Molekulaarne ja rakenduslik immunoloogia (0)

Tartu Ülikool - Bioloogia - immunoloogia

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Milline on pikaealisuse immunoloogiline allikas?

Lõik failist

Molekulaarne ja rakenduslik immunoloogia – ARMP 02.024 (3 EAP)

Nüüdisaegse immunoloogia ja rakendusliku (sh. kliinilise ) immunoloogia arengu põhijooned .
Immunoloogia teaduste roll meditsiinis ja selle erinevates distsipliinides:

ü lesandeks on uurida neid rakulise immuunsuse nihkeid, mis määratlevad autoimmunisatsiooni kujunemise
immunoloogia põhieesmärgiks on antigeensete märklaudmolekulide ja nendega seotud immuunreaktsioonide uurimine rea autoimmuunhaiguste ja mikroorganismide poolt indutseeritud põletike korral.
saada uut informatsiooni antikehade ja rakkude poolt vahendatud immuun-mehhanismidest autoimmuunhäirete korral
töötada välja uued seroloogilised ja molekulaarsed meetodid nende häirete korral esinevate immuunreaktsioonide iseloomustamiseks.
olulisemaks praktiliseks ülesandeks on uute immunoloogiliste diagnostiliste ja ravi jälgimiseks sobivate laboratoorsete meetodite väljaarendamine kliinikus kasutamiseks
immuunmehhanismide uurimine infektsioonide korral immuunmehhanismide uurimine mitte-infektsioossete haiguste jt. immunoloogiliste seisundite korral ( allergia / atoopia; autoimmuunsus ja autoimmuunhaigused; kasvajad ; transplantatsioon)

Immunoloogia rakendamine teistes teadusharudes:

baasimmunoloogia (immunokeemia)
meditsiiniline immunoloogia (immunogeneetika)
kliiniline immunoloogia ( immunoteraapia , transplantatsiooni immunoloogia, immunodermatoloogia, allergoloogia, autoimmunoloogia jne)
immunoloogilised meetodid - tundlikud ja spetsiifilised abivahendid teistes biomeditsiini ja kliinilise meditsiini valdkondades (põhinevad antigeen - antikeha reaktsioonidel in vitro ; harvem in vivo )
geneetika
fü sioloogia
molekulaarne bioloogia
evolutsiooniõpetus

Kaasaegse immunoloogia arengusuunad :

segadistsipliinid (Immunobiotehnoloogia - immunoloogia uus suund, tegeleb kõrgefektiivsetediagnostiliste meetodite ja ravivahendite läbitöötamisega biotehnoloogia abil)

Immuunsüsteemi ehituslike komponentide iseärasused erinevates kudedes. Primaarsete ja sekundaarsete immuunorganite tähendus ja seosed immuunsüsteemi funktsioneerimises.
Immuunsu ̈steemi ehituslikud komponendid on rakud , mis on levinud üle kogu keha, olles koondunud põhiliselt tsentraalsetesse ja perifeersetesse lümfoidorganitesse. Tsentraalseteks lümfoidorganiteks on luuüdi ja tüümus. Perifeerseteks perifeersed lümfisõlmed, põrn ja limakestade lü mfoidne kude.

Primaarsed lümfoidorganid – T-ja B- rakkude küpsemine

Need on organid , kus toimub lümfopoees ja seal tekivad lümfotsüütide pinnale antigeeni- retseptorid , tänu millele toimub funktsionaalne diferentseerumine. Luuüdis toimub B- lümfotsüütide ja tüümuses T- lümfotsüütide valmimine ja kü psemine . Primaarsetes lümfoidorganites omandavad lümfotsüüdid võime eristada „oma“ „võõrast“.

Sekundaarsed lümfoidorganid - immuunvastused

Need on organid, kus toimub interaktsioon antigeeni ja immuunsüsteemi

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

Molekulaarne ja rakenduslik immunoloogia #1

Molekulaarne ja rakenduslik immunoloogia #2

Molekulaarne ja rakenduslik immunoloogia #3

Molekulaarne ja rakenduslik immunoloogia #4

Molekulaarne ja rakenduslik immunoloogia #5

Molekulaarne ja rakenduslik immunoloogia #6

Molekulaarne ja rakenduslik immunoloogia #7

Molekulaarne ja rakenduslik immunoloogia #8

Molekulaarne ja rakenduslik immunoloogia #9

Molekulaarne ja rakenduslik immunoloogia #10

Molekulaarne ja rakenduslik immunoloogia #11

Molekulaarne ja rakenduslik immunoloogia #12

Molekulaarne ja rakenduslik immunoloogia #13

Molekulaarne ja rakenduslik immunoloogia #14

Molekulaarne ja rakenduslik immunoloogia #15

Molekulaarne ja rakenduslik immunoloogia #16

Molekulaarne ja rakenduslik immunoloogia #17

Molekulaarne ja rakenduslik immunoloogia #18

Molekulaarne ja rakenduslik immunoloogia #19

Molekulaarne ja rakenduslik immunoloogia #20

Molekulaarne ja rakenduslik immunoloogia #21

Molekulaarne ja rakenduslik immunoloogia #22

Molekulaarne ja rakenduslik immunoloogia #23

Molekulaarne ja rakenduslik immunoloogia #24

Molekulaarne ja rakenduslik immunoloogia #25

Molekulaarne ja rakenduslik immunoloogia #26

Molekulaarne ja rakenduslik immunoloogia #27

Molekulaarne ja rakenduslik immunoloogia #28

Molekulaarne ja rakenduslik immunoloogia #29

Molekulaarne ja rakenduslik immunoloogia #30

Molekulaarne ja rakenduslik immunoloogia #31

Molekulaarne ja rakenduslik immunoloogia #32

Molekulaarne ja rakenduslik immunoloogia #33

Molekulaarne ja rakenduslik immunoloogia #34

Molekulaarne ja rakenduslik immunoloogia #35

Molekulaarne ja rakenduslik immunoloogia #36

Molekulaarne ja rakenduslik immunoloogia #37

Molekulaarne ja rakenduslik immunoloogia #38

Molekulaarne ja rakenduslik immunoloogia #39

Molekulaarne ja rakenduslik immunoloogia #40

Molekulaarne ja rakenduslik immunoloogia #41

Molekulaarne ja rakenduslik immunoloogia #42

Molekulaarne ja rakenduslik immunoloogia #43

Molekulaarne ja rakenduslik immunoloogia #44

Molekulaarne ja rakenduslik immunoloogia #45

Molekulaarne ja rakenduslik immunoloogia #46

Molekulaarne ja rakenduslik immunoloogia #47

Molekulaarne ja rakenduslik immunoloogia #48

Molekulaarne ja rakenduslik immunoloogia #49

Molekulaarne ja rakenduslik immunoloogia #50

Molekulaarne ja rakenduslik immunoloogia #51

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 51 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2016-01-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti

45 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

aveavv Õppematerjali autor

Immunoloogia teaduste roll meditsiinis ja selle erinevates distsipliinides:
• ülesandeks on uurida neid rakulise immuunsuse nihkeid, mis määratlevad autoimmunisatsiooni kujunemise
• immunoloogia põhieesmärgiks on antigeensete märklaudmolekulide ja nendega seotud immuunreaktsioonide uurimine rea autoimmuunhaiguste ja mikroorganismide poolt indutseeritud põletike korral.
• saada uut informatsiooni antikehade ja rakkude poolt vahendatud immuun-mehhanismidest autoimmuunhäirete korral
• töötada välja uued seroloogilised ja molekulaarsed meetodid nende häirete korral esinevate immuunreaktsioonide iseloomustamiseks

Molekulaarne ja rakenduslik immunoloogia rakk antigeen immuun tokiin rakud retseptor tokiinid geenid immuunsu antigeenid antikeha Molekulaarne immunoloogia rakenduslik immunoloogia

Kasutatud allikad

https://www.ncbi.nlm.nih.gov/entrez/query.fcgi?cmd=Search&db=books&doptcmdl=GenBookHL&term=allergy+AND+imm%5Bbook%5D+AND+125732%5Buid%5D&rid=imm.section.1722#1731

Sarnased õppematerjalid

127

docx

Kordamisküsimused immunoloogia

Kordamisküsimused 1. Nüüdisaegse immunoloogia ja rakendusliku (sh. kliinilise) immunoloogia arengu põhijooned. Immunoloogia areng Eestis. Immunoloogia - teadus immuunsüsteemi funktsioonist normis ja haiguste korral, selle mõjutamise võimalusest. Immuunsus – nakkustõvekindlus, ohustamatus, resistentsus, infektsioonide jms suhtes. Immuunsüsteem - rakkude, kudede ja molekulide kooslus, mis vahendab immuunreaktsioone, eeskätt infektsioonide korral. Immunoloogia teaduste roll Tänapäeva meditsiinilise

immunoloogia

docx

Immunoloogia eksami kordamisküsimused

regioon determineerib mehhanismi, mis on vajalik antigeeni hävitamiseks. Ig H ahela konstantne osa on isotüüpidel IgM ja IgE ühe C domääni võrra pikem. IgM 5-15% seerumi Ig-dest. Monomeerne IgM- membraanseotud vorm, ekspreseeritakse esimese antikehana B-raku pinnale. Sekreteeritav IgM pentameer, J (joint chain) osaleb pentameeri polümerisatsioonis. Erütrotsüüdid+IgM agregatsioon -agglutinatsioon. Parim komplemendi aktivaator! Viirus +IgM neutraliseerib võimsalt. IgM suur molekul, vähe liikuv, vähene kontsentratsioon veres, võib läbida epiteelrakud. Iseloomulik primaarsele immuunvastusele. IgG-80% seerumi Ig-dest. Inimesel 4 IgG alamklassi (IgG1, IgG2, IgG3, IgG4), aa erinevused ahelas. IgG1, IgG3 ja IgG4 läbivad platsenta ja neil on tähtis roll loote arengul. IgG3- efektiivne komplemendi aktivaator. IgG1 ja IgG2 vähem. IgG4 ei aktiveeri komplementi. IgG1 ja IgG3 seonduvad makrofaagide ja neutrofiilide Fc- retseptoritega ja seega vahendavad opsoniseerimist

Geenitehnoloogia

docx

Immunoloogia I eksamikonspekt

· Lümfisõlmed paiknevad lümfisoonte ühinemiskohtades. Lümfotsüüdid satuvad sinna verega ja lahkuvad sealt koos lümfiga. Seal toimub patogeenide kahjustamine. Veel on lümfoidfolliiklid. Neid ei käsitleta organitena, kuna puudub kapsel, mis eraldaks neid ümbritsevatest kudedest. Paiknevad potentsiaalsetes patogeenide sissekäigu väratites ( nt suus mandlid). Suur antigeeni molekul aktiveerib B-rakke, mis toodavad hulga tema vastu suunatud antikehi. Tekkivate antikehade segu nim POLÜKLANOOLSETEKS ANTIKEHADEKS (PKA). Tunnevad ära ja seostuvad paljude epitoopidega antigeeni molekulil. Saadakse loomade korduval süstimisel (immuniseerimisel) vastava antigeeni lahusega. PKA saamine: 1. Antigeen segataks adjuvandiga (substants, mida lisatakse immuniseerimise käigus, et suurendada immunvastuse tugevust) ja süstitakse loomale 2

Immunoloogia i

doc

Immunoloogia eksamiks kordamine

Nõrgad immunogeenid on makromolekulid, mida ei saa degradeerida ja esitleda T-rakkudele. Näiteks D- am.hapetest koosnev polümeer (loodusliku L- aminohappe stereoisomeer). Jääb degradeerimata ja esitlemata .Ei saa degradeerida kuna degradatsiooni teostavad ensüümid antigeeni esitlevas rakus saavad degradeerida ainult L-aminohappeid. Suur, lahustumatu makromolekul on tavaliselt parem immunogeen kui väike molekul (allub paremini fagotsütoosile, protsessingule). Immunoloogiliseks stimuleerimiseks kasutatakse keemilist cross-linki, mis indutseerib agregatsiooni või lahustumatu maatriksi külge sidumist. Mõlemad tõstavad makromolekulide lahustumatust, hõlbustavadd nende fagotsütoosi ning tõstavad immunogeensust. Mõned väikesed molekulid hapteenid on antigeenid, aga nad ei kutsu esile immuunvastust st neil puudub immunogeensus

Immunoloogia i

docx

Immunoloogia. Enesetestid (1-14)

11. Koe siirdamises vahendavad äratõuke reaktsiooni nii humoraalne kui rakuline immuunsus. Eriti palju on proovitud vahendeid, et ära hoida T rakkude reaktsiooni transplantadi vastu ja indutseerida retsipiendis tolerantsi. Milliste järgnevate molekulide blokeerimine võiks olla edukas T rakkud inhibeerimisel?  Fas inhibiitor  CD40-CD40L blokeeriv antikeha  BAFF inhibiitor  Lahustuv CD28 dekoi (dekoy) molekul CD28 on T raku pinna retseptor, mille seondumine oma ligandile ananb T rakule ko-stimulatoorse signaali paljunemiseks. Kui organismi viia lahustuv CD28 dekoi molekul, siis see peaks seonduma oma ligandidele CD80 ja CD86 APC rakkudel ning need ära küllastama, seega APC rakud ei saa enam T rakke aktiveerida, kuna nad ei saa anda kostimulatoorset signaali. CD40-CD40L

immunoloogia

doc

Pariku osa

Valkudest saab vabaneda pH 13. Ja nukleiinhapetest pH happeline juures. Mõlemal korral juppideks.  Humoraalsed (signaalid mida antakse edasi vere või lümfiga) ja tsütokiinide (signaalmolekulid, kiire süntees, peavad kiirelt retseptorile seonduma muidu lagunevad) abil vahendatud reaktsioonid.  Immuunsüsteemi rakkude poolt vahendatud reaktsioonid (fagotsütoos, NK rakud, põletik) Kus on immunoloogia piirid? Kus saame hakata rääkima äratundmisest ja kaitsest.  Bakterid-restriktaasid ja metülaasid (arhedel ka), oma DNAd ei restrikteerita, äratundmispiirkond palindroom (alati?).  Seened-antibiootikumid,  Aktinomütseedid ja linnud-biotiini kõrvaldamine. Avidiin ja streptavidiin. avidiin (linnumuna munavalged, vaba biotiin sealt ära) ja streptavidiin (streptomütses, kasutab kui

Bioloogia

doc

Kordamisküsimused Immunoloogia

Immunoloogia Jüri P. 1.Mis on humoraalne immuunreaktsioon? 2.Defensiinide funktsioon. 3.Edward Jenner...vaktsineerimise teerajaja Euroopas. 4.Paul Erlich ja Elie Metchnikoff-nende roll immunoloogia arengus 5.Klonaalse selektsiooni hüpotees 6.Ohu (danger) paradigma immunoloogias 7. TLR id raku pinnal 8.Endosomaalsed TLR id 9.Scavenger ja NLR tüüpi retseptorid 10.N-formüülmetioniini roll immuunreaktsioonides. 11.Deamineerimine ja kaasasündinud immuunsus. 12.Omandatud ja kaasasündinud immuunsuse olulisemad erinevused. 13.Lümfoidse diferentseerumis suuna rakud. 14.Müeloidse diferentseerumis suuna rakud. 15.Monotsüüdid ja nende diferentseerumine. 16.NK rakud 17.B lümfotsüüdid 18

Immunoloogia i

docx

Bakterid, geneetika, immunoloogia

Prokarüoodil puudub organiseeritud struktuuriga rakutuum: DNA asetseb vabalt tsütoplasmas, RNA süntees toimub DNA ja tsütoplasma kokkupuutejoonel. Erinev on ka eukarüootse ja prokarüootse raku jagunemine ja DNA segregatsioon: 1) Alguses mõlemad suurenevad ja küpsevad vajaliku määrani 2) Eukarüootidel järgneb raku küpsemisele pooldumine koos mitoosiga, prokarüootsed rakud paljunevad mitoosita tsütokineesi ehk lahknemise teel 3) Prokarüoodis puudub tsentromeer, DNA molekul kinnitub lahknemiseks mesosoomile (tsütoplasma membraani sissesopistus) 3. Mida on vaja teha selleks, et lühikese aja jooksul korduvalt DNA kaksikahelat denatureerida ja renatureerida? 4. Milline ensüüm viib läbi järgnevaid:  REPLIKATSIOON – DNA polümeraasid  TRANSKRIPTSIOON – RNA polümeraas: avab DNA ning sünteesib ühte ahelat kasutades komplementaarsus-printsiibi alusel RNA. Polümeraas

Mikrobioloogia

Rohkem sarnaseid