Töö Vargamäel on lõputu ning võitluses maaga ei ei selgugi võitjat. Vargamäele tulekuga sai Andres endale kohustuseks kannatada kõiki Pearu tempe ning lõputu tülitsemie naabrite vahel. Andres ja Pearu olid väga sagedased kohtu külastajad ning mindi sinna ikka selleks et jälla näidata, mida teine naaber valesti on teinud. Andres luges piiblit, uskus jumalat ning toetus alati tõele, kuid Pearu moonutatud tõed kippusid ikka paremad olema. Vahel harva saabus ka rahu Eespere ja Tagapere vahele, kuid see ei kestnud kunagi kaua. Andrese ja Pearu ühiselt kaevatud kraav on üks suuremaid tüli allikaid ning probleemid selle sama kraaviga kestavad kuni lõpuni välja. Kuid samas toimub ka pidustusi, kus naabrid saavad omavahel hästi läbi. Eriti heas tujus on Pearu siis kui ta on purjus ning kiidab Krõõda peent häält, millega Krõõt oli põrsaid koju kutsunud. Vargamäe Ees- ja Tagapere on sunnitud koos eksisteerima ning üksteise proovilepanek ei lõppe kunagi.
............ 10 3.4 Varustus...................................................................................................... 10 3.5 Treeningud................................................................................................... 10 3.6 Saavutused................................................................................................. 11 3.6.1 Juss Laanso saavutused:.......................................................................11 3.6.2 Mati Tagapere saavutused:....................................................................11 3.6.3 Elmet Varblase saavutused:..................................................................11 3.7 Vigastused................................................................................................... 11 3.8 Seotus motokrossiga tänapäeval................................................................12 Kokkuvõte...........................................................................
Ühel õhtul, kui päike oli loojumas, läksid Vargamäe poole Andres Paas ning tema vastne naine Krõõt. Vargamäest sai nende uus kodu. Vargamäel oli hulganisti soid ning rabasid, üldse oli seal kuidagi vesine. Mäe Andres aga oli kange mees ning just eriti töös, sest selles ei andnud ta armu ei endale ega ka teistele. Vargamäe saunas elas Sauna Madis oma eidega, kes oli suur lobamokk ning ei suutnud oma suud sugugi kinni pidada. Vargamäel oli kaks poolt: Eespere ning Tagapere. Tagaperel ehk Orul oli peremeheks Pearu Murakas, igavesti kange ja krutskeid täis mees nagu Andreski. Juba esimestel päevadel läksid mehed vaat et riidu, sest Pearu tahtis Andrest proovile panna, kui kange viimane ka on. Kui Pearu kõrtsist joobnuna tuli, oli ta peaaegu alati kuri ning seda said tunda nii tema saunaeide tütrest naine kui ka nende lapsed. Pearu ja Andrese esimese tüli algeks sai kraav, mille Andres lasi Sauna Madisel Oru krundile kaevata, makstes ühe poole
siia kauaks elama ei jää, kuna ta oli juba varem suutnud kaks peret Vargamäelt nii öelda välja lüüa, kuid Andres osutus sitkemaks, kui Pearu oli arvanud. Selle eesmärgi nimel oli ta igasugusteks katsumusteks valmis ning kiusas Andrest nii, nagu jaksas. Algas pidev kohtu vahelt käimine, Pearu ajas oma jonni ja Andres tõde ja õigust taga ja uusi probleeme aina tekkis ja tekkis juurde. Pearu oli kade Andrese peale, kuigi Eespere ja Tagapere talud olid loodud nii, et kõik oli soodsam Tagapere talule. Võiks siis arvata, et Pearu oleks oma õnne leidnud, siis kui Andres oleks Vargamäelt ära kolinud. Ka Krõõdal oli Vargamäel väga raske oma õnne leida. Õnne jaoks polnud lihtsalt aega. Koguaeg oli vaja teha rasket ja kontimurdvat tööd, kuid ta oli hea perenaine, kuid nukker ja veel nukramaks jäi, kui juba kolmandat korda rasedaks jäädes sünnitas ta Andrese kaua oodatud poisslapse asemel tüdruku. Ta tundis ennast süüdi Andrese ees ja teadis, et Andres,
"Tõde ja õigus I" Anton Hansen Tammsaare Vargamäele jõudsid uus peremees ja perenaine. Eespere talu hakkasid majandama Andres Paas ja Krõõt. Andres oli talu ostnud ja tal oli plaan maad kuivendama hakata, kuna suurosa maa-alast hõlmas soo. Koduhoidjateks olid olnud saunaeit ja saunataat Madis. Tagapere Pearuga sai Andres kokkuleppele, et sookuivenduse käigus lastakse vesi ka Pearu maa pealt läbi otse jõkke. Pearul oli tugev sulane Kaarel, keda kõik tüdrukud ihkasid, ka Tagapere tüdruk Miina. Kaarel tahtis aga pulmi teha Eespere tüdruku Maiga. Eesperel oli karjapoiss Eedi. Sulaseks oli Juss. Suvi sai läbi. Kaarel oli Tagaperele ainult suveks kaubeldud ja nüüd oligi ta lahkunud. Mai meel oli kurb. Teda taheti Eesperele terveks aastaks ja seepärast ei sanud Kaarliga kaasa minna.
Eesti spordisaavutused 1920-1940 Anni Tagapere 12D Olümpiamängud Kuldmedal Alfred Neuland-tõstmine, Antverpen 1920 Eduard Pütsep- kreeka-rooma maadlus, Pariis 1924 Osvald Käpp-vabamaadlus, Amsterdam 1928 Voldemar Väli- kreeka-rooma maadlus, Amsterdam 1928 Kristjan Palusalu- vabamaadlus, Berliin 1936 Kristjan Palusalu- kreeka-rooma maadlus, Berliin 1936 Hõbemedal Jüri Losman- maraton, Antverpen 1920 Alfred Schmidt- sulgkaalu kolmevõistlus, Antverpen 1920
Kahe naabrimehe tõde ja õigus Raamatu üldprobleemiks on tõe ja õiguse küsimus.Eespere Andres püüab leida tõde,rassides oma maaga väsimatult ja järjekindlalt,kuid sealjuures tajudes,et hoolimata pingutusest jääb õigus ikka Tagapere Pearule. Oru Pearu ei suuda aga leppida Eespere uute elanikega ning tahab kogu Vargamäe oma valdusse saada. Selle eesmärgi nimel on ta igasugusteks katsumusteks valmis ning kiusab Andrest nii, nagu jaksab Vargamäe koosneb kahest osast - teine talu asub allpool orus, jõgi on seal lähemal ja maagi parem. Uus naaber Oru Pearu on kange mees.Andrese talu asub soode lähedal ning tema maad on soised ja liigniiskned.Selleks ,et oma valdusi
põhiolemust, nende väärtusi ja iseloomu ning on jätnud seetõttu jälje just meie rahva hinge. "Tõde ja õigus" I osa kujutab Eesti külaolu, täpsemalt Vargamäe maastikku ja meeleolu, mille idee sai Tammsaare oma kodukandist. Tegelaskonnast tõusevad esile kaks vastandlikku naabrimeest, kelles avalduvad eesti talupojale iseloomulikud jooned. Vargamäe Andrese karakter kujutab ühe talupoja elu ja võitlust karmides Põhja-Eesti tingimustes, kus teda ootab kiuslik naabrimees Tagapere Pearu. Andres on visa, sihikindel ja töökas, ent endassetõmbunud. Ta elas sissepoole ja püüdis visa tööga saavutada seda, mida Pearu vempudega. Vargamäel oli soine ja viljatu maa ning tuli pidevalt loodusega jõudu proovida. Kraavide kaevamine, jõe allalaskmine ja viljakate põldude loomine oleks nõudnud Andrese ja Pearu paremat läbisaamist, kuid selle asemel tehti teineteisele nii majanduslikku kui ka moraalset kahju. Vargamäel ei võideldud enam
Kohtus käisid mõlemad mehed ainult enda õigust taga nõudmas. Andres püüab seda teha tõega, Pearu aga valega. Kahjuks saab Andres varsti aru, et õigus ei pruugi alati õiglus olla. Seda juhtub tihti ka inimestega, kes arvavad et neil on õigus. Hiljem võib selguda, et nad on kogu aeg valet uskunud. Eespere Andres püüab leida tõde, rassides oma maaga väsimatult ja järjekindlalt, kuid sealjuures tajudes, et hoolimata pingutustest jääb õigus ikka Tagapere Pearule. Andres mõistab, et võitlus maaga kestab tegelikult igavesti ning heal juhul annab tulemuseks vaid viigi. Nii mõtlen mina. Rassides ja tülitsedes üritame enestes selgusele jõuda, sest meie oleme eneste jaoks sama tähtsad, kui maa oli Andrese jaoks.
Sotsiaalsed suhted ,,Tõde ja õigus" Sotsiaalsed suhted on iga inimese elu lahutamatu osa. Tihti sõltub meie tuju meid ümbritsevatest inimestest ja mõjutab meie tegutsemistahet. A. H. Tammsaare käsitleb oma teoses ,,Tõde ja õigus" inimestevahelisi suhteid. Ta kirjutab sotsiaalsete suhete mõjust ja sellest miks nendest tülid tekivad. Tammsaare kirjeldas Eespere Andrest kui matsi ning Tagapere Pearut kui vurlet. Suur erinevus nende ellusuhtumistes tekitas naabrite vahel ka pisiasjadest suuremaid ja väiksemaid konflikte. Vaatamata kerglasele eluviisile, sai Pearu raske maaeluga lihtsalt hakkama ning see tekitas meelehärmi Andreses, kes oli väga töökas ja põhjalik. Andres nägi Vargamäe kallal suurt vaeva, samal ajal kui Pearul õnnestus oma trikkidega nii mõnestki raskest olukorrast kerge vaevaga välja tulla
tõttu tekkisid kuulujutud, mis Maril leinamist sugugi ei aidanud. Andrese ja Mari vaheline suhe muutus ka oluliselt halvemaks, kui nad olid abielus. Andres ei pööranud talle sellisel viisil tähelepanu, nagu ta seda tegi nende abielu alguses. Laste surmad keerasid olukorra veel omakorda halvemaks ja pärast seda jäi Vargamäel armastust veelgi vähemaks. Ei puudunud olukorrad, kus Andres tõstis oma kätt Mari vastu. Laste surmades kannatajateks olid ka Tagapere rahvas, eesotsas Pearu Muraka naisega, keda ta kutsus hellitavalt Lambasihvriks. Pearu tihedased joomatsükklid kõrtsi sakstetoas lõppesid alatihti sellega, et ta tuli koju naist ja lapsi peksma. Kohutav perevägivald toimus Tagaperes, kuid õnneks suudeti asjade kulg kõige hullema suunas alati ära hoida. Ometigi oli nende põllumaa viljakam ja elujärk parema kvaliteediga, kuid ega see Lambasihvrit meelt õnnelikumaks teinud kui Eespere naistel. Pearu oli üleüldse raske iseloomuga ja
aluseks. A. H. Tammsaare teose ,,Tõde ja õigus" üldprobleemiks on just tõe ja õiguse küsimus. Jutt käib kahest perekonnast, naabertalude elanikest, kelle igapäevatoimetuste hulka kuulub lisaks maatööde tegemise ka teineteisele vingerpussi mängimine ning igas mõttes teineteise ületrumpamine. Eespere Andres püüab leida tõde, rassides oma maaga väsimatult ja järjekindlalt, kuid sealjuures tajudes, et hoolimata pingutustest jääb õigus millegipärast ikka Tagapere Pearule. Andres mõistab, et võitlus maaga kestab tegelikult igavesti ning annab heal juhul tulemuseks vaid viigi. Pearu proovis alati just kavalusega õigust enda poole meelitada, Andres oli teistlaadi mees, kes kasutas õiguse saavutamiseks tõde ning ausus. Kuid nagu välja tuli, siis mitte alati ei saavutanud õigust aus ja töökas mees Andres, vaid hoopis osavalt luiskav Pearu, kes oskas suurepäraselt väiteid enda kasuks pöörata
4. Pearu Murakas - kiitleb, et tema pärast läks eelmine peremees, tahab rammu katsuda; tulnud Tuhalepast, kõhnavõitu, mitte pikk, üle 30a, valget verd, harv habe lõuaotsas, silmad krussis, jooja, riivatu iseloom Krõõt (nõtke, teotahteline, heasüdamlik), Lambasihver (matsakas, leppiv peksmisega), Juss (töökas ja allaandev) Madis-saunamees, popsutas pidevalt piipu, sülitas, pärit Soovälja Vihukselt. Peres oli 11 last Tagapere perenaine-lüheldane matsakas keha, sääred nagu sambad, lambasihver Ämmasoo Villem - Pearust nõrgem, vaikne, ei teinud kurja, armastas rumalat nalja heita, naerda lorilaule jorutada Mai - matsakas, valge pea, sinised silmad (ja vaiksed) Mari - eespere tüdruk, kärmas, rõõmus Rätsep Taar - isamaa-armastus, lüheldane, matsakas Vargamäelased, hundipalulased, ämmasoolased-Vargamäe kandis elav rahvas 5
Andres tegi seda näiteks kord kõrtsis, kus naabrimees tuli oma rahaga kiitlema ja tahtis võrdlema hakata, kellel rohkem on. Andres võttis aga appi kavaluse ja laenas teistelt raha, nii et Pearu tookord pika ninaga jäi. Samas sai ka Andres mitmeid kord nina pihta, kui ta nina liiga püsti ringi käis. Omavahel ragistasid küll peremehed ja sulased, karjapoisid. Lapsed said aga omavahel hästi läbi. Küll suheldi salaja, näiteks kui Eespere tüdrukud viisid Tagapere poistele laaste ja muud, mida nood tahtsid. Ikka tehti seda salaja, et isa teada ei saaks. Perenaisedki püüdsid vahepeal naabreid lepitada ja maha rahustada, aga asjata. Võiks nagu väita, et Pearul ja Andresel oli eluaegne puberteet. Omavahel siiski suheldi, sest käidi matustel ja muudel üritustel. Samas otsis Pearu abikaasa suures hirmus Mäelt varjupaika, kui Pearu jälle purjus ja vihane oli ning oma naist peksma kippus.
kuulub lisaks maatööle ka teineteisele vingerpussi mängimine. Naabrid tahtsid alati üksteisest paremad olla ja tegid selleks igasuguseid veidraid asju.Ületrumpamine oli üks põhilisi asju . Sõdimine käis pidevalt. Teose üldprobleemiks on tõe ja õiguse küsimus. Eespere Andres püüab leida tõde, rassides oma maaga väsimatult ja järjekindlalt, kuid sealjuures saab ta aru, et hoolimata pingutustest jääb õigus ikka Tagapere Pearule. Andres mõistab, et võitlus maaga kestab tegelikult igavesti ning annab heal juhul tulemuseks vaid viigi. Sündmustiku aeg on aastateil 1870-1890. Tegevuspaikadeks on Vargamäe Oru ja Mäe talu ning külakõrts. Kõige mannetumana näidatakse Mäe talu valdusi, kuna need on liigniiskes ja vajavad alguses tugevat ülestöötamist. Oru talu maad on kuivemad ning ka viljakamad - seepärast tuleb sealsel peremehel ka maaharimisega hoopis vähem vaeva näha
Hiljuti loetud Tammsaare romaanis „tõde ja õigus“ 1 osa jutustab hea loo inimeste vahelisest suhetest, tavalise eestlase elust ning samuti suurest töö tegemisest. Kas kõva töö tulemuseks on armastus? Peategelasel Eespere Andresel oli eesmärgiks ilus maakoht, kus ise hästi elada ning järgmistele põlvkondadele edasi anda. Eestlase kadeduse ning teisele jama keeramise tõttu satub alati teele keegi, kes käki keerab. Andresega just see juhtubki. Ta kohtub Tagapere Pearuga, jõukas naabrimees ning suur kiusaja. Ta tahtis olla Andresest iga hinna eest parem ja üle igas asjas. Talvel oli Andresel lume tõttu rege vaja ning laenas seda naabrimehelt. Pearu proovis kohe kasu lõigata ning kuulutas baaris kõigi ees, kui halb naaber on Andres. Selle peale proovis andres ka näidata, et ta ei ole papist poiss. Sellepärast ongi eestlase iseloomujooneks isekus, ei saa ju alla jääda. Andrese mured süvenevad Vargamäel. Ta muudkui töötab ja töötab
valed. Õnn jaguneb inimeste vahel ebavõrdselt. Mõnel just kui kukub kõik sülle, teine peab rabama tööd ja ikka ei jõua teisele järgi. Nii näeme ka A.H.Tammsaare "Tõde ja Õiguse" 1.osas kuidas justkui kaks võdset peremeest Andrus ja Pearu on oma edukuselt niivõrd erinevad. Kui võtta selle raamatu peateema, milleks on võitlus maaga, võib järeldada, et mõlemal peremehel oli raske oma maad harida ning ka saak sellelt maalt oli kehv. Kuid tegelikkuses oli Tagapere rahval hoopiski parem maa. See oli viljakas ning parajalt niiske. Eespere talus aga kivine ning liigniiske. Terve raamatu vältel Andres rabab tööd oma põllul, üritab kuivendada maad, kui tema naaber Pearu kõrtsis istub. Olen kuulnud vanasõna, mis kordub ka A.H.Tammsaare raamatus: "Tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb ka armastus." Selle väite järgi võib arvata, et inimesed, kes teevad rasket tööd, leiavad oma elu armastuse. Need aga kes mõistuse piires töötavad jäävad
Inimestevahelised suhted Miks ebaõnnestus koostöö Pearuga maa viljelemisel? Kuna Pearu tahtis Andresest ja tema perest lahti saada. Pearu üritas neist lahti saada kiusamise teel, ning sellepärast ebaõnnestus ka koostöö. Veel proovisid mõlemad üksteist koguaeg üle lüüa erinevatel viisidel, ning see takistas koostöö tegemist. Vahel leppisid ka Pearu ja Andres ära, kuid see ei kestnud kaua. Kuidas oli Pearu omandanud talu? Pearu oli terve elu talus elanud ja ta isa oli kogu Tagapere talu üles ehitanud, ning see päriti hiljem Pearule. Missuguseks oli kujunenud tema suhtumine maaharimisse võrreldes Andresega? Pearu ei võtnud kõike nii tõsiselt, ning see käis ka maaharimise kohta. Pearu võttis kõike rahulikumalt ja mängulisemalt, kui Andres. Pearul oli ka maa parem kui Andresel, mis tähendas, et ta sai maaharimist võtta rahulikumalt. Kui samas Andresel ei olnud maa nii hea ja ta pidi selle jaoks palju vaeva nägema.
palju td teeks. Kuigi Vargame ei olnud kige soodsama kohapeal ja ei olnud just parim koht, mida tahta ,oli ta siiski valmis tegema kskik mida ,et sellest saaks tema unistuste kodu ja elu t. 2. Missuguse perspektiivsevljapsu taipamiseni judis Andres vitluses soomaastikuga? Ta taipas ,et kui ta tahab saada head viljapldu, peab ta maa kuivemaks saama. Selleks oli aga vaja kaevata kraavid,et vesi mda kraave jkke suunata, kuid kraavid oleksid pidanud minema ka Tagapere maadele. 3. Miks ta ei asunud oma unistust teostama? Sest ta lks pidevalt Oru Pearuga tlli ja nad mngisid ksteisele pidevalt vingerpusse ja kaebasid ksteist kohtusse. 4.Kuidas oli Pearu omandanud oma talu? Pearu isa ehitas selle ,kui ta oli vike ning hiljem ji sinna elama. 5. Tooge niteid vale, ju ja varanduse vimutsemisest te ja iguse le? Kohtus , kui Pearu valetas, et koer ajas tema maal tedrepoegi taga ja selleprasti surma sai.Andres oli ldud kuna ei saanud oma tde ja igust.
Pearu ja Andres kui tüüpilised eestlased Eestlased on tuntud kui töökas rahvas, kes on üsnagi endasse tõmbunud ja oma tundeid juba niisama kergelt ei paljasta. Tihti öeldakse eestlaste kohta, et nad on tõsised, ebausklikud, jonnakad ja väga vähe suhtlevad. Veel on neile iseloomulik töökus ja alkoholilembus. Kas ka Pearu ja Andres on kui tüüpilised eestlased? Pearu on umbes 30-aastane mees, kes tahab iga hinna eest olla teistest üle. Temale peab kuuluma alati kõik kõige parem. Ta ei kohku millegi ees, et oma eesmärke saavutada. Romaani alguses kiitleb ta, et ta on ära ajanud kõik vanad Vargamäe peremehed ja küllap saab ta ka Andresest sama lihtsalt lahti, aga nii see ei lähe. Andres, kes on ka kuskil 30- aastane osutab talle raskemaks vastaseks, kui ta arvata oskas. Pearu ja Andres on mõlemad üsnagi tõsised inimesed. Nende igapäevast puudub rõõm. Andres alustab hommikul vara tööga ja lõ...
sajandist kuni Esimese maailmasõjani(1914-1918). Romaan maalib realistliku pildi eesti talupoja elust sajandivahetusel tsaariaja lõpuaastate väljakannatamatuks muutunud ühiskondlikes oludes. «Tõde ja õigus» on oma suurepäraste looduskirjeldustega ning eri inimtüüpide kujutamisega tõeline meistriteos, üks enimloetumaid ja paljudesse keeltesse tõlgitud eesti romaane. Tegelased: - Pearu (Murakas) - Andrese kiuslik naaber – tagapere - Andres (Paas) - Vargamäe uus elanik- eespere - Krõõt - Anderese naine, hell, heleda häälega, sureb suure koormuse tõttu, peale neljanda lapse (poja- Andrese) sündi, kolm tütart ka- Liisi ja Maret ja Anni - Juss - sulane, Mari mees, tapab end kuna Mari ei tule koj ja tegeleb koguaeg Andrese lastega - Mari - teenijatüdruk, Jussi naine, neil oli kaks last (Juku ja Kata), Andrese tulevane naine, neil oli kaks poega (Indrek ja Ants)
6. (38) Esimene nelipüha, noored lahevad kiriku, Eedi ei saa kiriku sest tal on rabalad riided, teisel puhal tuleb kularahvas kulla, kutid hakkavad joudu katsuma, Andres maadleb Kaarliga (pearu sulane) 7. (47) Andres teeb naabritega sonnikuvedamises koostood, kaarel sebib naisi, kaarel laheb oosel Mai juurde 8. (52) jalle tehakse tood, heinatoid, kroot on rase, tehakse tood hoolimata ilmast jne, Jussi motted kas otsida uus peremees v ei, pearu uhkeldab jalle oma maaga, eespere ja tagapere nimede ajalugu 9. (61) suvi moodus tootades, saabus talv, saak oli suht kesine, kaarel jattis mai maha, pearu kovatab kortsis jalle, andres toestas pearule et pole könn, kroot sunnitab tutre, 10. (68) endiselt teevad tood, kroot on kurnatud, juss jaab alles, mai lahkus armuvalus, hakati aeda tegema, pearu uritab andresega sammu pidada, hooplevad kortsis, pearu lohkus aia ja eespere loomad panid jooksu, kroot huudis heleda haalega loomad koju
Raamatu aine on võetud autori vanematekodust ja elust. Jutt käib kahest perekonnast, naabertalude elanikest, kelle igapäevatoimetuste hulka kuulub lisaks maatööle ka teineteisele vingerpussi mängimine ning igas mõttes teineteise ületrumpamine. Raamatu üldprobleemiks on tõe ja õiguse küsimus. Eespere Andres püüab leida tõde, rassides oma maaga väsimatult ja järjekindlalt, kuid sealjuures tajudes, et hoolimata pingutustest jääb õigus ikka Tagapere Pearule. Andres mõistab, et võitlus maaga kestab tegelikult igavesti ning annab heal juhul tulemuseks vaid viigi. Sündmustiku aeg hõlmab aastaid 1870-1890 ning tegevuspaikadeks on Vargamäe Oru ja Mäe talu ning külakõrts. Kõige mannetumana näidatakse Mäe talu valdusi, kuna need on liigniiskes ja vajavad alguses tugevat ülestöötamist. Oru talu maad on kuivemad ning ka viljakamad - seepärast tuleb sealsel peremehel ka maaharimisega hoopis vähem vaeva näha
Ta juuris küll välja puu, mille otsa Juss end poos, aga Jussi vari jääb endiselt Vargamäele, kust kaob elurõõm. Kõige selle tulemusena hakkab Andres otsima lohutust piiblist, kuid muutub seejärel veelgi kurjemaks ja enesessetõmbunumaks. Hävitavalt mõjub Andresesse laste põgenemine Vargamäelt. Andrese vastand Pearu on kogu oma elu elanud Vargamäel. Seega on Pearu ilma jäetud loova tegevuse vajadusest tema isa ehitas üles kogu Tagapere. Oma südames ta polegi nii kuri ja õel, vaid peab oma päevi millegagi täitma, sest muidu oleks elu Vargamäel olnud kohtuvalt igav. Pearu kadestas Andres kohutavalt Krõõda pärast. Peale selle oli tal veel ainult üks soov: olla Andresest ja tema talust omaga üle. Kuid aeg-ajalt esines Pearul ka helgemaid külgi ta võis siis olla lahke, sõbralik ja suurejooneline. Need omadused avaldusid Pearus kurbade sündmuste juures, eriti siis kui ta veel purjus oli
teada mis tegelikult juhtus, toimuks nagu hüpe, mille põrutav maandumine on alles paarikümne lehekülje järel. Näiteks avaldas Andres alles hiljem kogu tõe oma jala veristamise kohta, et seda tegi Juss, ning et ta ise oli seda kogu aeg teadnud. Kohati võtab autor ka iroonilise hoiaku, kirjeldades kahe kange naabri omavahelist ``rehnutti pidamist`` lõbusalt, justkui nende üle naerdes. Eespere ja Tagapere talud on hoolimata ühisest asukohast Vargamäel väga vastandlikud, kui Mäe talu liikmed tunduvad väga sügavad ja pideva arenguga, siis Oru talu liikmed näivad lamedad ning paigalseisvad oma põhimõtetes. Samas võib see olla näiline, sest autor on rohkem süüvinud Andrese kui Pearu talu igapäevaellu, ning iga detail Oru talu elust on jäänud suurema tähelepanuta. Vargamäel tundubki olevat selline imelik omadus, et ta ainult
mure seisnes naabrimehes. Ei tahtnud ta sugugi, et Andrus Vargamäel on. Oma eelnevad naabrid oli ta suutnud kiiresti alla andma panna, kuid Andres oli teist sorti mees. Olles isegi kõrtsis joomas, tundis Pearu muret, kuidas üleaedsetele vingerpussi mängida. Päevast päeva saatis Pearut see muremõte ja oli talle kinnisideeks. Hea näide on teosest see kuidas ta muretses sellepärast, et naabrid võivad piirikraavi tammi lõhkuda ja nii oma karjamaa vee alt päästa. See oligi Pearu ja Tagapere rahva mure milline oleks järgmine tegu , millega oma naabritele omakorda muret tekitada. Lapsed tekitasid Vargamäele nii rõõmu kui muret. Alates sellega, et pidev lastesaamine, kohapärija olemasolu eesmärgil, Krõõdalt elu võttis. Oli selles osati ju ka töö süüdi, aga nii noorele ja kõhnale naisele oli pidev ja kurnav laste ilmaletoomine liiast. Kuigi Krõõt suri, oli Andresel pisut rõõmu sündis tulevane
A.H Tammsaare tegelased tõe ja õiguse otsingul Andres püüab leida tõde, rassides oma maaga väsimatult ja järjekindlalt, kuid sealjuures tajudes, et hoolimata pingutustest jääb õigus ikka Tagapere Pearule. Andres mõistab, et võitlus maaga kestab tegelikult igavesi ning annab heal juhul tulemuseks vaid viigi. Peremees Andres näeb ränka vaeva nii talumaade harimise kui ka naabrimehe krutskitega. Oru Pearu ei suuda aga leppida Eespere uute elanikega ning tahab kogu Vargamäe oma valdusse saada. Selle eesmärgi nimel on ta igasugusteks katsumusteks valmis ning kiusab Andrest nii, nagu jaksab. Viima Peategelasi on kaks: Pearu Murakas ja Andres Paas. Viimane
GEIR TAGAPERE 142763IAPB Labor 4: Failide ja katalogide pääsuõigused Failide ja katalogide pääsuõigused o Looge kataloog /var/www/leiutised. (/var/www on veebiserveri juurkataloog) o /var/www/leiutised peab kuuluma grupile leiutajad ja kõik sinna loodavad failid peavad samuti automaatselt leiutajad grupile kuuluma. Kõigil teiste jaoks peab olema kataloogil ja selles sisalduvatel failidel ainult lugemisõigus. Kasutada tuleb klassikalisi pääsuõigusi. Abiks on korraldused chgrp, chmod, ls -l. Sudo chgrp leiutajad /var/www/leiutised (change the owning group of directory and all its sub-dirs) Sudo chmod g+s /var/www/leiutised (g+s sets the group id on directory, k6ik loodavad failid kuuluvad leiutajad grupile) Sudo chmod ug=rwsx,o=r,+t /var/www/leiutised === sudo chmod 3774 /var/www/leiutised o Faile, mis asuvad katalogis /var/www/leiutised peavad olema kustutatavad vaid vastava faili om...
kauplema. "Mõni mees, kes koha võtab, kust mina kaks peremeest välja XXIX Kogu ümrusel oli laste suremine veel meeles. Mari oli väga löönud. Löön ka sinu," ütles Pearu. "Kolme armastab jumal: kolmas kurb, sest ta mõtles kogu aeg Jussist, kelle pärast jumal Andrest ja Marit jääb," vastas Andres. karistas. Rõõmsameelset meeleolu tõid Vargamäele sulane Jaagup ja IV Tagapere ootas peremeest koju. Pearu tuli ja tahtis kaevu oma tüdruk Leena. Jaagup hoidis kroonust kõrvale. Jaagub armastas Roosit häda teha. Lõppes rahulikult. ja sai sellepärast külapoistelt peksa. Jaagupi ja Miina vahel tekib suhe V Andres tunneb oma tööst rõõmu. Algab kraavi kaevamine. ning Miina jääb last ootama. Jaagup läheb kroonusse ja Andres ajab ka VI On nelipühad
naabrimehed. Nende omavahelised tülid on tekitatud peamiselt Pearu poolt, kes üritab mõista "mis puust" naabrimees on. Pearu jaoks on see kõigest mäng, kuid Andres võtab seda algul väga tõsiselt. Siiski muutub see hiljem ka tema jaoks mänguks. Tähtis pole enam mitte tõde, vaid lihtsalt võit naabrimehe üle. Oluline pole ka milliste vahenditega võit saavutatakse. Romaanist selgub, et Tammsaare on Eespere Andrese ja Tagapere Pearu vahelist võitlust kujutanud inimeste üksteisevaheliseks võitluseks. Näiteks vana Andrese tüli Pearuga ja võõrandumine perekonnast oli suuresti tingitud just sellest, et Andres väärtustas ennast vaid oma töökuse ja Piibli käskude-keeldude põhjal, luues seega endale illusiooni oma täiuslikkusest. Äsja kirjeldatu on siiski vaid üldine põhjus, millele lisanduvad veel konkreetsed isiksustevahelised probleemid, mida ei saa üldistada kõigile ühelaadsetele
GEIR TAGAPERE 142763IAPB Labor 3: Kasutajad, grupid, õigused Kasutajad, grupid ja nende õigused Vastake järgmistele küsimustele nii kasutaja Lotte kui ka kasutaja Oskari kohta. o Milline on kasutaja UID? Nimeta vähemalt 2 viisi, kuidas administraator võib seda teada saada. Id kasutaja id –u kasutaja = id –-user kasutaja echo $UID ;;; o Millistesse gruppidesse kasutaja kuulub? Nimeta vähemalt 2 viisi, kuidas administraator võib seda teada saada. id kasutaja groups kasutaja id –G -n kasutaja o Milline neist on põhigrupp? Nimeta vähemalt 2 viisi, kuidas administraator võib seda teada saada. (Gid = primary group) Id –g –n kasutaja Id lotte Id –gn lotte o Kas kasutajal on õigus saada administraatori õigusi? Kontrolli, ilma sudo käsu kasutamata! ? Kasutajate lisamine o Tee järgmised muudatused skeleton kaustas (/etc/skel, selle kausta sisu kopeeritakse uut...
Tõde ja õigus Anton Hansen Tammsaare 1. Teose sisu lühikokkuvõte Andres ning Krõõt ostsid endale talu, kus koha alguses pidi hakkama palju tööd tegema. Nende kõrval elas naaber Pearu oma perega. Juba alguses ei saa nad omavahel eriti hästi läbi. Varsti sündidb Krõõdale tütar kuigi pererahas tahtis poega. Pererahva saunamajja kolivad Mari ja Juss, kellel sündib poeg. Ka Krõõdal sündib uus laps jälle tütar. Järgnevad aastad lähevad perel paremini (saak on hea ja hoondeki hakkavad valmis saama) Siis aga Krõõt sureb sünnitusel tal sündib poeg. Maril sünnib ka laps, keda ta koos Krõõda lapsega kasvatama hakkab. Mari ja Andres saavad lähedastemaks Juss poob ennast armukadedusest ülesse. Mari ning Andres abielluvad ning saavad lapse Indreku. Lapsed kasvasin suuremaks ning peagi sündis uus la...
Ta küll näeb et maa pole hea ja palju tööd on vaja teha kuid see pole veel kõige suurem takistus elada oma unistuste elu. Andres kuuleb on naabertalus elava Pearu kohta kõrtsis küll palju kuulujutte, kuid ei oska ilmasgi ettekujutada missugused raskused ja kähklemised teda ees ootavad. Kui Andres oma maad uurib leiab ta et oleks vaja ehitada kraav mis viiks vee jõkke. See aga tähendab seda et pool kraavi oleks naabertalu maa peal. See kraav saab esimeseks suureks tüliõunaks Tagapere (Oru) ja Eespere (Mäe) naabrite vahel, Pearu nõustub asjaga alles siis, kui kraav tervenisti tema maa peale tehakse, mis tähendab seda, et Andresel asjaga muud seost ei ole kui pool makstud kuludest. Pearu mõtleb endamisi et nüüd on tal hea Andrese maad üle ujutada. Enne kraavi valmissaamist jõuavad naabrid palju kordi tülli minna, küll sellepärast, et Pearu oma rege Andresele laenuks topib ja hiljem kõrtsis seda talle nina
"TÕDE JA ÕIGUS" 1 OSA Tsitaadid: Mis puudus hulgalt, see tasuti omaduselt. Algas töö, algas eluaegne töö, algas töö, millest pidi jätkuma isegi tulevale põlvele. Aga põlluga on ikka nõnda, et kui narrid teda korra, siis narrib tema sind üheksa korda vastu Oma on ikka oma. Inimene mõtleb, jumal juhib. Vagadusega kaasnevad rangus ja kurjus, aga mitte inimsõbralikus. Ära poe teise hingele kunagi üsna ligi-see võib sind temast sootuks eemale-peletada Tegelased Andres Paas - Mäe Andres oli kange mees, eriti töös, sest selles ei andnud ta armu ei endale ega ka teistele. Isegi uni ei seganud töö tegemist. Enamasti tundis rõõmu sellest, mida tegi. Tihtipeale oli plaane rohkem kui jõudis neid teostada. Tema eesmärgiks oli teha Vargamäest uhke koht. Ta tahtis ja lootis, et pärast teda elavad seal tema lapsed, kes jätkavad maa harimist, et Vargamägi...
Krõõt ja Andres tulevad Vargamäele, mille jaoks oli Andresel piisavalt raha ja mida ta oli enne vaatamas käinud. Eespere ehk Mäe ehk Andrese talu. Tagapere ehk Oru ehk Pearu talu. Lehm jääb sohu kinni kevadel, maapind on niiske. Andres tahab Pearuga kahasse kraavi ehitada, kõik arvavad, et tuleb kallim. Pearu on nõus, kui kraav on tema maal ning vall on tema pool. Tehakse palju tööd, Andres tahab sellest mõnusa ja tulusa koha teha. Minnakse kõrtsi sulast ja talutüdrukut otsima. Pearu tahab seal juba rammu katsuda ja juua. Krõõt tutvub Aaseme perenaise ja teistega. Pearut oodatakse mitu päeva koju, teisipäeval, kui ta tuleb, läheb
see oli suletud ring millest välja ei saanud. See nõudis väga palju füüsilist pingutust. Teiseks Andrese suureks mureks oli tema naabrimees Pearu, kellega alatasa tuli võidelda ja kohut mõista. Pearu oli suureks tüliks seetõttu, et tema talu tööd tegid ära sulane, naine ja lapsed ning töötegemise perioodil oli tal väga igav. Seetõttu mõtles Pearu pidevalt välja erinevaid viise kuidas naabritega tüli ajada. Näiteks lõhkus ta aia ära nii et Eespere sead läksid Tagapere rukkisse. Kuid kahjuks tuli Andrese asemel probleemi lahendama Krõõt, mis sai Pearule saatuslikuks, sest ta armus Krõõdasse. armastus võib pakkuda elus tõelist tuge, aga olla ka hukutav Nõustun selle väitega, näiteks saab tuua Jussi armastuslugu Mariga. Alguses püüdis sulane Juss end Marile tõestada. Ükskord tahtis ta Marile näidata, et suudab üle jõe ujuda, aga kahjuks lõppes see Jussi katsumus väga kurvalt. See intsident sidus Jussi ja Mari omavahel veelgi
rannikule ja saksa väeosad ümber piirata. 16. märtsil tegi vastane veel viimase ja suurema katse ületada Narva jõgi. Tulemusteta. Lumevaibale jäi vaid tunnistajate ütluse kohaselt ,,laipade väli". 17. märtsil kandus võitlus Krivasoo sillapea sisemusest Vaivara-Sinimägede ümbrusse, kus veriste lahingute käigus õnnestus punaväelastel edasi liikuda vaid pool kilomeetrit. 19. märtsil hõivasid punaväelased Auvere jaama, Sooküla, Huntaugu ja Tagapere. Sakslaste kaitse läbimurdmiseks kogu sügavuses aga ei jätkunud punaarmeel jõudu. Samal ajal jätkusid katsed Narva jõe ületamiseks linnast põhja pool. Eesti mehed pidasid vastu. Narva jõe jääle jäid ,,suured laibavallid". 17. märtsil kaotas punaarmee siin 5 000 meest. Märtsikuu teisel poolel kujunes 50 kilomeetriline Narva rindelõik siia koondunud jõudude kontsentratsiooni poolest suurimaks kogu vene-saksa rindel. Nõukogude poolel võitles 23
ja Mäe Andres. Andres on noor mees, kes asub elama Vargamäele koos naise Krõõdaga. Nende igapäevatoimetusteks lisaks maatööle ja elujärje parandamisele on ka naabriga vingerpussi mängimine ja teineteise ületrumpamine. Raamatu üldprobleem seisneb tõe ja õiguse otsimises. Ükskõik kui palju Andres ka oma maaga väsimatult ei rassiks, tundub talle ikka, et neist pingutustest hoolimata jääb õigus Tagapere Pearule. Esimene suurem tüli naabrite vahel tõuseb kraavi kaevamisest. Andrese maa on märg ja liigniiskusest lahtisaamiseks pakub ta Pearule võimalust, et kaevata kraav maa piiridele. Kasu oleks sellest saanud kõige rohkem Andres ja Pearu nõustub sellega ainult siis, kui kraav tervenisti tema maa peal on. See tähendab aga, et Andresel ei ole sellega erilist seost. Hiljem kõrtsis hõõrub Pearu seda naabrimehele nina alla
talle väravat nagu ta peaks peremehele seda avama ning Pearu sõidab aiale otsa. Seejärel peksab naist ja tahab urineerida kaevu, kuid ikkagi ei tee seda, naise palumise peale. V Andres saab teada, milline mees Pearu on- kiuslik, kaval, käkikeeraja jne. Räägib Pearuga kraavi kaevamisest nende kahe maapeale, sest Andrese karjamaad ujutavad, liiga palju vett, loomadel raske seal liikuda. VI Nelipühad, karjapoiss Eedi, Tagapere Kaarli ja Eespere Andrese jõukatsumine(Andres katsub jõudu Pearu sulasega, selgub, et Andres on väga tugev peremees), kõik on külas Eesperel pärast kirikus käimist, peetakse pidu, tutvustatakse end teistele, näidatakse Eespere kodu (meie mõistes soola- leiva pidu). VII Kaarel ja Maie Andrese sõnnikuvedu VIII Heinatöö, Krõõda tegemised suurem töö, Vargamäe nimi IX Saaki vähe, ree laenamine, Krõõda tütar, Andres polnud rahul X
Raamatu aine on võetud autori vanematekodust ja elust. Jutt käib kahest perekonnast, naabertalude elanikest, kelle igapäevatoimetuste hulka kuulub lisaks maatööle ka teineteisele vingerpussi mängimine ning igas mõttes teineteise ületrumpamine. Raamatu üldprobleemiks on tõe ja õiguse küsimus. Eespere Andres püüab leida tõde, rassides oma maaga väsimatult ja järjekindlalt, kuid sealjuures tajudes, et hoolimata pingutustest jääb õigus ikka Tagapere Pearule. Andres mõistab, et võitlus maaga kestab tegelikult igavesti ning annab heal juhul tulemuseks vaid viigi. Sündmustiku aeg hõlmab aastaid 1870-1890 ning tegevuspaikadeks on Vargamäe Oru ja Mäe talu ning külakõrts. Kõige mannetumana näidatakse Mäe talu valdusi, kuna need on liigniiskes ja vajavad alguses tugevat ülestöötamist. Oru talu maad on kuivemad ning ka viljakamad - seepärast tuleb sealsel peremehel ka maaharimisega hoopis vähem vaeva näha
Labor 11: Pidevkooste Praktikumi edukaks läbimiseks tuleb täita järgmised sammud järgide loengus kirjeldatud juhiseid. NB! Töö lõppedes tuleb virtuaalserverisse laadida https://ained.ttu.ee lehelt nädala materjalide hulgast programm lab11-check käivitada käsk sudo./lab11-check ja kuvatud räsi kopeerida https://ained.ttu.ee lehel ITV0050 aine vastava labori Quizzi vastuseks. 1) Installeerida GIT. Sudo apt-get install git 2) Looge kasutaja "kasutaja" kodukataloogi kaust projekt1_salv. Mkdir projekt1_salv 3) Looge kausta projekt1_salv tühi ilma töökataloogita salv (ingl. k. "bare repository"). Git --bare init 4) Kloonige vastloodud salve sisu kausta projekt1. Git clone /home/kasutaja/projekt1_salv ~/projekt1 5) Looge tekstiredaktoriga fail ~/projekt1/anagram.py, mille sisuks on 1. def anagram(string, comp): 2. """ 3. Check whether ...
kutsuti ka sööma, ta oli väga õnnelik selle üle kuni hetkeni mil peremees ütles et ta peab noore mära vana juurde viima. Toit ei maitsenud sellest hetkest enam nii hea kui enne. 2 Nelipühade viimasel pühal käid Eesperes suurem müra, sest rahvas oli tulnud/mõned kutsutud pererahvast vaatama. Vastuvõtuga said noored hästi hakkama. Lõpuks toimus jälle ka rammu katsumine. Rahvas pidas kõige tugevamaks Tagapere sulast Kaarelit- mees pidi aga see kord tunnistama et uus peremees on ikka vägagi tugev ja tema vastu hetkel ei saanud. Lõpuks, peale mitmeid kaotatud katseid ütles ta et rammu saab katsuda ainult kõrtsis- ta lihtsalt ei tunnistanud et oli nüüd Andresele alla jäänud. VII Nelipühade lõpetamine- Andres ja Krõõt said ümbruskonna rahvaga tuttavaks ja võib ka öelda et omadeks inimesteks. Tagapere, Aaseme, Hundipalu ja Eespere rahvas leppis kokku et sõnniku vedamise
Kui pererahvas tagasi tuli valmistati õhtusöök- Eedi kutsuti ka sööma, ta oli väga õnnelik selle üle kuni hetkeni mil peremees ütles et ta peab noore mära vana juurde viima. Toit ei maitsenud sellest hetkest enam nii hea kui enne. Nelipühade viimasel pühal käid Eesperes suurem müra, sest rahvas oli tulnud/mõned kutsutud pererahvast vaatama. Vastuvõtuga said noored hästi hakkama. Lõpuks toimus jälle ka rammu katsumine. Rahvas pidas kõige tugevamaks Tagapere sulast Kaarelit- mees pidi aga see kord tunnistama et uus peremees on ikka vägagi tugev ja tema vastu hetkel ei saanud. Lõpuks, peale mitmeid kaotatud katseid ütles ta et rammu saab katsuda ainult kõrtsis- ta lihtsalt ei tunnistanud et oli nüüd Andresele alla jäänud. VII Nelipühade lõpetamine Andres ja Krõõt said ümbruskonna rahvaga tuttavaks ja võib ka öelda et omadeks inimesteks. Tagapere, Aaseme, Hundipalu ja Eespere rahvas leppis kokku et sõnniku vedamise teevad nad see
Raamatu aine on võetud autori vanematekodust ja elust. Jutt käib kahest perekonnast, naabertalude elanikest, kelle igapäevatoimetuste hulka kuulub lisaks maatööle ka teineteisele vingerpussi mängimine ning igas mõttes teineteise ületrumpamine. Raamatu üldprobleemiks on tõe ja õiguse küsimus. Eespere Andres püüab leida tõde, rassides oma maaga väsimatult ja järjekindlalt, kuid sealjuures tajudes, et hoolimata pingutustest jääb õigus ikka Tagapere Pearule. Andres mõistab, et võitlus maaga kestab tegelikult igavesti ning annab heal juhul tulemuseks vaid viigi. Sündmustiku aeg hõlmab aastaid 1870-1890 ning tegevuspaikadeks on Vargamäe Oru ja Mäe talu ning külakõrts. Kõige mannetumana näidatakse Mäe talu valdusi, kuna need on liigniiskes ja vajavad alguses tugevat ülestöötamist. Oru talu maad on kuivemad ning ka viljakamad - seepärast tuleb sealsel peremehel ka maaharimisega hoopis vähem vaeva näha
INIMESTEVAHELISED SUHTED 12.Jälgige inimesevahelisi suhteid, eriti Andrese vastuolusid Pearuga. Andres ja Pearu olid koguaeg omavahel tülis. Kuna Pearu kiusas teda, tehes mis tahes, et kogu Vargamäet omale saada. Vahel tuli ette ka leppimist aga see ei kestnud kaua. 13.Miks ebaõnnestus koostöö Pearuga? Sest Pearu tahtis Andresest ja tema perest lahti saada ja seda kiusamise meetodil. 14.Kuidas oli Pearu omandanud talu? Pearu oli kogu oma elu seal elanud ja tema isa oli kogu Tagapere talu üles ehitanud. 15.Missuguseks oli kujunenud tema suhtumine maaharimisse võrreldes Andresega? Pearu ei võtnud kõike nii tõsiselt kui Andres, võttis asja rahulikumalt ja mängulisena. 16.Kelle eeskuju jälgis Pearu? Ei saa küsimusest eriti aru. 17.Mis oli veel naabrivahelise salavimma põhjuseks? 18.Kuidas oli Pearu kohelnud eelmisi peremehi? Pearu oli eelmised peremehed minema kihutanud, kuna muidu poleks Andres oma perega saanud sinna elama asuda. 19
Andres kuuleb küll siit ja sealt, mis mees on Oru Pearu, ometi ei suuda ta uskuda et keegi nii kiuslik olla võiks. Esimene plaan tema meelest oleks kaevata kraav tema maadelt jõkke, et maid veidigi kuivendada ja sellega viljakamaks muuta. Aga kraaviotsa jõkke saamine tähendab selle Pearuga kahasse kaevamist, sest suur osa kraavist oleks tema maa peal, kusjuures kasu saaks sellest kõige rohkem Andres. See kraav saab esimeseks suureks tüliõunaks Tagapere (Oru) ja Eespere (Mäe) naabrite vahel, Pearu nõustub asjaga alles siis, kui kraav tervenisti tema maa peale tehakse, mis tähendab seda, et Andresel asjaga muud seost ei ole kui pool makstud kuludest. Orul on liigagi lihtne teisepere maid üle ujutada, kui vaid tahab, selle peale Andres mõtleb aga liiga hilja. Enne kraavi valmissaamist jõuavad naabrid juba mitmeid kordi tülli minna, küll sellepärast et Pearu oma
4. sauna Madis - popsib piipu, sülitab, skeptiline. Annab naisele kerepeale, kui too keelt hammaste taga ei suuda hoida. Tunneb Andrese ees aukartust, peab lugu, sest teab, et Andres oma sõnu ei söö. / Saunatädi lõksutab keelt, talle ei meeldi enam ei Andres ega ka Mari. Neab Jussi, kes hauas. Tüüpiline nõme lobamokast mutt. Kui oht kerepeale saada, anub Marit, keda aga silmaotsast ei salli silmakirjalik, omakasupüüdlik. 5. Tagapere Pearu Murakas - tahab rammu katsuda. Tuli Tuhalepast, "huntide juurest inimeste sekka". Kehalt kõhnavõitu, mitte pikk, aastailt üle kolmekümne, valget verd, harv habe lõua otsas, silmad krissis. Ennast täis, uhke, ülbe, tahab tõestada oma suurust naabritele ja teistelegi, põikpäine, teeb riukaid, mille pärast kannatavad teised ja tema isegi. Möku. Hindab Krõõta. Andrese meelest on Pearu imelik mees kiusleb,
ta jälle paika panna. Andres tegi seda näiteks kord kõrtsis, kus naabrimees tuli oma rahaga kiitlema ja tahtis võrdlema hakata, kellel rohkem on. Andres võttis aga appi kavaluse ja laenas teistelt raha, nii et Pearu tookord pika ninaga jäi. Samas sai ka Andres mitmeid kord nina pihta, kui ta nina liiga püsti ringi käis. Omavahel ragistasid küll peremehed ja sulased, karjapoisid. Lapsed said aga omavahel hästi läbi. Küll suheldi salaja, näiteks kui Eespere tüdrukud viisid Tagapere poistele laaste ja muud, mida nood tahtsid. Ikka tehti seda salaja, et isa teada ei saaks. Perenaisedki püüdsid vahepeal naabreid lepitada ja maha rahustada, aga asjata. Võiks nagu väita, et Pearul ja Andresel oli eluaegne puberteet. Omavahel siiski suheldi, sest käidi matustel ja muudel üritustel. Samas otsis Pearu abikaasa suures hirmus Mäelt varjupaika, kui Pearu jälle purjus ja vihane oli ning oma naist peksma kippus.
VI lk.51 Nelipühad ; kirikuskäimine ; naabrid Eesperes külas ; rammukatsumine (Andres ja Oru sulane Kaarel) VII lk.64 sõnnikuvedu ; Mäe tüdruk Mai Oru Kaarel VIII lk.72 heinategu ; Krõõt rase ; Andres taipab, et krunt polegi nii hea ; Vargamäe (Kuusiksaare) ajalugu IX lk.84 konflikt ree pärast ; Krõõt ja Andres saavad tütre (Liisi) X lk.93 Mai läheb, sulane Juss jääb ; saunatädi kuulutus koera järgi ; sead Tagapere rukkisse (Pearu Krõõt ,,hele jaal") XI lk.105 teine aasta talus ; heinategu ; uus tüdruk Mari ; Mari Juss (üle jõe ujumine) ; kraavi valmimine ; Andres ehitab aiaaugu kinni Pearu vihastab ja laseb Andrese hobused koplist välja Pearu ei anna Andresele hobuseid kätte suur tüli ; enne jõule tuleb Pearu Eesperre leppima XII lk.125 Krõõt ootab teist last ; uued kambrid ; Juss solvub Mari lõõpimise peale ja tahab end üles puua XIII lk
sajandi viimasel veerandil. Suurearvulisest tegelaskonnast tõusevad esile kaks vastandlikku naabrimeest omapärased ning jõulised natuurid, kelles kummaski avaldub eesti talupoja iseloomulikke jooni. Vargamäe Andrese karakter ning kogu tema saatus on sügavalt läbitunnetatud kunstiline üldistus üksiktalupoja elust ja võitlusest karmides Põhja-Eesti kõrvemaa tingimustes. Ta ei aima, et siin ootab teda tema paha vaim Tagapere Pearu. Uskudes oma jõusse, ei võta Andres esialgu Pearut tõsiselt, aga kui algavad nurjumised ja Pearu osutub jonnakuses niisama visaks kui Andres töös, algab Andrese karmistumisprotsess. Andresel on küllalt leidlikkust, et Pearut kohtus ja kõrtsis lüüa naabrimehe oma võtetega, kuid oma elukäigu traagilisi vigu ei saa Andres parandada. Ta juurib küll välja puu, mille otsa Juss enese poos, aga Jussi vari jääb Vargamäele, kust kaob elurõõm. Nüüd on positiivsete
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
