värvipimedust. Hemofiilia x-kromosoomis paiknev geen, mis retsesiivses vormis põhjustab vere hüübimatust. Sugukromosoom organismi sugu määrav kromosoom, ainukene kromosoomide paar, milles üks kromosoom võib olla teisest väga erinev. Naised XX, mehed XY Suguliitelised puudused/haigused inimese puue või haigus, mida määrab sugukromosoomis asuv geen (reeglina X-kromosoomis, sest Y-liitelisi on palju vähem) Barri kehake naiste keharakkudes asuv mitteaktiveeritud x-kromosoom SRY-geen Y-kromosoomis asuv geen, mis aktiveerib lootes seemnesarjade arengu ning selle kaudu loote arenemise meheks. Doonori veres ei tohi olla ABO-süsteem antigeene, mmis I määrab antigeeni A tekke erütrotsüüdi pinnale vastuvõtjal puuduvad, sest
1. Eukarüootide ja prokarüootide põhilised erinevused. · Prokarüootsed (eeltuumsed) bakterid ja arhed, rakutuumata, esineb ainult üks kromosoom, rõngas, superspiraliseerunud. Geenide hulk 400 4000. Rakkudel esineb rakusein, mis koosneb peptidoglükaanidest. Vastavalt rakuseina ehitusele toimub jaotus Gram (+)(ainult ühe membraanikihiga) ja Gram (-) (raku seina peal täiendav membraan, membraanide vaheline ala periplasmaatiline ala) bakteriteks. Bakteritel esinevad rakumembraani sissesopistused mida nim mesosoomideks. Mesosoomid on seotud DNA sünteesi ja valkude sekreteerimisega. Prokarüootsel rakul võivad esineda väljakasvud. Kui need on lühikesed, siis neid nim pili'deks ja need on vajalikud pinnaga seostumiseks. Suuremad väljakasvud kannavad nime viburid (flagella) ja on olulised liikumises. Bakterite viburid erinevad eukarüootide viburitest. Ei sisalda mikrotorukesi. On raku pinnaga seotud valg...
- Turneri sündroom 45,X - XXY klinefelteri sündroom. Mees. Need mehed on naiselikud. Tavaliselt ilmneb alles pubeka eas. (47,XXY) - XYY mees. Agressiivsed, kuna lisa Y krom. rohkem testosterooni. - XXX naine. Need naised on mehelikud. (47,XXX) - Triploidia kõiki kromosoome on 3. III III iii jne. Hukkuvad juba varases raseduses. +mar marker kromosoom. Võivad tekkida akrotsentriliste lühikestest õlgadest (satelliitidest). Täpike karüotüübil. Barri kehake, X kromosoomi inaktivatsioon kõikide emaste imetajate teine X kromosoom kondenseerub ning seal olevad geenid inaktiveeruvad. X-kromosoomi kondenseerumine toimub praktiliselt kõikides emaslooma somaatilistes rakkudes ning see on nähtav rakutuumas tumeda, tuuma membraani läheduses paikneva struktuurina, mida nim barri kehakeseks. X- inaktivatsioon toimub varajases embrüonaaleas. Kumb X-kromosoom inaktiveerub, kas isalt või emalt pärinev, see toimub juhuslikult
17- aminohappeline kolmas heeliks ulatub DNA suurde vakku. Seondumine VÄGA SPETSIIFILINE . Juba 1 aminohappe muutus mõjutab DNA-ga seondumist (seon dub mõne teise promootori/enhanceriga). 10. Põhjenda miks ja kirjelda kuidas toimub X kromosoomi inaktivatsioon imetajatel? Kahekordne X-kromosoomide geenide produktid oleksid rakkudele letaalsed. Igas imetaja rakus inaktiveeritakse üks X-kromosoomidest. Barri kehake replitseerub hilises S-faasis ja valdavat osa DNA- st ei transkribeerita. See, kas arengu käigus inaktiveeritakse isalt või emalt saadud X-kromosoom, on juhus. Inaktiveeritud X-kromosoom inaktiveeritakse ka tütarrakkudes inaktivatsiooni pöördumatus . CpG-saared inaktiivses X-kromosoomis on suuremas osas metüleeritud. Metüleerimine on mehhanism transkriptsiooni peatamiseks. XIC X-kromosoomi inaktivatsiooni tsenter. Selle ala peal on geen XIST.
kahanev jada, mis iseloomustab eelkõige modifikatsioonilist muutlikkust. Reaktsiooninorm- nimetatakse tunnuse varieerumise määra, mida sama genotüübi eri keskkonnatingimustes võimaldab Kaksikutemeetod – lk 96. Uurimismeetod, mille ühemunakaksikute uurimise abil püütakse eristada geenide ja keskkonna mõju tunnustele Eugeenika- õpetus või liikumine, mille eesmärk on inimkonna geenifondi parandamine 7. Sugukromosoomid. Barri kehake. SRY. Soo määramine. Vastus: lk 98. XY/XX. Määravad inimese soo ja sugukromosoomide paaris võib üks kromosoom teistest väga erinev. Barri kehake- naiste keharakkudes asuv inaktiveerunud X-kromosoom SRY- Y-kromosoomis asuv geen, mis aktiveerib lootes seemnesarjade arengu ning selle kaudu loote arenemine meheks. 8. Sugukromosoomide häired. Suguliitelised haigused. Soo määramine spordis.
Suurenendud lümfisõlmed paranevad kiiresti, väsimusja nõrkustunne kestavad kauem 34 nädalat peale haigestumist vältida koormust Tüsistused : südamelihasepõletik, neerupõletik, liigeste põletik, ajupõletik, ajukelme põletik, trombotsüütide vähesus Haigestunute isoleerimine koolides ja lasteaedades vajalik ei ole Haigestunud ei saa olla vähemalt 6 kuud veredoonorid Epstein-Barri viiruse vastast vaktsiini ei ole TÄNAN KUULAMAST!
Inimest nakatavad viirused herpesviirused RNA viiruste puhul ei saa olla väga pikka immuunsust. herpes simples viirus- epiteelkoe rakke nakatab, levib närvisüsteemis Tuulerõuge viirus- herpes viiruse alaliik. Tekivad rõugesarnased täpid, kui ära põdeda, peaks olema eluaegne immuunsus. Võimalik vaktsineerida. Herpes barri viirus- 90% inimestest on nakatunud sellesse, kandub üle süljega (nakkuslik suudeldes) võib põhjustada kasvajaid. Bapiloon viirused Bapiloon viirused paljunevad epiteel koe rakkudes. Onkovalk- rakuvohamist põhjustavad. Põhjustavad heakoelised kasvajad (soolatüükad, konnasilmad). Enam kui 90% emakaela vähkidest on põhjustatud bapiloon viiruste põhjustades. Võimalik vaktsineerida (suhteliselt kallis, mõistlik enne suguelu haigust). Muud viirused
Clostridium perfringens, Clostridium botulinum 10) Klostriidid on ranged aeroobid. VÄÄR 11) Märgi gramnegatiivsed bakterid Escherichia coli, Salmonella sp, Shigella sp. 12) E. coli ei põhjusta kunagi uroinfektsioone. VÄÄR 13) E. coli on sagedaseim uroinfektsioonide tekitaja. TÕENE TEST 3 1. Bakteri viirus ehk ... FAAG/BAKTERIOFAAG 2. Sea haigustekitaja vastavusse haigusega hepatiit HAV rotaviirus KÕHULAHTISUS adenoviirus NOHU Epstein-Barri viirus MONONUKLEOOS 3. A-, B-, C-, D- ja E-hepatiiti põhjustab sama viirus. VÄÄR 4. Lüütiliste viiruste paljunemine lõpeb peremehe raku lüüsumisega, misjärel viirusosakesed vabanevad ning nakatavad uusi rakke. TÕENE 5. Viiruse genoomiks võib olla: DNA kaksikahel, DNA üksikahel, RNA kaksikahel, (-) RNA üksikahel 6. Märgi ära, milliste hepatiidiviiruste ülekanne on sageli seotud vereülekandega. HBV, HCV
Viiruse genoom on väga sageli muutuv ja seetõttu viiruste vastu võitlemine on keeruline. Viiruste hävitamisega tegelevad kõrgematel loomadel antikehad, mis hävitavad viiruste valke. Inimene tõhustab organismis antikehade hulka vaktsineerimisega. Viirushaigused 1. Herpesviirused- DNA viirused, sisenevad epiteel- ehk kattekoerakkudesse. Ohatised, tuulerõuged, marutaud, suu limaskesta põletik (Epstein-Barri viirus). 2. Papilloomviirused- onkogeensed (kasvajaid tekitavad viirused), enamik haigusi on healoomulised- konnasilm, soolatüügas; emakakaela kasvaja. 3. Hingamisteede kahjustused- gripiviirus, adenoviirus, rinoviirused (nina ja kurgu piirkond), paragripiviirus, enteroviirused (seedekanaliviirused). 4. Retroviirused- tõsised organismi talitlushäirete põhjustajad (HIV- immuunsuspuudulikkust
tüsistused. Enam levinud tüsistused on südamelihasepõletik, neerupõletik, liigeste põletik, ajupõletik, ajukelmete põletik, vereliistakute ehk trombotsüütide vähesus. · Ennetamine · Viirus levib lähikontaktil inimeselt inimesele, enamasti sülje kaudu. Haigestunute isoleerimine koolides, lasteaedades ega kodudes vajalik ei ole. Mononukleoosi haigestunud ei saa olla vähemalt pool aastat veredoonoriks. Siiani Epstein-Barri viiruse vastast vaktsiini ei ole. · Täname kuulamast
Kulutusnõod> jääsulamisveejärved> viirsavid (Sindist lõuna pool) Devoni kiht Ruhnu saare idarannikul Pinnamood Õgvenev kulutus-kuhjeline rannikutüüp, kus jõesuudmed on oluliselt muutnud oma asukohta Tsükliline randade areng. Jäävabadel talvedel tormidega on ajuvesi murrutanud rannaastanguid ja eelluiteid (Valgerannas, Uulus). Liivased rannasetted on liikunud lahepärasse ja laiendanud liivaranda. Rannanõlval asub 3-4 veealust liivavalli (barri). Maapoolseima valli ja rannajoone vahele jääb mitu rannaäärset nõgu (sonni), kus kohati kasvab roostik. Pinnamood Saame eristada kolme erivanuselist põhjalõunasuunalist rannamoodustiste kujunemise vööndit: Idapoolseim, Balti jääpaisjärve ajal kujunenud liivast rannavallide vöönd MassiaruLodja joonel on enamasti 710 m kõrgune. Terve Liivi lahe rannikumadaliku kõrgeim punkt (55,8 m) asub Urissaares. Ümbruses asuvad
Infektsioosne mononukleoos Sisukord Seletus Inkubatsiooniperiood Nakkusohtlik periood Nakkusallikas Nakkuse ülekane Kliiniline pilt Õendusdiagnoosid Profülaktika Kasutatud kirjandus Seletus Infektsioosne mononukleoos (IM) on kliiniline sündroom, mille tekitajaks 90%-l juhtudest on gammaherpesviiruste perekonda kuuluv Epsteini-Barri viirus (EBV). Ülejäänud juhtudel võivad haigust põhjustada tsütomegaloviirus, herpesviirus 6, toksoplasmoos, HIV ja adenoviirus. Mononukleoos poetakse sageli läbi juba lapseeas. Väikelastel kulgeb nakkus enamasti sümptomiteta, kuid noortel ja täiskasvanutel kujuneb välja mononukleoosi haiguspilt. Peale nakatumist jääb Epstein-Barr viirus vaikselt kogu eluks organismi, elades neelus ja spetsiifilistes immuunsüsteemi rakkudes. Epstein-Barr viirusega
sama või eri indiviidide kromosoomistikus. Homoloogilised kromosoomid on kujult ja suuruselt sarnased ning sisaldavad enamasti samu geneetilisi lookusi samas järjestuses. Homoloogsetes kromosoomides on kromosoomivöödistuse muster sama. 8. X-kromosoomi inaktivatsioon. Kõikide emastel imetajatel pakitakse valkude abil juhuslikult üks kahest X-kromosoomist tihedalt kokku, muutes selle niimoodi inaktiivseks. Seda nimetatakse Barri kehakeseks. Kromosoomi pakkimine Barri kehakeseks on juhuslik ning toimub lootelise arengu algstaadiumis. Kõigis keharakkudes ei ole pakitud sama X-kromosoom. Barri kehake on nähtav rakutuumas tumeda, tuuma membraani läheduses paikneva struktuurina. ,,Pakitud" kromosoom on funktsionaalselt inaktiivne. 9. Gameet ja sügoot, somaatiline rakk. Gameet on organismi sugurakk. Sügoot on viljastatud (diploidne) munarakk, mis on tekkinud emas- ja isassuguraku ehk gameedi ühinemisel.
Lööve tekib tüüpiliselt kehatüvele, kust levib näole, peanahale ja ülajäsemetele. (Joonis 6)Villid esinevad ka limaskestadel suus, ninas, kurgus ja silma sidekestal. Tuulerõuged on nakkusohtlikud seni, kuni kõik koorikud on villidelt eemaldunud. Viirusevastane ravi puudub. Sügelisevastased ravimid vähendavad sügelust ja on ainukesed, mida vaja on. MONONUKLEOOS Mononukleoos on viiruslik haigus, millesse haigestuvad sagedamini nooremas eas täiskasvanud. Tekitaja on Epsteini-Barri viirus (EBV), mis mõjutab antikehi tootvate valgete vereliblede arvu. EBV levib sülje kaudu ja ainult lähedalt kontaktis olles. EBV kuulub herpesviiruste hulka. Mononukleoosi põdevate patsientide sümptomid on enamasti gripilaadsed: halb enesetunne, valulik kurk ja kehatemperatuuri tõus. Väga levinud mononukleoosi sümptom on suurenenud lümfisõlmed kaela piirkonnas ning kollakate membraanide teke madlitel. Ravi on suunatud tavaliselt
kromosoomi lühikeste õlgade otstes. Tuumakese peamine ülesanne on ribosoomi subühikute moodustamine rRNA-st ja valkudest. tuumapoori kompleks 21. Kromosoomid - kromatiinaine, koostis, ehitus, ülesanded, muutused sõltuvalt rakutsüklist. Inimese kromosoomistik. Mõisted — homoloogilised kromosoomid, kromatiidid, diploidsus, haploidsus, polüploidsus, autosoomid, sugukromosoomid. Mehe ja naise kromosoomistiku erinevused. X-kromatiin ehk Barri kehake. ühe kromosoomi moodustab üks pikk ja katkematu DNA kaksikahel, mis on spetsiifiliselt seostunud valkudega – aluselised globulaarsed valgud - histoonid ja mittehistoonsed valgud , mis on erinevates rakutüüpides erinevad. ...mitoosi metafaasis kondenseerunud kromatiin (valkudega seostunud kromatiin) DNA on seotud valkudega: - struktuursed valgud (histoonid) - regulatoorsed valgud: transkriptsioonifaktorid replikatsioonivalgud
esimeses profaasis, polüeteenrkomosoomid interfaasi nähtus. 4. Inimese kromosoomide klassifikatsioon Suured metatsentrilised, suured submetatsentrilised, keskmised submetatsentrilised, keskmised akrotsentrilised, väike metatsentriline, väikesed submetatsentrilised, väikesed akrotsentrilised, sugukromosoomid. 5. X-kromsoomi inaktivatsiooni protsess imetajal Kromosoomi valik juhuslik. Ühes rakus võib inaktiveeruda üks, teises teine. Pakitakse väga tihedalt kokku. Barri keha (miks ja milleks?) Inaktiveerunud ja tugevalt kokku pakitud X kromosoom emastes organismides. Kuna kui on kaks X kromosoomi, siis oleks nende geenide produkti isastest poole rohkem ja asjad ei toimiks. 4 nädal. 1. Olulised töövõtted rakukultuuridega töötamisel. Kuidas tagatakse steriilsus rakkudega töötamisel? Vahetusjalanõud, kõik tööd steriilitud tõmbekapi all ja steriilitud vahenditega. Korke ei hoia kaua lahti, karpe ka mitte. Peseme käsi. 2
Immuunsüsteem toodab antikehi, mis seonduvad võõrvalkudega ja suunavad need lagundamisele. Tütotoksilised T-lümfotsüüdid hävitavad organismis võõrvalke tootvad rakud. 3. Milles seisneb vaktsineerimine? Vaktsineerimise käigus viiakse organismi nõrgestatud haigusttekitavate omadustega viirus, mis kutsub organismis esile immuunvatuse. 4. Milliseid haigusi tekitavad herpesviirused? Tuulerõugeid, Epstein-Barri virus võib põhjustada nõrga immuunsüsteemiga inimestel kasvajaid. 5. Millised haigusi tekitavad pappilloomviirused? Pappilloomviiruste onkovalgud kutsuvad esile reeglina lokaalse healoomulise kasvaja tekke, mida tuntakse papilloomide või rahvakeeles soolatüügaste ja konnasilmade all. 6. Milliseid hagusi põhjustavad HIV 1 ja HTLV-I? HTLV-leukeemia ja HIV1 immuunpuudulikkuse viirus, kaugelearenenult nimetatakse AIDS-iks. 1
(mõlemad 15. puudulikuks kromosoomid ühelt vanemalt) defektne vermimine Turneri X-kromosoomi Lapsepõlveareng on Kromosoomiuuring sündroom monosoomia. puudub normaalne aga nad on , ultraheliuuring interfaasi tuumas X- Väikesekasvulised (alla südamest, kromatiin e. Barri 150cm), puberteet ei neerudest, kehake. Umbes 80% alga, munasarjade munasarjadest 45,X juhtudel on X- sidekoestumine, kuna sageli kromosoom päritud menstruatsiooni kaasuvad häired ka emalt (Xmat). Olemas puudumine nendes organites. on 45 kromosoomi Imikueas nahavoldid
Eugeenika-õpetus või liikumine, mille eesmärk on inimkonna genofondi parandamine Epigeneetika- teadusharu, mis uurib geenide avaldumise muutusi, mis tulenevad muudest põhjustest kui DNA järjestuse muutus. Nt DNA-le keemiliste rühmade lisamine, mille tulemusena muutu geenide avaldumine. 3.5 Soo määramine ja suguline pärandumine Sugukromosoomid 46 kromosoomi ( 23 paari) Sugurakkudes on 23 haploidne kromosoomistik Naisel on XX (u 2000 geeni) Barri kehake – naiste keharakkudes asuv inaktiveeritud X-kroosoom Meestel XY (alla saja geeni) SRY-geen- Y-kromosoomis asuv geen, mis aktiveerib lootes seemnesarjade arengu ning selle kaudu loote arenemist maheks. Suguliiteline pärandumine-pärandumine on suguliselt erinev 3.6 Pärilikkuse ja keskkonnategurite mõju tervisele Autosoomid- mittesugukromosoomid; kromosoomid, mis esinevad paarilistena kõigil inimestel, sõltumata soost.
paigutuda ja hoiavad ära kromosoomide lahknemise enne, kui kõik kromosoomid on kinnitunud ja õigesti asetsenud. Kinetohoor on kolmekihiline struktuur, mis paikneb kahe kromosoomiõla struktuurse heterokromatiini vahel. Tsentromeerialade analüüs Struktuurse heterokrmatiini alasid saab kromosoomides esile tuua C-vöötide meetodil, töötlemisel restriktaaside või antikehadega ning fluorestsentsanalüüsil. Barri kehake: selle moodustab üks kahest X-kromosoomist. Barri kehakest võib leida naise teatud kudedes interfaasi rakkude tuumades, näiteks neeru, maksa ja limaskesta epiteeli diploidsetest rakkudest. Telomeer on kromosoomide otstes asuv järjestus. See hoiab ära DNA degradeerumise ehk lagundamise nukleaaside ja kromosoomide omavahelise ots-otsaga liitumise. Kromosoomiotsad sisadavad kaht tüüpi järjestusi: lihtsad telomeersed järjestused ja telomeeriga assotsieerunud polümorfsed järjestused.
magnetic City of Lights draws new for its legendary football team, travelers to its Eiffel Barcelona is known much more than Tower, Louvre and Notre Dame, but just athletic talent. Touring the city is Paris also keeps experienced a feast for the eyes: Visitors walk travelers coming back for more. past medieval architecture in See, there's always a new Michelin- the Barri Gotic and the innovative rated restaurant to try, a new exhibit creations of Gaudi in Parc Guell. to see at the Centre Pompidou or a Matching Paris' Notre Damewith its new shop in which to swipe your own Sagrada Familia, Barcelona credit card. And we can't discount puts itself near the top of this list Paris charm, that's unexplainable with a fun-loving spirit and creative but also unmistakeable. ambition.
antigeen organismile võõras molekul, mis kutsub esile immuunreaktsiooni, sealhulgas antikehade tootmise antikoodon mRNA koodoniga komplementaarne koodon tRNAs, tagab õige aminohappe jõudmise ribosoomi antionkogeen geen, mis hoiab rakkude jagunemist kontrolli all ega lase kasvajal areneda autosoomid mittesugukromosoomid; kromosoomid, mis esinevad paarilistena kõigil inimestel, sõltumata soost B Barri kehake naiste keharakkudes asuv inaktiveeritud X-kromosoom D deletsioon muutus genoomis, mille käigus DNA-lõigud või üksikud nukleotiidid lähevad genoomist kaduma DNA-polümeraas ensüüm, mis teostab replikatsiooni DNA replikatsioon protsess, mille käigus kopeeritakse DNA-molekul dominantne alleel alleel, mis surub alla teise sama geeni alleeli avaldumise organismis duplikatsioon DNA-lõigu kahekordistumine E
· Kleinfelter XXY · Triplo-X XXX 5. Kirjuta doosikompensatsiooni mehhanisme Geenide avaldumise regulatsioonimehhanism, mis tagab geenide võrdväärse avaldumise X-liiteliste geenide puhul homo- ja heterogameetsel sugupoolel. Erinevatel organismirühmadel on vastav mehhanism erinev. M. Lyon avastas, et emasimetajate somaatiliste rakkude kahest X- kromosoomist inaktiveeritakse üks varases embrüogeneesis fakultatiivse heterokromatinisatsiooni teel (rakutuumas tekib Barri kehake e. sugukromatiin). See inaktivatsioon on igas rakus homoloogiliste X- kromosoomide suhtes juhuslik, nii et emasisendi kudede erinevates rakkudes talitlevad erinevad homoloogid (seda nähtust nim. laionisatsiooniks). Selline mehhanism tagab seda, et emasorganismi rakkudes talitleb samamoodi üks koopia X-liitelisi geene, nagu hemisügootses isasorganismis, kuid emasisend on talitlevate suguliiteliste geenide suhtes mosaiikne -- erinevates rakukloonides avalduvad eri alleelid
Vastavat initsiaatorkohta nimetatakse X-inaktivatsiooni keskuseks XIC (X-inactivation center). See keskus on väga lähedal geenile XIST, millel arvatakse olevat oluline roll inaktivatsiooni protsesis. Inaktiveeritud X kromosoom erineb teistest kromosoomidest, kuna inaktiivse X kromosoomi DNA on tugevalt keemiliselt modifitseeritud, metüleeritud. Lisaks on ta tugevamalt kondenseerunud, moodustades intensiivselt värvuvaid Barri kehakesi (nimetatud tsütoloogi Murray Barr järgi, kes need kehakesed esmakordselt tsütoloogiliselt tuvastas). Barri kehake kinnitub tuumamembraani sisepinnale ning tema replikatsioon ei ole teiste kromosoomidega sünkroonne. Sugurakke tootvates kudedes on ta reaktiveeritud, sest oogeneesis on vajalik, et mõnede X-liiteliste geenide mõlemad geenikoopiad oleksid aktiivsed. Ümberkorraldused kromosoomide struktuuris
Vastavat initsiaatorkohta nimetatakse X-inaktivatsiooni keskuseks XIC (X-inactivation center). See keskus on väga lähedal geenile XIST, millel arvatakse olevat oluline roll inaktivatsiooni protsesis. Inaktiveeritud X kromosoom erineb teistest kromosoomidest, kuna inaktiivse X kromosoomi DNA on tugevalt keemiliselt modifitseeritud, metüleeritud. Lisaks on ta tugevamalt kondenseerunud, moodustades intensiivselt värvuvaid Barri kehakesi (nimetatud tsütoloogi Murray Barr järgi, kes need kehakesed esmakordselt tsütoloogiliselt tuvastas). Barri kehake kinnitub tuumamembraani sisepinnale ning tema replikatsioon ei ole teiste kromosoomidega sünkroonne. Sugurakke tootvates kudedes on ta reaktiveeritud, sest oogeneesis on vajalik, et mõnede X-liiteliste geenide mõlemad geenikoopiad oleksid aktiivsed. Ümberkorraldused kromosoomide struktuuris
Määrab suure osa testosterooni tootmise nii lootes kui ka hilisemas elus. 70. X - kromosoomi inaktivatsioon X kromosoomi inaktivatsioon on protsess, mille käigus inaktiveeritakse emastel imetajatel üks X kromosoom, võimaldades X-liiteliste geenide doosikompensatsiooni sugude vahel. Selle tulemusena avalduvad X-liitelised geenid võrdses koguses nii emastel kui isastel. Inaktivatsiooni protsess on suhteliselt universaalne kõigis imetajates, ent teatavad erinevused liigiti eksisteerivad.Barri kehake ehk sugukromatiin on tume keha inimese rakus, mis moodustub ühest kahest X-kromosoomist, mis inaktiveeritakse imetajatel embrüonaalse arengu väga varajases etapis. Barri kehakest saab tuvastada interfaasi ajal naisterahval, kui tugevalt värvuvat ala tuuma perifeerias. Varem kasutati Barri kehakest kromosomaalse soo määramiseks. Kui naisel puudub Barri kehake, siis see viitab ainult ühele X kromosoomile
sündimist). Ellujäänutel madal sünnikaal, lühike kasv, mitte arenenud sekundaarsed soo tunnused ja genitaalid XXY "Klinefelter Syndrome" : Isased; 1/1000; Üle keskmise pikad, ala-arenenud testised, umbes pooltel kasvavad teatud määral rinnad. XYY-Isased, STERIILSED, KÕHNAD, PIKKA KASVU. XXX-Emased, normaalsed, vahel probleeme viljakusega Kui meil on kaks ühesugust kromosoomi (XX), siis üks neist on inaktiivne. See võetakse maha ainult gameetide küpsemisel. Barri kehake välistab geeni üleekspressiooni. Barri kehakese moodustamine reguleeritakse spetsiaalse lookuse poolt nn. X kromosoomi inaktivatsiooni tsenter (Xic). Teine geen, Xist, toodab RNA, mis katab X kromosoomi ja sellega takistab tema ekspressiooni (ingl.k silencing). Barri kehake on inaktiveeritud x-kromosoom. Selliste fenotüüpide määramine ei ole lihtne. Paljudel juhtudel määratakse see geeni ekspressioonis tekkinud valgu ja ... toimel. Meessugu määrav geen on Y kromosoomis:
kolm kõige tähtsamat pensioni eesmärki. Nendeks oleks: 1) kaitse vaesuse eest vanaduspõlves, mis peab tagama, et mitte kellegi sissetulekud vanas eas ei langeks allapoole teatud kokkulepitud miinimumist 2) kindlustus, mis tagaks kaitse nn" eluea riski" 3) tarbimisvõimaluse silumist üle elukaare, mis tagaks selle, et elustandardis ei toimuks vanaduse saabumisel olulist langust. Kõige üldisemas plaanis ei erine Eesti pensionireformi eesmärgid Nicholas Barri poolt väljatoodud pensionide universaalsetest eesmärkidest. Selle tulemusena peaks sündima pensionisüsteem, mis kannab Eesti ühiskonnas olulisi ülesandeid. Samas on Eesti pensionireformil oma erisusi, mis tulenevad meie situatsiooni erisusest. Nii tooksime Eesti pensionireformi kolme keskse eesmärgina välja: · õigusliku püsivuse saavutamise · finantsstabiilsuse tagamise · poliitilise stabiilsuse saavutamise Kolmeosaline pensionisüsteem
staadiumis 2. inaktiveeritakse juhuslikult emalt või isalt saadud X- kromosoom 3. kõik antud raku järglased säilitavad inaktivatsiooni mustri, st. sama X on inaktiivne 4. kui rakus on enam kui kaks X-kromosoomi, on kõik peale ühe inaktiivsed X- kromosoomi inaktivatsioon inimesel sõltub kromosoomipiirkonnast, mida nimetatakse X-i inaktivatsiooni keskuseks (X inactivation center, Xic) Xic-i puudumisel ei moodusta X-kromosoom Barri kehakest ja mõlemad jäävad aktiivseks X-inaktivatsioon leiab aset varases embrüonaalses arengus blastotsüstis (1000-2000 raku staadiumis) Kõigepealt blokeeritakse ühes aktiivses X-kromosoomis Xic (XIST), mistõttu transkriptsiooniaktiivseks jääb vaid teises X-kromosoomis paiknev XIST geen XIST-i transkript (inaktivatsiooni signaal) levib üle kromosoomi, misläbi enamik geene antud X-is inaktiveerub
suunas. Vastavat initsiaatorkohta nimetatakse X-inaktivatsiooni keskuseks XIC (X- inactivation center). See keskus on väga lähedal geenile XIST, millel arvatakse olevat oluline roll inaktivatsiooni protsesis. Inaktiveeritud X kromosoom erineb teistest kromosoomidest, kuna inaktiivse X kromosoomi DNA on tugevalt keemiliselt modifitseeritud, metüleeritud. Lisaks on ta tugevamalt kondenseerunud, moodustades intensiivselt värvuvaid Barri kehakesi (nimetatud tsütoloogi Murray Barr järgi, kes need kehakesed esmakordselt tsütoloogiliselt tuvastas). Barri kehake kinnitub tuumamembraani sisepinnale ning tema replikatsioon ei ole teiste kromosoomidega sünkroonne. Sugurakke tootvates kudedes on ta reaktiveeritud, sest oogeneesis on vajalik, et mõnede X-liiteliste geenide mõlemad geenikoopiad oleksid aktiivsed. 5. Eerinevused kromosoomide arvus ja struktuuris 5.1. Kromosoomide uurimise tsütoloogilised meetodid
ja lahti voltida. 10. Lambihari kromosoomid. Amfiibide ootsüütide tuumades on näha nn lambihari kromosoome, mille kromatiini fiibrid on lahti hargnenud ja moodustavad kaugele väljaulatuvaid linge. Samasuguseid linge võib näha ka inimese rakkude tuumades, kui seal toimub laiaulatuslik geeniekspressioon (sellised lingud sisaldavad 50 000 kuni 200 000 nukleotiidipaari) 11. X kromosoomi inaktivatsioon, Barri kehake. Inimestel on sugukromosoomides kas XX või XY kromosoomid. X kromosoom on suur ning seal on mitmeid regulatoorseid geene, millest paljud on essentsiaalsed eluks. Y kromosoomil on aga vähe kodeerivaid geene, millest ükski pole essentsiaalne. Seepärast on X kromosoom vajalik kõikidele inimestele, mitte ainult naistele. Kuid naised ei saaks funktsioneerida, kui neil oleks topelt valke, mis tehtud kokku kahe X
See on androgeenitundetuse sündroom. 20. Kuidas on tagatud X-liiteliste geenide võrdne avaldumistase erinevast soost isenditel imetajatel ja äädikakärbsel? X-liiteliste geenide doosikompensatsioon: 1) Äädikakärbsel toimub isastel X-liiteliste geenide hüperaktivatsioon 2) X-liiteliste geenide inaktivatsioon imetajatel Genotüübi XX korral on üks X kromosoomidest kondesneerunud ja nähtav Barri kehakesena. Barri kehake kinnitub tuumamembraani sisepinnale. Naise sugurakkude moodustumisel aktiveeritakse mõlemad X kromosoomid X kromosoomi inaktivatsioon algab X-inaktivatsiooni keskusest XIC. Lisaks XIST RNA-le, mis on vajalik inaktivatsiooniks, avaldub inaktiveeritud X kromosoomis >15% geenidest. Lisaks avaldub selles kromosoomis veel 10% X-liitelisi geene ja seda erinevatel naistel erineval määral – suurendab fenotüübilist varieeruvust Regulatoorsete RNA-de roll X kromosoomi inaktivatsioonil
sugukromosoomid - kokkupakitud DNA-ahel koos valkudega moodustab kromosoomi - inimsel on 23 paari kromosoome, neist üks paar on sugukromosoomid - naistel 44 + XX - meestel 44 + XY Mis on sugurakkudes? - sugurakkud sisaldavad pärilikku infot keharakkudega võrreldes poole vähem st. 23 kromosoomi - kõik naiste sugurakud sisaldavad kahte X-kromosoomi (geene on u 2000) - Barri kehake üks või teine X-kromosoom on inaktiveeritud, et geenide produkte ei toodetaks liiga palju - Meeste sugurakkudes pooled sisaldavad X ja pooled Y-kromosoome (geene on alla 100) - SRY-geen Y-kromosoomis asuv geen, aktiveerib seemnesarjade arengu = loode areneb meheks Kumb määrab lapse soo? - tulevase lapse sugu määratakse viljastumisel - sugu oleneb sellest, millise sugukromosoomiga sperm munaraku viljastab Näide:
Autoimmuunhaigused. Nende hulka kuuluvad Sjogreni sündroom, luupus, reumatoidartriit, Guillain-Barre sündroom, krooniline põletikuline demüeliniseeriv polüneuropaatia ja vaskuliit. Diabeet. Enam kui pooltel diabeediga inimestel tekib teatud tüüpi neuropaatia. Nakkused. Nende hulka kuuluvad teatud viiruslikud või bakteriaalsed infektsioonid, sealhulgas puukborrelioos, vöötohatis, Epstein-Barri viirus, B- ja C-hepatiit, pidalitõbi, difteeria ja HIV. Päritud häired. Sellised häired nagu Charcot-Marie-Toothi tõbi on pärilikud neuropaatia tüübid. Kasvajad. Kasvajad, vähkkasvajad (pahaloomulised) ja vähkkasvajad (healoomulised), võivad areneda närvidele või ajada närve. Samuti võib polüneuropaatia tekkida mõne organismi immuunvastusega seotud vähi tagajärjel.
Vastavat initsiaatorkohta nimetatakse X-inaktivatsiooni keskuseks XIC (X-inactivation center). See keskus on väga lähedal geenile XIST, millel arvatakse olevat oluline roll inaktivatsiooni protsesis. Inaktiveeritud X kromosoom erineb teistest kromosoomidest, kuna inaktiivse X kromosoomi DNA on tugevalt keemiliselt modifitseeritud, metüleeritud. Lisaks on ta tugevamalt kondenseerunud, moodustades intensiivselt värvuvaid Barri kehakesi (nimetatud tsütoloogi Murray Barr järgi, kes need kehakesed esmakordselt tsütoloogiliselt tuvastas). Barri kehake kinnitub tuumamembraani sisepinnale ning tema replikatsioon ei ole teiste kromosoomidega sünkroonne. Sugurakke tootvates kudedes on ta reaktiveeritud, sest oogeneesis on vajalik, et mõnede X-liiteliste geenide mõlemad geenikoopiad oleksid aktiivsed. Erinevused kromosoomide arvus ja struktuuris Kromosoomide uurimise tsütoloogilised meetodid
Kui 0,5 ja 1 vahel, siis on hermafrodiit. Teistel loomadel: isasel on kaks erinevat sugukromosoomi heterogameetne. Emasel 2 sama kromosoomi XX, homogameetne. Lindudel, liblikatel ja mõnedel roomajatel olukord vastupidine isased homo (ZZ) ja emased hetero (ZW) 20. Kuidas on tagatud X-liiteliste geenide võrdne avaldumistase erinevast soost isenditel imetajatel ja äädikakärbsel? Imetajatel XX korral üks X kromosoomidest on kondenseerunud Barri kehakeseks, see toimub juba embrüo tasandil, aktiveerub uuesti sugurakkude moodustumisel. X kromosoomil on inaktivatsioonikeskus, kui sinna ei kinnitu inaktivatsiooni repressorit, siis ta inaktiveerub. Lisaks mõjutab ka XIST RNA, mis on vajalik inaktivatsiooniks. Kuid ikkagi avaldub inaktiveeritud X kromosoomis 15% geenidest. Geneetiline mosaiik heterosügootidel. Äädikakärbsel toimub isastel X liiteliste geenide hüperaktivatsioon. Juhul kui geeni
emased diploidsed (32 krom). 20. Kuidas on tagatud X-liiteliste geenide võrdne avaldumistase erinevast soost isenditel imetajatel ja äädikakärbsel? Äädikakärbsel toimub isastel X-liiteliste geenide hüperaktivatsioon, mille käigus võimendatakse transkriptsiooni taset X-lt. Imetajatel toimib vastupidine mehhanism: X-liiteliste geenide inaktivatsioon. Üks X on tihedamalt kokku pakitud ja seega transkriptsiooniliselt inaktiivne; nim Barri kehakeseks. See on tuumamembraani sisepinnale kinnitunud ning aktiveerub sugurakkude moodustumisel ( = oluline, et mõlemad X oleks sügoodi lõigustumisel ja embrüo varases staadiumis aktiivsed). See, kas inaktiveerub isalt või emalt saadud X, on erinevates rakkudes erinev. 21. Mitoosi- ja meioosikromosoomide uurimise tsütoloogilised meetodid. Enamus uuringuid teostatakse mitoosi metafaasi kromosoomidega. Nt on uuritud
Arvukad Lahemaa rahvuspargi väikesood on tavaliselt kujunenud erivanuseliste rannavallide ja -rõõnete vaheliste kitsaste nõgude soostumisel ja esindatud siirdesoode või rabadega. Sarnaseid rannamoodustiste-soode komplekse esineb näiteks PudisooSuurekõrve rannabarride süsteemis, samuti Hara rabast põhja pool. Kahe sootüübi vahel esineb erinevaid üleminekuid, nagu näiteks MaarikojaPedaspea Litoriinamere luidestunud barri taha kujunenud raba või Lohja ja Kasispea soo. Vähesed madalsood on tekkinud kunagiste rannajärvede ja järvikute kohale, sinna, kus jääjärveline savi asub maapinna lähedal. Neist suurimad on kuni 2,4 m paksuse turbakihiga madalsoo Virve küla lähedal ning kuni 1,2 m paksune Linaaia soo Juminda põhjaosas. Rannikumadalik piirneb lõunast klindiga, mille jalamil avaneb rohkesti allikaid, mille ümber on kujunenud allikasood
Kui inimene aga juba sünnib vigase geeniga (pärilik vähk), on see aeg poole lühem. Erinev on vähirakkude paljunemiskiirus - mõned vähid arenevad kiiresti, mõned aeglaselt. Enamik vähkkasvajatest tekib siiski elu vältel saadud geenikahjustuste tulemusena. Aineid, mis geene kahjustades vähki tekitavad, nimetatakse kantserogeenideks (vähitekitajateks). Geene kahjustav toime on paljudel keemilistel ühenditel, millega kokku puutume: radiatsioonil, mitmetel mikroorganismidel (Epstein-Barri viirus, B-hepatiidi viirus, inimpapilloomviirus, herpesviirus jt) ning ka hapniku vabadel radikaalidel (hapniku molekulid reaktiivses, ebastabiilses olekus), mida leidub õhus, vees ja toidus ning tekib ka organismis eneses rakulise aktiivsuse kõrvalproduktina. Inimkehal on kaitsesüsteemid nendega toimetulekuks, kuid vahel need ei toimi ja tulemuseks on geeni kahjustus rakus. Kahjustatud geen aga, nagu eespool juttu, hakkab tootma ebanormaalseid rakke. (Pärilikkus...2011) 1.2
Seega sisaldavad nad võrdsel hulgal mõlemat tüüpi rakke olles seetõttu X kromosoomi suhtes geneetilised mosaiigid. (Kassidel ja hiirtel avaldub fenotüübis karva pigmentatsiooni mosaiiksus.) X kromosoomi pikas õlas asub X-inaktivstsiooni keskus, kust inaktivatsioon levib mõlemas suunas. Inaktiivse X kromosoomi DNA on metüleeritud ja tugevalt kondenseerunud moodustav Barri kehakesi. See kinnitub tuumamembraani sisepinnale ning ta replikatsioon pole teiste kromosoomidega sünkroonne. Sugurakkudes on ta siiski reaktiveeritud. 21. Mitoosi- ja meioosikromosoomide uurimise tsütoloogilised meetodid. · Mitoosikromosoomide uurimine Mitoosi metafaasis, sest siis on nad kõige paremini jälgitavad. Nt võetakse inimese valgeid vererakke, kasvatatakse neid kultuuris, stimuleeritakse rakujagunemist
Vastavat initsiaatorkohta nimetatakse X-inaktivatsiooni keskuseks XIC (X-inactivation center). See keskus on väga lähedal geenile XIST, millel arvatakse olevat oluline roll inaktivatsiooni protsesis. Inaktiveeritud X kromosoom erineb teistest kromosoomidest, kuna inaktiivse X kromosoomi DNA on tugevalt keemiliselt modifitseeritud, metüleeritud. Lisaks on ta tugevamalt kondenseerunud, moodustades intensiivselt värvuvaid Barri kehakesi (nimetatud tsütoloogi Murray Barr järgi, kes need kehakesed esmakordselt tsütoloogiliselt tuvastas). Barri kehake kinnitub tuumamembraani sisepinnale ning tema replikatsioon ei ole teiste kromosoomidega sünkroonne. Sugurakke tootvates kudedes on ta reaktiveeritud, sest oogeneesis on vajalik, et mõnede X-liiteliste geenide mõlemad geenikoopiad oleksid aktiivsed. 32 7. Erinevused kromosoomide arvus ja struktuuris
Vastavat initsiaatorkohta nimetatakse X-inaktivatsiooni keskuseks XIC (X-inactivation center). See keskus on väga lähedal geenile XIST, millel arvatakse olevat oluline roll inaktivatsiooni protsesis. Inaktiveeritud X kromosoom erineb teistest kromosoomidest, kuna inaktiivse X kromosoomi DNA on tugevalt keemiliselt modifitseeritud, metüleeritud. Lisaks on ta tugevamalt kondenseerunud, moodustades intensiivselt värvuvaid Barri kehakesi (nimetatud tsütoloogi Murray Barr järgi, kes need kehakesed esmakordselt tsütoloogiliselt tuvastas). Barri kehake kinnitub tuumamembraani sisepinnale ning tema replikatsioon ei ole teiste kromosoomidega sünkroonne. Sugurakke tootvates kudedes on ta reaktiveeritud, sest oogeneesis on vajalik, et mõnede X-liiteliste geenide mõlemad geenikoopiad oleksid aktiivsed. 7. Erinevused kromosoomide arvus ja struktuuris Kromosoomide uurimise tsütoloogilised meetodid
heterokromatiiniks kondenseerimine? Et vältida olukorda, kus emasorganism hakkab geeni korraga kahelt kromosoomilt ekspresseerima, põhjustades geeniproduktide ebavõrdsuse emas-ja isasorganismide vahel. 50. Miks nimetatakse inaktiveerunud X-kromosoomi fakultatiivseks heterokromatiiniks? Mis juhtub tunnustega, mis on määratud X-kromosoomil olevate geenidega? Inaktiveerunud X-kromosoomi nimetatakse fakultatiivseks heterokromatiiniks(Barri kehake) see-pärast, et tema geenid on vaigistatud, kromosoom on kondenseerunud ja asub nagu heterokromatiinile kohane tuumas perifeersel, membraanilähedases kohas. Siiski 10% geenidest ekspresseeruvad siiski. Tunnused avalduvad, ent mitte täielikult. 51. Mis vahendab ühe X-kromosoomi inaktivatsiooni? Millisel hetkel inaktivatsioon toimub ja kui kaua kestab? Inaktivatsiooni indutseerib RNA. X kromosoom transkribeerib RNA, mis jääb
Günandromorfid - organismid, kus pool kehast omab isassugutunnuseid (XY vi X0) ja teine pool emassugutunnuseid (XX) 40. Kuidas toimub X-kromosoomi inaktivatsioon? Varases embrüogeneesis seostuvad suvaliselt valitud ühe emassuguraku X-kromosoomile repressorid (inaktivatsioonitsentrisse), takistades kromosoomi inaktiveerumast.. Teine X-kromosoom hakkab inaktiveeruma XIC piirkonnast, kuhu repressorid ei seondunud. 41. Mis on testikulaarne fermentatsioon, barri kehakesed ja frimartism? Testikulaarne feminisatsioon - ilmub mutantne tfm geen isastel. Puudub testosteroni retseptor e. naissootunnused isassootunnuste asemel. Barry kehakesed - X-kromosoomi kondenseerumine toimub praktiliselt kõikides emaslooma somaatilistes rakkudes ning see on nähtav rakutuumas tumeda, tuuma membraani läheduses paikneva struktuurina, mida nim. Barr'i kehakeseks; moodustuvad inaktiivsest X kromosoomist. Frimartism - testikulaarne feminisatsioon loomadel. 42
radioaktiivset joodi, mis kogunes kilpnäärmesse) Onkogeensed viirused DNA-viirused; RNA-viirused; Onkogeenne toime vaid, kui: a) rakk ei sure b) rakk säilitab paljunemisvõime c) viirusgeenid kantakse üle tütarrakule DNA-viirused · Inimese papilloomiviirus: Human Papilloma Virus (HPV) - madala riskiga tüved: anogenitaalsed papilloomid (teravad kondüloomid); kõri papilloomid; - kõrge riskiga tüved: emakakaela lamerakuline vähk; · Epstein-Barri viirus Burkitti lümfoom; · Hepatiit-B viirus hepatotsellulaarne vähk; RNA-viirused - inimese T-rakulise leukeemia viirus (HTLV-1) T- rakuline leukeemia Iatrogeenne kantserogenees Diagnostika ja ravivõtetest tingitud vähiteke; Ioniseeriv kiirgus: kiiritusravi mittekasvajaliste protsesside (kaela lümfisõlmede tuberkuloos, tüümuse hüperplaasia) Hormoonid kasvajate tekkes suguhormoonid; N: östrogeenide üleproduktsioon: rinnavähk, endomeetriumi vähk;
implantatsiooni. Imprinditud geenid säilitavad oma metülatsiooni märgiseid läbi kogu reprogrammeerimise lubades vanema spetsiifilist ekspressiooni pärinemist somaatilistes kudedes. • • Geenidoosi kompensatsioon epigeneetiliste mehhanismide abil: X- inaktivatsioon. • Geenidoosi kompensatsioon tagab X-liiteliste geenide võrdväärse avaldumise emastel ja isastel – emaste üks X kromosoom inaktiveeritakse ning tekib Barri kehake. X kromosoomi inaktivatsioon toimub läbi CpG metülatsiooni ja histoonide modifikatsioonide, need viivad kromatiini kondenseerumiseni, inaktivatsioon on juhuslik (kõik emased mosaiiksed). X inaktivatsioon toimub Xist transkripti kaudu, mis on lcnRNA – Xist katab terve inaktiveeritud X-kromosoomi. • • Geenide vanema-spetsiifiline ekspressioon ja vaigistamine (imprinting): levimine organismides, mõistete sisu ja mehhanismid.
heterokromatiiniks kondenseerimine? Et vältida olukorda, kus emasorganism hakkab geeni korraga kahelt kromosoomilt ekspresseerima, põhjustades geeniproduktide ebavõrdsuse emas- ja isasorganismide vahel. 50. Miks nimetatakse inaktiveerunud X-kromosoomi fakultatiivseks heterokromatiiniks? Mis juhtub tunnustega, mis on määratud X-kromosoomil olevate geenidega? Inaktiveerunud X-kromosoomi nimetatakse fakultatiivseks heterokromatiiniks(Barri kehake) see-pärast, et tema geenid on vaigistatud, kromosoom on kondenseerunud ja asub nagu heterokromatiinile kohane tuumas perifeersel, membraanilähedases kohas. Siiski 10% geenidest ekspresseeruvad siiski. 51. Mis vahendab ühe X-kromosoomi inaktivatsiooni? Millisel hetkel inaktivatsioon toimub ja kui kaua kestab? Inaktivatsiooni indutseerib RNA. X kromosoom transkribeerib RNA, mis jääb tuuma ja seondub inaktiveeritava X kromosoomi DNAga, indutseerib heterokromatiseerumise.
Enamasti nukleosiidi analoogidega, teiste DNA-polümeraasi inhibiitoritega. Acyclovir on FDA poolt soovitatud ravim. Parasjagu aktiivse genitaalherpesega naisele tehakse keiser. Üldse genitaalherpese prodromaalperioodis suguühte vältimine; kondoomid mingit efekti omavad kindlasti, kuid täielikku kindlust ei anna. Vaktsiinid on arendamisel. Viirused mõmm :) 05/06 Epstein-Barri viirus (hhv 4) Struktuur. Põhjustab heterofiilset antikeha-positiivset infektsioosset mononukleoosi, on seostatud endeemilise Burkitti lümfoomi, Hodgkini tõve ja nasofarüngeaalse kartsinoomiga, samuti B-raku lümfoomidega immuundefitsiitsetel. Stimuleerib B-rakkude kasvu ja muudab nad surematuks. Kuulub gammaherpesviiruste hulka, nukleokapsiid 100 nm, 162 kapsomeeri. Ümbrise saavad rakumembraanist. Genoom lineaarne, kaheahelaline DNA
Diagnostilised meetodid jagunevad: 1. Mitteimmunoloogilised meetodid; 2. Immunoloogilised meetodid. Mitteimmunoloogilised meetodid Viiruste isoleerimine ja kultiveerimine Viiruste isoleerimine ja identifitseerimine toimub enamasti rakukultuurides. Kasutatakse ühekihilisi (monolayer) rakukultuure, harvem kasutatakse kanaembrüosid või katseloomi. Teatud viirused ei kasva rakukultuurides (näiteks rotaviirused, hepatiidi, papilloomi, HIV, Epstein-Barri ja mõned arboviirused). Eristatakse : • Primaarsed rakukultuurid. Koetükike peenestatakse kääridega steriilsetes tingimustes, töödeldakse proteolüütilise ensüümi (tavaliselt trüpsiini) lahusega ja saadud rakkude suspensioon külvatakse klaasile erilistes lamedates kolbides – madratsites. Külvatud rakud moodustavad madratsi pinnal kasvu, mis diploidsete kromosoomidega rakkude
rohkem panustav pool, elujõudlus ka naistel suurem). Soost sõltuvad tunnused koduloomadel. Kukk ja kana 1.) Kukk kireb, kana kaagutab 2.) Kukel suurem lott ja hari Suguliitelised tunnused inimesel geenid, mis asuvad sugukromosoomides. X-kromosoomis on ca 1500 geeni, Y-kromosoomis ca 200geeni. X ja Y ei ole homoloogiliste kromosoomide paar, naisel on kaks X-i, kuid üks inaktiveeritakse juba looteeas (barri kehake). 1.) X- liitelised mutatsioonid (õpitakse ainult retsessiivseid), A.) retsessiivsed, hemofiilia e veritsustõbi (puudub 8. verehüübe faktor), meestel X (H) Y terve mees, X (h) Y haige. X (H) X (H) terve naine, X (H) X (h) terve, kuid veri hüübib aeglasemalt. X (h) X (h) haige 53 naine. B.) Daltonism ehk värvipimesus. Meeste ja naiste värvitaju on erinev. X liiteliste
annaabi.ee 
