Alati on nii, kui kiusaja tahab thelepanu saada vi lihtsalt "lahe" olla, siis ta hakkab endast nrgemaid kiusama,arvates, et teda kardetakse, aga samas ka austatakse. Aga tal pole igus, sest teda kardetakse, aga samas peetakse ka nrgaks, sest ta kiusab selliseid, kellest ta teab, et jagusaab alati. Kui kiusaja neb kedagi, keda oleks hea kiusata, siis lheb ta tema juurde ja hakkab teda narrima, lma ja peksma ning kui ta rgib sellest kellelegi, siis saab nrgem veel ja veel seda kiusu tunda. Aga samas see tugevam ei mtle sellele, et kunagi saab tema selle kik tagasi ja et ta ei olegi nii tugev kui ta ennast arvab olema. Teda austavad ainule tema ohvrid, kes teda kardavad, aga seda ei ole ka kauaks, sest varsti vtavad nemad ka julguse kokku jateevad
Miks kiusaja kiusab? · tahab tähelepanu saada. · arvamus enesest on liiga hea või liiga halb. · ei oska sõpru leida ega ise sõber olla. · puudub süütunne ja võime mõista teiste tundeid. · lapsed kes on koheldud vägivaldselt · lapsed kes kardavad sattuda ise kiusatava rolli · lapsed kes kardavad teistest erineda ÄRA TEE TEISTELE LIIGA!!!
) Sagedamini kiusatakse neid, kes: · ei löö vastu · on targemad kui teised · on väikest kasvu · on paksemad kui teised · on pikemad kui teised · on aeglasemad kui teised · on vaesemad kui teised · on rikkamad kui teised · on lihtsalt teistest erinevad Igaühel on õigus olla erinev, kui ta ei kahjusta teisi. Sallivust on võimalik õppida. Klassis, kus mõnda last kiusatakse, jagunevad õpilased kolme rühma: 1. Kiusatav 2. Kiusaja 3. Vaikiv enamus ehk Kõrvalseisjad KIUSATAV -> Kiusamise algus -> Üksindus, kurbus, abitus-> Hirm, alaväärsustunne, enesekriitilisus. -> Teistest eemalehoidmine või omakorda teiste tõrjumine (ei usu enam, et keegi tahab sõber olla)-> Hinded halvenevad, on sageli haige, muutub ise ka agressiivseks KÕRVALSEISJAD -> Omasid ei jäeta üksi!-> Klassikaaslaste sekkumine-> Tunne: Ma pole üksinda!-> Kiusamise lõpp-> Klassis suhted sõbralikud-> Teeme kõik koos midagi põnevat
neid, kes on teistest erinevad, kas siis välimuselt või sisemiselt. Vähem rikkamad lapsed jäävad silma oma riietuse poolest, mis pole teistega võrreldes sama puhas ja korralik. Kiusajad tahavad enamjaolt näida sõprade seas lahedatena ja seetõttu peavad nad end kehtestama nõrgematele liiga tehes. Kiusamise põhjuseks võib olla ka kadedus. Algklassides kindlasti tuleb ette seda, kui keegi klassist saab uue kalli asja ning seetõttu hakkab keegi teda narrima ja solvama. Sisimas tahab kiusaja ka endale sellist. Kiusamine, eriti vaimne, võib olla varjatud tegevus ning seepärast on seda teistel raske märgata. Tagajärjed võivad olla väga tõsised. Füüsilised haavad paranevad ära, kuid vaimsed haavad käivad kiusatavatega terve elu kaasas. Sageli vajatakse ka psühholoogi või nõustaja abi. Koolikiusamisest peaks rääkima nii kodus kui ka koolis. Ka Eesti kirjandusest võib tuua näiteid koolikiusamisest. Hetkel populaarne raamat ning
Klass Filmi `'Klass'' tegija Ilmar Raag on sündinud 21. mail 1968 Kuressaares. Ta on eesti filmikriitik, stsenarist ja rezissöör ning televisioonitegelane. Ilmar Raag õppis Tartu Ülikoolis kunstiajalugu, täiendas end Pariisi ülikoolides VIII Saint Denis ja III La Sorbonne Nouvelle ning omandas magistrikraadi Ohio Ülikoolis. Tema esimene filmikatsetus oli naljana mõeldud "Tappev Tartu", mida ta reklaamis kui Eesti kõige halvemat filmi. Kuna filmi tegemiseks ei sõlmitud ühtegi lepingut, siis ei ole seda filmi autoriõiguste kaalutlustel hilisemas kommertslevis näidatud. Ta on saanud 2006 Valgetähe IV klassi teenetemärgi, 2012 Enn Soosaare nimelise eetilise esseistika auhinna ja 2013 Postimehe aasta arvamusliider. Film räägib ühest poisist keda kiusatakse koolis pidevalt kui...
võimalusi, et oma lastele parimat lubada või on tal palju õdesi-vendi kes on ka vaja vanemate poolt ära toita. Võibolla tal polegi vanemaid ja ta peab ise hakkama saama. Kokkuvõte Loovtöö tegemine andis mulle rohkem kogemusi ja tedmisi, arendasi selle käigus ka ennast. Loovtöö käigus suhtlesin inimestega ja õppisin rohkem koostööd tegema teistega. Üldjuhul arvan, et loovtöö läks hästi ja edukalt. KIUSAJALE Saage inimesed aru, et kui kiusaja kedagi kiusab ja arvab, et saab sellega rohkem sõpru või rohkem kuulsust? Kahjuks pean vastama eitavalt. Kiusamisega ei saavuta midagi. Mõelege ennem kui te kellegile midagi ütlete või kiusate, sest te ei tea midagi mis selle inimesega on ja mida ta tunneb. Ära tee inimesele seda mida ei taha, et sulle tehakse. Ja nüüd on küsimus kas sa tahaksid, et sind kiusatakse?
Siit ka üks põhjus madalaks käitumishindeks - iga teise käitumist hinnatakse hindega «kolm», 27 protsendil on hinne «kaks». Uuringu koostajad peavad tähelepanuväärseks, et pooled probleemsetest lastest on ka sagedased tunnisegajad kas oma «demonstratiivse esinemise» või siis «provotseerimisega». Praktiliselt kõik küsitletud õpilased on kannatanud koolikiusamise all. Alati ei pruugi probleemne õpilane olla ohver, ta võib olla ka kiusaja või ka mõlemas rollis. Pereprobleemid Sageli kasvavad mureõpilased üksikvanemaga peres. Vaid pooled lapsed elavad koos oma isaga ja 81 protsenti koos oma emaga. Kahel kolmandikul on kodudes peretülid, 42 protsendi laste kodudes toimuvad aeg-ajalt joomingud. Vaid iga kolmanda lapse emal ja viienda lapse isal on lapse jaoks alati aega. Õpilased ise peavad oma suurimaks probleemiks õppimisraskusi ja halbu hindeid (68 protsenti)
Kahjuks ei käitu kõik nii, nagu ühiskond õigeks peab ja see toob tihti endaga kaasa palju kahju. Usun, et suurim põhjus, miks julgetakse Internetis halvustavalt sõna võtta, kritiseerida, ähvardada, mõnitada, on võimalus jääda anonüümseks. Teistele halba tegemisega kaasneb justkui mingi nauding. Luuakse varikontosid: tehakse vale nimega e-posti ja MSN-i aadresse, mis ei anna kiusaja kohta mingit informatsiooni. Varikontode alt saab väga palju halba korda saata, kiusaja saab kirjutada sõpradele, tuttavatele, õpetajatele, ülemusele või ükskõik kellele, mida hing ainult ihaldab. Oluline on kiire varikonto avastamine ning lähedaste informeerimine. Sellisel juhul ei saada kiusajat nii suur edu ning palju halba jääb juhtumata. Internetis kiusamine levib sellepärast, et ohver ei näe kiusajat ja kiusaja ei näe ohvrit. Internetti kasutades tuntakse end nähtamatuna. Inimestel kaob vastutus oma tegude eest, sest nad ei saa
internetis kiusamine ei tekita ohvrile sinikaid ega murra käeluud. (Naruskov, Küberkiusamine, 2008) Nagu meil, nii on ka mujal maailmas küberkiusamine üsna uus valdkond. Robert Slonje, Londoni Ülikooli doktorant, on uurinud küberkiusu Rootsi kooliõpilaste seas juba kaks aastat ning tutvustas foorumil "Koolikiusamine - kool, kodu, internet" selle erinevust tavakiusamisest. Tavakiusu puhul on selge, kes kiusab ja keda. Kiusaja näeb oma teo vilju, teise inimese valu ja mõnikord verdki, ning see võib ta peatada. On pealtnägijaid ja võimalik, et ka sekkujaid. See võib alata äkkmõtte ajel ja koolikoridoris. Ja lõppude lõpuks on olemas kodu, kuhu võib alati pageda. Küberkiusamine näitab, et me ei ela enam musklite ajal. Küberkius eeldab kavalust, häid tehnilisi vahendeid ja vahel ka korralikku eeltööd. Soovite veel erinevusi? "Esiteks, küberkiusaja võib jääda nähtamatuks
Kiusajast ohvrini on lühike samm Katrin Karu IIKU Koolikiusamine on hetkel ülemaailma väga aktuaalne teema, ning on loodud palju ühinguid, et seda ennetada ning takistada. Iga inimene on vast kokku puutunud koolivägivallaga, kas siis vaimse või lausa füüsilise kiusamisega, olles ise kas kiusaja, kiusaja ohver või pealtvaataja rollis. Kõige rohkem tekitab mulle muret koolikiusamine põhikoolis, sest astudes põhikooli saame aluse oma teadmiste pagasile, mille omandame kogu oma elu jooksul ning õpime, mis on õige ning mis on väär. Jah, ka lasteaias hakkame ehitama alustalasid oma käitumisele, õpime teistega suhtlemist ning muid komeid kuid põhikoolis olev laps peaks veidi rohkem teadvustama endale seda, kuidas käituda teiste inimsetega tolerantselt. Kui
Kellele: Urmas Lehtsalu Teema: Mis on minu jaoks koolivägivald? Kellelt: Ingrid Kobin(Heinala), KKP2 Aegadel kui mina veel Kuressaare Gümnaasiumis keskoolis käisin, oli seal koolielus väga-väga aktuaalne teema koolivägivald. Pärl selle konkreetse teema juures on see, et arvatakse siiani nagu võrduks koolivägivald füüsilise omakohusega. Nagu see oli `KEVADE' ajal. Mida aga pole täheldatud antud olukorras on, et maailm on pidevas liikumises, pidevas muutumises. Kõik muutuvad. Muutuvad inimesed, muutuvad väärtushinnangud, muutuvad autod, muutuvad seisukohad, arvamused ja muutub vägivald, igasugune vägivald ka koolivägivald. Koolivägivald ei ole ainult vägivald õpilaselt õpilase vastu. See võib olla ka suunatud õpetaja vastu. Kooliväivald on õppeasutuse ruumides toimuv vägivald. Või ka kuritegu. Eriti ekstreemsetel juhtudel võib koolivägivald kulmineeruda ka tapmisega või enesetapuga, nagu võis näha hitt-filmis `Klass'. Koolivägivald on k...
kellel on head või halvad hinded. Tihti kiusatakse ka klassi uustulnukaid. Nende olemine tehakse ebameeldivaks. Üritatakse testida uue õpilase närve ja pannakse teda proovile erinevat moodi. Kui on tegu nõrga inimesega, kes enda eest seista ei julge,siis ongi uus ohver olemas. Tavaliselt mõnitatakse ja kiustakse ikka kambakesi. Kiusajad ei ole nii julged, et üksi sõimama hakata. Arvan, et üks kiusamise põhjusi on näidata, et kui lahe ja tugev on kiusaja. Kuigi tegelikult on nad haledad ja nõrgad. Kiusajad ei tea vist, et inimestel, keda nad kiusavad on tunded ja nad saavad haiget. Kiusamine mõjutab ka ohvri enesekindlust ja paljudel kaob isu koolis või väljas käia. Nad soovivad ainult kodus olla, sest kodu on kindel paik kus ennast peita, sest seal ei naera keegi nende üle. Sealt tekivad probleemis koolis käimisega. Tulevad halvad hinded ja kõige hullem on see, kui jääb klassi kordama või isegi visatakse koolist välja.
Just see ongi kõige hullem ,et nüüdseks on kooli kuisamine saanud juba tavaliseks nähtuseks,mida on tohutult igas koolis,klassis ja sõpruskondade vahel. Mina arvan ,et kui midagi väga tahata,siis saab seda alti muuta ja paremaks teha! Lähme esimese punkti juurde- Miks inimesed kiusavad ? Mõndasi inimesi kiusatakse tema välimuse,riietus stiili ,käitumise pärast. Paljusi inimesi kiusatakse nii lihtsate asjade pärast,mida tavainimene ei märkagi,aga kiusaja oskab ideaalselt inimese iga väiksema vea üles leida ja selle kallal teda norida. Mõnikord isegi kõige lihtsamate asjade pärast - prillide või inimese soo pärast. Aga miks kiusajad teevad seda ? Miks nad norivad inimesi nii väikeste asjade pärast? Vastus on vägagi lihtne,kiusaja on vägaigi ebakindel endas ja ta alahindab ennast,mõndadel on kodus rasked olukorad, mõnikord on juhuseid kus kodus alavääristatakse last ehk siis siin kohal kiusaja rolli täitvat inimest ja
agressioon. Agressiivse käitumise arenguline trajektoor 1. normatiivne trajektoor 2. psüiv (5%) 3. lakkaja (15%) 4. noorukieaga piiritletud (20%) Kiusamise tunnujooned 1. agr käit e tahtlik valu või kahju tek. 2. 3. kiusamine on füüsiline, kaudne, verbaalne, suhetega seotud, + küberkiusamine Kiusamine Kuritegelik käitumine On käitumine kui rikutakse seadusesätteid. Legaalne vaatevinkel. Kiusaja, ohver, kõrvalseisja. Kiusaja rollid 1. nn tark kiusaja 2. nn mittetark kiusaja 3. kiusaja/ohver saab ka olla täiskasvanute vahel kiusamine. 7% üldhariduskoolis on kiusajad. Ohver rollid 1. pasiivne 2. provokatiivne (provotseerib mitteeakohase käitumisega, tõmbab tähelepanu) 3. kiusaja/ohver kõrvalseisja rolled 1. kaasamineja 2. toetaja 3. neutraalne 4. kaitsja 40% neid kes aktiivselt kaasa aitavad 1/3 on keutraalsed 20% laias laastus läheb appi ja on kaitsja.
psühholoogiline - sõimamine, narrimine, ähvardamine, väljapressimine, ahvimine ja kommenteerimine, pilkamine, kuulujuttude levitamine jne; Suhetega seotud - grupist väljaarvamine, tõrjumine, grimassitamine, ignoreerimine jne. (Politsei- ja piirivalveamet, Koolivägivald ja koolikiusamine) 2. Koolikiusamine Tihti kiusamist ei märgatagi või peetakse mitte märkimisväärseks. Paraku toimub kiusamine koolis iga päev ning vahel on kiusaja ise ,,ohver", kes valib kiusamiseks nõrgema, et selle kaudu tõsta oma madalat enesehinnangut. (Vaiksoo, 2010) 4 Kiusamine ei ole selline probleem, millest lihtsalt välja kasvatakse ning see ei tohiks olla osaks suurekssaamise juures. Kui kiusamine juba esile kerkib, siis tuleb sellega ka kindlasti tegeleda. Selleks on vaja luua ja kasutada strateegiaid, ning nende loomine on täiskasvanute teha
Paljud teevad rühmas olles asju, mida nad üksi ei teeks. Kuigi enamik õpilasi ei aktsepteeri hoiakute tasandil kiusamist, käitub ja tegutseb nii mõnigi kiusamisolukorras viisil, mis võimendab ja aitab kiusamisele kaasa. Kiusamisest kõnelemist takistab: · Mõte selle kohta, et kiusamine muutub üha hullemaks, kui sellest rääkida · Kiusatuks muutumisest häbenetakse kõnelda Kiusamist ja vägivalda on raske välja selgitada, kui: · Kiusaja teeskleb süütut · Kiusaja väidab, et tegi ainult nalja · Kiusaja süüdistab kiusatut · Kiusatu alahindab olukorda · Teiste arvates pole asi nii hull Lõpetuseks ütlen niipalju, et ma loodan, et ajapikku koolivägivald ja kiusamine esineb harvem või ei esine enam üldse.
Koolikiusamine pole paratamatus Kõik on mingil määral kokku puutunud koolikiusamisega. Õnnelikumad meist on pidanud sellele vaid tunnistajaks olema, aga kõigil nii palju ei vea. Koolikiusamine ei ole kuidagi moodi seotud kooli suuruse, asukoha või astmega, kiusaja tegude taga on üldjuhul siiski kehv kasvatus või isiklikud probleemid. Koolikiusamisel on mitu liiki- verbaalne, füüsiline, kaudne ja viimsel ajal alguse saanud aga kiiresti leviv küberkiusamine. Verbaalne kiusamine hõlmab narrimist, mõnitamist, hüüdnimede panemist ja mõnikord isegi ähvardamist. Sedasorti koolikiusamine on vägagi levinud ja jätab ohvrite hinge kindlasti sügava haava. Kiusamiseks põhjuse leidmine ei ole kunagi probleem- ikka ja
jne.) Sagedamini kiusatakse neid, kes: ei löö vastu on targemad kui teised on väikest kasvu on paksemad kui teised on pikemad kui teised on aeglasemad kui teised on vaesemad kui teised on rikkamad kui teised on lihtsalt teistest erinevad Igaühel on õigus olla erinev, kui ta ei kahjusta teisi. Sallivust on võimalik õppida. Klassis, kus mõnda last kiusatakse, jagunevad õpilased kolme rühma: 1. Kiusatav 2. Kiusaja 3. Vaikiv enamus ehk Kõrvalseisjad KIUSATAV -> Kiusamise algus -> Üksindus, kurbus, abitus-> Hirm, alaväärsustunne, enesekriitilisus. -> Teistest eemalehoidmine või omakorda teiste tõrjumine (ei usu enam, et keegi tahab sõber olla)-> Hinded halvenevad, on sageli haige, muutub ise ka agressiivseks KÕRVALSEISJAD -> Omasid ei jäeta üksi!-> Klassikaaslaste sekkumine-> Tunne: Ma pole üksinda!-> Kiusamise lõpp-> Klassis suhted sõbralikud-> Teeme kõik koos midagi põnevat
K ooli kiusamie Sisukord 1 Koolis kiusamine Erinevate maade andmed näitavad, et vägivald ja kiusamine koolis on muutunud viimasel ajal tõsisemaks probleemiks. Eestis 2005. aastal läbi viidud uurimuses selgus, et kiusamiskäitumisega oli 5.7. klassi õpilastest seotud 15,5%. Nendest 6,9% osutusid kiusajateks ja 7,59% ohvriteks ning 1% olid kogenud nii ohvri kui ka kiusaja rolli. Eelkõige oli tegu verbaalse kiusamisega - alandavad märkused, karjumine, solvamine ja sõimamine. Neljandikul juhtudest olid õpilased kogenud füüsilist vägivalda või ähvardamist sellega. Keda kiusatakse kes on targemad või jõuavad õppetöös aeglasemini edasi kui teised; kes on kehaliste näitajate poolest erinevad; kes on vaesemad või jõukamad kui teised; kes ei löö vastu ega osuta ka muul viisil vastupanu. Kuidas peaks vanem toetama last, keda kiusatakse?
Samuti tuleb kasuks kui õpetajad on selleteemalise loengu läbinud, et neil oleks mingi ettekujutus, mida sellises olukorras ette võtta. Lastele peab selgeks tegema, et kooliõpetajad ning juhtkond on usaldusväärsed ning neile võib oma probleemidest rääkida. Koos saab mõelda lahenduse välja. Vanemad inimesed kindlasti teavad, et sellist olukorda ei lahenda lihtsalt nii, et ohver ja kiusaja klassi ees kätt suruvad. Vaja on rääkida nii ohvri kui ka kiusaja endaga, et aru saada, miks kiusaja nii käitub ning kuidas ohver selle kõigega toime tuleb ning, et ohvril ei tuleks loobumise ega suitsidaalsusmõtteid. Tänapäeval tegeletakse selle probleemiga ning on aru saadud selle tõsidusest. Tänu sellele on ka koolivägivald vähenenud.
lapsed ja need, kes ei hakka vastu. Tegelikult ei ole kiusajale ju palju vaja. Kui ta tahab, leiab ta põhjuse ka pisiasjadest. Seoses ühiskonnas toimunud kiirete muutustega on laps jäänud suhteliselt üksinda. Kodu ei taga lapsele piisavalt aega ja tähelepanu. Laps on üksi oma mõtete ja muredega. Väga sageli jääb ohver praktiliselt abita, kuna ei julge vägivalla juhtumist kellelegi rääkida, ega oska abi saamiseks kuhugi pöörduda. Kes on kiusaja? Vahest võib kiusaja olla ka see, keda ennastki on kunagi kiusatud. Tema sisse on kogunenud palju viha ja trotsi, mida ta leevendab kaasõpilase peal. Kui palju on olnud juhtumeid, kus kiusaja on kiusatav oma enda kodus. Sel juhul saavad probleemid alguse kodust ja perekonnast. Mõnel teisel juhul võib kiusaja olla lihtsalt väga madala enesehinnanguga. Ja kõige halvemal juhul on kiusajal lihtsalt igav. Meeles tuleks pidada aga seda, et koolivägivald on tõsine õigusrikkumine, aga paljudes
3 mõistet mobbing. Termin mobbing on laenatud etoloogiast ja tähendab grupi loomade rünnakut teise liigi loomade vastu. Tänapäeval on uurimiste tulemusena välja kujunenud kiusamise kolm tunnusjoont: (1) korduv rünnak ohvri vastu toimub pika perioodi vältel; (2) tahtlik rünnak ohvri vastu, mis teeb ohvrile kahju kas vaimselt või füüsiliselt; (3) eksisteerib tasakaalutus võimusuhte kiusaja ja ohvri vahel. Lastekaitse Liidu projekti ''Ei vägivallale" raames viidi 2002. a läbi uurimus koolis kiusamisse suhtumisse ja selle probleemi mitmete teiste aspektidega seonduvasse. Uurimus viidi läbi seitsmes erinevas koolis üle Eestimaa, millest viis olid gümnaasiumid ja kaks põhikoolid, kasutades uurimusmeetodina küsimustikku. Uuritavateks oli kokku 1764 põhikooli õpilast (keskmine vanus 13,54), kelle sooline jaotus oli 1:1
paksem kui eakaaslane, õpib paremini kui teised või kes on füüsiliselt nõrgem ning ei suudeta kiusajatele vastu astuda. Ka need kellel on madalam enesehinnang või pärit vaesemast perest. Ohvriteks valitakse just need inimesed, kes on tuntavalt nõrgemad. Esimene samm, mida kiusatav üldse teha saab, ongi probleemist rääkimine! Kiusajateks on tavaliselt need, keda on ennast varem kiusatud, kas kodus või nooremas klassis. Tegelikult pesitseb probleem kiusaja sees, kellel on madal enesehinnang. Kiusajal on vaja välja pressida nii-öelda üleolek ja tunnustus, et saavutada soovitud tähelepanu. Kiusajal puudub võime mõista teiste tundeid ja sageli ei oska ta ise sõber olla ega ka sõpru leida. Osadel on ka omal hirm, et keegi hakkab neid endid kiusama. Sellistel õpilastel on tavaliselt palju energiat ja suur võimuvajadus. Psühholoogilist ehk vaimset vägivalda kogetakse koolis väga erinevates vormides: ühelt
Sullivan, Cleary ja Sullivan (2004) raamatut Kiusamine koolis: mis see on ja kuidas sellega toime tulla. Järgmisena kirjeldan oma uurimustöös metoodikat, kus on välja toodud valim, protseduur ning uurimusinstrumendid. Sellel järgneb tulemuste kirjeldus, kus analüüsin ankeetide tulemustele toetudes kiusamise kogemust teiste klassikaaslaste poolt, kiusamise liike, mida kiusatavad on talunud. Tulemustes on selgunud uuritavates klassides omavaheline läbisaamine, kiusaja ja kiusatava protsendid. Tulemustes on kirjeldatud ka kiusamise põhjused. Uurimustöö lõpus on kokkuvõte, võõrkeelne resümee, kasutatud kirjandus ning lisa, kus on uurimuses kasutatud ankeet. 1. Kiusamine 1.1 Kiusamise mõiste Kiusamine on ühe või mitme inimese negatiivne ja sageli agresiivne või manipuleeriv tegu või teatud aja jooksul korduvad teod teise inimese või inimeste suhtes. Kiusamine on väärnähtus ja põhineb jõudude ebavõrdsusel. (Sullivan, Cleary ja
kes on füüsiliselt teistest nõrgemad; lastel, kellel on madalam enesehinnang; lastel, kes on pärit vaesemast perekonnast. Kes kiusavad? sageli need lapsed, keda ennast on kiusatud kas kodus, lasteaias või nooremas klassis; vägivaldsest perekonnast pärit lapsed; lapsed, kes tahavad ennast näidata, teiste silmis populaarsust võita, millegagi tähelepanu saavutada; keskmise või alla selle õppeedukusega lapsed Miks KIUSAJA kiusab? tahab tähelepanu saada arvamus enesest liiga hea või liiga halb ei oska sõpru leida ega ise sõber olla puudub süütunne ja võime mõista teiste tundeid tal on lihtsalt igav 60% KIUSAJATEST SAAVAD KOHTULIKU KARISTUSE ENNE OMA 25NDAT SÜNNIPÄEVA Mida teha, kui oled langenud kiusamise ohvriks või kui tead, et kedagi kiusatakse? Räägi sellest täiskasvanutele lapsevanemale, klassijuhatajale,
abile. Minu arvates, peaks inimesed, kes puutuvad kokku kurjusega pöörduma lähedaste inimeste või tugikeskuste poole ja abi otsima. Püüan pöörata rohkem tähelepanu inimestele ja ka aidata neid, kes kannatavad kurjuse all. Olen ise näinud kuidas teisi kiusatakse ja alavääristatakse ning püüan alati appi minna. Aga tihtipeale ei kuulata seda, kes mõistab kiusajat hukka, tema üle hakatase naerma või teda imelikult vaatama kui ta teise kaitseks välja astub. Kiusaja alatihti ei märkagi kui halvasti ta käitub ja arvab, et see on norlmaalne ning kui teised teda toetavad tunneb ta ennast veel kindlama ja hakkab seda aina uuesti ja uuesti tegema. Kiusaja ei mõtle kunagi kiusatava tunnete peale vaid mõtleb ikka ainult enda heaolu peale. Iga inimene on kurjusega kokku puutunud. Igal inimesel väljendub kurjus ja kurjusest arusaam oma moodi. Mõned inimesed mõistavad kui nad on midagi halvasti teinud, aga teised
tõmmata. Agressiivsuse saab suunata ka töösse, liikumisse, erinevatesse harrastustesse, magamisse. Teisalt agressiivsust saab summutada nii, et teised seda ei märkagi. Agressiivsus võib olla ka teadvustamata, nii et inimene iialgi ei märka seda ise. Eriti kurb on see kui leitakse endale nn. patuoinas. Keegi kaaslastest on see, kelle peale alati oma agressiivsus välja valatakse. Mida sellise olukorra vältimiseks saaks teha? Kiusaja peab tegelema oma hobidega ja näiteks kuulama lemmikmuusikat. Kuidas seda olukorda lahendada? Teised tuttavad või lähedal olevad inimesed peaksid rääkima kiusaja/norijaga. Ülesanne: Hinda erinevaid argessiivsuse välja valamise mooduseid, nende häid ja halbu külgi. Kuidas nõudlikkus õppeprotsessis tekkiv frustratsioon sünnitab agressiivsust nii, et teenindaja(õpetaja) ja klient(õpilane) ei talu seda? Kuidas järgnevates olukordades tuleks toimida? Põhjenda.
Ohver ise tunneb ennast alandatuna. 3. korduv 4. varjatud iseloomuga Võib esineda kiusatava tahtlik sotsiaalsestgrupist väljaarvamine, tagarääkimine, alusetute anonüümsete süüdistuste saatmine. Kiusamise tekkimine või mitte-tekkimine sõltub inimeste asendist sotsiaalsesvõrgustikus. Ühe staatus on kõrgem. Liidrid on populaarsemad. Klassiliidritest võivad kujuneda kiusajad ja ebapopulaarsetest õpilastest ohvrid. Kui ruttu kiusaja ja ohvri roll kujuneb, oleneb suhete intensiivsusest. Üks inimene võib olla erinevas rollis nii kiusaja kui ohver. Olweus esimesenapani alusele kiusamise kirjeldamisele. 1. aste: Väike osa kiusajaid jõuab õpetaja/täiskasvanuni 2. aste: 20% lastest arvavad, et kiusamine ei kao koolist 3. aste: Inimesed kardavad kooli minna Kiusamise 3 osapoolt: Kiusaja: loob situatsiooni, kust saab emaale tõmbuda Ohver: kardab, loodab, et eakaaslased hakkavad austama, ei usu, et täiskasvanud
näitamine filmides, kas see peaks tähendama, et seda ei toimu? Mina arvan, et peaks näitama kiusamist filmides ja teatrites kuna see näitab, et see pole hea kummalegi osapoolele nii füüsiliselt kui ka vaimselt. Vastuargumendi puhul saan kuid paaril osal nõustuda, kui näidata vägivalda pidavalt televisjoonis siis võib see muutuda normiks ja ei vaadata seda kui mingit olulist teemat, vaid vaadeltakse seda kui midagi mida kõik inimesed enda elu jooksul on teinud, olgu see siis kiusaja või kuisataja roll. Kuid ikkagi minu meelest ei tohiks kiusamist vaadata kui mingit asja mis ei ole oluline, kuna nii paljud noored kes on kiusmist tundnud oleks soovinud, et sellele teemale oleks rohkem valgust lisatud ja lihtsalt vaadatud nagu midagi mida kõik inimesed kogevad.
Kiusamine Tundub, et kiusamine ja vägivald on nähtused, millega aina rohkem lapsi tänapäeva koolis kokku puutuma peab. Kiusamine võib toimuda nii füüsilisel kui ka sõnalisel teel. Uuringud on näidanud, et narrimine, togimine ja norimine- see kõik algab kiusaja kodust. Sageli saavad kiusajateks need lapsed, keda kasvatavad nõudlikud ning ranged vanemad. Samuti on probleemiks see, kui vanematel jääb töö kõrvalt vähe aega tegeleda oma lastega, kuid iga laps vajab vanemat, kellele oma muredest või rõõmudest rääkida. Enamustel lastel on olemas toetav perekond, kuid on ka neid kel seda pole. Siis jäävad laste mured tahaplaanile, nad muutuvad agressiivseks ning hakkavad end teiste peal välja elama.
verbaalne, see võib olla siis kui tõrjutakse, ärritatakse, levitatakse kuulujutte jne. Kiusajateks on eelkõige poisid, kuigi on ka tüdrukuid. Kindel on pigem see et poisid on füüsilise ja tüdrukud verbaalse kiusamisviisiga. Kõige rohkem kiusatakse neid, kes ei löö vastu, ei kaeba õpetajatele, kes on tõsedamad, vaesemad või lihtsalt teistest erinevad. Kiusatakse sellepärast, et tahetakse saada tähelepanu, lihtsalt igavusest või arvatakse endast liiga hästi. Kiusaja on tavaliselt energiline, endast heal arvamusel, sõnaoskavam või rikkam. Kui kedagi kiusatakse tuleb sellest rääkida vanema inimesega, keada usaldatakse, nendeks on tavaliselt vanemad, parimad sõbra või õpetajad. Koolikiusamine võib alguse saaka kodust. Kiusajateks saavad suure tõenäosusega lapsed, keda kasvatavad autoritaalsed vanemad. Vanemad kes on nõudlikud, ranged ega kuula seda, mida lapsel öelda oleks.Vähem kiusajaid tuleb sellistest kodudest, kus on mõistev ja
Faust Issand ja Mefistoteles sõlmivad taevas kihlveo. Saatan nimelt väidab, et inimene on oma loomult õnnetu ja armetu, igavesti nurjuv ja loodudki kannatama. Jumal aga usub inimese õilsusesse ja lausub: " Las kurja nõuga saata igat sammu siis kiusaja ka kurjast kasvab hea." Tõe väljaselgitamiseks lähebki Mefistoteles maa peale, et üritada Fausti headuse ja tarkuse teelt kõrvale kallutada. Mefistoteles pakub Faustile oma teenistust, andes talle kasutada oma võimed ja lubades talle igasuguseid imesid näidata. Vastutasuks peab Faust andma oma hinge kuradile hetkel, kui tunneb, et on eluga rahul. Kuna Faust on oma ebaõnnestumise tõttu asja tuuma otsingul sügavas depressioonis, on ta kokkuleppega nõus. Mefistotelese tegevus jääb siiski vähetulemuslikuks, sest just tema kurjus ja hävitustöö, eriti Fausti armastanud noore Margarita surm, sunnivad Fausti enda põhimõtetele kindlaks jääma. Ka Mefistoteles ise ...
Kaudne - ohvri kahjustamine temaga otsekontaktis olemata. Kas siis teiste isikute kaudu tema sotsiaalseid suhteid või positsiooni kahjustades (tagarääkimine, kuulujuttude levitamine) Soolised erinevused näitavad, et poisid eelistavad otseseid ja füüsilisi vorme ning tüdrukud kaudseid vorme. 14 Kiusamisteema eripärad Koolieelikud ei vali kindlaid kiusamise ohvreid (kaks hüpoteesi) Kiusaja õpib tundma ohvrite reaktsiooni ning valib selle põhjal ohvri Kiusaja ei oska veel ära tunda kiusamise ohvritele iseloomulikku allaheitlikku, eemaletõmbuvat käitumist Kui agressorite sotsiaalne taju küpseb, tekib kindel ohver (neljandal viiendal eluaastal füüsilise kiusamise ohver) 15 Kiusamise põhjused Lastevanemate eeskujul (manipuleerivad üksteisega ja teiste inimestega)
Ohvriteks on tavaliselt nõrgemad, lollemad või targemad, vaesemad või siis lihtsale teistest erinevad inimesed. Ohvrid thti ei räägi kogetust ja võivad selletõttu närbuda. Seda kinnitab Masaki Matsang´i uurimus. Kiusatavatel on palju põhjusi, miks nad midagi ei tee, näiteks: enda süüdistamine, haavatavus, kartus ja tihti nad lepivad sellega, kuidas nendega käitutakse. See on kindlasti vale suhtumine endasse. Kiusajatel on jällegi palju põhjusi miks nad on kiusaja rollis. Sagedased põhjused on näiteks tähelepanu, enesehinnang on liiga kõrge või madal, kodune seisukord on kehv, igavus ja võib olla ka süütunde puudumine. Eks igal kiusajal oma põhjus, mida ta ise ei pruugi teadagi. Koolivägivalla vältimiseks soovitab Susan Swearer vanematel on lapsi mitte õhutada kättemaksule, kui nad oma mure on ära rääkinud ja ka pole soovitav kohe koolis tüli üles lüüa. Kannataja peaks hoopis rääkima sellest
Näiteks ebatavalisi riideid kandva inimese üle sageli naerdakse, vaimse või füüsilise puudega isikut koheldakse sageli teistega võrreldes alaväärsemalt. See võib aga mõjuda talle isegi halvemini kui haigus ise. Igaühel on õigus olla õnnelik, ka siis, kui ta erineb teistest. Mõnel inimesel tekib vajadus teistele liiga teha. Sellel võib olla mitmeid põhjuseid. Sageli on selles süüdi kodune kasvatus ja oskamatus enda eluga toime tulemisel, kuid tavaliselt on jäänud ka kiusaja teiste küüsi. See, keda kiusatakse, hakkab endast halvasti arvama ning see võib kogu elu järelmõjusid tekitada. Kõik me oleme ainulaadsed. Seega, julge teistest erineda, sest julge pealehakkamine on pool võitu!
Koolivägivald Koolivägivald kui selline on tõsine probleem. Arvan, et seda leidub üsna palju. Koolid on väga suured ning koos käib väga erinev seltskond. Sageli on kiusaja ise väga ebakindel tüüp ja üritab teistega halvasti käitudes enda egot suurendada. Arvan, et poiste puhul toimib peamiselt füüsiline vägivald. Eriti vaimselt piiratumate hulgas. Teine äärmus on peen ja väga solvav psüühiline vägivald. Mõnitamine ,, läbi lillede." Tüdrukud vast üksteisele eriti kätega kallale ei lähe. Nende teemad on pigem seotud riiete ja välimusega. Neid kellel kehvem king või koledam pluus, mõnitatakse
lapsepõlves tehti. Tegelikult ei tohiks keegi sellist asja kannatada. Aga miks tegelikult inimesed kiusavad teisi? On erinevaid põhjusi, miks inimesed kiusavad, aga peamine põhjus on see, et näidata oma võimu. Tavaliselt kiusavad suuremad inimesed väiksemaid, et näidata, et nad on paremad. Aga on ka vastupidiseid. Inimesi kiusatakse ka siis, kui nad on teistsugused, näiteks inimene on teisest kultuurist. Mõni kiusab kadeduse pärast, näiteks, et kiusaja vanemad on kohelnud teda halvasti ning ta on kade, et ohvri vanemad oma last nii hästi kohtlevad. Kuidas hoiduda koolikiusamisest ja –vägivallast? Tegelikult sellest hoiduda ei saagi, aga on võimalus ennetada suuremat vigastust. Paljud inimesed soovitavad rääkida juhtunust võimalikult kiiresti täiskasvanule, aga üle 50% alaealistest seda ei tee. Nad kardavad. Kardavad seda, et see ei aita ning kõik läheb veel hullemaks. Suureks saades võib kunagine koolikiusamine elu häirida ning
paksemad. Samas on ka neid kes õppivad teistest paremini või siis halvemini. Samuti on ka pealtvaatajad, kes ise ei kiusa ja ei julge ka kiusatavat aidata, sest kardavad sattuda ohvriks. Füüsiline ja vaimne koolivägivald on selgelt eristatav. Tavaliselt esineb paljudes koolides mõlemat. Kui ikka sõnadest aru ei saa tuleb need talle pähe taguda arvavad kiusajad kindlasti. Füüsilist vägivalda kasutatakse üldjuhul, siis kui sõnadest enam ei piisa ja kiusaja läheb juba närvi ja tema arust on tark tegu teisele lihtsalt kallale minna. Kuid sellega sa võiks tekitada palju probleeme endale ning teha haiget teistele. Niiet kas oli ikka tark tegu minna kallale kui sõnadega oleks olnud lihtsam seletada ? Kindlasti võiksid paljud koolivägivallatsejad selle üle mõelda, aga mõelda oleks olnud juba hilja, sest tegu oli tehtud ja probleemid kaelas. Palju kasutatakse vaimset koolivägivalda kindlasti ka õpetajate puhul
Deigmar Virga Paljud inimesed on väitnud et nende lastel on probleeme koolis. Osad räägivad et kord neid kiusatakse või siis ei saada lihtsalt aru, mida õpetaja üritab õpetada. Kuigi koolis peab käima pole paljudel õpilastel viitsimist õppida, kuna neile ei seletata nii detailselt lahti teemat, mida nad peaksid õppima. Õpilastel on täitsa tavaliseks just see, et kui neil on veel käia koolis üks nädal ei viitsi, nad mitte midagi teha. Koolivägivald on hetkel väga levinud teema. Sellest kirjutavad erinevad ajalehed,ajakirjad kui ka tehakse erinevaid filme ja raamatuid. Mis on koolivägivald? Miks on vaja teisi kohelda halvasti? Koolivägivald on iga aastaga aina silmatorkavamale kohale kerkinud. Vägivallaks saab nimetada kiusamist, mõnitamist, alandamist ja peksmist. Tänapäeva lapsed kannavad koolis kaasas nuge, tikke ja isegi relvi. Kaklema min...
MIDA TEHA, KUI NÄED, ET KEDAGI KIUSATAKSE? ÄRA ÜHINE KIUSAJATEGA. Ära ole teiste vastu vastik narrides neid ja nende üle naerdes. JALUTA MINEMA. Aita last, keda kiusatakse ja vii ta kiusajate juurest minema, ilma et sa kiusajate poolegi vaataksid. Kas tead, et tavaliselt lõpeb kiusamine 10 sekundit pärast seda, kui keegi pealtvaatajatest olukorda sekkub? Palu abi täiskasvanult või hüüa kedagi appi. ÄRA PÜÜA KIUSAJAGA KAKELDA. Ära kunagi püüa kiusaja üle naerda või teda narrida. See teeks lihtsalt olukorra hullemaks nii sinu kui teiste jaoks. USU LAST, KEDA KIUSATI. Kuula, mida neil on öelda. ÄRA LASE KIUSAJAL END TÄHTSANA TUNDA PÖÖRATES TALLE TÄHELEPANU. Ignoreerides kiusajat võtad sa sellega ära tema mõjuvõimu. KIUSAJATELE MEELDIB MÄNGIDA KÕVA MEEST, seepärast alati, kui nad teevad teistele liiga, on neil pealtvaatajaid. Enamikel juhtudel kiusamine lõppeks, kui keegi sinusugune astuks vahele, et kiusamist peatada.
Ta hakkas ka kaitsma Joospeit keda kiusati, see ka ei sobinud kellegile ja teda hakati ka kiusama, ta suutis end natukene kaitsta, kuid Joosep ei suutnud. Anders oli kõige negatiivsem tegelane, teised kes olid seal klassis olid ka halvad, kuid nad lihtsalt käisid Andersil järel nagu peata kanad. Tal oli probleem uue poisiga, Kaspariga. Kaspar hakkas Joosepit kaitsma, kellegile ei meeldinud see. Tal olid ise probleemid, kui tal ei oleks probleeme poleks ta selline kiusaja. See mis nad tegid oli jube ja halb, ühegi inimesega ei tohiks niimodi käituda. Hinnang – halb. Õpetajaid nagu ei huvitanud mis seal toimus, nad ei teadnud ka, aga kui nad oleks natukene uurinud oleks nad kohe leidnud midagi. Hinnang – halb. Oleks näiteks keegi politseile rääkinud oleks see arvatavasti paremaks teinud või kui keegi oleks Andersi vanematega kontakteerunud oleks see ka asja paremaks teinud. Ütleme, et mõrvamine polnud vajalik.
poole.". Pärast sellele järeldusele jõudmist otsustab ta pühenduda elu mõtte otsingule. Samal ajal sõlmivad Jumal ja Saatan (nimega Mefistofeles) kihlveo. Saatan leiab, et inimene on õnnetu, armetu ja loodudki kannatama, sest tal on mõistus. Jumal, aga, ülistab mõistust ja tõepüüdlusi. Mefistofeles läheb maa peale, et üritada Fausti headuse ja tarkuse teelt kõrvale kallutada. Ka siis jääb Jumal endale kindlaks ja lausub: " Las kurja nõuga saata igat sammu siis kiusaja ka kurjast kasvab hea." Mefistofeles võtab Fausti sihikule, kui viimane on meeleheitele viidud inimeste suutmatusest näha oma probleemidest kaugemale ja tema õpilase, Wagneri, tahtmatusest juurelda probleemide üle sügavuti. Esialgu ilmub Saatan Faustile musta puudlina, kuid hiljem võtab inimese kuju ja pakub Faustile lepingut kui Faust hakkab rõõmu tundma maisetest lõbustustest, siis saab temast Saatana teener allilmas, kui läheb vastupidi, siis on Mefistofeles tema teener
arvan, et inimestel, kes kasutavad vägivalda, on midagi viga. Nad ei ole normaalsed. Normaalne inimene ei mõtlekski kedagi lüüa või kedagi kiusata, tema mõtleks peaga ikka. Ma ikka väga tahaks, et koolis vägivald puuduks. Kool ei ole koht, kus end välja elada kellegiga norides ning lüües. Sellise probleemiga nagu, tahtmine kiusata, tuleks tegeleda. Sellist asja ei tohi jätta tahaplaanile kuna kiusupunnist inimene teeb teistele väga palju haiget ja jätab ka endale märgi külge : KIUSAJA. Vägivald ei lahenda kunagi midagi , sõnadest tahetakse rohkem aru saada.
lapsed. Osadel kiusajatel on ka omal hirm, et keegi hakkab neid endid kiusama. Tihtipeale kiusatakse kaasõpilast koos teistega, kartes teistest erineda. Grupiviisilise koolivägivallaga võib tegeleda ka täiesti tavaline laps.Kuna kiusajale on tihtipeale oluline, et temast välja tehtaks ja teda kardetaks, siis on kiusataval oluline kiusajast mitte välja teha ja vältida olukordi ja kohti, kus on võimalik vägivalda tarvitada. Miks kiusaja kiusab? Tahab tähelepanu saada. Arvamus enesest on liiga hea või liiga halb. Ei oska sõpru leida ega ise sõber olla. Puudub süütunne ja võime mõista teiste tundeid. Tal on lihtsalt igav. Kiusamise liigid füüsiline - löömine, tagumine, tõukamine, tee peal ees seismine, takistamine ja asjade peitmine. psühholoogiline - sõimamine, narrimine, ähvardamine, väljapressimine, ahvimine ja
Hindamise olukorda (PS § 12). Kiusamise eesmärk koolis on panna keegi teistest halvemasse olukorda, teha lihtsustamiseks on avatud küsimuste puhul juhendis esitatud pigem näide õpilaste tema elu võimalikult ebameeldivaks. Kiusamine on tavaliselt tahtlik ja sihilik tegevus. võimalikest vastustest. Kiusamise põhjused võivad olla mitmesugused. Kiusaja saab näidata oma võimu teistele, kiusaja x Hinnatakse täispunktides. saab tähelepanu ja võib saada ,,kangelaseks", kiusaja võib ka elada oma probleeme välja, et mitte x Punktide andmiseks ettenähtud kastid tuleb täita. Kui õpilane vastab valesti, tuleb kasti ise sattuda kiusatavaks. Kui keegi on teistest mingil põhjusel teistsugune targem või rumalam, kirjutada null (0) ja vastamata jätmisel kriips ().
elama.Minu arust on see sellepärast kurb,et Niru tegi seda sellepärast,kuna teised kiusasid teda. See teos pakub lugejale palju huvi.Saame teada mis probleemid olid siis ja kas praegu on samad probleemid.Ning lugeja saab näha, kuhu kiusamine välja viib.Ja äkki on või on olnud lugejal samad probleemid ning saab mõelda mida teist moodi teha. Raamatu teema on väga oluline ka sellepärast kuna koolis on palju kiusamist ja narrimist ka tänasel päeval.Ning kiusaja,kes seda loeb, saab äkki aru ,mida teised tunnevad,keda ta kiusab ning enam ei kiusa teisi.Ma ei ole teisi sama taolisi raamatuid lugenud ning ei oska sellepärast võrrelda teiste raamatutega seda raamatut. Minu arvates sobib see raamat tänapäevaga väga hästi,sest seal on samad probleemid, mis tänapäeval.Paljugagi võib antud jutustuses nõustuda.Aga see polnud väga põnev, sest ma ei saanud algusest väga aru ning seal oli segaselt kirjutatud
ESSEE FILMIST «KLASS» Diana Kuzmina 7 „B“ «Klass» on rohkem õppe-eesmärgil tehtud film, kuna ma ei usu, et mingisugune inimene selle ise vabatahtlikult kodus vaataks. See draama ei pakkunud mulle absoluutselt pinget, sest olen teiste žanride armastaja. Kogu filmi kestel ootasin ainult, millal juhtub midagi naljakat, huvitavat, rõõmsat – seda aga, kahjuks, ei toimunud. Täiesti võimatu oli vaadata kuidas Joosepit koguaeg sõimati ja peksti. Tahtsin lihtsalt ekraani sisse hüppata ja karjuda nende värdjate peale. Ainuke hea olukord seal on see, et mitte kõik inimesed klassis polnud Andersi jooksupoisid ning Joosep sai endale lõpuks vähemalt ühe kaitsja, aga ka see suutis teda filmi lõppus petta. Konflikti süüdlasteks saab pidada kohe mitut inimest: Joosepit ja tema vanemaid, klassikaaslasi ja nende vanemaid ning loomulikult õpetajaid, kes seda kiusamist vaikselt pealt vaatasi...
ikkagi temaga võimalikult hästi käituda. Esimesel koolipäeval mängisid lapsed jalgpalli. Oli viigiseis, kui Wayne tegi väravavahina vea ja Luke pidi penalti lööma. Õnneks kaitses ta selle ära, aga Luke'i peale oli kogu tema võistkond vihane. Äkki tundis Wayne, et tema oli selles süüdi. Järgmise päeva õhtul oli koolidisko. Ka Luke oli seal. Wayne'il oli väga lõbus kui äkki nägi ta Luke'i ja Luke'i järel ka Guy Wright'i gängi õue minemas. Guy Wright oli kooli kõige hullem kiusaja. Luke jooksis ära ja kamp talle järgi. Wayne teadis, et temal ei olnud midagi teha ja kutsus kuuendikud appi. Nad päästsid Luke, aga Luke ei olnud Wayne'ile ikka tänulik. Järgmisel nädalal läks Wayne jälle Martinite juurde. Alguses läks kõik hästi. Aga just siis, kui Wayne võttis oma ämbri kätte ja seda silitas, tuli sisse Luke. Wayne oli just mõelnud, et viskab ämbri minema, aga Luke oli teda näinud. ,,Sa silitasid ämbrit," hüüdis ta. Wayne sai
inimeste vahelisest suhetest, tavalise eestlase elust ning samuti suurest töö tegemisest. Kas kõva töö tulemuseks on armastus? Peategelasel Eespere Andresel oli eesmärgiks ilus maakoht, kus ise hästi elada ning järgmistele põlvkondadele edasi anda. Eestlase kadeduse ning teisele jama keeramise tõttu satub alati teele keegi, kes käki keerab. Andresega just see juhtubki. Ta kohtub Tagapere Pearuga, jõukas naabrimees ning suur kiusaja. Ta tahtis olla Andresest iga hinna eest parem ja üle igas asjas. Talvel oli Andresel lume tõttu rege vaja ning laenas seda naabrimehelt. Pearu proovis kohe kasu lõigata ning kuulutas baaris kõigi ees, kui halb naaber on Andres. Selle peale proovis andres ka näidata, et ta ei ole papist poiss. Sellepärast ongi eestlase iseloomujooneks isekus, ei saa ju alla jääda. Andrese mured süvenevad Vargamäel. Ta muudkui töötab ja töötab uskudes, suurel tööl on magus vili
Kuid kui ma tean, mida ma tahan edasi õppida ja mida mul selleks vaja läheb, siis miks ma pean andma endast kõik, et sooritada kellegi rahuloluks milleski suurepärane tulemus, mida mul pole vaja ning jätta selle tõttu vähem aega pingutamiseks sellele mida mul endal on päriselt vaja? Ühiskonnas on pidevalt aktuaalseks teemaks koolikiusamine, enim on see levinud teismeliste seas. Põhjuseid miks kiusatakse on palju, sest kui tahetakse kiusata, siis selleks leitakse põhjus alati. Kiusaja ohvriks võib sattuda kasvõi sellepärast, et talle ei meeldi mõni kiusatava riideese, õpitulemused, perekond, vanemate töökohad ja kurvemal juhul ka mõni haigus. Enamus ajast ei pane kõrvalolijad kiusamist tähele või kui panevad, siis ei juleta sekkuda, sest kardetakse sattuda ise järgmiseks ohvriks. On juhtumeid, kus kiusamine saab vägagi õudsa lõpu, sooritatakse enesetapp või veel midagi traagilisemat. Ilmar Raagi tuntud film Klass oli ehtne näide
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
