulka kuulus Béjart'ide perekond, Madeleine Béjart'ist sai Molière'i lavapartner ja sõbratar. Teatritruppi aga ei saatnud Pariisis edu, see tuli 1645. aastal sulgeda ja Moliére pandi võlavanglasse. Rändtrupi aastad Kui Moliére võlavanglast vabanes, hülgas ta oma seisuse ning liitus põlatud komödiantidega, astudes ühte Lõuna-Prantsusmaale siirduvasse rändtruppi. Enam kui kolmteist aastat rändas trupp mööda linnu ja külasid, mängides commedia dell' arte stiilis improviseeritud farsse, varieerides süzeesid ja sobitades itaalia maske prantsuse eluga. Commedia dell' arte koosnes neljast maskist: Pantalone (kaupmees, ihnur), doktor ja lihtsameelsed teenrid ehk zanni'd Brighella(kaval, osav ja õel talupoeg) ning Arlecchino (totravõitu, hiljem kelm). Neil aastail laienes Moliére'i silmaring, ta õppis tundma eri seisusi, rahva tavasid ja kombeid ning kuulis elavat rahvakeelt. Trupis tõusis ta tänu oma
jaburaid seiklusi. b) Iseloomsta Don Qoijote ja Sancho Panza tegelaskujusi Don Qoijote oma rändrüütelluse ulma teks tegema kaasaegses ajaloolises Hispaanias. Don Qoijote luges hästi palju rüütliromaane ja talle hakkasid need nii meeldima ja ta otsustas ise rüütliks hakata. Sancho Panza seikleb koos Don Qoijotega. Ta oli lihtsameelne kirjaoskamatu talupoeg, kes oli nõus Don Qoijote kannupoisiks olema, sest too lubab temast teha vallutatud saare valitseja. 7) Commedia Dell'arte-tekkis 16.sajandil omalaadne ja algupärane rahvalik teater. See avaldas suurt mõju järgnevale Euroopa draamale. 8) Inglise rahvusdraamad, teater(teatri ehitus ja etenduse käik) Inglise rahvusdraama oli mõjukamaid nähtuse Euroopa renessansis. Kujunemise allikaks olid hiliskeskaja rahvalikud moraliteed ja müsteeriumid. Seda mõjutas tugevasti veel antiikdraama. Draama muutus ühtlasi kirjandusliigiks, mis võis kõige enam mõjutada ühiskonna hoiakut.
Haide Männamäe Haide Männamäe on tuntud Eesti näitleja Teda on teada aasta 2011 filmist ,, Surnuaiavahi tütar "Milles ta mängis Jasmiini Ema Õnne 13 ( 1996 ) Kelgukoerad ( 2006 ) Haide on mänginud mitu meherolli Haide Männamäe Haide Männamäe, 42, on teadaolevalt ainus eriharidusega Eesti naiskloun. "Kõige raskem ülesanne oli koolis - mine ja aja teised naerma," tunnistab ta. Haide õppis klouniks Kopenhaageni teatrikoolis The Commedia School. Sinna läks ta elukaaslase Toomas Trossiga mõni aasta pärast peda näitejuhidiplomi taskussepistmist. Klounid Haide Männamäe mängis koos oma mehega Toomas Trossiga Klouneid ,, Piip ja Tuut ,, Pilt PILT Haide oma mehega Kasutatud allikad http://www.efis.ee/et/inimesed/id/13763/ http://www.ohtuleht.ee/97175/ainus-diplomeeritud-eesti-naiskloun http://www.imdb.com/name/nm4105426/ TÄ N K U AN UL AM A ST !
esinesid harilikult ka tõsises ooperis. Tegelased olid tavaliselt madalast seisusest, vastandudes selgelt peategelastele, nende käitumine ja kentsakalt lihtsakoelised armastusstseenid rõhutasid kontrastina teose peakonflikti ülevust. Naljakaid ja põhiooperit parodeerivaid stseene -intermeediume- etendati ka tõsise ooperi vaatuste vahel. Aristokraatsele ooperile vastanduv mängulaad ja tegelased olid pärit itaalia rahvaliku linnateatri maskikomöödiates (commedia dell` arte). Intermeedium ja commedia dell` arte olid klassikalise koomilise ooperi peamised eelkäijad. Mõlema tüüptegelased on rikas ja ahne vanahärra, kes teeb end narriks, ihaldades noort ja kena teenijatüdrukut, teravmeelne linnasulist teener, rumal targutav vana doktor või advokaat jt. Esimeseks klassikaliseks koomiliseks ooperiks (opera buffa`ks) peetakse Giovanni Battista Pergolesi intermeediumit "Teenija- käskijanna" ("La serva padrona", 1733).
koomilised tegelased esinesid harilikult ka tõsises ooperis. Tegelased olid tavaliselt madalast seisusest, vastandudes selgelt peategelastele, nende käitumine ja kentsakalt lihtsakoelised armastusstseenid rõhutasid kontrastina teose peakonflikti ülevust. Naljakaid ja põhiooperit parodeerivaid stseene -intermeediume- etendati ka tõsise ooperi vaatuste vahel. Aristokraatsele ooperile vastanduv mängulaad ja tegelased olid pärit itaalia rahvaliku linnateatri maskikomöödiates (commedia dell` arte). Intermeedium ja commedia dell` arte olid klassikalise koomilise ooperi peamised eelkäijad. Mõlema tüüptegelased on rikas ja ahne vanahärra, kes teeb end narriks, ihaldades noort ja kena teenijatüdrukut, teravmeelne linnasulist teener, rumal targutav vana doktor või advokaat jt. Esimeseks klassikaliseks koomiliseks ooperiks (opera buffa`ks) peetakse Giovanni Battista Pergolesi intermeediumit “Teenija- käskijanna” (“La serva padrona”, 1733).
Helen Lokuta, Teele Jõks, Jassi Zahharov, Atlan Karp (Teater Vanemuine), Urmas Põldma, Rauno Elp, René Soom, Märt Jakobson, Väino Puura, Heli Veskus, Pille Lill, Kristina Vähi, Angelika Mikk, Pavlo Balakin, Aare Saal, Riina Airenne, Juuli Lill, Oliver Kuusik, Aleksander Arder, Zhenya Hovsepyan, Maire Haava, Valentina Taluma, Maris Liloson jt. Rahvusooper Estonia koor ja orkester Esitatakse eesti keeles. Ooper ,,Armastus kolme apelsini vastu" on Itaalia commedia dell arte ehk improvisatsioonilise maskikomöödia järeltulija 20. sajandi vene helilooja nägemuses. Prokofjev kirjutas libreto ise, kasutades selleks V. Meierholdi, K. Vogaki ja V. Solovjovi mugandust C. Gozzi 1761. a. Loodud komöödiast. Gozzi sürrealistlik ja fantaasiarohke näidend inspireeris Prokofjevit looma meistriteost, milles põimuvad maagia, komöödia ja satiir. ,,Armastus kolme apelsini vastu" on mitmetasandiline teos : seda võib käsitleda kui
mingil moel ritta pandud, stseenid on suhteliselt iseseisvad · lõpp ja algus ei ole selged · puuduvad ühetähenduslikult polaarsed jõud Avatud vormi on eelistatud 20. sajandi esteetikas, nt ekspressionistlikus teatris, absurditeatris, aga ka postmodernstes eri kunstiliikide piire katsuvais happening'ides ja performance'ites (Viimaste puhul on vaieldav, kas neid saab pidada näidenditeks või kirjanduseks). Commedia dell'arte Improviseeritud teksti ning kindlate tegelastüüpide ja maskidega rahvakomöödia. Tekkis 16. sajand Itaalias. Esineti nii lavadel kui ka vabas õhus. Tegelastüübidcon näiteks rikas ja ihne kaupmees ning edutu naistekütt (Pantalone), naiivne ja ühtaegu saamatu Arlekiin, nutikas Pulcinella, koomiline unistaja Pierrot, koketne teenijanna Colombina jne. Valmis teksti siin ei ole, stsenaarium määrab vaid üldiselt ära tegevuskäigu. Kirjandus
harilikult ühe keskse teemaga. Novelli lõpus on tavaliselt üllatav pööre (püänt).Boccaccio- räägib oma novellides inimeste pattudest ja nõrkustest, ülistab armastust ja elurõõmu, imetleb teravat mõistust, pilkab rumalust ning jumalasulaste liiderlikkust ja silmakirjalikkust. Ükski novell ei puuduta otseselt ühiskondlikke, poliitilisi, religioosseid ega filosoofilisi teemasid. Boccaccio jutustab eraelulistest seikadest: armuihast, armukadedusest, abielurikkumisest jms. 7. Commedia dell´arte ehk maskiteater ehk itaalia komöödia.Lavale astusid uut tüüpi näitlejad, kes olid diletantide staatuse professionaali vastu vahetanud ning ei kasutatud enam valmis näidendeid, vaid nn kanvaasid väljakirjutamata dialoogidega tegevuse kokkuvõtteid. Näitleja pidi oskama kasutada oma maskile omaseid repliike, monolooge, zheste, süzheekäike, koomilisi episoode (lazzisid) kogu see
o Sergei prokofjev sureb Staliniga samal päeva 3.04 1953.aastal ajuverejooksu.Tema surm jääb märkamatuks. o Ta on maetud Novodevitsje kalmistule. Ooper "Armastus kolme apelsini vastu" "Armastus kolme apelsini vastu" on Sergei Prokofjevi ooper. Ooper on kirjutatud aastal 1919 ja selle libreto põhineb Carlo Gozzi näidendil"Armastus kolme apelsini vastu". Libreto on kohandatud Prokofjevi ja Vera Janacopoulose poolt Gozzi näidendist, mille tõlkis Vsevolod Meyerhold. Absurdne, commedia dell'arte stiilis lugu jutustab noorest printsist, kes on neetud õela nõia poolt. Ta on suremas ravimatusse hüpohondriasse. Et ellu jääda, on ta sunnitud rändama kaugele maale otsima kolme võluapelsini, mille sees on printsessid. Adaptatsioonis on kaasajastatud commedia dell'arte mõjusid ja üsna suur annus sürrealismi. "Armastus kolme apelsini vastu" on Prokofjevi ooperitest kõige esitatum ja kuulub paljude ooperistuudiote püsirepertuaari. Ooperi esietendus toimus Chicagos 30
Valguskunstnik: Neeme Jõe Koreograaf: Edvald Smirnov (Venemaa) Tegelased · Prints (tenor) · Padakuningas (bass) · Truffaldino (tenor) · Tchelio (bass) · Fata Morgana (sopran) · Leandre (bass-bariton) · Clarissa (metsosopran) · Smeraldina (metsosopran) · Farfarello (bariton) · Creonte (bass) · Ninetta (sopran) · Linetta (metsosopran) · Nicoletta (sopran) Ooper ,,Armastus kolme apelsini vastu" on itaalia commedia dell'arte ehk improvisatsioonilise maskikomöödia järeltulija kahekümnenda sajandi vene helilooja nägemuses. Prokofjev kirjutas ise libreto, kasutades selleks Vsevolod Meierholdi, Konstantin Vogaki ja Vladimir Solovjovi venekeelset mugandust Carlo Gozzi 1761. aastal loodud samanimelisest komöödiast. Näidend pilkab kirjaniku kaasaegset Carlo Goldonit, kelle raskemeelsed ja pealiskaudselt naturalistlikud melodraamad olid Gozzi meelest süüdi itaalia teatri allakäigus
keskendatud ühe süzeeliini, ühe teema või konflikti ümber. Zanri rajas Boccaccio oma novellikoguga "Dekameron". 6. Utoopia (termin Thomas Moore'i teosest "De Optimo Reipublicae Statu deque Nova Insula Utopia")- hüpoteetiline ideaalriik või ideaalne ühiskond. Antiutoopia- fiktiivne ühiskond, samuti seda kujutav teos, mida iseloomustab totalitarism ning rõhuvad sotsiaalse kontrolli vahendid. 7. Commedia dell' Arte- tekkis 16. Saj Itaalias; kunsti komöödia improvisatsiooniline näitevorm, puudusid kirjapandud näitetekstid, olid vaid lühikirjeldused, kõnekoomika, tegevuskoomika; teatritrupp koosnes 10-est näitlejast(8m, 2n), igaühel kindel roll, ära tunti maski ja kostüümi järgi; commedia dell'arte mõjutas paljusid kirjanikke. Tegelased: Armastajapaar, Pantalone, Dottore, Capitano, Arlecchino, Colombina 8.
sajandi baroki toredust. Koomilise ooperi tegelaskujud olid lihtsad madalast seisusest inimesed. Nende käitumiste ja armastusstseenide lihtsus vastandusid teravalt ja selgelt ooperi peategelastega. Selline ülesehitus rõhutas peakonflikti ülevust - hea ja halb, tark ja rumal. Sageli etendati naljakaid ja põhioopereid parodeerivaid stseene - intermeediume tõsise ooperi vaatuste vaheaegadel. Parodeerivad näitlejad olid pärit Itaalia linnateatri maskikomöödiatest – commedia dell` arte. Intermeedium ja commedia dell` arte olid hilisema klassikalise koomilise ooperi eelkäijad. 1.1. Saksakeelse ooperi sünd ja selle seosed Tallinnaga Tallinn on saksakeelses ooperiloos väga erilisel kohal. Tallinnast pärineb 1680. aastast kõige varasem säilinud partituur. Suurteose autoriks on Johann Valentin Mederi ooper ,,Kindlameelne Argenia”. Johann Valentin Meder (1649—1719) oli pärit Tüüringist
,,Armunud Orlando" valitses seiklus.Neid Quijote". Veel peeti täiuslikuks . autoreid: Martorelli ja Suurem osa neist Galba ,, Tirant Valge" DRAMAATIKA kujunes XV sajandi 2. Poolel Commedia dell'arte - ajaviitelektüüriks neis ning Rodriguez de improvisatsioonil kordusid sarnased Montalvo ,,Amadis de kunstilised võtted, Gaula" 1508 põhinevad teatrietendused
Stroofiskeem: 4, 4, 3, 3 Nelikute riimiskeemid: a a b b b a a b a a b b b a a b 5. Commedia dell'arte ehk Itaalia teater Nüüdisaegsele teatrile pandi alus renessanssiajal. Teatrikunstis valitses inimese vabaduse ideaal, põhiprobleemiks said inimese ja ühiskonna keerulised ja vastuolulised suhted. Commedia dell'arte esimesed elukutselised trupid tekkis 16. sajandil. Otsetõlkes tähendab see professionaalset teatrit, tegelikult mõeldakse selle all aga konkreetset teatrialast mõistet, mis määratleb näitlejate mängu omapära
filosoofilise mõõtme; iroonilised nimed: Quijote- rauast säärekaitse, Rocinate- kronu(raamatus Quijote ratsu), Sancho- peened jalad Panza- kõht(loos Quijote kaaslane); peategelane vaene hidalgo, kes on rüütliromaanidest aru kaotanud ja hakkab rändrüütliks; groteskne paar: don Quijote elab unistustes, räägib kõrget keelt, Sancho Panza on kahe jalaga maa peal ja rahvalik. 6. Commedia dell' Arte- tekkis 16. Saj Itaalias; improvisatsiooniline näitevorm, puudusid kirjapandud näitetekstid, olid vaid lühikirjeldused, teatritrupp koosnes 10-est näitlejast(8m, 2n), igaühel kindel roll, ära tunti maski ja kostüümi järgi; commedia dell'arte mõjutas paljusid kirjanikke. 7. Barrokk kirjanduses- 17. Sajand; vastandatakse ja segatakse tegelikku ja näilist, reaalsust ja illusioone; maailm on näitelava, elu on unenägu, illusioon; inimene on
tants, muusika, kirjandus ja kujutav kunst. Balleti aluseks on tavaliselt kirjanduslik süzee. Petruska Ballett Petruska loodi 1911.aastal. Esietendus toimus Pariisis "Petruska pärastlõuna" ballettilavastust on esitatud ka Eestis, nukuteatris 2010.aastal. Rahvusooper Estonias toimub balleti esietendus 15.novembril 2013. Petruska Teose alus nukkude allegoorilised seiklused ehk nukudraama, mis meenutab commedia dell' arte traditsioonilist kolmnurka. Balleti üldiseloomustus novaatorlik, õpetlik inetu, kuid hea südamega inimene on parem kui väliselt võluvad kui sisemiselt tühjad. Muusika eripära uuendused nii rütmis kui ka harmoonias, taktimõõtude vaheldumised, polütonaalsed episoodid. Peamised tegelased Petruska, Maur ja baleriin. Balleti sisu Petruska on veidi eksinud, ega tea päris kindlalt, kes ta on, miks ta tunneb nii nagu ta tunneb ja
Omadussõnaliitd -ne liivane -lik mehelik -kas taibukas -tu taibutu -jas usjas -mine seesmine -ik metsik -lane haiglane -ldane vanaldane -ur pahur -ke(ne) nooruke noorukene Ortograafia: I lik liide 1. Pärisnimed a) võtab nime kokku ja kirj. väiketähega b) kirjapidist erinevat hääldust või konsonantühendi eiramist markeerib ülakoma c) pikemates nimedes võib kasutada lugemise hõlbustamiseks sidekriipsu a) Ida-Virumaa+lik = idavirumaalik Balzac+lik = balzaclik b) Degas+lik = degas'lik Schumann+lik = schumann'lik c) Alain Delon+lik = alain(-)delonlik Brigitte Bardot+lik = brigitte(-)bardot'lik 2. Tsitaatsõnad a) nõuavad kursiivi ja kirj. alati ülakomaga b) pikemates sõnades võib lugemise hõlbustamiseks kasutada sidekriipsu a) crescendo+lik = crescendo'lik performance+lik = performance'lik b) self made man+lik = self...
Renessanss: sonett,13. sajandil Itaalias loodud luulevorm, koosneb 14 värsist. Novell, lühike proosajutustus, kus on vähe tegelasi, kes on keskendatud ühe süžeeliini tuntumad teosed, Shakespeare`i looming (näidendid, sonetid), jaotatakse kolme perioodi, kirjutas ühtekokku 36 näidendit, “Romeo ja Julia”, “Hamlet”, “Torm”, tema arendas sonetti. Teemaks – armastus, armukadedus, sõprus, saatus, elu filosoofilised probleemid uus teatrižanr commedia dell´arte-rahvakomöödia, avaldas mõju Eu draamale, näit. Elukutselised, valmis tekst puudus-stsenaariumid, tekst improviseeriti näidendi käigus, 16.s Barokk ja klassitsism: tunnused-B-17-18saj. Maailm on lõhestatud, kaootiline; Vastandite ja kontrastide kunst; Väga emotsionaalne. K-18-19saj. Emotsioonide asemel on mõistus ja mõistuspärasus(ratsionalism); välditakse juhuslikkust; Luules hinnati puhtaid riime ja ranget vormi.
prantsuse kirjandusest. Kirjanduse kõrval mõjutasid teda ka Pariisi tänavatel etendusi andvad komödiandid, kes esitasid rahvalikke jante. 1643. aastal asutas ta näitetrupi L´Illustre Théâtre ning võttis endale lavanimseks Moliere. Paraku ei saatnud aga teatrit edu ning teater tuli sulgeda ja Moliere pandi võlavanglasse. Vanglast sai ta vabaks 1645. aastal ning siirdus rändtrupiga Lõuna-Prantsusmaale, kus nad randasid mööda külasid ja linnu ringi, mängides improviseeritud farsse commedia dell' arte stiilis. Lõuna-Prantsusmaal ringi rännates õppis ta tundma eri seisusi, rahva tavasid ja kombeid. Tänu oma andekusele ja kõrgele haritusele tõusis ta peagi trupi eesnäitlejaks. Kirjanikuna alustas itaalia farsside ümbertöötamisega, sest näitetrupil oli vaja etendusteks uut ja sisukamat repertuaari. Hiljem asus looma juba algupäraseid näidendeid. Oma esimese näidendi ,,Arutu" lavastas ta 1653. aastal. 1658. aastal
Dantel oli õnnetu armastus: ta oli juba 9-aastaselt armunud Beatrice Portinarisse, keda ta nägi üksnes kahel korral elus. Dante kirjutas hulga Beatricele pühendatud sonette, aga oma naist Gemmat ei maininud ta iialgi üheski oma teoses. Selleks, et osaleda Firenze avalikus elus, tuli kõigepealt astuda mõne gildi liikmeks. Gilde oli tollal linnas hulganisti, aga Dante valis arstide ja apteekrite gildi. Dante looming Dante peateos on ,,Jumalik komöödia" ("Divina Commedia", 130721). Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Loominguks valis ta ainet peamiselt oma kodumaa antiik- ja keskajast. Lisaks on ta kirjutanud luulet ("La vita nuova" "Uus elu"), filosoofilisi teoseid ("Il convivio" "Pidusöök"). Täname kuulamast!
Kuidas mõjutas see kirjandust? 8. Thomas More ,,Utoopia. Pead teadma ,,Utoopia" sisu. Pead oskama kirjeldada saart. Peaksid omama ka arvamust, kas selline ühiskond toimiks. Miks? 9. Pead teadma, kes on Machiavelli, mis on tema kuulsaim tsitaat. Pead oskama tema tsitaati lahti seletada. 10. Millised romaaniliigid olid levinud? Oskad neid romaaniliike kirjeldada. 11. Kes on Cervantes? Pead oskama jutustada ,,Don Quijote" lugu. 12. Mis on commedia dell'arte? Kes olid selles põhitegelased? Kuidas jaotusid näitlejate rollid? Milline mõju oli sel teatril hilisemale Euroopa teatrile? 13. Miks ja kelle tõttu õitses Inglismaal teater? 14. Esimene avalik teater Inglismaal ja kes selle ehitas? 15. Kuulsaim teater Inglismaal? 16. Kuulsaim näitekirjanik Inglismaal? Mis oli tema seos The Globe´iga? Miks arvatakse, et äkki polnud teda olemas? Mis sina arvad? Oskad nimetada vähemalt kaks tema
Veneetsia · hilisrenessanss XVI sajand (1520-1600) juhtrolli etendasid ka Rooma ja Veneetsia Selle tunnusteks on humanistlik tegutsemine. Renessansi teket soodustas ühiskondlike suhete muutus, usk endasse, mida tugevdasid teaduse areng, leiutised ja maadeavastused. Inimideaaliks muutus universaalinimene: haritud, mitmekülgsete oskustega ja laia silmaringiga. Näitekunstis tekkis omapärane rahvalik teater commedia dell`arte. ,,Memento mori" (,,Mäleta surma") ,,Memento vivare" (,,Ära unusta elada") Renessansiaja tähtsaimad sündmused: · 1517. kinnitas Martin Luther Wittenbergi kiriku uksele 95 teesi, millega mõistis hukka kiriku patuvabastuskirjade müümise. Loetakse kiriku-uuenduse ehk reformatsiooni alguseks. · 1525. ilmus esimene teadaolev eestikeelne raamat ja 1535. esimene säilinud eestikeelne Wanradt-Koelli katekismus. · 1578
14) Liturgiline draama jumalateenistuse juurde käiv etendus 15) Miraakel - pühakute elulugusid ja imetegusid käsitlev draama(zanri) liik. 16) Moralitee - keskaegne allegooriline moraliseeriv näidend, mille tegelasteks on isikustatud abstraktsed mõisted ning inimlikud voorused ja pahed. 17) Müsteerium - antiikaja salastatud usutalitus pühitsetuile. keskaegne piibliaineline etendus. 18) Commedia dell' ante selles komöödias pole teksti, aga on improviseering ning mingid kindlad karakteritüübid 19) Performance - 1970. aastail happening'ist võrsunud teatrikunstile lähedane kujutava kunsti liik. 20) Farss - jämekoomiline lühinäidend, jant. 21) Jant - (jämekoomiline) naljamäng, farss. 22) Skets - eskiis, visand. 23) Karakterikoomika - tegelaste iseloomuomadustest ja eripärast tulenev koomika. 24) Situatsioonikoomika - olukorrast tulenev koomika.
A kelmiromaanid filosoofiline luule,näidendid M.Boiardo, Itaalia, riietus ja must minajutustusena, rooma komöödiate eepiline luule, poolmask, juhmard ja kujutas peategelase eeskujul,"Raevunud Orlando"- lõpetamata narr, tegelastüüp autobiograafiat poeem Rivaalitsevad rüütlid commedia dell`artes armuvad hiina keisri Auto(sakramentaal)- tütresse lühinäidend,sarnane miraaklitega,hispaania ,,Africa"- Petrarca keeles (püha toiming) heksameetris poeem Burlesk jantlik Boccacio-novelli algataja, Beatrice-Dante
saj vaimulik näidend , mida etendati kirikus pühade eel . Renessans kirjandus - Kõigi poeetiliste väljendusvahendite muutmine , pöördumine realismi poole Andus Kujutusobjektiks inimene Humanism maailmavaade , mis seab esiplaanile inimese (koos tema puuduste ja voorustega ) ning näeb maailma inimese vaatekohast . Novell Lühike proosajutustus , ühe tegevusliini ümber keskendunud väheste tegeleastega lugu , pingelise arendusega ja ootamatu lõpplahendusega lugu . ,,commedia dell´arte ,, Improviseeritud teksti ning kindlaks kujunenud tegelastüüpidega rahvakomöödia 16.saj Itaaliast Machiavellism Eesmärk pühendab abinõu suhtumine , valeliku poliitiku sünonüüm Utoopia Väljamõeldis , võimatu , Thomas More'i järgi . Grotesk Koomilise , draagilise kujutamisviis ,ülev , madal viiakse äärmusesse , muutub iseenda vastandiks . Kelmiromaan Tekkis 16 . saj Hispaanias ,peategelane olude ohver , madalat päritolu , minategelane
suuremaid sissesõidu hoove, neid *esimene avalik teatrihoone ehitati piiras kolmes küljest majaseinad 1576.a The Theatre koos rõdudega *kuulsaim teatrimaja The Globe *dekoratsioone oli vähe, laval *jõukam publik oli loozides, ostsid piirduti vaid hädavajalike õlut& snäkke, mängisid rekvisiitidega kaarte,rääkisid näidendiajal *kasutati lavaefekte- lavataguseid hääli, mürasid ja muusikat Commedia dell'arte ,,professionaalne teater" 1) Näidend on impovisatsiooniline 2) Kindlad tegelaste tüübid *Pantalone rikas ja ahne kaupmees *Dottore nõid , sarlatan *Arlekiin narr *Colombina osav ja arukas teenijanna 7. ZANR SHAKESPEARE 3 KIRJUTATUD TEOST Komöödia ,,Suveöö unenägu" , ,,Veneetsia kaupmees" , ,,Tõrksa taltsutus" Tragikomöödia ,,Torm" , ,,Talvemuinasjutt" , ,,Cymbeline"
Boccaccio. Novelli kui zanri rajaja. "Dekameron". Teosed räägivad igapäevastest asjadest, ei puuduta poliitikat ega religiooni. Essee- Kunstilise proosa zanr. Michael de Montaigne. Prantsuse kirjanik. Pani aluse esseekirjandusele. Sügav sõprus, sõbra kaotas tekitas need mõtted, mis pani kirja "Esseedesse". Utoopia- Ideaalriik või ideaal ühiskond. Thomas More. "Utoopia". Teos oli väga ompärane, midagi sellist mida on võimatu saavutada. Renessanssi teatre, commedia dell'arte: - Maskidega näidend. Maskid andsid edasi emotsioone. Anult mehed. Rahvakomöödia. "Armastus kolme apelsini vastu". Humanism ja kuulsamaid humaniste, nende maailmapilt ja teosed: -Humanismid olid antiikaja mõtlejad/filosoofid. Vastandusid keskaja teoloogidele. Thomas More "Utoopia". Inglise renessanssiteater Shakespear'i kaudu: -"Romeo ja Julia". Tragöödia. Surematu armatuse sümbol. Traagiline lugu viib tagasi antiikaega. Andis märku uue inimese ja uue ajastu sünnist
Don Quijote jääb vanasse kinni, reaalsusega ei arvesta. Teos ise pilkab rüütlikombeid ja – romaane. Kõiges nähti auküsimusi (surm, verevalang). Positiivne on abivalmidus, suuremeelsus, heasüdamlikkus Don Quijotel. “Kui sa ei häbene ennast, ei häbene sind ka teised,” ütles don Quijote. Sancho esindab oma materiaalsuses talupoeglikkust ja rahvalikkust ehk tasakaalustab don Quijote ilukõnelust. “Don Quijote” on humanistlik teos. 18. Commedia dell’arte Kuigi draama jäi Itaalia renessansi ajal teiste žanrite varju, tekkis ometigi algupärane rahvuslik teater – commedia dell'arte, mis avaldas kogu Euroopa draamale suurt mõju. Näitetrupp koosnes nüüd elukutselistest näitlejatest. Isegi juba žanri nimetus ise rõhutab professionaalsust. Kogu commedia dell'arte'i tekst improviseeriti näidendi käigus. Ühtegi valmisteksti ei kasutatud. Sellepärast oligi vaja professionaalseid ja sõnaosavaid näitlejaid
Milline on teie muusikaline käekiri? Mulle meeldib kord, seda ka muusikas. Mu muusika ei ole romantiline, pigem isegi irooniline. Mind huvitavad kõlaefektid, mitte ilu. Olulisim muusikaline väljendusvahend minu teostes on rütm, loominguline protsess algab rütmiidee leidmisest. Rääkige paari sõnaga mõnest oma teosest? Hmm, no võtame siis balleti "Petruska". See on omapärane nukudraama, mille tegelased Arlekiin, Colombina ja Pantalone meenutavad commedia dell'arte traditsioonilist kolmnurka. Tegin seal ka mõned uuendused. Uuendused puudutavad peamiselt rütmi ja harmooniat. Taktimõõt vaheldub kolmanda pildi lõpul 4/8-lt 5/8-le ning sealt edasi 6/8-le. Samuti võib "Petruskas" leida polütonaalseid episoode. Kuidas te sattusite Ameerikasse? Mul oli seal kontakte ja kui Euroopas algas II Maailmasõda, siis otsustasin USA-sse kolida. Hiljem naases mulle ka mu armastatu Vera de Bosset, kellega ma seal ka abiellusin ja kolisn elama Hollywoodi
Miljöö – keskkond (aeg ja ruum). Kogum väliseid elutingimusi, milles tegevus toimub.Dekoraator – dekoreerija, kunstnik. Teatridekoraator on lava ja kulisside maalija.Ida Teater – etendus, millega palutakse jumalalt head saaki ja mis toob ka elus õnne. (hiljem väljaarenenud näitekunstiks)Areen – Ilmalik lõbustuspaik Roomas, kus toimusid verised vaatemängud.Tsirkus – etendus, kus esitletakse eluohtlike trikke ja muud.Žonglöör – asjade žonglöörimises spetsialist Commedia dell’arte – Rämekoomiline laadateater, mis pidas oma etendusi väljas.Klassitsism – Stiil, mis levis 17.-18. alguseni. Klassitsismi omased reeglid olid aja, koha ja tegevuse ühtsuse tunnetus.Naturalistik realism - nimetatakse realismi hilist arengujärku, millele on iseloomulik lihtrahva ja olustiku loodusteaduslikult täpne kujutamine ja ühiskonnakriitiliste realismi kujutamine.Sotsialistlik realism – ainus lubatud kunstivool, mis liikus Lenini ja Stalini ajal Nõukogude Liidus
Futuristide liikumise lõhkus Esimene maailmasõda, mil osa futuriste pettus, nähes kuidas tehnikat sõjas kasutatakse, teised aga sattusid uutlaadi jõukultusest veelgi suuremasse vaimustusse ning liitusid äärmuslike massiliikumistega. Severini hülgas futurism ning leidis enda jaoks neo-klassitsismi. See on traditsioone elustav suund. Samuti on teda veel huvitanud kubist ning divisionism. Tema tähtsamateks teosteks on: 1) Harlekin-Familie -1922-1923 2) Commedia dell'Arte -1958 3) Armored Train in Action-1915 4) Bal Tabarini dünaamiline hieroglüüf- 1912 5) Sea=Dancer-1914- 1913. lõpupoole, lahkus ta Pariisist ja Roomast. Ta sõitis Anzio rannikule, tervise tõttu. See oli pärast kohalejõudmist, et ta ellu on vaja merd. See maal võrdsustas inimesi loodusega. Vastavalt Severinimõtetele oli ta arvamusel et, inimesed ja vesi on lahutamatud
13. sajandil osales piiblit seletavais vi usuimesid kujutavais msteeriumides ja miraaklites arvukas tegelaskond. Neile hiigeletendustele, kus mngiti korraga mitmel srjalt pstitatud laval, kogunes terve linn. Etendati ka moraliteesid - mngulisi lugusid pahede ja vooruste vitlusest. Kunstide ldine elavnemine renessansi ajal virgutas ka teatrit. Judsasti hakkasid edenema teatriehitus ja lavakujundus. Sellest ajast prineb Euroopas tavapraseks jnud nn. karplava. Rmekoomiline laadateater (commedia dell'arte) mngis philiselt vljas; rndnitlejad, kellest igaks kehastas ht kindlat tpi, improviseerisid: mtlesid teksti vlja etenduse jooksul. Inglise teater puhkes itsele William Shakespeare'i eluajal. Prantslast Molire'i peetakse tnini heks sravaimaks komdiate autoriks. Hispaania nitekirjanduse tipp on Lope de Vega ja Pedro Calderon de la Barca looming. Prantsusmaal kujunesid lplikult klassitsismile omased aja, koha ja tegevuse htsuse reeglid (Pierre Corneille' ja Jean Racine'i loomingus)
Mõisted (kirjandus) mõiste=selgitus, mitte ühesõnaline vaste. Commedia dell' arte rahvakomöödia. Dialoog - ehk kahekõne on kahe või enama isiku kõnelus. Dialoogi aluseks on enamasti olukord, kus tegelastel on erinev info või erinevad vaatepunktid, nii et neil tekib vajadus kõnelemiseks. Draama - välisvormiliseks tunnuseks on dialoog ja põhielemendiks tegelased. Dramaatikat iseloomustavad olevikuline tegevus ja pingsalt dünaamiline sündmustik, mille kaudu karaktereid avatakse. Põhizanrid ajalises järjestuses on tragöödia, komöödia ja draama.
Miljöö keskkond (aeg ja ruum). Kogum väliseid elutingimusi, milles tegevus toimub. Dekoraator dekoreerija, kunstnik. Teatridekoraator on lava ja kulisside maalija. Ida Teater etendus, millega palutakse jumalalt head saaki ja mis toob ka elus õnne. (hiljem väljaarenenud näitekunstiks) Areen Ilmalik lõbustuspaik Roomas, kus toimusid verised vaatemängud. Tsirkus etendus, kus esitletakse eluohtlike trikke ja muud. Zonglöör asjade zonglöörimises spetsialist Commedia dell'arte Rämekoomiline laadateater, mis pidas oma etendusi väljas. Klassitsism Stiil, mis levis 17.-18. alguseni. Klassitsismi omased reeglid olid aja, koha ja tegevuse ühtsuse tunnetus. Naturalistik realism - nimetatakse realismi hilist arengujärku, millele on iseloomulik lihtrahva ja olustiku loodusteaduslikult täpne kujutamine ja ühiskonnakriitiliste realismi kujutamine. Sotsialistlik realism ainus lubatud kunstivool, mis liikus Lenini ja Stalini ajal Nõukogude Liidus
ta säilmeid endale saada, kuid see ei õnnestunud. 1829. aastal ehitati Santa Croce basiilikasse talle haud. Haud on siiani tühi. Looming Loominguks valis ta ainet peamiselt oma kodumaa antiik- ja keskajast. Ta kasutas keskaja filosoofide ja müstikute ning selliste vanarooma autorite kui Vergiliuse, Horatiuse, Ovidiuse, Lucanuse ja Statiuse teostele ka vanakreeka autorite Homerose ja Aristotelese teoseid. Dante peateos on "Jumalik komöödia" ("Divina Commedia", 130721). Lisaks on ta kirjutanud luulet ("La vita nuova" "Uus elu") ja filosoofilisi teoseid ("Il convivio" "Pidusöök"). Dante esindab valgustatud humanismi, mis püüdleb universaalsuse ja realismi poole. Teosed eesti keeles "Jumalik komöödia. Põrgu". Esimene laul. Tõlkinud Villem Grünthal-Ridala. "Kantsoon Beatrice surmast". Tõlkinud Johannes Semper. "Uus elu". Tõlkinud ja eessõna: Johannes Semper. "Purgatoorium". Esimene laul. Tõlkinud Harald
annaabi.ee 
