Kujundlik keel Avalik esinemine 12.03.2012, Erkki Sillaots kujundlik keel... rikastab keelekasutust avardab keeleloogikat seos ilukirjandusega kujundlik keel=suurem lugemus? Your subtopic goes here kujundlik keel eeldab kujundlikku mõtlemist verbaalseid loomevõimeid kujundlik keel on isikupärane stiil silmatorkav väljendusviis Tänan !
ning mina ja sina. Need vastandid on äärmiselt ühtsed, kuuluvad orgaaniliselt kokku, tähistades sama teema vastaspoolt mitte ainult ööd pole päevata, vaid nende järgnevus on loomulik. Hirve luules leiab palju eri tüüpi helikordusi, ohtralt on homonüüm- ja täisriimide kõrval ka nn. ebatäpseid riime, ird ja liitriime. Nii suhestub Hirve luule kas või puhtalt riimide kaudu sümbolismiga, vooluga, millega Hirve luule kujundlikku ja temaatilist maailma kõige sagedamini on seostatud. Hirve seni viimane kogu "Ülemlaul" ilmus eelmisel aastal ning kandideeris kirjanduse aastapreemiale. näe valvur toetand nurka püssiraua on tardumuses püsind neetult kaua kui oleks juba läbitud see lõik... perroonilt kostab konemehe hõik ning keegi pimeduses tõstab saua ses jaamas rong ei peatu kuigi kaua: vast ühe inimelu ongi kõik
Filosoofia ja ilukirjanduse vahekord Filosoofia on teadus, mis esitab palju küsimusi, ning otsib neile vastuseid. Iseloomulik on õpetuste paljusus ja tihti seisukohtade vastandlikkus. Põhiteemadeks on maailma üleüldised alusprintsiibid, seaduspärasused, inimese koht ja võimalused maailmas, põhiväärtused ning olemise ja mõtlemise aspektid. Üldiselt võiks öelda, et filosoofia eesmärk on jõuda ülima tõeni. Ilukirjandust aga võib võrrelda kunstiga. Traditsiooniliselt peetakse ilukirjanduse põhiliikideks eepikat, lüürikat ja dramaatikat ehk draamakirjandust, kuid on ka teisi liigitusi ja täiendavaid kategooriaid. Teises tähendus on ilukirjandus see osa kirjandusest millel ei pea olema tõe väärtust, mis on ka ilukirjanduse ja filosoofia suurim erinevus. Filosoofiat ja ilukirjandust ühendab ilmselt kõige rohkem huvi maailma tunnetamise vastu. Filosoofia opereerib tavaliselt loogikaseadustega, ilukirjandus kasutab...
Ma arvan, et teose jagamine peatükkidesse ei ole väga eriliselt õnnestunud, arvestades asjaolu, et tegevust on kajastatud ajalises järjekorras. ,,Esimese maailmasõjategi huvitavamaks asjaolu, et autor on käsitlenud ka revolutsiooni Venemaal ning kodusõda. Arvatavasti selle tõttu, et Vene kodusõtta sekkusid liitlasväed, tehes sellest ühe maailmasõja rinde. Raamatule annab juurde olukorra kujutamine mõlemat poolt rindejoont,mis justkui tunnistaks fakti, et ei toimunud kujundlikku hea võitlust kurjaga vaid inimene inimese vastu, kus ei ole võitjaid. Keegan tunnistab, et Esimine maailmasõda oli ,,traagiline ja tarbetu konflikt". Ma nõustun väitega, et suurt sõda oleks saanud ära jätta relvakokkupõrkele eelnenud nädalate jooksul. Peab tunnistama, et Keegan on tõesti andnud objektiivse ülevaate sõjasündmustest, laskudes samas sügavamale, sealhulgas diplomaatiasse, et selgitada lugejale konflikti tagamaid. Kokkuvõtteks
· III sisulõik tänapäev ja Illimari aeg Võrdle elu Illimari-aegses Eesti külas tänapäevase elukorraldusega. Leia erinevusi ja sarnasusi. Milliseid töid kodus ise enam tänapäeval ei tehta ? Vaba aeg ja selle sisustamine Illimari ajal ja tänapäeval. Kombed, riietus, traditsioonid, kõnekeel jne sarnasused ja erinevused (võimalusel näiteid tekstist). · IV sisulõik teose autor Näiteks, kas kirjanik kasutas kujundlikku keelt, oli tema tekst kergesti mõistetav ja kutsus lugema või oli igavaid looduskirjeldusi liiga palju jne. Võrdle teksti mõne varem loetud kohustusliku teosega (näiteks ,,Jumalaema kirik Pariisis" või ,,Kõrboja peremees") ning anna hinnang, milline tekst oli kergemini mõistetavam ja huvitavam. Hinda ka kirjanik Tuglast. Kas sinu arvates on tegemist hea kirjanikuga, kelle teosed on huvitavad? Miks? *Mida sa kirjanikust üldse tead
kogetav. Literaalsus – Avardatud taju, mille puhul isik toetub reaalilmale kui võrdlusalusele, kuid kasutab reaalsustaju avardamiseks läbipaistvat kuva või mingit sekkumatut vahendit. Projektsioonreaalsus – Liikuva kasutaja kujutis, mis koos muude kujutistega projitseeritakse suurele ekraanile, kus kasutaja saab end vaadelda nagu tegevuspaigas olevana. Virtuaalreaalsuse tajumine – Protsess, millega isik tõlgendab mingit kujundlikku sensoorset muljet ruumilise objektina. Avatar – Virtuaalmaailmas osaleja abstraktne esitus. Kaugkohalolu/telekohalolu/kaugmanulus – Psühholoogiline kogemus, mis loob mulje süüvumisest virtuaalilma. Virtuaalkohalolu/virtuaalmanulus – Osaleja täielik „sealoleku“ tundest tingitud kaasahaaratus virtuaalilma. Meetodid Virtualiseerimine Süüvumine/süüve Täielik suve
kiri Times New Roman 12 punkti, reavahe 1,5. arvamused sellest, kas kontserdil kuuldud Tähelepanu õigekeelsusele ja korrektsele muusika konkreetse esitaja esituses sõnakasutusele, samas mitte unustada ka tekitas mõtteid (milliseid?), vaimustas kujundlikku väljendust ja isikupärast stiili. (miks?), tekitas igavust (miks?) jne, Õigekirjas kõheldes kasuta “Eesti keele kontserdi (muusikalavastuse) võrdlus oma sõnaraamatut” või “Võõrsõnade leksikoni”. varasemate kontserdikogemustega, Nimed kontrolli üle kavalehelt, kui seda võimalust pole, siis ENEst, mõnest (võõrkeelsest)
autor: Amanda Miks on "Mäeküla piimamees" meisterlik psühholoogiline romaan? Eduard Vilde romaan "Mäeküla piimamees" on väga hästi kirjutatud teos eesti talupojast, tema naisest ja mõisnikust, nende suhetest, kokkuleppest ja psühholoogilistest läbielamistest. Kirjanik on raamatus väga meisterlikult kirjeldanud loodust. Näiteks alanud päeva kirjeldab ta nii: "...kui koit hämariku põsed ammugi lõkkele oli suudelnud..." (lk. 26) Raamatus on kasutatud väga kujundlikku ja rikast sõnavara, mis hästi konteksti sobib. Dialoogid on huvitavad ja kaasahaaravad. Näiteks vestlus Tõnu ja Mari vahel: "Mis sina seal kigaldad?" "Ah, niisama." "Kade jälle reakima?" "Noh, naeran vanameest." Vilde on kasutanud uudissõnu, näiteks kigaldama, mi ei olegi eesti keeles rohket kasutust leidnud. Tegelaste endi mõtetega on "Mäeküla piimamehes" nende psühholoogiline areng väga hästi kujutatud. Näiteks Tõnus toimuvad muutused pärast Mari mõisnikule lubamist
noor-eesti- (gustav suits, friedebert tuglas, villem grünthal-ridala, johannes aavik, bernhard linde). Sündis 1905 kevadel esimese albumiga, tegevus lõppes 1916. uuenduslikud põhimõtted, väljendati muret Eesti kultuurielu kehvuse pärast ning eesmärgiks olukorda muuta. Eduard vilde(parodeeris Ridala ja Tuglase keele- ning vormikasutust. Novellis ,,jumala saar" on tuglas kasutanud väga kujundlikku ja romantilist stiili, miga vilde naeruvääristad). Uued programmilised seisukohad Noor-Eesti III albumis. Tuglas(arvustas teravalt eesti realistide loomingut, pidades seda kunstiliselt vähenõudlikuks ja teostuselt ebaühtlaseks. Esindasid uusromantismi. Taotlesid laiemaid kultuurilisi eesmärke ning koondas teiste kunstialade noori tegijaid. Johannes Aaviku algatusel tõusis keeleuuendus oluliseks. Siuru-(marie under, henrik visnapuu, johannes semper, artur adson, friedebert tuglas, august
märkagi. Sama märkamatult hääbub eesti keele rikkus ja väheneb argisuhtluses kasutatavate sõnade arv. Inglise keele ees taanduvad juba paljud emakeelsed sõnad ja noored räägivad inglise-eesti segu, mis õnneks põhineb veel siiski eesti keele grammatikal (Talviste, 2012). VANEMATE ROLL ,,Nõrgaks lüliks selles õppeprotsessis on tööga hõivatud vanemad, kes delegeerivad oma kasvatusülesanded televiisorile ja arvutimängudele. ,,Kumbki neist ei paku aga kujundlikku sõnavara," tõdeb Järvela." (Järvela, 2012) Loone Ots arvab, et iga lapsevanem saab palju kaasa aidata. Tuleks lapsega koos aega veeta ning temaga suhelda, mitte igapäevaelust, ilmast ning inimestest niivõrd palju juttu teha. ,,Laste keele mitmekülgsust aitab arendada vanem ja keerukama keelega raamat, mida ette lugedes võiks laps kogu aeg küsimusi esitada. Laps omandab metsikult lahedaid uusi sõnu" (Ots, 2012). ALLIKAD Dannar Leitmaa [ 2012, oktoober 19 ] http://www.epl
Mõned kuidas muuta depressandid lühiajalisel kasutamisel. terapeudid neid mustreid. Üheks populaarseks viisiks on ka kasutavad CBT võib psühhoterapeutilise alternatiivse meditsiini virtuaalse sooritada viis - nn. ,,Emotsionaalse vabaduse reaalsuse või grupitööna. tehnika". kujundlikku Järkjärguline Need ravid ei välista üksteist tihtipeale tegevust, et tundetuks soovitab arst mitmeid erinevaid muuta muutmise ravi ravimeetodeid. patsiente ja CBT on kardetava sageli edukad, üksinduse kui patsient on suhtes valmis taluma tundetuks. mõningaid Need on ebamugavusi
HÄÄLIKUORTOGRAAFIA (V.-L. Kingisepa materjali põhjal) Harjutus 1. Kirjutage sõna alguses g, b, d või k, p, t. pruun barett, grillitud karbonaad, batuudihüpe, diktofon, rullbiskviit, moodne disain, kindel garantii, avar palkon, endine parun, lillebukett, pikk karantiin, ohtlikult balansseerima, topelttöö, riiklik dotatsioon, suur gabariit, aedviljapüree, magus bubert, dopingukontroll, lagunenud barakk, maksapasteet, hele parkettpõrand, duubelkassett, ostis glütseriini, ministeeriumi bülletäänis, büdzett on tasakaalus, eksport ja import, brutaalne käitumine, kohutav draakon, vaimukas paroodia, siniste kaantega brosüür, pilet on broneeritud, grimeerija, geenius, dividend ja boonus, buliimiahaigus, äge diskussioon, dialektika, dispetser, haige on koomas, briti poissmehed Tallinnas, pidzaama, defitsiit, baromeeter, kraadiklaas, positiivne tulemus, orgaaniline keemia, raske aidsihaige, kulunu...
Kuid laste keelelised võimed arenevad veel ka läbi põhikooli ja gümnaasiumi, mil keele süntaks, semantika ja pragmaatika täiustub. Nende õpilaste jaoks, kelle keelearengus esineb probleeme, lisab üleminek keelepõhistele instruktsioonidele toimetulekuraskusi õppetöö edukusele. Eduka õppimise jaoks on olulised kolm pädevust: 1) klassiruumi rutiinist ja kooli sisekorraeeskirjadest arusaamine, 2) võime mõista ja edastada suulisi ja kirjalikke juhiseid, 3)võime mõista ja kasutada kujundlikku kõnet.( Creaghead ja Tattershall , 1991, viidatud Harrison, J. jt., 1996 järgi) Kuna vähemasti pool õpetaja kõnest moodustavad väljendid, mida saab mitmeti mõista(Lazar et al., 1989, viidatud Harrison, J. jt.,1996 järgi)ja teades, et emotsionaal- ja käitumisraskustega õpilastele on nende mõistmine raskusivalmistav(e.g., Warr-Leeper, et al., 1994, viidatud Harrison, J. jt., 1996 järgi), siis on õpetaja juhtnööride mittemõistmine üsna tõenäoline. Viia
Seda sfääri iseloomustab enesekesksus, impulssiivsus, irratsionaalsus. Miski on loomult liikuv, pulbitsev, kõikvõimas (ei tunnista mingeid piiranguid, tema jaoks ei kehti loogika, eetika ega aja mõiste: ta soovib ja tegutseb kohe.) Miski taotleb naudingut, väldib valu, ebamugavust. See osa inimesest püsib muutumatuna kogu elu ega ole mõistuselikult tunnetatav. Oma hilisemates töödes söandas Freud siiski Miskit nö seespoolt kirjeldada, kasutades selleks kujundlikku keelt. Nimelt: Mitteteadvuse ehk miski sisu moodustavad kaks põhitungi: ELUTUNG ehk Eros SURMATUNG ehk Thanatos Elutung on liikuvam, surmatung staatilisem; elutung avaldub enesesäilitamises, ta püüab kõike säilitada, siduda, ühendada; surmatungi sihiks seevastu on enda ja teiste olendite hävitamine, lagundamine, kahandamine; veel ütles Freud, et surmatung on tumm, elutung aga tekitab kõikvõimalikku elukära. Nooruses valitseb inimeses elutung, vanaduses võtab võimust surmatung.
Lõigud peavad olema ühendatud sidusalt alapeatükiks või peatükiks. Tuleb jälgita, et ei esineks lühikesi, paarist lõigust koosnevaid peatükke. Seda välditakse, ühendades sellised peatükid eelneva või järgneva peatükiga. Referaadi keeleks on reeglina eesti keel. Oluline on töö keeleline ja stiililine korrektsus. Kokkuleppeliselt kasutatakse umbisikulist väljendust, v.a oma seisukohtade avaldamiseks. Ei sobi kasutada emotsionaalset ega kujundlikku stiili. Välditakse kõnekeelt ja võõrsõnadega liialdamist. Kokkuvõte Kokkuvõtte eesmärk on võtta kirjutatu kokku. Kokkuvõttes esitatakse töö tulemused ja järeldused, mis peaksid loogiliselt välja kasvama töö põhiosast. Kokkuvõttes ei esitata uut infot, millest töös enne juttu ei ole olnud. Järeldusi sõnastades ei ole soovitav neid esitada täpselt nii nagu töö põhiosas. Tuleb keskenduda sellele, mis on tekstis oluline. Seejuures tuleb väljenduda selgelt ja
probleeme.Tema tuntuim teos on "KÄSIORAAKEL JA ARUKUSE KUNST"(sisaldab 300 filosoofilist miniatuuri).Tema mõtteterade suunitluses on tunda barokk-kirjandusele omast skeptismi. Peale moraalifilosoofiliste tööde kirjutas Gracian mahuka allegoorilise romaani "Criticon"(milles võtab ta lugejad kaasa rännakule mööda Hispaaniat. Hispaania kuulsamad luuletajad olid Gongora ja Quevedo,kes erinesid omavahel nii maailmavaatelt kui ka loomemeetodilt. Luis De Gongora lõi kujundlikku, peenelt viimistletud luulet, mis aga osutus oma metafoorikülluse, salapäraste mütoloogiliste vihjete, rohkete uudisväljendite ja keerulise sõnastusviisi tõttu sageli raskesti mõistetavaks. Ta teenis ,,hämara luuletaja" maine, seda eriti poeemiga ,,Üksindused". Oma tuntud soneti alguses ülistab Góngora naise ilu, lõpuridades rõhutab kontrastiks selle kaduvust. Francisco De Quevedo saavutas kuulsuse kõigepealt kriitikuna. Tema mitmekesine looming
Sissejuhatus Referaat tutvustab musta värvi lähemalt. Räägitud on musta värvi sümbolitest ja uskumustest, mis on kaasnenud musta värviga, millega kõige enam seda seostatakse ja sellest milline on musta värvi optiline mõju riiete kandmisel, ruumis, disainis, kuidas sobib kanda musta värvi riietega, ning kus või kellele mõjub must värv sümboolsena ja kuidas must värv üleüldiselt mõjub inimesele endale. Selle referaadiga toon välja tähtsamaid tõdesi musta värvi kohta välja, mida iga inimene võiks teada. Must värv kui sümbol Must on läänemaailmas tuntud kui leina ja allmaailma värv, millel on seos ka nõidusega. Hinduistlik hävingujumalanna Kali on must, Hiinas tähistab must põhjakaart ja talve. Mustast poolvääriskivist gagaadist e. pigisöest valmistatud ehted olid kuninganna Victoria ajal leina märgiks. Sellise moe lõi ta tahtmatult ise, sest oma meest leinates loobus ta säravatest ehetest. Eesti lipul sümboliseerib must värv kodumaa mul...
Näiteks pea küljeosal on küljejuuksed, pealae esiosal tukajuuksed, pealael kasvavad pealaejuuksed, kukla keskmisel osal keskmise kuklaosa juuksed jne. Juukselõikuse kvaliteedi tagavad korralikult tehtud juuste jaotused. Lõikuse jaotus on juuste jaotamine enne juuste lõikamist vastavalt lõikusskeemile. Lõikusskeem on skeem, mis sisaldab lõikuse jaotusjooni ja juuksesalgu tõstenurka, mille järgi juukselõikust teostatakse ning juukselõikuse kujundlikku joont. Juuste lõikamisel kasutatakse erinevaid juustelõikuse jaotusjooni. Ülaltoodud joonisel on näha juuste jaotamine osadeks. Juukselõikuse jaotusjooned sõltuvalt konkreetsest juukselõikusest. Jaotusjooned võivad olla kas, horisontaalne, vertikaalne või diagonaalne. Klassikaline juustejaotus: 1. Ülemise kukla juuksed 2. Alumise kukla juuksed 3. Pealaejuuksed 4. Küljejuuksed A-telg e. otsejaotus B-telg e. jaotusjoon, mis kulgeb üle pea kõige kõrgema osa ühe kõrva
Kohanimed: · Kohanimed kirjutatakse läbiva suurtähega, välja arvatud liigisõna (meri, jõgi, mägi, linn, tänav, väljak, jalg [s.o tänav mäejalal], kaar (kaarjas tänav või tee) jt). Nt riigid, maakonnad, linnad, külad, väikekohad, maastikuesemed (ka loodusvormid), maad, paikkonnad, alad ilmakaare järgi, maailmajaod ja mandrid, ehitised, ruumid. · Märkus 1. Liigisõna kujundlikku sünonüümi ei loeta liigisõnaks: Suur Kätel, Aadama Sild, Kära Varuv. · Märkus 2. Nagu taevakehade nimesid üldse, nii kirjutatakse suure algustähega ka tähtkujusid ja sodiaagimärke: Kaljukits, Veevalaja, Käiad, Jäär, Sõnn, K üksikud, lahk, Lõvi, Neitsi, Kaalud, Skorpion, Ambur. Nt Mati on sündinud Käiade märgi all, Jüri on Skorpion. Marija Kadri on Kaksikitd. · Kohtade ümberütlevad nimetused kirjutatakse väikese algustähega: püramiidide maa (Egiptus), tõusva
ahvatlevuses veenda. Tänu sellele, et lobi kunsti tegelik avastamine on üsna hiljutine nähtus, on asjaarmastajal võimalik leida veel tänapäevalgi skulptuure ja esemeid, mis vastavad tema ootustele algupärast. Baulel on kalduvus lihvida oma tööd sedavõrd, et viimane võib päädida ilus, mis lahjendab tema ürgset jõudu. See ei käi muidugi baule suurteoste kohta, mis on äärmiselt peene faktuuriga, täis graatsiat ja kujundlikku rikkust nii peahoiu, soengute, nägude, käte-jalgade, aga eriti keha nõtkuse kujutamisel. Tüüpilisemad baule kujud on: "Teispoolsuse abikaasad" - Blolo Bla ja Blolo Bian - vastavalt nais- või meessoost kodukujud, mille vahendusel astutakse kontakti omakorda maajumalustega suhtlevate surnud lähedastega; asie usu'd, mis kehastavad metsadesse eemaldunud jõude ja hingi, kellele tuleb tuua ohvreid selleks, et mitte nende viha alla sattuda;
Sügavad tegelased ja lamedad tegelased see eristus tuleb sellest, kui keeruliselt või lihtsalt kirjanik tegelasi kujutab. Tegelase puhul tuleks jälgida: o Bioloogilist aspekti (milline ta välja näeb? Milline on tema päritolu? Kas ta on eripärane või sulab massi?) o Sotsiaalset aspekti (kuidas suhestub tegelane teistega?) o Psühholoogilist aspekti (tema sisemaailm) o Kujundlikku aspekti (tegelane võib olla ka mingisuguse maailmavaate sümbol, tema välimus võib esindada kujundlikult mingisugust laiemat ideed, nt Quasimodo esindab oma välimusega arusaama maailmast kui vastandlike jõudude kokkupuutepunktist). Tegelane on narratiivis alati kellegagi suhtes või teda kirjeldatakse teiste kaugu. o Suhe iseendaga (enesehinnang, kuidas endast mõtleb, kuidas enda elu hindab)
7. klassi kirjanduse õpik "Labürint I" Õppe-eesmärgid: 1) tekitada õpilases lugemishuvi; 2) õpilane loeb eakohast ilukirjandust, arendab oma lugemisoskust ning mõistab seeläbi iseend ja maailma; 3) väärtustab kirjandust oma rahvuskultuuri olulise osana ning tutvub eri rahvaste kirjanduse ja kultuuriga; 4) mõistab ilukirjanduse kujundlikku keelt, rikastab oma sõnavara ning arendab suulist ja kirjalikku väljendusoskust; 5) arendab oma loomevõimeid ja suhtub lugupidamisega loometöösse; 6) kujundab kirjanduse abil oma esteetilisi ja eetilisi väärtushoiakuid; 7) laiendab oma silmaringi ning rikastab mõtte- ja tundemaailma; 8) oskab diskuteerida ning annab iseseisvaid hinnanguid neid põhjendades ning sõnastab ja esitab oma mõtteid. Õpitulemused:
musta masenduse tekitada. Samas on mustal ka tõsine, pidulikk ja suursune tähendus. Must on võimu värv. Kui oled heas vormis ja kurbust ligi ei lase, võib must väga palju julgust ja jõudu juurde anda. Ruumis kasutatakse musta enamasti kontrastide loomiseks, eriti rohkesti mustvalges koosluses. Mõjusad on geomeetrilised pinnad ruut ja triip. Kui valge peegeldab ümbritsevat siis must neelab kõik endasse. Musta võib iseloomustada kui kujundlikku, peent, rafineeritud, salapärast, jõulist ja julget värvi. Must tekitad inertsust, loidust, ängistust, väsimust ja loob negatiivse hoiaku. Sellepärast ei tohikski elu- ega tööruumide lagesid värvida tumedaks. Seesugune lagi rõhub inimest, ruum tundub madalam. Võtkem eeskuju loodusest heledamad toonid on üleval, tumedamad all. Mustas oled alati olemas ning mõjud konkreetselt. Sul on piirjooned, kuid sa ei ärata liigset tähelepanu
"Lapse ja mehe armastuse kujutamine Lolitas" Nabokov, Vladimir. Vladimir Nabokov on vene päritolu USA kirjanik, kelle üks tuntuim teos on 1955 aastal kirjutatud ''Lolita''. Romaan räägib minategelase Humberti ''pedofiilsest'' suhtest oma 12-aastase kasutütre Lolitaga. Kuigi autori kirjapandu võib tunduda paljudele põlastusväärne, on seda siiski tehtud väga kaunilt ja veenvalt. Kui lugeda seda tavalise romaanina, siis selles käsitletavad tunded ja olukorrad ärritaksid tavapäraselt inimesi ning tekitavad neis võõrastust. Siiski on raamat kirjutatud nii, et selles ei leidu ainsatki nilbust. Keskealine mees, raamatus kui nimega Humbert Humbert, on nõudlik keskealine ülikooli professor, kellel on kiindumus nooremapoolsetesse tütarlastesse. Ta nimetab neid raamatus nümfettideks ning peab nende all silmas just 9 -14aastaseid tütarlapsi. Raamatus märgib ta ka ära, et ega siiski kõi...
Noor-Eesti I albumis 1905.aastal. · Rühmitusse kuulusid Suits, Tuglas, Ridala, Aavik, Linde · Enam kultuuri! Enam euroopalist kultuuri! Olgem eestlased, kuid saagem ka eurooplasteks. · Noor-Eesti kahes esimeses albumis (1905, 1907) ilmus väga erineva laadi ja tasemega luuletusi ning proosapalu ( Sööt, Haava, Vilde jt) · Vilde parodeeris Ridala ja Tuglase keele- ning vormiskasutust · Novell ,,Jumala saar" Tuglas kasutas eriti kujundlikku , romantilist stiili ning Vilde naeruvääristas seda. · Uued programmilised seisukohad, mis selgesti vastandusid varasema eesti kirjanduse seisukohtadele, on sõnastatud Noor-Eesti III albumis, kõige selgemini Tuglase essees ,, Eduard Vilde ja Ernst Peterson" · Tuglas arvustas teravalt ning heitis autoritele ette vähest tähelepanu teoste ülesehitusele ja stiililisele ühtsusele. · Estetism, kunsti ja kirjanduse sõltumatuse ning iseseisva väärtuse rõhutamine.
Miks on "Mäeküla piimamees" meisterlik psühholoogiline romaan? Eduard Vilde romaan "Mäeküla piimamees" on väga hästi kirjutatud teos eesti talupojast, tema naisest ja mõisnikust, nende suhetest, kokkuleppest ja psühholoogilistest läbielamistest. Kirjanik on raamatus väga meisterlikult kirjeldanud loodust. Näiteks alanud päeva kirjeldab ta nii: "...kui koit hämariku põsed ammugi lõkkele oli suudelnud..." (lk. 26) Raamatus on kasutatud väga kujundlikku ja rikast sõnavara, mis hästi konteksti sobib. Dialoogid on huvitavad ja kaasahaaravad. Näiteks vestlus Tõnu ja Mari vahel: "Mis sina seal kigaldad?" "Ah, niisama." "Kade jälle reakima?" "Noh, naeran vanameest." Vilde on kasutanud uudissõnu, näiteks kigaldama, mis ei olegi eesti keeles rohket kasutust leidnud. Tegelaste endi mõtetega on "Mäeküla piimamehes" nende psühholoogiline areng väga hästi kujutatud.
9. Kõnekujundid. Kuidas ilmneb metafoori, metonüümia, võrdluse ja epiteedi eriline tähendus kujundisüsteemis? 1. Epiteet kirjeldav või kaunistav lisandsõna e poeetiline täiend ( peamiselt nimisõna ilmestamiseks ) 2. Võrdlus kõrvutamine ühistunnuse alusel ( iseloomustavad sidesõnad: kui, nagu, otsekui, justkui jne ) 3. Metafoor ühendab erinevad nähtusi sarnasuse alusel. Nt sinise taeva silm ( Kujundlikku pilti võib sõna-sõnaliselt edasi arendada ). Metafoori alaliikidena tõusevad esile isikustamine ( millelegi mitteinimlikule isikuomaduste omistamine ), ümberütlus ( e perifaas rõhutab nähtuse mõnd väljapaistvat joont, selle nimetust teisiti ümber üteldes ), tabu ( sõnakeeld ), sümbol ( võrdkuju, pilt või märk, mis esindab mõnd nähtust või mõistet, eriti abstraktset ), allegooria ( mõistukõne
3) Pealkirjad, milles on teema või probleem esitatud üldsõnaliselt (Õnnelik inimene). 4) Pealkirjad, mis kutsuvad lugema, äratavad lugejas huvi (Õnne valem leitud!) Pealkirja sõnastades tuleb jälgida, et see · oleks lühike; · oleks heakõlaline; · lähtuks ennemini teksti peamõttest kui kõrvalistest seikadest; · osutaks pigem olulisele, kui selgitaks midagi; · sobiks teksti stiiliga (arutlev tekst vajab asjalikku, ilukirjanduslik tekst kujundlikku pealkirja). Hästi sõnastatud pealkirjas puuduvad tühisõnad. Silmas tuleb pidada, et ka kirjavahemärgid võivad pealkirja tähendust oluliselt muuta. Autoril on võimalik pealkirja toestada või täpsustada, kasutades selleks ala- ja vahepealkirju ning motot. Alapealkirjaga saab pealkirja täpsustada või seletada. Alapealkiri ei tohi teksti kesksest mõttest lahkneda, sest sel juhul nõrgeneb pealkirja ja mõttearenduse sidusus. Teema Võidu nimel kõigeks valmis 1
Tegelast iseloomustavad nelja tüüpi sutegrupid. 1. tegelase SUHE LOO JUTUSTAJAGA, kui selleks pole tegelane ise. o Kuidas esitab jutustaja tegelast? o Kas jutustaja valgustab tegelase siseelu või näitab teda ainult tegevuses? Millistest tegelase elu tahkudest teoses juttu tehakse, milliseid välditakse? o Kas jutustaja esitab tegelasest koondportree? Kui jah, siis pööra sellele erilist tähelepanu (vt. Tegelase kujundlikku aspekti). o Kuidas kohtub lugeja tegelasega esimest korda, kuidas saab lugeja tegelase kohta edasist informatsiooni? 2. tegelase SUHE ISEENDAGA o milline on tegelase enesehnnang? o Kas tegelane on enesekeskne või huvitub pigem teistest inimestest? o Kas ta tegeleb eneseanalüüsiga ja teadvustab endale oma käitumise motiive? o Milline on tegelase suhe oma mineviku (nt lapsepõlvega) ja tulevikuga (kas ta
konstrueeritud laste eluruum. Mõiste muutub pidevalt, oleneb ühiskonnast ja kultuuri kontekstist 10-11-aastastel lastel on naiivselt realistlik suhtumine kirjandusteostesse, elav ja emotsionaalne fantaasia ja esmamulje 12-14-aastaselt kasvab huvi seikluskirjanduse vastu, luule ei paku pinget, sel ajal on oluline arendada hinnangu andmise oskust 15-17-aastaselt toimub kunsti unikaalsuse mõistmine, oluline arendada kujundlikku mõtlemist Lastekultuuri kui subkultuuri mõistetakse erinevates tähendustes: 1) vaimulooming, mis on otseselt lastele pühendatud (lastekirjandus, kino, teater) 2) mida lapsed ise genereerivad (mängud, ideed, harrastused) Lastekirjandus on: *lastele mõeldud teosed, ajakirjad *üldkirjandusest kohandatud tekstid *laste poolt tegelikult loetavad tekstid *õpikute tekstid Peter Hunt – lastekirjanduse teoreetik Lastekirjandus jaguneb: *muinasjutud *fantaasiakirjandus *realistlik kirjandus
· ehitised: Pikk Hermann, Kolm Õde, Padise klooster, Pühavaimu kirik, Pääsupesa, Kadrioru staadion, Kuldjalatorn, Suur Rannavärav, Tuulepalee, Taevatempel, Inglisild, Patkuli trepp, Vabadussammas, Sõpruse naftajuhe (vrd nimetused raekoda, lennujaam, kaubahall, linnahall); · ruumid: Tuhande Samba saal, Tiigrisaal, Merevaigutuba, Hiidude tuba (vrd nimetused koosolekusaal, sammassaal, kaminasaal, nurgatuba, valge saal, talveaed). Märkus 1. Liigisõna kujundlikku sünonüümi ei loeta liigisõnaks: Suur Katel, Aadama Sild, Kara Värav. Märkus 2. Nagu taevakehade nimesid üldse, nii kirjutatakse suure algustähega ka tähtkujusid ja sodiaagimärke: Kaljukits, Veevalaja, Kalad, Jäär, Sõnn, Kaksikud, Vähk, Lõvi, Neitsi, Kaalud, Skorpion, Ambur. Nt Mati on sündinud Kalade märgi all, Jüri on Skorpion. Mari ja Kadri on Kaksikud. Kohtade ümberütlevad nimetused kirjutatakse väikese algustähega: püramiidide maa
Riimid on muidu ilusad ja on tore lugeda või kuulata. Aga minu jaoks on väga raske aru saada tekstist kus on mingid suvalised sõnad ritta seatud. Mitu korda lugedes sain aru. Muidu toreda mõttega ja ilusti kõlavad riimid. 5. Kirjuta hinnang loetud sonettide kohta. Põhjenda oma arvamust. (60-100 sõna) Sonettid on kirjutatud mingisuguses tundepuhangus. Need on kirjutatud kiirelt ja rõõmsameelselt. Igal sonetil on oma mõte ja mõte on alati suhteliselt positiivne. Palju on kasutatud kujundlikku kõnestiili. Miskipärast räägivad sonetid tunnetest alati, nagu elus midagi muud ei olekski. Aga muidu raskesti mõistetava sisuga sonetid. Kuid ilusad riimid.
olema tõe väärtust, mis on ka ilukirjanduse ja filosoofia suurim erinevus. Filosoofiat ja kahtluse, mitteuskumise väljendajana (on see ikka tõsi, et..; no kui see on tõsi, siis ma küll ei ilukirjandust ühendab ilmselt kõige rohkem huvi maailma tunnetamise vastu. Filosoofia tea...) opereerib tavaliselt loogikaseadustega, ilukirjandus kasutab aga kujundlikku keelt. 10.Kritiseerige deflatsionistlikku tõekäsitlust. 6.Selgitage mis mõttes on filosoofia ratsionaalne. Tõde on juba iseenesest tähtis, inimeste jaoks väärtus. Hüpoteetilised otsustused: nt, kui on Reeglina peetakse filosoofiat mingis mõttes ratsionaalseks. Milles seisneb filosoofia tõsi,et päike paistab, siis... ratsionaalsus? 1. Filosoofia kritiseerib ja argumenteerib
NOORTE SEKSUAALSUHTLUS JA ÜHISKONNA STEREOTÜÜPIDE OMAVAHELINE SIDE Me kõik teame, et stereotüübid mängivad meie elus suurt rolli. Inimühiskond mõtleb kujundlikult. Ühe jaoks on see kaitsereaktsioon, teise jaoks aga ettekääne end esile tuua. Stereotüübid sisaldavad endas nii positiivseid kui ka negatiivseid külgi. Ühelt poolt pole võimalik eksisteerida ilma neid kasutamata. Näiteks ka traditsioone võib käsitleda kui kujundlikku mõtlemist. Ühiskonnas eksisteerib palju häid traditsioone, kuid vahel võib neid valesti kasutades juhtuda nii naljakaid kui ka traagilisi situatsioone ( E. 2011). Teame ka seda, et vaimuvaene mõtlemine on mõjutanud inimese seksuaalelu. Ühiskonna kehtestatud normid panevad inimese valiku ette ning vahel loobub inimene oma soovist ja valib selle, mida peetakse õigeks. Soo-ja sugupoolesüsteem Sooroll on inimese käitumisviis, mida ühiskonnas seostatakse mees- ja naissooga.
laste spetsiifiliste vajaduste ja ambitsioonidega. Samas propageerides palju suuremat tundlikkust ja kultuuriliste mudelite kasutamist, varajase lapsepõlve hariduses, on oluline selgitada, et eesmärgiks ei ole koolitada väikelapsi, ühe kindla kujutamise süsteemi, võimekateks teostajateks. Varase lapsepõlve kunstihariduse eesmärk ei saa kunagi olla lastele värviraamatute andmine või nõudmine, et nad kopeeriksid ühte konkreetset kujundlikku skeemi, kui viisi, kuidas peab õppima joonistama. Kuid tundlik tegevuste tutvutstamine, mis aitab lastel mõista ikoonilise kujutamise iseloomu, väärtust ja kohta ja tutvustab neile laiemat valikut pildilise kujutamise süsteeme, mis toimivad nende kultuuris, olles toetatud, vestluste ja mudeldamise läbi, kuidas erinevaid effekte võib saavutada, modelleerimine, kuidas erinevaid tulemusi saavutada, annab lapsele vabaduse valida mis tahes süsteemid, mis kõige paremini
Avaldused, CV, elulookirjeldused, seletuskiri, volikiri. c) Teadusstiil kasutatakse teaduslikes ja populaarteaduslikes tekstides. Faktid (numbrid, tabelid, joonised), konkreetsus, asjalikkus. Kuiv tekst. d) Ajakirjandusstiil eesmärk lugejat informeerida ja mõjutada. Kompaktne. e) Ilukirjandusstiil eesmärgiks lugejat esteetiliselt mõjutada, pakub lihtsalt lugemismõnu. Kasutatakse kujundlikku ja ülevoolavat keelt. SÕNARAAMATUD: Eesti keele sõnaraamat e ÕS (vt ka www.keeleveeb.ee) Võõrsõnade leksikon. Sünonüümisõnastik. Väike murdesõnastik. 9 KIRJANDI ÜLESEHITUS: Kuidas kirjutada kirjandit Pealkirja
• Esiettekanne Hamburgis, Kölnis. 1921 esitati New Yorki Metropolitani ooperis. • 2 tegelast – Paul ja Marietta. 3. peategelane surnud – keda meenutatakse • I vaatus – reaalsus. Paul armub Mariettasse, kes meenutab tema endist naist. • II vaatus ja III algus – unenägu • III vaatus – Paul kägistab Marietta – tuleb välja, et see oli siiki unenägu. • Sümbolistlik tekst – nõuab kujundlikku lavastust. 4. Schönberg ja ekspressionistlik muusikateater (“Ootus”, “Õnnelik käsi”). Schönberg ja Kandinsky. Arnold Schönberg (1874–1951) Juudi soost Austria helilooja. 1908. a. jõudis atonaalsuseni. Esimene tõeline modernist. Sõna atonaalsuse asemel soovitas Schönberg kasutada sõna: „dissonantsi emantsipatsioon“ (dissonantsi iseseisvumine) Ajavahemikus 1908-10 maalis Shönberg ligi 70 pilti, üheks ajendiks pinged isiklikus elus. Suhtles ekspressionistlike kunstnikega
teateri puhul psühholoogiline kiht dominant, koondav (sügavusi, varjundeid). Tõstab esile näitlejat, kõrged nõudmised. Voldemar Panso Sisemine rezii: tegelaste sisetegevus, tegelaste motiivid, lavastaja peab tundma näitlejatöö elemente. Klassikaline tõlgendamine kaasaja vaimus. Zanriline mitmekesisus, hübriidzanrid. Lavastas nn leitud ruumides, nt Kadrioru loss, Kirjanike maja, Heliloojate maja. Otsis näitleja ja vaataja vahelist tihendatud sidet. Adolf Sapiro Kasutas kujundlikku füüsilist keelt. Lavastas väga palju Tsehhovi näidendeid. Sapiro oli vundament, millele ehitati järgnevate aastate Tsehhovi-lavastamine. Traditsioonilised, kuigi vabad stampidest, lavastused. Tõlgendav. Huvitavate kujunditega, nüanssidega. Läbi töötatud psühholoogiline teater, teatav kujundlikkus. Uuenduslik, Vene-Tsehhovi teatri mõju traditsioonis. Lüüriline. Sapiro rõhutas kontraste, vastuolusid, paradokse. Absurdilikud toonid (enam ,,Kirsiaia" suhtes)
päikese. Tuli leida keegi, kes tamme maha raiuks. "Kalevipojas" on selleks kotka tiiva alt leitud mees, kes langetab tamme kolme päevaga. "Kalevalas" ilmub mees merest ja raiub puu maha kolme hoobiga. "Kalevalas" kukub puu tüvi ida poole ja oksad langevad põhja poole. "Kalevipojas" langeb kaheharulise tamme üks latv Vene randa ja teine Soome randa. Teisest harust tekib "Soome sild." "Soome silla" mõistet kui eestlaste ja soomlaste kujundlikku ühendajat üle Soome lahe, on hiljem kahe maa kultuurisuhtluses korduvalt kasutatud. Mitme folkloristi arvates on rahvalaul Suurest Tammest rännanud ükskord kaua aega tagasi Soome lahe lõunakaldalt põhjakaldale. F. R. Kreutzwald Eestis ja E. Lönnrot Soomes korjasid kumbki oma maa rahvalaulikute suust loo üles ja põimisid rahvuseeposesse. Eesti ja soome pärimuskultuuris seostub tamm mõnigi kord Kuradiga.
KULTUUR JA OLME Üldharidus Eesti hariduselu iseloomulikuks jooneks kogu siis nüüd tuli õpilastel minna iga järgmise aine viimase Vene aja jooksul oli selle tugev tunniks vastava aine klassiruumi seda andva ideologiseerimine ja tõsiasjade moonutamine, õpetaja juurde. Õpetajad vabanesid kohustusest halvemal juhul otsene võltsimine, seda eriti vedada õppevahendeid ühest ruumist teise, humanitaarainetes. Kuid haridus traditsioonid õpilased aga kaotasid koduklassi ja oma pingi. eesti koolis olid siiski tugevad, ja häid õpetajaid, Pärast lühiajalist katsetust 11aastase rääkimata andekatest õpilastest, leidus ka kõige õppeajaga muudeti kõik Nõukogude Liidu raskema ideoloogilise surutise aegadel. keskkoolid 1964. aastal taas 10klassilisteks. Aastail 194458 kehtis Eesti...
osa tervikut. Metonüümiale rajaneb portreede traditsioon inimene on tuvastatav näo, mitte teiste kehaosade kaudu. Kultuuride ja religiooni mõistete süsteemid on loomult metafoorsed. Metonüümsed sümbolid ühendavad argikogemust ja religioone ning kultuure iseloomustavaid sidusaid metafoorseid süsteeme. Olulisim on meelde jätta, et metafoorid ja metonüümia mõjutavad mõtlemisprotsesside kaudu igapäevaelu, mitte ei kuulu ainult kujundlikku, retoorilisse ja poeetilisse keelakasutusse. Õnnestumistingimused- Austin: performatiivid ei saa olla väärad/tõesed, aga võivad õnnestuda. Väide õnnestub, kui kõneleja väitesse usub. Väära eessõnaga lausung on pigem kehtetu kui väär (nt kehtetu on tehing, millega müün mulle mittekuuluvat asja). a) Peab olema konventsionaalne protseduur, olukord ja isikud peavad vastama protseduurireeglitele. b) Protseduur tuleb läbi viia korralikult, täielikult.
köstri valge vasikas; Nagu kana takus; Visiseb kui tuli toores puus; Nagu täi tõrvas; Nagu sadul sea seljas; Käib nagu kass ümber palava pudru. Võrdlused näivad domineerivat enamiku rahvaste traditsioonilises retoorikas ja olevat seega figuratiivse kõne kõige arhe- ja prototüüpsem vorm üldse. · Intensiivistavad fraasid, mida võib vaadelda ka hüperboolidena (liialdustena), moodustavad eesti kõnekäändude teise suurema ja selgema rühma. Lause bukvaalset ja kujundlikku osa siduva vormeli järgi võib eristada mitmeid allrühmi: 1) nii et- ~ nii mis- e. konsekutiivfraasid: Anna nii, et nahk nuriseb; Jookse, nii et keel vesti peal; Läks mis laulis; Läks, nii et kannad välkusid; Magab mis norin; Nii et tolm taga; Nii hea söök, et viib keele alla; Räägib, nii et suu vahutab (peas); Valetab, nii et suu suitseb 2) kas või- e. kontsessiivfraasid (harilikult imperatiivsetes lausetes): Häbene või silmad peast
kasutada kuulajate informeerimiseks või veenmiseks kas argumente või hoopis loo jutustamist. Pidulikud kõned ehk olmekõned Olmekõned võivad olla tervitus-, õnnitlus-, sünnipäeva-, tänu-, mälestuskõned, ka mitmesugused tähtpaevakõned. Piduliku kõne eesmärk on ühendada koosviibijaid, luua pidulik või harras meeleolu, rõhutada mõne sündmuse tähtsust või austada mõnd inimest tema tähtpäeval. Olmekõnedes kasutatakse rohkesti mitmesuguseid retootilisi võtteid ja kujundlikku keelt. Esinejalt nõuavad sellised kõned suurt meisterlikkust ja head sõnaseadmisoskust. Ilus kujund üllatab ja jääb meelde, retooriliste võtetega liialdamine aga võib soovitud tulemuse asemel tekitada müra, mis kuulajaid häirib ning nende tähelepanu oluliselt kõrvale juhib. Seltskonnakõne ainevalikut mõjutab kõneleja isikupära- see võib olla keerukam, aga ka üsna lihtne, näiteks meenutus ühiselt läbielatud sündmusest või pöördumine kellegi poole
tuvastamine(mida sõnad tähendavad), vaid see, kuidas need sõnad on pandud tähendama seda, mida nad tähendavad.Missugune on see kontekst või ümbrus , mille kaudu luuakse tähendused ?Derrida ja teiste poststrukturalistide(Deleuze, Baudrillard, Guatarri, Lyotard ja hilisem Barthes ning Foucault) ei ole keel kunagi ühetähenduslik, vaid sisaldab korraga palju erinevaid tähendusvõimalusi.Peaksime nägema ka teksti kujundlikku, metafoorset olemust.Igasugune tekst on alati retooriline, mitte objektiivne ja üldkehtivaid arusaamu esindav. Barhes: Alustas strukturalismist, lõpetas poststrukturalistina.Näitab, et enam ei ole kõiki inimesi ühendavaid narratiive.Ta arvab ,et meid ümbritsevad müüdid ja näitab ära struktuuri kuidas müüte tehakse, siis muutub ühiskond võrdsemaks. Maailm meie ümber on ainukordne, seda pole võimalik üldistada. Keelekasutus
kirik, Pääsupesa, Kadrioru staadion, Kuldjalatorn, Suur Rannavärav, Tuulepalee, Taevatempel, Inglisild, Patkuli trepp, Vabadussammas, Sõpruse naftajuhe (vrd nimetused raekoda, lennujaam, kaubahall, linnahall); · ruumid: Tuhande Samba saal, Tiigrisaal, Merevaigutuba, Hiidude tuba, Põrgulava (vrd nimetused koosolekusaal, kammersaal, sammassaal, kaminasaal, nurgatuba, valge saal, talveaed). Märkus 1. Liigisõna kujundlikku sünonüümi ei loeta liigisõnaks: Suur Katel, Aadama Sild, Kara Värav. Märkus 2. Nagu taevakehade nimesid üldse, nii kirjutatakse suure algustähega ka tähtkujusid ja sodiaagimärke: Kaljukits, Veevalaja, Kalad, Jäär, Sõnn, Kaksikud, Vähk, Lõvi, Neitsi, Kaalud, Skorpion, Ambur. Nt Mati on sündinud Kalade märgi all, Jüri on Skorpion. Mari ja Kadri on Kaksikud. Kohtade ümberütlevad nimetused kirjutatakse väikese algustähega: maailma kuklapool
Sõnaraamatute kasutamine sõnade tähenduse ja stiilivärvingu leidmiseks. KIRJANDUS 3.1. Kirjanduse õppe- ja kasvatuseesmärgid Kirjandusõpetusega taotletakse, et õpilane: loeb eakohast ilukirjandust, arendab oma lugemisoskust ning omandab püsiva lugemisharjumuse; väärtustab kirjandust rahvuskultuuri olulise osana ning tutvub eri rahvaste kirjanduse ja kultuuriga; mõistab ilukirjanduse kujundlikku keelt, rikastab oma sõnavara ning arendab suulist ja kirjalikku väljendusoskust; 4) arendab oma loomevõimeid ja suhtub loometöösse lugupidamisega; 5) laiendab silmaringi ning rikastab mõtte- ja tundemaailma; 6) kujundab kirjanduse abil oma esteetilisi ja eetilisi hoiakuid ning valmidust võtta vastutus enda elu mõjutavate valikute ja otsuste eest; 7) avaldab arvamust ja sõnastab oma mõtteid; 8) hindab kriitiliselt ja kasutab otstarbekalt erinevaid infoallikaid;
Eesti nüüdiskirjandus Janek Kraavi Loeng nr 1 (13.02.2008) Aeg ja taust Ajaloolis-kultuuriline situatsioon hakkab muutuma 80ndate keskpaigast, mil võimule tuleb Gorbatsov. Uus noor läänele väga imponeeriv poliitik hakkab ellu viima uuenduste poliitikat. Hakkab vana, väsinud kokkukukkumise äärel olevat süsteemi reformima. See poliitika kukub aga läbi ja ennekõike seepärast, et see juht hakkab neid novaatorlikke ideid ellu viima vana süsteemi raames ja need ideed ei jõua selles kontekstis praktikasse. 80ndate keskpaigast hakkab stagnatsioon taanduma ja õhus on midagi uut. Eestis Nihked Nõukogude Liidu asjajamises hakkavad Eestis olulist rolli mängima ja võimenduma. Siin tunnetatakse seda teravamalt. 80ndate ...
paralleelset tüüpi (näiteks foneemiliste keelevääratuste korral näivad sõna alguse kaashäälikud minevat segamini teise sõna alguse kaashäälikutega ("sahistav tuul" "tahistav suul"). Rõhuline sõna näib vea tekkele rohkem mõjuvat kui rõhutamata sõna. Sõnade asendamisel süntaktilised kategooriad säilivad. Metafooriline keel Veel üheks keele uurimist väärivaks aspektiks on selle metafoorilisus. Keele sõnasõnalise kasutamise kõrval esineb piisavalt palju ka keele kujundlikku kasutust, eelkõige metafooridena. Metafoorid kõrvutavad kaht nimisõna viisil, mis rõhutab positiivselt nende sarnasusi ilma nende erinevusi ümber lükkamata. Sarnasused on metafoore meenutavad, ent nõuavad lisasõnade kasutuselevõttu ("... nagu kaks tilka vett, ... nagu sukk ja saabas ..."). Metafoorid sisaldavad nelja võtmeelementi: kaht võrreldavat ehk metafoori subjekti ja objekti ja kaht võrreldavate elementide seostamise viisi.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
