"...Mu elu polnudki ju muud kui saatusliku kohtumise eelpant ja ootus..." Pjotr Tšaikovski ooper "Jevgeni Onegin" Ooper toimus 28.10.2014 teatris Vanemuine (väikses majas). Esinesid ooperilauljad nii Eestist kui välismaalt: Annaliisa Pillak - Larina, mõisaproua Karmen Puis - Tatjana Valentina Kremen - Filipjevna, njnja Teele Jõks - Olga Linus Börjesson (Rootsi) - Jevgeni Jaan Willem Sibul - Rotnõi Onegin Simo Breede - Zaretski Rolan Liiv (Soome) - Lenski Aivar Kaseste - Triquet Märt Jakobson - Vürst Gremin German Gholami - Guillot ...
Kuid Joona oli tagasihoidlik, talle ei meeldinud laulda ja üleüldse ei pooldanud ta Nipernaadi ideid. Selle tõttu läksid Nipernaadi ja Joona tülli ning Nipernaadi lahkus parvevahi juurest. Ta läks kõrtsi, et Anne-Marile lõpuks armastust avaldada ja oma rasket elu kurta. Sinna jõudes kuulis ta heina krõbinat, millest ta järeldas, et Anne-Mari on seal ja ta alustas rääkimist. Kui ta lõpuks lõpetas, siis avastas, et Anne-Marit tegelikult polnudki seal ja ta rääkis jälle oma ilusaid sõnu hoopis lammastele, oinastele ja lehmadele. Selle peale Nipernaadi vihastas ja jooksis kõrtsist välja parve juurde. Küsimus: Miks Nipernaadi vihastas, kui avastas, et Anne-Marit kõrtsis polnudki?
Isamaale Juhan Liiv Mina kõndisin kurba rada, kurba rada kõndisin ma; muresid mul mitusada - oh kuis mahajäetud ma! /.../ Ma neidu armastasin, ei kostnud ta ei, ei jaa- vist polnudki tal kosta, vist vaikis lootuseta. Ma isamaad armastasin. Ja see ei kostnud ka. Vist polnudki tal kosta, Vist vaikis lootuseta Liiv on teadlik ka oma kodumaa-armastuse sügavusest, mida võib välja lugeda luuletusest ,,Mitte igaühele": Mitte igale õnneks ei antud
peategelane ma polnudki kõigest üks lugu üks tatine hüvastijätt ainult klammerduv emane sugu hoidmas su lodevat kätt üks tundevigane hani otsimas kindlat ja head kes mulle need nimed pani hingest siiani midagi ei tea
Järele jään neid vaatama. Mõtlen ma: tuli ta lahtistel tiibadel lennuga teine ka. Analüüs: Minu arvates nautis Liiv nende tihaste vaatlemist. Midagi erilist siin öelda, ei saagi. ,,Sa oled kui salanaine" Juhan Liiv Sa oled kui salanaine, mu kallis kodumaa; ja seda küll avalikult ei tohi nimeta. Kui vahest nagu vargsi mõte su poole käis: siis panevad seda nad pahaks, kõik ilm sest siis kisa täis. Ma neidu armastasin, ei kostnud ta ,,ei", ei ,,ja" vist polnudki tal kosta, vist vaikis lootuseta. Ma isamaad armastasin. Ja see ei kostnud ka. Vist polnudki tal kosta, vist vaikis lootuseta. Analüüs: Minu arvates oli see oli see parim luuletus, mis selles kogumikus oli. Metafoorina esinevad luuletuses salanaine ja neiu , mis tegelikult tähendavad kodumaad ehk Eestit. Kuna Liiv elas keerulisel ajal, kus Eesti mainimine oli kohati isegi keelatud, siis on see väga võimsa tagamõttega luuletus. Mulle meeldis väga.
Kuid me ei olnud ju mingid robotid. Juhi ning klientide noomitused olid üle mõistuse piinavad ahistamised. Kuna pidime veelkord ja tasuta ,koristama nende klientide maju ,kes kaebuse esitasid. Peale igat noomitust, vähendati palkasid. Kuna tema abikaasa oli Casino sõltlane ei saanud me ka lubatud palkasid kätte. Mulle ja teistele töötajatele hakati pidevalt etteheitma, et me ei tee oma tööd piisavalt hästi ja nähti vigu seal kus neid polnudki. Lõpuks ma loobusin ning sõitsin šokis olles koju. Lubatud palgaks oli 18000 krooni, mille asemel kanti mulle arvele ,kõigest 4000krooni. Mis oli sulaselge pettus. Firma konkureeris pidevalt teiste soome koristus ettevõtetega-kes rohkem endale kliente saab ükskõik mis hinnaga. Ettevõttes oli pidev inimeste vahetus, ühed tulid teised läksid ja kõiki peteti. Juhi peaeesmärk oli teenida- odava tööjõu abil ning neid pettes suurt kasumit enda taskusse panna,
Tegevustik • Teos kirjeldab 1905.a sündmusi • Indreku ja Kristi osavõtt koosolekutel • Mäss- põletamine ja laamendamine • Verevalamine, Kristi haav, Bõstrõi surm • Rõõmusõnum • Matused • Kristi isa hoiatus • Sõdur Timofei • Rahaprobleem • Kiri ema haigusest • Ülemaaline kongress • Indrek koju • Ema pihtimus • Linna tagasi • Kristi enesetapp • Isa ja Ants soldatite käes • Isa kõne • Indrek andis emale rohtu nii palju, et enam polnudki vaja. Probleemistik ja ideestik • Mässust tingitud rahulolematus, usaldamatus jne ehk ühiskonna mõju inimesele on suur • Enda vaadete kaitsmine • Tõega ei saavutata jätkuvalt õigust • Tegudel on tagajärjed (Ants) Tänan kuulamast! 2014
KINNISVARAÕIGUS Eksam 12.12.2014 1. Mis on hea usu põhimõte? Too näiteid. 2. Mis vahe on eellepingul ja broneerimislepingul? KAASUS (oli midagi sellist) A (üürnik) ja B (üürileandja) sõlmisid eluruumi üürilepingu tähtajaga 3 aastat alates 1. juulist 2010. Kokku lepitud üürisumma oli 200 eurot kuus, mis tuli tasuda iga kuu 5. kuupäevaks üürileandja pangakontole. Aasta pärast üürilepingu sõlmimist ütleb B üürilepingu üles põhjendusega, et A on jätnud maksmata kolme kuu üüri. A keeldus eluruume vabastamast. B palkas oma õiguste kaitseks turvafirma C, mille töötajad hõivasid eluruumi, murdes B käsul lahti uste lukud ja asendades need uutega. Kuivõrd A’l polnudki võtmeid uste avamiseks, siis murdsid A politsei loal ja juuresolekul ruumide uksed lahti. Kas asjaosalised käitusid kooskõlas seadusega sh kas nõue ja omavoli olid lubatud? Kui ei, siiskuidas nad oleksid pidanud käituma? ...
Nendes ridades andis Liiv vähe lootust oma armastusele, olles otsesõnaliselt pettunud oma isamaaski. Kurbus ja meeleheitlikkust leiab Liivi luules veelgi: ,, Jätke mind, jätke mind, / ei mul rahu leia rind, / olen õnnetuse-lind, / isamaa, pean kalliks sind. / ... / olen õnnetuse lind. / ... / ei mul rahu leia rind!" Siin peab Liiv isamaad kalliks, olles pettunud hoopiski iseendas. ,,Ma neidu armastasin, ei kostnud ta ei, ei jaa vist polnudki tal kosta vist vaikis lootuseta. Ma isamaad armastasin. Ja see ei kostnud ka. Vist polnudki tal kosta, vist vaikis lootuseta. Isamaaga seoses on mõlemad kirjanikud toonud sisse tugevaid tundeid kodumaa vastu õnnetu ja haigettekitava armastuse näol. ,,Sinuga olen lainetel lõhkuvail, / ... / sinuta hommik , kel pole koidukiirt, / sinuta öö, kel polegi piirt, / ... / Sinuta pisar olen, mida
koosseisu ja väga paljud neist hukkusid. Lõpuks läks Eesti siiski Nõukogude Liidu võimu alla Kas eestlastel oli üldse mingisuguseid võimalusi? 1939.aastal rajati Eesti Vabariiki Nõukogude baasid ning juba 1940-41 oli riik NSVL okupatsiooni all. Teame seda kui esimest punast aastat. Mehi hakati mobiliseerima. Esimene küüditaminegi toimus juba 14.juunil 1941.aastal. Kuna ähvardamas oli Saksa vägede tulek, siispaljude meelest polnudki muud kui tuli astuda sõtta Vene vägede koosseisus. 1941.aastal tulid Saksa väed ja okupeerisid Eesti alad koguni 1944.aastani. Need, kes keeldusid sõtta astumast Vene vägede koosseisus ja olid üleüldiselt vastuseisus stalinliku korraga, astusid Saksa koosseisus rindele. 1944.aastal läks väga palju mehi Saksa sõjaväkke, sest Punaarmee oli järjekordselt tulekul. Mõned võitlesid vabatahtlikena Soome poolel. Esimesed soomepoisid olid 1939. ja 1940.
kuulutas, tõenäoliselt nägi kogu selle loo sisu läbi Horatio, teades Hamleti käitumise tegelikke tagamaid. Ka lõpuks, kui hamlet Taanimaale naasis, siis oli Horatio ta lähedal. Võib öelda, et Hamleti komistuskiviks on suur süütunne ja au. Ta teadis, et tegelikult on süüdi nii Poloniuse kui ka Ophelia surmas, kuid mitte see ei viinud teda Lartesega vehklema, milles tema otsa leiab. Minu nägemuse kohalt, ehk Hamletil kunagi polnudki lootust eluga välja tulla sellest kättemaksu rägastikust. Terve oma hullumise ajal filosofeeris ta elu ja surma üle. Selle üle, kas surm on tegelikult vabastus või karistus, ta ei kartnud surma ning läks sellele vastu kui paratamatusele, et kõik elus on ette nähtud. Juhul kui see poleks juhtunud seal, oleks see juhtunud kusagil mujal. Olgugi, et tegelikult oli raamat mängust Claudiuse ja Hamleti vahel. Vaatamata
*Teater on hetkeseisuga teinud 61 lavastust ja tal on jäänud teha veel 38 etendust enne kui see sulgeb. * Teater on osalenud arvukatel välisfestivalidel Austrias, Saksamaal, Venemaal, Leedus, Hollandis, Soomes, Ungaris, Prantsusmaal, Slovakkias, Sveitsis ja Poolas. Välisfestivalidel on esinetud lavastustega "Nafta!", "Totu kuul", "GEP", "Onu Tomi onnike" ja "Kuidas seletada pilte surnud jänesele". Lavastused * NO99 "Vahel on tunne, et elu saab otsa ja armastust polnudki,, * NO84 "Macbeth" * NO79 Margarita ja Meister * NO46 "Savisaar,, * NO42 El Dorado: klounide hävitusretk * NO38 Punane õhupall Näitlejad 1. Rasmus Kaljujärv (2006) 2. Eva Klemets (2011) 3. Rea Lest (2014) 4. Jörgen Liik (2014) 5. Helena Pruuli (2014) 6. Gert Raudsep (2005) 7. Jarmo Reha (2014) 8. Simeoni Sundja (2014) 9. Ragnar Uustal (2014) 10.Marika Vaarik (2009)
Keeris Edgar Allan Poe kokkuvõte Kaks venda läksid kalale, kuid tugeva tuule tõttu liikus paat suurel kiirusel Strömi keerisesse ning neil polnud vähimatki võimalust pääsemiseks. Nende ainuke lootus oli tüünvee ajaks siina jõuda, kuid seegi kadus, kui nad kella vaadates aru said, et olid hiljaks jäänud. Vesi kandis neid aina edasi keerise poole. See polnudki järsk lõpp nagu nad arvanud olid. Üks vendadest oli hirmunult paadi külge klammerdunud ja keeldus lahti laskmast, teine aga vaatas keerist suure imetlusega ning vaatlemise ajal tegi ta kolm avastust, mis andsid maad uuele lootusele. Viimasel hetkel kinnitas ta ennast tünni külge ja hüppas paadist välja. Ise vaikselt tünniga üles poole tõustes nägi ta, kuidas paat veevoogudesse kadus. Tasapisi hakkasid keerise seinad vajuma käes oli tüünvee aeg
Onegini head ja halvad küljed Onegin oli tolle aja tüüpiline aadlinoor, kellel oli nii halbu, kui ka häid külgi. Me kõik teame ju, et ükski inimene pole veatu. 1. Oneginile meeldis mängida naiste tunnetega. Võib isegi öelda, et ta polnudki võimeline tundma midagi tõelist. 2. Ta pidas ennast teistest paremaks. Talle ei meeldinud suhelda maa- aadlikega, sest ta kartis, et temast hakatakse halvasti arvama. 3. Ta suutis tunnistada enda vigu, olgugi et liiga hilja. 4. Ta oskas eluga hakkama saada. Ta reageeris alati vastavalt olukorrale. 5. Ta oskas elu nautida. Ta võttis enda nooruselt ja elult kõik, mida võtta andis. 6. Ta oli väga enesekindel, sarmikas ja sõnaosav. Ta teadis kuidas tuleb naistega suhelda. 7. Ta oli noor ja uljas, ning seetõttu sai surma Lenski. Oleks ta olnud vanem ja targem, oleks ta osanud Lenski mõttetu surma ära hoida...
........................................................................2 Harjutustöö Koostaja: Virgo Teksti kopeerimine ja vormindamine 1. Kopeeri Internetist viie uudise tekst juhendi järele koos pealkirjadega ja puhasta tekst. (kleebi teisiti > vormindamata tekst> kustuta ülearused enterid ja pehmed reavahetused) 1. Marju Länik: koos Contraga luuletada polnudki nii raske! «Minu luuleread sündisid kohe, kui Contra eelnevaid ridu nägin see polnud üldse raske!» julgustab laulja Marju Länik luulehuvilisi Tartus Krooksu pubis peetavatel kohtumisõhtutel osalema ja seal enda sees peituva luuletaja valla laskma. Nimelt toimub seal juba täna värsiseadmisvõistlus Contra versus külastaja. «Contra on ühe mikrofoni taga, võistleja teise ning teemas lepitakse enne kokku. Contra
laemaalid), kõrvale on jäetud erootilised motiivid + paganlike jumaluste kummardamine Y Keeruline kristlik sümboolika; vihjed ristiusu õpetusele, Piiblikohti illustreerivad pildid, sagedasteks motiivideks on rist ja ülestõstetud kätega inimene- palvetaja. Y Välimuselt meenutavad piiblitegelased inimesekujutisi rooma maalikunstis; varakristlikud katakombid tihti kohmakavõitu Y Vabalt seisvaid skulptuure praktiliselt polnudki Y Reljeefikunst- ehiti sarkofaage; vormilt meenutavad reljeefid roomlaste ajalooteemalist reljeefikunsti, kuid temaatika võetud Piiblist Y Reljeefikunsti levik seotud ristiusu lubatuks saamisega Y Varakristlikud reljeefid rõhutavad Kristuse jumalikkust ja valitsejalikkust; erineb rooma omadest mitte ainult teemade poolest -monumentaalsust ei peeta oluliseks; jutustus tehakse arusaadavaks tingmärkidega
kellega nad suhtlesid. Ta ei hoolinud oma lähedastest, ta ainult mõtles iseendale. Peale iseenda hoolimise, hoolis ta ainult rahast. Naine, kes oli tema kõrval mitmeid aastaid olnud oli mehe tegude pärast meeleheitel. Lapsed kes väga vajasid isa õnnistust pere alustamiseks, ei saanud seda ning see viis neid tegema äärmuslikke tegusid mis ei lõppenud kõige paremini. Ainus mida Märt mõistis oli see, et ta oli palju raha ning et rohkemat tal vaja polnudki. Kuid rahaga ei saa osta ei õnne ega ka armastust.
Kas Raskolnikov oli egoistlik mõrvar või..? Vaatamata sellele, et Raskolnikov oli mõrvar nii seaduse kui ka ühiskonna silmis, pidas ta end pigem kellekski tähtsamaks. Kellekski, kes päästis Aljona Ivanovna käest nii mõnegi hinge. Võib-olla polnudki tema tegu nii õudustäratav ja koletu, kui esmapilgul tundub. Ehk oli vanamoor sellise saatuse hoopistükkis ära teeninud ja Raskolnikov oleks pidanud hingepiinadest pääsema? Mina usun, et Raskolnikov oli eelkõige sügav vaimuinimene. Temas oli potentsiaali saamaks edukaks, korda saatmaks suuri tegusid. Viimasega sai ta küll hakkama, aga pigem ebatavalises võtmes. Raskolnikovi intelligents ja ülemõtlemine oma teo üle määraski ta hukule.
Esivanemate jaoks oli kogu loodus hingestatud ja elav. Üleloomulikud jõud ümbritsesid inimesi igal sammul. Nendelt või oodata nii heab kui ka halba.Selleks, et loota nähtamatutele jõududele- haldjatelt ja jumalatelt- abi või lepitust, toodi neile ohvreid. Riided Alustades väljanägemisest, tuli muinaseestlastel valmistada endale mõistagi rõivad. Kanti linast särki mehed lühemat, naised pikemat. Meestel olid särgi all linased või villased püksid. Aluspesu muinasajal polnudki. Särgi peal kanti umbkuube ja külmema ilmaga ka sõba ehk suurrätti. Jalas olid nõeltehnikas valmistatud sokid või jalasidemed, nende peal nahast pastlad või saapad. Kangad kooti ise, lõnga saamiseks kasvatati lambaid. Jalanõude nahk kooriti enda kütitud loomadelt ja pargiti ise. Toit Muinaseestlased toitusid tervislikult. Ja kuna poest süüa osta ei saanud, tuli toidukraam kõik ise kasvatada või küttida. Eestlaste praegusaja igaõhtust toitu kartulit muinasajal veel ei tuntud
huviga ligimese ja tema elukäigu vastu Ta huvitub aktiivselt teistest inimestest, püüab neisse sisse elada, ümber kehastuda, inimene, kes tunneb huvi teiste inimeste vastu LUULEKOGUD "Me hommikud, me päevad, õhtud, ööd". "Rebase matmine". "Majus ja majutult. Naeru ja yksilduse raamat". "Metamorfoosid". "Teekond päeva lõppu". "Merimetsa". NÄIDENDID "Tulvavesi vaatama" "M.P.T.T. ehk Mida polnudki tarvis tõestada“ „Ei teki ega kao" "Vanamõisa legendid" "Pulm" "Viimased halvad mehed" ARTIKLID Krümitor tuleb uksest Tasub igal juhul kohalesõitmist Seksist – ka igavikuliselt ja filosoofiliselt Kaur Riismaa Toidublogi: Kas pole Savisaar nagu Anakin Skywalker Baltoscandal – maailmatasemel teatrifestival Folk pole vaid kandletinin Lesed väljamõeldise ja tegelikkuse piiril ROLLID
abi ning nõu. Osad läbi katoliiklike rituaalide ning teised läbi traditsioonilistemate õigeusu meetodite. Irooniline on see, et tänapäev pole vähem "pime". See on individuaalne pimedus, mis kasvab. Inimesed, kes on hüljanud jumalad, domineerivad poliitikas, hariduses ja ühiskonnas. Meie aega iseloomustavad tehnoloogilised avastused, kuid meie moraal on teinud kannapöörde. Nüüdseks on varakeskaja kohta leitud palju rohkem informatsiooni ning on välja tulnud, et see polnudki nii "pime" nagu nimi viitab. Teadlased, nagu Petrarch, nägid Roomat ning Vana-Kreekat kui inimsaavutuste haripunkti eredat näidet. Just nende põhjuste tõttu ongi varakeskaja hüüdnimi, kuigi ebakorrektne, "pime aeg".
korda. Nagu teistelgi hiidplaneetidel, pole Jupiteril tahket pinda. Tuuma ümbritseb väga eksootilises olekus aine - metalliline vesinik. Erinevalt teistest hiidplaneetidest on meil olemas ka sisevaade Jupiteri atmosfääri ülakihtidest. Vastavalt üldisele ettekujutusele Jupiteri atmosfäärist ootasid uurijad, et seal valitsev ilm on pilvine, tuuline, kuum ja niiske, kuid sondilt saadud andmed näitasid hoopis midagi muud. Pilvi peaaegu polnudki, ainult ühes kohas oli kerge uduvine. Ka vett ja väävlit oli oodatust palju vähem ning äikesedetektor registreeris vaid kaugeid elektrilahendusi. Ühesõnaga, ilm oli ootamatult kuiv ja selge. Jupiteri rõngad koosnevad kolmest osast, mida nimetatakse kauguse kasvamise järjekorras haloks, põhirõngaks ja loor-rõngaks. Neid moodustavad erinevalt teiste planeetide rõngastest (erandiks Saturni välimine rõngas) vaid mõne tuhandiku millimeetrise läbimõõduga tolmuosakesed
Inglise reformatsioon kulges pigemini üle kivide ja kändude ning esialgu sugugi mitte nii hoogsalt kui näiteks Saksamaal. Algselt polnudki tollasel kuningal Henry VIII (1509-1547) mingit kavatsust Lutheri õpetust vastu võtta. Vastupidi, usuküsimustest huvitatud monarh kirjutas koguni raamatukese Lutheri sakramendikäsitluse vastu, millega pälvis paavsti heakskiidu ja tiitli: Usukaitsja. Paradoksaalne, aga tõsi seda tiitlit on kandnud kõik hilisemad inglise protestantlikud valitsejad kuni tänase päevani välja. leidis esmalt reformatsiooni suhtes kriitiline olnud kuningas Inglismaal
,,20 000 ljööd vee all" Jules Verne Nimi Perekonnanimi 6.Klass Saku Gümnaasium 2013 Kokkuvõte On aasta 1866 ning igalpool maailmas räägitakse suurest koletisest ookeanis, keda nimetatakse Narvaliks. Ta on hiigelsuur ning suudab tekitada suuri purustusi. Kutsutakse kokku seltskond, kuhu kuuluvad Ned Land, Pierre Aronnax, Conseil, kapten ja mõned meeskonnaliikmed. Nad on sõitnud juba päris pikka aega ning meeskond hakkab tüdinema, sest selle pika aja jooksul pole nad ühtegi narvali näinud. Kapten seab kuupäeva, kui nad hakkavad tagasi koju sõitma. Kuid siis nähti Narvalit ja hakati taga ajama. Järsku rammis Narval laeva ja pärast kukkumist vette ujusid kõik peale tööliste Narvali peale. Tuli välja, et see polnudki mingi loom vaid hoopis allveelaev, mida tollel ajal ei tuntud. Nad saavad tuttavaks ...
Näiteks Venemaa ühes külakeses pidasid talupojad jalgrattal sõitvat meest kuradiks, sest külarahva arvates ei saanud inimene sarnaselt püsida ja pealegi veel nii kiiresti edasi liikuda. Räägitakse, et ühel õhtul läksid küla julgemad mehed lõpuks külatänavale. Nad kandsid teele palke, risu ja kive. Siis jäid nad kaikad peos vanakuradit ootama. Peagi kostiski hirmus ragin ja mütsatus. Mehed kargasid kaigastega keset teed lamavale kuradile kallale. Siis aga selgus, et see polnudki kurat. See oli hoopis kreisiülema üliõpilasest poeg, kes oli tulnud suveks maale. Ta oli linnast jalgratta kaasa toonud ja käis nüüd igal õhtul külateel sõitmas. Esmene jalgratas jõudis Eestisse 1850. aastal. Esialgu kasutasid seda muidugi rikkad inimesed. See oli uus moeasi ja uhkuseasi. Siis aga saadi aru, et jalgratas on praktiline liiklusvahend. Seda hakkasid kasutama paljud inimesed, ka postiljonid ja politseinikud. Jalgratas on aja jooksul väga palju muutunud
näinud. Lapsed nutsid ja isa ohkas. Juba kolmas otsimise päev oli otsa saanud. Majas oli vaikne. Kuu paistis aknast sisse ja kogu pere magas. Korraga aga kostis riidekapist veidrat norinat, see imelik hääl äratas ema. Ta puges haigutades voodist välja ning avas kapi ukse, ja siis ta kiljatas: ,,Mis see on?" . Kapist paistis kuuvalguse paistel roheline silmapaar. Nüüd oli ka isa ärganud selle kisa peale. Ta pani lambi põlema. Kapis polnudki kedagi muud, kui kaotsi läinud Bimbu ja mitte üksi. Neli väikest karvakera nohisesid Bimbu küljekõrval. Bimbu oli jällegi leitud. Järgmisel päeval tegid lapsed Bimbule ja ta poegadele mugava pesa ahju kõrvale. Seal oli neil mugav ja soe.
kohe lava ette ja laulsid koos Otiga.Kontserdi lõpetas aga koor oma lugudega. Peale kontserti oli selline ülev tunne,et küll on hea olla eestlane .Selline tore kontserd traditsoon võiks igal Eesti taasiseseisvumis aastapäeval olla,kindlasti koguneks nendele inimesi iga aastaga aina rohkem ja rohkem.Eestlane on ju laulurahvas. Kontserdi elamusega jäin väga rahule.Eriti hea mulje jättis aga Ott Lepland,kellest ma varem väga vaimustuses polnudki,aga nüüd sellel kontserdil olles tulid mul tema esitatud lugude ajal lausa külmavärinad peale,sest tema esitus oli nii võimas ja ehe.Väga vahetu ja sooja inimese mulje jättis. Arvan,et tema võimas esitus ei saaks mitte kedagi külmaks jätta. Väga mõnus eestimeelne üritus,kindlasti lähen järgmine aasta uuesti!
Siis astus noormees paar sammu edasi ja tõstis käe ja lausus: ,, Mina olen ka seda tumedate tiibadega olevust näinud''. Sellepeale otsustasid korravalvurid ikka asja kontrollima minna ja nemadki kadusid orus ära. Puhkesid suured kuulujuttud, et tumedas orus on nähtud tumedate tiibadega olevust. Jutt jõudis ka ühe nõia kätte ja ta teadis kohe mida ette võtta. Ta meisterdas valmis suure plaani kuidas tumeda tiibadega olevust kinni püüda. Kogu küla nõustus aitamast. Polnudki nii lihtne teda kinni püüda kui paistis. Tiibadega tume olevus oli veelgi tugevamaks muutunud. Ainus võimalus oli teda kinni püüda kohvri abil. See kohver oli sellepoolest eriline et sinna sisse oli püütud kõik teised maagilised olevused. Niisiis paigaldati lõks üles oru äärde. Peibutiseks läks jälle vanamemm marju korjama, kui ta nägi et tume tiibadega olevus tema poole hakkas lähenema, siis jooksis vanamemm nii ruttu kui võimalik lõksu poole
Nende õnnelikku elu takistas aga Delphine'i abikaasa. Kui Goriot saab teada, et ta tütar ja Rastignac suhtlevad väga tihedalt, hakkab ta viimasega üha enam sõbrunema ja tunnistab oma pere liikmeks. Rastignac oli edukas ja hakkas kõrgseltskonnas esile tõusma. Goriot oli suremas ja tema viimaseks sooviks oli, et tema tütred külastaksid teda veel viimast korda, aga seda ta enam rahaga ei suutnud osta, sest seda enam polnudki. Alguses olid tütred oma isaga viisakad ja lahked, et ainult raha saada, kuid pärast nad põlgasid ja häbenesid teda.Viimastel hetkedel oli Goriot juures Rastignac, kes oli aru saanud, millises olukorras too elab. Ka matused pidas üliõpilane, sest tütreid enam see ei huvitanud. Raha jõukus ja jõuetus on ligilähedased ning seda kohtab igal pool. Rahaga suudad osta endale soovitud esemeid nagu maja jms, kuid aga raha eest ei saa osta sõpru ega ka isegi oma järeltulijaid
Veider tundus algul, et see ei olnud mingi tavaline kontsertetendus, vaid kujunes põnevaks elamuseks. Nad mängisid trumme, süntesaatorit ja veel mitmeid huvitavaid instrumente. Huvitav oli kuulata jutte pillide ajaloost ja meeldis asjaolu, et Jaan Kirss suhtles palju õpilastega. Nad suudavad igal asjal rütmi teha. Isegi lusikate, kilekottide, õhupallide ja muude tavaliste esemete kaasabil mängisid nad erinevaid rütme. Polnudki vaja laule, et kontsert meeldejääv oleks. Teine väga hea oli 10.03.2010 toimunud naistepäeva kontsert ,,Meestelt naistele", kus esinesid Uku Suviste ja Noorkuu. See leidis aset Vanemuise kontsertsaalis. Kontsert oli muusikalises mõttes väga hea. Uku Suviste hääl on võimas ning Noorkuu laulud on alati väga head. Noorkuu näeb laval alati hea välja ja nende esitatud a capellat võiks kuulama jäädagi.
Kunst pidi olema õpetlik, ülistama voorusi ja võitlema pahede vastu. Arhitektuur Klassitsismi arhitektuuris kasutati palju sambaid, kolmnurkseid viile ja kupleid, tihit kasutati sambaid majade katusel. Klassitsistlikus ja ampiir stiilis Peterburi südalinn, Helsingi südalinn, Tartu Ülikooli peahoone, mõisahooned Riisiperes, Sakus, Kolgas. Kunst Maalikunstile antiikajast eeskujude leidmisega oli kunstnikel õige suuri raskusi, sest neid peaaegu polnudki. Nii hakati ka siin jäljendama antiikskulptuuri. Tavaliselt kujutati maalidel kangelaslikke stseene antiikajast, mida aga püüti seostada oma kaasaja sündmustega. Teosed pidid olema õpetlikud ja eeskujuandvad. Enamasti näeme klassitsistlikel maalidel ühtlase heleda valgusega ülekallatud ruumi, kus seisavad skulptuuridena üllastesse poosidesse tardunud inimesed, mõjudes lõppkokkuvõttes ikkagi tühjalt ja tehtult. Kasutatud allikad http://www.ut.ee/artmuseum/turistile.html
ekspeditsioonile põhjapoolust avastama, nimetasid loomad seda ekspitsiks. Muidugi ei tohi unustada Jänese sõpru ja sugulasi, kes kõikjale kaasa läksid ja kelle seast väiksemad putukad alati kadunud olid. Näiteks oli kord Jänese sugulane Pisike kadunud, kuid ta leiti ikkagi lõpuks Elevantsile mõeldud lõksust. Elevants oli aga üks loom, kellele Puhh ja Notsu lõksu tegid, kuhu aga Puhh ise sisse kukkus. Puhh ja Notsu käisid ka Pusasid ja Susasid otsimas, aga avastasid lõpuks, et neid polnudki. Siis oli aga uputus, millest Puhh Notsu ära päästis ja selle järgi panid vihmavaripaadile nimeks 'PUHHI MÕISTUS' ja korraldati Puhhile pidu. Raamat lõppeb sellega, et Christopher kasvad juba nii suureks, et ei käi enam seal nendega mängimas, aga lubab neid suurena ka külastada.
telegrammist teada, et Mata Hari saabub Pariisi. Ööl vastu 14. veebruari 1917 Mata Hari vahistati. 21. juunil mõisteti ta süüdi spionaazis ja hukati oktoobris Pariisi lähedal Vincennes'is. Kes ta oli ? Mata Hari oli Hollandi eksootiline tantsija,rahvuselt friis, kes oli nii Prantsusmaa, kui Saksamaa spioon. Ta hukati Saksamaa spioonina.Praeguseni on siiski täpselt teadmata, milliseid saladusi ta spioonina teadis ning millega tegeles. Mata Hari polnudki ehk originaalne maailma vanima ameti pidajana ega oma traagilise saatuse tõttu, kuid kahtlemata andis ta suure panuse kiviaegse massimeedia arengusse ning vallandas uue, erootilise suuna kommertslikku sajandisse.
Rasmus Kalj ujärv Hanna-Katr yna 10.b Elulugu Ta sündis sündinud 28. märtsil 1981 Tartus Koolihariduse omandas Miina Härma Gümnaasiumis Õpingud jätkusid 2000. aastal Eesti Muusikaakadeemia Kõrgemas Lavakunstikoolis Ta lõpetas lavakunstikooli XXI lennu 2004. aastal R.Kaljujärv Eesti Draamateatris 2006. aastal teatrisse NO99 2002. aastal pälvis Kaljujärv Voldemar Panso preemia. Ta on näidelnud 30 teatrilavastuses ning 7 filmis Näitlejana teatsis 2002 2004 "Kosjasõit" (lavakunstikool) "Tagasi Metuusala juurde" 2003 (lavakunstikool) "Liblikad on vabad" (lavakunstikool) "Naine valges" (Eesti Draamateater) "Pidu" (lavakunstikool) "Julia" (Eesti Draamateater) "Kärbeste saar" (lavakunstikool) "Kits" (Eesti Draamateater) "Utoopia" "Lumekuninganna" (Ees...
huvitav vaatepunkt ning on jäädvustatud ebatavaline ja põnev hetk. Teiste kategooriate eriarvamuste põhjuseks võib olla minu teistsugune maitse züriiga võrreldes. Mulle torkavad silma, jäävad meelde ning hindan teisi detaile ja elemente kui zürii. 4. Kokkuvõte Victoria Talpsepp Mulle väga meeldis, et kõik nominentideks valitud pildid olid tõesti väga maitsekad ning polnudki ühtegi pilti, mis mulle ei meeldiks. Pilte vaadates tekkis mul ka äratundmisrõõm, sest paljud fotod olid juba uudistest tuttavad. Suureks plussiks pean seda, et näituse jaoks oli valitud rahvarohke Viru Keskus ning kõik fotod olid piisavalt suured, et ka tormavate möödakäijate tähelepanu püüda. Kindlasti külastan seda näitust ka järgmisel aastal.
koori käes, nad esitasid laulud ,,Taevateel" ja ,,Kodu", järgnes jälle üks õhtujuhi luuletus ning seejärel esitas Gertrud oma klaveripala, pärast seda luges Reijo taas aforisme, mis olid ka tema õhtu viimased. Taas oli kord meelelahutus osa juures, kus nüüd näitas mängu ette Kaisa, mäng oli siis selline, et võeti paar laulurida, mida sai miimikaga näidata ning pärast paar korda seda laulmist hakati järjest ära võtma sõnu ning lisama miimikat, mis lõppes sellega, et polnudki ühtegi sõna enam, vaid ainult miimika. Lõpetuseks esitasid väikesed põhikoolilapsed tantsu ,,Pretty woman", mis oli ka omamoodi lõbus ning sellega saigi kontsert läbi. Mulle meeldis kontsert, kuna see oli hästi tehtud, polnud pikaks venitatud ja kõik, mis esitati, esitati hästi ja mis peamine esinejad ise nautisid etendust täiel rinnal, mis teebki ühest kontserdist hea kontserti.
Rüütleid iseloomustasid kolm põhimõtet: esiteks- ustavus. Ustavust näidati üles nii kuninga suhtes kui ka sugulaste ja lähedaste suhtes. Teiseks- heldekäelisus. Rüütlid hoolisid väga oma perekondadest. Sõjakäikudelt ja turniiridelt saadud saaki jagati perekonnaga. Ja kolmandaks- vahvus. Rüütlid võitlesid vastavalt reeglitele, sangarlikult ja ausalt. Tundub, et pole midagi õilsamat kui olla rüütel. Kuid uurides lähemalt ajalugu, selgub, et rüütlid polnudki nii vagad mehed kui arvatakse. Ustavusele ja lojaalsusele vastandus reetlikkus. Ihaldades rikkust, kuulsust ja mingil määral ka võimu, käitusid nad sageli julmalt ja jõhkardlikult, rüüstades linnu, põletades maju ja tappes inimesi. Seega võib väita, et iga rüütel ei käitunudki vastavalt rüütli reeglitele. Sama kehtib tänapäeval ka tavaliste inimeste puhul- kõik inimesed ei saagi käituda täiuslikult ja seaduspäraselt. Mõni inimene ikka himustab vahel teise
Siis suri ka Breznev, mida algul 700 aastase välimusega inimese puhul ei tahetud algul uskuda, kui ta kokku kukkus. Viidi ta Lenini muumia juurde ja kuna nad olid ühes poosis, arvati et Leningi on elus. Nädal hiljem, kui bresnev polnud liigutanud, kuulutati ta siiski surnuks. Sellega hakkas ka Eestis uus ajastu, kui NSVL lagunes, kremli külejst tulid tükid, lenin mädanes, jõed muutusid veeta mudaks, Uural muutus liivaks. õiget juhti polnudki liidul. rahvas oli juba vabadusega harjunud ja hakkas ka antropofile vastu, aga brezneviga läksid asjas taas kontrolli alla. Eestise moodustati ka Rahvarinne, kuhu eesotsa tuli Savisaar kes hakkas Eestit vabastama proovima. Peagi suri ka Breznev, ja jeltsini võimu all sai Eesti vabaks ja II osa lõpeb Presidendi valmistega. III Osa on teosel lisana/boonusesna uues trükis, kus räägitakse vabaks saamise järgsetest
See võib olla ka ohtlik. on igasuguseid inimese, kel mõttes ainult siivutused ja tahe ära kasutada. Alati tuleb olla hoolikas. Võime leida suhtlussaalis eluarmastuse, kuid suur võimalus astuda ämbrisse. See on nagu lotomäng. Kahekümnendal sajandil toimub kõik palju kiiremini ja avalikumalt. Poistega suhtesse minemine, vahekorras olemine toimub palju nooremalt. Meil on boonus, mida vanematel naisterahvastel pole. Vanasti oli häbi rääkida kaitsevahenditest ega neid polnudki eriti saada. Nüüd on nendest informatsioon pea iga pool ja lapsevanemad on ka julgemad. Vahel usaldatakse pimesi. See on kui õnnemäng. Kellegi pimesi usaldamine on kui kõhutunde järgimine. On kordi, kus räägitakse maad ja taevad kokku, kuid see vaid tühipaljas jutt. Kerge on uskuda midagi ilusat. Lõpuks istuvad need kergeusklikud välismaal eskortnaistena. Õhtuti on tänavad pimedad ja igasugu kahtlasi inimesi täis. Et ennast kaitsta on igasugu
varjumetsa tagused olete lõppude lõpuks oleme kõik mõlemad, ollakse mõlemal pool. ikkagi inimesed. 3. 4 raamatut iseloomustavat sõna 1) masendav 2) mõtlema panev 3) ebaõiglane 4) sisukas 4. 3 küsimust, mis peale raamatu lugemist tekkisid. 1) Mis pani mõisahärrale vanas eas mõistuse pähe? 2) Kas Villu võttis endale ka naise kunagi? 3) Kas Villu sai kunagi teada, et naine, kes teda kasvatas, polnudki tema päris ema? 5. Mõtted, mis peale raamatu lugemist tekkisid 1) Vanasti oli vaestel inimestel väga raske. 2) Kahju, et Villu emaga nii juhtus. 3) Villul oleks olnud suurem tulevik, kui ta poleks vaes peres kasvanud. 6. Lisainfo loetud raamatu ja autori kohta Juhan Liiv (Johannes Liiv) (30.aprill 1864- 01.detsember 1913) oli eesti luuletaja ja proosakirjanik. Töötas ajalehe Virulane,
õnnistust pere alustamiseks, ei saanud seda ning see viis neid tegema äärmuslikke tegusid mis ei lõppenud hästi. o Oma arvamus Mina pean sellist probleemi üsna tõsiseks. Kuna lastele on alati nende vanemad ning nende vanemate arvamused kõige tähtsamad, siis on täiesti mõistetav miks nad nii väga oma isalt õnnistust nõudsid .Iga isa peaks oma lapsi toetama, aitama ning mõistma. Ainus mida Märt mõistis oli see, et tal oli palju raha ning rohkemat tal vaja polnudki. See jutt õpetab meile seda, et rahaga ei saa osta ei õnne, ega armastust.
Iga päev kohtume me sadade ja vahel ka tuhandete erinevate inimestega. Kui me näeks nende vanemaid, siis üsna tõenäoliselt leiaks me neis midagi sarnast, kuid on olemas ka sarnasusi mida me ei pruugigi esmakohtumisel märgata. Üheks neist võib olla musikaalsus ja üheks üsna heaks näiteks on Wolfgang Amadeus Mozart. Kuid kas Mozart päris musikaalsuse oma isalt või oli tegemist hoopis juhusega ja pärilikkusel polnudki nii suurt rolli? Mina kaldun arvama et me mingil määral pärime midagi vanematelt ent Mozarti puhul oli tegu pigem juhusega, kuna tema isa oli helilooja ja Salzburgi õukonna kapellmeister Leopold Mozart ehk siis Mozartil oli kodus selle aja parim muusikaõpetaja. Olen enam kui veendunud, et isegi kui Mozart poleks tahtnud muusikuks saada ja poleks lapsest saati õppinud seda oleks Leopold sundinud Mozarti muusikat õppima.
Kontrolltöö 1. Nimeta Aasia usundeid, mis eksisteerivad rahulikult üksteise kõrval, kus see nii on? Hiinas on reaalses elus põimunud taoism, konfutsianism ja budism. Nad võivad käia erinevates templites ja kõik on asjade käiguga rahul. 2. Nimeta üks Aasia usund, millel polnudki oma eetikat, kust nad selle laenasid? Šintoismil ei olnud oma eetikat, see laenati hiinlaste konfutsionismilt. Kooskõla ja puhtuse otsimine aitas neil esialgu üldse saada eetikapuudusest. 3. Kuidas nimetavad hiinlased meesalget ja naisalget ning mis moodustub neist kahest kokku? Naislage on yin (külm, öine, salapärane) ja meesalge yang (soe, loov). Neist moodustub kokku dao ehk nn taevane tee, mia tähendab, et maailmas on harmoonia kui need jõud on tasakaalus. 4
Peale seda, kui naine oli ära sõitnud, läks ta mehele L. Van Beethoveni vennale. Ma arvan, et see oli vale tegu, kuna naine ootas Ludwigi last. Peale L. Van Beethoveni venna surma taotles, ta oma lapseKarli hooldusõigust ning sai taenda hoole all kasvatada. Mõnes mõttes oli see poisile kasulik, sest teda õpetas tolle aja üks parimaid klaverivirtuoose. Kuid kui lõpuks aru oli saada siis Karli elu Ludwig van Beethoveni juures nii hea polnudki. Karl tahtis isehi endalt elu võtta. Selle perioodi ajal, kui ta õpetas oma poega klaverit mängima, ei loonud meister ise ühtki teost, vaid keskendus Karli õpetamisele. Kuigi ma ei ole näinid W. A. Mozarti filmi, siis arvan, et Mozart oskas rohkem ennast müüa. Minu arvates tegi L. Van Beethoven oma elu ise raskeks, kuna ta tegeles liiga palju naistega, kuigi oleks võinud luua rohkem heliteoseid. See film näitas hästi, milline on kuulsuste elu
Alustades mõnest telesaatest, kus inimesed paljastavad eesti rahva ees oma tõelise pale ning võivad kaotada selle tulemusena oma sõpru ning tülli minna oma perekonnaga. Sellised saated on näiteks ,,Tõehetk", "Unistuste printsess" või ,,Naiste vahetus". Inimesed on raha nimel valmis ka veel palju hullemaks näiteks: suured pangaröövid, inimröövid, palgamõrvad ja muuks seesuguseks. Viimase näitena oskan tuua presindendi tütrelt väljapressimise. Kui vanal ajal polnudki raha, said ka inimesed ilusti hakkama. Nad lihtsalt kauplesid asjade ja toiduga. Kuid kas tänapäeval saab poest mingi muu asja eest peale raha midagi osta? Ega vist ei saa küll. Ilmselt ükski inimene ei kujutaks enam ette, kuidas ilma rahata toime tulla. Et tänapäeval inimese elu käib ainult raha ümber näitab ka see, et ega ükski inimene ei tee teisele lihtsalt niisama midagi head või kasulikku, ei käi ka tööl keegi ilma palgata. Isegi juba väiksed lapsed on harjunud, et
Absolutism Prantsusmaal hiilgus või viletsus ? Absolutism on valitsusvorm, mille puhul riigijuhile kuulub piiramatu võim. Tugev kuningavõim oli Prantsusmaal juba keskaja lõpul, kuid lõplikult pääses absolutistlik valitsemisviis Prantsusmaal mõjule kuningas Louis XIII ajal, aastal 1610. Prantsuse absolutismi hiilgeajaks oli Louis XIV valitsusaeg, kes on kõige kauem Prantsusmaal ja Euroopas valitsenud monarh. Kuid kas Prantsusmaal oli näha ainult hiilgust või peitus selle taga ka viletsus? Louis XIV võimukust tõstis esile hiilgav õukonna elu. Oma õukonna viis ta Pariisist 15km kaugusele Versailles'sse. Versailles' õukond oli oma aja maailma hiilgavamaid ja toredamaid ning sai kuulsaks üle kogu Euroopa, olles eeskujuks paljudele teistele kuningakodadele. Lossis oli üle 2000 ruumi, kuhu pidi mahtuma üle 20 000 õukondlase ja teenri. Paleedes toimusid suurejoonelised peod, ballid, teatrietendused, k...
Kõrvalisesse ja üksikusse kohta jõudes, tapsid nad Lorenzo ära ja matsid ta maha. Teistele Messias ütlesid nad, et Lorenzo läks äriasjus teise linna. Mõne aja pärast hakkas Lisabetta muretsema, et miks tema armastatu ikka veel tagasi pole. Öösiti ta nuttis ja kutsus Lorenzot haledalt. Kord öösel, kui ta oli ta nutmisest uinunud, nägi ta unes kahvatut Lorenzot, kes ütles talle, et tema vennad olid tapnud ta. Ta teatas tapmis koha ja Lisabetta läks sinna, hakkas kaevama ja polnudki vaja palju vaeva näha, kui ta nägi oma armsama keha. Sel hetkel taipas ta, et unes nähtu oli tõsi. Ta tahtis võta surnukeha kaasa, aga kahjuks oli see võimatu. Lisabetta lõikas noaga pea kehalt otsast ära ja kattis selle rätikuga. Toas istutas ta pea koos basiilikumiga potti ja kastis seda oma pisarate ja suudlustega. Vennad said aru, et lillepott muudab õde järjest jõuetumaks ja nad otsustasid selle ära varastada
1940. aastal toimus Eestis riigipööre ning Eesti pidi astuma Nõukogude Liitu. Kui Eestis algas Saksa okupatsioon, olid eestlased ja poliitikud väga rahul ja õnnelikud , kuid juba natukese aja pärast selgus, et maa vahetas lihtsalt omaniku. Eesti rahva elu eriti paremaks ei muutunud. Eestlastel oli küll Teise maailmasõja ajal suhteliselt palju võimalusi, kuid tundub, et nende täitmisel kiirustati liiga palju. Kuid ega jah, tol ajal mõtlemiseks aega väga vist polnudki. Need valikud võisid tol ajal vaga head ja kasulikud tunduda, kuid praegu järele mõeldes, võib aru saada, et palju neist valikutest polnud just kõige paremad.
Kas kuninga hukkamine oli vajalik? 18. sajandi lõpul süvenes Prantsusmaal üldine kriis: riigi majandus käis alla, tekkiv kodandlus soovis aadlitega võrdseid poliitilisi õigusi. Maksude tõstmiseks pidi kuningas kokku kutsuma generaalstaadid. Saadikud ei olnud aga nõus vanamoodi hääletama ja moodustasid hoopis Asutava Kogu riigikorra muutmiseks. 1789 aastal vallutas rahvas monarhia sümboliks peetud Bastille kindluse Pariisis. Kaotati seislikud eesõigused, võeti vastu kõigi inimeste võrdusõiguslikkus ja vabadust väljendav deklaratsioon. 1791. a põhiseadusega kehtestati Prantsusmaal konstitutsionaalne monarhia. Ühiskonnas tugevnesid üha enam monarhiavastased meeleolud. 1792. a kuningavõim kukutati ja Prantsusmaa kuulutati vabariigiks. Kuningas mõisteti surma ja hukati. Kuningas üritas põgeneda riigist kui Prantsusmaa kuulutati vabariigiks, et tulla tagasi liitlastega. Kuid ta pistis pea tõllast välja piiri l...
JUHAN LIIVI LUULE ANALÜÜS Mina valisin isamaalise teema, sest tal on neid üpriski palju ning see tundus kõige lihtsam, kuid hiljem sain aru, et see polnudki nii lihtne. „Noor-Eestile“ See räägib, et inimesed austaks mehi, kes on olnud sõjas, et Eesti vabaks on saanud. Samuti, et esivanemad on teinud suurt tööd, et meil oleks hea Eestis elada. „Ma lillesideme võtaks“ See räägib sellest, et Eestis pole rõõmu, ausust, truudust. Kui ta saaks, siis ta annaks seda kõike Eestile. Tema arvates on Eesti riik selles luuletuses õnnetu ning see on paljude puudustega.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
