ja sünniaeg on vahemikus 12-7. sajand ekr. Homerost kujutletakse kui pimedat laulikut. 5. Millest tekkis teater? Kirjelda seda pidustust. Teater on tekkinud jumalate kultusest ja nende auks korraldatud riitustega, mille rongkäigud sisaldasid näidendi elemente. Dionüüsia oli pidustus, mille käigus lavastati kolme päeva jooksul näidendeid kogu linnarahvale. Toimusid märtsis ja aprillis. 6. Näitleja (arv, sugu, riietus, asukoht teatris) ja koor. Koturnid, onkus, maskid. Näitlejad esinesid maskides, et näitleja saaks ühes etenduses mitut osa mängida. Mängisid ainult mehed. Riietus oli pidulik, kandsid kõrgeid peakatteid ja kõrgeid jalatseid (koturnid). Orkestra oli teatrilava peaosa koori asukoht, näitlejad seisid orkestral. 7. Kuhu ehitati teatreid? Palju nad mahutasid inimesi? Kreeka vanad teatrid ehitati alati templi lähedusse. Mahutasid sadu tuhandeid inimesi. 8. Teatri ehitus. Theatron. Orkestra. Proskeenion. Altar. Skeene
(näit:....................................); stsenaarium draamateose üksikasjalik plaan; mütoloogiline teema). libreto muusikalis-lavalise teose (ooper) kirjanduslik tekst või balleti sisu kirjanduslik Kasutati karaktermaske: tume mees, valge naine, kollane - haige, punane kaval. sõnastus. Maski suuava oli lehtrikujuline. Jalas ¼ m koturnid. Sageli elavam tegevus lava taga. Etendusele ei lubatud naisi, lapsi. Kinni peeti koha-, aja- ja tegevusühtsuse reeglist. Dramaatika ajalugu Dramaatika tekkis kaugel kultuuri esiajal. Vanad egiptlased olevat korraldanud teatraalseid mänge juba 5000 a tagasi. Dramaatika alged peituvad loodusrahvaste usulist kultust peegeldavas rahvaluules ja tavades
vestlusega. Müsteerium- salajane jumalateenistus jumala auks. Lüüra- 7-keelega pill, millega laulikud kandsid ette lugusid. Lüürika- kindla viisiga luuletus. Sofist- Vana-Kreeka filosoof, kes haris kõrgemal tasemel. Esimene õpetlane. Draama- teatrietendus. Komöödia- naljaka sisuga vaatemäng. Teatron- Vana-Kreeka terve mänguplats, kus toimusid vaatemängud. Hobuseraua kujuline. Skenee- Vana-Kreeka lavaehitis, mis oli puust. Orkestra- õmmargune ruum, kus koor laulis ja tantsis. Koturnid- Vana-Kreeka teatriesinejate puust jalanõud. Etruskid- Vana-Rooma põhjapoolne rahvas, kes olid ehitajad, ennustajad, meresõitjad. Foorum- Rooma linna keskne osa, koosoleku- ja turuplats. Kapitoolium- üks Rooma seitsmes künkast,seal oli kindlus,Rooma usuline ja poliitiline keskus. Patriitsid- Vana-Rooma rikkad kodanikud. Puunlased- kartaagolased. Konsul- sõjaväejuht Vana-Roomas. Preetor- õigusemõistja Vana-Roomas. Tsensor- kodanike loendaja Vana-Roomas.
vanarooma kirjandus-Antiik-Rooma ühiskonna kreeka kultuuri mõjul tekkinud ja arenenud kirjandus, mis hõlmab ajavahemikku 3.saj e.Kr kuni 6.saj amfiteater-Vana-Kreeka ja Rooma vabaõhuteater dionüüsia-Dionysose auks korraldatud pidustus Antiik-Kreekas tragöödia- kurbmäng komöödia- naljaka sisuga näitemäng orkestra-antiikteatri tähtsaim koht, väike ümmargune plats skeene-sein orkestra taga, mida kasutati dekoratsioonina ning riietevahetusruumina koturnid-kõrgete taldadega jalanõud, mida kasutati kreeka teatris, et näitlejad pikemad oleksid heksameeter-antiikkirjanduse värsimõõt, kuuejaoline värss anakreontiline luule- Antiik-Kreeka luuletaja Anakreoni selgete ja lihtsate laulude jäljendused meelika-lüürika antiikkirjanduses, mis jaguneb vastavalt ettekandele sooloks ja koorimeelikaks Sappho stroof-antiikkirjanduse värsimõõt, mis sai nime Vana-Kreeka naisluuletaja Sappho järgi 8.
Thaleia komöödia Kleio ajalugu ja eepika Urania astronoomia pillid: kordofonid FOMINIKS/KITARA laul kitaara saatel kitaroodia mängisid mehed vasak käsi mängis viisi, parem rütmi LÜÜRA noormeeste ja poiste pill BARBITON minilüüra HARF aerofonid AULOS, laul aulose saatel AULOODIA SÜÜRINKS AOIDID kutselised lauljad RAPSOODID rändlaulikud HÜMN ühine nimetus kõigile laululiikidele tragöödia originaalis ,,sokumäng": ONKOS müts teatris KOTURNID platvormjalatsid kreeka teatris seljas mitmevärvilised tuunikad ruuporid hümne esitasid koorid KOORILÜÜRIKA (arenenud ditürambist) muusika, laul, tants tsiviliseeritud ühiskonna põhiomadused Sparta sõjavägi marssis aulose saatel filosoofid muusikas: Platon arvas, et see, kes ei oska kitaarat mängida, sel puudub haritus talle ei meeldinud, et laule ei esitatud enam aulose saatel Pythagoras pani paika helide arvväärtused intervallid Aristoxenos uuris helilaade ja intervalle
13) Lüürika – luule, esitati lüüra taustal 14) Sofist – Vana-Kreeka õpetaja (inimkeskse ja sageli traditsioone vaidlustava filosoofia vileleja) 15) Draama – teatrietendus (jagunes komöödiaks ja tragöödiaks) 16) Teatron – istumisala Vana-Kreeka teatris 17) Skenee – taustaehitis orkestra taga Vana-Kreeka teatris, asendas sageli lavakujundust 18) Orkestra – ringi- või poolringi kujuline plats Vana-Kreeka teatrikeskmes, kus paiknes koor ja astusid ette näitlejad 19) Koturnid – näitlejate kõrged jalanõud 20) Etruskid - muistne roomlaste-eelne rahvas, mille õitseng Lääne- ja Kesk- Itaalias Etruurias algas 8. sajandil eKr 21) Foorum – turu- ja koosolekuplats Vana-Roomas 22) Kapitoolium - üks Rooma seitsmest künkast, millel asus sama nime kandnud kindlus, Rooma usuline ja poliitiline keskus 23) Patriitsid – põlised Rooma elanikud ja suursuguste suguvõsade liikmed,
saj. eKr. Algus: pidustused Dionysose (veini-, viljakusejumal) auks. Saatjad saatürid e. traagosed (sõna tragöödia). Preestrid jutustasid ümber jumalate elulugusid. Thespis esines vankril, mis meenutas lava. Teatrifestivalid. Ettevalmistused 9- 10 kuud enne. Näidend esitati züriile- valis näidendid, näitlejad, patrooni. Teatrifestival 4 päeva- tragöödiad, viim päeval komöödiad. Alg rongkäiguga. Näitlejad kasut maske. Tragöödianäitl riietus värviline, kallihinnaline, jalas koturnid- näitleja nähtavam. Maskid korgist, riidest. Vajalik kõva hääl. Teater koosnes kolmest põhiosast: keskel ringikujuline orkestra, mille peal oli Dionysose altar. Selle taga oli skenee- sealt tulid näitlejad lavale, seal taga vahetasid riideid. Kolmas osa oli pealtvaatajate jaoks ja seda nimetati theatroniks. Komöödianäitlejate riietus hästi tavaline, kaunistusteta. Näitlejaid toetas koor. Deus ex machina- masin, millega tuli etenduse lõpus lavale jumal.
tstekraanataolist 32. Millised snad vanakreeka teatrist on judnud ka eesti keelde ? 33. Mida thendab deus ex machina ? Jumala ootamatu lavaleilmumine, tema roll oli selgitada juhtunut 34.Kirjelda antiikteatri nitlejaid. Osalised esinesid maskides, mis nitasid kujutava isiku sugu, vanust, klbelisi omadusi, hiskondlikku ja hingeseisundit. Mask vimaldas samal nitlejal kergesti mitems osas esineda. Miimikat, mida kaugelt vaatajad nagunii poleks ninud, asendasid kehaliigutused. Nitlejatel olid jalas koturnid, platvormjalanud, mis vimaldasid kaugemale paista, seljas pidulik r kitoon ja peas krge peakate. Kiki osi, ka naiste omi esitasid mehed. 35.Kirjelda Ateena nidendivistlusi. Kultusepidustuste osana kuulusid nidendivistlused kogu linnriigi hisettevtmiste hulka. Vastav rii valis eelnevalt oma nidendid esitanud autorite* seast vlja kuus, kelle teosed tulid pidustustel ettekandmisele. Vlja valiti kolm lbusama sisuga nitemngu komdiat ja
koosjooming, Kreekas. Müsteerium- salajane rituaal, jumalateenistus Kreekas. Lüüra-seitsme keelne pill Vana-Kreekas, meenutab kannelt. Lüürika-luule, mis kantakse ette viisi saatel, lüürikaga tegelesid rikkad aristrokraadid, kel oli palju vaba aega endale pühendamiseks. Sofist- Vana-Kreeka filosoof, koduõpetaja Draama-teatrikunsti žanr Teatron-istekohad, pingid vaatlejatele Skenee- lavadekoratsioon, lavaehitis puidust Orkestra- keskmine mänguplats Koturnid-Kõrgemad, puidust jalanõud, mida kandsid näitlejad Kitoon- pikk, üle õla ja ümber keha ürp. VANA-ROOMA ANTIIKAEG (1000 eKr - 476 pKr) Etruskid-Itaalia loodeosas elanud muistne Itaalia põlisrahvas. Foorum- Rahva kogunemisväljak, Rooma linna keskne osa. Kapitoolium-üks, (kõrgeim) küngas Rooma seitsmest künkast, Tiberi kõrval. Patriitsid- Rooma riigi rikas, täieõiguslik kodanik.Suursuguste suguvõsade liikmed. Plebeid-ülejäänud kodanikeklass, teisejärgulised.
o Sophokles · Teosed: ,,kuningas Oidipus", ,,antigone" · Uuendus: näitlejate arv · Iseloomulikku iga tragöödia oli iseseisev tevik. Koori roll väheneb o Euripides · Teosed: ,,kükloop", ,,elektra", ,,hedria" · Uuendused: jumal masinast, et lugu lõppeks õigesti · Iseloomulikku: jumalad võivad olla vaenulikud, mõistetamatud, tunded saavad mõistusest võitu Vana-Kreeka teater o Iseloomustas · Koturnid (jala kõrgendused) · Polstrid · Häälekõvendus 8 · Maskid · Meesnäitlejad · Üks näitleja mitmes rollis · Kolme ühtsuse reegel: Aeg 24 h Koht 1 Tegevus 1 liin o Thespis · Teatri looja · Oli esimene inimene, kes kehastas jumalat Atika komöödia o Komöödia
Poseidon merejumal Kontrapunkt tugijalg ja nõjajalg PHEIDIASE SKULPTUUR · Athena · Figuurid Parthenoni idaviilult · Ateenlaste pidulik rongkäik · Näod ei kajastanud tundeid PRAXITELES · Aphrodite · Hermes ja Dianysos · Apollon · Sile marmorpind · Marmorkujude pooside rikastamine Koturnid puukotad Skeene - näitlejatele ümberriietumiseks mõeldud telgitaoline ruum Vaasimaalid Küüliks taldrikutaoline lame vaas Amfora kahe sangaga vaas Leküütos kitsakaelaga sangadeta matusetseremooniateks mõeldud vaas Krateer - segamisnõu Mõisted Katakombid maa-alused käigud ja ruumid surnute matmiseks ja palvekoosolekute pidamiseks varakristlikul ajal Orant varakristlikus kunstis paluva inimese kujutus ülestõstetud käte ja ülespoole suunatud näoga
14) Sofist – Vana-Kreeka õpetaja (inimkeskse ja sageli traditsioone vaidlustava filosoofia vileleja) 15) Draama – teatrietendus (jagunes komöödiaks ja tragöödiaks) 16) Teatron – istumisala Vana-Kreeka teatris 17) Skenee – taustaehitis orkestra taga Vana-Kreeka teatris, asendas sageli lavakujundust 18) Orkestra – ringi- või poolringi kujuline plats Vana-Kreeka teatrikeskmes, kus paiknes koor ja astusid ette näitlejad 19) Koturnid – näitlejate kõrged jalanõud 20) Kitoon – riietusese, nelinurkne riidetükk, mis tõmmati keskelt vööga kokku ja kinnitati õlalt nõelaga 21) Hellen - kreeklane 2.Vana-Roomaga seotud mõisted: 1. Etruskid - muistne roomlaste-eelne rahvas, mille õitseng Lääne- ja Kesk- Itaalias Etruurias algas 8. sajandil eKr 2. Foorum – turu- ja koosolekuplats Vana-Roomas 3. Kapitoolium - üks Rooma seitsmest künkast, millel asus sama nime kandnud kindlus,
Mehed tohtisid kanda värvilisi jalatseid ainult 1. aprillist kuni 1.oktoobrini ning siis ka ainult kindla värvi ja lõike juurde. Meeste- ja naistejalatsite vorm on üldiselt olnud sama, kuid naistel ei olnud jalatsid nii pikkade ninade ja säärikud nii kõrge säärega. Naistel on olnud valitsevaks jalatsiks kingad. Mida vähem oli naise kingi näha, seda väärtuslikum ta oli, selle pärast olid nende kingad värvilisemad, õrnemad ja hinnalisemad. Huvitavaimaks nähtuseks said koturnid. Need oli paksu tallaga jalanõud, aegade jooksul hakati neid jalatseid üha rohkem kandma. Praktiliseks said need siis kui tänavad olid üle ujutatud. Daami pidid aga toetama teenijad. Senat hakkas selliste jalanõude kandjaid trahvima, aga naistele meeldisid need nii, et nad ei hoolinud trahvidest. Meestele meeldisid need sellepärast, et naised ei käinud enam nii palju ringi ja enam ei saadud tantsida. 17
Idamaa rahvaste puhul, haavab nagu tappev solvang, sest see kummutab tolle omaenda kõrge ja puhta elu kauni illusiooni, mis ei pea vastu varjamatule tegelikkusele. (53) Peitugu leinakommetes mis tahes vanu tabukujutlusi nende elav kultuuriväärtus seisneb selles, et nad annavad kannatusele vormi, püüdes kujundada seda millekski ilusaks ja ülevaks. Nad annavad valule rütmi. Nad viivad tegeliku elu draama valda ja panevad talle koturnid jalga. Primitiivses kultuuris ma mõtlen nt iiri kultuurile on leinakombed ja luuleline surnuitk veel üks tervik; ka Burgundia aja õukondlikku leina võib mõista ainult siis, kui vaadelda seda eleegiaga suguluses olevana. Leinatseremoonia näitab kaunis vormis, kuidas leinaja peab olema valust lausa aru kaotanud. Mida kõrgem seisus, seda herolisemalt peab ennast välja näitama valu. (58-59) Feodaalkorra ja rüütelluse õitsengu ajajärk lõpeb juba 13. Saj
Kreeka näidendites esines alati vaid 3 meesnäitlejat, kel tuli kehastada mitmeid (ka naiste) osi. Näitlejaks võis olla vaid vaba kreeklane. Näitlejat võidi valida kõrgetesse riigiametitesse, võidi saata saadikuna teistesse polistesse. Tal pidi olema ilmekas, kõlav ja tugev hääl ning hea laulu ja tantsuoskus. Näo ees kanti puust või lõuendist maske, jalas kuni poole meetri kõrgusi ja seest õõnsaid jalatseid koturne. Mask ja koturnid olid vajalikud teatri suuruse pärast -- nendeta oleks tagumistest ridadest näitlejat halvasti nähtud. Komöödiamaskid meenutasid karikatuure. Lõbusa meeleolu loomiseks kinnitasid komöödianäitlejad riietuse alla kõhule ja istmikule padjad, mis moonutasid keha. Koor koosnes 12 -- 24 inimesest. Tema ülesandeks oli selgitada ja kommenteerida laval toimuvat, väljendada avalikku arvamust. Kreeka teatris ei kujutatud julmi stseene ega tapmist või enesetapmist
Kuidas on inspireerinud 20. sajandi psühholoogiat Sophoklese ,,Kuningas Oidipus"? 20. sajandi psühholoogiat on inspireerinud Sophoklese ,,Kuningas Oidipus" Freudi Oidipuse kompleksi näol, mille kohaselt võib poistel esineda alateadlik soov tappa oma isa ja abielluda oma emaga. 4. Kust ja millest on alguse saanud euroopalik teater? Euroopalik teater on alguse saanud vanakreeka teatrist, dionüüsiatest. 5. Mis iseloomustas vanakreeka teatrit? Vanakreeka teatrit iseloomustasid suured maskid, koturnid, valdavalt tragöödiate etendamine, näitlejateks mehed, etenduste toimumine vabas õhus. 6. Nimeta keskaja Euroopa kuulsamad kangelaseeposed. Kuulsamad kangelaseeposed keskaja Euroopas on: prantslaste ,,Rolandi laul", hispaanlaste ,,Laul minu Cidist", sakslaste ,,Nibelungide laul" ja venelaste ,,Lugu Igori sõjaretkest". 7. Nimeta rüütlikirjanduses käsitletud teemasid. Rüütlikirjanduses käsitletavad teemad olid: armastus, daamikultus, rüütlielu ja vooruste
püsiv lavatagune, mille fassaad oli dekoratiivse eesmärgiga. Theatron ehk vaatamispaik, sai kogu teatriruumi tähistuseks, istmete read asetsesid astmeti, piirates orkestrat hobuserauakujuliselt. Näitlejad esinesid maskides, mis katsid nägu ja pead (miimika puudus). Mask oli see, mis avas karakteri olemuse ja soo(kõik näitlejad olid mehed). Tragöödia riietuseks oli pikk pidulik rüü, kõrge peakate ja koturnid (kõrgete taldadega jalatsid). Komöödiates pidi näitlejate riietus vaatajaid lõbustama, oli seega veider ja kohmakas. Erinevuseks on ka see, et siis oli teaterietendused alati vabaõhuüritused, tänapäeval on teater pigem ruumides. Samuti toimusid etendused ainult teatud aegadel, näiteks Dionysuse pidustustel, kus toimusid etenduste võistlused. 32. Nimetage vanakreeka kuulsamad tragöödiakirjanikud. Mis on iseloomulik nende autorite loomingule ja millised on nende tuntumad teosed
Väljendit kasutatakse ülekantud tähenduses tänapäevalgi: keerulise olukorra ootamatu, ebaloomulik lahendus. Osalised esinesid maskides, mis näitasid kujutatava isiku sugu, vanust, kõlbelisi omadusi, ühiskondlikku ja hingeseisundit. Mask võimaldas samal näitlejal kergesti mitmes osas esineda. Miimikat, mida kaugelt vaatajad nagunii poleks näinud, asendasid kehaliigutused. Näitlejatel olid jalas koturnid, platvormjalanõud, mis võimaldasid kaugemale paista, seljas pikk pidulik rüü kitoon ja peas kõrge peakate. Komöödia ja saatürdraama maskid ning rõivad olid veidrad ja kohmakad. Kõiki osi, ka naiste omi, esitasid mehed. traagiline Aristotelese ,,Poeetika" järgi on traagilise eelduseks paatos läbielatud kannatus; kannatusi põhjustav tegu selleks saab olla inimlikul küündimatusel põhinev eksimus, kuid
orkester; skeene ajutine hütitaoline ehitis, kus näitlejad said riideid vahetada, hiljem püsiv lavatagune, mille fassaad oli dekoratiivse eesmärgiga, skeene ees paiknes sammastik; theatron ehk vaatamispaik, sai kogu teatriruumi tähistuseks, istmete read asetsesid astmeti, piirates orkestrat hobuserauakujuliselt. Osalised esinesid maskides, mis katsid nägu ja pead. Tragöödia riietuseks oli pikk pidulik rüü, kõrge peakate ja koturnid (kõrgete taldadega jalatsid). Kom ja saatürd pidi näitlejate riietus vaatajaid lõbustama, oli seega veider ja kohmakas. Erinevuseks on ka see, et siis oli teaterietendused alati vabaõhuüritused, tänapäeval on teater pigem ruumides. Samuti toimusid etendused ainult teatud aegadel nt suurtel Dionysuse pidustustel, kevadpidustused. Etendused kanti ette võistluse raames, kolm autorit said esitada kolm tragöödiat ja ühe saatürdraama, komöödiavõistlusel nõuti ühte näidendit.
tõlgendasid kreeklased ise kui ,,sokulaulu" (kreeka k tragos sokk ja ode laul) ja siit ka oletused, et varaseimad näitemängud võisid olla seotud sokuohvri toomisega või soku kui autasuga esimese koha võitnud koorile, millel varastes näitemängudes oli juhtiv osa. 31. Mille poolest erinesid Vana-Kreeka teater ja draamaetendused tänapäevastest? Antiikdraama oli üles ehitatud sõnale ja kõnele. Liikumist ja miimikat piirasid näiteks tragöödias pikk rüü, kohmakad jalanõud (koturnid) ja mask. Viimane oma avatud suuga rõhutas rääkimise ja sõna osa. Mask avas tegelaskuju olemuse kõige üldisemad jooned, mille juures nüansid erinevad tunded kaasa ei mängi. Polnud võimalik jälgida näoilme muutust ega varjundeid hääles. Mask avab lavakarakteri soo, ea, sotsiaalse ja majandusliku seisundi, kõlbelised omadused ja hingelise seisundi, andes välise iseloomustuse. Mask tehti enamasti lõuendist, kaeti kipsiga ja värviti. Silmade ja suu jaoks olid avaused
Epeisodianid näitlejate dialoogid. Stasimonid vahelaulud, koor sekkub ja kommenteerib tegevust (näitlejate mõtted, tuletab meelde tarkusi, hoiatab). Eksodos väljumine, loo lõpp. Koor koosneb 12 inimesest, hiljem 15st. Koor esindab enamasti inimesi, kes elavad paigas, kus tegevus toimub, kuid võib olla ka metafüüsilisem (ebamaised olendid, loomad-linnud (kasutab Aristophanes)). Tragöödia näitlejad pidid kandma pikki hõlste, jalas olid koturnid, mask jaotab ära näitlejad kindlate tüüpide järgi, asendab näoilmeid. Näitlejad tohtisid olla aind vabad meeskodanikud. Kui kevadpidustuste ajal ei saanud vaesemad kodanikud teatrisse minna, toetas neid Ateena valitsus. Lavatehnika. Mechane (kr) tõstukilaadne mehhanism, kasut eelkõige jumalate kujutamiseks (deus ex machina tuli sealt). Kasutati ka ratastel veerevat platvormi sai veeretada näitlejaid skene tagant nähtavale. Aischylos (525-456) 5. saj
linnade kroonikaid. Näiteks Balti kroonikaid 13.-18. sajandini: Henrik. Liivimaa kroonika (kirjutatud 13. sajandil); Liivimaa vanem riimkroonika (13. saj.); Liivimaa noorem riimkroonika (14. saj.); B. Russow. Liivimaa provintsi kroonika (16. saj.); J. Renner. Liivimaa ajalugu üheksas raamatus (16. saj.); T. Hjärne. Eesti-, Liivi- ja Lätimaa ajalugu (17. saj.); Ch. Kelch. Liivimaa kroonika (17. saj.); J. G. Arndt. Liivimaa kroonika (18. saj.). konklusioon vt süzee. koturnid näitlejate kõrgete taldadega jalatsid Antiik-Kreekas. kubism kunsti- ja kirjandusmeetod, millele on omane nähtuste kujutamine geomeetriliste põhivormide kaudu. Kubism tekkis 20. sajandi alguse Prantsusmaal ning leidis eelkõige rakendamist kujutavas kunstis. Kirjanduses loobusid kubistid teose jutustavast sisut. Nad hakkasid loodust, inimesi ja esemeid kujutama pinnavormidena. See tähendab mitte nii, nagu inimesed neid näevad, vaid nagu nad on üles ehitatud. Kõige selgemalt
Saab alguse antiikkunstist, kus veinijumala Dianysose auks korraldari pidustusi. Tekst põhineb dialoogil ehk kahekõnel. Näidendid jagunevad vaatuseteks(3-5) ning need omakorda stseenideks(lavali9ne koosseis ei muutu).Näidendites puuduvad autori kõne , kirjeldused, jutustus.Seda asendavad remargid(autori selgitus).Draamateose sündmustik areneb tavaliselt põhikonflikti ümber ning liigub ühes kindlas suunas. Antiikkunstis kasutati groteskseid maske, kürge platvormiga kingi(koturnid). Sündis amfiteates (vabaõhtuteater). Vahejutustamist tegi koor.Shakespeare'i ajastul tekib teatrihoone, paikne teater (15-16saj).Varem tehti teatrit kirikutes või tehti rändteatrit.Kirjutatud dialoogivormis. (dramaturgiline tekst).Karakterkoomika("Pisuhänd), kõnekoomika ("Kapsapea"), situatsioonikoomika. Monoloogid (üksikkõne) - "Hamlet" Shakespeare , J.Smuul "Poloverniku surm" Performance (zanr) - ilma pikema ettevalmistuseta esinemine.Tavaliselt grotsksed
annaabi.ee 
