Raamatukogu ülesanne Kristin Vaher a) Neli märksõna seoses Jerl Nordeni lõputööga „Ülevaade visuaali eripäradest koomiksis“ : • „Koomiks“ Asendab: sarjapildid Kitsamad: mangad manga's Seotud: Batman (tegelaskuju) Batman (character); Dark Knight graafilised romaanid graphic novels huumor humour joonistus drawing pildiraamatud picture books Ämblikmees (tegelaskuju) Spider-Man (character) Valdkonnad: AJAKIRJANDUS. KOMMUNIKATSIOON. MEEDIA. REKLAAM. KUNST. ARHITEKTUUR. • „Lõputöö“ Laiemad: üliõpilastööd undergraduate theses Seotud: kutseõpe vocational training täienduskoolitus continuing training; further training; in-service training Valdkonnad: HARIDUS. PEDAGOOGIKA. • ...
kuidas asjad pildil paiknevad, nt. tasakaalus kompositsioon (kõik asjad pildil mõjuvad ühetaoliselt, miski ei püüa teistest enam tähelepanu) Staatiline kompositsioon - pilt, mille ülesehitus mõjub liikumatuna, rahulikuna Dünaamiline kompositsioon - pilt, mille ülesehitus mõjub rahutu ja liikuvana Kontrast - vastandlikkus, nt. värvikontrast (must-valge), suurusekontrast (suur ja väike kõrvuti, nt. pilvelõhkuja ja väike puumaja) Koomiks - piltjutustus, nt. Garfieldi koomiks Natüürmort - vaikelu e. pilt eluta esemetest, nt. vaasid, puuviljad jms pildil Motiiv - üksik osa pildist, nt. lill tapeedimustris; või pidevalt korduv motiiv nt. sambad ehitise juures arvutimängu kujunduse juures. Ornament - kaunistus, võib koosneda mitmest üksikust kujundist, nt. rukkililleornament sülearvuti kujunduses Perspektiiv - ruumilisuse kujutamise viis tasapinnal e. paberil (õhuperspektiiv, värviperspektiiv, joonperspektiiv)
MOLBERT PALETT LÕUEND ATELJEE LOGO KARIKATUUR KOOMIKS NATÜÜRMORT Natüürmort ehk vaikelu (prantsuse keeles nature morte 'surnud loodus') on elutu looduse ja esemete kujutamine kunstniku poolt seatud kompositsioonis. OP-KUNST ARHITEKTUUR ehk ehituskunst on hoonete ja neid ümbritseva keskkonna kujundamine VITRAAŽ
TEADUSKIRJ. PUBLITSIST. TARBETEKST. GRAAFILIS. ELEKTROON. Artikkel, refe-raat, Uudis, artikkel, Õpik, sõna-raamat, Gloobus, kaardid, dia- Arvuti, telefon, piipar, uurimis-töö, intervjuu, reportaaz, reisi-juhid, konspekt, grammid, plakatid reklaamid, tiitrid, e- väitekiri, essee. koomiks eeskiri kuulutus, kirjad spikker EEPIKA LÜÜRIKA DRAMAATIKA LÜRO-EEPIKA Valm(Punik) Sonett Tragöödia(libahunt) Eepos(kalevipoeg) Muinasjutt(Hans ja.) Ood(Kuu) Komöödia(pisuhän.) Värss-romaan
Mis on graafika väljendusvahend? Joon Mis on originaal? Kunstnik teeb oma kavandi järgi ise trükiplaadi Mis on reproduktsioon? Kunstniku kavandi järgi teeb trükiplaadi oskustööline Kuidas jaguneb joonistus? Pliiatsi-, söe-, tuššijoonistus Mis on kõrgtrükk (kuidas värv kandub paberile, 3 tehnikat)? Estampgraafia. Kandub trükiplaadi kõrgematelt osadelt. Puu-, linool-, puugravüürlõige. Mis on sügavtrükk (kuidas värv kandub paberile, 3 tehnikat)? Estampgraafia. Kandub trükiplaadi süvendatud osadelt. Avatinta, metso, kuivnõel. Millise estampgraafika tehnikad on monotüüpia ja deatüüpia? Lametrükk Too näide tarbegraafikast? Kaardid, pakkpaber Mis on karikatuur? Koomiks/pilapilt, kus naerdakse kellegi üle Mis on plakat? Poster, kunstiliselt kujundatud teade/reklaam Kus ja millal sündis Viiralt? 1898 Peterburi kubermangus kupja peres Millistes koolides ja millist kujutava kunsti liiku õppis? Koeru Saksa erakoolis. Tln kunstitööstuskool. Trt kuns...
MARC CHAGALL õhus hõljuvad inimesed; imeline värvidest koosnev muinasjutumaa. Pariisi ja New Yorgi ooperiteatri laemaalid. Katedraali vitraaz. POPKUNST (1950. a. II poolel) kunsti külastajad on kaugenenud kunstist sest kaasaegne kunst on mõistmatu. 90% kaasaegsest kunstist on ühiskonnakriitiline. Sokeeriv, paneb mõtlema. Kommertskeskkond: maalis, graafikas ja skulptuuris hakkasid esinema kõik meid igapäev ümbritsev: reklaam, koomiks, kiri, poptähed, pakendid, vannitoad, hotellid jne... 100% SUPERURBANISTLIK. I NEODADA(1950.ndate lõpp/1960.ndate algus)- üldnimetus kunstivooludele, mida innustas dadaismi ideoloogia taassünd 1950.ndate lõpus 1960.ndate alguses USA-s ja Lääne-Euroopas. e uus antikunst. Vastandus sel ajal edukale abstraktsele ekspressionismile. Marcel Duchamp'i pärandi taasavastamine. JASPER JOHNS, USA lippude seeria; Pronksi valatud kaks õllepurki. ROBERT
KUNSTIOLÜMPIAAD MÕISTED Akvarell vesivärv Akrüül paksu konsistensiga vesi lahustuv, kuivades veekindel Guass Paksu konsistendiga vesi lahustuv,kuivades ei ole veekindel Pigment värvitooni andja Palett värvialus,värvide valik töös Toon heledus-tumedus aste värvis Natüürmort vaikelu,esemeline kunstiteos Portree inimest kujutav näopilt Profiil külgvaade abloon Vorm või mudel mille järgi tehakse piirjoon rift kirjastiil Ornament sümeetriall põhinev pinna kujutis Esiplaan asetseb esiplaanil Horisont sil...
Tacoma Narrows varises kokku 7. novembril 1940, kui tuulepuhangud olid kuni 70 km/h See on näide, mis juhtub siis kui arhitekti ei arvesta või ei oska arvestada looduse mõjusid.Tacoma sild ehitati ümber ja avati uuesti 1950. aastal. Teine Tacoma sild on oma eelkäijast 60 korda jäigem. Lisa : Joonis Joonis 1. Aplituut on maksimaalne hälve Võnkeamplituut - Xo Xo Xo Lisa : Koomiks resonantsi kohta Kasutatud kirjandus: http://www.abiks.pri.ee http://www.et.wikipedia.org http://www.keskkonnatehnika.ee Peil, I (2001) Füüsika X klassile I osa, Koolibri, Tallinn
proportsioonid. Inimene tegevuses. Inimese, looduse ja tehisvormide suhe. Visandamine. Varju tekkimine. Langev vari. VÄRVI-, KOMPOSITSIOONI- JA PERSPEKTIIVIÕPETUS (osakaal tasemetööst ca 20%) Värviring. Värvide segamine . Ühe värvi erinevad toonid (nt kollakas-, sinakas-, pruunikasroheline). Perspektiiv. Pöördja kandiliste kehade kujutamine ruumiliselt. VESTLUSED KUNSTIST (Osakaal tasemetööst ca 16%) Kunstiliigid (arhitektuur, skulptuur, maal, graafika, tarbekunst). Koomiks, reklaam, logo, karikatuur. Rahvakunst. Kunsti väljendusvahendid (punkt, joon, pind, värv jne). Kunstimälestised. DISAIN (osakaal tasemetööst ca 16 %) Kombinatoorika geomeetrilistest elementidest ruumis ja tasapinnal. Pinnalaotus pakendi või maketi jaoks. FUNKTSIONAALNE LUGEMISOSKUS (osakaal tasemetööst ca 15%) Tekstist arusaamine. KUNSTIALASED MÕISTED (Seotud kõigi eelnevate komponentidega) Kunstialaste mõistete kasutamisoskus..
mõju, meediatarbijate mõju. Fakt on tõsiasi, arvamus aga mõte, seisukoht või hinnang, millegi kohta. Meedia kanalid: elektrooniline meedia ja trükimeedia. Meeida zanrid: sisu järgi saab liigitada zanrideks, pidades silmas teksti loomise eesmärki. Tõsiasju rõhutavad: uudis, reportaaz, olemuslugu, intervjuu. Arvamust rõhutavad: juhtkiri, kolumn, repliik, essee. Fantaasiat rõhutavad: teleseriaal, telemäng, kuuldemäng, koomiks. Uudisväärtuste põhikriteeriumid: tugev mõju lugejate elule, sündmus on ebatavaline või ootamatu, sündmuses on tugev konflikt. Meediaeetika reeglid: erapooletus, sõltumatus, tasakaalustatus, kõigi tähtsate faktide esitamine, materjali kontrollimine, oma arvamuse välistamine. Pseudouudiste peamised tekkepõhjused: omanike survel, persoonidele, kes kord juba lehes olnud, keerulised sündmused. Uudislugu: sündmuse värskus, sündmuse mõju lugejatele, sündmuse geograafiline lähedus
ehk kaadri vaheldumise sagedus, millest piisab sujuva liikumise tajumiseks keskmise inimene poolt on 16 kaadrit sekundis (frames per second ehk fps). Kinofilmides kasutatakse kiirust 24 kaadrit sekundis, mis tagab täielikult sujuva liikumise. Arvutianimatsiooni puhul kasutatakse sageli poolt kinofilmi kaadrisagedust, ehk siis 12 fps. Mitmete ekspertide hinnangul on parim kompromiss sujuvuse ja loodavate kaadrite arvu vahel 15 fps. Animatsiooni ajalugu Animatsiooni eelkäija on koomiks, mille eellugu läheb tagasi aega umbes 2000 e.k.r. kui Egiptuses maaliti seinale kahte maadlejat järjest erinevates poosides ning nii mitmele reale. Liikumise tunnet on püütud edasi anda veelgi varem, juba 15000 13000 ekr, kui koopamaalingutel jäädvustati loomi kaheksa jalaga, mis olid joonistatud liikumise erinevates poosides. Selliseid pilte näeb Lascaux koobastes Prantsusmaal. Tapeedil Bayeux lossis on kujutatud stseenid 1066 aastal toimunud Hastings'i lahingust
Maarja Lepind Kaks õppe-meetodilist näidet Õppemeetod nr.1 Rollimäng + koomiks Teema: Suhtlemisoskus (Kuidas öelda EI ja ennast kehtestada) Sobilik 7.-9. Klassile Kasutust leiab eesti keeles, inimeseõpetuse ja kunsti tunnis. Rollimäng: Kolm õpilast plaanivad koolimaja taha minna väiksemaid õpilasi kiusama ja narrima. Kutsuvad ka sind kaasa. Ütled neile, et sa ei taha minna teisi kiusama ja narrima, sest see on vale. . Noorukid hakkavad naerma ja narrivad ka teada, mitte nende mõttega kaasa mineku eest
Algriim - alliteratsioonil ja assonantsil põhinev kokkukõla Näit. Kana kaagutas laudas ja imik istus köögis. Alliteratsioon - kaashäälikuline algriim Näit. Kutsu klähvis kodus kuudis. Antonüümid - vastandsõnad Näit. Kuum – külm Arhaism – vanapärane, nüüdiskeelest kõrvsalejäänud keelend Näit. Isepäinis ilus oli sõit Varssavisse. Assonants – täishäälikuline algriim Näit. Ilves istus oksal. Ballaad - lüroeepiline teos Näit. Tuntud ballaadimeistrid venelane Aleksandr Puškin; eestalsed Jakob Tamm ,,Orjakivi“ ja Marie Under ,,Õnnevarjutus“ Dialoog - kahekõne Näit. Intervjuu, vestlus. Draama – tõsise sisuga näidend Näit. Kuulsad draamakirjanikud venelane Anton Tšehhov; eestlased Eduard Vilde ,, Tabamata ime“ , Anton Hansen Tammsaare ,,Kuningal on külm“,August Kitzberg ,, Tuulte pöörises“ ja Juhan Smuul ,,Lea“. Draamakirjandus - üks kirjanduse põhiliikidest Näit. Tähtsamad dramaatikažanrid on tragöödia, komöödia ja draama. Eepika – üks kirjandu...
Eraõiguslikud- piirkond: regionaalsed- raadio Elmar, Star FM ; Lokaalsed Kuma Raadio Paides, Raadio Kadi Kuressaares Televisoon Avalikõiguslikud- ETV, ETV2 Eraõiguslikud- Kanal 2, TV3, TV6 12. Meediazanrid ja mille alusel liigitatakse (tabel) (TERA) Tõsiasju rõhutavad:Uudis, reportaaz, intervjuu Arvamust rõhutavad: juhtkiri, kolumn, repliik, karikatuur, essee, väitlussaated, arutlussaated Fantaasiat rõhutavad: teleseriaal, telemäng, kuuldemäng, koomiks, järeljutt, följeton 13. PABERLEHT ja VEEBILEHT (TERA) Online- kõik on segamini, tähelepanu illustreeritusel. Saab kommnteerida Leht-kõik järjestatult, tähelepanu pööratud kõige info ära mahutamisele 14. Arvamuslugu ülesanne, zanrid (TERA) Eesmärk- on aidata lugejail kujundada oma arvamust päevaprobleemide kohta ning määratleda väljaande toon ja seisukoht ühtedes või teistes küsimustes
- Tuntumad kirikud: Itaalias pisa ; veneetsias san marco ; prantsusmaal cluny (pole säilinud, kunagi kõige suurem) ; saksamaal worms ; eestis valjala kirik. - Sammaste kapiteelid hästi lihtsad, inimene väga valede proportsioonidega (pea ja käed suured, keha väike). Portaali ava peal kristus ja evangelistid. Kiriku fassaadil ka kuradid kujutatud. - Maalikunst: bayeux vaip 70m pikk 50cm kõrge, vanaaegne koomiks, räägib inglismaa kuninga Williami saamise loo kuningaks. Tikitud villaste niitidega. Gooti stiil - Hiiglaslikud kirikud - Tallinn -> gooti linn (kitsad tänavad, müür, keskel suur väljak, gildihooned) majadel väiksed aknad. - Tähtsaim tunnus: TERAV KAAR - Põhiplaan on sama, mis romaani stiilil. - Vanim gooti kirik pariisi äärelinnas: st. Denis (prantsuse kuningate matuse paik)
või teema portaalid (mure) · Ajaveebid - blogid 12. Meediazanrid ja mille alusel liigitatakse (tabel) · Tõsiasju rõhutavad reportaaz, olemuslugu, intervjuu jne · Arvamust rõhutavad juhtkiri (e päevakajaline uudis), arvamuslugu, kommentaar, portree, arutlussaated, karikatuur, väitlussaated, essee jne · Fantaasiat rõhutavad teleseriaal, telemäng, koomiks, järjejutt jne 13. PABERLEHT ja VEEBILEHT (TERA) Paberleht kõvad uudised ees pool, pehmed taga, tähtsuse järjekorras üldjuhul järjestatud Veebileht uudised on segamini, rohkem reklaami, uudised on uuemad, saab kommenteerida 14. Arvamuslugu ülesanne, zanrid Arvamuslugu edastab kirjutaja enda seisukohti ja arvamust. Alaliigid: · juhkiri · kolumn · karikatuur · lugejakiri · küsitlus · portree
Tähtsamad liigid on küla-, töö- ja sõjalaulud. AJAKIRJANDUS Uudis See on lühike laadilt jutustav tekst, mille eesmärk on teate (uudise) edastamine. Avalik kiri Avalikud kirjad ei ole mõeldud ühele kindlale lugejale, vaid on kirjutatud paljudele. Intervjuu Intervjuu ehk usutlus Reportaaz Jutustab-kirjeldav ajakirjanduszanr, Selle eesmärk on jutustada mingist sündmusest. Arvustus Arvustus ehk retsensioon Koomiks Tõemeelne humoristlik või seikluslik, napi teksti või tekstita jutustav pildirida. Kasutatud kirjndus: 8. klassi kirjanduse õpik
"Kuidas jäljetult kaduda, nii et sind kunagi ei leita" Sara Nickerson Tegelased: Sophie (7aastane tütar), Margret (12 aastane tütar), Lizzie (tüdrukute ema), salapärane rott Kirjeldus: See on põnevusjutt ja samal ajal mõtlemapanev lugu saatusest ja juhusest, kinnisideedest ja emotsionaalsest distantseerumisest, inimestest, kes tunnevad end teiste poolt äratõugatuina, kuna nad on "teistsugused"; ja sellest, et tegelikkus võib olla kummalisem kui raamatute väljamõeldud maailm. Nii siis see raamat räägib peategelasest, 12- aastasest tüdrukust nimega Margaret. Tema elu on muutunud hetkest, 4- aastat tagasi, mil ta isa kummalisel kombel uppus. Sellest ajast peale on tema ema endasse tõmbunud,üksik, ahelsuitsetaja. Tal on ka väike 7- aastane õde, kes käib talle tiht närvidele. Muidu on selle pere elu üksluine ja igav. Kuni üh...
Roy Lichtensteini jaoks oli töö „Look Mickey“ sild abstraktse ekspressionismi ja popkunsti vahel, see oli tema esimene katsetus sellises stiilis töö valmistamisel. Eelnvalt oli ta viljelenud „comic stip“ popkunsti, selline „Look Mickey“ katsetus oli jällegi väike samm eelnevast tööst edasi. „Look Mickey“ nagu ka mõned teised Roy Lichtensteini teosed olid põhimõttelised koopiad mõnest teiste valmistatud asjast (nt koomiks, nätsupaber, teise kunstniku maal), kuid tema muutis neid värvidega ning tõi sisu rohkem välja ning realistlikumaks. „Look Mickey“ idee toimis suurepäraselt ja nii saidki Lichtensteini firmamärgiks koomiksite pildid ja nende rasterdatud pind. „Look Mickey“ teos oligi läbimurre tema elus, sellest saigi tema üks tähtsamaid teoseid, mis mõjutas inimesi. Popkunst sai tõelise hoo sisse ning andis edasi tarbijaliku ühiskonda
1. Mis on meedia? Meedia on trükitud ja elektroonilised sidevahendid (tv, ajakiri), mille abil info edastatakse ja vastu võetakse. Samuti on meedia sisu (lood, fotod, filmid) 2. Mis roll on meedial ühiskonnas? Meedia edastab, vahendab infot, meelelahutust, sotsiaalne sidusus. 3. Mis on meedia eesmärk? Edastada ja vahendada infot, meelelahutust. *Avalikkuse loomine.- muudab ühiskondlikud huvid ja poliitilised otsused läbipaistvaks, võimaldades sedasi kujuneda avalikul arvamusel. * Kriitika ja kontroll.- ajakirjandusväljaanded kontrollivad kriitiliselt võimuasutuste tegevust. *Lõiming ja ühiskonnastamine- peegeldab ühiskonna norme, väärtushoiakuid ja käitumisviise, aidates sellega inimestel sotsiaalsesse keskkonda lülituda. *Kultuur ja haridus- vahendab kunsti ja kultuuri. *Meelelahutus- kasut. lõõgastusesk ja vaba aja loovaks veetmiseks. (paljudele tähtsaim). 4. Kas meedia on objektiivne? (ehk, kas meedia edastab ta tegelikku pilti...
Praegune "Kalevala" kujunes järk-järgult. Esimest korda ilmus värssteos 28. veebruaril 1835. Selles eeposes on 31 runo. Lönnrot aga tegi veel rahvaluulekogumise reise ja aastal 1849 avaldas ta uue "Kalevala", milles on juba 50 runo. "Kalevala" põhjal on koostatud palju väljaandeid, muuhulgas ka koolidele. "Kalevalast" innustatuna on kirjutatud lasteraamatuid, nagu Mauri Kunnase "Koerte Kalevala", Kirsti Mäkineni "Soome laste Kalevala" ja näiteks Piilupart Donaldi koomiks "Sampo saladus". 5. EESTLASTE EEPOSE ÜLESEHITUSEST JA VALMIMISEST (Vastuse sain Wikipeediast). Kalevipoeg on sarnane Kalevala tegelasele Kalevala Lemminkäinenile, kellel olid samad seiklused. (Näiteks lugu mõõgast, Soome sepast ja teised). Kalevipoja muistendid koos regivärsiliste rahvalauludega olid Friedrich Robert Faehlmannile ja Friedrich Reinhold Kreutzwaldile kirjutasid eepose "Kalevipoeg". Eepos on kokku pandud
Lugeja selle mõistmiseks peab tundma erinevaid süsteeme, nt keelt, luuletuses mainitud taimi vms. Miks on kirjandusteose vorm oluline? Vormi järgi jagatakse kirjandust nö kõrgematesse ja madalamatesse zanritesse. Näiteks: luuletustel on oma kindel väline vorm, mille järgi me nad ära tunneme; luuletusel on ka sisemine struktuur, enamasti kuulub luuletus ilukirjanduse alla. Koomiksil on ka oma kindel väline vorm, koomiks liigitatakse madalamate zanrite alla. See, mida autor on tegelikult tahtnud tekstiga öelda, ei pruugi vastata sellele, mida lugeja konkreetses ajahetkes tekstist mõistab. 1 Milliste teiste distsipliinide uurimistulemusi ja võtteid kasutab kirjandusteadus? Kirjandusteadus ja lingvistika, kirjandus kui sõnakunst, Kirjandus ja ajalugu, Kirjandus ja kunst
Newman 1950-51 Villem de Kooning USA neodada ja popkunst: Mäss varasema põlvkonna (abstraktsete ekspressionistide) ja Greenbergi kõrge kunstimudeli vastu. Robert Rauschenberg ,,Voodi" 1955. Üleminek abstr.ekspr. popkunstile- ülemine pool abstraktne, alumine ready-made. Richard Hamilton ,,Mis on see, mis teeb meie kodud nii teistsuguseks, nii külgetõmbavaks" Kollaaz 1956. Kujutab USA hüvede loetelu (Ford, meelelahutus, koomiks jne). Andy Warhol ,,Marilyn" siiditrükk 1962 A.Warhol ,,Campbell´s soup" Roy Lichtenstein ,,Uppuv tüdruk" Claes Oldenburg ,,Free" 4. Popkunst USA-s ja selle paralleelnähtused Euroopa maades. 1960-1970-ndad. The Beatles Richard Hamilton ,,Mis on see, mis teeb meie kodud nii teistsuguseks, nii külgetõmbavaks" Kollaaz 1956. Kujutab USA hüvede loetelu (Ford, meelelahutus, koomiks jne).
juurde tõstmisega ja alustab: "Proua, te ole...!" Kaugemale ta ei saa, sest teda katkestab kriiskav hääl: "Selgitage palun mulle, mida teeb see post siin keset tööpäeva?" "Teie olite süüdi!" karjub juht jalakäijale, kelle peaaegu alla oleks ajanud. "Ma sõidan autoga juba 15 aastat ning pole iial avariisse sattunud!" "Häh!" on põlastav vastus. "Mina olen jalakäija juba 40 aastat!" Koomiks Kasutatud kirjandus 1. http://www.autonet.ee/liikluseeskiri.php 2. http://www.delfi.ee/ 3. http://www.livingstreetswirralchester.org.uk/resources.htm 4. http://www.folklore.ee/~liisi/o2/ 5. http://www.myuniversecomic.com/comics/13-pedestrian
sajandi alguses kino rohkem kui kümme korda aastas. TALLINNA KINO KOSMOS : Kino kosmos on väike panoraam kino tallinna kesklinnas, aadressil Pärnu maantee 45. Kino avati 10. Märtsil 1964. hoone arhitekt on Ilmar Laasi. Kosmose ligi 1000 inimest mahutav kinosaal on tänini Eestis olev kõige suurem kinosaal. 1979 aastal vähendati suure saali iste kohti 737-le ja ehitati ka väike saal. Kino järgi on nimetatud Kosmose bussi- ja trammipeatus. Samuti sai kino järgi nime Alari Pikkoraineni koomiks ,, Kosmosemutid". FILMIFESTIVALID : Kino alla ei käi ainult need filmid mida me mingis kindlas majas näema ja mida saab alati uuesti vaatama minna. On olemas ka erinevaid filmifestivale milles osalevad isegi paremad filmid kui tava kinodes. Eesti tuntuim on PÖFF ehk pimedate ööde filmifestival. Selle alla läheb ka just film kus on just meie vanuse grupile sobilikud filmid. SOLARIS KINO: Solarise kino avati koos Solarise keskusega paari aasta eest. Ja kuna on teada
Väga levinud väljend on "kollane ajakirjandus". See käib ajalehtede kohta, mis kasutavad oma trükiarvu suurendamiseks kõmu ja uudiste väänamist. Sõnapaar on pärit eelmisest sajandivahetusest, kui pressimagnaatide Joseph Pulitzeri ja William Randolph Hearsti ajalehed "New York World" ja "New York Journal American" teineteist vahel väljamõeldud sensatsioonidega üle trumpasid, eriti Hispaania-USA sõja ajal. Mõlemas võistlevas lehes ilmus koomiks "The Yellow Kid", misstõttu said ajalehed rahva seas hüüdnimeks "kollase põngerja ajalehed" ehk "kollased lehed". 20. sajandil sai kollane taas väljaaarvamise värviks nagu ta oli olnud renessansi ajastul. Juudid pidid natsi Saksamaal endale kollaseid kolmnurki Taaveti tähtedega rõivaste peale õmblema. Kollast hinnati 20. sajandil kõige rohkem tema visuaalse nähtavuse tõttu. Hädaabisõidukid olid mõnda aega punase asemel kollased ja neeonsildid olid samuti kollased kõige rohkem
A buklett voldik aaria - üksiklaul ooperis burger - hamburger aasiv - heatahtlikult pilkav busmanid - Lõuna-Aafrikas elav rahvas abiturient - gümnaasiumi lõppklassi õpilane bänd - ansambel absoluutne - täielik büroo kontor adjektiiv - omadussõna D adresseerima - aadressi järgi saatma daalia - ilutaim (jorjen) aduma - mõistma, taipama daam - proua adverb - määrsõna debatt - vaidlus, arutelu agressiivne - ründav, vallutushimuline defekt - viga agu - koidueelne hämarus dekoratsioon - kaunistus, kujundus aimama - ette tundma, vaistlikult arvama demonstratsioon - meeleavaldus; akaatsia - troopiline põõsas või puu väljakutsuv käitumine, selgitav näitamine alasi...
huvitavalt teaduse saavutusi. Proosa - sidumata kõne, luulele vastanduv sõnakunsti valdkond Publitsistika - üks kirjanduse põhiliike teaduskirjanduse ja ilukirjanduse kõrval. Publitsistika vahendab arvamusi, aateid ja ideoloogiaid. Tekstides arutletakse inimese ja ühiskonna probleemide üle. Arenenud publitsistika on demokraatliku riigi tunnus. Publitsistlikud tekstid on näiteks uudis, artikkel, intervjuu, reportaaz, koomiks. Puänt - üllatav kuid loogiline novelli, anekdoodi, epigrammi ja soneti lõpplahendus. Rahvalaul - seotud kõnes rahvaluuleteos, mida esitatakse lauldes või laulvalt kõneldes. Eesti rahvalaul jaguneb vanaks ehk regivärsiliseks ja uueks ehk lõppriimiliseks rahvalauluks. Rahvaluule - folkloor; rahva suuline sõnalooming, mis jaguneb rahvalaulud (regivärsilised ja riimilised), rahvajutud (muinasjutud, muistendid, naljandid, pajatused) ja rahvaluule
tema noor poeg koos koomiksiraamatuga ja palus, et muutaks tema raamatut naljakaks. Roy vaatas pilte ja arvas suurendada neid tohutu proportsioonides. Siis ta hakkas looma oma maalid, mida seejärel sai laia populaarsuse. Koomiks või tema üksikud osad kasvanud aegadel nii, et sa ei saanud aru, mis seal. Midagi enamat kui ainult abstraktsioon. "Ma olen selle kunsti poolt, mis ei istu tema viiel punktil kusagil muuseumis. Ma olen selle kunsti poolt, mis kasvab ja ei kahtlusta ise, et see on kunst üldse... ma olen selle kunsti poolt, mis on segatud igapäevaelu jamaga ja kasvab veel ülesse, "- ütleb Lichtenstein. Teisel versioonil Pop Art alguse pani Richard Hamiltoni kollaaz nimetusega "Mida
päritolu poolest olla põlissõna (lõhn, puu, mäe/stik, ema/puhk/us) või laensõna (saabas, post, riis, tass, rist). Omasõnad moodustavad keele omasõnavara. Selleks et laenkeelend meile omasemaks saaks, ta tihtipeale mugandatakse, st kohandatakse eesti keele struktuurile (hääldusele, muutmisele jm) vastavamaks. Nt vn > bagaaz > pagas, pr courier > kurjer > kuller, ld vacuum > vaakuum > vaakum, pr ruche > rüüs > rüüs, ingl hobby > hobi, ingl comics > koomiks. Omasõnus ei saa esineda võõrsõnatähed. Seepärast vanades laenudes asendab f-i hv, tähti s, z, z aga s. Näiteid: alamsaksa Kofe(e) > kohv, ülemsaksa Schinken > sink, ülemsaksa Zichorie > sigur, pr gendarme [z-] > sandarm (z-st on saanud s ka eeltoodud näiteis pagas ja rüüs). 7. Põhi , üld ja oskus sõnavara Põhisõnavara selle moodustavad keele kõige sagedamini tarvitatavad ja vajalikumad sõnad. Nt: olema, ja, tema ,see, et jne..
Giorgio Armani Giorgio Armani (sündinud 11. juulil 1934 Piacenzas Emilia-Romagnas Itaalias) on itaalia moelooja. Eriti tuntud on tema loodud meesterõivad. Ta on töötanud La Rinascenta kaubamajas aknapesijana, disainerina Vino Cerutti moemajas. Pärast natukest aega Vino Cerutti juures töötamist lahkus ta, et saada vabakutseliseks moedisaineriks.1974.aastal asutas ta koos oma partneri Sergio Galeottiga Giorgio Armani S.p.A. Ta õde Rosanna Armani liitus tema firmaga. Giorgio oli ka tuntud kui Rahvusvahelise Milano Jalgpalli Klubi fännina. Ta on Milano korvpalli tiimi president. Tänapäeval on ta tuntud kui rätsepp.Ta saavutas rahvusvahelise läbimurde tehes riideid kuulsatele Hollywoodi nimedele ja Richard Gerile. 2007.aasta jaanuaris sai Armani maailma esimeseks disaineriks kes tõi Internetti trendimoe moeshow. Tema erinevaid kollektsioone: · Armani Exchange · Armani Jeans · Armani Casa · Arma...
väga sarnane tegelikuga, ent ei pea olema, kusjuures just noored katsetavad oma identiteediga üsna palju. Paljude noorte jaoks on online-sisu loomine ja võrgustikes viibimine lahutamatu vahend oma identiteedi haldamisel, elustiili ja sotsiaalsete suhete järgimisel. [4] Nagu mainitud, pole virtuaalse identiteedi loomine pole sageli üks-üheses vastavuses reaalses elus oleva identiteediga. Seda illustreerib väga hästi Peter Steineri koomiks, milles ta väidab järgmist: ,,On the internet, nobody knows you're a dog" (i.k. internetis ei tea keegi, et sa oled koer), ehk internetis võib igaüks olla anonüümne ning luua ise oma virtuaalne identiteet sellisena, nagu ta ise tahab. Alustades nime ja kasutajatunnuse väljamõtlemisest kuni pseudohobide, huvialade ja muu taoliseni. Huvitav on seejuures boydi uurimus kus ta uuris portaali Friendster ning jagas suhtlusportaalide kasutajad neljaks
Müüt Müüt on pärimuslugu, mis räägib maailma loomisest, erinevate loodusnähtuste tekkest, jumalatest, iidsetest kangelastest ning paljudest üleloomulikest olenditest. On olemas loomismüüdid, kangelasmüüdid, tänapäevamüüdid. Loomismüüdid räägivad elu ja maailma tekkimisest. Igal rahval on omalaadne lugu. Paljude rahvaste maailma loomise müüt on seotud uskumusega. Kangelasmüüdid räägivad muinasrahvaste kangelastest nagu näiteks ,,Kalevipoeg" jt. Tänapäevamüüdid, mis on varieeritud ja tänapäevastatud iidsed müüdid. Üks ehe näide on Andrus Kivirähki raamt "Rehepapp"-selles raamatus on kirjeldatud eestlaste elu ülemöödunud sajandil. Tänapäevamüüt tõuseb esile semioloogiast: viimane lubab kindlaks teha müütilist ümberpööra, tükeldades sõnumi kaheks semantiliseks süsteemiks:konnotatiivseks, mille tähistatav on ideoloogiline ja denotatiiveks, mille funktsioon on loomulikustada klassilist kuuluvust. Sõna müüt tule...
vutt `jalgpall' (inglise). Sõnavara päritolu. Põlis, laen ja tehissõnad Teisest keelest vahetult, ilma kolmanda keele abita laenatud keelendid on otselaenud. Eeltoodud päritolurühmade näited olidki otselaenud. Peale nende on eesti keeles rohkesti otselaene (peale nimetatud vuti) veel inglise keelest ja nende arv paistab praegu kiiresti kasvavat: bagi, beebi, bitt, bokserid, broiler, disain, dziinid, finis, kantri, kart, kikkpoks, koomiks, lift, luuser, meik, miiting, mikser, motell, poks, pubi, rokk, räpp, soul, sport, start, tennis, tiim, veeb jt. Teisest keelest mingi kolmanda keele (vahenduskeele) vahendusel laenatud keelendid on kaudlaenud. Nt admiral < sks Admiral < pr a(d)miral < ar emiralbahr (admirali oleme laenanud araabia keelest prantsuse ja saksa keele vahendusel). Araabia keel on lähtekeeleks olnud veel järgmistel eesti keelde jõudnud kaudlaenudel: algebra, alkeemia, alkohol, alkoov, aprikoos,
millest, kuid mitte mehest Mõnikord lisatakse mõlema naise nime nimetamise nõude. Umbes pooled kõikidest filmidest vastavad nendele nõuetele vastavalt kasutaja poolt redigeeritavatele andmebaasidele ja meediatööstuse ajakirjandusele. Katset kasutatakse naiste aktiivse esinemise indikaatorina filmides ja muus ilukirjanduses ning tähelepanu juhtimiseks soolisele ebavõrdsusele ilukirjanduses. Bechdeli sõnul pidi algne koomiks olema “väike lesbi-nali alternatiivses feministlikus ajalehes”, kuid hiljem muutus selle mote teistele ning seda kirjeldati kui standardit, mille järgi feministlikud kriitikud hindavad televiisorit, filme, raamatuid ja muud. • Esimese laine feminism – naiste organiseerumise algus ja võitlus kodanikuvabaduse eest 18-20 saj. Selle algust tähistab Mary Wollstonecrafti raamatu ilmumine, milles ta isiklike läbielauste põhjal kirjeldab 18
liialdamine, mingite nähtuste ootamatu kõrvutamine või loogikavastane ühendamine jmt. Koomilisel on mitmekesised avaldumisvormid jantlikust jämekoomikast (veiderdamine) kuni vaimuka sõnakoomikani (kalambuur) ja leebest huumorist pilkeni (satiir, iroonia, sarkasm). Näiteks Eduard Vilde (18651933) komöödia "Pisuhänd" peategelane Tiit Piibeleht. koomiks tõsimeelne, humoristlik või seikluslik, napi teksti või tekstita jutustav pildirida. Koomiks sündis 1890. aastatel Ameerikas. Esimene koomiks kandis pealkirja "Kollane põngerjas" (1835), sellest tuli hiljem ka "kollase ajakirjanduse" mõiste. Algselt oli koomiks vaid ajakirjanduslik zanr. Need ilmusid järgnevana läbi mitme lehenumbri. Nii püüti muuta ajalehte köitvamaks ja suurendada lugejaskonda. 20. sajandi algul sai koomiks klassikalise vormi, mida iseloomustavad traditsioonilised tegelased, pildiline esitusviis ja tekst. 1930. aastatel muutusid koomiksid
LASTEKIRJANDUS. SHHI.02.025. EKSAMIKÜSIMUSED. Definitsioonid aimekirjandus- populaarteaduslik kirjandus e teabekirjandus. Kirjandus, mis tutvustab üldarusaadavalt ja huvitavalt teaduse saavatusi ning probleeme. alltekst- kirjanduslikus tekstis sisalduv varjatud, juurdemõeldav, nn ridadevaheline mõte. Allteksti mõistab vaid asjasse pühendunud lugeja. Ka lastekirjandus sisaldab allteksti, mida tänane lugeja enamasti selgituseta ei mõista. autoriraamat- raamat, mille teksti ja illustratsioonid on loonud üks ja sama isik. Levinuim mudel on kunstnikust kirjanikuks (Edgar Valter, Piret Raud). ballaad- Dramaatiliste elementidega lüroeepiline luuletus, mida on sageli ette kantud lauludes. Kujutatakse ebatavalisi, traagilisi või heroilisi sündmusi, ainet leitakse ajaloost (müütidest, muistenditest, legendidest). Keskendub ühele dramaatilisele ja pingestatud sündmusele, on emotsionaalne, sünge, tihti traagilise lõpuga. Nt: Ellen Niit, Marie Under...
südamelt 1933, Mureliku suuga 1942 (kolmanda perioodi algus, üleminekukogu), Sädemeid tuhas 1954, Ääremail 1963 (ilmunud Rootsis, pagulasmeeleolud ja eleegilised toonid tugevnevad). 4. Eesti proosa põhisuundumusi ja autoreid 191728. Psühholoogiline proosa: Autorid: Hindrey kasvab välja orgaaniliselt varajasest realismist, sai tuntuks följetonina, karikaturistina, lastekirjanikuna. Lõhkiläinud kolumats lastekirjanduse klassikaline koomiks. Hindery II tulek kirjandusse toimub 1920ndatel aastatel, hakkab kirjutama ajakirjandusele meelelahutuskirjandust ja teenima raha. III saagumine kirjandusse 1929 aastal, kui ilmub ta esimene novellikogu, pigem on ta psühholoogiliste novellide meister, aga samas ei saa romaane kõrvale jätta. Draama Eesti draama käekäik seoses teatriga. 20ndatel aastatel võib rääkida ekspressionistlikust või sümbolistlikust teatrist, aga see pole liiga selge.
1 REEGLID, MIDA PÕHIKOOLI LÕPUKS ON VAJA TEADA Eesti keeles: ÕIGEKIRI: Täishäälikud e Kaashäälikud e konsonandid vokaalid, on kõik L, m, n, r, j, v, h, s, k/g, p/b, t/d, f, s, z, z. helilised A, e, i, o, u, õ, ä, ö, ü. Helilised Helitud (h ja s) L, m, n, r, j, v. Võõrhäälikud Sulghäälikud e klusiilid F, s, z, z. k/g, p/b, t/d. Täishäälikuühend e diftong: nt auto. Konsonantühend: nt kosmiline. Sulghäälik e klusiil sõna algul. Nt kaas gaas, paas baas, tuss duss, pall ball, poks boks, kong gong, keiser geiser, toos doos, palett ballett, parkett barett jms. Kaashäälikuühendi õi...
Tähistab lisaks nn vabadele kunstidele (maal, skulptuur,graafika) elektroonilist kunsti, arhitektuuri, disaini, visuaalreklaami, videokunsti. Veel laiemalt haarab ka teatrit ja kino Kujutav kunst ehk figuratiivne kunst on reaalsust, inimesi, objekti, keskkonda kujutav kunst. Mõiste on kohane peamiselt realistliku meetodi või mõõduka vormideformatsiooni puhul ( nt: Mona Lisa) ( Nuttev naine- Picasso) Kaunid kunstid - arhitektuur, disain ,film ja televisioon, fotograafia, kirjandus, koomiks, kujutav kunst, muusika, moekunst, tarbekunst, tants,teater Mis on kunstiteos ? Kunstniku roll/staatus erinevatel aegadel- Antiikajal oli käsitöölise staatus, Renessanssil oli käsitöölise status, hinnati manuaalselt käte osavust. Peeti küll jumalikuks.Tekkis metseenlus- kunsti toetamine. Õpiti meistri käe all. 17,18,19 saj tekivad kunstikoolid, kunstnik õppis koolis ning väljus käsitöölise staatusest. Monet, Van Gogh- hakkasid kunstnikurolli vastu mässama. Sellega seoses
lõppeb eksamiga, kordusküsimused olemas (2 küsimust eksamil) *Random ülespanekud lonegust Gabriel Zaid „Liiga palju raamatuid“ 2013 ajakiri Methis nr 11 – meta-postmodernismist artikkel Urmsas Vadi – mõtestab inimese probleeme, siiras aga teisalt aga siiski veits tühistab seda irooniaga, mängulisusega 3 põhi romaani, kasutasid postmodernismi esteetikat (realismi asemel) Selle eeliseks on kultuurilised vabamad olud, enne oli ju nõukogude tsensuur. Nõukogude kirjakeel oli nö ilus väljendusviis – metafoori,kujundlike rikkus. selle määras tol ajal olev kultuuri eetika.. Mati unt öös on asju peeter sauter indigo jaan undusk kuum Muudatused kirjakeeles: lause muutus lihtsamaks, lühemaks, realistlikumaks. mitte absoluutne muidugi (ei ole ilus-inetu) Autori positsioon/tähendus/idee: varemalt on autor rahva eest kõneleja, keda rahvas usaldab. kes väöjendab tekstis rahva soove jm., nt jaan krossi balthasar russowist raamat, mis samal ajal r...
Eesti keel ja kirjandus 1. Üldalused 1.1. Keele- ja kirjanduspädevus Keele ja kirjanduse valdkonna õppeainete õpetamise eesmärgiks põhikoolis on kujundada õpilastes eakohane keele- ja kirjanduspädevus, see tähendab suutlikkus mõista eakohaseid ilukirjandustekste ja nende osatähtsust Eesti ja maailma kultuuriloos ning tajuda keelt ja kirjandust kui rahvusliku ja iseenda identiteedi alust; keeleteadlikkus ja oskus end vastavalt suhtlussituatsioonile ja keelekasutuseesmärkidele nii suuliselt kui ka kirjalikult väljendada; arusaamine, et lugemine teeb vaimselt rikkamaks. Keele ja kirjanduse õpetamisega taotletakse, et põhikooli lõpuks õpilane: 1) väärtustab keelt kui rahvuskultuuri kandjat ja avaliku suhtluse vahendit; 2) teadvustab keeleoskust õpioskuste alusena ning identiteedi osana; 3) omandab põhiteadmised keelest ja saavutab õigekirjaoskuse; 4) väljendab end selgelt ja asjakohaselt nii suuliseltkui ka kirjalikult, arvesta...
1. Õiguspsühholoogia aine, objekt, meetodid. Õiguspsühholoogia on teadusvaldkond, omaette ajalooga ning välja kujunenud õiguse ja psühholoogia piirimail. Õiguspsühholoogia on psüühika ja õiguse piiri probleemide uurimisest tekkinud teadusharu, st mõlemad distsipliinid püüavad seletada inimeste käitumist, ennustada/prognoosida seda ning ka reguleerida inimkäitumist sotsiaalses keskkonnas. Nende vahel on mitmeid erinevusi, nt: · Õigus rõhutab kindlustunnet psühholoogia tugineb suuresti tõenäosusele; · Õigus tugineb autoriteedile psühholoogia empiiriline; · Õigus põhineb poolte vastandumisel,psühholoogia tugineb ekspereminteerimisele; · Õigus on ettekirjutav psühholoogia kirjeldav; · Õigus on operatiivne psühholoogia akadeemiline. · Õigus on idiograafiline psühholoogia nomoteetiline. Õiguspsühholoogia rakenduskoht on kriminaaljustiitssüsteem. Definitsiooni järgi on riigi kriminaaljustiitssüsteem osa õigu...
ja James Rosenquist. R. Mutt [Marcel Duchamp]. Fontään. Ready- made, 1917 (Alfred Stieglitzi foto) Richard Hamilton Mis on see, mis teeb meie kodud nii teistsuguseks, nii külgetõmbavaks. Kollaaž, 1956 Inglise kunstniku Hamiltoni irooniline kommentaar USA tarbijakultuurile andis kunstinähtusele nime. Väikesemõõduline kollaaž kujutab USA hüvede loetelu: Ford, meelelahutus, koomiks, kaubad jne. Atleet hoiab strateegilises kohas käes hiigellutsukommi lollipop. 4 Popkunst USA-s ja selle paralleelnähtused Euroopa maades. *Pärast II maailmasõda Ameerika Ühendriikides alguse saanud massikultuuri õitseng kestab tänaseni, kuid kindlasti on selle ajaga muutunud populaarkultuuri mõiste. *Ametlikult lõppes sõda 2
Kadri ESTEETIKA · Umberto Eco ,,Ilu ajalugu", ,,Inetuse ajalugu" · Kraavi, J Postmodernismi teooria ja postmodernistlik... · Aastaarvud ega teoste nimed ei mängi rolli eksamil. Tuleb seletada, millal ja kes mida ütles. Põhimõtted. Mis on esteetika (filosoofiline distsipliin)? Märksõnad: ILU, harmoonia, proportsioon, subjektiivne vs objektiivne, isikupära. INETUS. KUNST. MEELELISE TAJU ÕPETUS. Mis on kunst? Mis on kunstiteos? Mida kujutab kujutav kunst? Aisthetikos meeleliseks tajuks võimeline. Esteetika on filosoofiline teadus kunstist, selle suhetest tegelikkusega. Kas kunst kopeerib seda maailma, mida nad enda ümber näevad ja neid emotsioone ja käitumismustreid või on kunst midagi välja mõeldud, midagi, mis loob uusi reaalsusi? Milline on kunsti suhe ümbritsevasse maailma? Kunst on kunstniku eneseväljenduse viis. Kunst tahab maailma muuta, paremaks teha, inimesi muuta. Kunst, mis ürit...
Uurimus Uudised Romaan Õpik Kaart Teletekst Artikkel Interviuu Eepika Käsiraamat Skeem Arvuti Essee Reportaaz Lüürika Reklaam Tabel Internet Artikkel Lüro- eepika Sõnaraamat Diagramm Koomiks Dramaaatika Juhend Grafitid Pilapilt Eeskiri Kuulutus Telefoniraamat Sõiduplaan Spikker Belletristika e
(Lastekirjanduse sõnastik 2006: 65). Antud definitsiooni teisele poolele tulekski edaspidistes uuringutes suuremat tähelepanu pöörata, sest üha valdavamaks muutub visuaalsete tekstide pealetung. Lapsed kasutavad kindla teksti mõtestamise protsessis ohtralt intertekstuaalseid nähtusi, tuginedes eelnevalt tuttavale ilukirjandusele; visuaalsetele tekstidele film, illustratsioon, TV programmid, video, animafilm; popkultuuri tekstidele koomiks, reklaamid ja muusika, tehes seda paljudel tekstilise tegevuse tasanditel nagu süzeekäigud, tegelase motiivid, keel, teemad ja illustratsioonid. (Wilkie-Stibbs 2005: 170) Oluliseks jutuvestjaks on tänapäeval saanud joonisfilm, mis vahendab lapsele müüte, muinasjutte ja lastekirjanduse klassikat inimese ja raamatu asemel. Visuaalsed tekstid saavad lastele kirjaliku teksti mõtestamisel üha tähtsamaks.
Teaduskirjandus Publitsistika Tarbetekstid Graafilised Elektroonilised väitkirjand (ajakirjandus) eeskirjad tekstid tekstid artikkel uudis päevik kaardid telekas essee kuulutus juhised gloobus internet uurimustöö reklaam spikker skeemid arvuti referaat artikkel reklaam plakatid telefon koomiks kuulutused e. grafiti reportaaz fisid tatoveering kiri kujundatud tekstid Ilukirjandus ehk belletristika (kirjandus kui kunst) I Eepika ehk proosa 1)Rahvaluule muinasjutud - " 3põrsakest" muistendid ehk müüdid - Suur Tõll naljandid - "Peremees ja sulane" Leida Tiagme anekdoot mõistatused vanasõnad( lühike, terviklik, hinnanguline ja kujundlik ütlus) - Pill tuleb pika ilu peale
llukirjandus Uurimus Uudised Romaan Õpik Kaart Teletekst Essee Intervjuu Eepika Käsiraamat Tabel Internet Artikkel Reportaaz Lüürika Reklaam Diagramm Arvuti Artikkel Lüroeepika Sõnaraamat Grafiti Koomiks Dramaatika Juhend Eeskiri Skeem Pilapilt Kuulutus Telefoniraamat Sõiduplaan Spikker Belletristika e. Ilukirjandus Eepika e. Proosa Lüroeepika Lüürika e. Luule Dramaatika e.
Artikkel Artikkel Eepika Õpik Skeem Arvuti Uurimustöö Intervjuu Lüürika Teatmeteos Diagramm Mobiiltelefon Referaat Reportaaz Dramaatika Eeskiri Joonised Teletekst Diplomitöö Kiri Lüro-eepika Käskkiri Graafik Reklaam Essee Koomiks Seadustik Kaardid Pilapilt ehk karikatuur Reklaam Gloobus Uudis Vihikt Kalender Konspekt Ilukirjandus ehk Belletristika
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
