purset ei mäletanud enam keegi. Peagi andis aga Vesuuv endast kõrvulukustava kärgatusega teada. Päev hiljem oli Pompeji muutunud hauaks, mida kattis muda ja tolm. 24. august Tagasihoidlik algus Tõenäoliselt ei tekitanud esimesed tõuked Pompeji rahvas erilist ärevust. Selles piirkonnas oli maavärinaid sageli ja need tegid tõsist kahju harva. Kuid varsti hakkas mägi tuld purskama. Vesuuvi tipp lendas minema, välgud valgustasid tohutut tuhapilve ja hõõguvat laavat, mis taevasse paiskus. 25. august Pilv langes maha Kui tuhapilv varjas päikese ja päev muutus ööks, põgenesid Pompejist peaaegu kõik elanikud. Selle ajaga kui mõned paigale jäänud inimesed oma asju kokku panid, kattus maapind tuha ja pimsikihiga. Need inimesed suridki sealsamas oma väärtasjade käes tolmu ja vingu kätte. 26. august Tuhk kattis Pompeji Tuhka sadas kaks päeva, see lõhkus katused ja täitis toad. Tugev vihm tegi tuhast tsemendi, see kattis linna 6-7 meetri paksuselt
Rimis käik lõppes mürgistusega http://tervis.postimees.ee/3071541/rimis-kaik-loppes-murgistusega Juhtumi kirjeldus Esmaspäeval 26.01.2015 lekkis Rocca al Mare Rimis külmainet, mille tõttu töötajad ja kliendid evakueeriti, üks naine pöördus mürgitusega haiglasse. Kaupluses käisid parajasti uuendustööd, mille käigus asendati vanad külmikud uutega. Rimi pressiesindaja K.Bats selgitas, et tööde käigus tekkis olukord kus sulgurkraan vedas alt ning õhku paiskus külmainet. K.Balts kinnitas, et tegemist on inimese tervisele ohutu ainega, ehkki see surub hingamiseks vajaliku õhu madalale ja võib tekitada ebamugavustunnet, ei ole see tema sõnul vastavalt tooteinfole ohtlik. Siiski pöördus üks klientidest hiljem Põhja-Eesti Regionaalhaigla erakorralise meditsiini osakonda. Bats ütles, et tal tekkisid hingamisraskused ja kõri läks paiste. Selle naisega on oldud kirjavahetuses ja helistatud. Bats lisas
esimese tõeliselt laialiulatusliku reostuse. Merre ning lähedalasuvatele laidudele ja rannikule voolas 106 000 tonni naftat. Hukkus tuhandeid kohaliku populatsiooni tirke ja alke, Prantsuse saarestiku Sept põhjalunnide populatsioon suri praktiliselt välja Tankeri Amoco Cadiz katastroof Prantsusmaal asuval Bretagne´i rannikul 1978. aastal oli selle aja suurim Lääne-Euroopas toimunud tankeriõnnetus. Mootoririkke tagajärjel paiskus tanker vastu Bretagne´i kaljusid puruks. Hukkus tuhandeid rändlinde, turismimajandus ja austrikasvatus kannatasid suuri kahjusid.
Vulkaaniks nimetatakse ka pinnavormi, mis on tekkinud vulkaanilise materjali kuhjumisel maapinnal. Seega lihtsustatult on vulkaanid enamasti rahulikud ja vaiksed mäed, mis erinevad teistest mägedest aga selle poolest, et vulkaanid vahel ,,ärkavad" üles ning sellisel juhul tekitavad suurt kahju. Ka varasematel aegadel on inimesed üritanud vulkaani mõistet lahti seletada. Vana-Kreeka ajaloolane Herodotos kirjeldas Hiera saart, mille tipust paiskus aeg-ajalt suitsu ja tuld. Kreeka mütoloogias nimetati Vulcanuseks jumal Hephaistose sepikoja ääsi. Roomlased nimetasid Vulcanoks aga Lipari saarte hulka kuuluvat saart, mille järgi vulkaan oma nime tõenäoliselt saigi. Kui küsida, et miks inimesed on nõus elama sellise magava ohu kõrval, siis üheks põhjuseks võib tuua maa viljakuse vulkaanide lähedal. Maa viljakus mängib suurt rolli eriti vaesemates piirkondades, kus põllumajandus on üks peamisi elatusalasid
Etna on Itaalia kõrgeim tipp Alpidest lõuna pool. Etna vulkaan purskas viimati 2015.aastal. Ööl vastu 7. septembrit 2006 hakkas Etna kagupoolne kraater laavat välja purskama. Laava tõusis kraatri servani ja hakkas mööda mäekülge Valle del Bove poole voolama. Purskega kaasnevad laavaplahvatused, mis paiskavad kraatrist välja hõõguvat ainet. Viimaste kümnendite pursetest oli pikaajalisim 13. mail 2008 alanud aktiivsusperiood, mis kestis kuni 6. juulini 2009. 3. jaanuaril 2011 paiskus kraatrist kive ja suitsu. 12. jaanuaril kella 21.30 paiku kohaliku aja järgi hakkas kraatrist Valle del Bove suunas voolama ka laavat.Seni viimane vulkaanipurse leidis aset 3.detsembril 2015 (vikipeedia). Etna oli väga aktiivne juba antiikajal. Kreeka müütide järgi asusid Etnas Hephaistose ja kükloopide töökojad. Aischylose järgi oli Zeus paisanud Etna mäe gigant Typhoni peale ning, et maa all end liigutav koletis tekitab maavärinaid. Etna alla kujutleti teisigi olendeid. Etna
Vesuuv Vesuuv on vulkaan Euroopas Apenniini poolsaarel Türreeni mere kaldal. Ta asub Campanias Napoli lahe ääres Napolist kagus. Vulkaan on tänapäeval 1281 meetrit kõrge. Vesuuvi geograafilised koordinaadid on 40.8N, 14.4E Üle kahe tuhande aasta tagasi kasvatati selle tulemäe nõlvadel viinamarju, rajati linn. 79. aastal 24. augustil juhtus aga katastroof. Ootamatult paiskus Vesuuvi tipust välja hiiglaslik must pilv. Peagi algas kohutav paduvihm, mis segunes tulise tuhaga. Kuum pori mattis enda alla viinamarjaistandused, aiad, põllud ja asulad. Vesuuvi purske tagajärjel mattus Pompeji koos Herculaneumi ja Stabiaega 7-9 m paksuse tuhakihi alla. Linn mattus nii kiiresti, et inimesed ei jõudnud põgeneda. Tuhakihti hakati eemaldama esmalt 1748 a. ja järjekindlalt 1860 a. Praegu on umbes kolm neljandikku linnast välja kaevatud
Suur pauk Suur pauk toimus umbes 15 miljardit aastat tagasi, kui ülitihe ja väike mateeria laiali paiskus. Kohe pärast pauku eraldus tugev vastastikmõju ja see päästis valla kiire paisumise. Temperatuur ulatus siis umbes 100 miljardi kraadini. Mateeria paisudes hakkas temperatuur langema ja tekkisid püsivad osakesed- prootonid ja neutronid. Need osakesed hakkasid ühinema tulevaste aatomite tuumadeks. Universum oli siis ülikuum ja täidetud kiirgusega. Tasapisi hakkasid sündima ainekogumid ja struktuurid. Kui tuumad hakkasid elektrone
Vulkaani kõrgus on umbes 3330 m, see kõigub tegevuse käigus. Etna on Itaalia kõrgeim tipp Alpidest lõuna pool. Etna on üks aktiivseimaid vulkaane maailmas. Ööl vastu 7. septembrit 2006. aastal hakkas Etna kagupoolne kraater taas laavat purskama. Laava tõusis kraatri servani ja hakkas mööda mäekülge Valle del Bove poole voolama. Purskega kaasnevad laavaplahvatused, mis paiskavad kraatrist välja hõõguvat ainet.3. jaanuaril 2011 paiskus kraatrist kive ja suitsu. 12. jaanuaril kella 21.30 paiku kohaliku aja järgi hakkas kraatrist Valle del Bove suunas voolama ka laavat.[1]Etna oli väga aktiivne juba antiikajal. Kreeka müütide järgi asusid Etnas Hephaistose ja kükloopide töökojad. Aischylose järgi oli Zeus paisanud Etna mäe gigant Typhoni peale ning et maa all end liigutav koletis tekitab maavärinaid. Etna alla kujutleti teisigi olendeid. Etna kraatrit peeti sissekäiguks allmaailma Tartarosse. Vanakreeka filosoof
vulkaan peaaegu 200 aastat tagasi -- 1821. aastal. Vulkaan muutus aktiivseks aastal 2010, ja purskas 20. märtsil. Selle vulkaani 14. aprillil 2010 alanud purskest atmosfääri paiskunud tuhk põhjustas lennuliikluse seisaku suures osas Euroopast, mis 7. aprilli seisuga jätkus nädal aega. Vulkaani eelmine purse toimus aastal 1821, siis kestis aktiivsus terve aasta. 1815. aasta vulkaanipurset oli tunda kogu maailmas ning atmosfääri paiskus rohkem kui 30 kuupkilomeetrit magmat ja ligi 400 miljonit tonni vääveldioksiidi. Selle tagajärjel langes kogu maailmas temperatuur ühe kraadi võrra. Atmosfääri paiskunud tuhk ning praht rikkus ära viljasaagi nii Põhja-Ameerikas, Prantsusmaal kui ka Saksamaal. Islandi vulkaanipursete tekitatud hiiglaslik tolmu- ning tuhapilv katis terve Põhja-Euroopa ja häiris ka lennuliiklust.
Lumi on katnud kõik puud ning majakatusedki. Hiir on vaikses toas ja kütab ahju, et sooja saada. Ta istub ahju ees ning soojendab ennast. Tal hakkas igav ning tahtis kellegagi juttu vesta. Läks akna juurde vaatama ilma, aknast avanes maaliline talvepilt. Sadas kergelt lund ja kogu maa oli kaetud valge vaibaga ning lausa kutsus õue talvemõnusid nautima. Hall hakkaski ennast välja asutama, aga viimasel silmapilgul koputas keegi uksele- kop-kop-kop. Ta avas ukse, sealt paiskus jäist õhku ja ukse taga seisis hirmust külmunud käbikuningas. Orav küsis hiirelt: "Kas ta võiks tuppa sooja tulla"? Hall vastas: "Muidugi võid sa tuppa sooja tulla". Ilm on muutunud veelgi tuisusemaks. Külma kraade tuleb aina juurde ja metsloomadel läheb üha raskemaks. Korraga kuulevad hall ja käbikuningas koputust uksele. Hiir avab ukse ja näeb ukse taga rebast koos haavikuemandaga, kes sooviksid külma eest peitu pugeda. Loomulikult võtab lahke hiireke mõlemad vastu
Väiksemaid maavärinaid registreeriti juba päevi enne purset. Tänu sellele saadi anda paljudesse piirkondadesse evakueerimiskäsud. Purske aeg ja kestuvus Vulkaan ärkas 2. aprillil 1991 ja 3. juunil toimus esimene laavapurse. 15. juunil toimus kõige suurem purse, kohaliku aja järgi kell 13:42. Purse kestis üheksa tundi. See oli suuruselt teine vulkaanipurse kahekümnendal sajandil. Enne 1991. aasta purskeid oli vulkaan vaikinud üle 500 aasta. Purse Tuhka paiskus kuni 34 km kõrgusele ning see tekitas 35 kilomeetri kõrguse samba. Tuhapilv kattis 125 000 km2. Vulkaan paiskas atmosfääri 15 miljonit tonni väävlit, mis blokeeris päikesevalguse ning jahutas tuntavalt maakera kliimat, umbes 0,6 kraadi kahe aasta jooksul.Tuul ja ookeanivoolused kandsid mürgiseid aineid kogu maailma. Väävel ja tuhk, mis õhku sattusid, kahjustasid nii suurte kui ka väiksemate lennukite mootoreid nii, et hiljem neid parandada enam ei olnud võimalik.
heeliumi abil absoluutse nulltemperatuuri lähedase temperatuurini. Veebruaris 2013 peatati põrguti umbes kaheks aastaks, et see täisvõimsusel töötamiseks ümber seadistada. Eksperimentide käik Suur Hadronite Põrguti käivitati esimest korda 10. septembril 2008. Juba 19. septembril juhtus aga tunnelis õnnetus. Üks magnetite elektrisüsteemi ühendus oli vigane ja kuumenes üle. Temperatuuri tõusu tõttu paisus jahutussüsteemi heelium ning selle plahvatamise tagajärjel paiskus oma kohalt mitu magnetit. Kokku sai vigastada 53 magnetit, mis tuli parandada või asendada. Lekkis umbes kuus tonni heeliumi. Et ennetada õnnetuste kordumist, kontrolliti üle kõik ühendused ja paigaldati uued andurid. Aasta hiljem olid seadmed uuesti töökorras.
Teaduse ja tehnika areng Teadus ja tehnika Pärast Teist maailmasõda arenes teadus ja tehnika sõjaeelsetele ja aegsetele saavutustele tuginedes. Põhisuundadeks muutusid aatomiuuringud, ning raketitööstus. Keemikud tegelesid teatud omadustega materjalide loomisega. Biotehnoloogias oli revulutsiooniline tähtsus loomade kloonimine. Tööstuse arenguga kaasnes aga keskkonna saastumine ja loodusvarade ebamõistuslik kasutamine. Ohtlik tuumaenergia Tuumaenergia võeti kasutusele võimsate pommide loomiseks. 1950. aastate lõpul ehitati NSV Liidus esimene tuumajõul töötav jäämurdja. 1950. aastal ehitati USAs esimene tuumajõul töötav sõjaallveelaev. Tuumaenergia pakkus mitte ainult tohutuid võimalusi, vaid kujundas endas suurt ohtu, ennekõike muidugi tuumasõja ohtu. Tsernobõl Päris ohutu pole ka tuumaenergia, mida kasutatakse rahulikul eesmärgil. Hoiatuseks maailmale oli 1986. aas...
tugevasti aine kiirgab, mõõdetakse tema aktiivsusega. Mida rohkem tuumamuutusi aines toimub, seda enam tekib kiirgust ja seda aktiivsem aine. Võrdlus Tšernobõli tuumakatastroofiga Tšernobõli tuumakatastroofis hukkus 29 inimest terava radiatsioonidoosi tagajärjel, Fukushimas niisuguseid ohvreid ei olnud. Fukushimas ei lennanud õhku Tšernobõli sarnaselt reaktor, Fukushima reaktorid said üksnes kahjustada vesinikuplahvatustes ja reaktoritest paiskus välja vähem radioaktiivseid aineid. Fukushimas reageeriti väga kiiresti, inimesed evakueeriti kiiresti Tagajärg 12. aprillil 2011 hinnati Fukushima I tuumajaama katastroof Rahvusvaheline tuumaintsidentide skaala seitsmenda (kõrgeima) kategooria katastroofiks. Tuumaõnnetusi hinnatakse rahvusvaheliselt INES skaalal, millel on seitse astet. 1-3 loetakse intsidendiks, 4-7 avariiks. Viienda kategooria õnnetust defineeritakse kui
Mihama tuumaelektrijaama katastroof 9. augustil 2004. aastal, pisike tulekahju ka 2006. aastal. Toimus Jaapanis, Mihama linnas, Fukui Prefektuuris, Mihama tuumaelektrijaamas Kuum vesi ja suits lekkis purunenud torust, mis tappis 4 töölist. Lisaks 7 tükki sai vigastada. Seda peetakse suurimaks õnnetuseks enne Fukushima tuumaelektrijaama katastroofi. 29.09.1957 toimus avarii keemiakombinaadis ,,Majak", mis asus Kõstõmis. Rivist läks välja jahutussüsteem, plahvatusega paiskus atmosfääri 80 m3 radioaktiivseid jääke. Saastatud territoorium oli 23 000 km3. Tehas asus kinnises linnas nimetusega Tseljabinks-40, mis praegu kannab nime Ozersk. See linn puudus geograafilistel (NL omades) kaartidel kuni aastani 1990. Tüüpiline tolle aja riigikorrale. Esimese 10 päevaga hukkus 200 inimest, kahjukanntanute koguarv ulatus 250 000-ni.
piibliks. Sellest järeldub, et Gutenberg loetakse inimeseks kes leiutas esimesena trüki kunsti, kuid arvatakse ka , et hiinlased olid esimesed trükikunsti leiutajad. Crécy lahing, kus kasutati esmakordselt tulirelvi.Esimesed tulirelvad loodi 14. saj. alguses. Suurtükk oli jäme otsast kinnine metalltoru. Toru täideti püssirohuga, süüdati süütenööriga. "lukk" lubas laskjal tulistada õigel hetkel. Plahvatusega paiskus torust välja raudkera. Varajased käsirelvad tulistasid kuni 9 meetri kaugusele. Järelikult oli keskajal sõdades võidu saamiseks midagi enamat kui kilp ja mõõk. Ladina puri on hiliskeskajal kasutusele võetud kolmnurkne puri, mis võimaldas purjetada ka vastutuult. Kompass on keskajal kasutusele võetud riist, mis võimaldab määrata põhjasuunda ja selle abil merel orienteeruda. Vesiratas on mehaaniline seade langeva vee energia muundamiseks ringliikumise energiaks.
umbes 90 korda. 2006. aasta uurimused on tõestanud, et vulkaanipurse, mis toimus umbes 8000 aastat tagasi, tõi endaga kaasa hiigelsuure ja tugeva tsunami, mis jättis oma jälje paljudesse Vahemere idaosadesse. Ööl vastu 7. septembrit 2006. aastal hakkas Etna kagupoolne kraater taas laavat purskama. Laava tõusis kraatri servani ja hakkas mööda mäekülge Valle del Bove poole voolama. Purskega kaasnevad laavaplahvatused, mis paiskavad kraatrist välja hõõguvat ainet. 3. jaanuaril 2011 paiskus kraatrist kive ja suitsu. 12. jaanuaril kella 21.30 paiku kohaliku aja järgi hakkas kraatrist Valle del Bove suunas voolama ka laavat. Etna on kihtvulkaan Etna on kihtvulkaan ja see on Euroopa kõige kõrgem vulkaan 3329 meetrit kõrge. See koosneb põhimõtteliselt trahhüüdist ja basaldist. Kihtvulkaanid tegutsevad suhteliselt tihti ja tulevad reljeefis hästi esile. Kihtvulkaan on reeglina järsunõlvalisem, sest väljapaisatav
kõrgusele. Jagatakse subpliinia-, pliinia- ja ultrapliinia-tüüpi purseteks. Nimi tuleb sellest, et seda purset kirjeldas Plinius Noorem kahes Tacitusele saadetud kirjas. Pursete ajalugu: Teadaolevalt on vulkaan pursanud aastatel 79, 203, 472, 512, 787, 968, 991, 999, 1007, 1036, 1631, 1660, 1682, 1694, 1698, 1707, 1737, 1760, 1767, 1779, 1794, 1822, 1834, 1839, 1850, 1855, 1861, 1868, 1872, 1906, 1926, 1929 ja viimati 1944. Vesuuvi kõige kuulsam purse toimus 24. augustil 79. Ootamatult paiskus Vesuuvi tipust välja hiiglaslik must pilv. Peagi algas kohutav paduvihm, mis segunes tulise tuhaga. Kuum pori mattis enda alla viinamarjaistandused, aiad, põllud ja asulad. Vesuuvi purske tagajärjel mattus Pompeji koos Herculaneumi ja Stabiaega 7-9 m paksuse tuhakihi alla. Pääses 20 000 - 30 000 elanikku, 2000 inimest hukkus. Tuhakihti hakati eemaldama esmalt 1748 a. ja järjekindlalt 1860 a. Praegu on umbes kolm neljandikku linnast välja kaevatud. Tuhapilve levik. Vaade Pompeji'le:
1950.aastate lõpul ehitati NSV Liidus esimene tuumajõul töötav jäämurdja. Tuumaenergia pakkus mitte ainult tohutuid võimalusi, vaid kujundas endast suurt ohtu, ennekõike muidugi tuumasõja ohtu. Tsernobõl Päris ohutu pole ka tuumaenergia, mida kasutatakse rahulikul eesmärgil. Hoiatuseks maailmale oli 1986. aastal toimunud avarii Ukrainas Tsernobõli tuumaelektrijaamas. Tehniliste vigade tõttu toimus seal plahvatus, sellele järgnes tulekahju ning õhku paiskus radioaktiivset ainet, mis hiljem saastas mitmeid Ukraina ,Valgevene ja Venemaa alasid Väiksemaid avariisid on toimunud paljudes aatomielektrijaamades üle kogu maailma, nende jaamade turvalisuse tagamine on tänapäeval üks tähtsamaid ülesandeid. http://www.google.ee/imgres?q=T%C5%A1ernob%C3%B5li+katastroof&um=1&hl=en&sa=X&biw=1280&bih=636&tbm=isch&tbnid=Xe_E8b_PreaKNM:&imgrefurl=http://uuseesti.ee/36411&docid=wBftdRvMoDCXnM&imgurl=http://uuseesti.ee/wp- content/uploads/2011/04/Tsernobol
Ma ei kuula ta laule väga tihti, ent kui mõne viisi kusagilt kinni püüan, siis kummitab see kahtlemata mitmeid päevi. Minu arvates on Robbie eneseuhkus liiga kõrgel tasemel, samas see võiski paljudele eestlastele peale minna. See kajastus ka näiteks tema viimases laulus ,,Angels", kui enne laulu alustamist lõi ta üpriski kurva meeleolu. Paljusid inimesi võis näha isegi vesiste silmadega. Laulu ajal paiskus jälle välja tema suur ego. Ootasin, et ka siis ta suudab kurba emotsiooni edasi kanda ja käituda vastavalt laulusõnadele. Getlin Rohtla G2a Olly ja Robbie sobisid lavale väga hästi. Isegi nende riietus klappis mingil moel nad mõlemad olid väga sikilt ennast üles löönud. Nad esitasid koos ühe laulu nimega ,,Kids". Nende omavaheline suhe oli publiku sekka väga hästi paista
Vähem kui aasta hiljem oleks äärepealt juhtunud samalaadne õnnetus Lääne-Virginias, kuid siis juba osati reageerida. Võib isegi öelda, et ,,katse eksituse meetod" on keemiatööstuse puhul läbivaks iseloomujooneks. Näitena saab siinkohal tuua paljuräägitud Tsernobõli katastroofi, mis toimus 26. aprillil 1986 just selletõttu, et katsetati koos 4. reaktori plaanilise hooldusega selle turvasüsteemi. Sellele järgnenu on juba teada reaktori plahvatusega paiskus õhku radioaktiivseid aineid, mis levisid tugevasti Venemaa, Valgevene ja Ukraina kohal ning paljud inimesed said sellest rängalt mõjutada.Veel praegugi on selles reaktoris põlemata tuumakütust. Kõrvaloleval pildil on 4. reaktor peale plahvatust. 10 aastat tagasi juhtus Rumeenias õnnetus, mistõttu karmistas Euroopa Liit jäätmehoidlate tegevuse kontrolli ning lõi uue kaevandusjäätmete direktiivi. 30. jaanuaril 2000 paiskus
Sageli on neid nähtud päevavalgel.Mõnikord tekivad maavärinate ajal elektrilised tormid,kuid tulesid on sageli märgatud ka sellal,kui tormi ei ole.Niisuguseid teateid oli eriti rohkesti pärast maavärinat New Madridis.Mõned kohalikud elanikud arvasid,et tegemist oli tõeliste vulkaaniliste pursetega,ehkki teadlased väidavad kindlalt,et mingeid purskeid selles piirkonnas vähemalt mitme miljoni aasta jooksul ei ole esinenud,kui neid üldse kunagi olnud on.New Madridi maavärin paiskus õhku suured tolmupilved.Need võisid põhjustada välgusähvatusi,nagu seda sageli vihmapilved teevad.Kaasaegsetes asustatud paikades on elektriliine niivõrd rohkesti,et küllalt tugevate tõugete puhul,millega kaasneb juhtmete vigastus,võib väljas peaaegu alati näha sähvatusiMõnevõrra erinev lugu on teise laialt levinud arvamusega-maavärina sõltuvus ilmast.Paljud kinnitavad,et kuum ning niiske ilm kutsub alati maavärina esile.Teised jälle
jagamisest nn. perekondadesse, kus kõige tähtsamad emotsioonid on viha, kurbus, hirm, lõbu, armastus, üllatus, vastikus ja häbi. Armastus on minu arvates kõige tähtsam emotsioon. Kui inimesed ei suudaks armastada, oleks inimkond juba ammu välja surnud. Toon samast raamatust ühe näite selle kohta. Gary ja Mary Jane Chauncey olid jäägitult pühendunud oma üheteistaastasele tütrele Andreale, kes oli sünnitrauma tõttu ratastooli aheldatud. Chauncey'de pere oli rongis, mis paiskus teelt jõkke. Kui vesi uppuvasse rongi tungis, püüdsid vanemad teha kõik mis võimalik, et tütart päästa, ning viimast jõudu kokku võttes õnnestus neil tüdruk läbi akna päästjate kätte lükata. Seejärel vajusid nad koos vaguniga jõe põhja. Vaid ülim armastus, kui kaalul on kalli lapse elu, võib panna vanema oma elust hoolimata tegutsema. Mõistuse seisukohalt ei olnud Cauncey'de eneseohverdus õige otsus. Südame seisukohalt oli see aga parim valik.
*Husari õlijärv *Piirivalve sadamakütusehoidla Tallinnas Sõjategevuse mõju: purustatud objektidest lähtuv õhu- ja veereostus, põlemisel paiskub õhku tahma ja väävliühendeid, väävliühendid on happevihmade põhjustajad. Lahesõda 1991. aastal üks suurim ökosõdasid ja keskkonna katastroofe, 11mlj. Barrelit naftat juhiti Pärsia lahte, 67 milj. tonni naftat süüdati põlema Kuveidi naftapuurtornides, Pärsia laht muutus paljudeks aastateks elutuks, õhku paiskus 2 milj. tonni tahma ja väävliühendeid. Iraagi diktaatori Saddam Husseini rünnak Kuveidi vastu. Väeosade tegevuse mõju kemikaalide ja lõhkeaine säilitamine ja transport, jäätmete, sealhulgas ohtlike jäätmete käitlemine, kütuste kasutamine ja hoidmine, välilaagrite ja õppuste korraldamine looduses. Kasvava metsa lubatud kahjustuste astmed täieliku kahjustuse ala kaugtulirelvade sihtmärgialad, kuhu langevad suurtükimürsud ja miinid
Krakatau, tegevvulkaan Indonaasias, Sunda väina saarel, mis on 10,7 ruutkilomeetrit. Krakatau kõrgus on 813 m, kaldeera läbimõõt on 4-5,5 km. 1883. aastal oli saarel kohutav vulkaani purse. Purskega kaasnes hiidlaine, mille kõrgus ulatus 40 meetrini. Kõikjal, kus see laine puutus kokku kallastega, tegi ta hirmsat laastamistööd. Uppus ligikaudu 36 000 inimest. On hinnatud, et vulkaani kraatrist lendas välja rohkem kui 18 kuupkilomeetrit kivimeid. Õhku paiskus sellisel hulgal vulkaanilist tuhka, et naabersaarel asuvas Djakarta linnas varjas tuhk päikese sedavõrd, et valitses pilkane pimedus. Ülipeen tolm tõusis väga kõrgele, levis üle kogu maakera, põhjustades kõikjal ebatavalisi sätendavaid päikesetõuse ja loojanguid. Kulus aastaid, enne kui peen tolm kõrgematest õhukihtidest jälle maha sadestus. Päikesekiirguse osalise varjamise tõttu langes keskmine aastatemperatuur Maa paljudes piirkondades mitme kraadi võrra
hiilis minema selleks, et don Joset üles andma minna suure vaevatasu eest. Kui teejuht oli lahkunud, läks senjor don Joset äratama, et too põgeneks. Nii ka läks. Ajaks mil Antonia salgaga naases oli röövel läinud. Senjor veetis mõned päevad Cordobas. Ühel õhtul kui ta väljas suitsu tegi, tuli ta juurde veetlev naine, nad hakkasid vestlema. Siis läksid nad jalutama ja nende tee viis nad ühte majja. Mustlanna hakkas senjorile ennustama kui äkki paiskus uks lahti ja seal seisis don Jose, kes saatis senjori sealt ära. Võõrastemajja jõudes avastas senjor, et ta kell oli kadunud, kuid ta ei sõendanud seda tagasi nõudma minna. Naastes üle pika aja Laas dominikaanide kloostrisse, olid kõik väga üllatunud, kuna nad olid senjori juba sutnuks pidanud. Härra sai ka oma kella tagasi ja talle õeldi, et don Jose on trellide taga. Senjor läks röövlit vangi vaatama ja tegi seda ka järgmine päev
nii moraalses kui ka füüsilises mõttes. Tsernobõli tuumajaam, kus 1984. aastal plahvatas 4. energiaploki reaktor, oli mõeldud elektrienergia tootmiseks rahvale. Siit ilmneb ka üks füüsikast tulenev võimalus aidata kaasa inimeste elutegevusele, tootes energiat, mis on vajalik elektrimootorite, küttekehade, valgustite, arvutite jms töötamiseks. Kahjuks tõi tuumajaam rohkem kahju kui kasu. Plahvatuse tagajärjel paiskus õhku suur kogus radioaktiivset ainet, mis põhjustas nii inimestes kui loomades kiiritumist, saastas veekogusid ning maismaad. Teine suur tuumakatastroof leidis aset 2011. aastal Jaapanis, Fukushimas, kus maavärina tagajärjel sai tuumajaam tugevaid purustusi. Jaapan ise asub kohas, kus maavärinaid esineb tihti ning seetõttu peavad inimesed elama pidevas hirmus uue looduskatastroofi ees. Iga hullem loodusjõud võib tuumajaama mõjutada, mis omakorda mõjutab inimesi ning ümbritsevat maad
aastal 18. mai kell 8.32 kohaliku aja järgi, kui kohutav plahvatus rebis ära vulkaani tipu ja põhjanõlva. Tulikuum lööklaine hävitas metsa 600-ruutkilomeetri suurusel maa-alal. Orgu sööstis tohutu mudalaviin. 5,1 magnituudiline maavärin raputas ebastabiilseks muutunud põhjanõlva paigast lahti. Järgnes kohutav plahvatus, mis rebis vulkaanilt tipu nii, et St. Helens kaotas oma kõrgusest tervelt 400 m, Liustikujääst ja purunenud kivimitest koosnev laviin paiskus orgu kiirusega kuni 290km/h. Osa laviinist sööstis Sprit Lake´i, põhimass aga North Fork Toutle Riveri orgu. Varing kergitas Sprit Lake´i põhja 90 m ja veepinda 60 m võrra ning peaaegu kahekordistas 5-ruutkilomeetrilise järve pindala. Oletatakse, et purunenud vulkaani nõlvast eraldus umbes 2,8- kuupkilomeetrit kivimeid. Vähem kui kümne minutiga moodustas määrdunudhall mass 27,5 km kõrguse seenekujulise pilve, mida tuul hakkas kirdesse ajama. Uurijate hinnangul
murdis mitte üksnes haisid ja teisi suuremaid kalu, vaid ka merisisalikke. Isegi sääraseid nagu elasmosaurus, kes talle pikkuses või jõus sugugi alla ei jäänud. Elasmosauruse kael oli pikk - seitse meetrit, saba kaks ja pool, aga kere kõigest paarimeetrine. Sisalik oli kokku kaksteist meetrit pikk. Elasmosaurus polnud teab mis nobe ujuja, kuid tänu oma pikale ning painduvale kaelale, mis kord ussina vee all väänles, kord noolkiirelt ette paiskus, tabas sisalik ka kaugemal ujuvaid kalu. Väikese, napilt poolemeetrise pea pärani lõugadel ei jäänud seejärel muud, kui saak hammaste vahele haarata.
kaitstud ja turvalist reaktorit. Et veidikenegi aimu saada Jaapanis toimuvast, tasuks Fukushimat võrrelda 1986. aastal Ukrainas toimunud Tšornobõli katastroofiga. Tšornobõli tuumareaktor oli justkui katsejaam, mis pidi olema teoreetiliselt võimalik. Reaktor oli lohakalt ehitatud, sest kogemusi nappis – näiteks puudus seal kaitsemahuti, mis oleks pidanud õnnetuse korral takistama radioaktiivsete ainete liigkiiret levikut jaamast välja. Õnnetuse toimudes paiskus suures koguses radioaktiivseid elemente tohutu plahvatusega õhku ja molekulaarses olekus tolm, mis sisaldas radioaktiivseid aineid, kandus õhus minema ning sadas hiljem erinevate sademetega taevast alla.Need allasadanud radioaktiivsed elemendid on laiali üle Euroopa. Näiteks kui aastaid hiljem kasutada metsa küttepuuna, on see sama radioaktiivne puu kaminas, neid radioaktiivsed elemente hingatakse sisse, juuakse veega jne.Tseesium-137 on kõige
ratsutas edasi. Nüüd läks rännumees don Josed hoiatama. Don Jose asus viivitamatult teele, rännumeest igatepidi tänades. Kui politsei kohale jõudis ütles rännumees neile, et ta ei tea don Josest midagi. Peagi jõudis rännumees linna. Seal kohtus ta mustlastüdruk Carmeniga, kellega ta koos aega veetis ning jäätist söömas käis. Hiljem, samal õhtul, viis Carmen rännumehe enda poole. Nad ei saanud kuigi kaua kahekesi olla, sest varsti paiskus uksest sisse mees, kes osutus Don Joseks. Neil oli Carmeniga äge tüli. Don Jose juhatas rännumehe otsekohe uksest välja ning jättis temaga jumalaga. Rännumees avastas ka hiljem, et Carmen oli ta taskukella varastanud. Veel natukese aja möödudes kuulis rännumees, et don Jose on vangis ja läks teda vaatama. Ta päris don Joselt tema vangisoleku põhjuseid ning don Jose rääkis talle meenutusena minevikust, kuidas kõiges oli süüdi Carmen.
kilomeetri kõrgused kontsentrilised rõngad ja radiaallineamendid. Nõo põhjas on vagude ja kurdudega siledad tasandikud. Kraater tekkis tõenäoliselt kokkupõrkel üle 100 km läbimõõduga taevakehaga. Väljapaiskunud aines jõudis 600 kuni 800 kilomeetri kaugusele. Kraater kattus osaliselt laavaga. Kokkupõrkest tingitud seismilised lained koondusid planeedi vastasküljel antipoodpunktis, moodustades lõhutud, kaootilise maastikuga nn veidra piirkonna, kus Merkuuri koor paiskus segi ning murdus tükkideks. Ainulaadseteks pinnavormideks on kuni 2 km kõrged ja sadu kilomeetreid pikad astangud, mis nähtavasti moodustusid miljardite aastate eest, kui Merkuuri tuum jahtus ning tõmbus kokku, tekkitades koorele kurrud. Suuremat osa Merkuuri pinnast katavad eri aegadest pärit tasandikud. Merkuur on moodustunud umbes samamoodi nagu Maa. Planeedid moodustusid umbes 4,5 miljardit aastat tagasi. Sel ajal langes planeetidele palju hajusainet ja
Taaskord kardeti tuumarelvade sattumist terroristide kätte, kes oleks võinud hetkega korraldada suure katastroofi. Ka oldi hirmunud selle pärast, et ka paljud teised riigid nagu näiteks India ja Iraan hakkasid välja töötama ka oma tuumarelva. Ei saa ka väita et iseeenesest on tuumaenergia ohutu, mis on rahulikele eesmärkidele rajatud, vaid teatavasti kogu maailm mäletab veel aastaid toimunust Tsernobõlis. Tehnilise vea tõttu toimus plahvatus ning põlema süttides paiskus õhku radioaktiivset ainet, mis saastas peale Tsernobõli nii mõnegi naaberriigi alasid. Tänu sellele pole Tsernobõli piirkond elamiskõlblik aastakümneid. Ka praegusel ajal on Tsernobõli ümbruses piiravad sildid mis hoiatavad inimesi radioaktiivse kiirguse eest. Õnneks võib öelda, et tänapäeval on taoliste jaamade eesmärgiks seatud nende turvalisuse tagamine. Teiseks oluliseks teguriks teaduse ja tehnika arengus on astronoomia, ehk kõik, mis on seotud kosmosega. 20
Tehniliste Erialade Osakond AUT-22 Tiit Jõesalu Jaan Kross ,,Wikmani poisid" Juhendaja:Anne Rand ,,Wikmani poisid" Usuõpetuse tunni algul koguvad poisid magneesiumi ja panevad selle prügikasti ja õpetaja paneb Jussi prügikasti kõrvale seisma, kuna ta ajas juttu. Juss viskab prügikasti tiku ja ütleb õpetajale, et midagi krabiseb seal, nii kui õpetaja jõudis prügikasti kohale kummarduda plahvatas magneesium ja see paiskus näkku õpetajale. Õpetaja lahub selle pärast tõõlt ja asja uuritakse nädal ja keegi end süüdi ei tunnista, ning Jussi visatatkse selle pärast koolist välja. Jussile aga antakse võimalus, et ta saab 10 klassi lõpetada nii, et teeb igas aines eksami aasta lõpus. Teised õpilased leppisid kokku, et Jussi õpetab Laasik, kellele nad 30 kr kuus maksavad selle eest. Jaak ja Riks armuvad Jussi õesse, kui nad Jussi juures käisid. Varsti jääb
Hannes küsis lindpoisilt mis ta nimi on ning lindpoiss vastas, et tema nimi on Hannes. Hannes pani kori käst ning astus sinna kus oli ennem lindpoiss seisnud. Poisslind ronis puu otsa, kus Hannes oli ennem õunu korjanud, ning hakkas õunu korjama. Hannes tundis et keegi on tema vasakul õlal, ta pööras pea ning nägi seal musträstast. Siis pistis kampsuni kaelusest pea välja teine musträstas ja varrukaist komas ja neljas. Hannes kattus lindudesse. Lärmatsedes paiskus linnukuhi õhu laiali, koondudes jälle tihedaks pilveks. Hannes kes istus õunapuu otsas mõttes endamisi , et see oli imelik, et hetk tagasi oli ta justkui poissi näinud lindude asemel. U. Tegelased: jutustaja u. tema Tegevuspaik: Paranormaalsed nähtused: Päevad Lillekülas. Tegelased: Tegevuspaik: Paranormaalsed nähtused: Esimese eestlase jutustus. Tegelased: Tegevuspaik: Paranormaalsed nähtused: Liblikmees. Tegelased: Tegevuspaik: Paranormaalsed nähtused:
· Kahju, mis tekib seoses sellega, et liiklusõnnetuses kahjustatud või hävinud sõidukit või muud vara ei saa ajutiselt kasutada. · Raha, väärtpaberite, kunstiväärtuste ja väärismetallist esemete kahjustumist või hävimist. · Tundmatuks jäänud sõiduki poolt teisele sõidukile tekitatud kahju. Hüvitatakse aga tundmatuks jäänud sõidukiga tekitatud isikukahju, sealhulgas kahjud kui liiklusõnnetus lõppes surmaga. · Kahju kui kivi või muu ese paiskus sõiduki liikumise tõttu vastu teist sõidukit. · Kindlustussummat (hüvitise piirmäära) ületavat kahju osa.
Ameerika vahel on osoonikiht 1994 aasta kevad-talvel veerandi võrra õhemaks kulunud. Halva mõju kahandamiseks tuleks vähendada lennukite arvu või lennukõrgust. Klooriühendid Klooriühendeid satub õhku vulkaanipursete ajal. Suurim osooniauk Antarktika kohal tekkis väidetavalt vulkaani-purskest 700 aastat tagasi, kui paiskus õhku 570 korda rohkem kloori, kui sisaldab seda kogu maailma CFC toodang. Klooriühendid Enamus klooriühendeid on freoonides Freoonid ehk CFC-(kloor- fluoor-süsinik) Aastatel 1920-70 paisati miljoneid CFC molekule õhku. 70-datel hakkasid teadlased uurima, mis juhtub CFC-dega õhus. Selgus, et nad lagundavad seal osooni. Broomiühendid Ülemaailmse Meteoroloogia Organisatsiooni (WMO) 1994 aasta ettekandes väidetakse, et ookeanide auramisel tekkiv
Herman Hesse ,,Stepihunt" C. G. Jungi seisukohad: · Inimesele meeldib uskuda, nagu oleks ta oma hinge peremees. Senikaua kui ta ei suuda valitseda oma meeleolu ja emotsioone ega olla teadlik musttuhandest salajasest kanalist, mille kaudu alateadlikud tegurid mõjutavad tema otsuseid ja tegusid, ei ole ta kndlasti enda peremees. · On kurb tõde, et inimese tegelik elu koosneb halastamatutest vastanditest - päevast ja ööst, sünnist ja surmast, õnnest ja viletsusest, heast ja kurjast. Me pole sugugi kindlad, et üks teisest võitu saab, et hea võidab kurja ja rõõm on suurem kui valu. · Igale ühiskonnale on omane arhetüüpne idee paradiisist või kuldajastust, mida usutakse olevat kunagi eksisteerinud ja tulevikus uuesti saabuvat. · Tõekspidamiste säilitamise hinnaks on tänapäeva inimese puudulik sisekaemu. Hoolimata mõistuspärasusest ...
Rännumees püüdis teda ümber veenda, kuid Antonio ei võtnud teda kuulda ning ratsutas edasi. Silmapilk läks rännumees don Joséd hoiatama ning too asus viivitamatult teele. Peagi jõudis rännumees linna. Seal kohtus ta mustlastüdruk Carmeniga, kellega ta koos aega veetis ning jäätist söömas käis. Hiljem, samal õhtul kutsus Carmen ta aguliserval olevasse majja, kus Carmen hakkas rännumehele ennustama. Nad ei saanud kuigi kaua kahekesi olla, sest varsti paiskus uksest sisse mees, kes osutus don Joséks. Neil oli Carmeniga suur tüli. Don José juhatas rännumehe otsekohe majast välja ning jättis temaga jumalaga. Hiljem avastas rännumees, et Carmen oli ta taskukella varastanud. Mõne aja möödudes kuulis rännumees, et don José on vanglas. Rännumees sai don Joséd vaatama minna, ning päris temalt vangisoleku põhjuseid. Don José rääkis talle meenutustest minevikust, kus kõiges oli süüdi Carmen.
enam kui 3300-meetrine Etna mägi. See on Euroopa kõrgeim tegevvulkaan, mis asetseb Sitsiilia saare ülemises osas idaranniku lähedal. Etna on üks aktiivseimaid vulkaane maailmas. Ööl vastu 7. septembrit 2006. aastal hakkas Etna kagupoolne kraater taaslaavat purskama. Laava tõusis kraatri servani ja hakkas mööda mäekülge Valle del Bove poole voolama. Purskega kaasnevad laavaplahvatused, mis paiskavad kraatrist välja hõõguvat ainet. 3. jaanuaril 2011 paiskus kraatrist kive ja suitsu. 12. jaanuaril kella 21.30 paiku kohaliku aja järgi hakkas kraatrist Valle del Bove suunas voolama ka laavat. Etna vulkaan purskab (või pulbitseb) tavaliselt kuni kümme, vahel enamgi korda aastas. pursked kestavad teinekord päevi, sundides aeg-ajalt seetõttu sulgema ka Catania lennuvälja. Etna on 3329,6 meetrit kõrge stratovulkaan Sitsiilia idaosas. Ta on ka üks aktiivseimaid vulkaane maailmas. Kõige aktiivsem tegevus on pragu Bocca Nuova ja
Väga paljud inimesed ei ole nõus sellega, et nende kodumaale rajatakse niivõrd ohtlik ehitis nagu tuumaelektrijaaam. Kõige enam kardetakse tuumareaktorite plahvatust ja sellega kaasnevaid võikaid tagajärgi. Enamus kartusi põhinevad 26. aprillil 1986. aastal toimunud Tsornobõli tuumaelektrijaama katastroofist tingitud tagajärgedel. Antud juhtumi põhjal on kartusteks täiesti selge põhjus. ,,Reaktorist paiskus välja väga suur radioaktiivne pilv, mis oli niivõrd ulatuslik, et mattis kogu Valgevene ning osalat ka Venemaa ja Ukraina. Ka Eestisse jõudis märkimisväärne hulk saastet ja radioaktiivsust. Kogu saaste hulk oli üle neljasaja korra suurem, kui Hiroshima pommitamisel tekkinu. Atmosfääri paisati umbes pool reaktoris olnud radioaktiivsest joodist (I-131 poolestusaeg on 8 päeva), väga pika poolestusajaga tseesium-
4300 meetrit. 9 5.7.Krakatau Ohvrite arvult teine juhtum pärineb aastast 1883, kui samuti Indoneesias paiknev Krakatau vulkaan plahvatas ning hukkunuid oli 36000- teadaolevalt tugevaima heliga plahvatus inimkonna ajaloos, mida kuuldi ka 3500 km kaugusel Austraalias. Vulkaaniline saar ise oli inimtühi, kuum tuhavihm tappis umbes 1000 inimest Sumatra saarel, ülejäänud inimohvrid põhjustas hiigellaine. Atmosfääri paiskus umbes 25 kuupkilomeetrit vulkaanilist materjali, plahvatuse võimsuseks on hinnatud 13000-kordne Hiroshima tuumapommi plahvatus. 5.8.Mount Pelee Inimohvrite arvult kas 3. või osadel hinnangutel isegi 2. kohal on Mount Pelee purse Martinique saarel aastal 1902. Keegi ei tea täpselt, mitu inimest hukkus Kariibi meres paikneval Martinique saarel 8. mail 1902 erinevail hinnanguil 25000-40000, üldevinud versiooni kohaselt vähemalt 30000.
olema häälestatud enne tema jõudmist teatrisse. Ükskord oli aga keegi enne etendust muutnud kõikide pillide häälestust ( pillid ei olnud õigesti häälestatud ) nii,et kui Händel dirigeerima hakkas,tuli orkestrilit nn.jube krigin,mida suudavad tekitada vaid 50 häälestamata pilli. Händel vihastas nii,et haaras kinni lähimast kontrabassist ning lasi sellel maha kukkuda.Seejärel haaras ta timpani ning viskas selle esimese viiuli suunas.Tegevuse käigus paiskus Händeli parukas peast ja kui ta lavalt minema tormas,hakkas publik ohjeldamatult naerma. zizzle
14.veebruaril 1945 nägid laagris ärganud inglise sõjavangid umbes 40 kilomeetri kaugusel kirdes asuva Dresdeni kohal ligi viie kilomeetri kõrgusele tõusvat tohutut suitsupilve. See häljus linna kohal kolm päeva ja ka veel hiljem sadas taevast alla sõestunud paberitükke. Elbe jõe orus aga sadas tahmast musta vihma. Seejärel kandus suitsu pilv lõunasse Tsehhislovakkia suunas. Üheainsa öö jooksul oli liitlaste lennukid muutnud Dresdeni kesklinna krematooriumiks. Mitte kunagi varem ei olnud ühe õhurünnaku ajal hukkunud nii palju inimesi. Tõsi Dresden ei olnud esimene Saksa linn, mis Teise Maailmasõja ajal sai lauspommitamise läbi rängalt kannatada. 1943. aasta juulis muutsid Inglise pommitajatelt heidetud süütepommide osas Hamburgist tõeliseks varemeväljaks. Arvukad tulekolded kuumutasid õhku, võimsad õhuvoolud sööstsid ülespoole. Asemele voolas külm õhk nii tekkis tuletorm- kunstlik leegitsev tornaado, milles valitses põrgu kuumus. Üks pe...
Nüüd läks rännumees don Josed hoiatama. Don Jose asus viivitamatult teele, rännumeest igatepidi tänades. Kui politsei kohale jõudis ütles rännumees neile, et ta ei tea don Josest midagi. Peagi jõudis rännumees linna. Seal kohtus ta mustlastüdruk Carmeniga, kellega ta koos aega veetis ning jäätist söömas käis. Hiljem, samal õhtul, viis Carmen rännumehe enda poole. Nad ei saanud kuigi kaua kahekesi olla, sest varsti paiskus uksest sisse mees, kes osutus Don Joseks. Neil oli Carmeniga äge tüli. Don Jose juhatas rännumehe otsekohe uksest välja ning jättis temaga jumalaga. Rännumees avastas ka hiljem, et Carmen oli ta taskukella varastanud. Veel natukese aja möödudes kuulis rännumees, et don Jose on vangis ja läks teda vaatama. Ta päris don Joselt tema vangisoleku põhjuseid ning don Jose rääkis talle meenutusena minevikust, kuidas kõiges oli süüdi Carmen.
ahelik Austraalias ei ole ühtegi tegutsevat vulkaani, kuid laama äärealadel lähedal meres on neid palju. Lähim vulkaan asub Uus-Meremaal, Ruapehu vulkaan. Lähedal Indoneesias asub suurima plahvatusega vulkaan, milles plahvatus kostis isegi Austraaliasse. 1883. aastal tekitas Krakatau vulkaan 40m kõrguse seismilise merelaine, milles hukkus 36 000 inimest. Indoneesias on ka suurim vulkaanipurse olnud. 1815. aastal toimus Tambora purse, kus paiskus 100 kuup km tuhka õhku, saar vajus 1250 m madalamale ning hukkus 92 ooo inimest. http://et.wikipedia.org/wiki/Austraalia http://209.85.129.132/search? q=cache:qsvHHUQ49Z0J:www.miksike.ee/referaadid/austraalia_katihiir.doc+austraalia+j %C3%A4rved&cd=29&hl=en&ct=clnk http://www.hot.ee/rohelinemanner/pealeht.html http://www.austraalia.info/austraalia/ilm ´´Illustreeritud Faktivaramu´´ Dorling Kindersley
temperatuur langenud umbes 3600 kelvinile. Selle väärtuse juures moodustasid aatomituumad ja elektronid stabiilseid aatomeid Footonite vastastikune toime neutraalsete aatomitega muutus väikeseks, nii et valgus sai nüüd hakata üha enam takistamatult levima. Universum muutus läbipaistvaks. · 300 miljoni aasta pärast tekkisid paljud galaktikad. Tegu oli galaktikatega, mille keskmes oli must auk, kuhu paiskus suur hulk ainet, mis tõi kaasa tohutu hulga kiirguse väljumise. · Gaasipilved olid nüüd nii tihedaks muutunud, et moodustusid tähed ja kerasparved. Tähtedes moodustusid nüüd tuumasünteesi teel kõik raskemad keemilised elemendid kuni rauani. · Raskemad tähed plahvatasid juba mõne miljoni aasta pärast supernoovadena. Plahvatustega sattusid tähtedevahelisse ruumi rauast raskemad elemendid.
Nagu poleks midagi juhtunud, laskus Räästas uuesti hobusle pähe ja hakkas nokkima.Mees võtis jälle hoogu ja virutas hobusele kepiga.Siis vihastus ta Räästa peale. Mees:No küll on pagana lind(mõtles ta ).Miks ta mind rahule ei jäta. Räästas laskus nüüd veetünnile ja hakkas seda nokkima. Mees:Ootoot(mõtles mees ja virutas sedakorda vastu tünni!). Räästale ta pihta ei saanud ,aga tünn lõi hirmsalt hoobist kõikuma ja veeres varnkrilt maha.Vesi paiskus tünnist välja ning hakkas laia ojana mööda teed voolama.Rebane kargas rukkist välja ja kustutas oma janu.Mees aga tõstis tühja tünni vankrile ja sõitis Räästas kirudes koju.Räästas istus puu otsas ja ehitas pesa,äkki nägi ,et rebane seisab jälle puu all. Rebane:Kuule Räästas ,kas sa aitasid mu august välja? Räästas:Aitasin küll. Rebane:Andsid mulle süüa? Rääastas:Antsin. Rebane:Andsid mulle juua ? Räästas:Andsin.
Seda ideed arendab edasi Ameerika plasmafüüsik Pace VanDevender. Ta liigitab umbes kümnendiku keravälkudest ekstreemseteks ning kuna keravälgud suudavad läbivad klaase ja seinu, siis peavad nende tuumad tema arvates olema aatomitest väiksemad [5]. VanDevender lähtub ühe tunnistaja ütlustest, milleks on iirlane Michael Fitzgerald, kes aastal 1868 kirlejdas Kuninglikule Ühingule keravälku. Ta oli seda keravälku jälginud umbes kokku 20 minutit ning see lõpuks paiskus vastu maad, jättes järele kuue meetri laiuse ja saja meetri pikkuse kraavi. VanDevender külastas seda paika ja leidis sellise kraavi nagu eespool nimetatud. Sellesse oli kogunenud turbakihid ning need andsid selle tekkele Fitzegeraldi looga kooskõlas oleva seletuse. Nii suure augu tekkimiseks, pidi kera VanDevenderi arvates olema vähemalt 20 tonni raskune [5] [6]. Suure Paugu ajal tekkinud peaaegu 100 miljoni tonni raskuse musta augu sündmuste horisont oleks pisem aatomituumast
Lätist hangitud relvade toel mindi kodukandi kaitseks "sõtta" tervete külade kaupa, vanaisast kuni lapselapseni. Iseloomulikuks näiteks on sündmused Kilingi-Nõmmel, mis 3. juulil 1941. aastal metsavendade kontrolli alla võeti. Vastupanu juhtis Vabadussõja sangar P. Lilleleht. Kuigi metsavennad olid nõrgalt relvastatud otsustati lahing vastu võtta. Nad varitsesid linna lähedal Liivamägedes. Lasknud punaste eelluure läbi, viskasid nad granaadi kolonni ees sõitnud autobussile. Buss paiskus kraavi ja peatas kolonni. Lahingu algul kandsid punased suuri kaotusi, aga toibusid kiiresti ja hakkasid metsavendi tagasi suruma. P. Lilleleht sai haavata. Viimsel hetkel jõudis metsavendadele appi Mõisaküla privaatvalvurite juhitud abivägi, kes ründasid punaväelasi selja tagant. Paanikas põgenesid hävituspataljonlased lahinguväljalt. 5. juulil saadeti alistumatu Kilingi-Nõmme vastu tanketid ja regulaararmee pataljon. Metsavennad pidasid targemaks tagasi tõmbuda
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
