Põgenikud olid üle piiri Uganda lääneossa tulvanud pärast ugandalaste juhitud Demokraatlike Liitlasjõudude (ADF) rünnakut Kongo DV Põhja- Kivu provintsis asuvale Kamango linnale. ADF moodustati 1990. aastate keskel Lääne-Ugandas Kongo piiri lähedal asuvates Rwenzori mägedes. Osa ADF-ist liikus pärast Uganda valitsusvägede kahe aasta tagust rünnakut Kongosse. Ka Eestisse on põgenejaid tulnud (põhiliselt 1998. aasta kodusõja tõttu). Paguluse tagajärjed 2014. aasta Märtsis teel Ugandast Kongosse Alberti järvel põhja läinud ülerahvastatud pagulaspaadis leidis märja haua rohkem kui 251 kongolast, nentisid Kinshasa võimud. Juba esimese sadakonna veest välja toodud surnukeha seast olid rohkem kui pooled lapsed. Uppunud alusel tohtinuks olla maksimaalselt 80 inimest. Paadimees luges kokku 96 täiskasvanut, kuid lapsi oli nii palju, et neid ta ei jõudnud lugeda.
PAGULASKIRJANDUS 1944 lahkumine Eestist: Rootsi (u 22000) Kanada (u 17000) USA (u 13000) Austraalia (u 6000) Saksamaa (u 3000) kultuurilised keskused: Stockholm, Lund, Toronto eestikeelne kirjandus eesti kirjastuste raamatute postimüügisüsteem Eesti koolid, seltsid, laulukoorid Paguluse organiseerumise kolm tasandit (R.Raag) kohalik (eesti seltsid) ülemaaline/riiklik (Eesti Rahvusnõukogu, Eesti Rahvusfond, Eesti Komitee Rootsis, Rootsi Eestlaste Esindus, Eesti Kultuuri Koondis Rootsis, Eesti Rahvuskomitee USAs) ülemaailmne tasand: ESTO-d (1972 Torontos, 1976 Baltimore'is, 1980 Stockholmis, 1984 Torontos, 1988 Melborne'is, 2000 Torontos) Välismaine Eesti Kirjanike Liit 1945
Põhiline osa, peaaegu 90% pagulastest, elab laagrites, mis paiknevad arengumaades. Üle poolte pagulastest on lapsed. Ülejäänud suure osa moodustavad naised. Suur enamus elab vaeste riikide pagulaslaagrites ning nad lähevad tagasi oma kodumaale, kui olukord muutub rahulikumaks. Pagulaste arv on viimastel aastakümnetel mitmekordistunud: 1970.aastal oli maailmas 2,5 miljonit pagulast, praegu on neid 22 miljonit. Käesoleval sajandil on Euroopas olnud kolm paguluse lainet: pärast Esimest ja Teist maailmasõda ning alles hiljuti pärast külma sõja lõppu ja Jugoslaavia sõja puhkemist. Kuigi Lääne-Euroopa jõukamates ühiskondades elab üle 7 miljoni pagulase, asub suurem osa pagulastest arengumaades. Suurem osa tagakiusatuist ning relvakonfliktide ohvritest ei rända teistele kontinentidele, vaid põgenevad pigem naaberriikidesse. Paljudel väga vaestel riikidel lasub koormus üleval pidada tuhandeid pagulasi
MANA Ristikivi. Kesksed pagulaseesti kirjandusajakirjad olid Tulimuld ja ______________ Rootsis. Pagulaskultuur oli kõrgpunktis 1950.-1960. aastatel ja selle keskused olid Rootsis, _____________________ KANADAS ja USAs. Omamoodi KIRJASÕNA(KOHVER) Poliitilise paguluse lõppu täistas Eesti __________________________ pagulaselu kujundiks sai _________________. TAASISESEISVUMINE 1991. aastal. Eesti kirjandus 1956-1985 1956-1965 toimus ühiskonna järk-järguline vabanemine, mida tähistati sõnaga _____________________. SULAAEG Tekkis võimalus suhelda välismaaga (kontaktid soomlaste ja eesti pagulastega)
Kangroga. Kangro näol oli kirjastus saanud endale entusiastliku ja ka praktilistes asjades edukalt toime tuleva tegevdirektori, kelle energia varal EKK tuli paguluse tingimustes toime hiigeltööga. Kuid EKK polnud erakirjastus, vaid pigem kirjanike organisatsioon või ühendus, milles kirjastamisküsimuste üle otsustasid autorid ise. Kirjanikest on Kangro kõrval
Pagulaskirjandus · 1940ndate keskel lahus Eestist u 70 000-75 000 eestlast · Mindi Rootsi, Kanadasse, USAsse, Austraaliasse, Inglismaale, Saksamaale (enim Rootsi) · Poliitilise paguluse lõppu tähistas Eesti taasiseseisvumine 1991. aastal Kohvrite aeg · Kohvritel istumise aeg: vahetult pärast sõda 1940. aastate teisel poolel (oodati naasmist Eestisse) · Kohvrite lahtipakkimise aeg: 1950. ja 1960. aastatel (uus koht uuel kodumaal) · Aeg mil kohvrid viiakse pööningule: 1979. aastad ja 1980. aastate algus (integratsioon lääne ühiskonda) · Identiteet säilitati: · Koonduti erinevatesse organisatsioonidesse
luuletuse lõpus toonis autor ,sellest et lootus jääb püsima alati ja et Eesti rannik muutub taas kunagi värviliseks ja kauniks. Luuletused kodumaast oli Karl Ristikivil ainult üks põhiteema sisu ,teine luuletuse sisu on kindlasti luuletajal seotud ajaga.Ajaga seotud luuletused olid suunatud pagulusele ja elu mõttele,luuletused ,,Minagi olin arkaadia teel" ja ,,Meie juured ei ole lapsepõlves" on suunatud elu mõttele ja paguluse, esimene luuletus räägib noorkust,kes otsib oma teed elus ja püüab liikuda mööda seda rada,kuid see ostub talle võimatuks,kuna elu ja aeg on muutunud ja see tee,mida mööda see nooruk kõndis on nüüd kadunud tal käest ja ta ei tea keda selles süüdistada ka saatust või ennast? Teise luule põhisisuks on,sellest et pagendatud eestlased on sõitnud mööda maailmat laiali ja et ainult sellisel viisi saab kasvada Eesti kirjandus ja kultuur
tagakiusamise hirmus ja nende abistamine on sageli äärmisel raske riigis valitseva vägivalla tõttu. Üle poolte pagulastest on lapsed. Ülejäänud suure osa moodustavad naised. On üsna tavaline, et vägivalla ja tagakiusu esimesteks ohvriteks on koolitatud, aktiivsed inimesed. Suur enamus elab vaeste riikide pagulaslaagrites ning nad lähevad tagasi oma kodumaale, kui olukord muutub rahulikumaks. Kas mina olen paguluse poolt või vastu? Minul ei ole pagulaste vastu otseselt midagi. Jah, igaüks võiks kõigi eelduste kohaselt elada ikkagi oma kodumaal, aga kui seal toimuvad sõjad, siis ei sooviks meist keegi sõjamaadel olla. Minu arust on viimaselajal üldse Eestis see paguluste teema liialt üles kergitatud. Kuna pagulaste tagakiusamine on praegu väga suur, siis ma pigem jätan selle nagatiivse artikli lugemata lehest. Niikaua, kui nad ei tule mind ja minu perekonda
1935-42 Tartu , astus ülikooli ,õppis geograafiat-lõpetas. 1943 Saksa okupatsioon , asuts saksa sõjaväkke , õnnestus põgeneda. Kuulutati välja üldmobilisatsioon Produktiivne kirjanik , 14 novelli paguluses. Ei alusta paguluses vaid varem. · I loominguperiood ,,Tallinna periood" toimub Tallinnas , Hesse tüüpi kujunemisromaanid , keskmes noored mehed , naised väga marginaalsed tegelased · II periood algas novellikoguga , keskmeks ajatu paguluse kirjeldamine. Ütleb: ,, Paguluse all ei mõista ta üksnes sunnitud võõrsilolekut vaid peab tõsiasjaks, et kehtivad ühiskonnavormid jäävad võõraks." Inimene on ellu heidetud , higeseisund pole seotud võõra maa ja inimestega vaid tunneb ennast üleüldiselt võõrana. Isiksuseomadustel suletud , ringkond kellega suhtles oli väike. Pandi süüks , et kui keegi meelids siis olid need noored mehed-huvi oma sugupoole vastu.
5) Parandada emade tervislikku olukorda. 6) Võidelda HIVi/AIDSi, malaaria jt haigustega. 7) Tagada loodussäästlikum keskkond. 8) Luua üleilmne partnerlusvõrk arengu edendamiseks. 9. Lugeda „Kodanikuühendused ja vabatahtlikud arengukoostöös“ 3. teema Pagulus. Iseseisev töö 1. Mis on pagulus? Kes on pagulane? Otsi internetist Pagulus ehk maapagu ehk eksiil on sunnitud lahkumine elukohast. Harilikult mõistetakse paguluse all kodumaalt pagemist. Põhjusteks võivad olla tagakiusamine või hirm tagakiusamise ees kas siis rassi, usu, rahvuse, sotsiaalsesse gruppi kuulumise või poliitiliste veendumuste tõttu; lahkumine sõjategevuse eest; põgenemine looduskatastroofide eest; vaesus ja näljahädad; õnnetusjuhtumid. Lahkumine võib olla ajutine või alaline, olla riigisisene või ületades riikidevahelisi piire. Paguluses elavad inimesed on pagulased (enne pagulusstaatuse kinnitamist varjupaigataotlejad). 1
jpg Maismaal pommitati lennukitelt ronge ja karavane. Sellest 80 000-dest inimesest hukkus 6-9%. Inimesed põgenesid kõige rohkem Saksamaale, Rootsi ja Soome. Mõne aasta möödudes läksid põgenikud üle maailma. Kõige rohkem mindi – USA-sse, kanada, suurbritannia ja austraalia. Põgenikel ei olnud ka ’’lust ja lillepidu’’ jõudes näiteks USA-sse või suurbritannia, neid ohustas repatrieerimine. Nimelt loodeti lahendada paguluse probleem luues 1943. aastal rahvusvaheline organisatsioon Ühinenud Rahvaste Abistamis- ja Taastamisvalitsus (United Nations Relief and Rehabilitation Administration, lüh UNRRA). Sõlmiti kokkulepe NSV ja USA vahel ning NSV ja Suurbritannia vahel, mille kohaselt oleksid pidanud need riigid Eesti NSV põgenikke aitama Nõukogude liitu tagasi pöördumisel. Saksamaal oli sundrepatriseerimine (UNRRA survestamisel) , ehk NSV-st põgenikud anti Nõukogude liidule välja või tehti nende
Inglismaale (6000), Austraaliasse (6000). *eksiilkeskus Rootsi *Mida saadeti korda välismaal? · 1944 Soomes kirjastus Orto loomine · 1945 Välismaine Eesti kirjanike Liit · 1950-1994 Eesti Kirjanike Kooperatiiv · Eesti keelsete ajakirjade välja andmine ( Eesti Looming, Mana) · Rühmitused: Tuulisui *Teemad, millest kijutati: kodueesti, okupeerimine, üleelamised, lahkumisteeond, paguluse argipäev, müstika 2.Kodu-Eesti kirjandus: *nõukogude ideoloogia *kirjanduse hävitamine *vaikimine(paljud kirjanikud ei kirjutanud enam) *ridade vahele peitmine * Tõlgiti ainult vene ja teiste nõukogude rahvaste kirjandust. *J. Smuul , A. Jakobson, R. Sirge jt 3.Tagalakultuur: *kunstiansamblite loomine *pea-zanr-lüürika, luuletuste kirjutamine *kirjanik pidi olema riigi teenistuses *tsensuur selle üle, mida kirjutati *armastus, üksikisik (ei olnud kohane kirjutada neil teemadel)
kasvanud selle maa kultuuri sees ja sidunud oma tuleviku Rootsiga. Romaani läbiv teema on küsimus, kes ma olen, ja kahe kultuuri kokkusobitamine. Selline teemakäsitlus ja erinevate stiilide kasutamine annabki romaanile ,,Tiiger, tiiger" erilise tähenduse pagulaskirjanduses. 2 2. TEOSE TEMAATIKA Romaan ,,Tiiger, tiiger" on uuenduslik ja analüüsib kirglikult ning intensiivselt kodumaa ja paguluse, meie ja nende suhet, viidates lihtsates otsustustes varjuvatele ohtudele või petlikule näivusele. Teose keskseks teemaks on paguluse ja okupeeritud Eesti valuline suhe, samuti oleviku ja mineviku seosed ning globaalne sõltuvus üksteisest, mistõttu üksikisiku heaolu on alati habras ja petlik. Teose tegevus hargneb kahele, võimalikkuse ja tegelikkuse tasandile. ,,Tiiger, tiiger" intriigi kannab kahe väliseestlase sõit okupeeritud kodumaale.
Ühiskonna all mõistame muidugi eestlasi. Sealt edasi algab kirjaniku uus kujutamislaad: traagilisem, tõsisem, kurvem. 1950.aastal ajakirja ,,Tulimuld" esiknumbris üllatas proosakirjanik Ristikivi lugejaid oma luuledebüüdiga ,,Hårsfjärden. Fantasia g-moll". Peale selle hakkas Ristikivi tihedalt puhkusreisidel käima, tänu millele on tema sulest ilmunud ka mitu reisipäevikut. Külastatud paigad andsid inspiratsiooni edasistele raamatutele. Paguluse varjuküljed. Luuletustes ,,Hårsfjärden. Fantasia g-moll" kirjeldatakse võõrsilolekut kui sihitult ekslemist, pidevat võitlust iseendaga. Alatoon on nendel melanhooliline ning näitab inimese igatsust millegi erilise järele. Peamise kirjanikku rusunud meeleolu toob välja, aga romaan ,,Hingede öö", ilmunud 1953. Teos tõlgendab eesti pagulaskonna hingevaevu, mille kirjeldamine sai alguse just välis-eesti perioodikas. Ristikivi raamatuga oldi nõus ka kodumaal avaldatud kirjutistes
Kangro. Hakati välja andma Eesti kirjanike teoseid. Ilmus umbes 780 teost(270 romaani, 200 luulekogu ja 150 mälestusteost). Eesti Kirjanike Kooperatiiv levitas eesti keelset kirjandust üle terve maa. Antivälja ka kirjanduslikke ajakirju (Tulimuld ja Mana). Kuni 60-ndate keskpaigani ilmus välismaal rohkem eesti keelseid kirjandusteoseid, kui Eestis. 1945 moodustati Välismaine Eesti kirjanike Liit. Teemad, millest kirjutati: kodumaa, okupeerimine, üleelamised, lahkumisteeond, paguluse argipäev, müstika. Pagulaskirjanduse proosa teemad: 1) Kodumaa ajalugu ja olu enne II maailmasõda A. Gailit ,,Üle rahutu vee", A. Mägi ,,Kaevikute kroonika", Ain Kalmus ,,Jumalad lahkuvad maalt", Gert Helbemäe ,,30.ndate aastate Tallinn", Karl Ristikivi ,,Hingede öö" 2) Sõda ja kodumaalt põgenemine Agu Kask ,,Kartuse ja lootuse vahel", Arved Viirlaid ,,Ristideta hauad" I-II Pagulasluule:
Pagulus (e. eksiil) ja pagulased 40.aastatellahkus Eestist70 000 -75000eestlast.SatutiRootsi,Kanadasse,USA'sse, Austraaliasse, Inglismaale ja Saksamaale. Pagulaselu võrdpildina on räägitud kohvritest. Etapid: ·kohvritel istumine aeg (40. aastate2. pool) ·kohvrite lahtipakkimise aeg (50., 60. aastad) ·aeg, mil kohvrid viiakse pööningule (70. ja 80. aastate algus) (-rahvusaktiivsus vähenes, noored olid suured, eesti keel ainult kodudes, noored ei kippunud Eestisse) ·poliitilise paguluse lõpp on 1991. aastal, seoses Eesti taasiseseisvumisega Poliitiline võitlus ning seltsi-ja kultuurielu said Eesti identiteedi kandjateks välismaal. Kirja sõna muutus paguluses rahvusliku enesetunnetuse seisukohalt oluliseks kultuuriliseks jõuks. Eestlasi ühendasid ajalehed ja ajakirjad ning ilukirjandus. Bernard Kangro eestvedamisel loodi 1950. aastal Lundis kõige olulisem Eesti kirjastus Eesti Kirjanike Kooperatiiv.Kangro toimetas ka keskset kirjandusajakirja "Tulimuld"(1950-1993)
Need laulud koosnevad 39 peatükkist. Roolandi laul kõige kuulsam prantsuse eepilise kirjandus mälestis. Rändlaululikud esitasid seda sageli viiuli saatel. Noorema edda tekstis on viitet vanemale edale, ja tsitaate sellest mis võimaldavad tunneta hilisema filoloogilise ja varasema, maagilise, maneeri erinevust. Dante Alighieri (1265-1321 sündis Firenzes) Firenzes puhkes kodusõda, Dante juhtus olema kaotajate poolel ja pidi sünnilinnast lahkuma. Paguluse pühendus ta kirjutamisele, kirjutas silmapaistva monarhiast kus ta vaatles monharismi ja demokraatia vahekordi, ja jõudis platoniga sarnasele järeldusele, et demokraatia ei ole kõige parem valitsemisekord. Jumalik komöödia tema loodud teose pealkiri oli komöödia ning pisut aega peale surma tema biograaf Boccaccio nimatas ümber teose. Boccaccio arvates lähenes teos jumalikule ettekuulutsele. Teos oli väga hoolikalt läbi
*loodeti inimeses inimlikkus üles ehmatada - Kaasinimeste viletsuse taustal kujutati saagiahnet maradööri, tõusikut (Kärner „Tõusik“ ) - Usuti kõlbmatut väärata suutva sõna jõusse Eesti kirjandus paguluses Pagulus ja pagulased - 1940. aastate keskpaigas lahkus Eestist umbes 70 000-75 000 eestlast - Rootsi, Kanadasse, USAsse, Inglismaale, Saksamaale jne ... - suurim eestlaste kogukond oli Rootsis Kohvri-kujund paguluse ajaloo etappides - kohvritel istumise aeg: - vahetult pärast sõda 1940. aastate teisel poolel - oodati tagasipöördumist Eestisse - kohvrite lahtipakkimise aeg: - 1950. ja 1960. aastatel - hakati leidma kohta uuel kodumaal - tõsisem huvi kohaliku kultuuri vastu - tekkisid arglikud kontaktid kodueestlastega - aeg, mil kohvrid viiakse pööningule: - 1970. aastatel ja 1980.aastate alguses - vähenes rahvuslik aktiivsus
järel. 1990 Oma luulet ja võõrast 1998 Ankarkättlingens slut är sängens början 2004 Sõnade sülemid, sülemite süsteemid III periood Laaban hakkab üha rohkem huvi tundma keeleliste eksperimentide vastu, avastab häälutused saavad kokku muusika, tehnika ja kirjandus. 23. Eesti pagulasproosa põhisuundumusi ja autoreid. 1944-1956 aeg, mil arvari, et kohe tullakse kodumaale tagasi, aga seda ei juhtunud. Mingil moel paguluse südaaeg Gert Helbemäe ''Ohvrilaev'' 1950 ajalooline proosa, psühholoogiline, realistlik. 1957-1971 aeg, kus nooremad autorid hakkavad asukohamaa keelele üle minema. 1971 on sümboolselt valitud Iloma Laamani debüütkogu järgi, hiljem ei tule enam debüütraamatuid ei proosas ega luules. 1972-1990, hiljem enam pagulaskirjandusest rääida ei saa. 24. Karl Ristikivi looming. (1912-1977) Sündis Läänemaal vallaslapsena. 1912 aastal on isa puudumine küla
,,Rohtaed" haritlasromaan. Olustik on oluline ja tegelased ka. Psühholoogiline proosa, sotsiaalsete seostega. Üldasetus on iseloomulik 1920-1930ndate Tammsaarega. Ristikivi jätkab põhitraditsiooni. Areneb välja vägev klassikaline proosa. Loomingulise kriisi ajal kirjutab lühiproosat ja luuletusi intensiivsemalt. Kodutuse ja üksilduse tunne oli ka enne Eestist lahkumist juba. Elas läbi kriise ja otsinguid. Siis jõudis ,,Hingede öö" (1953) kirjutamiseni paguluse esimene stiilipuhas modernistlik romaan. Ka ränderomaan. Pärast ,,Hingede ööd" tuli pikem paus. Ristikivi tegi olulise avangu, võiks eksperimentaalse proosaga edasi minna. Tema jaoks oli see ummiktee. Vahetab teed ja hakkab kirjutama ajaloolisi romaane. ,,Põlev lipp" (1961) esimese triloogia raamat, kroonikate triloogia. Kirjutas üldiselt triloogiaid. Ilmub 3 triloogiat ja neile lisanduvad vaheraamatud. Esimese ja teise triloogia vahel ilmub ,,Imede saar" (1964)
Romaanid: Isade maa(1935), Karge meri(1938), Ekke Moor(1941)(Film, 1981), Leegitsev süda(1945). Paguluses ilmus 2 romaani: Üle rahutu vee(1951), Kas mäletad, mu arm? (1951-1959). Viimastes kajastub kodumaa kaotamise traagika. Gailit on kirjutanud rohkem romaane, kuid sisu poolest on novellilikkus ülekaalus. Eesti kirjandus paguluses 1940ndate aastate keskel lahkus Eestist u 70 000-75 000 eestlast. Mindi Rootsi, Kanadasse, USAsse, Austraaliasse, Inglismaale, Saksamaale. Poliitilise paguluse lõppu tähistas Eesti taasiseseisvumine 1991. Aastal. Kohvrite aeg kohvritel istumise aeg, vahetult peale sõda 1940ndate teisel poolel. Kohvrite lahtipakkimise aeg, 1950 ja 1960.aastatel, uus koht uuel kodumaal, tekkisid ka uued kontaktid eestlastega. Aeg, mil kohvrid viiakse pööningule: 1970ndad aastad ja 1980ndate algus, integratsioon lääne ühiskonda, rahvuslikkus vähenes, lepiti olukorraga. Paguluses ei unustatud oma identiteeti. Koonduti organisatsioonidesse, moodustati
pöördumine). Hiljem Under väldib ekstaatilisust, retušeerib seksuaalset avameelsust, kui oma luuletusi muudab valikkogude tarbeks. Isamaaluule tähtsustub 1940–50ndatel. I kandepunkt on kogu „Mureliku suuga“, järgnevad paguluses välja antud raamatud „Sädemed tuhas“ ja „Ääremail“. Luulekogus „Sädemed tuhas“ on osaliselt vanade luuletustega, sest sõja järel luule kirjutamise tihedus väheneb paguluse ja sõja tagajärjel, kuigi on veel kirjutamisvõimeline. „Jõulutervitus 1941“ on üles ehitatud vast alanud sõjatemaatikale ja küüditamisele. Võrreldes Visnapuuga ei olnud nii prohvetliku stiiliga ega püüdnud kogu inimkonna nimel ja neile kõneleda. Kõige hilisemates tekstides jätkuvad rahvuslikud motiivid, lisandub eleegiline toon ja mälestuslikkus, pooleldi unenäolised rännakud kodumaale. Underi tõlgendamisel saab aluseks võtta mis tahes perioode
paratamatus. Peegeldub ka identiteedikriis, mida tavaliselt kujut pagulasteekonna poolt põhjustatuna. 25. Romaan ,,Hingede öö" kui pöördepunkt sõjajärgses eesti proosas. Modernistlik pagulasängistus. "Hingede öö" eirab realistliku kirjutuse reegleid. Roomaan kujutab ilma suuremate jutustamistrikkideta minategelase liikumist irreaalses, tabamatu loogikaga aegruumis salapärases, sisemise korrapärata majas, mille intensiivsess, ängistavas õhkkonnas on nähtud nii paguluse kui ka kaasaegse maailma mudelit. Ajapoeetika baseerub kahe ajatüübi vahel: Surnud Mehe Majas toimunu leiab aset nüüd- hetkel, majas toimunu aga on saadetud kommentaaridest, mis seda ühendavad korduvaga, alati olemasolevaga. Liigutakse suletud aeegruumis. Olevikulisus on paine, millel pole lõppu, sealt muutusteta alati-nüüd-ajast pole väljapääsu. 26. Ilmar Talve ja Valev Uibopuu looming. Ilmar Talve (1919 2007) sõja- ja põgenemisromaanid.
varem niimoodi autobiograafilises luuleraamatus oma armastust pihtinud. · Esimene Eurooplane kes keskaja järel söandas filosoofilisi-religioosseid probleeme ladina keele asemel rahvuskeeles käsitleda. · Traktaadid ,,Pidusöök" moraaliprobleemid; ,,Rahvakeelest"- ühtse rahvuskeele loomisest; ,,Monarhia" paavstivastane meelsus; kirik pani selle keelatud kirjanduse nimekirja. · ,,Jumalik komöödia" alustas üsna paguluse alguses, lõpetas veidi enne surma Ravennas. Ise pani nimeks ,,Komöödia" aga Boccaccio nimetas selle ümber ,,Jumalikuks". · Zanrilt värsivormis nägemus. Geoffrey Chaucer · Vararenessansi suurteoseid ,,Canterbury lood" inglismaa esimene värssnovellide kogu, 14. sajand (üdliselt peale Itaalia teistes maades novell eriti levinud ei olnud). · Kirjanduses valitsesid Inglismaal sel ajal alles hiliskeskaegsed zanrid allegoorilised poeemid jne.
poole peal. Teise osa pealkiri on ,,7 tunnistajat". Astub ruumi, tundub et on kohtusaalis. Kaebealuseid on mitmeid ja süüdistatakse uhkuses, ahnuses, kadeduses. Sisse astudes mõistab, et tema on viimane süüalune. Ta mõistetakse süüdi 2 kuriteos: 1 on kodumaalt isekatel motiividel põgenemine; 2 elutüdimus. Kohtuotsuseks on edasielamine, elustüdinud inimesel, kellel on suur süümepiin (pagemine) on südamel peab sellega edasi elama. Võtab paguluse kokku. Kas tulla tagasi, reeturitena ja minna vangi või jääma võõrale maale edasi. Pagulas eestlaste hingelise vaeva võtab kokku. Oldi harjunud ohvri teemaga, et meil on alles vaid mälestused, peame vaatama minevikku, oleme kannatajad. ,,Hingede öös" rõhutab seda, et põgenemine toimus isekatel põhjustel. Ainuke põhjus miks põgeneda on vabadus, aga mida teha vabadusega mujal? On see vabadus, mis sellega seal teha. Ajaloolised triloogiad. Algab kõige viljakam periood
välistas uurimistegevuse. Saksa okupatsiooni ajal õnnestus 1941 ellu jääda. Oli eesti omavalitsuses ametis hariduse juhina, hiljem emigreerus ja jäi Usasse, kus pole enam ajaloolasena esinenud, tegeles korporatsioonide ja Ameerika hääle teenistuses. Arnold Soom (1900-1977) Majanduse ajaloo uurimisse sügava jälje jätnud. Doktoritöö Narva kaubandusest, töötas Narva linnaarhiivi juhatajana, Narva ajaloo seltsi asutaja. Linnade ja kaubanduse ajalugu. Olulised tööd Rootsi paguluse ajal. Hans Kruus (1891-1976) alustas stuudiumi Jurjevi ülikoolis, mis jäi sõja puhkemise tõttu pooleli. Eesti Sotsialistliku Revolitsioonilise partei tegelaseks, koostegevus kommunistidega. Osalenud Eesti Asutavas Kogus. 1920. aastail küllalt poliitikas, tagasi ülikooli. Magister Vene-Liivi sõja teemal, esimese õppimise perioodist teema olemas. Ajaloopoliitika ja ajaloo küsimuse piirile jäävad küsimused, Jaan Tõnisson, Saksa okupatsiooni küsimuste esimene kokkuvõte. Uuris just 19
tuleb ettevalmistada inimesed. Selle jaoks oli vaja sissetuua uue aine, milleks oli teaduslik kommunism, mida hakati õpetama kõrgkoolides 1964. a. Aine toimus kahel viimasel kursusel, ainemaht 80 tundi. Lõpueksamiks tehti kohustuslikuks teadusliku kommunismi. 60ndatel muutus kohustuslikuks ülikoolides sõjaline õppe (1 päev nädalas). Välis-Eesti: Rahvusteaduste eriseisund paguluses. - Allikmaterjalid puudusid, uurimist oli keeruline teostada. Selletõttu 20. saj paguluse uuring ajaloos pole põhjalik. Institutsionaalne tugi - Balti Teaduste Edendamise Ühing (1968, AABS) - Tegutseb tänapäevani, korraldab konverentse, annab välja ajakirju, edendas ajaloo uurimist. Üksikuurijate panus (R. Taagepera, T. Parming jt.) - Rein Taagepera kirjutas Balti riikide ajaloolise ülevaate (panustas pagulus ajaloosse). Tartu Ülikooli ajaloo osakond: Enamus ei tegelenud 20. saj ajalooga, enamus tegeles vanema ajalooga. Uuriti talurahvast
juba sillakujuni katsed siinses pagulaskirjanduses on omaette tähelepanuväärsed. I. Külveti näidendeid on ka hiljem Eestis lavastatud, aga vanemale põlvkonnale on ta tuntud Ameerika Hääle toimetaja ja poliitkommentaatorina. Üks võimalus pagulaskirjanduse periodiseerimiseks: 1) 1944-1956 aeg, millal arvati, et kohe varsti tullakse kodumaale tagasi, aga seda ei juhtunud. See on periood, kus oodatakse valgeid laevu ja kodumaale naasmist. Mingil moel paguluse südaaeg. 2) 1957-1971 aeg, kus nooremad autorid hakkavad asukohamaa keelele üle minema jne. 1971. a on sümboolset valitud Ilona Laamani debüütkogu järgi. Lihtne väide on see, et pärast 1971. aastat ei tule enam arvestatavaid debüütraamatuid proosas ega luules. 3) 1972-1990 4) 1991 jj rangelt võttes paguluskirjandusest rääkida ei saa See ei tähenda seda, et 57 kõik muutus, aga sümboolsed tähendused on siia kodeeritud. 56-57 on murdepunkt ka kodumaises kirjanduses.
vaimse elu peegeldus, armastus kui puhas hingeline tunne ja voorus). ,,Uue elu" 31 luuletust on Dante pihtimus armastusest oma isa sõbra tütre, hiljem aadlikuga abiellunud Beatrice vastu. Teos viib lugeja Dante lapsepõlve, mil ta I korda Beatricet kohtas, hetkeni, mil puhkes armastus, ning teos laseb jälgida armastuse süvenemist, sisaldades ka sisemisi kõhklusi ja piinu. ,,Uus elu" oli Euroopa kirjanduses täiesti uudne: varem polnud armastust autobiograafilises luules pihitud. Paguluse algusaastail kirjutas Dante traktaate, mis sisaldasid mõtteid filosoofia, religiooni, ühiskonna, poliitika ja kultuuri kohta, nt arutas moraaliprobleeme traktaadis ,,Pidusöök" ning väljendas oma paavstivastast meelsust traktaadis ,,Monarhia", mis tingis skandaali. ,,Jumalikku komöödiat" asus Dante looma pärast pagulusse saatmist. Dante ise pani teosele pealkirja ,,Komöödia", kuid Boccacio kasutas oma traktaadis teose puhul sõna ,,jumalik" ning see jäi külge
armastus kui puhas hingeline tunne ja voorus). ,,Uue elu" 31 luuletust on Dante pihtimus armastusest oma isa sõbra tütre, hiljem aadlikuga abiellunud Beatrice vastu. Teos viib lugeja Dante lapsepõlve, mil ta esimest korda Beatricet kohtas, hetkeni, mil puhkes armastus, ning teos laseb jälgida armastuse süvenemist, sisaldades ka sisemisi kõhklusi ja piinu. ,,Uus elu" oli Euroopa kirjanduses täiesti uudne: varem polnud armastust autobiograafilises luuleraamatus pihitud. Paguluse algusaastail kirjutas Dante rea traktaate, mis sisaldasid mõtteid filosoofia, religiooni, ühiskonna, poliitika ka kultuuri kohta. Näiteks arutas ta moraaliprobleeme itaaliakeelses traktaadis ,,Pidusöök" ning väljendas oma paavstivastast meelsust traktaadis ,,Monarhia", mis tingis skandaali. ,,Jumalikku komöödiat" asus Dante looma peagi pärast pagulusse saatmist. Dante ise pani teosele pealkirja ,,Komöödia", kuid Boccacio kasutas oma traktaadis teose
Valton avaldasid teoseid ka 1990. aastatel. 1980. aastate lõpul tekkis nn avalikustamiskirjandus, kirjutati Siberi vangilaagritest ja asumiselolekust (Heino Kiige "Maria Siberimaal"). 1988. a ilmus väliseesti kirjaniku Ilmar Talve romaan "Maapagu", mis käsitleb nooreestlaste põlvkonna Pariisis paguluses oldud aega, rõhutades, et maapagu on otsustamine vabaduse kasuks. Peategelaste Alkmani ja Mihkelsoni prototüüpideks on Gustav Suits ja Friedebert Tuglas, romaan on seisukohavõtt paguluse kohta üldse. 1990. aastate lõpul hakkas avalduma kalduvus postmodernismi suunas. Proosakirjanduse uuenduslik osa intellektualiseerus, sobides lugemiseks eelkõige humanitaaridest intellektuaalidele. Nt Mati Undi romaan "Doonori meelespea" räägib sellest, kuidas Dracula, kehastatuna Lydia Koidula abikaasa poolt, loobub oma katsest eesti rahvast hävitada, sest rahva vabaduspüüded äratavad temas poolehoidu ning ta hakkab toetama isemajandavat Eestit. Michelsonile
Noorus ja minevik võeti ära, tulevikule kriips peale. Suur osa ei saanud aru, mille nimel sõdivad. Tavalisest sõdurist ei hoolita.Sureb Sveitsis. loomingu eripära- tema arvates pole vaenlaseks teine inimene ,vaid surm.Tähtis on talle leida surma põhjust. Mõistab hukka ebahumanistlikke põhjuseid.Ei õpeta lugejat, vaid kirjeldab.Armastus on elu mõte, ilma selleta pole elul mõtet.Sõbradon olulised.Sõja ja paguluse teema.Pole olemas valmis vastuseid .Inimesed ekstreemsetes olukordades. 1) 1929 I teos "Läänerindel muutusteta" Remarque öelnud : pole mõeldud süüdistuse ega pihtimusena: katse jutustab põlvkonnast, kelle hävitas sõda, isegi kui kuulid neid ei tabanud. Peategelased 18-19 aastased poisid satuvad sõtta. Oma kaaslased surevad. Nad ei saa aru, miks nad peavad seal olema. Miks sõda peetakse? Peategelane tuleb kodust tagasi
annaabi.ee 
