Muistend- rahvajutt, mis kirjeldab kunagi toimunud üleloomulikku või pöördelist sündmust ning selle sisu on seotud kindla koha, aja, inimeste või sündmustega. Liigid : usundilised, tekke- ja seletus, ajaloolised, koha, vägilas Tunnused : vähem viimistletud, vabama vormiga, tõsielulisena võetav ja tavalisse kõnevoolu või vestlusse sulanduv Rahvalaulu keelelised tunnused : Algriim- sõna algushääliku kordus Alliteratsioon- kaashääliku kordus sõna algul Assonants- täishääliku kordus sõna algul Kordus- ühe sõna, värsi või terve värsirühma kordumine Mõttekordus ehk parallelism- ühes värsis avaldatud mõtte kordamine järgmises värsis teiste sõnadega.
* Regivärsilise rahvalaulu tunnusteks on parallelism ehk mõttekordus ja algriim. Mõttekordus ühte mõtet esitatakse eri värssides erinevas sõnastuses N: laula, laula, suukene liigu, linnukeelekene, kirjeldatakse laulmist mõlgu ,marjameelekene, ilutse, südamekene! Algriim - alliteratsioon ehk ühe ja sama kaashääliku kordumine värsis sõnade alguses (esimeses silbis) N: paneme piibud põlema p - alliteratsioon Assonants ehk ühe ja sama täishääliku kordumine värsis N: lõpe, lõpe, põllukene õ - assonants Riimiline rahvalaul on rohkem vaba aja sisustamiseks, seetõttu pole kindlaid teemasid (nagu regivärsilises), on humoorikas, päevakajaline (uued sündmused toovad uued laulud) · värsid on seotud stroofideks ehk salmideks · värsse seob lõppriim · esitavad nii mehed kui naised
Lüürika on kirjanudse vanim põhiliik. Luuletus on väga elitaarne. Luule on individuaalne ja annab edasi individuaalseid elamusi. Luuletuses mängivad tähtsat rolli kõik komponendid- sõna, kujundus, esitus, aeg. Stiilikujundid Kõnekujundid Lausekujundid Kõlakujundid Epiteet Retooriline pöördumine Allinteratsioon Võrdlus Kordused Assonants Metafoor Parallelism Riim Metonüümia Kliimaks Anagramm Hüperbool Antitees Onomatopoeetilised sõnad Litotees Ellips Palindroom Sünekdohh Sidesõnatus Personifikatsioon Sidesõnakus Allegooria Inversioon Perifraas Eufemism Kõnekujndid Eufemism- peiteline väljend
- Teises reas 7 silpi - Kolmandas reas on 5 silpi - Ellen Niit ,,Tihane" · Sonett: - Itaalia sonett: abab abab cdc cdc - Inglise sonett: abab abab abab aa - Betti Alver ,,Sügis" · Eleegia (kurb luuletus): - Juhan Liiv ,,Helin" · Ood: -Kristjan Jaak Peterson ,,Kuu" · Pastoraal: -August Alle ,,Eestimaa pastoraal" · Epitaaf (hauakiri): -,,Puhka rahus" · Regivärss · Alliteratsioon · Assonants Lüroeepika jaotus: · Eepos: - Enamasti luulelises vormis, räägib maailma loomisest, jumalate ja kand´gelaste vägitegudest, müstilistest ja reaalsetest ajaloo sündmustest. - Friedrich Reinhold Kreutzwald ,,Kalevipoeg" · Värssromaan: -Aleksander Puskin ,,Jevgeni Onegin" · Ballaad: - Lüroeepiline teos ehk jutustava sisuga luuletus - Tunnused: - teema põhineb rahvaluulest - on kurva lõpuga
ja tume mets armastab oma kodu, kuid ei seal taamal see ongi minu oska erilisust välja tuua. kodu muid märke ei oska ma anda muid märke ei olegi temal siin on mu saatus ja sugu mu aja ja elu lugu Luuletuses puudub vabavärss Luuletuses on 10 värsirida Tegu on segariimiga Riimiskeemiks on abcdcdbcdd Ühes reas on umbes 8 silpi Kõlakujundid - alliteratsioon ja assonants ANNA ANDEKS, ARMAS Anna andeks, armas, Luuletust räägib mehest, kes et mu kael on karvas, teab väga hästi kui inetu ta lagipaik on lage, välja näeb ja et keegi sellist meest ei armasta, kuid musu maik on mage, vaatamata sellele, ta ikkagi habe pulsti vanund, avaldab armastust.
Alliteratsioon- sama kaashääliku kordumine assonants- täishääliku kordumine sõna alguses onomatopöa- helijäljendus, loodushäälte initatsioon anafoor-alguskordus, sama sõna kordumine lause(te) alguses Lausekujundid: Kordus-teadlikult mõtete kordamine Retooriline kujund- Tunderõhu saavutamiseks kasutatav lause mis ei vasta sisule Kliimaks- astmeline tõus, milles reastatakse pingeliselt tugevnevaid sõnu Ellips- kergesti juurdemõeldav sõna või sõnade väljajätt lausest ilma et teksti tähendus muutuks. Inversioon- ebatavaline sõnajärg lauses või poeesis Kõlakujundid: Epiteet- kirjeldav ja kaunistav lisandsõna, poeetiline täiend Võrdlus- kõrvutatakse erinevate olendite omadusi Metafoor- Peidetud võrdlus, ühele nähtusele omaste tunnuste ülekandmine teisele Metonüümia- Tähenduse ülekanne, sõna asendus mingi suhte alusel. Ühe nähtuse või isiku asemel nim teist kes meie teadvuses on lahutamatud Allegooria- Mõistukõne, miles on 2 tähendustasandit (...
KORDAMINE KT-ks Kirjandus 1) rahvaluule klassifikatsioon: rahvaluule ja rahvalaul 2)rahvalaulu liigid ja tunnused liigid: töölaulud, regilaulud, tavandilaulud, kaasaegsed rahvalaulud, riimilised rahvalaulud jne... regivärsilise rahvalaulu tunnused: ei riimu, iseloomustab esituslaad, värsireas 8 silpi, vanad keelendid, mõttekordus, alliteratsioon (kordub kaashäälik), assonants (kordub täishäälik) algriim (korduvad mõlemad) 3)rahvajutu liigid: muinasjutt, muistend, naljand 4) muistendi liigid: tekkemuistendid, vägilasmuistendid, kohamuistendid, ajaloolised muistendid (tegevus toimub ajalooliste sündmuste ajal), kunstmuistend, tänapäevane muistend muistend- rahvajutt, sündmustik seotud kindla koha, aja inimeste või sündmustega tegelaste kaudu püütakse seletada nt. Pinnavormide tekkimist 5) muinasjutu liigid
- novellett F. Tuglas ,,Pimedas - marginaal F. Tuglas ,,Marginaal" - saaga Island ,,Vanem Edda" - lühijutt Astrid Reinla ,,Kaubamajas" Eepika ja luule vaheline liik ehk lüroeepika - eepos F. R. Reinhold ,,Kalevipoeg" - ballaad Marie Under ,,Rändav järv" - värssromaan A. Puskin ,,Jevgeni Onegin" - poeem Juhan Smuul ,,Järvesuu poiste brigaad" - valm Ivan Krõlov ,,Rebane ja viinamarjad" Luule ehk lüürika - regivärss assonants täishäälikuline, alliteratsioon kaashäälikuline - vabavärsiline luuletus Juhan Liiv ,,Sügis" - sonett Marie Under ,,Helged sonetid" - ood K. J. Peterson ,,Laulja" - haiku - pastoraal K. J. Peterson ,,Karjapoisid" - eleegia Juhan Liiv ,,Helin" Näitekirjandus ehk dramaatika - tragöödia Shakespeare ,,Romeo ja Julia" - komöödia Eduard Wilde ,,Pisuhänd" - draama August Kitzberg ,,Tuulte pöörises" - jant lihtsakoeline komöödia
Põhitunnused: anonüümsus, traditsioonilisus, kollektiivsus (erinevad variandid) Põhiolemus: teisenemine (muutub pidevalt) Temaatika: töö, orjus, laulud kodust ja lapsepõlvest, laulust ja laulikust Jagunemine: eepiline, lüüriline, lüroeepiline / regivärsiline, riimiline (tekib 19. sajandil) EESTI REGILAUL Tunnused: · parallelism ühe ja sama mõtte kordamine; regivärsilises rahvalaulus on salmide asemel parallelismirühmad · algriim assonants täishääliku kordamine põhirõhulises silbis alliteratsioon kaashääliku kordamine sõna alguses (mõlemate korral täielik algriim) · neljajalgne trohheus (rõhuline, rõhuta) NB! kui värsireas on silpe rohkem kui 8, siis tuleb mõnes jalas kasutada teist värsimõõtu rõhulibistus sõnad ja värsirõhk ei lähe kokku skandeerimine värsirõhku arvestades esitamine · arhailine keel · sisekadu toimumata - lõpukadu toimumata
Antitees- kahe vastandliku mõiste vastandamine. Noor või vana, kukk või kana, Olla või mitte olla? Ellips- kergesti juurdemõeldava või väheolulise sõna või sõnade väljajätt lausest, ilma et tähendus muutuks. Inversioon- ebatavaline sõnajärjestus lauses. Pööratakse tähelepanu sõnadele, mida tahetakse rõhutada. Kõlakujundid- Eufoonia- ilukõla Kakofoonia- kõrvale ebameeldiv kõla. Alliteratsioon- sama kaashääliku kordus kahe või enama sõna algul. Assonants- sama täishääliku kordus kahe või enama sõna pearõhulises silbis. Alliteratsioon ja assonants algriim Riim- sõna või sõnaosade reeglipärane kordamine, kahe või mitme väljendi kokkukõla või ühtesattuvus. Eelkõige lõppriim.
Eesti regivärsilise rahvalaulu värsimõõt on trohheus, mis koosneb rõhulisest ja rõhuta silbist. Rahvalaulu üks värss sisaldab nelja trohheilist värsijalga. Normaalselt on ühes värsis 8 silpi. Regivärsilisel rahvalaulul on kaks põhilist ülesehitusvõtet, mis seovad sõnad värsiks ja värsid lauluks. Need on algriim ja parallelism. Algriimiks nimetatakse koos esinevat alliteratsiooni ja assonantsi. Alliteratsioon on ühe ja sama kaashääliku kordumine värsis sõna alguses. Assonants on ühe ja sama täishääliku kordumine värsis sõnade pearõhulistes (esimestes) silpides. Kuule, kus kukub kurja lindu, laksuteleb laiska lindu Lõpe, lõpe, põllukene, vähene mu väljakene Alliteratsiooni ja assonantsi kasutatakse sageli koos, nagu on näha ka eelmisest näitest. Regivärsi algühikuks on värss, mis moodustab sisulise terviku. Värsse seob parallelism ühe värsi mõtet süvendatakse / korratakse eri värssides erinevas sõnastuses.
pöördumine Kõnekujundid: Epiteet-omadussõnaline täiendsõna, poeetiline omadussõna Metafoor-peidetud võrdlus, kus ühele nähtusele kuuluvad omadused kastakse üle teisele nähtusele nõnda, et tekib uus kujutlus Võrdlus-nähtuste võrdlemine sarnasuste alusel Personifikatsioon-isikustamine, elustub asjale või omistatakse elusolendi tunnuseid. Kõlakujundid: Alliteratsioon-kaashäälikute kordumine sõna alguses Assonants-täishäälikute kordumine sõna alguses värsirea piires Onomatopöa-loodushäälte jäljendamine sõna moodustamisel Lausekujundid: Allegooria-mõistukõne, milles teksti mõtet tuleb aimata ridade vahelt Iroonia-jaatuse abil väljendatakse tegelikult eitust Retrooriline küsimus-emotsionaalne küsimus, millele vastatakse tavaliselt ise
Sõnastik 1. Vanemuine- teater Tartus, laulujumal 2.Valge kitli pikad käised- valget värvi kittel, millel on pikad käised ehk hullusärk. Sümboliseerib isiku vabaduse puudumist. (ÕS 1999) 3.Siiber- lõõruides, torustikus, põletusriist. Nt ahju siiber. Mul on kõigest siiber- ma olen tüdinenud.Siibriks nimetatakse haiglates olevaid pissipotte. (ÕS 2006) 4.Kada- ragulka. Poiss laskis kadaga linde. (ÕS 1999) 5. Pasknäär- lind. (ÕS 1999) 6. Anvelt- reeglite rikkumine. Eesti sotsialismi teele viia. 7. Roitma- ümber nuuskima, kolama, uitama. 8. Päitsed- ära võtta,abielluda, kuulekaks teha, nt Mari oskas Jürile päitseid pähe panna. pani hobusele päitsed pähe- päitsenöör, -rihm, -rõngas. Päitsed sümboliseerivad vabaduse piiramist. 9. Valge palat kõrge laega- hullumaja. Vabaduse piiramine. 10. Kadrioru park- park Tallinnas, mille rajas Peeter I katariina II- le. 11. ...
personifikatsioon - ehk isikustamine on metafoori erikuju, mis põhineb elusolendi tunnuste ülekandmisel elutule. Isikustamist kasutakse loodusnähtuste, aga ka esemete ja mõistete hingestamiseks ja lugejale lähendamiseks.(mis sa nutad lillekene) jne Lausekujundid Retoorilised pöördumised kordused paralleelism ellips jne Kõlakujundid algriim anagramm onomatopoeetilised väljendid jne Kõlakujundid - alliteratsioon - kaashäälikute kordus sõna algul ( nt. vanem venda vennikene) assonants - täishääliku kordus karjapõli kadakane (all-liter+assonants) =algriim anagramm- tähemäng ( isa - asi, sai ) palindroom - sõna vasakult paremale ja paremalt vasakule sama , sõnatähendus sama. (kook) onomatopeetilised väljendid - loodushääli jäljendavad sõnad riim - (mõeldud lõppriimina) sõnade kokkukõlksumine , ristriim , süliriim jne. Vabavärsiline luule tekib 50ndtae lõpus Lausekujundid retoorilised pöördumised - tunderõhuga küsimine ( "Ärge tapke inimest!" H
vihjab millelegi millest otse juttu e tehta Iroonia-pilkavteesklus,öeldakseüht aga vihjatakse vastupidisele Gradatsioon-e.astendus tähenduslik tõus või langus luuletuses Palindroom-mõistatuse liik mida võib lugeda mõlemat pidi Haiku-riimideta luuletus e.ajviite- lõbuluuletus Tanka-riimideta luuletus e.lühiluuletus Sonett-14 realine kinnisvormis luule Itaaliasonett -4+4+3+3 värs inglinesonett-4+4+4+2 värssi Alliteratsioon-e. Algriim sõnade esihäälikute kunsti kavatsuslik kordus assonants-e.algriim sarnaste vokaalide kordus sõnade algul värsis Onomatopöa-e.jäljendused (mull,mull,mull) Salmid-e.stroofid sarnase ehitusega rühmadeks liitunud värsid Onegini stroof-luuletus mis sisaldab 14 rida Poeem-lüüriline või eepiline jutustav luuletus Ballaad-tänapäeval jutustav luuletus mille sisu on fantastiline ajalooline või heroiline Valm-õpetliku sisuga mõistuluuletus-või jutt kus tegelased-loomad kujutavad inimesi Ood-poeemi,ballaadi pidulik ülistus laul
(naislauljad) FOLKLOORSED TANTSUD: labajalg polka kupparimuori ingliska keilender RAHVALAULE SEADNUD HELILOOJAD: Ester Mägi G. Greek Mart Saar V. Tormis MÕISTED neljajalgne trohheus värsimõõt, mis jaguneb neljaks kahesilbiliseks värsijalaks, kus vahelduvad rõhuga ja rõhuta silbid. skandeerimine – sõnarõhu allutamine viisirõhule allitenatsioon – kaashäälikukordus assonants – täishäälikukordus torrõ - koor setu laulus (kordab eeslaulja viisi) killjõ – üksik kõrgem kaashääl setulaulus Hilisromantism – Saksamaa, Austria 19. Saj lõpp – 20. Saj algus. Eelkäijaks kõrgromantism, R. Wagneri looming. Suur orkestrikoosseis, pikad teosed. Maailma heliloojad: Richard Strauss „Nõnda kõneles Zarathustra“ Eesti: Rudolf Tobias „Joonase lähetamine“ Impressionism – Prantsusmaa, 19. Saj lõpp.
itaallane, itaallase ballett nüanss intsident statelliittelevisioon ultraviolettkiirgus humaanne dissident aktsent ressurss sümpoosion debatt kandidaat boolero bermuudad artikuleerima illusioon filantroopia komprominteerima konstateerima kitarrist agressiivsus progressiivsus kontsert eksistents massipsühhoos marionett intuitsioon garantii karantiin dogma bubert barett bülletään büdzett defitsiit diletant desifreerima dissertant tariif avantüür anekdoot afekt assamblee alliteratsioon assonants atasee retuseerima sünekdohh sarlatan sahh sedööver sveitser srift zelee zongleerima robustne avansipäev ekstrasenss reveranss palkon trafarett sahhariin petank kommünikee brõnsa tofu tsuvass entsüklopeedia
1. Algriim alliteratsioonil või assonantsil põhinev kokkukõla. 2. Alliteratsioon algriim, sarnaste konsonantide kordus sõnade algul värsis. 3. Assonants algriim, sarnaste vokaalide kordus sõnade algul värsis. 4. Eepos lugulaul, lüroeepika suurvorm. Ulatuslik, jutustava sisuga värssides kirjutatud teos, mis põhineb rahvalikel kangelaslugudel. Tegelasteks on vägilase või muinasjumalad. Väljendavad rahva hingelaadi parimaid omadusi, kujutavad võitlust ülekohtu vastu. Kunst- ja rahvaeeposed. Viimased põhinevad kangelaslugudel. 5. Folkloor rahvaluule- 6
Konkreetsus ja meelelisus on kujundliku keelekasutuse peamine eesmärk. Kõne-, lause- ja kõlakujundeid iseloomustab üks tunnus: iga kujund on mingis mõttes hälve tavapärasest keelekasutusest , seoste loomine niisuguste nähtuste vahel, mis tavaliselt kokku ei kuulu. Kõnekujundid Lausekujundid Kõlakujundid Epiteet Inversioon Alliteratsioon Võrdlus Ellips Assonants Troobid: Lausekatkestus Riim metafoor Kiillause metonüümia Rinnastuslik lühiühendus hüperbool Asündeton litootes Polüsüneton isikustamine Kordused sümbol Retooriline hüüatus allegooria Retooriline pöördumine paradoks Retooriline küsimus
Algriim - alliteratsioonil ja assonantsil põhinev kokkukõla Näit. Kana kaagutas laudas ja imik istus köögis. Alliteratsioon - kaashäälikuline algriim Näit. Kutsu klähvis kodus kuudis. Antonüümid - vastandsõnad Näit. Kuum – külm Arhaism – vanapärane, nüüdiskeelest kõrvsalejäänud keelend Näit. Isepäinis ilus oli sõit Varssavisse. Assonants – täishäälikuline algriim Näit. Ilves istus oksal. Ballaad - lüroeepiline teos Näit. Tuntud ballaadimeistrid venelane Aleksandr Puškin; eestalsed Jakob Tamm ,,Orjakivi“ ja Marie Under ,,Õnnevarjutus“ Dialoog - kahekõne Näit. Intervjuu, vestlus. Draama – tõsise sisuga näidend Näit. Kuulsad draamakirjanikud venelane Anton Tšehhov; eestlased Eduard Vilde ,, Tabamata ime“ , Anton Hansen Tammsaare
ESITÄHTEDE KOKKUKÕLA ALGRIIM NT: MÖLDERID MÖLISAMAIE VASTAND TÄHENDUSLIKUD SÕNAD ANTONÜÜM NT: ILUS-KOLE VOKAALIDE KORDUS SÕNADE ALGUL ASSONANTS NT: UDU RIKUB UUE KUUE PIKK JUTUSTAV LUULETUS, TRAAGILISE SÜNGE SISUGA BALLAAD JAKOB TAMM ,,ORJAKIVI" NÄIDEND MIS PÕHINEB ELULISTEL KONFLIKTIDEL DRAAMA EDWARD VILDE ,,TABAMATA IME" KAHEKÕNE DIALOOG KIRJANDUSE PÕHILIIK
terviklauset 15. Riim häälikute kokkukõla, sarnase kõlaga sõnade lprdamine värsirea lõpus, mis aitab värsse omavahel siduda ning kujundab stroofe. 16. Stroof salm. 17. Parallelism regivärsilise rahvalaulu nähtus, kus värsirühmad on grupeeritud sisu ja vormi põhjal mõttelisteks tervikuteks. 18. Algriim alliteratsioonil või assonatsioonil põhinev kooskõla. 19. Alliteratsioon algriim, sarnaste konsonantide kordus sõnadega alguses värvis. 20. Assonants algriim, sarnaste vokaalide kordus sõnade alguses värsis. 21. Ajaluule olevikusündmustega vahetult seotud luule. 22. Dramaatika üks kirjanduse põhiliik, mida iseloomustab lavalisus, sündmustiku tihendatud ja põhinemine tegelaste dialoogil ja kahekõne 23. Draama üldmõistena näidend, kitsamas täehnduses tõsise sisu, keerulise konflikyi ja elulise sündmustikuga näidend. 24. Tragöödia- kurbmäng, näidend, kus õilsatel eesmärkidel tegutsev kangelane satub
psüühilisi iseärasusi arvestavat liikumist ja tegevust. Luuletaja kõneleb lapsega hellalt ja sõbralikult, otseselt noomimata või õpetamata: juhib tähelepanu loodusnähtustele, loomadele-lindudele ning last ümbritsevale muule maailmale, luues oma kunstipärase maailma, kus valitseb ilumeel. o Luules esile tõstetud kola- ja lausekujundite kasutamine (onomatopöa, glossolaalia, kordused, alliteratsioon ja assonants). hällilaulud "Uni tuleb", "Äiu, lahke lapsuke"; hüpituslaulud "Oad sulle, kaerad mulle", "Sõidulaul"; mängulaulud "Piitsavarrel ratsutamas", "Ratas tahab rautada"; töö- ja tööd jäljendavad laulud "Palju tööd"; loodusluuletused "Lõokese laul", "Vihma tulekul"; humoristliku sisuga laulud "Pimesikk" sõnamängulised luuletused "1, 2, 3, 4, 5, 6", "Pöörane ilm"; luuletused kõlbelistel motiividel "Pahad lapsed", mõttekordus alliteratsioon
Afekt tundepurse, tormiline tundepuhang Aferist õnnekütt, pettur, avantürist, afäärimeister Afisid, afiss müürileht, kuulutus, plakat Alfabeet tähestik Alliteratsioon sõna alguskaashääliku kordus samas värsis v lauses ambitsioonikas ambitsioonidega, edasipüüdlik, auahne Assamblee täiskogu, üldkoosolek Assonants täishäälikukordus pearõhusilpides assotsieeruma ühinema, seostuma, sidestuma Atasee madalaima ametiastme diplomaat avanss ettemaks Avantüür tegelikke tingimusi mittearvestav üritus, kahtlane ettevõte, seiklus Balansseerima tasakaalu v tasakaalus hoidma, tasakaalu seadma, tasakaalustama ballett balletikunst; muusika saatel etendatav lavatantsuteos. Biograafia elulugu bisnismen ärimees, äritegelane
TÖÖ- ,,ratas tahab rautada" ,,sepapoeg ja mõldripoeg" Loodusl- ,,jälle kevad" ,,vihmapilv vii endaga" Humoristlikud- ,,roti pulmad" ,,kolm isevärki meest" ,,varas" ,,krokodill" Sõnamängulisedl- ,,küsimused" ,,kui mina sõidan saaniga" kõlbelised motiivid- ,,millel ebakoht on ilmas" ,,pahad lapsed". Mõttekordus meie miisu tiisukene Alliteratsioon )sõna alguskaashääliku kordus samas lauses vvärsis nt väike väsind... tipsi tapsi, niine nääne... Assonants (täishäälikukordus pearõhusilpides) upa upa oalilli uni tuleb ullikene Külakujundid tibinal tabinal kribinal krabinal. K.A.Hindrey 1906 pambu peedu; seene-mikk; piripilli-liisu 1918 nina-jass ja näpp-mall 1919 lõhkiläinud kolumats 1920loomade mäss 1921 jaunart jauram 1922summmi-sulpsu sekeldused 1933 kill martuse lihavõtted 1935 kill martus koolis tema lasteloomingut isel- tugev didaktiline hoiak; grotesk(jäme koomika mis ühendab vastastike nähtusi) ja satiir(terav
· algriim algushäälikute · loomamuinasjutt väljend mingi elunähtuse kordus värsis (härrad jäid tegelasteks loomad, kes on kohta (töö, härisemaie) isikustatud lastekasvatamine, kodu jne). algriim · imemuinasjutt Kuidas töö, nõnda palk. / üleloomulik sündmustik, Terav kirves leiab kivi. alliteratsioon assonants imeesemed Vaga vesi, sügav põhi. · tõsieluline muinasjutt alliteratsioon algriim, puudub imepärane aines, sarnaste kaashäälikute sündmustik areneb tavaelu mõistatus rahvaluule kordus sõnade alguses raames lühivorm, mis annab värsis Iseloomulikud jooned: olendist, esemest, nähtusest
Soneti juures on oluline see, et see on üks terviklik mõte, mis kestab soneti algusest selle lõpuni. Sonetile on iseloomulik, et ta on alati kellelegi suunatud. Sonett on otsene pöördumine kellegi poole. See on otsene kõne. Sonett on pidev edasiminek, pidev teekond. Sonett on kirglik ja kirglikult tuleb seda ka esitada. Soneti sõnad on väga valitud. Juhuslikud, tähtsusetud sõnad on sonetis välistatud. Võimendatult hakkavad mõjuma võrdlused, tees ja antitees, alliteratsioon, assonants. Iseseisvaid mõttelisi tervikuid on sonetis neli. Seega on nähtavaks sissehingamiseks aega neljal korral. Võttes endale vabaduse rohkemaks, seame ohtu mõtte pidevuse. Vähem sissehingates aga libiseme üle olulistest värssidest või keelame neil kajada. Kõike seda arvesse võttes on soneti lugemiseks vaja 45-50 sekundit. Enne soneti esitamist tuleb teha eeltööd: · Tuleb selgeks teha, millest on jutt · Kirjutada sonett ümber proosana
Rahvaluule on rahva sõnalooming: 1) Anonüümne 2) Pärimuslik 3) Kollektiivne Rahvaluule jaguneb 3-eks: 1) Rahvalaulud 2) Rahvajutud 3) Rahvaluule Lühivormid *Rahvalaulud jagunevad 2-ks: 1. Regivärsiline 2. Riimiline Regivärsiline Rahvalaul N: Igav on olla iluta Hale olla laulemata Kole käo kukkumata Raske rõõmuta elada. Parallelism ---------) Mõtteriim Alliteratsioon Kole käo kukkumata. Algriim Assonants Igav on olla iluta. *Riimiline Rahvalaul N: Saksad sõitsid saaniga, Talumehed tõllaga, Vabadikud vankriga, Mina, vaikne, kelguga! Kiri kuer õli kelgu ies, Ise istsin kelgu sies! ( Lüganuse ) Lõppriim --------) Häälikute kokkukõla värsi lõpul *Rahvajutud jagunevad 4-jaks: 1) Muinasjutt 2) Pajatus 3) Naljand 4) Muistend Muinasjutud jagunevad omakorda 3-eks: 1) Loomamuinasjutt 2) Imemuinasjutt 3) Olustikuline muinasjutt *Tegelaste vastandamine
Algriim- alliteratsioonil või assonatsil põhinev kokkukõla. N: härrad jäid härisemaie, möldreid mörisemaie. Allliteratsioon algriim, sarnaste konsotantide koruds sõnade algul värsis. N: venda kuulis, vasta kostis Antonüümid- vastandsõnad, mida seob vastandussuhe. N: madal-sügav Assonants algriim, sarnaste vokaalide koruds sõnade värsi algul. N: udu rikub uue kuue. Ballaad- tundeküllane, sünge häälestusega. Keskendub ühele sündmusele, mille arendus on pingeline. Dialoog- kahekõne Draama- tõsine näidend. Kajastab keskklassi arengut ja moraali(Libahunt). Kolm zanrit tragöödia,komöödia ja draama. Draamakirjandus kirjanduse põhiliik, mida iseloomustab lavalisus, sündmustiku tihendatus ja põhinemine tegelaste kahekõnel
alguses: Ema, ae, ema, mis sa mõtled seal?/ Laps, hei, laps, on uni mul peal./ Ema, ae, ema, üks film tuleb hea./ Laps, elukinogi täis on mu pea-Kauksi Ülle, Õhtul koos emaga) ja epifoor (korduv sõna asetseb lausete, värsside või stroofide lõpus: Käsi mu peos, / väike käpik mul kõvasti peos, / koos me akende taga./ Ärevus näos, / ootsärevus näos, / täna lapsed ei maga.- M.Linnamägi. Lumises linnas.) Häälikukordused on nt alliteratsioon (konsonantide kordus sõna algul), assonants (vokaalide kordus sõna algul) ja riim . Kordused on ka refrään ja parallelism. Stiilivõttena esineb kordust rohkesti luules ja folklooris. Luules kasutatakse sageli tunderõhulisi sõna- või värsikordusi mis loovad rütmi ja süvendavad meeleolu (Teele, teele kurekesed...-F.Kuhlbars).Muinasjuttudele on iseloomulikud eepilised kordused (kolm venda, kolm takistust vms) Lasteluule traditsioonilised teemad ja kunstilised võimalused Ernst Enno, Elle Niit ja Wimbergi näitel:
Kirjandusteoreetilisi mõisteid: Hüperbool - poeetiline liialdus, kirjeldatava iseloomulike joonte võimatuseni suurendamine väljenduse mõju suurendamiseks. Fantastika ehk ulmekirjandus - kätkeb endas tulevikunägemusi teaduslikke ja tehnoloogilisi eksperimente, kontakte kaugete tsivilisatsioonidega, planeetide vahelisi sõdu jms. ALLITERATSIOON sõna alguskaashääliku kordumine samas värsis või lauses. Näiteks: ,,Millal maksan memme vaeva..." (rahvalaul). Korduvad konsonandid. Assonants - algriimi (sõna algushäälikud korduvad) jagunemisel tekkiv üks algriimi vorm. Korduvad vokaalid. Aimekirjandus ehk populaarteaduslik ehk teabekirjandus - mis tutvustab üldarusaadavalt ja huvitavalt teaduse saavutusi ning probleeme. Piir ilukirjanduse ja aimekirjanduse vahel on väike, eriti LK-s. Eesmärk on anda edasi teadmisi ning ilukirjanduse narratiiv ehk lugu on sageli vaid vahend.
Näited: Luuletuses ,,Patt" kordub sõna tõelus. Luuletuses ,,Hingest" kordub sõna hing erinevates vormides. Luuletuses ,,Täna tuuleveskil kärbitakse tiivad" kordub fraas ,,torm võib minna tugevaks". Luuletuses ,,Täitumistingimus" kordub sõna tingimus erinevates vormides. Luuletuses ,,Sisendus" algavad esimesed kaheksa rida sõnadega ,,Ma olen..." Peaaegu igas teises luuletuses võib leida mingit tüüpi kordusi. Kõlakujundid: Alliteratsioon ja assonants: Häälikute kordused on Runnelile kõige iseloomulikum tunnus. On raske leida luuletust, kus Runnel ei oleks, mingil viisil kasutanud häälikute kordusi. Näited: ,,Mükoloog müttas laanes ja luhas, Kärmas ja varmas, päikselik, puhas,"(Teadlase elu) ,,Virus, Võrus, Võõpsus, Võnnus, Kõpus, Kapus, Kuiel Kõnnus"(Mälukaotus) Lisaks kasutab ta veel anafoori ehk häälikute kordumist luulerea alguses. Näiteks luuletuses ,,Sisendus" algab iga rida ,,M" tähega.
Vanem rahvalaul Tunnus Uuem rahvalaul Värsiline, värsi põhivorm 8-silbiline, igale silbile vastab ülesehitus Värsiread on koondunud noot. salmidesse, salmis 4 värsirida perioodivorm Algriim: alliteratsioon (korduvad kaashäälikud) / assonants Riim Lõppriim (korduvad täishäälikud) Lüürilist laadi, naiselik (kurtev, protestiv ja kurblik Teema Eepiline sisu, meeste teemad alatoon) Keel Arhailine Kaasaegne keel keel
nende põhiosa moodustavad heroilis-filosoofilised oodid (10) ja rõõmsamad ning argisemad pastoraalid (5), mõlema eeskujuks antiikluule. Oodide põhiteemad: mõistuse, vaimu, sõpruse ja armastuse ülistamine; luule ja luuletaja. Tuntumad oodid: "Laulja" (luulele ja luuletajale) ja ,,Kuu" pühendet eesti keelele. Pastoraalides on sageli kasutatud dialoogi, selgesti on tuntavad eesti rahvalaulu kõlavõtted: trohheiline värsimõõt, alliteratsioon, assonants. Kr. J. Peterson on kirjutanud ka anakreontilist luulet (Anakreoni järgi (6. sajand eKr) elegantses vormis elurõõmu, armastust ja veini ülistav luule): ,,Ma pean jooma. Lauluke", ,,Naised". Kristjan Jaak Peterson ,,Kuu", loeb Kalju Orro, ETV saade ,,100 luulepärli" (2011) http:// arhiiv
" (,,Lambad"). Kordused: Luuletuses ,,Patt" kordub sõna tõelus. Luuletuses ,,Hingest" kordub sõna hing erinevates vormides. Luuletuses ,,Täna tuuleveskil kärbitakse tiivad" kordub fraas ,,torm võib minna tugevaks". Luuletuses ,,Täitumistingimus" kordub sõna tingimus erinevates vormides. Luuletuses ,,Sisendus" algavad esimesed kaheksa rida sõnadega ,,Ma olen...". Alliteratsioon ja assonants: ,,Mükoloog müttas laanes ja luhas, Kärmas ja varmas, päikselik, puhas" (,,Teadlase elu"), ,,Virus, Võrus, Võõpsus, Võnnus, Kõpus, Kapus, Kuiel Kõnnus" (,,Mälukaotus") Üks luuletustest (,,Kompositsioon") haakub kahjuks paljude inimeste elusaatustega, nii ka vahel minu omaga.
Demagoog seob end nähtuse või inimesega, millel/kellel on inimeste silmis kõrge staatus. Valimiskampaaniad, reklaamid, ideoloogiad Keeleline mõjutamine Stiilikujundid: lausekujundid (retooriline küsimus, pöördumine, hüüatus, kordused jt); kõnekujundid (epiteet, võrdlus, metafoor, eufemism jt); kõlakujundid (alliteratsioon, assonants, riim) Kõlavad sõnad ja loosunglikkus. Nimemaagia Võõrsõnad kasutamine. Milliseid demagoogiavõtteid kasutatakse? · Ja nüüd nagu üks mees hääletama! · Mind on alati huvitanud sinu kui targa inimese arvamus. · Kes vait ei jää, läheb klassist välja. · Ta on tunnustatud teadlane, järelikult on tal õigus. · Teen seda kõike oma valijate huvides.
Ilmar Tomusk- ,,Tere, Volli!", ,,Pöörane puhkus Parakatkus" Kristiina Kass- ,,Samueli võlupadi", ,,Petra lood" MINU LEMMIKAUTOREID VÄIKELASTEKIRJANDUSES Minu üheks lemmikautoriks on Kristiina Kass, samuti Andersen. KIRJANDUSTEOREETILISI MÕISTEID: a)Hüperbool- kunstiline liialdus b)Fantastika- väljamõeldis, mõttekujutuslik, fantaasiaga seotud aines, ebareaalne c)Alliteratsioon- sama konsonandi kordumine kahe või enama sõna algul värsis d)Assonants- sama vokaali kordumine kahe või enama sõna pearõhulises silbis e)Aimekirjandus- populaarteaduslik kirjandus f)Grotesk-jämekoomiline vastandlike nähtuste ühendamine g)Koomika- naljakus, koomilisus h)Huumor- heatahtlik nali i)Personifitseerimine- isikustamine j)Antropomorfotseerimine-inimese kuju ja omadusi omistama k)Adaptsioon- kohandamine, lihtsamaks muutmine
Rüütlieepika keskajal – must-valge zanr
kangelaslaulu vorm, Assonants riim, lõpuvokaal, 10 silpi, luulevormis
teemad, kangelstegu/ suured tsükleid, graali motiiv (otsivad graali),
armastuse võitmine
ülesehitus (tüüpilised stseenid), esitati muusikuga, olid zanglöörid
(näitjejad/ lauljad)
karakterid, hea kangelane (ilus välis ja siseselt) , halb kangelane
(monstrivälimus)
ideoloogia oluline on usaldus kuningale, kuningate ja kristlust
ülistamine, õiglusekehastus, vennustavad unenäod
müüte- ja legende (Frankenstein). Alliteratsioon ehk riim sarnasekõlaliset sõnade kunstikavatsuslik kordamine, sõnade või häälikute kokkukõla. Riimi ülesandeks on teksti instrumenteerimine, värsi piiri ja teksti rütmi markeerimine, assotsiatsioonide loomine, värsside omavaheline sidumine. Asendi järgi jagunevad alg-, lõpp- ja siseriimideks. Alliteratsioon algriimi jagunemisel tekkiv vorm, mis avaldub konsonantide kordustena. Assonants - algriimi jagunemisel tekkiv üks algriimi vorm. Korduvad vokaalid. Aimekirjandus ehk populaar teaduslik ehk teabekirjandus - mis tutvustab üldarusaadavalt ja huvitavalt teaduse saavutusi ning probleeme. Piir ilukirjanduse ja aimekirjanduse vahel on väike, ning ilukirjanduse narratiiv ehk lugu on sageli vaid vahend, mille abil teaduslikku teksti lastele arusaadavas vormis esitada. Iseseisvaks kirjanduseliigiks sai 18 sajandi valgustusaadete mõjul. 19 sajandi
Kirjandus: Rahvalaul: Rahvalaulul on kolm komponenti: meloodia, tekst ja esitus. Jaguneb kaheks: regivärsiline rahavlaul (vanem) ja riimiline rahvalaul (Uuem) Regivärss: Regivärsi tunnused: paralleelism (sarnase mõttega värsiridade kordamine) Algriim (algushäälikute kordus): a)alliteratsioon (kaashäälikute kordus) ja b) assonants (täishäälikute kordus) 8 silpi värsireas Värsimõõduks on 4-jalaline-trohheus (vahelduvad rõhuline ja rõhuta silbid) Aegunud käändelõpud (nt. Ella) Regivärsil on mitmeid alaliike (töölaulud, kodulaulud, kiigelaulud) Esitatakse leelotatakse Rütmiline rahvalaul: 18. sajand.
" o Sõnamäng (kalambuur) ,,Ilvese sigadused maksab kinni riik." o Siire (anzamblaan) lause jäetakse tahtlikult pooleli ning see jätkub nt alles järgmises reas/salmis 11. Riim ja kõlakujundid Mängitakse mingisuguse efekti saavutamiseks kõlaga. o Algriim sõnade või silpide samakõlalisus o Alliteratsioon kaashäälikute kordamine, nt kuldne kukk kõrgel katusel o Assonants täishäälikute kordamine, nt avaral aasal aarde avastas o Lõppriim: paarisriim (AABB), ristiriim (ABAB), süliriim (ABBA), lausriim (AAAA), ahelriim (ABA, BCB, CDC), siseriim (rea keskel) o Hääliku- või sõnakordused o Helijäljendused (onomatopöa) Piu! Pau! Nätaki! Põmaki! o Pahakõla (kakofoonia) teadlikult kuhjatakse ühte värssi samakõlalisi häälikuid ja sõnu, nt käi kukele, jahvatav
välimuse,käitumise,tundmuste,zestide,hääletooni,lavalise liikumise,lavakujunduse vm kohta. REGILAUL: iseloomustab algriim ja parallelism, esitatakse tavaliselt eeslaulja ees ja koor järgi vaheldumisi. Liigid: hälli-,töö-,kiige-,pulma-,tähtpäeva-,mängu-,sõja-,matuse laul jt. REGIVÄRSS: ehk neljajalgne trohheus, 8 silpi reas, vahelduvad rõhuline ja rõhuta silp. ALGRIIM: 1 rea sõnaalgus häälikute kordamine alliteratsioon-kaashäälikud, assonants-täishäälikud MÕTTERIIM: kahes või enamas järjestikulises reas korratakse sama mõtet või motiivi teiste sõnade või mõtetega. MUINASJUTT: pajatab väljamõeldud sündmustest, jaguneb ime-,looma-, ja tõsielulisteks muinasjuttudeks. Sündmustik on üleloomulik, ime: hea võidab kurja, tänu imeesemetele. Looma: tegelased loomad,kes asendavad inimesi ning kujutatakse iseloomule vastavalt Tõsieluline: tegevust areneb tavaelu raames, kangelane tavaline inimene,
Algriim - Alliteratsioonil või assonantsil põhinev kokkukõla [Häälikute kokkukõla] Alliteratsioon - algriim, sarnaste konsonantide kordus sõnade algul värsis. [venda kuulis, vasta kostis] Antonüümid - vastandsõnad, sõnapaarid, mida seob vastandussuhe [madal - sügav, vähe - palju, alustama - lõpetama] Assonants - algriim, sarnaste vokaalide kordus sõnade algul värsis [Udu rikub uue kuue.] Ballaad - keskajal tantsulaul, tänapäeval lüüriline jutustav luuletus, mille sisu on fantastiline, ajalooline, heroiline või traagiline. [ Tuntud - Jakob Tamm "Orjakivi", Jaan Bergmann "Ustav Ülo", Jaan Kärner "Kaarnamäe ballaad", Marie Under valmik "Kolmteist ballaadi"] Dialoog - kahekõne Draama - üldmõistena näidend, kitsamas tähenduses tõsise sisu, keerulise konflikti ja elulise
naisekehas- ses templis mõnigi põlvitand; 12. Siire- siin sadamas mu süda ähvardas Ta on tulnud. Ma ei tunne veel kord lõhkeda- kuid kõigest lõhenes tema kehakuju, silmakulmu alt su lahkumisest- kõikjal laius kõrb. Välgatavat valgust. Kõlakujundid 1. Algriim - alliteratsioon: võimisvisand, vise vastu viimset. Läbi lootusetuse lumma. Assonants: ülemmustri ühtsusesse 2. Lõppriim- Need on ristriimid. Su kahvatul käevarrel tuksub Mark langes, kirjale kleepus, peen sõnatusinine veen, jah, paraku, nõnda on lood: mis sinusse süüvima kutsub. mis ühes elus on eepos, Ma tõotan, et seda ma teen. on teisele episood. Hiidpäevad! Hiilgavad ööd! Maailm vormub ja väreleb
võitlusiha, patriotism, armastus, viha. Ta saadab oma teekonnal korda rohkeid kangelastegusid, kuid teda tabavad ka rängad katsumused saatusele või vaenlasele allajäämine, surm. Eepose elukujutust iseloomustab avarus, monumentaalsus, tõstetud tundetoon. Sagedane on üleloomulik element, kõik on eeposes suurem ja võimsam kui elus. Esinevad rohked kordused, kasut püsimotiive, -epiteete, perifraase ( ümberütlusi ), algriimi ( alliteratsioon, assonants ), värsimõõtudest antiikset heksameetrit, vanaprantsuse aleksandriini, blank- ( riimita värss, harilikult viiejalaline jamb ) ja regivärssi. Jutustamistoon on rahulik ja aeglane, sõnastus arhailine ja lihtne või pidulik. Eeposed on tekkeloolt kahesugused: 1) rahvaeeposed tekkelt varasemad, anonüümsed, suuliselt põlvest põlve edasi antud. Tuginevad müütidele, muinasjutumotiividele ja ajaloopärimustele ning nad on alles palju hiljem kirja pandud. Vanim osaliselt säilinud eepos
Klaveripalas "Skizze" võib leida isegi atonaalseid jooni. Saar on miniaturist, kes oma parima väljendab laulu kaudu. Tema loomingus ei puudu küll sümfooniline ja vokaal-sümfooniline muusika, kuid see jääb laululoomingu varju. Kaalukaim koht on koorilauludel (ca 350). Helilooja inspiratsiooniallikateks olid loodus ja rahvaviis. Rahvalaul Saare loomingus säilib võimalikult ehedal kujul. Teda köitsid arhailiste laulude vahelduvad meetrumid ("Läksin kõrtsi aega viitma"), assonants ja alliteratsioon ("Latse hällütamise laul"). Säilitas ka mittefolkloorsetes lauludes eesti rahvamuusikale omased laadid: dooria, lüüdia, miksolüüdia ("Kõver kuuseke"). Mõned Saare laulud on lihtsa tekstuuriga ja kuuluvad laulupidude raudvarasse ("Leelo", "Põhjavaim"), aga on ka palju laule, mis valmistavad raskusi isegi professionaalsetele interpreetidele. Saar loobub romantilisest harmoniseeringust ja koraaliharmooniast ning
· algriim algushäälikute · loomamuinasjutt mingi elunähtuse kohta (töö, kordus värsis (härrad jäid tegelasteks loomad, kes on lastekasvatamine, kodu jne). härisemaie) isikustatud Kuidas töö, nõnda palk. algriim · imemuinasjutt Terav kirves leiab kivi. / üleloomulik sündmustik, Vaga vesi, sügav põhi. alliteratsioon assonants imeesemed · tõsieluline muinasjutt alliteratsioon algriim, puudub imepärane aines, mõistatus rahvaluule sarnaste kaashäälikute sündmustik areneb tavaelu lühivorm, mis annab olendist, kordus sõnade alguses värsis raames esemest, nähtusest või härrad jäid härisemaie Iseloomulikud jooned: olukorrast varjatud kujul rea
*poeetiline sünonüümika - seostub Juhan Peegliga: keelesõnavaras olemas sünonüümid, regilaulus on paralleelvärsid, siis seal võib olla sünonüüm, mida muidu ei saa olla nt ema=kana ->tunnuslik *1990 läks kirjandus ja rl omavahel konflikti, sest rahvaluulet polnud võimalik kammitseda. kui rl käsitleti suulise kirjalikuga, siis on ühisosa poeetika REGILAUL *rahvalaul (regilaul)jaguneb: 1) vanemad laulud: a)regilaulud b)regilaulueelsed = omased algriim(sõnakõla, sõnade alguses assonants seotud rõhuga, alliteratsioon sõna alguses) ja parallelism(laulus moodustub värssidest värsirühm, üldiselt on neid 2-3; rajaneb konkreetsele mõttele ja on omane suulisele.puudub abstraktne mõtlemine) 2) uued: a) siirdevormilised (siirdub kuhugi) b)lõppriimilised (viitab, et tegemist on lõppriimiga) *regilaul sisaldab palju konkreetsust, 19.saj hakkab aga parallelism taanduma. *pulmalauludes on kirjalik olukord, kus üks situatsioon muutub teiseks (tüdrukust saab naine).
· Oluline: · Tekst põlvkondade teadmised, väljendusrikas, peast lauldud, mõttekordus ehk parallelism ehk ümberütlemine, peidus kombed ja tavad, oma tõlgendus · Vorm korrastajaks värsimõõt, esimene silp tugev, teine nõrk · Rütm mõjutab viisi ja meloodiat ehk tooni ehk mõnu ehk häält, viisi vähem kui teksti · Algriim alliteratsioon (konsonantide kordumine) või assonants (täishäälikute kordumine); ei pea olema kõikides värssides · Skandeerimine teksti sobitamine värsireale · Retsitatiivsed ehk kõnelähedased laulud · Muusika intanatsioon kasvab välja kõne intanatsioonist · Palju improviseerimist · Legaius ettehaarav sisseastumine (ahellaul) · Tempo sõltub laulufunktsioonist Vana Rahvalaul · Ehk runolaul ehk regilaul · Alates Balti hõimudest (ürgühiskondliku korra ajast)
(emal meeldib reisida ja isa toas istuda samuti ei malda alati) · parafraas väljend, mis on loodud mingi tuntud väljendu alusel, nt sõda on alles noor, kasut peab luules ja postmodernses kirjanduses 12. Riim ja kõlakujundid Kõla kaudu organiseeritakse tekst tervikuks, levinuim vahend on riim (luuletuse kõlaline suunaja). · Algriim isel eesti rl-i, jag alliteratsioon (kaashääliku kordamine) ja assonants (täishääliku kordamine) · Lõppriim isel kunstluulet, jag paarisriim (aabb), ristriim (abab), süliriim (abba), lausriim (aaaa), ahelriim (aba bcb cdc) · Siseriim riimuv sõna ei ole värsi lõpus ega alguses, vaid sees · Hääliku ja sõnakordused õrn, armas, õrn · Onomatopöa e helijäljendused keeles imiteeritakse hääli/häälitsusi, nt kikerikii, muu-muu
annaabi.ee 
