Hunt Martin Palmiste | 6A | . aprill 2014. a. Rahvapärased nimetused Hundil on palju rahvapäraseid nimetusi, kuna vanarahvas ei tahtnud kunagi hunti enda koju kutsuda. Ta murdis koduloomi (lambaid, kanu, veiseid) maha. Et mitte kohale kutsuda teda, nimetati teda teiste nimedega. Need on näiteks: Susi Hallivatimees Kriimsilm Võsavillem Pajuvasikas Metsakutsu Levik Eestis Võsavillemit leidub pesakondadena üle Eesti (Igas Eesti maakonnas on vähemalt 1 pesakond). Hiljuti alles jõudsid hundid ka Saaremaale ja Hiiumaale. 1997. aasta loendusandmete põhjal on Eestis hunte 150 ja 200 isendi vahel. Üldiselt leidub teda kogu põhjapoolkeral, välja arvatud Aafrikas, Gröönimaal ning igilume ja –jääga kaetud aladel. Praeguseks on arvukus kahanenud Põhja-Ameerikas ja Lääne-Euroopas.
KARULAANE JENKA C G7 PAKSUS KARULAANES, METSAKURUS SUURES, C F EmA7 KÕRGE KUUSE ALL Dm G C Am ÕHTUL LÄHEB LAHTI JA EI ANNA MAHTI D G LÕBUS MÄNG JA TRALL C G7 KUU SEE TAEVAST VAATAB, SILMI LAHTI PAOTAB C F EmA7 KÜLLAP ARVAB VIST Dm G C Am ET ON TANTSUL NIMEKS, MIDA PANEB IMEKS, Dm G7 C ROKENROLL VÕI TVIST F REF . KRIIMSILM KARUOTT JA REBANE Em A SIILIPOISS JA JÄNES KARVANE Dm7 HÜPPAVAD ÜHESKOOS Dm ÜKSMEELSES TANTSUHOOS G KARULAANE JENKAT C G7 MUTT SEE PUHUB PILLI, NINAL UUED PRILLID C F EmA7 NOOTI HÄSTI TEAB Dm G C Am TRUMMILÖÖJAKS ILVES, ISE TÄITSA PILVES D G RÜTMI PAIKA SEAB C G7 KONTRABASS ON PÕDRAL, VIIUL TEMA SÕBRAL C F EmA7 KIKK-KÕRV ORAVAL Dm G C Am
4 Suur Mihkel 553,33 15,49 11,07
5 Väike Ats 628,33 17,59 12,57
6 Lumememm Tali 130,00 3,64 2,60
7 Louis Päikesekuningas 854,00 23,91 17,08
8 Kolla Nokk 999,99 28,00 20,00
9 Rein Rebane 1 001,01 28,03 20,02
10 Hunt Kriimsilm 1 234,00 34,55 24,68
Jõulutoetus
Kui palk on väiksem keskmisest (0,5keskmist) - toetus 500 EUR
Kui palk 0,5keskmist
Hunt, Eesti metsade peremees Hunt elab karjas. Ainult mõned üksikud isased tegutsevad üksi. Karja juhib alfa-emane kutsikad sünnivad kevaditi, ning nad püsivad oma emaga kuni suurekssaamiseni. Noorukid otsustavad kas tahavad luau oma karja, või jäävad karja edasi. Hundil on palju nimesid: kriimsilm, hallivatimees, kõrvekutsikas, susi, võsavillem, lambavaras. Eesti keeles on hundil üle saja nime. Rahvas ei öelnud hundi nime otse välja, kuna kes tahaks hunti oma aia taha? Nüüd inimesed ei karda hunti. Teda uuritakse, ja kartmise asemel minnakse koguni loomaaeda vaatama! Hunt sööb metsades kitsi, jäneseid ja metssigu. Karjaga võivad nad võtta isegi põdra. Hundi isu on ka küllaltki suur: näljane hunt võib ühekorraga ära süüa üle kahekümneviie kilogrammi liha
Meedia annab, meedia võtab Loomulikult on meedial palju anda. Meedia kaudu saavad inimesed juhtumustest, inimestest ja muust teada, millest muidu ei kuuleks. Seega võib öelda, et meedia on üks suur infomull ning pole erilist vajadust seletada, mida kõike meediast teada saab, nagu ilm, kontsertid, riigimeeste sõnelused ja nii edasi. Mida aga tähendab, et meedia võtab? Vaevalt, et see küsimus eriti tihti kellegi mõtteisse triivib, kuid ometi meedia võtab ja kui, siis juba korralikult. Ükskõik millist meediaväljundit silmitsedes võib märgata mõne rohkem või vähem tuntud persooni osalust mingis loos. On see siis meelelahutuslik meedia, näiteks printsessi-otsingu saade, või mõni tõsisem artikkel mõne riigikoguliikme kohta. Võib täheldada laimu, alandusi ja valu ning kannatusi. Kuidas viib see kõik aga meedia võtmiseni? Igal ühel on oma imago, reputatsioon, tagataust.... oma elu. Minnes avalikkuse ette, riskit...
Hunt muidugi ei mäletanud või ei teadnud, mis juhtunud oli. Teadlased oli ta uinutiga kinni püüdnud ja oma uurimiskeskusse viinud. Hundi hirm süvenes, ta kartis isegi teistes puurides olevaid jäneseid. Järsku tekkis ruumis valgus. Sisenes pikk, imelik olend. Tegelikult, muidugi, oli see inimene. Käes oli tal uinutipüss, et hunt uinutada. Hunt ei olnud inimest ennem näinud, kuid ta mõistis, et just see olend oli ta kinni võtnud. Nüüd tundis ta viha, hunt tahtis kätte maksta. Kriimsilm hakkas urisema ja lõrisema aga järsku tundis ta jalas torkavat valu. Ta vajust pimedasse tühjusse. Taas ärkas hunt uues tundmatus kohas. Ümber oli jälle võre, väljaarvatud ühes küljes. Sealt paistis roheline mets, kodu. Hunt oli nii rõõmus kui ka hämmastunud. Oli näha veel loomi, kes tema ligidal puuridest metsa poole jooksid. Nii hakkas ka hunt tegema. Aga järsku jäi ta seisma ja talle tuli midagi meelde- kättemaks. Hunt pööras ringi ja nägi puuride kõrval pikka inimest
või toitu. Ulgumine on kogunemismärguanne. Samuti uluvad hundid jahilt tagasi tulles, andes tulekust pesas olevatele kutsikatele märku. Ulgumine on nagu tunnusmeloodia. Omavahel kommunikeeruvad hundid peamiselt kehakeele, ilmete ja silmadega. Hundil on palju rahvapäraseid nimetusi, sest vanasti kartsid inimesed teda nii hullusti, et ei julgenud isegi seda sõna "hunt" suhu võtta. Põhjuseks oli ka vanasõna "Kui hundist räägid, siis ta tulebki". Mõned rahvapärased nimed on: susi, kriimsilm, võsavillem, hall hunt, hallivatimees, metsakutsa ja Püha Jüri kutsikas. Sellest kõigest tingitult on hundist ka palju vanasõnu ja mõistatusi. Hunt on ka tegelane paljudes muistendites ja rahvajuttudes.
Teose põhjal kirjutatava kirjandi ,,Libahunt" A. Kitzberg, seisneb probleem selles, et kas Tiina oli hunt või ei olnud? Jah, mõnesmõttes ta tõesti oligi hunt, kuna Tiina ise tunnistas, et ta on seda. See juhtus jaanipäeval, kui teised inimesed hakkasid teda süüdistama selles, et ta on libahunt. Kuid samas ta ka ei olnud, kuna ta läks vihakseks kui talle seda seal öeldi. Ta elas ka metsas huntidega koos 5aastat, selle järgi võib järeldada, et ta oli kriimsilm. Kuid kui ta oleks libahunt, siis talle ei meeldiks loomad. Talle aga meeldisid. Ta tänas lapsena ka peale sööki jumalat. Ka selle põhjal võib öelda, et ta polnud metsakutsu. Inimesed arvasid ka sellepärast, et ta on metsahall, kuna ta ema oskas inimesi ravida ja libahundiks said vaid siis kui nõid sinu ära loitis. Arvati, et Tiina ema needisgi Tiina ära. Kuigi tegelikult ta ema tohterdas inimesi ravitaimedega. Sellepärast ka ta ema hukati. Hukkamine toimus Tiina enda silmade all
Metafoor: piltlik ümberütlemine -nurmenukk - kanavarbad - taevavõtmed -hingejõud -vaimuvägi -kuusirp Antonüümid: Vastandsõnad - silmapilk - igavik - jumal - kurat - import - eksport - mees - naine Sünonüümid: Samatähenduslikud sõnad - santehnik - torujüri - juuksur - karva Mari - söögitegija - köögi Kata - pastor - hingekarjane - õpetaja - rahvavalgustaja - hunt - pajuendel, susi, hallivatimees, kriimsilm, võsavillem - jänes - pikk kõrv, nödisaba, haavikuemand, lõhimokk Paronüümid: Sõnad omavahel suguluses - käsitlema- infot valdama - käsitsema - mingi objektiga midagi tegema - käsitama - mõistma Polüseemia: Teatud ülekanne, mis on seotud funktsionaalsusega - laud - tuli algselt saelauast - sulg - lind - kirjutusvahend Fraseologismid: Kõnekäänud, piltlikud väljendid, enamasti saksa keelest -kuu pealt kukkunud -vihma käest räästa alla
Tänapäeva eesti keele sõnavara NEOLOGISMID, HISTORISMID JA ARHAISMID. Neologism (n.) Ehk uudiskeelend on suhteliselt hiljuti käibele tulnud või alles soovitatav keelend. Ühesõnalise kohta ütleme uudissõna. neologism võib tähistada uut mõistet (faksima, euroskeptik, kobarkino, mälupulk, perearst) Uudistähendus oli sõna ja tuli uus tähendus (rohelised, miksima) Historism on möödunud aega kuuluvat mõistet märkiv sõna, kusjuures nüüdiskeeles ei ole teist, uuemat sõna selle mõiste tähistamiseks. (oldermann, perestrojka). Anakronism valesti kasutatud sõnu.(rajoon-maakond). Arhaism on tänapäeval teise samatähenduslikuga asendunud sõna (väljend või vorm), mis aitab nüüdiskeelses luua ajaloolist koloriiti. (kuumatõbi-palavik, läigitaja-arst). Vanamoelised sõnad raske defineerida, (trotuaar-kõnnitee, papiljott lokirull). Tänapäeva eesti keele sõnavara MURD...
4. Mida tähendavad järgmised tsitaatsõnad? Mis keelest need pärinevad? Kuidas neid hääldatakse? dolce, café au lait, groupie dolce – õrnalt, mahedalt, itaalia, [doltše] café au lait – kohv kuuma piimaga, prantsuse, [kaf`ee ol`ee] groupie - lemmiklauljale v -ansamblile turneedel järgnev ihaleja, inglise, [gruupi] 5. Mis on eufemism? Leidke vähemalt kolm eufemismi, mida kasutada sõna hunt asemel. Peitesõna. Hunt: kriimsilm, hallivatimees, võsavillem 6. Mida näitab märgend ARGI? Tooge mõni näide. Argipäevane. Nt: aps, apsakas 7. Leidke üldkeele sõnade pastinaak, pelgus, piibeleht oskuskeelsed vasted. Pastinaak – aed-moorputk Pelgus – Piibeleht – harilik maikelluke 8. Missuguses tähenduses ei soovita ÕSi koostajad kasutada sõnu areng, formaat, läbi, uunikum? Areng – sündmus Formaat –
Koostanud: Ulvi Paju PRUUNKARU KARU ON EESTI SUURIM KISKJA. 160...250 CM PIKK. KAALUB KUNI 250 KG. KARUL ON HEA KUULMINE JA ÜSNA HALB NÄGEMINE. TA OSKAB HÄSTI UJUDA. MESIKÄPP KARUD LIIGUVAD ROHKEM PÄTS PIMEDAS KUI PÄEVALGES. OTT PRUUNKARU JAANUARIS SÜNNIVAD NEIL POJAD, TAVALISELT 1 - 2, VAHEST KA ROHKEM. TALVEL MAGAVAD KARUD TALVEUND. ON SEGATOIDULISED, SÖÖVAD PUTUKAID, MARJU, RAIPEID, ARMASTAVAD METT. TEMA AINSAKS VAENLASEKS PRUUNKARU POJAD ON INIMENE. HALLJÄNES ELAB PÕLDUDEL JA METSASERVADEL. KARVASTIK SUVEL PEALTPOOLT PRUUNIKASHALL JA KÕHT VALGE. TALVEKARV HELEHALL. KAALUB 3 -7 KILO. HAAVIKUEMAND PIKK-KÕRV NUDISABA HALLJÄNES TOITUB TAIMEDEST, TALVEL KA PUUOKSTEST JA –KOOREST...
Koostanud: Ulvi Paju PRUUNKARU KARU ON EESTI SUURIM KISKJA. 160...250 CM PIKK. KAALUB KUNI 250 KG. KARUL ON HEA KUULMINE JA ÜSNA HALB NÄGEMINE. TA OSKAB HÄSTI UJUDA. MESIKÄPP KARUD LIIGUVAD ROHKEM PÄTS PIMEDAS KUI PÄEVALGES. OTT PRUUNKARU JAANUARIS SÜNNIVAD NEIL POJAD, TAVALISELT 1 - 2, VAHEST KA ROHKEM. TALVEL MAGAVAD KARUD TALVEUND. ON SEGATOIDULISED, SÖÖVAD PUTUKAID, MARJU, RAIPEID, ARMASTAVAD METT. TEMA AINSAKS VAENLASEKS PRUUNKARU POJAD ON INIMENE. HALLJÄNES ELAB PÕLDUDEL JA METSASERVADEL. KARVASTIK SUVEL PEALTPOOLT PRUUNIKASHALL JA KÕHT VALGE. TALVEKARV HELEHALL. KAALUB 3 -7 KILO. HAAVIKUEMAND PIKK-KÕRV NUDISABA HALLJÄNES TOITUB TAIMEDEST, TALVEL KA PUUOKSTEST JA KOOREST...
Hunt Liiginimi eesti keeles Hunt Liiginimi ladina keeles Canis lupus L. Rahvapraseid nimesid Susi, kriimsilm, vsavillem, hall hunt, hallivatimees, metsakutsa. Vlimus Tvepikkus on hundil 100...160 cm. Saba pikkus 35...50 cm. Turja krgus 80...85 cm (harva le 100 cm). Hunti vib vlimuselt kergesti pidada suureks koeraks. Oma lihaselise keha, juliste jalgade ja vimsate lugadega sarnaneb ta idaeuroopa lambakoeraga. Erinevalt koerast ei hoia vsavillemi saba kunagi rngasse ja hundi jlg on koera omaga vrreldes kitsam ning pikem. Mistatustes ja muinasjuttudes on hunt olnud ikka tark, julge ja vastupidav
Tallinn 2009 1 Üldiseloomustus Hunt kuulub riiki Loomad (Animalia), hõimkonda Keelikloomad (Chordata), klassi Imetajad (Mammalia), seltsi Kiskjalised (Carnivora), sugukonda Koerlased (Canidae), perekonda Koer (Canis). Kokku kuulub perekonda Canis 7-10 liiki, näiteks: hüäänkoer (Lycaon pictus ), kodukoer (Canis familiaris), rebane (Vulpes vulpes), ja hunt (Canis lupus). Hall hunt (Canis lupus L.) rahvasuus tuntud ka kui susi, võsavillem, kriimsilm, hallivatimees jne, on läbi aegade olnud üks kardetavamaid metsloomi. Kuigi sageli peetakse teda hirmuäratavaks kiskjaks, siis oma vitamiinivajaduse rahuldamiseks sööb vahel ka taimset toitu. Inimest hundid üldiselt kardavad, ohtlikud on ainult marutaudis loomad. Kui varem elasid hundid kõikjal Euroopas, siis tänu jahimeestele hävitati nad pea kõikidelt läänepoolsematelt aladelt, taandades nende levila mägedesse ja Ida-Euroopasse
Eksamiküsimused 10. klass, eesti keel 1. Keele ülesande! · Teadete edasi andmine või vastuvõtmine · Keele abil mõjutatakse inimesi ( meedia, poliitika, reklaam) · Tunnete väljendamine (kirja kirjutamine) · Ühel sõnal mitu tähendust (hunt- hallivatimees, irvhammas, kriimsilm, metsakutsa) · Kontaktide loomine ja hoidmine ( tere, tsau, tervist, jou) · Mõtlemisvahend · Kuuluvuse väljendaja · Keelega saab mängida ( alias, ristsõnad, sudoku) 2. Keele struktuur! Lausemoodustus Vormimoodustus Sõnavara Häälikusüsteem 3. Keelemärgi mõiste ja olemus! · Keelemärk- sümbol, mida kasutatakse keeles tähenduste edasiandmiseks · Et keeleärk saaks informatsiooni edasiandjana toimida, peab ta
Mõisteid: Onomatopoeetika - sõna tähistab seda, mida me kuuleme - tsirk, auh-auh, mjäu (vietnami k). Eufemism - sõnade otsene vältimine, ümberütlus - püss e liiper, kuul e tina. Sünonüüm - põldpüü-nurmkana, purgima-tühjendama, ader-sahk, sepavasar-kuvalda. Antonüüm - vastandsõna. Metafoorid • Nurmenukk: kanavarbad, käokold, kurekaatsed, härjakaatsed, sõrmlilled, käokingad. • Hunt: susi, hallivatimees, metsakoristaja, kriimsilm, metsakutsu, võsavillem, metsatöll, pajuvillem. Metafoorsed elukutsed: Sulerüütel e kirjanik, karvamari e juuksur, küla küünal e õpetaja, toru-jüri, kondiväänaja, köögi-kata, seaduse silm, tahmanägu. Homonüümid • Tee: jook, rada, tegema käskiv, T, moodus/viis, golfi tee. Metonüümia - teadmine seostab kindlat objekti teise objektiga. Nt “Mahtra sõja autor elas kastellaani majas.” -> “Eduard Vilde elas lossivalitseja majas Kadriorus.”
kuõaks). Mõisteid: Onomatopoeetika sõna tähistab seda, mida me kuuleme tsirk, auhauh, mjäu (vietnami k). Eufemism sõnade otsene vältimine, ümberütlus püss e liiper, kuul e tina. Sünonüüm põldpüünurmkana, purgimatühjendama, adersahk, sepavasar kuvalda. Antonüüm vastandsõna. Metafoorid · Nurmenukk: kanavarbad, käokold, kurekaatsed, härjakaatsed, sõrmlilled, käokingad. · Hunt: susi, hallivatimees, metsakoristaja, kriimsilm, metsakutsu, võsavillem, metsatöll, pajuvillem. Metafoorsed elukutsed: Sulerüütel e kirjanik, karvamari e juuksur, küla küünal e õpetaja, torujüri, kondiväänaja, köögikata, seaduse silm, tahmanägu. Homonüümid · Tee: jook, rada, tegema käskiv, T, moodus/viis, golfi tee. Metonüümia teadmine seostab kindlat objekti teise objektiga. Nt "Mahtra sõja autor elas kastellaani majas." > "Eduard Vilde elas lossivalitseja majas Kadriorus."
PERIOOD: 19 sajandi viimane veerand Iseloomustus: Eesti lastekirjanduse areng on tugevate saksa kirjanduse mõjutustega. Oluline osa on tõlkekirjandu ne ja lasteraamatute väljaandmine (vaimulik ja ilmalik). Iseloomulikud jooned: puhtõpetusliku eesmärgiasetusega luule ja proosa, kuid hakkas tugevnema Esmakordselt tunnistati lastekirjandust, kui omaette nähtust, mida püüti lahti mõtestada, teoreetilis Kirjanikud Tegevus Olulisus / iseloomulikkus Juhan Liiv Luuletaja ja jutukirjanik. "Sakala" -lastele peaks kirjutama küpses eas kirjani- 1864-1913 kud. Rõhutas lastepärasust, tegelaste ja keelekasutu- se lihtsust, luulelisust ja vooruslikkust. Romaanid ja luulet...
9. Metafoor ja selle eriliigid Metafoor ühendab erinevaid nähtusi sarnasuse alusel. o Isiksustamine ( personifitseerimine) millelegi mitteinimlikule isikuomaduste omistamine, nt pilved nutavad, päike naerab. o Ümberütlus (perifraas) rõhutab millegi väljapaistvaid jooni, selle nimetust teisiti öeldes, nt Lauluisa, Emajõe Ateena o Sõnakeeld (tabu) ja sellega kattuv maheväljendus (eufemism), nt hunt = kriimsilm, võsavillem o Sümbol võrdkuju, pilt või märk, mis esindab mõnd nähtust või mõistet, nt valge tuvi = rahu o Vastandväljendus (oksüümoron) õudselt kena, pimestav valgus, elav surnu o Iroonia eituse jaatus, mingis kõneaktis viidatakse tegelikult jamaks peetavale arusaamale positiivse tooniga, pilkav teesklus, nt ,,Jah, ka minu arvates on Tallinn-Tartu maanteel rulluisutamine suurepärane idee."
25. Too näiteid tasakaaluprintsiibil põhinevatest praktikatest Eesti vanas usus Säilitatakse taasloomise kaudu (kosmilised riitused). Eestlastel nt jaanipäev (antakse päikesele väge juurde, et päev pikemaks läheks). Tegu – tagajärg – energeetiline energia 26. Kuidas suhtuti hunti Eesti vanas usus? Põhjenda vastust. Hunti suhtuti aupaklikult, samas muidugi kardeti hunti sedavõrd, et ei julgetud tema päris nime suhu võttagi, selle asemel kasutati eufemisme kriimsilm, võsavillem, hallivatimees, metsatöll, metsakutsu, pajuvasikas jne. Suhtumine hundisse oli kahetine ka mujal, mitte ainult Eestis. Hundi nimetamist tuli eriti vältida karjas olles ja söögi ajal, et temas mitte isu äratada ja teda ligi kutsuda. Lugupidamisest hundi vastu räägivad paljud pärimused. Tunnustatud oli tema õigus saagile, selle paratamatu kaotusega arvestati igas talus kui hundi “jaoga”, mille ta pidi saama. 27. Nimeta erinevaid veevägesid 1. Kotermann 2
-III välde sõna (häälik või häälikuühend) on ülipikk ehk iga häälik esineb kahekordselt, häälikuühend on rõhulistes silpides või on sõna ühesilbiline: linna, sammu, kappi, latti, kukke, sauna, õuna, värvis, ostis, tõlkis, puu, koi. ·Välted sulghäälikute ja võõrtähtede puhul: -G , B , D - I välde -S, K , P , T II välde -SS, KK, PP, TT III välde Sünonüümia, homonüümia, polüseemia. ·Sünonüümia samatähenduslikkus hunt - kriimsilm ·Homonüüm on samakujuline, kuid eri tähendusega sõna. (puu)palk (raha) palk ·Polüseemia mitmetähenduslikkus Astmevaheldus ·Astmevaheldus esineb käänd ja pöördsõnades. ·Astmevaheldus jaguneb kaheks välte- ja laadivaheldus. Mõlemal vahelduse tüübil on olemas nõrk ja tugev aste. Vältevaheldus ·Vältevaheldust aitavad määrata käändsõna omastav ja osastav kääne. Nende võrdlusel tulevad kahtluse korral häälduserinevused hästi välja
ja kurat mind - ma teadsin, et ei tohi, kord rängalt vaeseid loomi vaevas. kuid mokatäie võtsin kaasa sealt..." Kes neist ei surnud just, see siiski haigeks jäi: Küll Eesli pihta siis läks lahti lärm ja mõna! nad norutasid longus päi, Üks ametnikunahk, üks kriimsilm, võttis sõna kõik mõtted toidust olid neile tüütud ja nõudis: "Võlla kärnas reo, ning saaki, õrnukest ja süütut, kes tegi nõnda hirmsa teo!" nüüd luurata ei tundnud huvigi Ja nõnda surmasüüks sai Eesli vääratus: ei hunt, ei karu ega rein,
PILET NR1 - ILUKIRJANDUSE OLEMUS JA TÄHTSUS, SEOS TEISTE KUNSTILIIKIDEGA (SELLE JAOTUS) Teaduskirjandus Publitsistika Tarbetekstid Graafilised Elektroonilised väitkirjand (ajakirjandus) eeskirjad tekstid tekstid artikkel uudis päevik kaardid telekas essee kuulutus juhised gloobus internet uurimustöö reklaam spikker skeemid arvuti referaat artikkel reklaam plakatid telefon koomiks kuulutused e. grafiti reportaaz fisid tatoveering kiri kujundatud tekstid Ilukirjandus ehk belletristika (kirjandus kui kunst) I Eepika ehk proosa 1)Rahvaluule muinasjutud - " 3põrsakest" muistendid ehk müüdid - Suur Tõll naljandid - "Peremees ja sulane" Leida Tiagme anekdoot mõistatused vanasõna...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
