Inimene ja saatus Saatus on vääramatu jõud, mis määrab ära meie inimeste elud. See on ettemääratud tulevik, mis on meil kõigil erinev. Ühed arvavad, et saame oma saatust muuta, tehes elus erinevaid valikuid. Teine grupp aga on arvamusel, et saatus on paratamatus ja mitte ühegi inimese tegu ja valik seda muuta ei saa. Vanasõna ütleb, et iga inimene on oma saatuse sepp.Seda väidet võib võtta tõena ja samuti on asjaolusid, mis räägivad sellele täiesti vastu. Inimestele on atnud väga palju valikuvõimalusi. Mis saab peale kooli, kas valin ülikooli tee või tööturu, millised inimesed on minu kõrval ja käivad minuga ühte rada. Neid valikuvõimalusi on veelgi ning see jätab mulje, et sellise elu oleme me endale ise määranud. Kuid kas see ikka on nii? Inimesed meie ellu on tulnud põhjusega. ühed suhted jäävad kestma, teised mitte, ka see on paratamatus. Kui ollakse raskelt haige, millest paranemine on võimatu või elu lõppeb ajal, mil seda iial o...
kasutama viipe-või muud märgikeelt, kusjuures nad võivad omandada mõningaid abstraktseid mõisteid ja neid loogiliselt seostada. · Inimese geenide ja valkude struktuur (nukleodiidide ja aminohappete järjestus) erineb simpansi ja gorilla omast vähem kui kaks protsenti. · Inimeste ontogeneesi peamiseks erinevuseks inimahvide ontogeneesist on areng aeglustumine ja pidurdumine. · Inimbeebi näib ahvilapse kõrval väga alaarenenuna. Nii moodustab vastsündinud inimlapse peaaju maht ainult 25% täiskasvanu omast, samal ajal kui simpansi puhul on see suhe ligi 50%. · Inimlaps saavutab 3-aastasele simpansile omase anatoomilise ja füsioloogilise küpsuse alles 8.-10. eluaastaks. · Täiskasvanud inimene sarnaneb oma kolju proportsioonidelt palju enam vastsündinud kui täiskasvanud inimahviga. · Aeglustunud arengu üheks kaasnähtuseks on inimese umbes kaks korda pikem eluiga kui inimahvidel.
isiklikult olen hiljuti parima elamuse osaliseks läbi moodsa kunsti saanud. Paljudele avaldab just see, mida saad käega katsuda, kõrvaga kuulda ja silmaga näha kõige sügavamat mõju. Külastajatele antakse teadet edasi heli- ja videotehnika kaudu. Paljude näituste teenitud tulu jotatakse heategevuseks ja see muudab kellegi jaoks midagi kindlasti. Loometööde silmamised panevad inimest ka mäletama ja hindama. Alati on võimalus võtta seisukohti, kiita ja kritiseerida ja need asjad on inimlapse aregu juures väga olulised. Areng, kui selline toimub alates eostumisest ja sünnist kuni surmani, seega haarab kunst alati kõiki ja kõike. Järeldusi millegi põhjal hakkavad tegema pisikesed silmad juba alates sünnist ning teevad seda seni kuni nad vanad ja päris targad juba on. Loovus ja inimene on alati käsikäes käinud ja teineteisest sõltuvad, nad muudavad maailma üheskoos. Minnes nüüd korraks tagasi aegade algusesse ei saa kohe kindlasti ära märkimata
See kogu iseloomustab tema kõige arbujalikumat järku. Alveri varasem luule on sümbolistlik ning toetub suuresti maailmakultuuri ja kirjanduse kujunditele ja nimedele. Traditsioonide koorem luuletajat siiski ei vaeva: ta kannab seda isikupäraselt, hoogsalt ja stiilselt. Alveri luuletused on ülesehituselt selgete piirjoontega, neil on suletud vorm. Luuletuse lõpp on alati tugev ja läbimõeldud ning luuletuse lõpetab puänt. Alveri 1930. aastate luuletvõib kujundlikult nimetada küsiva inimlapse looks. Tema inimene ei karda lapse kombel küsida olemisega seotud suuri ja keerulisi küsimusi, vaid läheb julgelt maailma avastama. Alveri minategelane on vastuoluline. Ta laseb end ahvatleda elu tumedast poolest, kuid sama tugev on ka tema püüd üleva vaimse kõrguse poole. Kunstilooming sünnib Alveri jaoks samuti vastandite pingest, see on ühtlasi vastuolusid üle tavaks ning ühendavaks jõuks. Kunst on ka ,,Tolmu ja tule" keskseid teemasid.
elukestev (täiskasvanu eas eelkõige enesekasvatus) ja hõlmab endas paljusid asju nagu näiteks inimese enda olemuse ja maailmapildi kujunemine ja eelkõige tema arenguprotsess. Kuid kas kasvatus on pigem kunst või teadus? Selleks, et kasvatada mingit isiksust ehk karakterit, peame arvesse võtma tema individuaalseid iseärasusi. Lapsel on teatud impulsid, instinktid nagu sotsiaalne tung, enesealalhoiu-tung, tegevustung, mis on iga inimlapse puhul loomulk nähtus. Need on lapse loomupärased tundmused ja alles hiljem arenevad intelligendiga seotud jõud nagu otsustusvõime, tahtetugevus ja peenetundelisus, kuid mil tasemel nad arenevad, see kõik sõltubki kasvatusest. Lapse kasvatamiseks positiivses suunas on meil vaja tundma õppida tema iseärasusi. Tavaliselt saab lapse mingeid omadusi muuta, arendada neid kasvatuslike harjutuste ja
vanasõna, öeldud veidi täpsemalt ja lühemalt Pole kurja, pole head. · ,,Ära laksuta nõnda oma õgardilõugu!" Tõin selle tsitaadi välja vaid sellepärast, kui humoorikalt see öeldud on. Võttes selle tekstist välja, kujuneb see lause hoopis teistsuguseks. See muutub naljakas. Aga ega kõik ei saagi olla tõsine töö, vahel peab ka töö ajal nalja tegema või juttu ajama. Ka kõige süngematel hetkedel. · ,,Ei ole täius inimlapse osa." Selle tõttu, et inimlaps ei ole täiuslik, suri Kristus meie rahva eest ristil. Isekalt öeldes me ei pea, ega oskagi tänu sellele olla täisulikud. · ,,Ka kurjast kasvab hea." See on tõsi, nagu ma juba ennist ütlesin Pole head kurjatata. Siit tuleb välja ka üks teose põhiprobleemidest, kus üritatakse öelda seda, et ilma üheta ei sünni teist ja vastupidi.
Looduspäraselt elada ja areneda, tähendab ütlasi õnnelikult elada. Iga väljastpoolt tulev takistus tekitab ebamugavust ja pettumust. Kuna Fröbel tahtis oma pedagoogika kaudu inimest õnnelikuks teha, siis on arusaadav, kui tema peamiseks nõudeks kujunes inimeste tegevustungi õige juhtimine ja arendamine. Kui see õnnestub, siis tuleb kõik muu juba iseenesest. Inimese vaimse loomuse oluline joon väljendub tegevustungis, siis peab inimlapse esimesest elupäevast alates võimaldama vaba ja õigekülgne isetegevusele põhjendatud arendamine. Fröbel loetleb neli põhitungi: tegevustung, teadmistung, usuline ja kunstiline tung. Laps on oma loomuselt tegev ja teadmishimuline, tunneb tarvet esteetilise elamuse järele ja tungib Jumala kui oma isa poole. Töö, teadmine ja ilu nautimine on siin üksteisest eraldatud, kuid moodustavad ühtlasi omapäraste vaimse elu suundade sünteesi.
8 professionaalsel tasemel suhelda ja adekvaatselt käituda õppetöö läbiviimisel./ Pilli, E. (2004)./ 2. ÕPETAJA ROLL EESTIS Ülekohtune oleks väita, et eesti õpetajad on halvad, neil tuleb lihtsalt töötada tingimustes, kus on väga raske säilitada eneseväärikust. Õpetaja töö on palju muutunud, sest lapsepõlv on muutunud. Inimlapse kasvukeskkonnaks on järjest enam medialiseeritud tehiskeskkond ilma usaldusväärsete täiskasvanute juuresolekuta. Tsivilisatsioonikahjustuste tõttu pole enamik lapsi suutelised keskendunult kuulama ja vanas heas mõttes ära õppima. Lastel on kanda hirme ja muresid, mille raskus ületab nende hingejõu varud, ja ainus nägija ning aitaja saab vahel olla õpetaja.
Valmistoitu ostes ning seeläbi söögitegemiseks kuluvat aega kokku hoides jääb reklaami sõnumi järgi üsna palju lisaaega, mida võib kulutada kasvõi perekonnaliikmetega koosolemiseks ja -tegevusteks. Alateadvuses meenuvad positiivsed tunded, mis on seotud 'Jääajaga', mille põhiideed keerlevad traagiliselt lahutatud vanema (isa) ja lapse taas kokkuviimisega, esmapilgul võimatuna näiva sõbrunemise ja usalduse tekkimisega (tiiger Diego, kes liitub inimlapse isa otsiva loomaseltskonnaga esialgu vägagi tumedate kavatsustega, muutub filmi lõppedes hoolivaks ja usaldusväärseks sõbraks) ning teiste analoogsete hoolivus- ja usaldusküsimuste positiivse lahenemisega. Nende positiivsete assotsiatsioonide tekitamisest tulenevalt tekib soosiv ja positiivne suhtumine ka Manfredliku peategelasega reklaamitavatesse Maakera toodetesse. Antud assotsiatsioonid lisavad omaette sooja ja perekondliku dimensiooni Maakera reklaamiga seostuvate
Repliik "Teie lapsel on kõht tühi, andke talle lisatoitu" on paraku populaarne ka UNICEFi beebisõbraliku haigla tiitli saanud paikades, mille personal peaks ju võitlema rinnapiima eest esireas. Hi-tech ürgnaised Kui beebid oskaksid rääkida, siis kui kauaks nad telliksid endale rinnapiima? Raamatus "Attachment Parenting" (autorid Katie Allison Granju ja Betsy Kennedy) kirjutatakse, et antropoloogide ja võrdlevate bioloogide tehtud uuringud näitavad, et inimlapse rinnast võõrutamise kõige loomulikum aeg jääb kahe ja poole aasta kanti. Kui mõelda, et kolmeaastane lutisõltlasest laps pole just harv nähtus, siis tõepoolest, imemisrefleks ja ka imemisvajadus on sinnani säilinud. Meie kultuuris võib aga tihti kuulda, et üle pooleteise aasta imetada on lausa perversne. Ent see on juba mõne teise artikli teema. Enne lapse sündi mõtisklesin, et kui ma hakkan imetama, kas ma siis reedan sellega oma võrdõiguslikkuse põhimõtted
temas peituv ürgjõud, siis elab ta looduspäraselt. Looduspäraselt elada ja areneda, tähendab ühtlasi õnnelikult elada. Iga väljastpoolt tulev takistus tekitab ebamugavust ja pettumust. Kuna Fröbel tahtis oma pedagoogika kaudu inimest õnnelikuks teha, siis on arusaadav, kui tema peamiseks nõudeks kujunes inimeste tegevustungi õige juhtimine ja arendamine. Kui see õnnestub, siis tuleb kõik muu juba iseenesest. Inimese vaimse loomuse oluline joon väljendub tegevustungis, siis peab inimlapse esimesest elupäevast alates võimaldama vaba ja õigekülgne isetegevusele põhjendatud arendamine. Fröbel loetleb neli põhitungi: tegevustung, teadmistung, usuline- ja kunstiline tung. Laps on oma loomuselt teadmishimuline, tunneb vajadust esteetilise elamuse järele ja tungib Jumala kui oma isa poole. Töö, teadmine ja ilu nautimine on siin üksteisest eraldatud, kuid moodustavad ühtlasi omapäraste vaimse elu suundade sünteesi.
puudumisega. Perekonnas õpivad lapsed vanematelt hoiakuid, inimestega suhtlemist, kombeid ja elutarkusi. Perekond kui sotsiaalne institutsioon tagab inimese isikliku arengu ja heaolu. Perekond on hädavajalik kasvukeskkond lapsele, mis on võimeline pakkuma lapsele kõige paremat kaitset ja arengustimulatsiooni. Perekond on lapse kasvamise koht koolieelses eas, mida võiks täiendada lasteaed (Tuulik, 2001). Inimese eksistents üldse on võimalik vaid sotsiaalses ümbruses ning inimlapse arenguks on vaja sotsiaalseid tingimusi. Laps vajab teist inimest, kes teda arenguteel saadaks. Lapse areng tähendab mingil määral kohanemist maailmaga. 4 Kõige sügavamat ja püsivamat mõju, olgu head või halba, avaldavad lapsele inimesed, eriti need, kellega ta esimestel eluaastatel sagedamini kokku puutub. Vanemate mõju lapsele on kõige suurem. Selle järgi, missugune vahekord on lapsel varases lapseeas oma vanematega,
31(2): E91E98.........10 LISA 1..................................................................................................................................10 2 SISSEJUHATUS Imik on laps sünnist kuni 1 aastani. Kuna laps on väike ja ei ole võimalik iseenda eest hoolitseda ning ennast toita, siis vastutus on lapse vanemate peal. Kes ise langetavad otsuseid imiku toitumisviisi ja joomise kohta. Esimene eluaasta on inimlapse jaoks olulise tähtsusega, sest sel ajal on lapse kasvamine ja arenemine kiirem kui ülejäänud lapseea perioodidel. Sel ajal on lapse eakohaselt sobilik toitumine eriti oluline, sest esimesel eluaastal kulub 30% toiduga saadud energiast kasvamiseks ja arenemiseks. (Imiku toit ... 2012: 3). Toit peab katma lapse vee- ja kõikide toitainete vajadusi ning olla mineraalainete ja vitamiinide rikas. Kuni kuue kuu vanuseni täidab rinnapiim või piimasegu kõiki imiku vajadusi
Imikuiga ja lapsepõlv 24.09.2016 Füüsiline ja sensomotoorne areng imikueas: Imikueas inimlapse ebaküpsus on ilmne, kui me vaatleme otseselt aju. Luuakse imiku ajus uusi närviühendusi ja kõrvaldatakse vanu niisuguse jahvatava kiirusega nagu 100 000 ühendust sekundis. Kuid isegi sünnihetkel on imiku ebaküps aju valmis paljude tegevuste juhtimiseks. Näiteks töötavad imiku meeled üsna hästi – lapsed eristavad eri kõrguse ja valjusega hääletoone ja eelistavad varakult ema höölt tundmatu naise hääle Vastsündinu nägemistaju pole veel täiesti välja arenenud: näevad
gravitatsiooni energia süsteemis. Kuid inimlik hing ja vaim peale inimese surma sooritavad galaktikas planeetide vahelist valguskontakti. Peale valguskontakti sooritamist rikastab valguskiir spermatosoidi või munarakku valguskiirega ja alles rikastatud spermatosoidist või munarakkust saab alguse ainetootmistsükkel. Kui rikastub valguskiirega spermatosoid, siis sünnib poeg, kui valguskiirega rikastub munarakk, sellisel juhul sünnib tütar. Teiste sõnadega tekkib inimlapse kaudu aine moodustamine tulevaseks energiatootmiseks, kuid aine vajab ainekoostisosade siseenergiat. Teiste sõnadega toimub vaimne ümberkehastumine, kuid juba ema ihus. See tähendab seda, et mitte kõik ei ole tõsi mis on inimesed kirja pannud. Üks inimene Eestis sai doktori kraadi tõestades fakti, et lehmi on kasulikum hoida ainult laudas teine tõestas fakti et lehmi on kasulikum karjatada suvel õues ja mõlemad omasid doktori aukraadi. Kahtlane tundub ka see, et
keskmiste tunnustega isendite arvelt, peab esinema kas tugev tugev vastava ekstreemtunnuse suhtes valikuline ristumine või peab populatsioon lagunema geograafiliste barjääride tõttu alampopulatsioonideks 380. Stabiliseeriv valik: selektsioon olemasoleva kvantitatiivse tunnuse keskvormi säilumist, ei toimu suunalist evolutsioneerumist, kõrvaldatakse äärmislikke vorme, nt inimlapse optimaalne sünnikaal on ca 3,6kg, sellest kergematel on väiksem sanss ellu jääda ja raskematel suurem sanss saada sünnivigastusi 381. Selekrsioonikoefitsent: e. suhteline kohasus, mõõdab loodusliku valiku negatiivset toime tugevust populatsioonis olevatele genotüüpidele, erinevatele genotüüpidele rakendub erinev selektiivne surve, nt A alleel määrab tumeda ja a alleel heleda värvi,
inimeses (inimorganismis) endas või ühiskondlikus institutsioonis. Sõltudes konkreetsetest elutingimustest ja arengutasemest, on vajaduste hierarhia keeruline ning mitmetahuline, kuid üldise tendentsina tekitab ühtede (madalamatasemeliste, esmavajaduste) rahuldamine alati uusi, kõrgematasemelisi vajadusi. Inimvajaduste struktuur e ülesehitus on üldjoontes looduse poolt ette kirjutatud. Näiteks äsja ilmale tulnud inimlapse esmane elutarve on hingamistarve (tarve on tarbimisvajadus). Järgneb soojatarve ja alles seejärel toidutarve (mõistagi koos vedelikutarbega). Edasi tulevad põhilistena veel vajadus kehakatte ja peavarju järgi. Järelikult võime rääkida looduse poolt tekitatud füüsilistest, aga ka vaimsetest ja emotsionaalsetest vajadustest. Ameerika psühholoogi Abraham Harold Maslow' järgi, kes töötas välja nn
pruugi kätte jõudagi. Nt kas võtaksid 100 täna või 130 homme. Inimene nagu muudki loomad, on võimeline diskonteerimise määra paindlikult kohandama, kui keskkonnatingimused muutuvad. KÄITUMISÖKOLOOGIA RAKENDUSI INIMESELE (P. Hõrak) · Hominisatsiooni neoteenia teooria Hominisatsioon = inimeseks saamine; neoteenia = indiviidi kehalise arengu pidurdus Väidab, et inimese kognitiivsete võimete evolutsiooni tõukejõuks oli inimlapse üliaeglane areng. Algpõhjuseks hominiidide üleminek püstisele kõnnile (bipedalismile) ca 4 miljonit aastat tagasi. · Miks on inimkäitumist mõjutavate evolutsiooniliste jõudude uurimine vajalik? Inimene põhjustab ohtlikke keskkonna- ja sotsiaalprobleeme. Inimese bioloogilise loomuse uurimine on vajalik: keskkonnakaitses, rahvastikuteaduses, meditsiinis, poliitikas, kriminoloogias, õigusteaduses, sotsiaalteaduses, majandusteaduses, äris ja paljus muus.
See kogu ülistab inimese vaimsust ja vaimuvabadust ning kunsti, selle ilu ja vägevust. Luua, teenida ja nautida kunsti tähendab Betti Alverile inimeseks saada, nagu tõendab luuletus "Kunsti sünd". Alveri varasem luule on sümbolistlik ning kasutab maailmakirjandusest tuntud nimesid ja kujundeid (Faust, Mefisto, don Quijote, Dante, Goethe jt). Stiil on romantiline, kujundid kõrgelennulised. Ta arutleb eksistentsiaalsete probleemide üle (küsiva inimlapse lugu nagu luuletuses ,,Suured voogajad" (,,Titaanid")- ,,Aga küsiva inimlapse legend need titaanid toob jällegi maa peale vangi."). Avaldub pidev püüd täiuslikkuse poole (,,On päris kindel: jalge alla jääb sulle tuge liiga vähe, kui sa kõik tõkked teelt ei talla ja mööda enesest ei lähe"- ,,Ekstaas", "Jäägu teistele alandlik jaatus, tahta võimatut on meie saatus..." - ,,Vabaduse deemon"). Alver on maksimaalselt kasutanud eesti luulekeele võimalusi. 1930.-40
· Pikk eluiga menopaus (ka mõnel vaalalisel) Inimese tekkimine · Pik sündidevaheline kontroll · Paarissuhted ja isahool · Ressursside pärandumine üle põlvkondade · Kõnevõime/keel · Abstraktse mõtlemise võime · Kultuur Tunnused seotud suure ajuga, on unikaalne, pole ikkagi alati selge, mis ikkagi evolutsiooni suunas Hominisatsiooni neoteeniateooria · Inimese kognitiivsete võimete evolutsiooni tõukejõuks oli inimlapse üliaeglane areng · Algpõhjus: üleminek püstisele kõnnile o Selleks sobiv luustik võimaldab hästi toetuda torsot ja soolestikku o Kõrvalprodukt ehk nn hind: sünnituskanali ahenemine, sündimine raske Looteperioodi lühenemine (sest muidu ei mahuks enam pea läbi (muidu rasedus peaks kestma 18-21 kuud) o Seega on lapsed sündides niivõrd abitud, nõuab maksimaalset vanemlikku hoolt
reageerimisvõimele väga lihtsalt õpetatav koer, kes on loomade karjatamisel asendamatu abiline. Kuid samas on ta ka hüperaktiivne. Tõestab seda see, et Saksa teadlased on Ameerikas avaldanud uurimistöö, mille katsejäneseks on paarisada sõna tundev kolli. Kümneaastane borderkolli Rico oskab kuulda uusi sõnu, viia nende tähendus kokku uute esemetega ning ta mäletab sel moel õpitut veel kuu aega hiljemgi. See oskus vastavat umbes kolmeaastase inimlapse tasemele. Ta on pika ja lühikarvalise kolliga erinev juba sellepärast, et tal on laiem kolp ja üleminek otsmikult koonule on kergesti märgatav.Saba on tal suhteliselt pikk, ulatub kuni kannaliigeseni. Ka temal on võimalik kahte sorti karvkate: lühike ja pikk. Halvaks loetakse seda, kui valge värvus domineerib karvakattes. Tema on madalam, kui soti lambakoer, isastel 53 cm ja emastel natukene vähem. Ta on visa ja töökas. On arvatud, et borderkolli
SGZ-s pikki granulaartsooni läbivaid jätkeid omavad tüüp I eellasrakud tekitavad tüüp II mitteradiaalseid eellasrakke, millest tekivad vahelmised eellasrakud (IPC) ja nendest omakorda neuroblastid Neuroblastidest moodustunud mitteküpsed granulaarrakud migreeruvad sisemisse granulaarrakkude kihti ja diferentseeruvad hippokampuse hammaskääru granulaarrakkudeks Sünnihetkel on kehakaalu/ajukaalu suhe inimahvidega sarnane Inimlapse aju kasvab – 2 aastat peale sündi Hiljem üleprodutseeritud neuronite ja sünapside arvu korrigeeritakse, nii et alles jäävad ainult kõige efektiivsemad ja produktiivsemad ühendused Aju jätkab arenemist kuni puberteedini kuna kõik aju piirkonnad ei küpse üheaegselt Ülearuste, vigaste ja nõrkade sünapsite kärpimine (pruning) kestab inimesel kuni hilise noorukieani (~15 eluaastani), mille järel ~50%
) (30ndad)realistlik "Pirnipuu" , sümbolistlik "Pähklikoor". Jutustav ja lüüriline alge põimuvad Alveri loomingus pidevalt. Luule on ülesehituselt selgete piirjoontega , võib rääkida suletud vormist või suletud komponisatsioonist. Luuletuse lõpp alati tugev, lõpeb puändiga. ("Maalija lõvipuuris"). Oluline luuletuse lõpp " Alguses oli lõpp".30ndate luule põhiteemat võib kujundlikud nimetada küsiva inimlapse looks või legendiks ("Titaanid"). Alveri maailmapilt väljendub ilmekalt luuletuses " Maailma saatust alati". Püüd vaimse kõrguse poole . Dramaatline konflikt on 30ndtae aastatele väga iseloomulik. ("Must madonna"). Ta on leidlik puhaste riimide kasutaja. Tema looming ei paista kuuluvat naiskirjanikule,tema varaseamt luulet on nimetatud arukaks , mehelikuks, puuduvad naiselikud õrnused , intiimsused noorusluules.Luule on tema elu , elamise viis ja võimalus
hääldamine. Tunduvalt edukamad on olnud katsed ahvidele sümbolistlikku keelt õpetada. 1969. aastal alustasid abielupaar Gardnerid simpans Washoe õpetamist. Nad valisid viipekeele ja alustasid õpetamist samadel põhimõtetel, nagu õpetatakse viipekeelt kurtidele lastele. Nelja aastaga õpetati Washoele selgeks 160 sõna! Ta õppis neid sõnu lihtsateks lauseteks kombineerima. Gardnerid hindasid Washoe keelelise arengu taseme võrreldavaks 3-aastase inimlapse keeleoskuse tasemega. © AAVO LUUK 2003 - 2004 Psühholoogia alused 55 Terrace (1986) muutus sedalaadi katsete suhtes kriitiliseks peale hoolikat videosalvestuste analüüsi, millest selgus et tema oma simpans Nim Chimpsky sõnakasutus oli lapse omaga võrreldes ebaoriginaalne, ta kasutas varem hooldajate poolt korduvalt esitatud keelelisi konstruktsioone ega
tema oletatavaid omadusi. Sellega aga takistatakse lapse eakohast arengut ja laps jääb pidama varase lapsepõlve psüühilisse faasi. 6 --------------------------------- MIKS ON ENESETEADVUSENI NII PIKK ARENGUTEE? Inimene on sündides vaimselt tühi see Uku Masingu kirjarida on heaks lähteks, selgitamaks kasvatuse olulist osa iga inimlapse elus. Sündides oleme puhtalt bioloogilised olendid ning alles vähehaaval ja samm-sammult võime jõuda kõrgemale vaimsele tasemele. Inimese vaimne maailm peab tema elu jooksul tekkima, seda ei ole meile sünnipäraselt kaasa antud. Meie valikuvabadus seisnebki selles, et me võime kogu oma elu mööda saata, jõudmata inimese tasandile, võime elada kui loomad, juhindudes looduslikest instinktidest ja kohandudes oludega, kuid võime saada ka inimesteks.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
