Kuues sõrm Helga Nõu Pärt otsis oma õde Kerlit. Algul nad elasid lastekodus, aga siis pandi ühte peresse elama. Pärt ei olnud printsi välimusega. Ta passis õde kooli värava juures, aga õde ei tulnud. Poiss arvas, et tüdrukut varjatakse tema eest. Politsei viis ta ära, sest tüdrukute vanemad kartsid ahistamist. Ta on seal kooli juures juba seitse aastat passinud ja tüdrukuid nuusutanud. Karina, kes on pärit usklikust perekonnast, oli teel opile. Nimelt pidi ta oma neeru loovutama haigele vennale, Anarile. Karina oli armukade oma venna Anari peale, kes oli kiuslik poiss. Vend häbistas teda pükste allatirimisega, kui ta spordiolümpiaadil võitis. 13-a. armus Karina Viktorisse ja tegeles lennundusega, et poisiga koos olla, aga sellest ei tulnud midagi välja. Vend saatis talle ise kirjutatud armastuskirja, et Karina Viktoriga kohtama läheks. Läkski, aga Viktor oli koos oma pruudiga ja vend koos sõbraga irvitas tema üle. Anari vajas uut neer...
Margus Karu ,,Nullpunkt" Tegelased ja nende kirjeldus: · Johannes- peategelane · Ema- hull · Isa- elab Adaveres · Reelika- klassikaaslane · Eeva- klassikaaslane, vana tuttav · Irina Popova- klassijuhataja ja vene keele õpetaja · Bianka- klassikaaslane · Liisa- klassikaaslane, lähevad vihiku pärast tülli · Raimo- klassikaaslane · Mihkel- klassikaaslane · Kerli- klassikaaslane · Marileen- klassikaaslane · Karmo- klassikaaslane · Kreete- kaksikõde, Tai internaatkool · Ege- õde, Johannes kolib pärast tema juurde · Olav- vend, elab Bosnias · Paul- kõige vanem vened, käib Tartu ülikoolis · Allandi- direktor · Paula- klassikaaslane · Robert Velling- klassikaaslane vaikne ja tore poiss · Kairi- 9a klassist, suure tagumikuga · Stinwald Ivor Karu- lõõmalaastudega · Jessica- sülekoer · Tädi Leedi- garderoobitädi ...
,,Nullpunkt" Margus Karu Nimi Kool Aasta Autorist 27aastane (sünd. 11.09.1984) Lõpetanud Tallinna pedagoogikaülikoolis audiovisuaalse meedia eriala Töötas reklaami ja filmiprodutsendina firmas Kuukulgur Film Rändas kaks aastat välismaal Noorteromaan ,,Nullpunkt" on tema esimene raamat ,,Nullpunktist" üldiselt Probleemne kodu ja halva mainega kool Pääseb Tallinna Rootsi gümnaasiumisse Satub koolikiusamise ohvriks Nullpunkt Elu parandamine Tulid sõbrad, kuulsus ning klassikaaslaste poolehoid Raamatu tähtsamad tegelased Johannes Tamm minategelane, 17aastane koolipoiss Kreete Tamm Johannese kaksikõde, Tais Johannese ema ja isa ema skisofreenik, isa ei elanud nendega enam koos Irina Popova klassijuhataja Mõned klassikaaslased: Eeva, Bianka, Raimo, Karmo, Liisa Vanad tuttavad: Riina, Zaiid, Jansa, Esko Tekkinud sõbrad: Sasa, Kairi Sisu Johannes saabub uude kooli Tutvused uute klass...
Kuressaare Vanalinna Kool Sirel Lember ,,Nullpunkt" Kokkuvõte noorsooromaanist Koostaja: Sirel Lember Kuressaare 2011 Sissejuhatus Teen töö raamatust ,,Nullpunkt", mis on aus, ilustamatta noorsooromaan. Selle on kirjutanud Margus Karu. Kirjutan töösse, millest raamat räägib ja kuidas see sõnum mind mõjutas. Põhiprobleemiks on raamatus suhted vanemate ning eakaaslastega. Suureks probleemiks on ka vaimne koolivägivald, ning samuti koduprobleemid. Raamatus kirjutatakse sellest, kuidas teatud probleemidest välja tulla. ,,See on noorteromaan sõna parimas mõttes." Peeter helme, kirjanduskriitik ja kirjanik
,,Maarjamäe kägu" Ettekanne Pole midagi hullemat, kui oled seitseteist, oma arust liiga paks ja ei ole vanusele vaatamata veel isegi kohtingul käinud. Ja eriti katastroofiliseks teeb olukorra see, kui oled hiljuti oma perega teise linna kolinud ning kõik su sõbrad on eelmisesse elukohta maha jäänud. MarjaLiis on igatahes täiesti veendunud, et tema elu on nii masendav, kui vähegi olla saab. Ühel hetkel aga näib tema õnn pöörduvat ning tüdruk laeb Internetti endast lühikese kuulutuse. Seetõttu tekib tal üks südamesõber Martin. Ta on väga asjalik ning kena väljanägemisega. MarjaLiis ja Martin lähevad kokkulepitud kohtingule, millest algab nende suurepärane suhe. Kui ühel õhtul Marja ja Martin jalutamas käisid, kuulsid nad kägu kukkumas. Seda siis Maarjamäel. Kuid oktoobri kuus kägu ei kuku. Noorpaarile pakkus see nalja, kui nad märkasid noort naist kotis...
Ma olen väga palju noorsooromaane lugenud ja mulle on kõik meeldinud. Enamasti annab mulle häid raamatuid mu õde, kes need enne on läbi lugenud. Peale raamatu lugemist räägime selle raamatu sisust ja mis meile meeldis, mis mitte. Mulle väga meeldib et mu õde annab mulle raamatuid, mis mind huvitaks. Referaadis on palju noorsooromaanidest kirjas ja minu arvamus nendest raamatutest. Algus Noorsooromaanid käsitlevad probleeme nagu näiteks armastus, joomine, narkootikumid jne. Üks noorsooromaan on "Medaljon" Ene Sepp kirjutas selle raamatu. See raamat räägib tüdrukust nimega Heidi kes oli korralik tüdruk kuni üks poiss ta maha jättis ja ta kohtus poisiga nimega Tanel kes oli "paha poiss". Tüdruku ema ei ole selle poolt et Heidi hakkas Taneliga käima ja oli selle kõige vastu. Heidil tekkisid probleemid emaga, ta hakkas koolist puuduma, jooma ja narkootikume tarvitama. Raamatu keskel jäi Heidi rasedaks, ta ema viskas ta välja ja hakkas Taneli ja ta vanematega elama
KIRJANDUSZANRID Ilukirjandus jaguneb proosaks ehk eepikaks, luuleks ehk lüürikaks ja draamaks (näitekirjanduseks) ehk dramaatikaks. VORMI JÄRGI ZANRID: Proosazanrid on jutt, jutustus, romaan, eepos, novell, miniatuur Luulezanrid on sonett, ballaad, poeem, haiku Draamazanrid on tragöödia, komöödia, draama PROOSA Proosateose ehk jutustava teksti kolm põhitunnust on süzee (tegevus), karakterid (tegelased) ja miljöö (tegevuspaik) SISU JÄRGI PROOSAZANRID: Seiklusromaan Ulmeromaan Noorsooromaan Armastusromaan Ajalooline romaan LUULE Luulet ehk lüürikat iseloomustavad tunnused on poeetiline (lüüriline) sisu, rütm ja riim (vabavärsi puhul puudub küll riim) DRAAMA Draama ehk dramaatika iseloomustavad tunnused on dialoogivorm, remargid (autori märkused) ja see, et näidend (draamateos) on mõeldud eelkõige lavastamiseks. Proosateksti põhjal lavastatud näidendit nimetatakse dramatiseeringuks.
Tallinna Polütehnikum Referaat Eesti noorsooromaan alates aastast 2002 Birk Rohelend ,,Enesetapjad" **** *** Õp. Tiina Luik PA-07B Tallinn 2009 Tallinna Polütehnikum Sisukord 1-2.........................Autorist 2...................Raamatu sisu 4......Kokkuvõte ja kriitika 5...............................Pildid 6.........Kasutatud kirjandus
Köhi pappi, või muidu... Selle raamatu liigiks on noorsooromaan. Kui Lena Lilleste ,,Köhi pappi, või muidu..." raamatu kirjutas oli tal juba esimene idee teha see noortele. Lena Lilleste on varasemaltki teinud palju raamatuid noortele. See raamat räägib Tommyst ja Kribust, kes satuvad suurde pahandusse. See lugu sai alguse kõik sellest, et suvi oli lõppemas ja algas kool. Kui Tommy ja Kribu kooli läksid, siis avastasid, et uus poiss on nende koolis, tegemist oli ,,paha poisiga".
ROMANTISM ROMANTISM REALISM ZANRID ZANRID Romaan Romaan Seiklusromaan Jutustus,jutt Ulmeromaan Armastusromaan Noorsooromaan Ajalooline romaan Kriminaaljutustus Psühholoogiline romaan Õudusjutt Kunstmuinasjutt ROMANTISM: Tekkis 18 sajandi lõpus Prantsusmaal Tunnused: tunded ja elamused,kangelased on uhked ja erakordsed,väärtustab lootust,armastust,õnne ja nukrust,pöördutakse mineviku poole,tegelased on vastantatud(hea ja kuri),
võtta ning taas kord särada. Johanna suudab üle olla ka populaarsete tüdrukute ebameeldivast käitumisest ja nende ninameest isegi aidata, mistõttu kaob ka kiusamine ning raamat lõppeb positiivsetes nootides. Autor on oma noorsooromaani sisse toonud ka põnevust, mis seotud ratsutamistreeneritega, kuid kõik polegi nii hirmus, kui mõnele tegelasele vahepeal tundub peategelaste optimism ning tahe tegutseda aitavad kõigil edasi minna. "Hobusehullud" nauditav ja kaasahaarav noorsooromaan, mis sobib lugemiseks nii noortele kui ka vanematele ja sobib eriti neile, kellele hobused ja ratsutamine meeldib ning kes soovivad lugeda noorte omavahelistest suhetest ning koolielust.
,,Nullpunkt" Margus Karu noorsooromaan ,,Nullpunkt" valmis 2 aastat ja ilmus esimest korda aastal 2010. ,,Nullpunkt" on aus ja ilustamata romaan 21. sajandi algusaastate Eesti koolinoorte elust. Kirjanik on raamatus rääkinud ka endast. Paljud sündmused on tema enda elust, kuid kindlasti ei ole raamat kirjutatud üks ühele elust maha. Raamat võeti vastu väga hästi ja seda siiani. Lugejad on valinud Marguse ning tema noorsooromaani 2012 aasta hinnatumate eesti kirjanike sekka. Margus Karu on sündinud 11
kirjaklambritest vöö. autor: mare sabolotny zanr: tänapäeva noorsooromaan. tegelased: katriina park/ catherine vanessa park, Kersti park, juhan, margit, heigo, marju merilaas, mari-liis merilaas ja teised. Kati oli täiesti tavaline 16-aastane neiu, kes hilines pidevalt kooli. Ta suitsetas, jõi ja tarvitas isegi narkootikume. Katil oli väiksem õde nimega Kersti, keda ta ei sallinud, kuna ta kiusas Katit koguaeg. Tal oli veel kaks parimat sõbrannat, kelle nimed olid Liis ja Anni. Kati sai neile kõigest rääkida ning usaldas neid väga.
Väike-Maarja Gümnaasium Kristel Kriisa ,,Piinatud Hinged" Rait Läänemets Väike-Maarja 2013 Sissejuhatus Kuna eesti keele tunni tarvis oli vaja lugeda üks noorsooromaan, siis olin raamatu valimisel raskustes, kuna ise eestlastest kirjanikke palju ei tea. Otsustasin nõu küsida sõbrannalt, kes juhtus lugema Kristel Kriisa raamatut ,,Piinatud Hinged". Kuna ta seda väga kiitis, siis otsustasin samuti raamatukogust selle teose haarata. Väga kõrgeid ootusi mul küll polnud, kuna pole lugeja tüüpi inimene, kuid siiski jäin raamatuvalikuga rahule. Kristel Kriisa Kristel Kriisa pärineb Raplamaalt Varbola külast, ning kooliteed alustas ta
JD from the University of Michigan Law School in 1994. Ta jätkas, et teenida nii MA politoloogia University of Michigan ja JD alates University of Michigan Law School 1994. She clerked for a federal magistrate in Colorado and practiced law in St. Ta clerked eest föderaalsed kohtunik Colorado ja harjutanud õiguse St Louis, Missouri before turning to writing full-time. Louis, Missouri enne pöördunud kirjalikult täistööajaga Noorsooromaan , Romantiline kömöödia Tänapäeval, algul Ameerikas Viini linnas Virginias ja Schwerinborgis(pisike riik Alpides Saksamaa ja Sveitsi vahel) · Valerie Winslow Käis günaasiumis oli sarkastiline ja viskas palju nalja. Madal enesehinnang. · Georg Jacques von Ederhollern Schwerinborgi prints. Talle ei meeldinud võltsid sõbralikud inimesed. Ta armus Valerie kuna tüdruk võtis teda sellisena nagu ta on.
ARVUSTUS Noorsooromaan ,,Kirjaklambritest vöö" Mare Sabolotny ilmumisaasta 2011 (paberraamatu ilmumisaasta 2007) Kirjastus: Tänapäev eesti keeles, e-raamat Eesti Digiraamatute Keskus OÜ Raamatu valisin autori pärast, Mare Sabolotny kirjutas oma debüütteose "Kirjaklambritest vöö" lõpuni 15-aastaselt. Eriti meeldis mulle autori ütlus: ,,Raamatu ilmumisest olid kõik õpetajad positiivselt sokeeritud, eriti jahmunud olevat olnud eesti keele õpetaja, kes ei suutnud uskuda, et nii kehvade kirjandite autor raamatuid kirjutab". Raamatu algus oli kohe köitev, mõne leheküljega sai nii mõndagi teada peategelase kohta. Peategelaseks on 16 aastane tüdruk Kati, kes ei saa iseendaga hästi läbi. Ta hilines pidevalt kooli,suitsetas, jõi ja tarvitas isegi narkootikume. Elas Tallinnas, tuli Eestisse elama kuus aastat tagasi. Eelnevalt elas Inglismaal, isa inglane ja ema eestlane. Katil oli noorem õde Kersti. Vanemad olid väga omapärased, võib isegi ...
Tänavalapsed on noorsooromaan, mille on kirjutanud Tea Kask 2000. aastal. See jutustab 2 poisist, kelle vanemad olid joodikud ja lõid nad ühel päeval kodust välja, et poisid saaksid ise endaga hakkama. Ühel päeval ärkas Mattias üles selle peale, et elutoast kostis lärmi. Mattias läks sinna ja nägi et isa peksis ema. Siis jooksis isa toast välja ja Mattias hakkas vanaema appi hüüdma. Kui vanaema tuli, siis ta viis verise ema vannituppa ja käskis Mattiasel edasi magada. Kui Mattias uuesti ärkas, läks ta kööki, kus ta leidis tüki leiba ja natuke kohvi. Kui need olid ära söödud, siis kuulis ta vanaema, kes käskis tal valge pudeli ja leiva oma voodisse tuua. Kui ta läks sinna, siis ta sai sellise peapesu, et ta selle leiva oli ära söönud ja nii lõigi vanaema ta esimest korda tänavale. Kui Mattias tänavale läks, istus ta kõnniteele ja hakkas mööduvaid autosid vaatama. Äkki koputas talle õlale mingi poiss, k...
Pärnu Ühisgümnaasium Elina Maarja Suitso 7a klass KURJUS referaat 2009/10 Pärnu Sissejuhatus / Autori tutvustus ,,Kurjus" on Jan Guillou poolt kirjutatud noorsooromaan, mis räägib vägivallast ühe poisi elus. Raamat on välja antud 1981.aastal ning Eesti keelde tõlgitud aastal 2000. Sellest on tehtud ka aastal 2003 rootsikeelne film. Jan Guillou on vägagi põhjalikult ning kohati ka julmalt kirjeldanud raamatu sündmustikku, kuid samas on see vägagi kaasahaarav ning paneb mõtlema vägagi paljude asjade üle. Jan Guillou on Rootsi kirjanik ja ajakirjanik. Ta sündis aastal 1944 ning kannab täispikka nime Jan Oscar Sverre Lucien Henri Guillou
Imesid juhtub harva Barbi-Katrin Lõhmus Raamat anti välja Tallinnas 2007. aastal, kirjastuses Tänapäev. Teos võttis osa Noorsooromaanide võistlusest ning nimetati äramärgitud teoseks. Teos räägib sellest, kuidas vanemad oma lastele tihti liiga vähe tähelepanu pööravad, sest on töö ja muude asjadega liigselt hõivatud. Samuti on teoses käsitletud ka kodutute probleeme ja võrreldud üsnagi erinevaid perekondi. See on küllaltki ebatavaline noorsooromaan, sest ei käsitle tüüpilisi teemasid nagu narkootikumid, esimene armastus, pidutsemine, koolielu jms. Teos räägib ühest jõuka ärimehe tütrest, kelle ema on surnud. Ta saab kõik materiaalsed asjad, mida ta soovib, kuid ta ei ole õnnelik, sest tema isal ei ole tema jaoks kunagi aega. Rebecca on 13-aastane väheke naiivne, kuid vahetevahel päris täiskasvanuliku mõttelaadiga tüdruk. Lugu saab alguse sellest, kui tema isa Valdo lubab temaga kinno minna ja jätab ta hotelli ootama.
lastekirjanduse kriitika. Laste endi osalemine kirjandusloomes ja raamatute kujundamises. 1990ndatest uude sajandisse Lasteajakirjandust on 1990ndaist peale ilmunud rohkesti, ent ebastabiilselt ja paljud väljaanded lühikest aega. Kirjanduslikult olulisemad on Täheke (jätkab ilmumist 1960. aastast) ja Hea Laps (alates 1994); lisaks noorte kirjandusajakiri Värske Rõhk (alates 2005 kord kvartalis). Sariväljaandeid ilmub palju, nt Minu esimene raamat, Tänapäeva noorsooromaan kirjastuselt „Tänapäev“; Teravik (peamiselt nüüdiskirjanduse tõlked) „Avitalt“; Illustreeritud klassikavaramu (lastele adapteeritud klassika) kirjastuselt „Ersen“ jt. 1995 hakkas ilmuma iga-aastane lastekirjandusalaseid käsitlusi sisaldav almanahh Nukits, 1998 loodi Eesti Lastekirjanduse Teabekeskus. Huvi lastekirjanduse ja selle uurimise vastu kasvas eriti 2000ndate algul märgatavalt. Fantaasiakirjanduse ja muinasjuttude hulk on nüüdislastekirjanduses silmatorkav
Gümnaasiumis. Alates aastast 2004 on Aidi Vallik vabakutseline kirjanik. Ta räägib aktiivselt kaasa Eesti hariduselu puudutavates küsimustes ning on MTÜ Lugu-Loo asutajaliige ja juhatuse liige. Aidi Vallik on tuntud peamiselt laste- ja noorsookirjanikuna, kuid on avaldanud ka luulekogusid. Varase perioodi luulekogud avaldas pseudonüümi Ats all. Aidi Vallik on tuntud ennekõike Anni- lugude autorina. Kõige enam on tunnustust pälvinud tema esimene noorsooromaan ,,Kuidas elad, Ann?", mis võitis 2000. aastal toimunud noortejutustuste võistluse peapreemia, sai 2002. aasta Nukitsa konkursil II koha ja pääses 2002. aastal Eesti Kultuurkapitali lastekirjanduse aastapreemia nominentide hulka. Raamatust on 2007. aastaks tehtud 9 trükki, see on pääsenud kooliprogrammidesse ning kirjandusõpikutesse ning on tõlgitud soome, läti ja leedu keelde. Lätis võitis jutustus 2004. aasta parimate tõlkelasteraamatute preemia
1970 ,,Kirjud lood" keskmisele kooliea poistele 1975 ,,Jass" 1975 ,,Pikk päev" 1977"Aga palju kasse" 1978"Tuline jäätis" 1980 ,,Piki ja Tohotiise" Kaljo Kangur 1966 ,,Timbu-Limbu õukond ja lumemöldrid" 1979 ,,Unenäod kristallkohvris" Silvia Truu 1967 ,,Silja, päikesekiir ja maailm" 1968 ,,Kuu aega täiskasvanu" 1971 ,,Tere!Sind ma otsin" 1977 ,,peidus pool" Kõiki teosied läbi Silja ja Indreku teema Ei kujuta elu ette ainult roosadestoonides. 1985 ,,Oma suguvõsa Aadam" noorsooromaan Harri Jõgisalu Loodust ja koolielu kirjeldab plaju oma teostes 1967 ,,Käopoja tänu" maaeleule toetuv loodusMJ 8 1974 ,,Nõiutud allikas" miniatuurkogu 1974 ,,Suutäis soolast" 1968 ,,Sass ja Jass" 1981 ,,Kärp" 1985 ,,Maaleib" linnalapse suvi Kihnus vanavanemate juures 1989 ,, Lugusid vanalt Läänemaalt" Holger Pukk 1953 ,,Kaks punast kaelarätti" 1955 ,,Salga au" 1956"Lugu ühest meeskonnast"
tüdrukutejutt (R. Krusten 1995: 211). „Kersti sõber Miina“ käsitleb keskmise kooliea isiksuseeetikat ja inimsuhteid ( O. Kruus,… 1995 ja 2000: 405). Matkalugu „Rein karuradadel“ (1962) valmis Eno Rauaga kahasse ja selle põhjal on raske öelda, milline on just A. Perviku osa ja edasiminek (R. Krusten 1995: 211). „Rein karujahil“ tutvustab Karjala loodust, inimesi ja kultuuri (O. Kruus, … 1995 ja 2000: 405). Ligi kümme aastat hiljem avalikkuse ette jõudnud noorsooromaan „Õhupall“ (1969) tekitas elavat 4 vastukaja. Selle põhjuseks oli ühe žanri harukordus, ent veel rohkem esitatud probleemide karakterite olemus (R. Krusten 1995: 211). A. Perviku noorsoojutud kutsusid esile väikese poleemika. A. Pervik vaatab julgelt näkku konfliktidele, ei tee mööndusi ega järeleandmisi nende arendamisel. Ta haarab kergelt ka muid koolielu kitsaskohti, noorte suhteid vanematega, vanemate omavahelisi suhteid (R
joostes (seda läbi tegelaste, kes näiteks meenutavad juhtnuid sündmusi jne.). lugu võib areneda ka mitme raskuskeskme poole. Seega võib romaan liikuda kahes suunas korraga minevikku, paljastades rohkem, kui algselt mainiti ja tulevikku. Liikumine tuleviku suunas selgitab samal ajal minevikus juhtunut. Ajalised mängud Igal romaanil on oma huviasetus tegevust valgustatakse neist aspektidest, mis pakuvad sihtgrupile huvi (nt noorsooromaan). Rütm ilmneb teksti ja loo vahelises suhtes, kajastab nende vahelist ajalist suhet. Näitab kui palju aega kulutab tekst ühest sündmusest teiseni viimiseks. Neli erinevat rütmi: Stseen kujutab loo kulgemist nagu lugeja oleks selle otsene pealtnägija. Lugejale jääb mulje, et sündmusi esitatakse sama kiiresti nagu on need juhtunud (nt tegelaste vaheline kahekõne). Kokkuvõte edastab sündmused kokkuvõtlikult, kiiremini kui need päriselt
Raskuskese- loo erilist tähenduslikku rolli kandev osa (neid on mitu). Enne seda liigub lugu kiiresti, siis toimub sündmus ja pärast seda läheb lugu edasi rahulikult. Tegelased võivad isegi sündmusele tagasi vaadata. Kui lugu hakkab jõudma järgmise raskuskeskmeni, läheb tegevus jälle kiiremaks. AJALISED MÄNGUD ! Romaan püüab kujutada tegevust tähenduslikult. Romaanil on teatud huviasetus, ta valgustab tegevust nendest aspektidest, mis pakuvad teatud seisukohast huvi. Nt võib noorsooromaan jälgida teismelise tütarlapse suhteid om sõpradega, mning jätta täiesti kõrvale tema kodus, vanemate seltsis veedetud aja. Kirjandusteose RÜTM kajastab loo ja teksti vahelist suhet - kuidas tekst lugu kirja paneb - rütm kajastab loo ja teksti vahelist ajalist suhet. Kui palju aega kulutab tekst mingi loo ajaühiku edastamiseks? Teksti ajühikuks ei ole mitte minutid või aastad, vaid read ja leheküljed- lugemiseks kuluv aeg. Kirjandusteosel on neli erinevat rütmivõimalust:
kõiki koos. 3. Temaatika järgi (vaadata, mis enam domineerib) 1. ajalooline romaan ,,Mahtra sõda" 2. sõjaromaan ,,Läänerindel muutusteta" 3. talupojaromaan ,,Mäeküla piimamees" 4. kriminaalromaan ,,Suur kolmik" 5. seiklusromaan 6. ulmeromaan ,,X-files" 7. reisiromaan 8. kelmiromaan ,,Nipernaadi" 9. õudusromaan 10. armastusromaan ,,Kõrboja peremees" 11. psüholoogiline romaan 12. noorsooromaan Jack London 13. massiromaan - bestseller 14. olmeromaan 70-ndatel, tõetruult ümbritsevast 15. lasteromaan Mark Twain ,,Prints ja kerjus" 16. loodusromaan 17. põhjamaaderomaan 18. polüfooniline romaan Dostojevski ,,Idioot" 19. sürrealistlikud romaanid 20. aegruumiline romaan kõik ei ole loogiline Pilet nr 19 Hemingway elu ja looming
romaani keeles kirjutatud teoseid. Valitsevaks zanriks kujunes see 19. ja 20. sajandil. Romaanil on palju erikujusid. Neid liigitatakse ainestiku (ajalooline romaan ("Mahtra sõda"), sõjaromaan ("Läänerindel muutusteta"), talupojaromaan ("Mäeküla piimamees"), kriminaalromaan ("Suur kolmik"), seiklusromaan, ulmeromaan ("X-files''), reisiromaan, kelmiromaan ("Nipemaadi"), õudusromaan, armastusromaan ("K.õrboja peremees"), psühholoogiline romaan, noorsooromaan, massiromaan, olmeromaan, lasteromaan (Mark Twain "Prints ja kerjus"), loodusromaan, põhjamaaderomaan, polüfooniline romaan (Dostojevski "Idioot"), sürrealistlikud romaanid, autobiograafiline romaan, biograafiline romaan, detektiivromaan, rüütliromaan, suvitusromaan); kujutamisaspekti (arenguromaan, filosoofiline romaan, olustikuromaan, publitsistlik romaan, psühholoogiline romaan, panoraamromaan, sotsiaalne romaan, uusromaan );
mõnes romaani keeles kirjutatud teoseid. Valitsevaks zanriks kujunes see 19. ja 20. sajandil. Romaanil on palju erikujusid. Neid liigitatakse ainestiku (ajalooline romaan ("Mahtra sõda"), sõjaromaan ("Läänerindel muutusteta"), talupojaromaan ("Mäeküla piimamees"), kriminaalromaan ("Suur kolmik"), seiklusromaan, ulmeromaan ("X- files''), reisiromaan, kelmiromaan ("Nipemaadi"), õudusromaan, armastusromaan ("K.õrboja peremees"), psühholoogiline romaan, noorsooromaan, massiromaan, olmeromaan, lasteromaan (Mark Twain "Prints ja kerjus"), loodusromaan, põhjamaaderomaan, polüfooniline romaan (Dostojevski "Idioot"), sürrealistlikud romaanid, autobiograafiline romaan, biograafiline romaan, detektiivromaan, rüütliromaan, suvitusromaan); kujutamisaspekti (arenguromaan, filosoofiline romaan, olustikuromaan, publitsistlik romaan, psühholoogiline romaan, panoraamromaan, sotsiaalne romaan,
Mõiste ise tuli kasutusele palju aega hiljem. Neid liigitatakse: 49 · Ainestiku: ajalooline romaan ("Mahtra sõda"), sõjaromaan ("Läänerindel muutusteta"), talupojaromaan ("Mäeküla piimamees"), kriminaalromaan ("Suur kolmik"), seiklusromaan, ulmeromaan ("X-files''), reisiromaan, kelmiromaan ("Nipemaadi"), õudusromaan, armastusromaan ("K.õrboja peremees"), psühholoogiline romaan, noorsooromaan, massiromaan, olmeromaan, lasteromaan (Mark Twain "Prints ja kerjus"), loodusromaan, põhjamaaderomaan, polüfooniline romaan (Dostojevski "Idioot"), sürrealistlikud romaanid, autobiograafiline romaan, biograafiline romaan, detektiivromaan, rüütliromaan, suvitusromaan · kujutamisaspekti (arenguromaan, filosoofiline romaan, olustikuromaan, publitsistlik romaan, psühholoogiline romaan, panoraamromaan, sotsiaalne romaan, uusromaan);