• 1920 „Verivalla“ • 1923 „Pärisosa“ • varjutatud sõjakoledustest • armastus ja loodus taha plaanil • ekspessionistlikum • palju piibli motiive „Ema piibel“ 3. Kõrgaeg • 1927 „Hääl varjust“ • 1928 „Rõõm ühest ilusast päevast“ - „Ahastaja“, „Laule lindudest“, „Suudlus“ • sisemonoloogid, realistlikud kujutluspildid • 1929 Ballaadide kogum „Õnnevarjutus“ - „Rändav järv“, „Lapse hukkaja“ • armastuse ja õnne võimalikkus 4. 30. ndad • Suhteliselt tagasihoidlik • 1930 „Lageda taeva all“ - „Õnne varas“, „Sant“ • 1935 „Kivi südamelt“ - „Üksteisest pimesi mööda käime“ • palju seoseid kunstiga
USULINE TERRORISM Essee ,,Terrorism on jõu või vägivalla ebaseaduslik kasutamine isikute või vara vastu, et hirmutada või sundida valitsust, tsiviilelanikkonda või mingit osa sellest saavutamaks poliitilisi või ühiskondlikke eesmärke." Föderaalne Juurdlusbüroo Kui mõtlen terrorismile, ilmuvad silme ette kujutluspildid valge turbaniga, habemega tõmmud islamiusulised mehed, kes pommidega nii ennast kui ka teisi süütuid inimesi tapavad. Sellised kujutluspildid on tekkinud meedia mõjutuste tõttu ning ma ei ole kunagi mõelnud sügavamate põhjuste ega terrorismi olemuse peale. Nüüd on aeg muuta enda maailmapilt avaramaks ja arutleda, mis on tegelikult minu jaoks usulise terrorismi olemus. Kuna terrorismi all mõeldakse tihti islamiusuliste korraldatud rünnakuid, tekib küsimus kas
Puuduvad ,,naisluule" teemad, nagu armastus ja tundelisus hilisemal perioodil luule napp, range, üleolev, irooniline ja skeptiline (nt. ,,Korallid Emajões") esimesed süngetoonilised ja realistlikud linnaluuletused (nt."Puust palitu") Looming sõjaaja luule ainestik Eesti küla ja maaelust, luule sõnastatud rahvaluulelähedase kujundlikkusega 1960datel arupidavad mõtteluuletused (nt. ,,Tähetund" ja ,,Jälle ja jälle"), valitsevaks mälestus ja kujutluspildid lapsepõlvekodust (nt."Tulipunane vihmavari") Betti Alver on eesti luule meisterlikumaid sõna ja vormikasutajaid. Click to edit Master text styles Click to edit Master text styles Second level Second level Third level Third level Fourth level
Ummissilmi läks ta: tee on lõpuks sama ! Kuhu välja viib, see oli talle kama. Karjalapsed tee peal vilkalt vilet lasid, veisekarjad vaikselt kelli kõlistasid. /- - -/ Huvitavad väljendid/ kujundid : hulkuv kallim, närtsiv armsam, ummisilmi . Sõnum/ mõte : "Autor " jätab oma armsamaga hüvasti, enne teele minekut. Nad mõlemad soovivad, et nad üksteise peale mõtleksid. Mõtted/ kujutluspildid : kahe üksteisele väga kalli inimese lahkuminek , tekitas sünge ja morni tunde. Silme ette tuli pilk, kus üksik rändur kuskil teel tormi käes kurvalt kindla sihita eksleb. Kasutatud kirjandus · Talvet, J. Maailmakirjandus II. Tallinn, 1999. · Petöfi, S. Sangar Janos. Tallinn, 1973. · Vikipeedia. Sandor Petöfi. http://et.wikipedia.org/wiki/S %C3%A1ndor_Pet%C5%91fi. Vaadatud 15.09.2010. Tänan kuulamast !
Käisin 15. aprillil Estonia kontserdisaalis vaatamas kontsertettekannet Georges Bizet' ooperist ,,Pärlipüüdjad." Solistideks olid Virgina Wagner Hispaaniast, Ray M. Wade USA-st, Rauno Elp ja Mart Laur Eestist. Dirigent oli Arvo Volmer. Kontsert kestis 2 tundi ja 25 minutit ning toimus kolmes vaatuses. Selle ooperi esietendus oli 30. septembril 1863. Aastal Pariisi Théâtre Lyrique'is. 19. Sajandil vaimustas prantslasi kõik, mis oli võõrapärane fantaasiarohked kujutluspildid kaugetest maadest, tundmatutest rahvastest ja müstilistest loomadest. Teose idamaine süzee on inspireerinud Bizet'd kirjutama ooperiliteratuuri kaunimaid meloodiaid. Tuntuim neist on peategelaste esimese vaatuse sõprusduett ,,Pühakoja sügavuses" (,,Au fond du temple saint"). Tegevus toimub Tseilonis. Kohalikud kalurid valivad Zurga nende liidriks. Nadir naaseb külla, ning tema ja Zurga meenutavad, kuidas nende sõprus oli kunagi ohus, kui nad mõlemad armusid tundmatusse preestrinnasse
Prügikastimehed probleem? Prügikastimehed, kodutud, paadialused selliste nimedega kutsume me inimesi, kes elavad tänavatel, ilma oma kindla majapidamiseta. Nad on üks osa pluralistlikust ühiskonnast, keda võib kohata igas riigis. Kuigi nad tegelikkuses on inimesed nagu kõik teised, on nad ,,paremate" inimeste jaoks probleemiks. Prügikastimehed rikuvad vaatepilti. Nendele mõeldes tekivad silme ette kujutluspildid räpastest ja haisvatest mutantidest, kes tänaval liikudes terve ümbruskonna kohe koledaks muudavad. Tänapäeval aga on seis paranenud ja kõik kodutud ei ole enam sellised. On mitmeid ühinguid, mis hoolitsevad selle eest, et nad saaksid võimaluse pesta ja selga korralikud riided. Nende kohalolek ei mõju enam nii laastavalt kui eelmisel sajandil. Paraku on jäänud selline arusaam inimestele külge ja nii peetakse neid probleemiks, kuigi võimalik,
enda ümber aset leidvaid sündmusi 3. millegagi hõivatud olemine ja ajataju kaotamine 4. jõudmine teekonna lõppu mäletamata teekonnal asetleidnut Milleks kasutatakse? Erinevate haiguste(peamiselt psüühiliste) ravimiseks Õppimiseks Saada kontakti teispoolsusega Meelelahutuslikud eesmärgid Hüpnoosi tunne Ei pane ümbritsevat tähele, tajud kõike enda ümber, kuid see tundub olevat eemal ja tähtsusetu Tunduvalt olulisemad ja tähtsamad on kujutluspildid, mida sa oma meeltes lood. Mida selgemad ja suuremad need on, seda ebaolulisem on sind ümbritsev maailm, sest sel hetkel oled sa justkui teises reaalsuses See tähendab, et sinu teadlike protsesside (teadvuse) aktiivsus on vähenenud ning sa lased esile tulla alateadlikul reaalsusel (alateadvusel) Ajalugu Hüpnootilisi ja transiseisundeid on osatud esile kutsuda mitmetes traditsioonilistes kultuurides Esimesena hakkas tegelema 18.
juhul osta. Sellisel moel luuakse tootest kuvand, mis näitab, et toote tarbimisel on sul võimalik treenida tursked lihased, mis toovad sinuni omakorda kaunid naised. Nagu sissejuhatuses mainisin, võib see kõik olla petlik ja väär ning kogu reklaam on ilmselt vaid meie kujuteldav arusaam tootest. Tihtipeale talitame meedia loodud kuvandite järgi ja see võib tekitada meis väärarusaamu. Kõik kuvandid on pigem üldised ja vähe tõsiseltvõetavad kujutluspildid. Kuvand kui selline, on reklaami lahutamatu osa, mis on ühtlasi ka väga tõhus. Kuvand aitab toodet kujundada ja reklaamida, ning viib reklaamitava toote sihtgrupini. Seni, kuni informatsiooni on vähe, ei saa ühtegi kuvandit sada protsenti tõepähe võtta. Marten Vaas XI klass
Laggenhageri katse näitas ning võib olla ka üks põhjustest, miks inimesed kogevad kehaväliseid kogemusi. Tihti elatakse astraalrännakuid läbi püühilise või füüsilise trauma korral nagu näiteks infarkt või insult. Selliste traumadega kaasneb ka sensoorne deprivatsioon, sest ajule edastatakse väga väikses koguses stabiilseid väliskeskkonna aistinguid. Sensoorse deprivatsiooni tagajärjel tekivad inimestel tihti hallutsinatsioonid ja väga elavad kujutluspildid (Sireteanu, Oertel jt. 2008). Kehavälised kogemused võivad olla ühed nendest hallutsinatsioonidest. Sensoorse deprivatsiooni korral genereerib aju kujutlusi. Susan Blackmore (1987) kinnitas seda hüpoteesi katsega, kus ta palus kehaväliseid kogemus kogenud inimestel ning testgrupil hinnata enda kujutlusvõimet. Katsest selgus, et elavama kujutlusvõimega inimesed kogevad ka tõenäolisemalt kehaväliseid kogemusi. Elav kujutlusvõime ja sensoorne deprivatsioon
". Just see luuletus on minu jaoks väga ekspressionistlik ning pooleldi kõlab nukralt: ,,Pilv hõberoosi kurku neeland ju.../ Ööpime endine vee ahnes keerus."(,,Uni"). Rohkelt on looduseteemalisi luuletusi, ning neis väljendatakse tundeid väga suurejooneliselt. ,,Ääretusest meri sonib unenäguden./ Uduaurust öö ju ronib välja haiguten". Luuletused tekitavad tunde nagu oleksin ma ise selle sees. Lugedes luuleridu, tekivad silme ette kujutluspildid ja on kerge nendesse sisse elada. ,,Viiul nuuksub, viiul vingub,/ süda on nii roid...". Luuletuse ,,Ärkamine" mõte algab rahulikult, kõik tõesti alles ärkab ja on värske: ,,Hommikudust aurav libises mult loor ärkasin kui raskest unenäost.". Edaspidi on palju romantilisuse hõngu ja tekib ärkava kevade tunne. Heiti Talvik on suutnud luuleridades olevate detailidega tekitada suurepärase kujutluspildi. Lugedes sõnu,
19.saj ja 20.saj vahetuse kunst Sümbolism Sündis samal ajal kui juugendstiil. Sümbolistid kasutasid tihti juugendlikke väljendusvahendeid Teosed olid väliselt dekoratiivsed Maalidel kujutati väljamõeldud asju ja olukordi (kunstniku fantaasiates sündinud kujutluspildid) Ainest leiti teoste ajaloost, kirjandustest või muistenditest Teostes on müstikat, salapäraseid vihjeid ja sümboleid Tuntumad sümbolistid: 1. Norra- Eduard Munch ,,Karje" 2. Soome- Gallen Kallela ,,Kallervo needus" 3. Eesti- Kristjan Raud ,,Kalevipoeg" illustraator Juugendstiil Juugend sündis Inglismaal väljendades: protesti inetu, stiilitu vabrikutoodangu vastu püüet asendada masinaga tootmine ja kogu kapitalistlik tootmisviis vabade käsitööliste ühiskonnaga Inglane William Morris (1834-1896) püüdis luua uut...
2) koori tulek ja laul ( - meeleolud ja muljed); Tekstis puudub jutustav element, on dialoog (või monoloog) + autoripoolsed 3) näitlejate dialoogid ja kooripartiid; kommentaarid remargid. Vaatus jaguneb piltideks: stseenid e etteasted. Näidend ja selle 4) viimane episood, koori lahkumine. lavastus võivad olla eri kujutluspildid. On ka lugemisdraamasid. Ülesanne: arutleda, miks kujunes teater just Dionysose pidustustest. Vajalik kontsentratsioon kindel aeg (max 3 tundi) seab piirangud. Kompositsioonilt on Dionüüsiatest kujunesid regulaarsed teatrietendused, ehitati kindlad teatrid - dr 1 nõudlikumaid ilukirj liike. Sündmusi liikumapanevaks jõuks on konflikt. Konflikti vabaõhuteatrid, mida nim .............................
,,Leib". Selles esitatakse pilt rängast, pärisorjusaega meenutavast viljakoristusest. Töö ja vaev pole siiski asjatu: salve kogutud saak teenib elu jätkumist. Luuletused, mis Alver kirjutas Teise maailmasõja ajal, paistavad oma eheduse ja eredusega silma nii poetessi loomingus kui kogu eesti luules. 1960. aastatel, pärast pikka sunnitud eemalolekut, jätkas Alver esialgu väga tõsises toonis arupidamist omaenda ning rahva saatuse üle. Alveri hilisluules on valitsevaks mälestus- ja kujutluspildid, sagedasti on kasutatud lapsepõlvekodu ja selle ümbrusest pärit ainet. Eesti-keskse kõrval pühendab Alveri hilisluule palju tähelepanu nn globaalsetele küsimustele ning ümbruskonda ähvardavatele ohtudele. Oma viimases kogus ,,Korallid Emajões" (1986), pöördub luuletaja taas tagasi arbujalikult klassikalise, selgejoonelise ja lakoonilise luule juurde.
Üleüldiselt jäin ma kontserdiga rahule, kuigi ootasin midagi vägevamat. Kontserdi lemmikosaks sai Johann Sebastian Bach Aaria & koraal kantaadist nr 147. See meeldis mulle kõige enam kõla pärast- nii puhas ja romantiline. Kogu kontserdielamuse jooksul avaldas see mulle kõige enam muljet. Ka üldarvamusena leian ma, et Johann Sebastian Bachi teos oli palju kaasahaaravam ja parem Gabriel Faure teos. ,,Pavaan op 50''. Kiskus mõtet kaasa, kuulates seda tekkisid mulle huvitavad kujutluspildid mis olid tingitud väga hästi emotsioone avaldavatest helidest. Mitte nii positiivse mulje jätnud teos ,, Kavatiin `` ei meeldinud mulle peamiselt oma kriiskavate helide poolest, kuid võib-olla ma lihtsalt ei oska head muusikat hinnata. Esmakordselt hakkasin ka selle kontserdi jooksul tähelepanelikumalt jälgima dirigendi kehakeelt ning tema käitumist üleüldse. Avastasin, et läbi dirigendi jälgimise võib teose
edasi. Ainestik valitakse ajaloost, Nad kujutasid neid teemasid, legendidest, saagadest ja mida nägid: kirjandusteostest. Lisaks igapäevaelu,lihtrahvas, Teemad mängib suurt rolli autori tööstusstseenid, kaasaegsed fantaasia ja kujutluspildid. olmestseenid jne. Populaarsed olid maastiku- ja ajaloomaal. Keskaja kunstnikud ja Igapäevaelu ja toimetused, eksootiliste maade kultuur, inimeste läbielamised, Eeskujud samuti idammade kannatused, rõõmud ja
MODERNISM Modernistlikkud voolud on futurism, sürrealism, kubist, dadaism ja ekspressionism. 1900- 1930ndate lõpuni. Modernismi mõjutas sümbolism, mis pani lugeja eesmärgiks elamuse tekitamise kujundite abil tundeid ja mõtteid otseselt kirjeldamata. Oluliseks sai luule tõlgendamine lugeja kogemuste kaudu. Modernismi erinevus varasemast on,et väga oluline uuendada teksti vormi. Luuletus peab tekitama elamuse ja panema lugeja enda elu üle järele mõtlema. Oluline on üllatada, loogika ei olnud enam oluline, selle asemel olid kujutluspildid, seiklused. FUTURISM Mõjutas eelkõige luulet, aga kirjutati ka lühikesi jutte. Vormis vaba värss, korralike lausete asemel kasutati sageli sõnaloendeid, kirjavahemärkideta teksti või ainult üht liiki sõnu. Eesmärk oli kujutada liikumist, kiiretempolist elu ning linnastumist ja masinaid. Futuristid olid sõjakad ja ütlesid, et vana kultuur tuleks lammutada. Tuleks kujutada lennukeid, masinaid, mootoreid, r...
seksidiskursuse produtseerimist. See on aga suurel määral muutunud. Pikka aega piirdus see rangelt patukahetsuse sakramendiga. Kuid Vähehaaval, alates protestantismi tekkest ja vastureformatsioonist ning 18. sajandi pedagoogika ja 19. sajandi meditsiini mõjul kaotas see rituaalse aura ega olnud enam eksklusiivne. Enam ei räägitud mitte üksnes tehtust (seksuaalaktist) ja selle tegemise viisist, vaid kanti ette ka tegu saatnud ja seda ümbritsenud mõtted, maaniad, kujutluspildid, ihad ning naudingu modulatsioonid ja kvaliteetki. Viisid, kuidas uusaja läänemaailmale iseloomulik seksiga seotud teadmisjanu pani ülestunnistamise rituaalid tööle teadusliku ranguse raames: "rääkimapanemise" kliinitise kodifitseerimise kaudu, üldise ja kõikjale ulatuva kausaalsuse postulaadi kaudu, seksuaalsusele loomuomase latentsuse printsiibi kaudu, tõlgendamismeetodi kaudu, ülestunnistuse avaldustest meditsiinilise nähtuse tegemise kaudu.
mõistmise kaudu.Luulet läbib mõte maailma ühtsusest: kõik olemasolev on omavahel seotud ning iga üksikosa kannab endas tervikut kõiksust. Eriti selgelt väljendub see inimese ja looduse vahekorra mõtestamisel ( "Üks kuningas oli kord maata"). Looduse osana kannab inimene vastutust kõige elava eest.Luuletuse on vormilt mitmekesised, uuenduslikud. Sageli on ühes luuletuses põimunud abstraktne arutlus, konkreetne kirjeldus, jutustus ning fantaasiarikkad kujutluspildid ("Tolmust ja värvidest "). Jaan Kaplinski on öelnud: "Emalt olen saand filoloogilised ja kirjanduslikud huvid ja ema kaudu olen seotud ka eemaloleva, Stalini laagritesse kadund isa mälestusega." "Tammiku talu Pindis oli aga üpris eriline paik ja temal on mu elus suur tähendus.[...] Tammiku pööning, ait ja raamatukapp avasid minule päris ukse teistsugusesse, alernatiivsesse maailma, kuhu ma kadusin päevadeks ja nädalateks, terveks suveks. [...] Nii
· Hallutsinatsioonihäired, enese tunnetuse häired · Koordinatsioonihäired aja, koha, liikumisesuuna ja kiiruse tunnetamises · ,,mina" mitmestumise tunne (tunne, et mind on kaks või rohkem) · Ebakindlustunne, paanika, hüsteeria, hirmud, masendus Tunnused: · Segavad mõtted, häired meeleoludes · Värinad, hirmud · Süljenõrististe lisandumine · Ebakindlustunne Tüüpilised nähud: · Ebareaalsed kujutluspildid, oma keha tunnetamise häired · Hallutsinatsioonidest tulenevad füüsilised reaktsioonid · Ajataju ja muud koordinatsioonihäired( kõrvalvaatajale vabalt tajutavad) · Kiiresti muutuv enesetunne, paanika, masendus, ülbitsemise lust, nn halvad reisid ( katastroofilised nägemused) · Pidev hirmutunne ja luulud · Enesetapumõtted · Masendus ja ahistustunne Tagajärjed: · Hingeline sõltuvus · Iseeneslikud haiguslikud tajud
(Strebeleva 2010: 8). Kõige tähtsam etapp mõtlemise arengus on seotud lapse kõne kujunemisega. Esemelises tegevuses tekib lapsel vajadus midagi öelda: oma sooritatud tegevus kõnes fikseerida, arutleda tehtu üle, teha järeldusi. Isiklike toimingute verbaliseerimine tagab lapsele täisväärtuslikud kujutlused, nende täiustumise ning nendega mõttelises plaanis opereerimise. Just nii tekivadki kujutluspildid, mis järk- järgult muutuvad paindlikumaks ja dünaamilisemaks (Strebeleva 2010: 8). Mõtlemise arendus mõjutab oluliselt lapse kõnet: soodustab sõnade meeldejätmist ning põhiliste kõnefunktsioonide (fikseeriva, tunnetustegevust teenindava, planeeriva funktsiooni) kujunemist ja arengut (Strebeleva 2010: 8). Mõtlemine areneb kahes sihis: 1) tajudelt kaemuslikule-praktilisele, sealt edasi kaemuslikule-
tarvitamisega. 6 INSOMNIA SAGEDASED PÕHJUSED Unehäired tekivad ülekurnatuse, psühhotrauma, eriliselt repressioonitrauma, elukorra- ja -rütmi häirituse, peaaju vigastuse, ajuveresoonte lubjastumise jms korral. Insomnia võib avalduda hirmutava sisuga või õudusunenäona, öise hirmusööstuna, unes rääkimise ja lihastõmblustena, ka uneskäimisena. Poolärkvel või suikudes võivad ilmuda eredad kujutluspildid. Võib kindlalt väita, et kesk- ja vanemas eas avalduvad unehäired on sageli noores eas esinenud unereziimi rikkumise tagajärg. · Somaatilised infektsioossed haigused (nakkushaigused) kasvajad südamehaigused kõik valusid põhjustavad haigused kehatemperatuuri tõusu põhjustavad haigused muud düskomforditunnet põhjustavad haigused sage urineerimine kroonilised kopsuhaigused · Füsioloogilised jet lag (siirdumine teise ajavööndisse)
Lindgren-endise Vanemuise teatrimaja, Estonia teater. 11. Juugendstiil Eestis- Eesti Draamateater, Õnnepalee, Draakoni galerii. 12. Nikolai Triik, Konrad Mägi 13. Noor-Eesti-oli kirjanduslik rühmitus Eestis, hiljem kirjastus. 14. Nikolai Triik 15. Estoniat on pärast sõjaaegset põlengut palju muudetud, Vanemuise teatrimaja hävis Teise maailmasõja ajal. Sümbolism 1. Kujutavad väljamõeldud asju ja olukordi, kunstniku fantaasias sündinud kujutluspildid. 2. Leidsid tihti oma teoste aine ajaloost, kirjandusest, muistenditest. Said ise tegelaste välimuse välja mõelda (vihjed, sümbolid, müstika). 3. G.Moreau, P.Puvis de Chavannes salapärased ja müstilised kangelased, Kristus, usumärtrid. 4. E.Munch mitte inimene, vaid teda saatvad surm, haigus, üksindus, traagiline meeleolu. 5. A.Gallen-Kallela illustreeris ,,Kalevala". 6. Kristjan Raud, illustreeris ,,Kalevipoja". 7
probleemidest, mis sellise eaga kaasas käivad. Raamat räägib tegelikult sellest, kuidas Lelet vanglas Karlile oma lugu räägib. Raamatul puugub tavaline happy end, mis teeb selle minu arust just veelgi põnevamaks. See ei ole lihtsalt armastuslugu, vaid räägib sellest, kuidas ühe hetkega kogu maailm kokku variseda võib, kui sa ei saa seda, keda üle kõige armastad. Raamatut lugedes kujutasin endale juba asju ette. Mu peas olid kujutluspildid kohtadest ning inimestest, kellest raamat rääkis. 4 Raamat räägib Lelet Hallati elust ning sellest kuidas ta hakkama saab. Lelet oli täiesti tavaline noor tüdruk. Ta elas koos oma ema, ning vanema õe ja vennaga. Isa oli neil surnud. Lelet oli salaja armunud kooli kõige popimasse poissi, Alexisse. Päris nunnu nimi, eks. Kui Lelet ühel päeval koolist koju läks, oli ta emal talle uudis
meeldejätmise eesmärgil. Efektiivne on kordamise hajutamine. (Korrates on voimalik informatsiooni omavahel seostada, mis parandab meeldejatmist.) Seostamine, grupeerimine ja kokkusurumine. Osaliselt oli seostamisest juttu jubakordamise juures, mida saab muuta efektiivsemaks just seoseid luues.Jargnevad strateegiadon otseselt suunatud info seostamisele ja grupeerimise soodustamisele. 1. Lausete või sõnade konstrueerimine. 2. Kujutluspildid. 3. Loosungid, kõlalised seosed. 4. Seostamine tegevustega. 5. Seostamine isiklike elusündmustega. 6. Seostamine emotsioonidega. 7. Visuaalsete elementide kasutamine. Grupeerimine kategooriatesse eriti hierarhilistesse kategooriatesse aitab kaasa moistmisega õppimisele ja on seetõttu efektiivsem kui lihtne kordamine voi seostamine. Uute teadmiste ümberorganiseerimine, kokkusurumine ja üldistamine on eriti efektiivsed viisid õpitava
tegelikult in rännakut elus (laev = in , meri = elu). In rännak elus on kaootiline ja sõltub paljuski juhusest, elu on väga tormine, aga seda tuleb nautida ja igast kogemuses viimast võtta, sest iga hetk võib jääda viimaseks. Tema luulet isel üldiselt eriline intensiivsus e pingelisus, kujutlustemaailma põimimine reaalsusega ja ekstaatiline meeleolu (kireuimas kirjutatud). Kujundid ja metafoorid tema luules ei ole loogilised, aga olulised ongi kujutluspildid, mis lugejas tärkavad selle mõjul ja luuletuse meeleolu tajumine. Ta oli üldiselt julge ja rõõmus oma luuletustes. Kõige sümbolirikkam oli luulekogu ,,Illuminatsioonid" Maurice Maeterlinck 1862-1949 Sümbolistliku draama rajaja, mis kujut elu sümbolite abil. Esimene kuulsaim näidend draama -,,Pimedad" . Tegevus toimub üksildasel saarel keset merd, kus on pimedate varjupaik. Nende hooldaja vana preester on toonud nad välja jalutuskäigule. Näidendi alguses istuvad
funktsioneerid, millised on sinu tugevad ja nõrgad kohad, kuidas liigub sinus energia, kus esineb tõkkeid ja piiranguid ja kuidas nendest takistustest üle saada. Hingamine tähistab sinu tulekut sellesse maailma. Teadlik hingamine loob võimalused lõdvestumiseks, rahunemiseks, lõõgastades meie närvisüsteemi ja avaldades füsioloogilist vastureaktsiooni stressile. Afirmatsioonid ehk jaatused on kui redelipulgad, mida mööda saad ülespoole ronida. Visualiseerimise abil suudame luua kujutluspildid mõjutamaks meie keha erinevaid piirkondi. Oluline on uskuda kujutluspilti ja selle toimimisse kogu südamest. Meditatsioon on meele vaigistamise ja rahustamise vahend. Eesmärk on lihtsalt näha ja olla iseenda tunnistajaks. Kunstiteraapia kaudu võime avastada eneses miskit, mida ei ole võimalik sõnadega väljendada. Lubades oma loovusel vabalt paberile voolata, kujutamata mingit kindlat objekti võid avastada eneses seni varjul olnud tundeid ja jõuda põhjuse juurteni
või norutunnet. Kujutlusrohked on erootilised unenäod. Unehäired tekivad ülekurnatuse, psühhotrauma, eriliselt repressioonitrauma, elukorra- ja -rütmi häirituse, peaaju vigastuse, ajuveresoonte lubjastumise jms korral. Unehäire võib avalduda hirmutava sisuga või õudusunenäona, öise hirmusööstuna, unes rääkimise ja lihastõmblustena, ka uneskäimisena. Poolärkvel või suikudes võivad ilmuda eredad kujutluspildid. Võrreldes loodusõnnetuste ja -katastroofidega, põhjustavad just inimeste poolt inimesele tekitatud kestvad sügavad hingetraumad, enamasti raskemaid ja kestvamaid unehäireid, ka süngeid kordusunenägusid. Traumeerivast unenäost ärgates või äratatuna on inimene segane, ärevil, pahur Stressiseisundis muutub nii unenägude hulk kui sisu. Pingelises ja probleemiderohkes elusituatsioonis on ka unenäod ärevamad ja neid võib esineda tavatult sageli
või norutunnet. Kujutlusrohked on erootilised unenäod. Unehäired tekivad ülekurnatuse, psühhotrauma, eriliselt repressioonitrauma, elukorra- ja -rütmi häirituse, peaaju vigastuse, ajuveresoonte lubjastumise jms korral. Unehäire võib avalduda hirmutava sisuga või õudusunenäona, öise hirmusööstuna, unes rääkimise ja lihastõmblustena, ka uneskäimisena. Poolärkvel või suikudes võivad ilmuda eredad kujutluspildid. Võrreldes loodusõnnetuste ja -katastroofidega, põhjustavad just inimeste poolt inimesele tekitatud kestvad sügavad hingetraumad, enamasti raskemaid ja kestvamaid unehäireid, ka süngeid kordusunenägusid. Traumeerivast unenäost ärgates või äratatuna on inimene segane, ärevil, pahur Stressiseisundis muutub nii unenägude hulk kui sisu. Pingelises ja probleemiderohkes elusituatsioonis on ka unenäod ärevamad ja neid võib esineda tavatult sageli
Et saaksid kirjeldada oma minapilti, tuleb sul vastata paljudel küsimustele, mis puudutavad sinu igapäevategemisi ja arvamusi. Näiteks: Millega ma tegelen? Mis mulle meeldib? Milline on minu välimus? Millised on minu hobid? Vastused taolistele küsimustele aitavadki luua minapildi ehk portree iseendast. Minapilt on viis, kuidas ma iseennast näen. See on vaimne kujutluspilt ja see ei pea olema "tõene", nii nagu ka kõik muud meie kujutluspildid. Ometi on sellel pildil tohutu jõud. Minapilt on kujutluspilt minust endast, mida ma hoian oma teadvuses. Minapilt pole sündides kaasa antud, vaid kujuneb elu jooksul ega püsi muutumatuna. Minapilt kujuneb isiklike teadmiste, oskuste, kogemuste põhjal. Seda vormivad peale sinu enda ka sind ümbritsevad inimesed ja see, millega sa tegeled. Dr. Maxwell Maltz on kirjutanud sellel teemal ühe suurepärase raamatu "Psycho-cybernetics".
See on tahte, elujõu ja liikumise aeg. Kooliküpsuse saabudes muutub lapse suhe maailmaga - laps vaatab ümbritsevat uute silmadega. Aistingud kutsuvad nüüd esile tundeelamusi ja elavaid kujutluspilte. Maailma tajumisega seotud liikuvus säilib, kuid on läbi teinud esimese suure metamorfoosi - välisest liikuvusest sisemiseks tundeelu liikuvuseks. Murdeeas muutub aistingukogemus ja sellest tulenev kujutlus või tundekogemus mõisteks. Värvikad ja meeleolukad kujutluspildid taanduvad külmalt täpseteks abstraktsioonideks. Alles lapse- ja noorukiea viimasel etapil murdeea järel kujuneb välja iseseisev ja autoriteedivaba isiklikul hindamisvõimel põhinev mõtlemisoskus. Nii algab kasvuprotsessi kolmas etapp, millele suguküpsuse saavutamise kõrval on iseloomulik eneseteadvuse eristumine teadvusest. Hindamisvõime omakorda põhineb kooliküpsuse ja murdeea vahelisel ajal jõuliselt areneval tundeelul. Täiskasvanuea mõisteline mõtlemine
Viidi läbi ka katseisiku usulisi veendumusi ja arusaamasid puudutav süvaintervjuu. Analüüsis tulemuste põhjal tundeid, kujutlusi ja tahet. Usulise kogemuse struktuur: esmasteks komponentideks on intuitiivne mõtlemine ja minafunktsioon (loovkogemuse sarnane elamus, milles adutakse jumalikku tegelikkust ja inimese suhe jumalaga); sekundaarseteks komponentideks, mis tuginevad primaarsetele ja tulenevad neist, on kujutlused ja tahe (inimese psüühikas tekkivad kujutluspildid ja inimese soov sügavamalt usuliselt pühenduda). 4. Usulise kogemuse seos elukogemusega. Usuline kogemus võib olla seotud inimese isikliku mineviku, oleviku ja tulevikuga, need on seotud nii omavahel kui ka inimese elukogemusega üldse. Usulist kogemust saab elada läbi ka rollide kaudu, st usulises tegevuses võtab inimene endale mingi rolli ja edastab jumalale (et kogeda seda, mida näeb kapten, pead ise sillale minema = kaptenisilla näide; Koraan, Uus ja Vana
Semantiline mälu · Skeemid, stsenaariumid, mõisted, nendevahelised seosed (võrgustiku mudel) · Nii mälu kui mõtlemise ühikud · Teadmisi kogutakse · Teadmisi struktureeritakse ümber · Mida rohkem seoseid teadmiste vahel, seda lihtsam meelde tuletada · Verbaalsed ja kujundilised esitused Meeldejätmise strateegiad (mäluvõtted) · Mehaaniline kordamine · Hajutatud kordamine · Mõtestatud kordamine · Grupeerimine sõnadeks või lauseteks · Kujutluspildid · Seostamine situatsioonidega, kogetuga · Seostamine tegevustega · Seostamine emotsioonidega · Grupeerimine hierarhilistesse kategooriatesse · Kokkusurumine · Märkmete tegemine · Subjektiivne grupeerimine Vanuselised iseärasused · Eelkooliealised lapsed meeldejätmise strateegiaid üldiselt ei kasuta · Vanemaks saades lapsed: hakkavad kasutama uusi strateegiaid täpsustavad olemasolevaid olemasolevaid kasutatakse uutes olukordades
1. Millised on telefoniintervjuu eelised? + Odavam; kõrge vastuseprotsent; ajalisi piiranguid ei ole, säilivad vahetu intervjuu eelised; Võimalik kasutada arvuti tuge (- küsimuste tasakaalustatud järjekord); Saab erinevates piirkondades elavaid inimesi intervjueerida; vastajate hulk on suur; saab infot inimestelt, kellel pole aega kokku saada; allub supervisioonile. Isiklikud intervjuud: + võimalus korrigeerida vääriti mõistmist; võimalik kontrollida küsimuste järjekorda; võimalikud visuaalsed abivahendid; andmete kvaliteet. hind, intervjueerija mõjud; 2. Millised on telefoniintervjuu puudused? -kerge on toru ära visata; vastuseid on keeruline kirja panna intervjuu käigus; vastajad on ettevaatlikud; raske on suhelda inimesega telefoni teel võrreldes näost näkku; kõigil ei ole telefoni numbreid; ei teata tegelikult kellele helistatakse; intervjuu mõjud piirduvad esmase kontaktiga.( võimalikud vead va...
tarvitamisega. (Mystika 2010) 7.2 Insomnia sagedased põhjused Unehäired tekivad ülekurnatuse, psühhotrauma, eriliselt repressioonitrauma, elukorra- ja -rütmi häirituse, peaaju vigastuse, ajuveresoonte lubjastumise jms korral. Insomnia võib avalduda hirmutava sisuga või õudusunenäona, öise hirmusööstuna, unes rääkimise ja lihastõmblustena, ka uneskäimisena. Poolärkvel või suikudes võivad ilmuda eredad kujutluspildid. Võib kindlalt väita, et kesk- ja vanemas eas avalduvad unehäired on sageli noores eas esinenud unereziimi rikkumise tagajärg. · Somaatilised infektsioossed haigused (nakkushaigused) kasvajad südamehaigused kõik valusid põhjustavad haigused kehatemperatuuri tõusu põhjustavad haigused muud düskomforditunnet põhjustavad haigused sage urineerimine kroonilised kopsuhaigused · Füsioloogilised jet lag (siirdumine teise ajavööndisse)
Küsimused Camus' Sisyphose müüdi kohta: · Kuidas kirjeldab Camus absurditunde avaldusi?- Maailma tihkus ja võõrus on absurd. Kõhedus, mida meis tekitab inimese enda ebainimlikkus on absurd. See võõras, kes meile aegajalt peeglis vastu tuleb, kelle me enda fotode järgi ära tunneme on absurd. Niipea kui absurdi tunnistatakse muutub ta kireks mis on piinavam kui ükski teine kirg. Absurditunde avaldused väljenduvad erinevates, kuid sugulaslikes maailmates ja nimelt aru, elukunsti ja lihtsalt kunstimaailmas . Alguses on absurdi atmosfäär, lõpuks on absurdi universum ja vaimne hoiak, mis heidab maailmale eripärast valgust ja näitab tema eesõigustatud ja halastuseta nägu, mida teisiti pole võimalik ära tunda . · Mis on absurditunde põhjuseks Camus järgi? Camuse arvates on kõigi suurte tegude ja mõtete algus naeruväärselt tühine. Suurteosed sünnivad sageli tänavanurgal või restoranifuajees, samuti ka absurd. Ja rohkem kui miski muu ammutab ...
(aistingud, kujutlused, meeldivused), kuid mitte objektid ise ega tajupildid! • Teadvuse elemendid: aistingud, kujutlused, emotsioonid – neid saab mõista vaid omaduste kirjeldamise kaudu. Põhitähelepanu aistingutel, väikseim kujutlustel. • Kombinatsiooniseadus – assotsiatsionalism – kuidas teadvuse elemendid kombineeruvad keerulisemateks mentaalseteks protsessideks. Läheduse või pidevuse kaudu. Aisting või kujutlus toob kaasa taju- või kujutluspildid, mis nendega varem koos esinenud on. • Mentaalsete nähtuste neuroloogilised korrelaadid – Epifenomenalism – vaimsetele protsessidele eelnevad alati neuraalsed protsessid. Näiteks ideed formuleerivad ainult teatud närvisüsteemi protsesside tingimusel. Seega põhjustab neurofüsioloogia vaimseid protsesse! • Strukturalism suri koos Titcheneriga – suuna suletus paljude teiste teaduses
vastuvõtlikud. Mõned vahetud unenäod on heade tuttavate kohta: kõige rohkem ettenägemist esineb just tuttavate puhul, sest tuttavad hoolivad üksteisest kõige rohkem. Nii nagu nad juba eemaltki märkavad teist ja tunnevad ta kohe ära, samuti on see ka mõjutuste puhul. Headelt tuttavatelt saadakse ju kõige tuttavamaid mõjutusi. Melanhoolikud on oma vastuvõtlikkuses heaks märklauaks, justkui kaugviskajatele tabamiseks. Nende heitlikkuse tõttu vahelduvadki neil ridamisi kujutluspildid, justkui oleks Philaigidese luuleteosed hullude käes, kes neid omamoodi loevad ja uurivad, nagu näiteks Aphroditet, ja seostavad seal suvalisi asju. Vastuvõtlikkuse tõttu ei taandu neil üks mõjutus teise mõjutuse toimel.1 2.3. Omapärased esemed, sündmused, mida näeme unes Iga inimene on eraldi isiksus. Unenägude omapära sõltub rahvusest, religioonist, kasvatusest, kliima tingimustest riikides, kus me elame.Unenäo omapäraruse kõige suuremaks
võime ette kujutada, kuidas mingi asi välja võiks näha või mingi asi maitseb. Ühelt poolt on kujundite kasutamine seotud ruumiliste ülesannete lahendamise ja mõtlemisega ning teiselt poolt ka kujutlusvõimega. Näiteks raamatut lugedes tekivad kujutluspildid loetust silme ette. Mõiste on sümboliline mentaalne representatsioon ning on sõna või mõne teise sümboliga tähistatud objektide klass või kategooria. On mingisugused objektid, mis on millegi poolest sarnased ja neile on antud
2. Unistamine, päevauned, unelemine; unistuste loov ja irratsionaalne olemus. Unelemine kujutab endast tegevust, millega tegelikkuses puuduv asendatakse väljamõeldisega, just nagu oleks see mängult juba olemas (N. Gogol ,,Surnud hinged'' unelemise tarbeks lasi endale ehitada erilise aiamaja). Psühhoanalüütikud näevad unistamises erilist kaitsemehhanismi, millega indiviid pageb heidutavast reaalsusest. Päevauned ehk ärkvel või pooleldi suigatades tekkivad kujutluspildid ilmuvad aga enamasti ettekavatsematult. Need võivad anda tunnistust ühest küljest tugevast motivatsioonist mingi loominguline ülesanne lahendada, samas võib olla ka üleväsimus. 3. Fantaseerimisvõtted: assotsiatsioonide leidmine, aglutinatsioon, hüperboliseerimine, aktsentueerimine, skematiseerimine. Assotsiatsioonide leidmine fantaseerimise ehk loova kujutlemise põhiliseks tooraineks on arvukad mõtteseosed ehk
2. Unistamine, päevauned, unelemine; unistuste loov ja irratsionaalne olemus. Unelemine- kujutab endast tegevust, millega tegelikkuses puuduv asendatakse väljamõeldisega, just nagu oleks see mängult juba olemas (N. Gogol ,,Surnud hinged'' unelemise tarbeks lasi endale ehitada erilise aiamaja). Psühhoanalüütikud näevad unistamises erilist kaitsemehhanismi, millega indiviid pageb heidutavast reaalsusest. Päevauned- ehk ärkvel või pooleldi suigatades tekkivad kujutluspildid ilmuvad aga enamasti ettekavatsematult. Need võivad anda tunnistust ühest küljest tugevast motivatsioonist mingi loominguline ülesanne lahendada, samas võib olla ka üleväsimus. 3. Fantaseerimisvõtted: assotsiatsioonide leidmine, aglutinatsioon, hüperboliseerimine, aktsentueerimine, skematiseerimine. Assotsiatsioonide leidmine- fantaseerimise ehk loova kujutlemise põhiliseks tooraineks on arvukad mõtteseosed ehk assotsialtsioonid, mis ülesande kallale asumise järel hakkavad tekkima
· Me oleme teaduslik projekt sööge hästi palju igast tehnilist sodi, kloonimine super · Väitsid et suutsid kloonida inimest sündis 24.dets Saientoloogia kirik · L.Ron Hubbard ulmekirjanik · 1950 dianeetika: kaasaegne teadus vaimse tervise kohta · Lähtepunkt Ö inimese mõistus koosneb 2 pooles analüütiline ja reaktiive- enamikud kasutavad ainult reaktiiveset ( reageeriti välistele ärgitajatele) · Engrammid mentaalsed kujutluspildid, läbielamised salvestised- engrammid on tajude väga üksikasjalikud salvestised · Auditeerimine · E-meeter · Tehnoloogia · Teeta vaimolend · Tom Cruise, John Travolta · Inimese elu eesmärk ellujäämine · Alates 90 kuulsuste keskne- celebrity Enter · Praegune juht David Miscavigne probleem temaga paljud inimesed lahkuvad ,sest juht vaimselt ebastabiilne
ei ole oluline füüsiline objekt, vaid idee). Analoogne representatsioon – idee, millel on ühiseid omadusi objektiga, mida esindab. Mentaalsed pildid – representatsioonid, mis sarnanevad objektidega, mida nad esindavad, peegeldades otseselt nende tajutavaid omadusi. Sümboolne representatsioon – mentaalne representatasioon, mille sisul ei ole esindatava objektiga ühiseid omadusi. Analoogsed representatsioonid esinevad tavaliselt mentaalsete piltidena. Mentaalsed pildid = kujutluspildid. Hakati kasutama Shakespeare ajastus – kasutas „Hamleti“ esimeses vaatuses. ● Mentaalsed pildid esindavad täpselt nähtud pildi ruumilisi suhteid (Kosslyn, Ball & Reisser, 1978). ● Mitmed uuringud näitavad, et ehtsate objektide vaatamise (nt. auto sõitmise) ja mentaalsete piltidele mõtlemise ajal aktiveeruvad samad ajupiirkonnad. ● Uuringud kinnitavad, et inimestel on piltlik mõtlemine.
trauma on juhtunud inimese endaga, kuid ka mõne lähedasega juhtunud või juhuslikult pealt nähtud traumeeriva sündmuse tagajärjel. Traumeerivad sündmused on sellised, mis tekitavad hirmu ja õudustunnet ning abitust. Näiteks loodusõnnetused, avariid, vägivalla kogemine või pealt nägemine. PTSHd saab diagnoosida siis, kui selle sümptomid on kestnud üle kuu aja ning häirivad elu ja toimetulekut oluliselt. Tunnused: 1) Korduvad mõtted või kujutluspildid sündmusest 2) Sündmusega seotud õudusunenäod 3) Ootamatult tekkivad mälupildid sündmusest, mille ajal on sündmuse vahetu kogemusega sarnased tunded ja mõtted või ka käitumine 4) Püüe vältida traumaga seotud mõtteid ja tundeid 5) Püüe vältida traumaga seonduvaid olukordi või tegevusi 6) Emotsionaalne tuimus, tundub nagu ei olekski tundeid 7) Teistest võõrandumise tunne 8) Huvi kaotamine varasemalt meeldinud tegevuste suhtes
Karl kirjeldas kolme alaliiki: Esimene nendest toimub sisemises liikumises võõra objekti tunnetamisest kuni sellega täieliku samastumiseni. Teine tähendab võimalikku erinevat suhtumist jumalikku tõelisusse. See võib toimuda kas vastuhakuna või allumisena (usaldusel Jumala vastu = usk) Mina ekstensiivset ja intensiivset kasvamist. Üheks põhikomponendiks on inimese sügav isiklik suhe Jumalaga. Kujutlus on inimese psüühikas tekkivad kujutluspildid, mis annavad inimese usulisele kogemusele n-ö subjektiivsuse värvingu. Kujutluse intensiivsuses ja arvus on suured individuaalsed erinevused. Teiseks, kujutlused pole tahtest juhitavad. Kolmandaks, kujutlused võivad nii toetada kui ka pärssida mina-funk. Tahe on otseselt mina-funk tulemus. Selles väljendub inimese soov sügavamalt usuliselt pühenduda. Tahe aluseks on usaldus jumaliku tegelikkuse vastu. Tahte vallandumiseks
kehvemad, kui see toimub erinevas ruumis, ärevates tingimustes (mitte rõõmsas ning rahulikus õhkkonnas) ning ülesanded on uudsed, võrreldes õppimise ajal harjutatutega. 1. Lausete või sõnade konstrueerimine. Näiteks, vikerkaare värvide järjekorra meeldejätmiseks võib kasutada lauset ,,Peremees ootab kitselt raha, sulane tema liha". Sõnade esimesed tähed on värvide esimesed tähed (punane, oranz, kollane, roheline, sinine, tumesinine, lilla). 2. Kujutluspildid. Õpitavaid sõnu võib asetada konkreetsetesse paikadesse ehk taustsüsteemi. Võib luua kujutluspildi, mille osadeks on õpitavad objektid või nähtused. 3. Loosungid, kõlalised seosed. Loosungid on löövad, mistõttu jäävad hästi meelde. Kui õpitavast saab koostada lööva lause, jääb see paremini meelde. Meeldejätmist soodustavad ka riimuvad sõnad ja fraasid ning rütm. Näiteks, rütm ja riim
7. Rutiinid 8. Probleemilahenduse tehnika Probleemi lahendamise sammud: 1. Sisekõne Väiteid või ühest sõnast koosnev ensejuhendamine, koondamaks tähelepanu kas käesolevale hetkele (,,nüüd", ,,siit" vms) või ülesande spetsiifilistele aspektidele (,,jälgi teksti"). Tähelepanu olulisele või suunatakse tähelepanu, kui see kipub oluliselt eemale libisema. Mis segab keskendumist? - Mõtted ,,Jälle hakkab peale!" ,,Kuidas ma sain nii lihtsa vea teha?" - Kujutluspildid: a) minevikust, b) olevikus, c) tulevikust 1 samm: Kus tekivad negatiivsed või ülesandega mitteseotud mõtted ja kujutluspildid? Olukordade tähelepanemine ja äratundmine MÕTE TUNNE KÄITUMINE ,,Jälle hakkab peale!" abitus, pettumus soorituses halvenemine ,,Kuidas ma sain nii lihtsa viha, ärritus halvenemine vea teha?" 2 samm: Stopp! 3 samm: Hinga, lõdvestu. Keskendamine
saadused. Vana-Rooma ja Ameerika orjanduse ajaloos on jälgitavad perioodid, mil orjadel olid mõningad minimaalsed õigused (näiteks õigus omada mõningaid isiklikke esemeid). Nooletupp (lk 655) - noolte hoidmiseks ja kandmiseks torujas, silindri kujulises kotis. Valmistatud käsitööna, kus materjalideks on kasutatud bambust ja naturaalset nahka (ka karusnahka) ning linnusulgi. Unenägu (lk 659) - une ajal tekkivad kujutluspildid ja mõtted, mis näivad magajale reaalse elamusena. Psühholoogias juhtis unenägudele esimest korda tähelepanu Sigmund Freud ja liigitas need manifestseteks ja latentseteks. Unenäo manifestne sisu on seotud päevasündmustega ja une ajal kogetavaga, unenäo latentne (varjatud, peidetud) sisu aga väljendab magaja alateadlikke soove ja vajadusi. Viieteistkümnes raamat
I OSA PSÜHHOLOOGIA ÜLDKÜSIMUSI PSÜHHOLOOGIA AINE, MEETODID, PRINTSIIBID JA STRUKTUUR Teema 1 Psühholoogia on õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Eelteaduslik Elutarkus, elupsühholoogia, terve mõistus, pikitud müütide, eelarvamuste, omavahel vasturääkivate tõdemuste ja käibefraasidega, samas aga sisaldades üllatavalt tabavaid ja praktilises elus kasulikke näpunäiteid ja tõdesid. Märkimisväärne osa EP teadmistest ei ole verbaalselt edastatav. Filosoofiline põhifunktsioon on tegevuse süstemaatiline ja ennetav mõtestamine inimühiskonna tarbeks., oluliste gnoseoloogiliste (tunnetusteoreetiliste) ja ontoloogiliste (olemisõpetusega seotud) probleemide lahendamine ning sellest johtuvalt uute ideede genereerimine. Teaduslik Eristavaks jooneks teadmiste suur usaldusväärsus, mille tagavad mõistete täpne defineerimine ja loogilis...
I OSA PSÜHHOLOOGIA ÜLDKÜSIMUSI PSÜHHOLOOGIA AINE, MEETODID, PRINTSIIBID JA STRUKTUUR Teema 1 Psühholoogia on õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Eelteaduslik Elutarkus, elupsühholoogia, terve mõistus, pikitud müütide, eelarvamuste, omavahel vasturääkivate tõdemuste ja käibefraasidega, samas aga sisaldades üllatavalt tabavaid ja praktilises elus kasulikke näpunäiteid ja tõdesid. Märkimisväärne osa EP teadmistest ei ole verbaalselt edastatav. Filosoofiline põhifunktsioon on tegevuse süstemaatiline ja ennetav mõtestamine inimühiskonna tarbeks., oluliste gnoseoloogiliste (tunnetusteoreetiliste) ja ontoloogiliste (olemisõpetusega seotud) probleemide lahendamine ning sellest johtuvalt uute ideede genereerimine. Teaduslik Eristavaks jooneks teadmiste suur usaldusväärsus, mille tagavad mõistete täpne defin...
● Esimene nendest toimub sisemises liikumises võõra objekti tunnetamisest kuni sellega täieliku samastumiseni. ● Teine tähendab võimalikku erinevat suhtumist jumalikku tõelisusse. See võib toimuda ka vastuhaku või allumisena. ● Kolmas tähendab ekstensiivset (kvantiteedi paranemise suurendamisele suunatud) ja intensiivset kasvamist. Mina tunneb end siin osana jumalikust tegelikkusest. Kujutlused on inimese psüühikas tekkivad kujutluspildid. Tahe on otseselt mina-funktsiooni tulemus. Selles väljendub inimese soov sügavamalt usuliselt pühenduda. Tahte aluseks on usaldus jumaliku tegelikkuse vastu. S. t, et tahte vallandumiseks peab miski inimest sügavalt puudutama ja inimene peab seda miskit usaldama. 9) Dorpati religioonipsühholoogia koolkonna uurimismeetod. Dorpati relig.psüh. koolkonna uurimismeetod- eksperimentaalne introspektsiooni meetod. Koolkonna liidriks oli K. Girgensohn
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
