Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Molekulaarne ja rakenduslik immunoloogia (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Milline on pikaealisuse immunoloogiline allikas?

Lõik failist

  • Molekulaarne ja rakenduslik immunoloogia – ARMP 02.024 (3 EAP)


  • Nüüdisaegse immunoloogia ja rakendusliku (sh. kliinilise ) immunoloogia arengu põhijooned .
    Immunoloogia
    teaduste roll meditsiinis ja selle erinevates distsipliinides:
    • lesandeks on uurida neid rakulise immuunsuse nihkeid, mis määratlevad autoimmunisatsiooni kujunemise
    • immunoloogia põhieesmärgiks on antigeensete märklaudmolekulide ja nendega seotud immuunreaktsioonide uurimine rea autoimmuunhaiguste ja mikroorganismide poolt indutseeritud põletike korral.
    • saada uut informatsiooni antikehade ja rakkude poolt vahendatud immuun-mehhanismidest autoimmuunhäirete korral
    • töötada välja uued seroloogilised ja molekulaarsed meetodid nende häirete korral esinevate immuunreaktsioonide iseloomustamiseks.
    • olulisemaks praktiliseks ülesandeks on uute immunoloogiliste diagnostiliste ja ravi jälgimiseks sobivate laboratoorsete meetodite väljaarendamine kliinikus kasutamiseks
    • immuunmehhanismide uurimine infektsioonide korral immuunmehhanismide uurimine mitte-infektsioossete haiguste jt. immunoloogiliste seisundite korral ( allergia / atoopia; autoimmuunsus ja autoimmuunhaigused; kasvajad ; transplantatsioon)

    Immunoloogia
    rakendamine teistes teadusharudes:
    • baasimmunoloogia (immunokeemia)
    • meditsiiniline immunoloogia (immunogeneetika)
    • kliiniline immunoloogia ( immunoteraapia , transplantatsiooni immunoloogia, immunodermatoloogia, allergoloogia, autoimmunoloogia jne)
    • immunoloogilised meetodid - tundlikud ja spetsiifilised abivahendid teistes biomeditsiini ja kliinilise meditsiini valdkondades (põhinevad antigeen - antikeha reaktsioonidel in vitro ; harvem in vivo )
    • geneetika
    • fü sioloogia
    • molekulaarne bioloogia
    • evolutsiooniõpetus

    Kaasaegse
    immunoloogia arengusuunad :
    • segadistsipliinid (Immunobiotehnoloogia - immunoloogia uus suund, tegeleb kõrgefektiivsetediagnostiliste meetodite ja ravivahendite läbitöötamisega biotehnoloogia abil)

  • Immuunsüsteemi ehituslike komponentide iseärasused erinevates kudedes. Primaarsete ja sekundaarsete immuunorganite tähendus ja seosed immuunsüsteemi funktsioneerimises.
    Immuunsu ̈steemi ehituslikud komponendid on rakud , mis on levinud üle kogu keha,
    olles koondunud põhiliselt tsentraalsetesse ja perifeersetesse
    lümfoidorganitesse. Tsentraalseteks lümfoidorganiteks on luuüdi
    ja tüümus. Perifeerseteks perifeersed lümfisõlmed, põrn ja
    limakestade lü mfoidne kude.
    • Primaarsed lümfoidorganid – T-ja B- rakkude küpsemine

    Need
    on organid , kus toimub lümfopoees ja seal tekivad lümfotsüütide
    pinnale antigeeni- retseptorid , tänu millele toimub funktsionaalne
    diferentseerumine. Luuüdis toimub B- lümfotsüütide ja
    tüümuses T- lümfotsüütide valmimine ja kü psemine .
    Primaarsetes lümfoidorganites omandavad lümfotsüüdid võime
    eristada „oma“ „võõrast“.
    • Sekundaarsed lümfoidorganid - immuunvastused

    Need
    on organid, kus toimub interaktsioon antigeeni ja immuunsüsteemi
    rakkude vahel, aga ka immuunsüsteemi komponentide eneste vaheline
    interaktsioon. Peamiseks ülesandeks on filtreerida ja
    kontsentreerida võõrast antigeeni. Sekundaarsed lümfoidorganid on
    põrn, lümfisõlmed, MALT .
    Vahel
    eristatakse ka tertsiaarseid lümfoidorganeid, mis on difuusselt
    organismis lokaliseeruvad lümfoidkoe rakud ja nende kogumikud.
    Immuunsüsteemi
    ehituslikest komponentidest
    :
    Organismi
    immuunsuses osalevad vererakkudest valgelibled e leukotsüüdid, mis
    jagunevad vastavalt sõmerate olemasolule. Agranulotsüüdid (u 65%)
    ja granulotsüüdid (35%). Neutrofiilseid granulotsüüte ehk
  • Vasakule Paremale
    Molekulaarne ja rakenduslik immunoloogia #1 Molekulaarne ja rakenduslik immunoloogia #2 Molekulaarne ja rakenduslik immunoloogia #3 Molekulaarne ja rakenduslik immunoloogia #4 Molekulaarne ja rakenduslik immunoloogia #5 Molekulaarne ja rakenduslik immunoloogia #6 Molekulaarne ja rakenduslik immunoloogia #7 Molekulaarne ja rakenduslik immunoloogia #8 Molekulaarne ja rakenduslik immunoloogia #9 Molekulaarne ja rakenduslik immunoloogia #10 Molekulaarne ja rakenduslik immunoloogia #11 Molekulaarne ja rakenduslik immunoloogia #12 Molekulaarne ja rakenduslik immunoloogia #13 Molekulaarne ja rakenduslik immunoloogia #14 Molekulaarne ja rakenduslik immunoloogia #15 Molekulaarne ja rakenduslik immunoloogia #16 Molekulaarne ja rakenduslik immunoloogia #17 Molekulaarne ja rakenduslik immunoloogia #18 Molekulaarne ja rakenduslik immunoloogia #19 Molekulaarne ja rakenduslik immunoloogia #20 Molekulaarne ja rakenduslik immunoloogia #21 Molekulaarne ja rakenduslik immunoloogia #22 Molekulaarne ja rakenduslik immunoloogia #23 Molekulaarne ja rakenduslik immunoloogia #24 Molekulaarne ja rakenduslik immunoloogia #25 Molekulaarne ja rakenduslik immunoloogia #26 Molekulaarne ja rakenduslik immunoloogia #27 Molekulaarne ja rakenduslik immunoloogia #28 Molekulaarne ja rakenduslik immunoloogia #29 Molekulaarne ja rakenduslik immunoloogia #30 Molekulaarne ja rakenduslik immunoloogia #31 Molekulaarne ja rakenduslik immunoloogia #32 Molekulaarne ja rakenduslik immunoloogia #33 Molekulaarne ja rakenduslik immunoloogia #34 Molekulaarne ja rakenduslik immunoloogia #35 Molekulaarne ja rakenduslik immunoloogia #36 Molekulaarne ja rakenduslik immunoloogia #37 Molekulaarne ja rakenduslik immunoloogia #38 Molekulaarne ja rakenduslik immunoloogia #39 Molekulaarne ja rakenduslik immunoloogia #40 Molekulaarne ja rakenduslik immunoloogia #41 Molekulaarne ja rakenduslik immunoloogia #42 Molekulaarne ja rakenduslik immunoloogia #43 Molekulaarne ja rakenduslik immunoloogia #44 Molekulaarne ja rakenduslik immunoloogia #45 Molekulaarne ja rakenduslik immunoloogia #46 Molekulaarne ja rakenduslik immunoloogia #47 Molekulaarne ja rakenduslik immunoloogia #48 Molekulaarne ja rakenduslik immunoloogia #49 Molekulaarne ja rakenduslik immunoloogia #50 Molekulaarne ja rakenduslik immunoloogia #51
    Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
    Leheküljed ~ 51 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2016-01-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 45 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor aveavv Õppematerjali autor
    Immunoloogia teaduste roll meditsiinis ja selle erinevates distsipliinides:
    • ülesandeks on uurida neid rakulise immuunsuse nihkeid, mis määratlevad autoimmunisatsiooni kujunemise
    • immunoloogia põhieesmärgiks on antigeensete märklaudmolekulide ja nendega seotud immuunreaktsioonide uurimine rea autoimmuunhaiguste ja mikroorganismide poolt indutseeritud põletike korral.
    • saada uut informatsiooni antikehade ja rakkude poolt vahendatud immuun-mehhanismidest autoimmuunhäirete korral
    • töötada välja uued seroloogilised ja molekulaarsed meetodid nende häirete korral esinevate immuunreaktsioonide iseloomustamiseks

    Kasutatud allikad

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    127
    docx

    Kordamisküsimused immunoloogia

    Kordamisküsimused 1. Nüüdisaegse immunoloogia ja rakendusliku (sh. kliinilise) immunoloogia arengu põhijooned. Immunoloogia areng Eestis. Immunoloogia - teadus immuunsüsteemi funktsioonist normis ja haiguste korral, selle mõjutamise võimalusest. Immuunsus – nakkustõvekindlus, ohustamatus, resistentsus, infektsioonide jms suhtes. Immuunsüsteem - rakkude, kudede ja molekulide kooslus, mis vahendab immuunreaktsioone, eeskätt infektsioonide korral. Immunoloogia teaduste roll Tänapäeva meditsiinilise

    immunoloogia
    thumbnail
    41
    docx

    Immunoloogia eksami kordamisküsimused

    regioon determineerib mehhanismi, mis on vajalik antigeeni hävitamiseks. Ig H ahela konstantne osa on isotüüpidel IgM ja IgE ühe C domääni võrra pikem. IgM ­5-15% seerumi Ig-dest. Monomeerne IgM- membraanseotud vorm, ekspreseeritakse esimese antikehana B-raku pinnale. Sekreteeritav IgM ­ pentameer, J (joint chain) osaleb pentameeri polümerisatsioonis. Erütrotsüüdid+IgM agregatsioon -agglutinatsioon. Parim komplemendi aktivaator! Viirus +IgM ­ neutraliseerib võimsalt. IgM suur molekul, vähe liikuv, vähene kontsentratsioon veres, võib läbida epiteelrakud. Iseloomulik primaarsele immuunvastusele. IgG-80% seerumi Ig-dest. Inimesel 4 IgG alamklassi (IgG1, IgG2, IgG3, IgG4), aa erinevused ­ahelas. IgG1, IgG3 ja IgG4 ­läbivad platsenta ja neil on tähtis roll loote arengul. IgG3- efektiivne komplemendi aktivaator. IgG1 ja IgG2 vähem. IgG4 ei aktiveeri komplementi. IgG1 ja IgG3 seonduvad makrofaagide ja neutrofiilide Fc- retseptoritega ja seega vahendavad opsoniseerimist

    Geenitehnoloogia
    thumbnail
    21
    docx

    Immunoloogia I eksamikonspekt

    · Lümfisõlmed paiknevad lümfisoonte ühinemiskohtades. Lümfotsüüdid satuvad sinna verega ja lahkuvad sealt koos lümfiga. Seal toimub patogeenide kahjustamine. Veel on lümfoidfolliiklid. Neid ei käsitleta organitena, kuna puudub kapsel, mis eraldaks neid ümbritsevatest kudedest. Paiknevad potentsiaalsetes patogeenide sissekäigu väratites ( nt suus mandlid). Suur antigeeni molekul aktiveerib B-rakke, mis toodavad hulga tema vastu suunatud antikehi. Tekkivate antikehade segu nim POLÜKLANOOLSETEKS ANTIKEHADEKS (PKA). Tunnevad ära ja seostuvad paljude epitoopidega antigeeni molekulil. Saadakse loomade korduval süstimisel (immuniseerimisel) vastava antigeeni lahusega. PKA saamine: 1. Antigeen segataks adjuvandiga (substants, mida lisatakse immuniseerimise käigus, et suurendada immunvastuse tugevust) ja süstitakse loomale 2

    Immunoloogia i
    thumbnail
    27
    doc

    Immunoloogia eksamiks kordamine

    Nõrgad immunogeenid on makromolekulid, mida ei saa degradeerida ja esitleda T-rakkudele. Näiteks D- am.hapetest koosnev polümeer (loodusliku L- aminohappe stereoisomeer). Jääb degradeerimata ja esitlemata .Ei saa degradeerida kuna degradatsiooni teostavad ensüümid antigeeni esitlevas rakus saavad degradeerida ainult L-aminohappeid. Suur, lahustumatu makromolekul on tavaliselt parem immunogeen kui väike molekul (allub paremini fagotsütoosile, protsessingule). Immunoloogiliseks stimuleerimiseks kasutatakse keemilist cross-linki, mis indutseerib agregatsiooni või lahustumatu maatriksi külge sidumist. Mõlemad tõstavad makromolekulide lahustumatust, hõlbustavadd nende fagotsütoosi ning tõstavad immunogeensust. Mõned väikesed molekulid hapteenid on antigeenid, aga nad ei kutsu esile immuunvastust st neil puudub immunogeensus

    Immunoloogia i
    thumbnail
    15
    docx

    Immunoloogia. Enesetestid (1-14)

    11. Koe siirdamises vahendavad äratõuke reaktsiooni nii humoraalne kui rakuline immuunsus. Eriti palju on proovitud vahendeid, et ära hoida T rakkude reaktsiooni transplantadi vastu ja indutseerida retsipiendis tolerantsi. Milliste järgnevate molekulide blokeerimine võiks olla edukas T rakkud inhibeerimisel?  Fas inhibiitor  CD40-CD40L blokeeriv antikeha  BAFF inhibiitor  Lahustuv CD28 dekoi (dekoy) molekul CD28 on T raku pinna retseptor, mille seondumine oma ligandile ananb T rakule ko-stimulatoorse signaali paljunemiseks. Kui organismi viia lahustuv CD28 dekoi molekul, siis see peaks seonduma oma ligandidele CD80 ja CD86 APC rakkudel ning need ära küllastama, seega APC rakud ei saa enam T rakke aktiveerida, kuna nad ei saa anda kostimulatoorset signaali. CD40-CD40L

    immunoloogia
    thumbnail
    64
    doc

    Pariku osa

    Valkudest saab vabaneda pH 13. Ja nukleiinhapetest pH happeline juures. Mõlemal korral juppideks.  Humoraalsed (signaalid mida antakse edasi vere või lümfiga) ja tsütokiinide (signaalmolekulid, kiire süntees, peavad kiirelt retseptorile seonduma muidu lagunevad) abil vahendatud reaktsioonid.  Immuunsüsteemi rakkude poolt vahendatud reaktsioonid (fagotsütoos, NK rakud, põletik) Kus on immunoloogia piirid? Kus saame hakata rääkima äratundmisest ja kaitsest.  Bakterid-restriktaasid ja metülaasid (arhedel ka), oma DNAd ei restrikteerita, äratundmispiirkond palindroom (alati?).  Seened-antibiootikumid,  Aktinomütseedid ja linnud-biotiini kõrvaldamine. Avidiin ja streptavidiin. avidiin (linnumuna munavalged, vaba biotiin sealt ära) ja streptavidiin (streptomütses, kasutab kui

    Bioloogia
    thumbnail
    10
    doc

    Kordamisküsimused Immunoloogia

    Immunoloogia Jüri P. 1.Mis on humoraalne immuunreaktsioon? 2.Defensiinide funktsioon. 3.Edward Jenner...vaktsineerimise teerajaja Euroopas. 4.Paul Erlich ja Elie Metchnikoff-nende roll immunoloogia arengus 5.Klonaalse selektsiooni hüpotees 6.Ohu (danger) paradigma immunoloogias 7. TLR id raku pinnal 8.Endosomaalsed TLR id 9.Scavenger ja NLR tüüpi retseptorid 10.N-formüülmetioniini roll immuunreaktsioonides. 11.Deamineerimine ja kaasasündinud immuunsus. 12.Omandatud ja kaasasündinud immuunsuse olulisemad erinevused. 13.Lümfoidse diferentseerumis suuna rakud. 14.Müeloidse diferentseerumis suuna rakud. 15.Monotsüüdid ja nende diferentseerumine. 16.NK rakud 17.B lümfotsüüdid 18

    Immunoloogia i
    thumbnail
    38
    docx

    Bakterid, geneetika, immunoloogia

    Prokarüoodil puudub organiseeritud struktuuriga rakutuum: DNA asetseb vabalt tsütoplasmas, RNA süntees toimub DNA ja tsütoplasma kokkupuutejoonel. Erinev on ka eukarüootse ja prokarüootse raku jagunemine ja DNA segregatsioon: 1) Alguses mõlemad suurenevad ja küpsevad vajaliku määrani 2) Eukarüootidel järgneb raku küpsemisele pooldumine koos mitoosiga, prokarüootsed rakud paljunevad mitoosita tsütokineesi ehk lahknemise teel 3) Prokarüoodis puudub tsentromeer, DNA molekul kinnitub lahknemiseks mesosoomile (tsütoplasma membraani sissesopistus) 3. Mida on vaja teha selleks, et lühikese aja jooksul korduvalt DNA kaksikahelat denatureerida ja renatureerida? 4. Milline ensüüm viib läbi järgnevaid:  REPLIKATSIOON – DNA polümeraasid  TRANSKRIPTSIOON – RNA polümeraas: avab DNA ning sünteesib ühte ahelat kasutades komplementaarsus-printsiibi alusel RNA. Polümeraas

    Mikrobioloogia




    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun