tegevuse kriteeriumid teostaja 1. 1. 1. Tööturuamet/ Mari otsib Tööturuametis Mari intensiivselt tööd arvelevõtt MARIL ON 2. Sots. töötaja/ TOIMETULEKUKS CV koostamine Mari PIISAV 3. SISSETULEK Töökuulutustele Mari vastamine, tööintervjuudel käimine 2. 1
Pearu tegi uue tammi ja Mart hävitas sellegi. Pearu sai Eespere rahva peale vihaseks. Krõõda vanem tütar Liisi oli juba kolme aastane. Kui Pearu ja Mart jälle kokku said, lasi Pearu Eespere koera Valtu maha. Mindi kohtusse, kus kumbki ei võitnud, sest koera väärtus ja tedrepoegade väärtus, kelle koer väidetavalt oli maha murdnud, hinnati võrdseteks. Pearu ehitas kraavile jälle tammi. Andres lasi sauna-Madisel uue kraavi kaevata. Jussil ja Maril sündis poeg Juku. Peresse tuli uus tüdruk Kaie. Krõõdal sündis kolmas tütar Anna. Jällegi oldi pettunud. Pearu ja Andrese vahel oli suur riid. Maril sündis tütar Kata. Krõõt tahtis, et Mari hakkaks tema laste emaks, kui tema endaga peaks midagi juhtuma. Krõõdal sündis kauaoodatud poeg Andres. Krõõt ise suri. Peeti matuseid. Pearu sillutas Krõõda jaoks öö otsa teed. Ta nuttis matustel ja kiitis Krõõta. Mari hoolitses nii enese kui ka Krõõda laste eest
Kremer otsustab Tõnuga kokku leppida, et pakub talle tulusat piimarentniku talu. Tõnu rõõmustab hea pakkumise üle. Tõnu püüab igati Marit veenda, kuid see keeldub. Lõpuks Mari annab järgi ja hakkab mõisahärra armukeseks. Tõnu saab oma piimamehe-lepingu, Kuru Jaan lastakse lahti. Alles nüüd saabTõnu aru, et Mari on küps ja ilus naine, kes on teda maha jätnud. Piimamehe töö algus pakub raskustest hoolimata Tõnule suurt rahuldust. Maril tekib võimalus linnas käia ja saab endale iluasju ja raamatuid osta. Kremer muutub lahkemaks Mariga koos olles. Mida aeg edasi seda rahutumaks muutub Tõnu, sest teada vaevab armukadedus. Tõnu tunnistab mõisnikule, et on teinud suure vea selle kokkuleppega. Tõnu piimaäri hakkab allamäge minema ja Tõnu hakkab viina jooma. Tõnu tuli purjus peaga koju ja tal tekkis tõsine tüli Mariga, keda ta püüdis keelata linna minemast, Mari andis Tõnule selle eest kõrvakiilu
muud enda lohutuseks teha kui nutta. Äärmiselt traagilised olid ka laste surmad, mis põhjustasid palju südamevalu. Krõõt oli vaiksem naine, kes oli pigem endassetõmbunud. Kuid eks ka temal olid silmad vees, olgu siis Eespere ujutanud põllumaa tõttu või meeletu koormuse peale, mis ta kannatama pidi. Krõõt oli tugev isiksus, kes käis põllu peal abis enda perel ja saunarahval, kuigi ise kandis samal ajal last enda kõhus. Surres palus ta sauna Maril enda laste eest hoolitseda, sest ta teadis, et Mari on üks tugevamaid noorikuid kodukandis. Mari oli alguses õnnelik ja rõõmsameelne Vargamäe talutüdruk, kes eriti suurt muret ei tundnud. Kui ta sai päriselt Eespere perenaiseks, muutus see olukord drastiliselt. Jussi enesetapp laastas teda vaimselt ja keerulise olukorra tõttu tekkisid kuulujutud, mis Maril leinamist sugugi ei aidanud. Andrese ja Mari vaheline suhe muutus ka oluliselt halvemaks, kui nad olid abielus. Andres ei
Krõõda jaoks oli Vargamäele minek halb mõte, talle ei meeldinud see ala eriti. Seal oli tal väga väga palju tööd, ta sünnitas selle ajaga 3 tüdrukut ja ühe poisi, rasedus ei päästnud ka teda raskest tööst, ta ei saanud ennast õigesti välja puhata, kuna tööd oli lihtsalt väga palju. Krõõt oli alguses natuke rõõmsam aga mida aeg edasi seda kurvemaks ta muutus, ta nuttis väga tihti. 9. Missugune elu on Maril Andrese kõrval (rõõmud, mured, ootused, lootused, takistused)? Alguses oli Mari rõõmsam, pidevalt ta laulis. Kuid see kadus aja jooksul. Mari muutus kurvaks ja ei laulnud enam aga see laulmine just Andresele meeldis. Tal oli tunne, et vargamägi on neetud koht kus kõik on kurvad. Kõik see oli ka põhjus miks keegi Andrese lastest ei tahtnud seal elada kuna seal pole armastust. 10. Mitu last oli Andresel ja Kröödil? Nimeta. Neil oli neli last. Kolm tüdrukut: Anni, Maret
LAHENDA VÕRRAND 1) z+4-3=2z 2) 7-3z+4z-9=0 3) 10x-3+5=x+3x 4) 3x-2=5x+10 ÜLESANNE 1: VASTUSED 1) z=1 2) z=2 3) x=-1/3 4) x=-6 ÜLESANNE 2 LAHENDA VÕRRAND 1) 3t+1=5t-3 2) 7u-2=u-22 3) 3v+1=7v-19 4) 2t-9=5t-9 ÜLESANNE 2: VASTUSED 1) t=2 2) u=-3 1/3 3) v=5 4) t=0 TUNNIKONTROLL 1) -3●a●b●20●x= 2) 4[-6-(-7)]= 3) 10m+30t-15m-29t+29x= 4) 10z-25+300=375 5) 4x+12=6x TEKSTÜLESANNE Jüril, Maril ja Tiidul on kõigil ühe palju puuvilju. Jüril on 2 kiivit, 2 greipi, 7 kirssi ja 1 nektariin. Maril on 4 pirni, x mangot, 3 ploomi ja 1 banaan. Tiidul on 1 papaia, 4 murelit ja y ploomi. • Mitu mangot on Maril? TEKSTÜLESANDE LAHENDUS NB! KIIVID JA BANAANID ON MARJAD. Seega saame koostada lineaarvõrrandi 2+7+1=4+x+2=1+4+y 10 = 6 + x = 5 + y 10 = 6 + x |-6 10 = 5 + y |-5 x=4 y=5 VASTUS. Maril on 4 mangot ja Tiidul 5 ploomi. TUNNIKONTROLLI VASTUSED
(Mari tahab Jussiga sauna elama asuda Krõõt ja Andres lubavad) XIV lk.149 Andrese ja Pearu tüli kraavi pärast (Pearu ehitab tammi ja karjapoiss Mart lõhub, kuna ujutab eespere maid üle) XV lk.163 Pearu tuleb Marti (Matu) varitsema, püstol kaasas ; Pearu tulistab koer Valtut äge konflikt kohus Andres kaotab ; teine kohus tammi pärast Andrese kaotus ; Andres laseb oma maa peale uue kraavi kaevata XVI lk.175 Jussil ja Maril sünnib poeg (Juku) ; Eesperes uus tüdruk Kaie ; Krõõt ja Andres saavad kolmanda tütre (Anna) ; Tagaperes uus sulane Jaagup (väga julge, talitseb Pearut) Pearu hakkab Jaagupit kiusama Jaagup Eesperre minnakse kohtusse kõrts (Pearu maksab sulasele purjus peaga palga ja võtab ta tagasi, pärast kahetseb) uus kiuslemine Pearu kaebab Jaagupi kohtusse sulane saab karistada ja lahkub Vargamäelt Pearu saab
naabrimehega lepitada. Hoolimata sellest, et Krõõt sai Vargamäel elada vaid tsipake aega, jättis ta endast Vargamäele aastatesügavuse jälje. Peale Krõõda surma sai Vargamäe perenaiseks Mari. Enne perenaiseks saamist oli Mari Mäe talu juures tüdrukuks. Seejärel abiellus ta sulase Jussiga ja kolis sauna.Maril sündis Jussiga kaks last- poiss ja tüdruk. Juss ja Mari elasid saunas õnnelikult niikaua, kuni Krõõt tundis, et tal ei ole enam palju elada jäänud. Kuna Krõõt teadis, et Maril on hea süda, siis palus ta Mari:"...kui mind änam ei ole, küll tahaks ma siis, et sina mu laste emaks oleks." Kuna Krõõdast jäi järele imetamist vajav poeg, tuligi Mari Krõõda soovi pühaks pidades peresse. Sealjuures rikkus ta oma abielu Jussiga. Sellest tulenevalt tundis Mari mees Juss end üleliigsena ja poos enda. See seik jäi kuni Mari surmani tumeda varjuna Mari ja Andrese vahele, sest Mari süüdistas end korduvalt Jussi surmas.
Juss läheb armukadedaks, kui Mari viibib kaua peremehe kodus ettekäändel, et on vaja kadunud perenaise lapsi hoida Andres Noorem oli ju nii pisike. Peremees ise aga ei otsi kedagi teist peale Mari ja kutsub teda enda juurde. Juss poob end üles peale ebaõnnestunud katses peremeest tappa. Mari ja Andres magavad, Mari jääb rasedaks, peale Jussi surma on vähe aega möödas. Kirikuisa on pahur nende peale, ent andestab. Samas on Maril psühholoogiline allakäik: teda kummitab Krõõda mälestus ja ta tunneb süüd Jussi surmas. Sünnib Indrek. Ta on nõrgem ja hellam kui Andres Noorem, tal tekib eriline suhestumus emaga, Andrestel tekib seesama sõprusvendlus omavahel. Maril on veel pärast tütreid, ent nende roll pole nii oluline. Igal pool on lsatehaigus, mis paljud ära tapab. Surevad ka Krõõda vanim tütar ja Mari ja Jussi ühised lapsed Juss on täielikult väljasurnud
oma kasuõe Mariga kes samuti oli sinna perre võetud kasulapsena. Aga Mari oli rohkem Tammaru suguvõsa moodi. Blondid juuksed, orjameelne, mitte väga kena ja siniste silmadega. Tammaru peremees ja perenaine soovisid rohkem Marit oma pojale Margusele kes oli tüdrukutest mõni aasta vanem ja Tammaru perekonna ainuke poeg ja lihane laps. Peremees ja perenaine soovis ikka et suguvõsa välimus läheks edasi ja maril oli suguvõsale iseloomulikud jooned. Tiinal selle eest ei olnudki suguvõsaga ühiseid tunnuseid. Ta oli suguvõsa täielik vastand ja sellepärast ei kiitnudki pereisa ja pereema Tiinat heaks noorikuks oma pojale kuid Margus arvas hoopis vastupidi. Talle meeldis hoopis Tiina. Mari oli sellepärast Tiina peale kade ja oli ta vastu jäik ning tegi kõik võimaliku et Margust Tiinast eemale saada. Kuid nii palju kui Mari ka üritas ei suutnud ta Margust ja Tiinat lahku ajada
3. Pealegi, kui Luule lapsed hakkavad kõikidelt talgulaulu kasutajatelt ja esitajatelt autoritasu nõudma, siis keegi ei soovigi seda enam laulda ja talgulaul unustatakse ning see läheks kaotsi. 4. Üleüldse pole eetiline küsida hoolduskulude katmise eesmärgil Luule loomingu eest autoritasu, sest iga lapse kohustus on oma vanemate eest hoolitseda. Kohtunik: Ma annan sõnajärje üle hagejale. hageja : Auväärt kohus. Minu arvates, ei olnud Maril õigust lihtsalt omapead kasutada ema Luule teost. 1. Meie maksime ema hooldamisega seotud suured ravi- ning hooldekulud, ning meil on õigus saada ema loomingust tulenevat autoritasu. 2. Maril pole õigus kasutada võõrast vara ilma küsimata, see on vargus. 3. Pealegi pole eetiline jätta märkimata selle auväärt teose juurde tema päris autor . Seega küsimus teile, auväärt kohus. Kas Mari peaks lastele tehtud kahju eest tasuma ? Kohus kuulutab välja vaheaja
seaduste järgi, mis lubab samasoolistel isikutel abielluda, ent Eesti Vabariigi seaduste järgi on samasooliste isikute abielu keelatud, seega ei kehti Edda ja Mari Hollandis sõlmitu abielu Eestis. 3. Kuna eelnevalt mainitu kohaselt pole Edda ja Mari Eesti Vabariigi seaduste kohaselt abielus, siis kanduvad pärimisõigused üle esimese järjekorra pärijatele, kelleks on pärandaja alanejad sugulased ehk lapsed. Maril aga lapsi polnud, seega kanduvad pärimisõigused üle teise järjekorra pärijatele, kelleks on pärandaja vanemad. Kohtu otsus: Kuigi Edda ja Mari olid abielus Hollandis kehtivate seaduste kohaselt, ei kehti needsamad seadused siin, Eesti Vabariigis, seega ei saa kohelda Eddat ja Marit kui abikaasasid pärandi jagamisel. See tähendab, et Eddal ei ole mingeid õiguseid Tallinna korterile ning Edda on vabastatud pärijate nimekirjast.
Jussi hvastijtt . Minu kallis Mari, Sinu silmis sd ma ngin. Haiget mulle tegid, paiskasid mu meele segi. Taevas sinu elu jlgin, sinu maise ihu jrgi nlgin. Olen sinu krval, sina oma elu nlval. Minu hing sai nd rahu, ilma minuta nd elu pahur. Nd palju td on Maril, kogu elu on tal karil. Nd kuis sul on suur pere, minu poolt tle neile tere. Igatsen su eest hoolt kanda ja oma sdame sulle anda.
MÄÄRUS MÄÄRUS näitab tegevusega kaudsemalt seotud osalisi ning asjaolusid. Määrus on kõik käänded alates sisseütlevast. 1. Tegijamäärus nt. Värav löödi ründaja poolt. 2. Valdajamäärus nt. Maril oli väike tall. Marile kingiti tall. 3. Vahendimäärus nt. Mees raius kirvega puid. 4. Kaasnemismäärus nt. Juhan läks Mallega kinno. 5. Ajamäärus nt. Eile paistis päike. 6. Kohamäärus nt. Tallinnas on soe. 7. Viisimäärus nt. Tuul puhus tugevalt. 8. Hulgamäärus nt. Poiss tõi tuppa puid sületäite kaupa. 9. Otstarbemäärus nt. Tülitsemiseks on vaja kaht osapoolt. 10. Põhjusmäärus nt
3. Milline oli Andrese ja Pearu esimene ühine tööettevõtmine, mis aga peagi Andrese huvidega vastuollu läks? - Ühise kraavi kaevamine Pearu maale 4. Sama 5. Kui Andres ja Pearu kõrtsis rahadega ärplesid, jäi võitjaks Andres. Mil moel ta naabrimeest tüssas? - Andres lasi kõrtsis olevatelt inimestelt raha kokku laenata, et näha Pearu nördimust 6. ,,.................... mehed need Vargamäe mehed" naeris kõrtsmik ja sülitas läbi hammaste. - Litsid 7. Kord kartulipõllul juhtus Maril, Indrekul ja Andresel valus vahejuhtum, mis Indrekule kogu eluks hinge jäi. Kirjelda lühidalt seda lugu. - Andres oli ärritatud, et Indrek jälle oma asjadega tegeles, mispeale ta võttis Indreku mütsi ning viskas selle kaugele kartulipõllule. Indrek sai seepeale vihaseks ning tahtis Andrest kiviga visata, aga raske kivi tabas hoopis ema. 8. Sama 9. Millest kõneles Lullu lorilaul? - Kuulujuttudest Mari, Andrese ning Jussi kohta (et Mari sooviski
Hiljem pidi Krõõt veel sigu söötma ja õhtusööki valmistama. Kui meespere magama läks, siis jäi perenaine veel üles, et kedrata, kuni ta voki taha magama jäi. Naise töö võib tunduda mehe omast kergem, kuid tegelikult on see palju rutiinsem ja puudub nähtav tulemus iga päev peab kõike ikka uuesti ja uuesti tegema. Selle tõttu vananesid talunaised tihti enneaegu. Ka Tammsaare enda ema suri noorena, samas kui isa elas palju kauem. Maril oli mõnes osas veelgi raskem lisaks perenaisekohustusele oli tal seitse last, keda kantseldada. Kui tüdrukuna oli Maril laul pidevalt huulil, siis perenaisena ta enam ei laulnud mured võtsid kogu ta aja. Töö ei olnud ainus, mis naiste elu raskeks tegi. Tihti oli nende raske saatuse põhjuseks nende oma abikaasa. Põhjuseid, miks see nii oli, on mitmeid mees võis olla vägivaldne, kuid ta võis olla hoopis hoolimatu, mis oli veelgi halvem
Nende kõrval elas naaber Pearu oma perega. Juba alguses ei saa nad omavahel eriti hästi läbi. Varsti sündidb Krõõdale tütar kuigi pererahas tahtis poega. Pererahva saunamajja kolivad Mari ja Juss, kellel sündib poeg. Ka Krõõdal sündib uus laps jälle tütar. Järgnevad aastad lähevad perel paremini (saak on hea ja hoondeki hakkavad valmis saama) Siis aga Krõõt sureb sünnitusel tal sündib poeg. Maril sünnib ka laps, keda ta koos Krõõda lapsega kasvatama hakkab. Mari ja Andres saavad lähedastemaks Juss poob ennast armukadedusest ülesse. Mari ning Andres abielluvad ning saavad lapse Indreku. Lapsed kasvasin suuremaks ning peagi sündis uus laps Ants. Saabus õnnetu talv, kus taluperede lapsed hakkasid üksteise järel surema (Maril surid kaks last ning Andresel üks tütar) Käidi pidevalt kohtu vahelt. Tulid Miina ja Jaagup neil sündis laps
formaliseeritudkujul, kasutades kunstlikke formaalseid keeli Lausearvutuse keel Predikaatarvutuse keel Reeglid Samasusseadus ühegi lause sisu ei muutu arutluse käigus Vasturääkivusseadus ükski lause ei saa olla endaga vastuolus Välistatud kolmanda seadus iga lause on kas tõene või väär, kolmandat võimalust ei ole Küllaldase aluse seadus ühtli lauset ei saa pidada tõeseks või vääraks ilma küllaldase aluseta. Näide Maril on täna hea tuju Kui Maril on hea tuju, siis on Jüri õnnelik ------------------------- Jüri on täna õnnelik Lauseid.... Elu on elu Tööpäev kestab reedel kella poole viieni Jüri on ja ei ole mees Lausearvutus Boole algebra Jagamine lauseteks ja osalauseteks Lausearvutus on klassikalise loogika lihtsaim osa, mis tegeleb lihtlausete vaheliste seoste uurimisega ning mille abil on võimalik välja selgitada, kuidas liitlause tõeväärtus sõltub osalausete tõeväärtustest.
Inetu pardipoeg. Mari astus klassi. Kõik oli nii võõras, üldse mitte selline nagu tema kodukohas Häädemeestel. Seal oli neil väike klass, 10 inimest. Väikene koht ja kõik teadsid üksteist. Maril oli olnud raske sealt ära kolida, aga isa uus töökoht nõudis seda. Nüüd seisiski ta siin, Tallinna Inglise Kolledzi 10.klassi uksel. Kõik vaatasid teda nagu inetut pardipoega ta hiiresabas pruunide juuste, prillide ja mitte just kõige saledama, aga lühikese kehaga selles imepäraste printsesside maailmas. Tüdruk võttis südame rindu ja astus sisse. Kõik olid kobaras koos ja sosistasid omavahel. Kindlasti temast. Oh, miks pidi see nii raske olema? Mari kõndis õpetaja laua juurde, riivates tee peal ühe tüdruku kätt. Mari palus vabandust, aga tüdruku pilk jäi sama ülbeks, kui see oli olnud juba tema uksest sisse astumisel. Oh tuleks see õpetaja juba kiiremini, mõtles ta. Seal ta ol...
Alguses Mari ei taha Kremerist midagi kuulda, kuid Tõnu ei jäta oma jonni. Lõpuks Mari nõustub ja hakkab Kremeri armukeseks. Varsti muutub aga Tõnu armukadedaks ning ta näeb Mari kui naist, mille peale ta Mari tagasi tahab saada. Alles siis sai Tõnu aru, millega ta hakkama oli saanud. Samal ajal põrus Tõnu piimamehena ning ta hakkas viina jooma. Kord jäi Tõnu hobuse vankril magama, ning ta külmus surnuks. Pärast Tõnu surma hakkavad Maril kosilased käima, kuid Mari saab aru, et kõik tahavad hoopis tema raha Mari saatis nad kõik minema ning võttis lapsed ja kolis linna elama. Enne seda aga teatab ta Kremerile, et ta pole enam Kremeri armuke. 3. Teose peategelas(t)e iseloomustus Välimuse poolest oli Tõnu Prillup väga karvane (käed, jalad, selg, nina ja kõrvad) Ta oli mehine mees aga pisut vanavõitu juba. Ta oli maapõline talumees. Teda huvitas eelkõige just nö
kolm erineva täidisega pirukat, et anda kolmest sõbrast igale ühe piruka? 32. Kuusteist vilistlast kätlesid kohtumisel üksteist. Mitu käepigistust seejuures toimus? 33. Neli last saavad kasvatajalt igaüks kolm pliiatsit karbist, milles on kaksteist erinevat tooni pliiatsit. Mitmel erineval viisil võiksid need pliiatsid jaguneda? 34. Pärast ühe grupi kõigi inimeste omavahelist kätlemist selgus, et ühtekokku käteldi 55 korda. Mitu inimest on grupis? 35. Maril on 2 baretti, 3 pluusi ja 4 seelikut. Mitu erinevat võimalust on Maril riietumiseks, kui ta kasutab kõiki kolme riietuseset? 36. Klassis on 8 tüdrukut ja 12 poissi. Kaheksa poissi ja viis tüdrukut on 18-aastased. Kõik ülejäänud aga 17-aastased. Mitu erinevat võimalust on antud klassis sellise neljaliikmelise grupi moodustamiseks, kus on a) kaks poissi ja kaks tüdrukut, b) kaks 17-aastast poissi ka kaks 18-aastast tüdrukut
Valged ööd 3.osa Kaava parvevaht Joona istus ja mõtles endamisi, et mis mees see Nipernaadi ikka on. Lubas Joonale tasuta tööd teha-iga päev parvega üle jõe sõita ja kiiresti tagasi. Ja nii oli juhtus, igal õhtul viis Nipernaadi teenitud raha ära, ise sentigi võtmata. Nipernaadi rääkis, et teeb seda tööd enda lõbuks, kuid Joonale korrutas, et hea mõte oleks ehitada pigem sild, kuna siis ei peaks Joona enam igavat parvevahi ametit pidama ja maailma oleks tema ees valla. Ta saaks mööda ilma ringi rännata, laulda ja Anne-Maril külas käia. Kuid Joona oli tagasihoidlik, talle ei meeldinud laulda ja üleüldse ei pooldanud ta Nipernaadi ideid. Selle tõttu läksid Nipernaadi ja Joona tülli ning Nipernaadi lahkus parvevahi juurest. Ta läks kõrtsi, et Anne-Marile lõpuks armastust avaldada ja oma rasket elu kurta. Sinna jõudes kuulis ta heina krõbinat, millest ta järeldas, et Anne-Mari on seal ja ta alustas rä...
Prillup hakkas Maris naist nägema pärast Mari Kremeri juures käimist, kui ta ise oma nõusolekust teatas. See ajas Prillupi segadusse, sest iga kord, kui Tõnu oli üritanud Marit nõusse rääkida, et too Kremeri juurde läheks, vastas teine nõnda kavalalt või keeras jutu naljaks, nii et Prillupil ei jäänud muud üle, kui hakata uut plaani välja mõtlema. Nii meelitas Tõnu Marit jutuga, kuidas mõnedel naistel veab, kes saavad poole päevani magada ja ei pea eriti tööd tegema ning Maril veaks samamoodi, kui ta vaid jumala näppu tähele paneks. Mari vastas selle peale ,,Küll aga ea näpp, mis mulle veel t e i s t vanameest juhatab!" ja äkitselt ei osanud Prillup enam midagi öelda ja pidi diskussiooni lõppenuks kuulutama. Tõnu Prillup E. Vilde teoses ,,Mäeküla piimamees" on Tõnu Prillup umbes 40-aastane vaene talumees, kellele mõisahärra Kremer pakub rikkalikku elu Mäeküla piimamehena. Vastutasuna peab
x 2 − 4 x − 192 = 0. Selle võrrandi lahenditeks on 16 ja (–12). Teine lahend ei sobi ülesande tingimuste tõttu, sest pole võimalik krohvida –12 m2 pinda. Kui Maaly krohvib päevas 16 m2, siis kogu töö tegemiseks kulub 96 : 16 = 6 päeva; Juuly krohvib päevas 16–4 = 12 m2 ja kogu töö tegemiseks kulub 8 päeva. Saadud tulemused on kooskõlas ülesande tingimustega. Vastus: Maaly krohvib 6 päeva, Juuly 8 päeva. Ülesanne 2 Jüri ja Mari sööksid saia koos ära 6 minutiga. Maril üksinda kuluks saia söömiseks 5 minutit rohkem kui Jüril. Kui kaua sööb Jüri saia? Lahendus: Oletame, et Jüril kulub saia söömiseks x minutit, siis Maril kulub x+5 minutit. Ühe minutiga sööb 1 1 Jüri osa saiast, Mari aga osa saiast. Kuna nad söövad 6 minutiga terve x x+5 saia, siis ⎛1 1 ⎞ 6⎜ + ⎟ = 1. ⎝ x x + 5⎠ Seega tuleb lahendada võrrand 1 1 1
võrdlesid kaksikute DNA metüleerimise taset. sellepärast lähebki kirsi paksuks aga leila mitte kuigi kirsi sööb rohkem kooki. 8.Aale Kokk ja Mari Huaana olid 2 sõbrannat, kes ükskord otsustasid heroiini proovida. Aale rohkem ei tarbinud, Mari mõtles, et nii naljakas olemine oli, prooviks veel paar korda. Marist sai heroiinisõltlane. Miks? Aale Kokkil tõenäoliselt ei ole sõltuvuse tekkimist soodustavaid geene. Maril võibolla on. Tõenäoliselt on Aale Kokk rõõmsameelne ja kogeb õnnestumisi, Maril võib olla depresioon. Heroiin muudab Mari ajurakkude vahelisi seoseid ja ajusisest homöostaasi, et ilma järgmise heroiinidoosita tekib tal väga tugevad võõrutusnähud.
KONTROLLTÖÖ lugemiskontroll Tõde ja õigus (A) 1) Kummal oli raskem, kas krõõdal või maril? Miks? Krõõdal, kuna tema pidi päev läbi tööd tegema ja laste eest hoolitsema. 2) Kuidas Andres ja Pearu omavahelisi tülisid lahendasid? Ei tea. Minuarust tavaliselt peksuga. 3) Kuidas oli Peaaru talu koguaeg korras kui ta koguaeg kõrtsis istus? Temal oli palju parem maa kui andresel ja tal olid lapsed kes aitasid tööd teha. 4) Kuidas Krõõt suri? neljanda lapse sünnitamisel. 5) Millised olid Mari ja Jussi vahelised suhted? -
TÕDE JA ÕIGUS I XXVII Andresel ja Maril sünnib teine poeg Ants. Oli vaja varrusid pidada, kus läks vaidluseks Hundipalu Tiidu ja rätsep Taari vahel. Oru I "Seal ta ongi see Vargamäe," lausus mees ja näitas käega üle soo Pearu saab naiste käest peksa. järgmise väljamäe poole, kus lömitas rühmitas madalaid hooneid. Andres XXVIII Eesperes sureb talvel kolm last, sest ringi liigub ja Krõõt jõudsid Vargamäele
liikuda. Tuli välja, et Pearu oli omale poole tammi ette teinud, et tema maad saaksid natuke aega vee all olla, aga andresele see ei meeldinud, kuna ka tema karjamaad olid seetõttu vee all. Karjapoiss Mardike lõhkus, aga tammi ära ja lõhkus neid senikaua, kuni Pearu oli neid teinud. Pearu lubas Mardile naha peale anda, aga kuna ta teda kätte ei saanud, siis jäigi nii edaspidi. Sündis ka kolmas laps Eesperre, ning taas tüdruk. Viienda aasta alguses sündis Jussil ja Maril laps, ning siis nad enam Eesperes eriti abiks enam polnud, palgati uus sulane ja tüdruk. Pearu palkas ka endale uue sulase, tugeva et see aitaks teda Andrese vastu hakata. Uus sulane Jaagup aga astus ise oma perepehe vastu, ning käidi kohtuvahet. Talvel peksti ka Pearu rängalt läbi. Süüdlast ei tabatud, aga kahtlustati Jaagupit. Järgnev aasta oli ka selles suhtes rahulik, Pearu tervenes ja Andres sai tööga jätkata. Pearu tervenemisel muutus ta veelgi ägedamaks ja peksis oma naist
(99) kambrid said valmis, kroot sunnitas uksi kodus tutre, juss ja mari tahavad sauna kolida 14. (108) heinamaa on pearu kiusu parast suure vee all, mart kiusab pearut mitu korda selle tammi lohkumisega, pearu nukker et ei saand andresega kraavi parast kakelda, 15. (118) mart(matu) orritab pearut edasi, kuni pearu koera maha laseb, andres ja pearu karjuvad yksteise peale, pearu ja andres kaisid kohtus, mart ja juss kaevavad uue kraavi, 16. (126) jussil ja maril sundis poeg, kroodal 3. tutar, pearu kakleb uue sulasega ja kiusab teda, pearu sai peksa jaagupi kiusamise eest, toibub ja purjutab jalle edasi, tahab andrest pussitada, 17. (138) pearu kiusleb edasi, kroot sai lopuks poja, mari tytre, kroot sureb ara :(, pearu eit tuli neile appi, kroot maeti maha, mari asendab kroota, pearu seletab andresele krooda kohta ja pillib 18. (149) mari hoolitseb laste eest, juss tunneb yksindust, mari ja
kaotamas Marit. Mari on sellega väga rahul, et ta on Kremeri armuke, sest nüüd saab temagi käia linnas omale ehteid, raamatuid, riideid ja paljusi teisi asju ostmas. Tõnu hakkab aja möödudes muutuma järjest rahutumaks ja armukadedamaks. Ka tööl hakkab järjest kehvemini minema ning ta hakkab väga palju jooma. Vahepeal armub Mari noorde seppa Juhanisse. Ükskord joobunult linnast tulles külmub Tõnu tee ääres magama jäädes surnuks. Maril hakkab käima palju kosilasi, ka Juhan, kes aga Marile enam ei meeldi sest ta ei tahtnud lapsi kasvatada. Mari lahkub koos lastega linna, keeldudes kõigist kosilaste poolt tehtud ettepanekutest.
Arvustuslugu. ,,Punased hobused" Miks Mari süütas talud? Miks keegi ei saanud varem aru, et süütajaks oli Mari? Miks Anna ei lasknud Jüril Marile läheneda? Kas Maril oli midagi viga? Raamatu teeb huvitavaks see, et algul on sündmustik ja lõpus alles põhjus- miks ta hakkas talusid põletama. Minu arvates Mari süütas talud, et puhastada oma hing ja sündida uuesti. Kindlasti tundis Mari ka põlevate talude juures vanemate lähedust ja see võis olla ka peamine põhjus miks ta talusid süütas. Imelikuks jäi see, et keegi ei saanud aru, et süütajaks oli Mari. Mari oli ju alati kohal, kui
Seda just seetõttu, et Mari pakatas lapselikust energiast ning oli naiivsevõitu. Saks haudus välja paraja vahetuskauba, mis pidi talle tüdruku seltsiliseks saama, andes taluperemehe kanda Mäeküla piimad, mis pidid tagama rikkuse. Rikkusest hoolis eelmainitud taluperemees, Prillup, väga. Tema pidas vahetuskaupa mõistlikuks, sisse oli vaja rääkida vaid perenaine. Vanasõna ,,Alguses ei saa vedama, pärast ei saa pidama" käib selle teose kohta. Nimelt ei olnud Maril mingisugusti kavatust hakata käima õhtuti mõisa. Lõpuks nii aga juhtus. Prillup polnud lõpptulemusega mitte üks teps rahul ning oli kõigeks valmis, et neiu jääks ikkagi koduperenaiseks talle, emaks lastele. Sellest käis ta rääkimas Kremeri kojas, kus ta pikalt saadeti, kuna ka mõisnik oli ,,aknapesijast" lummatud. Peale heatahtliku talumehe surma juhtus Marigi Kremeri juurest läbi käima, et asju arutada ning teatada enda soovist linna kolida
viima. Lubatud oli küll vahetuskaupa teha, kuid poisid ei pidanud algul sõna. Nad nimelt lubasid puulaastud vahetada odrakaraski vastu. Tüdrukud jäid emale vahele, kuid ema ei pahandanud vaid palus neil lihtsalt natukene vähem laaste viia, sest siis võis pahandus tulla, kui isa oleks märganud. Poisid tegid laastudest igasuguseid ehitis, millest tüdrukud küll päris hästi aru ei saanud, kuid põnev oli läbi aia vaadata ikka, kuidas poisid Tügi-Vene sõda mängisid. XVIII Maril ja Andresel sündis jälle poeg Ants. XXVIII Lapsed hakkasid surema. LK 250 Ei jõutud haigusele reageeridagi kui juba olid kaks last surnud. Peeti matused, kui aga koju jõuti leiti juba järgmised lapsed surnuna, neile järgnesid ühekaupa teised- kokku suri Kassiaru peres 6 last, alles jäi üks tüdruk- Maali. Nad ei saanud aru miks neil nii halvasti läheb, naine palus et teised saaks ka nii kannatada nagu tema. Haigeks jäid
Sauna-Mari, inimene kes mõtles eelkõige teistele ja alles siis iseendale. Kui naine oli noorem, tundus talle elu palju ilusam ja lillelisem. Ta pidas elu mõtteks seda, et saada tulevikus koos oma armastatuga lapsi ja elada õndsat elu. Kas pole mitte sarnane paljude inimeste elu mõttele? Inimesed sünnivadki ju maailma selleks, et viia edasi järeltulevaid põlvi, elada õndsat ja õnnelikku elu. Teoorias tundub see lihtne, kuid praktikas on kõik põrgulikult raskem. Ka Maril olid oma unistused, soovunelmad. Ta üritas neid täita, ta leidis ka endale mehe, keda ta armastas- Jussi. Nad olid koos nagu tureltuvid. Kooselu algus tundus imeline, Juss ja Mari sobisid omavahel, ning mingi aja pärast said nad ka ühise lapse. Võib arvata, et kõik jätkuski nii hästi, kuid peale Krõõda surma muutus sauna-Mari elu.,,Krõõt liigutas oma paremat kätt, nagu tahaks ta seda Marile sirutada. See
kolm erineva täidisega pirukat, et anda kolmest sõbrast igale ühe piruka? 32. Kuusteist vilistlast kätlesid kohtumisel üksteist. Mitu käepigistust seejuures toimus? 33. Neli last saavad kasvatajalt igaüks kolm pliiatsit karbist, milles on kaksteist erinevat tooni pliiatsit. Mitmel erineval viisil võiksid need pliiatsid jaguneda? 34. Pärast ühe grupi kõigi inimeste omavahelist kätlemist selgus, et ühtekokku käteldi 55 korda. Mitu inimest on grupis? 35. Maril on 2 baretti, 3 pluusi ja 4 seelikut. Mitu erinevat võimalust on Maril riietumiseks, kui ta kasutab kõiki kolme riietuseset? 36. Klassis on 8 tüdrukut ja 12 poissi. Kaheksa poissi ja viis tüdrukut on 18-aastased. Kõik ülejäänud aga 17-aastased. Mitu erinevat võimalust on antud klassis sellise nelaliikmelise grupi moodustamiseks, kus on a) kaks poissi ja kaks tüdrukut, b) kaks 17-aastast poissi ka kaks 18-aastast tüdrukut c) neli ühevanust õpilast?
kolm erineva täidisega pirukat, et anda kolmest sõbrast igale ühe piruka? 32. Kuusteist vilistlast kätlesid kohtumisel üksteist. Mitu käepigistust seejuures toimus? 33. Neli last saavad kasvatajalt igaüks kolm pliiatsit karbist, milles on kaksteist erinevat tooni pliiatsit. Mitmel erineval viisil võiksid need pliiatsid jaguneda? 34. Pärast ühe grupi kõigi inimeste omavahelist kätlemist selgus, et ühtekokku käteldi 55 korda. Mitu inimest on grupis? 35. Maril on 2 baretti, 3 pluusi ja 4 seelikut. Mitu erinevat võimalust on Maril riietumiseks, kui ta kasutab kõiki kolme riietuseset? 36. Klassis on 8 tüdrukut ja 12 poissi. Kaheksa poissi ja viis tüdrukut on 18-aastased. Kõik ülejäänud aga 17-aastased. Mitu erinevat võimalust on antud klassis sellise nelaliikmelise grupi moodustamiseks, kus on a) kaks poissi ja kaks tüdrukut, b) kaks 17-aastast poissi ka kaks 18-aastast tüdrukut c) neli ühevanust õpilast?
plaaniga nõusse. · Tõnu tahtis Marit tagasi lahendamata probleem, sest Tõnu sureb ära. Ta ei saa Marit endale. Mari probleemid : · Kuidas saada lahti manguvast Tõnust Mari andis ta vingumisele alla ja nõustus Kremeriga olema · Mari tahtis olla vaba ja sõltumatu Mari sai mõlemast mehest lahti ja läks lastega iseseisvalt linna. Ta tahtis olla linnas vaba nagu varblane, mitte puurilind nagu kanaarilind. · Maril oli villand meeste võimust ta tegi kõike risti vastupidi Tõnu tahtmisele. Mõisnik Kremeri probleemid : · Kuidas vältida üksinda vananedes kibestumuse tekkimist leidis endale meeldiva noore naise. · Kuidas saada noor naine endale pakkuda ta mehele raha ja rikkust Ajast ja sotsiaalsetest oludest tulenevad probleemid : · Naiste-ja meestevaheline ebavõrdsus naiste vähesed õigused
Oleks Kremer Mari käest isiklikult küsinud, oleks Mari arvatavasti nõustunud. Ilmselt kaastunne Tõnu vatsu, tahtmine pidevast pealekäimisest vabaneda, ka igatsus parema elu järele, sundisid teda lõpuks järele andma. Mari aimas, et kui ta mõisa läheb, siis varsti ei meeldi see enam Tõnule ja ta hakkab teda keelama. Sellepärast ta läkski mõisa alles omal vabal valikul siis, kui Tõnu oli pealekäimisest loobunud, et mitte alluda mehe soovidele. Südame tunnistus käskis Maril lepingut korralikult täita. Ta asus küll allakäigu teele, ent ei jõudnud lõpliku languseni. Ta lõpetas lepingu kohe peale Tõnu surma, kui see ainult tema asjaks jäi. Lükkas tagasi seniste ilkujate abieluettepanekud ning ka Kremeri ettepaneku linnas elada kui ,,kanaari lind". Mari tahtis olla ,,varblane", iga hinna eest sõltumatu, mõtlemata sellele, et vahest võiks ka teistega arvestada. Tehingu vabatahtlikkus aga annab kogu olukorrale halva maigu ega lase tekkida
Oleks siis Krõõda surmaga kõik kannatused Vargamäel läbi, kuid kus sa sellega, peale tema surma hakkas hoopiski kannatama Sauna- Juss, Mari abikaasa. Mari oli juba aastaid Vargamäe talus olnud kui Krõõda asemik, mis muutis omakorda Jussi õnnetuks, kuna temalgi oli lapsed Mariga ja temagi tahtis elada pereelu. Kuid Mari süda oli nii kaastundlik, et ta ei suutnud Andrest jätta üksi koos lastega ja ega Andreski oli natuke omakasupuudlik, kuna tal ei tulnud kordagi pähe, et Maril on oma mees ja lapsed, oma kodu ja elu. Andres ei suvatsenudki otsida endale uut naist, vaid tema silmis jäi alati Mari selleks. Saades siis Juss aru, et ega Mari enam Andrese juurest ära ei tule, muutus ta meeleheitlikuks. Kord õhtul välja minnes võttis Juss on pussinua kaasa, passides siis kuna Andres kõrtsist tuleb ja kähmluse käigus sattus pussnuga Andrese põlve. Pärast vahejuhtumit jooksis Juss koju, pidades aru
aga Pearu ei jätnud seda niisama. Kõrtsist tulles kui Jaagup teda jälle rahustas jooksis Eespere, et sulane peksab teda ning läks jälle kohtu. Lõpuks sai Pearu ka võidu kätte, sulane aeti minema. Koduteel sai Peru peksa ning pidi kogu suve voodis veetma. Sügisel kui üles sai tahtis naist tapa, kuid teine jooksis jälle naabrite juurde. Tuli ka Pearu ise sinna, aga Andres viskas teise välja. Ulgus veidi väravas, aga kadus siis. XVII Andres ehitas endale uue talitee enda maa pealt. Maril sündis juba teinegi laps- tütar. Krõõda neljas laps ei tahtnud kuidagi tulla, suure valu ja vaevaga ja seekord siiski kauaoodatud poeg. Krõõt ei pidanud enam vastu ning heitis hinge. Kõik olid kurvad, Mari võttis perenaise ameti üle ning tegutses. Peeti uhked matused, isegi naabrimees aitas ning tegi soosilla tee paremaks. Peielauas aina meenutas, kui ,,Väärt eit" ikka Andresel oli. XVIII Mari toimetas nüüd igapäev talus. Jussil oli saunas üksi igav, kuid Mari ei tulnud
Kord, kui ta purjus peaga koju tuleb, tekib tal tõsine tüli Mariga, keda ta püüab keelata linna minemast ja kes talle kõrvakiilu annab, öeldes, et täidab lepingut Liigne joomine viib Tõnu selleni, et kord purjuspeaga linnast tulles jääb ta rekke magama ning külmub surnuks. Oma endises abikaasas sügavalt pettunud olev Mari läheb koos lastega mõisahärrale kadrisanti mängima ja teatab, et läheb iseseisvalt ära linna ning jätab oma saksast armukese. Maril käib seejärel mitu kosilast, selahulgas sepp Juhan, kes aga Mari kui ihaldusväärse positsioonika lese kõrval ennast enam vabalt ei tunne. Mari kihutab ta minema kui argpüksi. Algselt ainult jõukusest hooliv ning Marit varakaks saamise vahendina nägev Tõnu Prillup mõistis oma elu lõpus, et ka armastus ja abikaasa on väärtused, mida tuleb hoida ning kellelegi teisele sobiv jõukas elu ei tähenda alati seda, et iseennast selline elu õnnelikuks teeks.
Tõnu käis peale, aga lõpliku otsuse sai Mari ise teha. 7. Mõnesmõttes küll, et perel paremini minema hakkaks, aga see ei ole ikka õige tegu. Aga samas kui ta poleks mõisis käima hakand oleksid nad sama rahulikku elu edasi saand elada nagu varem. 8. Tõnu hakkas alles liiga hilja Mari peale mõtlema, siis kui ta juba mõisa lepingut täitmas käis. Aga kui Kremer oleks hoolinud, siis oleks ta Maril lasknud mõisas käimise lõpetada. 9. Ta seletas seda sellega, et ta tahab linna elama minna ja omale meelepärast elu elada, elada vaeselt, kuid vabana. 10. Ma arvan et erinevusi on rohkem, kuna tänapäeva naised ei pea minema oma õe lapsi kasvatama, kui õde peaks ära surema, ega õemehega abielluma. Pärast mehe surma ei pea ka abielluma, kui ei taha. Pere eest peab muidugi ikka hoolt kandma. 11
lõpetada vallalise elu. Sobivaks kandidaadiks peab ta Tõnu Prillupi noort naist Mari, keda ta ühel pärastlõunal tema enese kodus kohtab. Kuna Kremeri majanduslik olukord on väga hea, siis pakub ta Tõnule paremat ning suuremat piimatalu, et too Mari temale annaks. Tõnu Prillup on sellest ahvatlevast pakkumisest pimestatud. Kuna Tõnu peab Mari rohkem nagu oma kolmandaks lapseks, nõustub ta pakkumisega. Tõnu vaevarikas ja pikk keelitamistöö kannavad vilja ning kuna Maril puuduvad tunded mõlema mehe vastu, nõustubki ta mõisahärra armukeseks hakkama. Pärast Mari lahkumist mõistab Tõnu, et naine on tegelikult kaunis ja küps ning ta hoolib temast väga. Algul heana tundunud pakkumine võtab Tõnu jaoks uue suuna: uues piimatalus on kõik hakkanud allamäge minema. Peagi langeb Tõnu masendusse ja hakkab viina võtma. Ühel päeval purjus peaga linnast koju tulles külmub ta surnuks. Pärast Tõnu surma pöördub Mari linna elama.
see esimene kord ja olid ka need ülejäänud. Kui Mari Vargamäel veel tüdrukuks oli, laulis ja naeris ta alatihti. Oma rõõmsa olekuga võlus ta sulase Jussigi ära. Nad abiellusid ning said Andreselt loa sauna elama minna. Mari oli Jussiga õnnelik ja neil sündisid kaks last: Juku ja Kata. Ikka käis Mari peres abiks ja vaatas, et Krõõdal liialt raske poleks. Pere- ja saunalapsed mängisid koos ning kui Krõõt suri, palus ta Marit, et too tema laste eest hoolitseks. Maril ei jäänud midagi üle, sest oli ta oma lubaduse ju andnud, pidi hakkama väikest Andrest imetama ning kolima koos oma lastega peresse, et aidata Andrest majapidamises. Mõistis ta küll, et Jussile see ei meeldinud, aga teha ei saanud ta sina midagi. Lubas küll, et läheb peagi oma mehe juurde sauna tagasi, aga see päev ei jõudnudki kätte, sest oma käitumisega viis ta Jussi nii kaugele, et too end üle poos peale seda, kui oli Andrest rünnanud. Mari tundis endal süüd mehe surmas,
Mardist sai Matu. Pearu eit tuleb Eesperre pakku, Pearu lärmab ja tahab oma eite tagasi. Mari sai tütre, kohe pidi ka Krõõdal laps sündima, poiss. Krõõt suri. Matused, Pearu sillutas tema jaoks teed ja rääkis terve õhtu Andresele, kui väärt eit tal on, tuletades seda sigadega oluorda meelde. Mari tuli Krõõda palvel perenaiseks ja hoolitses laste eest. Loodeti, et Andres otsib endale uue perenaise. Juss igatses Marit. Mari ja Andres lähevad kirikusse. Juss käib Mäel Maril külas, et teda sauna tagasi kutsuda. Mari ei tule laste pärast. Kaklus kõrtsis, Pearu räägib, et Sauna- Maril ja Andresel on midagi.Pärast kaklust läheb Andres kinni ning ta jalg saab viga. Juss läheb pussiga metsa, kuuskede vahele. Kukub ja puss lõikab jalga, võtab siis pükstelt tolle sama vöö millega eelmine kord tahtis ennast üles puua ja poobki ennast üles. Juss maeti laupäeval, kuna siis palju rahvast ei liigu, maeti surnuaia müüri taha, mitte surnuaeda
Aja möödudes muutub aga Tõnu rahutuks ja teda vaevab armukadedus, ta tunnistab mõisnikule, et on olnud suur siga. Ka äri läheb kehvasti; Tõnu hakkab viina võtma. Kord, kui ta purjus peaga koju tuleb, tekib tal tõsine vastasseis Mariga, keda ta püüab keelata linna minemast ja kes talle kõrvakiilu annab, öeldes, et täidab lepingut. Mari tunneb tõmmet hoopis noore sepa Juhani poole. Kord linnast tulles külmub Tõnu purjus peaga rekke. Maril käib mitu kosilast, sealhulgas Juhan, kes aga Mari kui ihaldusväärse positsioonika lese kõrval ennast enam vabalt ei tunne. Mari kihutab ta minema kui argpüksi. Mari läheb koos lastega mõisahärrale kadrisanti mängima ja teatab, et läheb iseseisvalt ära linna ning jätab oma saksast armukese. Aitäh!
Tõnu jäi lausa haigeks ja hakkas sonima sellest, kuidas nad kodust minema aetakse kui Mari ei nõustu. Lõpuks tüdinud Mari andis järgi ja hakkas mõisahärra armukeseks. Tõnu sai oma piimamehe- lepingu ja Kuru Jaan lasti lahti. Niimoodi sattus noor Mari mõisniku juurde. Hiljem hakkas Prillup oma otsust kahetsema, aga Kremer ei tahtnud Marist lahkuda. Tõnul läks ka äris halvasti ning ta hakkas jooma. Ühel õhtul külmus Prillup rees linnast kojusõites. Peale Prillupi surma käis Maril mitu kosilast, kuid Marile ei sobinud ükski, ta soovis olla vaba naine ja kolida linna. Ühel kadripäeval kui Mari läks Kremeri juurde, soovis ka Kremer teda kosida, kuid Mari keeldus. Kremer pakkus Marile kõike mida ta vajaks, kuid Mari ei tahtnud seda. Siis ütlebki Mari, et ta soovib olla linnas varblane, mitte kanaarilind. Nii ilmneski Mari soov olla kellestki sõltumatu noor naine ja elada linnas oma elu, mitte lasta teistel omale kõik ette-taha ärateha
mõtteid lugeda kuna ilma ,et ma oleks pidanud isegi küsima ütles ta mulle millest ma peaksin rääkima. Ta ütles,et peaksin rääkima jutte oma klassist ja alustangi ühest mis mul on alati meeles kuna see räägib minust.Minu esimene koolipäev oli jube.Ma ei usu ,et ma ühe sõna ka oleks vahetanud kellegagi terve esimese perioodi peale küsimise mis ruumis tund hakkab.Ja usun ,et teistelgi oli nii välja arvatud Maril kelle vend kais 11 s klassis ja,kes oli ise väga avatud ja jutukas. Kui me täna siin istume tuleb mulle meelde kuulsa Aristotelese ütlus:hariduse juured on kibedad aga viljad magusad.Kui sellele lausele piisavalt mõelda justkui tundub,et see kõne on sellega seotud.Ei tea. Mida ma aga tean on see,et tahtsin pidada lühikese kõne,loodetavasti see trend jätkub,mul on jube janu. Niisiis tänan teid väga olete olnud väga hea publik.
lambasihver Ämmasoo Villem - Pearust nõrgem, vaikne, ei teinud kurja, armastas rumalat nalja heita, naerda lorilaule jorutada Mai - matsakas, valge pea, sinised silmad (ja vaiksed) Mari - eespere tüdruk, kärmas, rõõmus Rätsep Taar - isamaa-armastus, lüheldane, matsakas Vargamäelased, hundipalulased, ämmasoolased-Vargamäe kandis elav rahvas 5. Sauna-Juss teeb enesetapu, tähistati nelipüha, tegeleti heinatööga, Jussist ja Marist sai paar, Maril ja Andresel sündisid lapsed. 6. Liisi, Maret, Anni(suri ära) ,Indrek ,Ants , väike Andres. 7. Sauna-Juss, Mari mees, teeb enesetapu. Krõõt jäi aina nõrgemaks. Peale viimase lapse, poisi, ilmale toomist ei suutnud ta enam edasi elada ja suri. Enne seda soovis ta aga, et Mari hakkaks talu perenaiseks ja kasvataks üles tema lapsed. Andresel käsib laste pärast uus naine võtta ja enda pärast mitte muretseda. 8
Näiteks võib tuua seda hetke, kui piimavedaja Marist rääkides teda ,,selleks" nimetas. Mari tajus küll meeste võimu, kuid ei tahtnud sellele alluda. Kremerile hakkas Mari meeldima ning ta soovis, et too teda mõisas lõbustamas käiks. Kremel arvas, et kui pakub Tõnule midagi vastu, siis ei piina teda ka südametunnistus. Algul Tõnu vaid naeris sellise ettepaneku üle, kuid kuulates kui hästi piimamehel läheb, hakkas ta kadestama. Oli vaid vaja Mari nõusse saada. Kuna Maril oli eneseväärikust, ei tahtnud ta alguses lepingule alla kirjutada. Algul üritas Tõnu Maris tekitada himu muretu elu vastu. Mari aga ei lase nnast illuioonidega ja muretu elu perspektiividega mõjutada. Marit ei huvita perenaise elu, raha ega ka linnaelu. Prillup muutub aina otsekohesemaks, kuid Mari seevastu hakkab aina rohkem Tõnule vastu. Kui Prillup loobub naise sundimisest, siis teatab Mari, et ta võttis ettepaneku ise vastu.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
