docstxt/1313524765129285.txt
septembril 1935 Paides) on rahvusvaheliselt tuntuim eesti helilooja. Ta on tuntud eelkõige isikupärase kompositsioonitehnika, nn tintinnabuli- tehnika poolest. Pärt alustas muusikaõpinguid Rakvere Muusikakoolis Ille Martini klaveriklassis, peaaegu kohe sündisid ka esimesed katsetused heliloomingu vallas. On öeldud, et õpingute ajal Tallinna Riiklikus Konservatooriumis (praegu Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia) Heino Elleri kompositsiooniklassis paistis, et "ta raputab noote varrukast". Kaasaegses muusikas toimuvaga väljaspool Nõukogude Liitu oli sel ajal väga raske kursis püsida, kuid mingil määral hangiti siiski välismaise muusika salvestusi ja noote. 19581967 töötas Pärt Eesti Raadios helirezissöörina. Ta kirjutas ka muusikat teatri ja filmi jaoks ning konservatooriumi lõpetamise ajal 1963 võis teda pidada juba kogenud ja küpseks heliloojaks. Pärt oli Eesti Heliloojate Liidu liige 19591979 ja taas 2005. aastast.
solvanguid. Filmist Amadeus jäigi Mozartist kõige enam meelde tema naer. Film Amadeus algab sellega, et Antonio Salieri püüab võtta endalt elu. Ta viiakse haiglasse ja peale seda hullumajja, kus teda tuleb külastama preester. Preester tahab teada, miks ta endalt elu püüdis võtta ja siis hakkabki Salieri rääkima Mozartist ja tema eluloost. Kui keiser Joseph II palub Mozartil kirjutada ooperi, saab ta sellega väga hästi hakkama, kuid keiser ütleb talle, et oli liiga palju noote, mille peale Mozart solvub ja ütleb, et noote oli just nii palju kui tarvis. See on väga hea näide kuidas Mozart ei luba endale pähe istuda. Filmist Amadeus sain ma väga hea eelaimduse sellest, milline oli Mozart päris elus ja ma arvan, et filmi autor tahtiski seda maailmale näidata milline oli ta tegelikult. Kuigi filmi peategelane oli Mozart, sain ma ka väikse aimduse milline oli ka Salieri, sest tema jutustaski seda lugu.
väljaspool Eestit heliloojana tuntud. Pärt kujunes seega kiiresti heliloojate noorepõlvkonna liidriks. Haridus ja elukäik Pärt alustas muusikaõpinguid Rakvere Muusikakoolis Ille Martini klaveriklassis, peaaegu kohe sündisid ka esimesed katsetused heliloomingu vallas. On öeldud, et õpingute ajal Tallinna Riiklikus Konsevatooriumis (praegu Eesti Muusika ja Teatriakadeemia) Heino Elleri kompositsiooniklassis paistis, et "ta raputab noote varrukast Kaasaegses muusikas toimuvaga väljaspool Nõukogude Liitu oli sel ajal väga raske kursis püsida, kuid mingil määral hangiti siiski välismaise muusika salvestusi ja noote. 19581967 töötas Pärt Eesti Raadios helirezissöörina. Ta kirjutas ka muusikat teatri ja filmi jaoks ning konservatooriumi lõpetamise ajal 1963 võis teda pidada juba kogenud ja küpseks heliloojaks. Pärt oli Eesti Heliloojate Liidu liige 19591979 ja taas 2005. aastast.
Arvo Pärt (sündinud 11. septembril 1935 Paides) on eesti helilooja. Pärt alustas oma muusikalist haridusteed 7-aastaselt Rakvere Muusikakoolis. Juba 1415-aastaselt oli ta võimeline komponeerima. On öeldud, et õpingute ajal Tallinna Riiklikus Konsevatooriumis (praegu Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia) Heino Elleri kompositsiooniklassis paistis, et "ta raputab noote varrukast". Kaasaegse muusikaga väljaspool Nõukogude Liitu oli sel ajal väga raske kursis püsida, kuid mingil määral hangiti siiski ebaseaduslikult välismaise muusika salvestusi ja noote. Aastatel 19581967 töötas Pärt Eesti Raadios helirezissöörina. Ta kirjutas ka muusikat teatri ja filmi jaoks ning konservatooriumi lõpetamise ajal 1963. aastal võis teda pidada juba professionaalseks heliloojaks. 1980. aastal emigreerus Pärt koos perekonnaga Nõukogude Liidust ning asus
Pärti iseloomustab minu arust üldine rahulikkus ja mõnel hetkel meeldib talle võimsust ja valjust lisada. Kontserdile tahtsin minna juba siis, kui sellest kuulutus ilmus. Esmalt laulsid mehed laulu „Ma laulan suust ja südamest“. See oli imeilus algus, minu jaoks eriti tenorite kõrgemad noodid. Järgmise loo lõpus hakkasid naised lauldes seinte äärest kooriruumi meeste ette liikuma. Looks oli „Kui hõbekellade helin...“, millega laulsid naised ülikõrgeid noote. Esimene ühislaul oli „Siis, kui vaikivad mõtted...“, jällegi kõrged noodid. Uue lauluna, mida varem kuulnud pole, meeldis mulle väga „Jumalaga!“, sest häälestatus oli nii ideaalne ja see kõlas võimsalt ja madalalt natuke hirmuäratavana. Kui koor istunud oli, mängis Uusberg klaveril üksikuid noote. Kavast võis leida, et „Kus na nüt lätsi“ oli mälestuseks tema kadunud sugulastele. Ning seejärel esitati minu poolt kõige rohkem oodatud laul „Muusika“
5. Millise Jaapani multifilmisarja ja mängu nimi on lühidalt Pocket Monsters ja Taskukoletised? 6. Helilooja Beethoven kirjutas palju muusikat isegi pärast kurdiks jäämist. Õige või vale? 7. Milline Austria linn on pikalt olnud tuntud klassikalise muusika keskusena? 8. Kes oli algne trummas ansamblis The Beatles? 9. Mitu klahvi on kaasaegsel klaveril? Eksimisvõimus + - 10 10. Kumb laulab kõrgemaid noote kas bariton või tenor? VASTUSED 1-6.klass 1. Mis liiki kala oli Nemo? KLOUNKALA 2. Mis loomad on Tom ja Fluffy? KOERAD 3. Kes on Tim ja Mia jõulumultikas? LEPATRIINUD 4. Mis liiki olend on Shrek? SOOKOLL 5. Mis on Shreki pruudi nimi? FIONA 6. Kas klarnet on puhkpill või keelpill? PUHKPILL 7. Helilooja Beethoven kirjutas palju muusikat isegi pärast kurdiks jäämist. Õige või vale? ÕIGE 8. Kumb on suurem kontrabass või tsello? KONTRABASS 9
mahedamalt ja vaiksemalt. Sisuliselt tänedab see , et haamrike lööb näitkes kolme keele asemel ainult kahte või ühte. Tre corde on klaveri parempoolne pedaal. Sellele pedaalile vajutades tõuseb keelelt summutusmehhanism ning keeles helisevad kauem , ka pärast klahvide vabastamist. See lisab klaverimuusikale ekspressiivsust ja paremat võimalust nootida sidumiseks. Sostenuto-peaal on klaveri keskmine pedaal. See pedaal käitub kui valikuline tre corde pedaal. See võimaldab noote kälama jätta valikuliselt. Selle kasutamiseks tulev alla vajutada klahv või akord ja seejärel sostenuto-pedaal. Pärast klahvide vabastamist(kui pedaal on allavajutatud) jäävad helid kõlama.Nüüd ikka veel pedaali all hoides mängitud noodid aga mitte. Keskmiselt pedaale on võimalik kombrineerida parempoolse pedaaliga , kusjuures tre corde ei mõjuta sostenuto-pedaali poolt kõlama jäetud noote. Sostenuto-pedaali kasutatakse, kui soovitakse saavutada orelisarnast tekstuuri
Soti viskid on tavaliselt aroomilt ja maitselt turbasuitsused, sest teravilja kuivatades puutub vili otseselt suitsuga kokku. Ameerika viski on Bourbon (burboon). Teraviljaks Bourbon-viskis on vähemalt 51 protsenti maisi ja 49 protsenti teisi teravilju. Rye viski sisaldab vähemalt 51 protsenti rukist või nisu. Corni viskis on vähemalt 80 protsenti maisi. Värvuselt on Ameerika viskid tumekuldsed. Aroomis ja maitses on rohkelt teravaid ja lõikavaid, valdavalt maisile iseäralikke noote. Jack Daniel's Old No.7 Tennessee Whiskey Click to edit Master text styl J.Daniel's viski valmistusprotsessi Second level erakordsus seisneb puusöefiltri Third level kasutamises, mille käigus tilgub viski Fourth level läbi 3,65 m kõrguste vahtrapuusöega
maailmakultuurist. Jazzkaarel oli tunda publiku haarangut igasse loose, mis artistide pillidest välja voogas. Iga soolokoht oli plaksutamist väärt, mitte kaasaelamine, nagu eestlasele ilma alkoholita kombeks oli sellel üritusel välistatud. Esinejate kui ka korraldajate vahel tekkis väikeseid segadusi. Leedulane Liudas Mockunas, bass- saksofonist, kes esines ansambliga Heavy Beauty, pidi mitmeid korda üle lava karjuma ühte ja samat lauset: "Pange lava valgust maha, ma ei näe noote lugeda". Peale valguse korrikeerimist ei jälginud saksofonist enam noote edasi vaid vaatas üles lakke või oma pilli. Tunded voolasid esinejates ja läbi instrumentides, nende pühendumus oli suunatud sada protsenti publikule. Bassist Henno Kelp ja trummar Andrus Lillepea kuuluvad Eesti tuntumate rockmuusikute hulka, kitarrist Jaak Sooäär, kes on erinevates koosseisudes jazzrockis ja rockjazzis osalenud, olid seekordki oma loominguga liiderlikud
osutanud suurt tähelepanu klaverimuusikale. Bach on kõigi aegade suurimaid polüfooniameistreid, ta eelistas muusikakirjutamisel barokkajastule iseloomulikku fuuga vormi ja viis selle kõrgemale tasemele. Prelüüd ja fuuga c-moll 180 160 140 120 100 80 60 40 20 0 Diagramm 1. Diagramm 1 näitab Johann Sebastian Bachi prelüüdi ja fuuga c-moll noote arvu. Allpool olevas blogis on näidatud nende nootide helisagedus Hz. Do’’ – 65 Hz; Re’’ – 73 Hz; Mi’’ – 82 Hz; Fa’’ – 87 Hz; Sol’’ – 98 Hz; La’’ – 110 Hz; Si’’ – 123 Hz Do’ – 131 Hz; Re’ – 147 Hz; Mi’ – 165 Hz; Fa’ – 175 Hz; Sol’ – 196 Hz; La’ – 220 Hz; Si’ – 247 Hz
ARVO PÄRT (sündinud 11. septembril 1935 Paides) on eesti helilooja. Pärt alustas oma muusikalist haridusteed 7-aastaselt Rakvere Muusikakoolis. Juba 1415-aastaselt oli ta võimeline komponeerima. On öeldud, et õpingute ajal Tallinna Riiklikus Konsevatooriumis (praegu Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia) Heino Elleri kompositsiooniklassis paistis, et "ta raputab noote varrukast". Kaasaegse muusikaga väljaspool Nõukogude Liitu oli sel ajal väga raske kursis püsida, kuid mingil määral hangiti siiski ebaseaduslikult välismaise muusika salvestusi ja noote. Aastatel 19581967 töötas Pärt Eesti Raadios helirezissöörina. Ta kirjutas ka muusikat teatri ja filmi jaoks ning konservatooriumi lõpetamise ajal 1963. aastal võis teda pidada juba professionaalseks heliloojaks. 1980
muusikalises teemas. Kõigis 14 fuugas, välja arvatud viimases lõpetamata fuugas, on kasutatud sama petlikult lihtsalt d-mllis teemat. „Pulaue dewata“- puhas neljahäälne muusika, mida võib helilooja ette antud juhendeid järgides kohandada metmesugustele instrumendikombinatsioonidele. Teos on üheksa meloodia järgnevus, milles on kasutatud Bali saare gamelaniansamblite muusikat meenutavaid aade ja motiive. Kuigi muusika on oma olemuselt korduv, areneb see aeglaselt, samal ajal kui noote ja meloodia peeni rütmikaari meloodiasse aina lisandub. Teose võib jagada ligikaudu neljaks suureks eraldiseisvaks osaks, mis järgnevad lühikesele sissejuhatusele ja Bali ansamblitele iseloomulikule „signatuurile“. „Hoe down“- kutsub baritonsaksafoni tegema kiiremaid tiire ceilidh'i tantsupõrandal, eemaldama sellelt Fatty Arbuckle´i maskeeringut ja tõestama end kõigi teiste saksipere liikmete kõrval nagu tulepurujutt
Fifth level Elulugu David Otto Wirkhaus'i isa oli muusikaõpetuse koolmeister. Temalt õppis ta muusikat. Täiendas end ise. 1856 aastal sai kutse Väägvere koolilt. 1864 sai temas kooli juht. 18511912 juhatas Väägvere pasunakoori Huvitavat... Pasunakooriga võitis ta esimesel üldlaulupeol 1auhinna Tema soovitusel asutati ~100 orkestrit. Ta tellis noote ja pille. Korraldas ühislaulmisi. Juhatas 27 laulupeol puhkpilli orkestrit. Oli Vanemuise seltsi auliige. Looming On loonud * Orkestripalu *Koorilaule TÄNAN
Neumasi võis olla ükskõik kui palju. Samamoodi kirjutati teksti peale. Guido Arezzo võttis kasutusele noodijoonte süsteemi, mis on kasutusel tänapäevani. Noodid olid kas noodijoontel või vahel. Mõistatus: ut queant laxis Resonare fibris Mira gestorum Famuli tuorum Solve polluti labii reatum Sancte loannes 12.sajandil toimus muusikas suur muutus. Suuline muusikakultuur muutus kirjalikuks. Keskajast on säilinud palju vaimulikke noote, kuna need panti Guido kloostrisse rohkesti kirja.
Saksofon leiutati 28. juunil 1846. Patenteeris belglane Adolphe sax. Saksofon on tehtud metallist. Saksofoni torul on 20-23 auku, mis on kaetud klapisüsteemiga. Saksofoni on kõige kergem ära tunda kuju järgi: enamasti on ta toru keeratud U- kujuliselt üles. Siiski eristub teistest sopransaksofon, mis on enamasti sirge nagu klarnet või oboe. Saksofon on väga mitmekülgne pill, võimaldades mängida väga vaikselt ning väga valjult, virtuoosseid käike ning aeglasi pikki noote. Eesti tuntud saksofonimängijad on Aleksander Paal ja Lembit Saarsalu. Välismaalt on tuntud John Coltrane ja Charlie Parker. Kuulamis näide: https://www.youtube.com/watch?v=2sa5RaiPLm0 https://en.wikipedia.org/wiki/Saxophone Kasutatud kirjandus: http://pilliportaal.kultuur.ut.ee/puhkpillid/saksofon/ https://et.wikipedia.org/wiki/Saksofon
Arvo Pärt (sündinud 11. septembril 1935 Paides) on eesti helilooja.Pärt alustas muusikaõpinguid Rakvere Muusikakoolis Ille Martini klaveriklassis, peaaegu kohe sündisid ka esimesed katsetused heliloomingu vallas. On öeldud, et õpingute ajal Tallinna Riiklikus Konsevatooriumis (praegu Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia) Heino Ellerikompositsiooniklassis paistis, et "ta raputab noote varrukast". Kaasaegses muusikas toimuvaga väljaspool Nõukogude Liitu oli sel ajal väga raske kursis püsida, kuid mingil määral hangiti siiski välismaise muusika salvestusi ja noote.19581967 töötas Pärt Eesti Raadios helirezissöörina. Ta kirjutas ka muusikat teatri ja filmi jaoks ning konservatooriumi lõpetamise ajal 1963võis teda pidada juba kogenud ja küpseks heliloojaks. Pärt oli Eesti Heliloojate Liidu liige 1959 1979 ja taas 2005. aastast
Pala oli harmooniline, mängiti palju pala helitugevusega, vaikselt ja valjult kordamööda. Neljas pala, samuti A. Vivaldilt, nimega “Sposa son disprezzeta’’ mis on tõlkes “Olen põlatud abikaasa’’ ooperist “Bajazet” oli väga sünge nagu ka nimest saab järeldada. See oli sopranile suurem väljakutse kui pianistile, kuid laulja sai selles palas hästi näidata oma hääleulatust. Klaver mängis vaikselt madalamas oktavis samal ajal kui laulja võttis kõrgemaid ja pikemaid noote. Pala oli väga kurvakõlaline kuid sellegipoolest väga ilus ja harmooniline. Viies pala Christoph Willbald Gluck’i “O del mio dolce ador” 18. sajandi saksa heliloojalt pala oli väga rahulik ja aeglane. Järgmine pala oli prantsuse heliloojalt L. Delibes “Bonjour Suzon.’’ Pala oli väga rõõmsakõlaline ja rütmikas, prantsuse keeles, veetlev. Tekkis kujutuspilt ajast kus naised kõndisid tänaval kleitide, kaabude ja punaste huultega. Järgnes
Kõige enam kohtab ehedat regilaulu praegu Kihnus ja Setumaal. Regiraul koosneb regivärssidest. Regivärsile on iseloomulik algriim. Algriim on selline, kus ühes värsireas esineb sama häälikuga algavaid sõnu. Algushäälik võib olla nii täishäälik kui ka kaashäälik. Regilaulule on väga tüüpiline mõttekordus värsside koondamine mõttetervikuks. Värsirida koosneb tavaliselt kaheksast silbist. Rütmi ülesmärgikiseks kasutatakse kaheksandik noote. Regivärsi põhiskeem on 2+2+2+2. Kui värsis on kolmesilbilisi sõnu, siis nimetatakse seda murtud värsiks selliseid värsse võib laulda ka skandeerides. (sõnarõhk ei lange kokku viisirõhuga). Lõuna-Eesti regilauludes lisanduvad värsi lõppu sageli refräänsõnad. Regilaul on valdavalt ühehäälne, lauldi pillisaateta, eeslaulja ja järellaulja vaheldudes. Lauldakse nii, et laul ei katkeks.
mängitud saatemeloodia erineb rütmi poolest veidi soolopilli omast. Pala alustab harf, mängides ühte teemat, mis osutub terve pala põhiteemaks. Harf mängib kõrges registris, rahulikus tempos taktimõõdus 2/4. Harfi alguse sissejuhatuse lõpus läheb pala veidi helistiku toonikahelidest kõrvale. Natuke enne tsello põhimeloodia algamist mängib harf kaks takti ett lihtslt loo rütmiga kaasnevaid kolmkõla noote. Siis alustab mängimist tsello tenoriregistris väga maheda ning ilusa kõlaga. Tsello mängib sedasama meloodiat, mida alguses harf sissejuhatas. Palas teema algab ühelt kõrguselt ning see korratakse sekventsiliselt sama rütmiga ainult, et väike sekund allpool. Pala keskel asub jällegi harf kaks takti sisse põhimeloodiaga, samas kui tsellol on pausid. Kui tsello on esimest korda põhiteemat mänginud kordab ta seda samasuguselt
muusikateooriat. Sel ajal oli tema kompositsiooniõppejõuks temast kõigest viis aastat vanem Veljo Tormis. 1954 1956 astus Arvo Pärt sõjaväeteenistusse, kus mängis sõjaväeorkestris oboed, löökriistu ja klaverit. Oma esimesed palad komponeeris ta 14- aastaselt. Räägitakse, et õpingute ajal Tallinna Riiklikus Konservatooriumis (praegu Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia) Heino Elleri kompositsiooniklassis paistis, et "ta raputab noote varrukast". 1963. aastal lõpetas ta Tallinna konservatooriumis kompoitsiooniklassi. Kaasaegses muusikas toimuvaga väljaspool Nõukogude Liitu oli sel ajal väga raske kursis püsida, kuid mingil määral hangiti siiski välismaise muusika salvestusi ja noote. 19581967 töötas Pärt Eesti Raadios helirezissöörina. Ta kirjutas ka muusikat teatri ja filmi jaoks ning konservatooriumi lõpetamise ajal 1963 võis teda pidada juba kogenud ja küpseks heliloojaks
tööd tegemata, vajalikud asjad koju jne. Usun, et põhikooli õpilased on piisavalt vanad, et võiksid ise otsustada kas nad tahavad koolis käia, kas nad tahavad kirjutada mingisuguse konspekti oma vihikusse jne. Samuti usun, et alates seitsmendast klassist võiks olla õpilasel valik, mis aineid ta õppida tahab, kuna õpetatakse paljusid asju, mida ei vaja mõni õpilane tulevikus kunagi. Näiteks nagu muusikaõpetus. Põhikoolis õpetatakse igasuguseid noote ning astmeid. Algoolis õpetatavad põhiteadmiseid pean vajalikuks, kuna neid peaks iga inimene teadma. Selle asemel, et kodus muusikaõpetuse koduseid ülesandeid teha, võiks õpilasel olla rohkem aega keskenduda reaalainetele, mis on 100% vajalikum kui mingisugused g-mollid ning astmed. Muidugi võib mõni õpilane otsustada tulevikus muusikaga seoses karjääriga tegeleda, sellepärast peakski olema õpilasel valik mis aineid ta õppida tahab, miinimum võiks olla 5 ainet.
Kõik erinevad laulu tekstid kogus kokku Gregorius Suur, kes kehtestes laulmise keeleks ladina keele ning määras uue laulu reeglid. 1) vabalt voolav 2) lähtub tekstist 3) ühe häälne 4) ladina keeles 5) ilma pilli saateta Gregoriuse laulu taustaks ei olnud algselt pilli lubatud, kuid 9 saj ilmub kirikutesse ka orel. 10 saj tekkis esimene mitmehäälsus, kus hääled kordasid üksteist kõrgemalt või madalamalt. Esimene ühtne noodikiri tekkis ka 10 saj (Guido Arezzost). Neid noote nim. neumadeks. Hääli tuleb laulu järjest juurde. 12. saj tekivad rütmid. See kõik on vaimulik muusika. Eksisteeris ka ilmalik muusika. Lihtsamaid laule esitasid rändlaulikud, keerulisemaid rüütlilaulikud. Lauldi kangelastegudest ja armastusest. Kõik pillid olid lubatud.
kirikusse ja seisuslikesse autoriteetidesse ning hakati rohkem väärtustama ratsionaalset mõtlemist, demokraatiat, inimõigusi ja teadust) oli ta kuulus oma hiilgava kontserdielu poolest, milles osalesid Euroopa parimad muusikud ja ka kuningas ise oli virtuoosne flöödimängija. Õukonnas tegutses Johann Joachim Quantz (1697 1773). Ta kirjutas kuningale (ja ainult temale, sest trükis ei tohtinud neid noote avaldada) 300 flöödikontserti ja 200 sonaati. Ajalukku on ta pigem läinud oma flöödiõpikuga.
Pärt alustas oma muusikaõpet 7-aastaselt Rakvere Muusikakoolis. Juba 1415-aastaselt suutis ta komponeerida. Aastatel 1954-1957 õppis Pärt Tallinna muusikakoolis muusikateooriat. Sel ajal oli tema kompositsiooniõppejõuks temast kõigest viis aastat vanem Veljo Tormis. On öeldud, et õpingute ajal Tallinna Riiklikus Konsevatooriumis (praegu Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia) Heino Elleri kompositsiooniklassis paistis, et "ta raputab noote varrukast". Kaasaegse muusikaga väljaspool Nõukogude Liitu oli sel ajal väga raske kursis püsida, kuid mingil määral hangiti siiski ebaseaduslikult välismaise muusika salvestusi ja noote. Aastatel 1958-1967 töötas ta helirezissöörina Eesti Raadios. Ta kirjutas ka muusikat teatri ja filmi jaoks ning konservatooriumi lõpetamise ajal 1963 võis teda pidada juba elukutseliseks heliloojaks. Arvo Pärt on 1991. aasta prantsuse filmi "Point-Neufi silla armukesed" helilooja.
Väärtused Mida väärtustavad tänapäeva noored ? Kas neile on tähtis hea perekond ja korralik kodu, kus hea elada kuni lõpetad kooli ja alustada oma elu või on tähtsad hoopis sõbrad ja nendega korda saadetud lollused ? Või mängivad peamist rolli üldse materiaalsed väärtused ja raha ? Mida neist väärtustan mina ? Tänapäeva noote väärtused on kindlasti teistsugused, kui aastakümnete taguste noorte väärtused, põhjuseks on ühiskonna tohutu areng ja need erinevused põhjustavad praegusaja noortel oma vanematega tihti probleeme, kuna vanemad lihtsalt ei mõista meid. Tänapäeval väärtustavad noored sõpru rohkem kui pere, eelistavaid muid tegevusi koolile ja ei mõtle nii palju tulevikule. Olgugi, et võiks olla teistpidi, kuna tänapäeval on õppimis- ja muud endaarendamisevõimalused väga head
Miina Härma 1864-1941 Pärit Tartu lähedalt, Kõrvekülast. Aastani 1935 kandis perekonnanime Hermann, ei ole Hermanniga sugulane, Hermann õpetas teda ja julgustas minema konservatooriumisse. Hellilooja, orelimängija, koorijuht, väga aktiivne muusikategelane. Perekond oli hea, muusikalembene, kooliüpetaja perekond, õppis varakult orelit mängima ja noote lugema. Isa oli viiulimängija, juhatas koore. Õppis Tartu Saksakeelses Tütarlaste Gümnaasiumis (Schultze), 1883 Peterburi Konservatooium, oreli eriala, õpetajaks Louis Homilius. Andis Peterburis klaveri eritunde, tegi lastekoori Peterburi Jaani kirikusse. Peale konservatooriumi lõpetamist reisib mõnda aega Euroopas ja annab orelikontserte ( Saksamaa, Inglismaa, Soome). Tuleb tagasi Tartusse, jätkab kontserdite andmist Eestis, et teenida, aga väikestes maakohtades
Alt on vastava häälestusega keel- või puhkpill. http://www.youtube.com/watch?v=CSriPDRkRpo Tenor Tenor on kõrgeim meeshääl. Tenor on ka teatud vaskpuhkpill. Claudio Monteverdi ooper Orpheus pani aluse meespearollide esitamisele tenorite poolt. 19. sajandil tekkis vajadus võimsate tenorite järele. Rossini, Bellini ja Donizetti tenoripartiid olid mõeldud laulmiseks kerge "peahäälega". Esimesi kõrgeid noote laulis täis- ehk rinnahäälel prantslane Duprez ja itaallane Rubini. http://www.youtube.com/watch?v=tcrfvP11Hbo Bariton Bariton on tenorist madalam ja bassist kõrgem meeshääl. Bariton on ka maheda tooniga vaskpuhkpill. Bariton on meeshääle keskmine ulatus. Enne 19. sajandit kasutati baritoni ooperi pearollides harva. Üks tähtsamaid 1800. aastate baritone on Johann Michael Vogl. Vogl oli baritonilaulu kontserttraditsiooni tekke üheks
"Again".Elisal on väga jõuline ja tugev hääl ja minuarust oli laulu valik super, sest kohati tekitas lausa külmavärinaid see jõulisus mis tema häälest publikule edasi kandus. Küllaltki samaväärsena oli ka Katrina Aaslaiu esituses John Legendi "Ordinary people".Tema esituses kuulsin seda lugu teistkordselt ja peab tõdema, et see muutus veelgi meeldivamaks.Katrinal on sarnaselt Elisaga väga tugev hääl .On hea kuulata kui suudetakse välja laulda kõiki noote ilusalt, nagu nemad sellega hakkama said. Kolmanda lemmikuna tooksin välja Kati Tammelehe esitatud Kurt Nilseni pala "I" . Too laul on mulle juba pikemat aega olnud hingelähedane , seetõttu oli äärmiselt meeldiv kohata seda laulu kellegi esituses.Kui Kurt laulab sed laulu madalamalt, siis Kati laulis seda kõrgelt. Tulemus oli ilus,armas ja pehme . Jällegi uus nägu vanale loole. Veel meeldis mulle Karmen Benno esituses Sarah Bareilles`i lugu "Gravity" . Kuigi Karmenil
Laval kokku esines 35 meest ja üks naine kes oli pianist, dirigendid olid Rasmus R rismaa ja Kuldar Schütz. Esimese loo nimi oli "Pärismaalase lauluke" mille oli kirjutanud Veljo Tormis. Laulu sõnad tndusid lihtsad koguaeg lauldi sõna "Tabu!", palas oli palju ehmatavaid forte käike, palas mängiti ka mingisugust indiaanlaste trummi. Teise laulu nimi oli "Nekruti põgenemine..."mille autor oli sammuti Veljo Tormis. Laul oli kiire tempoline ning kasutati väga palju kõrgeid noote mis üllatav ja natuke naljakas. Kolmas laulu nimi oli "Yuuyake koyake, Otsukisama" ning selle loo autor oli Hideyuki Nishimura. Laulu nimi tähendab jaapani keeles sõna "võim" kõik laulsid jaapani keeles. Laulul oli aeglane tempo ning palal oli väga võimas kõla mis mulle väga meeldis, laulul oli ka solist. Neljas lugu mis esitati oli saami keeles ning laulu nimi oli "Pseudo-Yoik" ja laulu autor oli Jaakko Mäntyjärv. Laul oli kiire tempoga ning suhtelise kõrge tooniga
Santelmo astus oma naise eest välja ning pidi seetõttu surema. Hiljem, kui Nina leidis Santelmo surnukeha, tappis ka tema end, kuna ei suutnud ilma Santelmota elada. Lauljate ja lauljannade vokaalsed võimed olid suurepärased. Mind pani imestama see, kuidas saab ühes nii pisikesest naisest, nagu seda oli Nina Gluchsteini mänginud Helen Lokuta, välja tulla nii võimas hääl. Mul tuli igakord kananahk ihule, kui tema oma kõrgeid noote laulis. Üldiselt oli kõik lauljad väga head. Publik oli väga vastuvõtlik sellele, mis toimus laval. Peale etendust plaksutati ikka suhteliselt kaua. Ka minule meeldis see etendus väga. Üheks plussiks tooksin veel selle, et etenduse ajal jooksid ekraanil ka subtiitrid, nii eesti kui ja inglise keeles, mis tegi kogu loo veel paremini arusaadavaks. Helerin Koppel 11a
Käisin, 6. märtsil 2010 kell 17.00 Vene Kultuurikeskuse väikeses saalis kontserdisarja Meistrite Akadeemia raames, kuulamas kontserti, mille solistideks olid Andreas Lend tsellol ning Maarit Saarmäe klaveril. Esimesena tuli esitusse Ludwig van Beethoveni ,,Sonaat tsellole ja klaverile nr Maarit Saarmäe 3 A-duur op 69". Kontsert algas üsna tuhmide ja madalate nootidega tsello poolt. Natukese aja pärast lisandus klaver, mis mängis vähe heledamaid noote. Kui algne tempo oli üsna aeglane, siis üsna kohe lisas klaver loole tempot ning tsello järgnes sellele. Oli kena vaadata, kuidas tsello mängija aegajalt jälgis klaverimängijat, sest tegu oli ikka duo ettekandega, kus mõlemad solistid peavad arvestama teineteisega. Samuti jäi silma mulle asjaolu, et klaverimängijal oli taas kord noodikeeraja abiks, kuid tsellomängija ehk Andreas, pidi ise koos poognaga lehti lappama. Meloodia
mängimise!" See isegi natuke aitas. Mõlemat poolt. Igatahes oli kontsert kohe nauditavam. Algul mängis bänd ,,The Everlasting", ,,It's not War, Just The End Of Love", ,,Everything Must Go", siis lõpuks vahetas MSP aga käigu palju ,,mehisemaks". ,,Found That Soul" tõi kohe teise hoo, asi läks nagu kohe käima. ,,Suicide Is Painless" näitas, et JDB hääl on endiselt tippvormis, lauldes eriti kõrgeid noote mehe kohta. Peale ,,Revoli" tulid : ,,You Stole The Sun From My Heart", ,,You Love Us", ,,A Design of Life". 90ndate alguse ,,Slash and Burn" aga näitas, et MSP on eelkõige rokkbänd, mis on võimeline raiuma küll. Kuigi James Deanil pole enam seda musklikomplekti mis kunagi ja hüpped laval on ka juba kobamad. Aga Richey asendaja Wayne Murray päästis mitu hetke oma noorusliku paindlikkuse, hüplikkuse ja dünaamilisusega. Edwardsist erinevalt oskas ta ka pilli mängida
september 1935 Paides Ta on rahvusvaheliselt tuntuim Eesti helilooja Ta on tuntud eelkõige isikupärase kompositsioonitehnika poolest (nn tintinnabuli- tehnika) Haridus ja elukäik Pärt alustas muusikaõpinguid Rakvere Muusikakoolis Ille Martini klaveriklassis. On öeldud, et õpingute ajal Tallinna Riiklikus Konservatooriumis (praegu Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia) Heino Elleri kompositsiooniklassis paistis, et "ta raputab noote varrukast" 19581967 töötas Pärt Eesti Raadios helirezissöörina. Pärt oli Eesti Heliloojate Liidu liige 19591979 ja taas 2005. aastast. Looming Loometeed alustas Pärt nõukogude avangardi ühe radikaalseima esindajana. Pärast kollaaziteost "Credo" 1968 jõudis Pärt loomingulisse ummikseisu. Ta uuris Gregoriuse laulu ja polüfoonia tekkimist renessansiajal. 1972. aastal liitus Pärt õigeusu kirikuga. 1976
salongi- ja kabinetklavereid isiklikuks kasutamiseks, mille puhul on tähtsad pilli väiksemad mõõtmed ja madalam hind. Üks märkimisväärne eelis pianiino ees on tiibklaveril aga see, et kõigil tiibklaveritel on spetsiaalne korduse kang, mis puudub pianiinodel. See korduse kang, igale klahvile oma, püüab haamrikese keele lähedal sellel ajal, kui klahvi mängitakse korduvalt ja kiiresti. Sellises olekus, kui haamrike "puhkab" kangil, saab pianist mängida korduvaid noote, staccatot ja trillereid märksa kiiremini ja täpsemalt kui see on võimalik pianiinol.
„Asetage pärg” erinesid teistest lugudest. Need lood tõid koori kõlas välja hoopis teised värvid ja teise energia, koor hoidis hästi pinget üleval, peale nende lugude lõppu oli kohe kergem hingata. Meeskoori kõla oli tõesti väga kena, seda oli nauditav kuulata. Ainuke teos, mis ei õnnestunud minu arust kõige paremini oli Richard Straussi teos „Fröhlich im Maien” ehk „Maipuu”. Oli kuulda intonatsiooni probleeme, terve teos tundus kuidagi närviliselt lauldes, kõiki noote ei lauldud korralikult välja, vahe peal kadus fraasi tunnetus, oli raske kuulata, koor reageeris liiga aeglaselt harmoonia muutustele ning koor lohises dirigendile järg. See teos oli kindlasti nõrgim sellelt kontserdilt. Kontserdi viimane teos oli Kuldar Singi „Ave Maria”. Solistina astus üles Maria Leppoja, orelil Ene Salumäe, selles teoses oli meeskoor saatja rollis, millega saadi kenasti hakkama. See lugu sobis hästi kontserdi lõpetamiseks. Solist, orel ning koor tegid
Arvo Pärt (sündinud 11. septembril 1935 Paides) on rahvusvaheliselt tuntuim Eesti helilooja. Ta on tuntud eelkõige isikupärase kompositsioonitehnika, nn tintinnabuli-tehnika poolest. Pärt alustas muusikaõpinguid Rakvere Muusikakoolis Ille Martini klaveriklassis, peaaegu kohe sündisid ka esimesed katsetused heliloomingu vallas. On öeldud, et õpingute ajal Tallinna Riiklikus Konservatooriumis Heino Elleri kompositsiooniklassis paistis, et "ta raputab noote varrukast". helirezissöörina . Ta kirjutas ka muusikat teatri ja filmi jaoks ning konservatooriumi lõpetamise ajal 1963 võis teda pidada juba kogenud ja küpseks heliloojaks. Pärt oli Eesti Heliloojate Liidu liige 1959-1979 ja taas 2005. aastast. 1980 emigreerus Pärt koos perekonnaga Nõukogude Liidust ning asus pärast aastast peatumistViinis elama Lääne-Berliini. 2005. aastal naasis helilooja kodumaale, Eestisse. Looming
Ordinaarium-kindlad, muutumatud osad kyrie eleison - issand halasta (sissejuh) Gloria in excelsis Deo - au olgu Jumalale kõrges (sissejuh) Credo in unum Deum - Mina usun ainsasse Jumalasse (sõnaliturgia lõpulauluna) Sanctius/Benedictus - Püha, kiidetud olgu(altarirituaali ajal) Agnus Dei - Jumala Tall (enne armulaua jagamist) Epistel - manitsuskõne Credo - usutunnistus pater noster- Meie isa palve Lõppeb alati sõnadega - Dona nobis pacem- anna meile rahu Al 8.saj hakati noote kirja panema. Guido Arezzost võttis kasutusele nootide silpnimed + noodijooned. UT RE MI FA SOL LA SI Vangandid- rändüliõpilased või teenistuseta vaimulikud - panid kirja laule väljaspoolt kirikuid Kangelaslaulud-pikad eepilised poeemid müütiliste kangelaste vägitegudest, mida lauldi väga lihtsate meloodiatega. Kuulsaim prantsuse rahvuseepois "Rolandi laul" (Karl Suure ajast). Esitajateks olid alamast seisusest rändmuusikud e zonglöörid e menestrelid.
võimalik rakendada ka juurdepääsupiiranguid. 5. Digiteeritud Eesti Ajalehed - Valik ajalehti aastatest 1821 1944. Valik väliseesti ajalehti 1944 aastast. 6. Digar - digitaalne arhiiv, mis sisaldab trükieelseid faile, võrguväljaandeid ja trükiste digiteeritud koopiaid. Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiivis DIGAR arhiveeritakse võrguväljaandeid, trükieelseid faile ja trükiste digiteeritud koopiaid. DIGARist leiab raamatuid, ajalehti, ajakirju, kaarte, noote, fotosid ja postkaarte. Arhiveeritud väljaanded on leitavad e-kataloogi ESTER ja Eesti Rahvusraamatukogus loodud bibliograafiliste andmebaaside kaudu. Täistekste on võimalik otsida ka arendamisjärgus olevast digitaalarhiivist. Eesti Rahvusraamatukogu lähtub digitaalarhiivi DIGAR täiendamisel Autoriõiguse seadusest. Arhiiv sisaldab ka teoseid, mille autor või autoriõiguste omaja on teadmata. Omades teavet arhiveeritud
Noodijoonestikul paikneb punkt joonevahes oleva noodipea järel samas vahes ning noodijoonel oleva noodipea järel ülemises vahes. Pidekaart kasutatakse 1-häälsuse korral noodivarte suunale vastupidise kaardumisega, mitmehäälsuse korral kasutatakse ülemises hääles tõusval kaardumist ning alumises hääles laskuvat kaardumist. Fermaat paikneb noodivarre suunas. Punkti ja fermaate(kaarega täpp) võib kasutada ka pauside vältuste pikenduseks. Punktita ja 1 ja 2 punktiga noote pikkuselt järjestades moodustub vältusastmik. Noote saab jaotada tavajaotusena ja erijaotusena. Erijaotuslikes vältusgruppides kasutatakse tinglikku tähistamist. 1. punktita noodi erijaotamise korral 3-e noodiline grupp kirjutatakse 2-noodilise grupi vältustes, 5, 6, 7-noodiline grupp kirjutatakse 4-noodiöise grupi vältustes. 2. punktiga noodi erijaotamise korral 4 ja 5-noodiline grupp kirj. 3-noodilise grupi vältustes, 7-...11- noodiline grupp kirj
k. sulam), kuna suur osa selle suuna tuntumatest esindajatest ei piirdunud ainult jazz'i ja rock'i ühendamisega, vaid said ideid mujaltki (Chick Corea). Herbie Hancocki kui musta muusiku puhul on sulamis jazz'iga liitunud soul ja eelkõige funk (afroameerika mõjudega rütmiliselt aktsenteeritud jazzrock'i stiil). George Bensoni esituses väärivad tähelepanu nn. scat- stiilis (tähenduseta silpide laulmine) improvisatsioonid, kus ta järgib oma häälega ülitäpselt noote, mida kitarril mängib. John McLaughlin on tuntud oma kiindumuse poolest idamaisesse muusikasse. 1971-1975 aastail juhtis ta Mahavishnu Orchestrat, kuhu kuulusid Billy Cobham (trummar) ja Jan Hammer (klahvpillimängija). Mõiste jazzrock hakkas laiemalt levima 60. aastate lõpul seoses ansamblitega Blood, Sweat & Tears ja Chicago, mis olid oma koosseisult omamoodi ühenduslüliks traditsioonilise rock-ansambli ja suure jazzorkestri(bigband) vahel. 1970
· kõrgrenessansi suurim helilooja · sündis Põhja-Prantsusmaal · alates 1459a. tegutses Itaalias Milano katedraalilauljana · vanaduspäevad veetis vaimulikuna Conde katedraali juures ( seal ta ka suri ) Looming · kokku säilinud umbes 20 missat, 100 motetti ja 70 ilmalikku laulu · iseloomulik harmooniliselt tasakaalustatud ja selge vorm · muusika väga isikupärane, emotsionaalne, vaba ning uudne · nn "nootide valitseja" st, et tema valitses noote mitte noodid ei valitsenud teda · üks kuulsamaid motette on "Ave Maria... virgo serena" · sümmeetriline ja ideaalselt tasakaalustatud vorm · peenetundelisus · missad suhtelistel konservatiivses laadis, kasutatud enamasti mõnda ilmalikku laulu cantus firmus' ena · motettides väljendab end vabalt ja uudselt, andes eeskuju kogu 16. sajandile · ilmalike laulude seas paar itaaliakeelset loomingut · kirjutas frottoladest ( varjusurmas ja
tengelpung või probleemid eraelus. Kui aga avastus üldisest lollusest või kahekeelsusest läkitab tõeotsijat lahkuma sellest lurnist maailmast, võib sündida sügav vihkamine inimeste vastu- misantroopia. Kahjuks või õnneks ei suuda inimesed üksteise mõtetesse piiluda ega näha seda avameelset arvamust endi suhtes. Siirameelset seisukohta võib kuulda vaid kõneleja tahte ja otsekoheste sõnade läbi, mille tasuks tuleb sageli saada halvustavaid ning salvavaid noote. Kas siis niisugune palk aususe eest ei õigusta inimloomade ja kogu võltsi maailma jälestamist? Ka noor aadlik Alceste kinnitas vastikust lipitseva ühiskonna vastu: "Ausõna, kaduda võib elamistahe, nähes pealt, kuidas meil kõikjal laiutab pahe." Väga paljud hingelised väidavad, et hindavad ülekõige ausust, tõde maitstes vallandub aga vihahoog. Kas ausat inimest väärtustades saab valeks pidada tema vaateid?
eraviisiliselt. Tartu ülikooliski tudeeris mõned aastad usuteadust. Tartus hakkab välja andma lehte Eesti Postimees 1886-96 ja ta on seotud olnud ka Pernu Postimehega. Hiljem on Hermann veel tegev mitme ajalehe väljaandmisel. Hulk väljaantud raamatuid. Esimene Eestikeele grammatika. Ta tegevuse olulisem pool on, aga eesti muusika arendamine ja propageerimine. Esimesena Eestis hakkas Hermann välja andmamuusikaajakirja ,,laulu ja mänguleht", kus visana ilmusid noodid. Laulude noote avaldab ta veel paljudes teistes väljaannetes. Hermann organiseerib kõik võimalikke üritusi ja kontserte üle eesti, lisaks kogub innukalt rahvamuusikat ja luulet.Paljud kogutud viisid seab edasi koorilauludeks.Ise on ta loonud u.1000 koorilaulu, mis tänagi veel popullaarsed.
Koit Toome üritas pidevalt nalja teha, kuid minu arvates tundusid naljad üsna lamedad ja rahvas ei saanud õigupoolest nendest aru. Lugude vahele rääkis Koit oma 15-st aastast laval. Vanematest lugudest siirduti Jaak Joala laulude juurde. Kontserdi tipp-punkt oli siis, kui esitusele tulid kaasaegsed poplaulud nagu ,,Kaugele siit", ,,Nädalalõpp" ja muidugi ,,Mälestused." Koit Toomel on vapustavalt hea hääleulatus, suudab puhtalt lauda väga kõrgeid noote, mis oli üllatav. Oma hariduse on laulja saanud Tallinna Muusikakoolis ja hiljem Georg Otsa muusikakoolis ning seetõttu oskab laulja hästi ennast ise klaveril saata. Kontserdi puhul valmistas suurt pettumust eelkõige dekoratsioon. Kontsert toimus teatris, kus on väga palju vahendeid ja võimalusi lava dekoreerimiseks, aga seda võimalust ei kasutatud. Lava oli üksluine ja tühi, suurimaks dekoratsiooniks võib pidada elektri- ja pikendusjuhtmeid.
Arvo Pärt – “Ukuaru valss” KLAID MELNIKOV Arvo Pärt Arvo Pärt sündis 11. septembril 1935. aasta Paides Muusikaõpinguid alustas Rakvere muusikakoolis klaveri erialal Tallinna konservatooriumis õppis Heino Elleri käe all, kes ütles Pärdi kohta: “ta raputab noote varrukast”. 1980. aastal emigreerus Saksamaale, tagasi kodumaale tuli 2005. aastal Ta on rahvusvaheliselt kõige tuntum Eesti helilooja Looming Pärdi loomingus on mitu perioodi: avangardistlik periood, dodekafooniline periood ja aleatooriline periood 1968. aastal tekkis Pärdil loominguline kriis ja ta hakkas uurima varajst muusikat 1976. aastal avaldas ta teose “Für Alina”, millega oli ta leidnud oma isikupärase kompositsioonitehnika
Film oli hästi koostatud ja sai kohe aru, milline inimene on Arvo Pärt tegelikult. Ta on väga sõbralik ja armastav inimene, kes ei taha teistele kunagi halba. Temast õhkas soojust isegli läbi filmi. Tal on üks päevik, mida ta ise nimetab töövihikuks. Terve film põhiliselt oligi selle päeviku tsitaatidest koosnev, sest sinna oli ta üles märkinud kõik. Absoluutselt iga väike asi, mis juhtus oli sinna märgitud. Näiteks, kui ta parajasti väljas noote kirja pani, kukkus linnu väljaheide tema vhikusse ja tema oli selle üle õnnelik. Ta on inimene, kes leiab igale asjale mingi põhjenduse või loeb sellest midagi välja. Sellest väljaheitest luges ta välja , et ta on siit maailmast vaid väike osa. Mulle jäi meelde ka lause „Muusika on minu sõber“. Ma arvan, et sellega tahtis ta öelda, et muusika hõlmab kõiki tundeid: kurbust, rõõmu, viha, õnnelikkust, valu jne ehk see süvendab häid tundeid ja leevendab halbu tundeid
kuulmishallutsinatsioonide all. Aegajalt rääkis Schumann oma lähedastele, et tema sisekõrv kuuleb ,,inglite vahendusel" tervete muusikateoste ettekandmist ja seda nende täiuslikus ilus. Teine Sümfoonia on täis tundeid ja nende vaibumist. Lavastaja on antud teose puhul lausa geniaalsusega hakkama saanud. Nimelt ta mitte ainult ei ole loonud lavateose muusikale vaid on äratanud ellu sümfoonia. Iga tantsiga liigutusest saab välja lugeda sümfoonia kindlaid noote. Liigutused on kooskõlastatud muusikaga. Minule meeldisid mõlemad balletid, muusika poolest ,, Teine Sümfoonia" tantsuliselt jäi mulle aga hinge ,,Aeg".Soovitan kõikidele neid mõlemaid ballette, kuna neid koos vaadates saab ühe väga meeldejääva külastuse.
Esinejad mängisid väga hästi kuid kui neid võrrelda mõne muu jazzi liigiga, siis minu arvates on selline jazz kõige huvitavam ja kuulatavam. Vaatasin kontserti esiteks tuntud saksofonisti Raivo Tafenau pärast. Tema mängimisviis on midagi väga erilist ning omapärast. Ta justkui üritab saksofoni mängides endast anda kõik, mida üldse saab anda ning näeb selle jaoks ka vaeva, et hingetõmbest hingetõmbeni meloodilisi noote mängida. Lauludest kõige elavam ja huvitavam oli Raivo Tafenau enda laul ,,Karu jälg sipelgapesas". Laul jäi väga meelde kuna ta oli esiteks väga kiire laul ning viisi poolest paistis teistest natuke rohkem silma. Mulle väga see kontsert meeldis kuna tutvusin ka minule tundmatu Siim Aimla laulude kui ka saksofoni mängimisega. Meeldisid väga ka nö tagaplaanil mängivad pillimehed, kes oskasid esile tuua neid õigeid kohti laulus, mis tegi esituse väga ladusaks ja huvitavaks.
Käisin esimest korda elus operetti vaatamas ja tegemist oli väga muljetavaldava ja häid emotsioone tekitava kogemusega. Rahvast oli palju, kõik olid vaiksed ja väga süvenenud operetti. Minu arvates oli tegu väga menuka etendusega. Kostüümid ja ka soengud olid pilkupüüdvad, võrratult ilusad ja väga uhked. Operetist jäi mulle eriti meelde Pepi ja Josefi duett. Tegemist oli tõeliselt hea operetipalaga. Hääled olid võrratud, pani lausa imestama, kuidas on võimalikult nii kõrgeid noote võtta ja loo lõpuni nii vastu pidada. Teistes esitatud palades oli naiste diktsioon kehvem kui meestel, nende sõnadest oli peaaegu võimatu aru saada, kuid üldmulje jäi siiski hea. Muusika pärines kõik Johann Straussi loomingust. Tema loomingus on muusika sujuvalt vahelduv, hoogne ning järgmisel hetkel vaikne ja madalam. Muusika instrumentidest põhiline tähtsus viiulitel, kuid oli kuulda ka teisi keelpille ning puhkpille.
annaabi.ee 
