7 2 4 1 segamisanum (D=210 mm), 2 segisti, 3 võll, 4 peegeldi, 5 mootoriblokk koos regulaatori ja mõõteriistadega, 6 mõõteriist võimsuse, energia jt elektriliste suuruste mõõtmiseks, 7, 8 andur ja mõõteriist vastavalt töö eesmärgile, 9 ventiil, 10 rotameeter. Katses kasutatavad reaktiivid 1. Naatriumsulfiti vesilahus: 10-12 l Na2SO3 lahust kontsentratsiooniga 20-25 g/l. 2. Naatriumtiosulfaadi lahus: Na 2S2O3 - 0,1 N. 3. Joodi lahus: J 2 + KJ, 0,1 N. 4. Tärklise 0,5 %-line lahus. 5. CuSO4 1 M lahus. Töö käik 1. Valmistasime naatriumsulfiti vesilahust 2. Määrasime jodomeetriliselt Na2SO3 kontsentratsiooni lahuses. Selleks 250 ml mahuga koonilisse kolbi pipeteerisime 25 ml 0,1 N J 2 + KJ lahust ja lisasime joodilahusesse,
Cmetall= 1848,18 (J/(kg*K)) 6. Leiame metalli aatommassi Dulong-Petit seaduse järgi Tulemus : Mmetall= 26000/ 1848,18 = 14,06 Järeldused: Metalli, mille aatommass on 14,06 ei ole olemas. Katse ei ole õnnestunud. Põhjuseks võib olla mõõtmise viga või braakiga termomeeter. Töö nr.3 Keemilise reaktsiooni kiiruse sõltuvus muutuvast kontsentratsioonist ja muutuvast temperatuurist. Katse 1(a) Töö vahendid: 8 katseklaasi, sekundimeeter. Töö reaktiivid: Väävelhappe (2% lahus), Na2S203 (2% lahus) Töö kirjeldus: Nelja katseklaasi valame 6cm3 väävelhapet ja nendesse valame sama palju erinevate kontsentratsioonidega naatriumtiosulfaadi lahuseid vastavalt tabelile. Mõõdame ajavahemikku lahuste kokkupuutest kuni lahustel valge-halli värvi tekkimiseni, ehk lahuste reaktsiooni kiirust. Katseklaasi nr. Na2S203, H2O, cm3 Na2S203 Aeg Reakt. Kiirus
Analüütlise keemia laboratoorse töö protokoll Mona- Theresa Võlma praktikum v B-1 102074 Töö 10 : Elektrolüütiline dissotsiatsioon. Happed ja alused. Hüdrolüüs Katse 2a : Happed ja alused Töö eesmärk : Lahuse happelisuse ja aluselisuse määramine Reaktiivid : 0,01M lahused: HCl, HNO3, H2SO4, H3PO4, NaOH, CH3COOH, NH3·H2O ; 0,1M lahused: NaCl, Na2CO3, NH4Cl, Al2(SO4)3 ; 1M lahused: CH3COOH, NH3·H2O ; Värskelt valmistatud destilleeritud H2O ; kraanivesi ; 0,1M glükoosi lahus Töö käik : Lahused kanda pipeti abil tilkanalüüsi plaadi (TAP) kahte pessa ca 4-5 tilka. 1) Universaalindikaatorpaberile kanda klaaspulgaga ühes reas olevatest igast TAP-pesast väike tilk lahust, kusjuures tilgaalune paberipind omandab lahuse pH-le vastava värvi, mida tuleb võrrelda indikaatorite karbi peal oleva skaalaga. 2) Esimesse pessa lisatakse indikaator ...
Analüütlise keemia laboratoorse töö protokoll Mona- Theresa Võlma praktikum III B-1 102074 Töö 7: Lahused ja lahustuvus Katse 3: Soojusefekt aine lahustumisel Töö eesmärk: Jälgida temperatuuri muutust reaktiivide vesilahuste valmistamisel. Reaktiivid: H2O vesi ; NH4NO3 ammooniumnitraat ; Na2SO4 naatriumsulfaat Töö käik: Kahte katseklaasi valatakse 5 cm3 destilleeritud vett ning möödetakse selle temperatuur. Ühte katse klaasi lisada 3 g ammooniumnitraati ning teise 3 g naatriumsulfaati. Termomeetriga ettevaatlikult segades jälgida temperatuuri muutusi ning märkida üles suurim erinevus algtemperatuurist. Katse andmed: Katseklaasi sisu Algtemperatuur Lõpptemperatuur Suurim erinevus O O C C ...
Analüütlise keemia laboratoorse töö protokoll Mona- TheresaVõlma praktikum II B-1 102074 Töö 6 HCl ja NaOH vahelise neutralisatsioonireaktsiooni soojusefekti määramine Töö eesmärk: Välja arvutada katseliste andmete põhjal neutralisatsiooni soojusefekt. Reaktiivid: HCl vesinikkloriid (tugev hape) NaOH naatriumhüdroksiid (tugev alus) Töö käik: Kuiva keeduklaasi mõõta 100cm3 1 M HCl lahust. Teise kuiva, soojusisolaatoriga varustatud 250 cm3 keeduklaasi mõõta 100 cm3 1 M NaOH lahust ja mõõta selle temperatuur. Valada kiiresti HCl NaOH lahusesse ja termomeetriga segades määrata lahuse kõrgeim temperatuur. Saadud 0,5 M NaCl lahuse tiheduse ja erisoojusmahtuvuse võib lugeda vastavate vee parameetritega: c= 4,18 J g-1 K-1 ja = 1 g cm-3. Saadud lahuse mass on seega 200g. Nende andmete põhjal on võimalik arvutada reaktsioonil eraldunud soojushulka...
Analüütlise keemia laboratoorse töö protokoll Mona-Theresa Võlma praktikum I B-1 102074 Töö nr. 2 - Metalli aatommassi määramine, katse 1, Töö eesmäärk: metalli aatommassi määramine erisoojusjuhtivuse kaudu. Reaktiivid: metalli tükk, vesi Töö käik: Kaalutakse ~30g-ne metalli tükk, seotakse niidi otsa ja asetatakse 15 min-ks keevasse vette. Seejärel kaalutakse kalorimeetri sisemine klaas, valatakse sinna 100cm 3 vett ja kaalutakse uuesti, et teada saada vee mass. Veega klaas asetatakse kalorimeetrisse. Seejärel möödetakse kalorimeetri siseklaasis oleva vee temperatuur. Kiiresti võtta keevast veest metall ning asetada kalorimeetris olevasse veeklaasi. Seejärel tuleb termomeetriga ettevaatlikult vett segada ning mööta vee kõrgeim temperatuur. Katse andmed Metalli mass m1 0,02992 kg Kalorimeetri m3 ...
Lõputöö 3-pentanool etüülformiaadist Koostaja: Lauri Mölder 112938YASB Juhendaja: Marju Laasik Orgaanilise keemia õppetool 2012 1. Kirjanduslik osa 1.1. Sissejuhatus. Sünteesiskeem Valisin oma orgaanilise keemia praktikumi lõputööks 3-pentanooli sünteesi etüülformiaadist. 3-pentanool on alkohol, mida saadakse etüülformiaadi reaktsioonist Grinardi reaktiiviga. 3-pentanool on vees ja orgaanilistes solventides suhteliselt hästi lahustuv aine. Kasutatakse lähteainena paljudes reaktsioonides. 1.2. Reaktsioonide iseloomustus, mehhanism jne Etüülformiaadi süntees happekatalüütiline esterdamine Karboksüülhapped ei ole piisavalt aktiivsed, et anda reaktsiooni alkoholidega. Karboksüülhappe elektrofiilset tsentrit saab aktiveerida happekatalüüsil. Tugeva happe toimel karbonüül...
Analüütlise keemia laboratoorse töö protokoll Mona- Theresa Võlma praktikum IV B-1 102074 Töö 8 : Lahuste kolligatiivsed omadused Katse 1: Suhkru molaarmassi määramine krüoskoopilisel meetodil Töö eesmärk : Reaktiivid: C12H22O11 ; H2O Töö käik: 100cm3 kuiva katseklaasi pipteerida 50 cm3 destilleeritud vett ja asetada 300 cm3 keeduklaasis olevasse lumest ja NaCl segust valmistatud klahusesse (100:5). Märkida vee temperatuur momendil, mil tekivad esimesed jääkristallid. Vee külmumistemperatuur mõõta termomeetriga 0,1oC täpsusega. Allajahtumisevältimiseks tuleb katse ajal vett klaaspulgaga segada. Külmumistemperatuuri saavutamise järel eemaldada keeduklaas jahutussegust ja raputada vette 25g eelnevalt uhmris peenestatud suhkrut. Kui suhkur on täielikult lahustunud, asetada keeduklaas uuesti jahutussegusse ja mõõta saadud lahuse külmumistemperatu...
TTÜ keemiainstituut Analüütilise keemia õppetool Instrumentaalanalüüs praktikum Laboratoorne Töö pealkiri: töö nr. 1 Aatomabsoptsioonspektromeetria Õpperühm: Töö teostaja: Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll esitatud: Protokoll arvestatud: Mg sisalduse määramine vees leek-AAS meetodil Töövahendid · Keeduklaasid 50-100 mL · Mõõtkolvid 50, 100 mL · Pipetid 5, 10 mL · AA-leekspektrofotomeeter Pye Unicam SP9700 Reaktiivid · Dest. Vesi · Mg standardlahus 100 g/mL Töölahused Valmistada Mg töölahused vastavalt 20, 10 ja 5 g/mL Töö käik Pipeteerida 2.5 , 5 , 10 ml Mg standardlahust kontsentratsiooniga 100 g/mL 50 mL mõõtkolbidesse ja täita kolvid kriipsuni destilleeritud veega ning korralikult segada. Lülitada spektromeeter vooluvõrku, lülitada sisse Mg lamp. Reguleer...
ANORGAANILINE KEEMIA I: LABORATOORSE TÖÖ PROTOKOLL Praktikum I Töö 2: Metalli aatommassi määramine Katse 1: Metalli aatommassi määramine erisoojusmahtuvuse kaudu Töö eesmärk: Metalli aatommassi määramine erisoojusmahtuvuse kaudu Kasutatud töövahendid: kalorimeeter, kaal, niit, termomeeter Kasutatud reaktiivid: metallitükk, vesi Töö käik: a) Kaaluti 0,01 g täpsusega 30-50 g raskune metallitükk, seoti see niidi otsa ja riputati 10-15 minutiks keevasse vette. b) Kaaluti kalorimeetri sisemine klaas, valati sellesse umbes 100 cm 3 vett, kaaluti uuesti ja asetati klaas veega tagasi kalorimeetrisse. c) Mõõdeti kalorimeetri siseklaasis oleva vee temperatuur. d) Kiiresti võeti keevast veest metall ja asetati kalorimeetri siseklaasi. Segati
*Hape- aine, mille vesilahuses on lekaalus vesinikioonid. HAPPED JAOTATAKSE: 1)hapnikku sisaldavad 2)hapnikku mittesisalduvad. *Indikaator-aine, mis muudab oma vrvust erinevates keskkondades erinevalt. *Ph-nitab vesinikioonide sisaldust lahuses. happelises PH<7 aluselises PH>7 neutraalses PH=7 *Universaalindikaator-erinevate indikaatorite segu, mis erinevas keskkonnas vrvub erinevalt. VVELHAPE: SAADAKSE: SO3+H20= H2SO4 FSIKALISED OMADUSED: raske litaoline vedelik; vrvuseta; sbiva toimega; lhnata; lahjendamisel vala alati vvelhapet vette. KASUTUSALAD: autoakud, lhkeained, ravimid, vrvained. SOOLHAPE: SAADAKSE: vesinikkloriidi juhtimisel vette. FSIKALISED OMADUSED: terava lhnaga, vrvuseta, sbiva toimega, hus suitseb, vedelik. Leidub inimese maomahlas ja vtab osa seedeprotsessist. KASUTUSALAD: ravimid, liimid, vrvid, metallipinna puhastamiseks, reaktiivid.
1 VEE ÜLDKAREDUSE MÄÄRAMINE Vee nn. üldkaredus on vee mööduva kareduse (Ca ja Mg vesinikkarbonaadid) ja püsiva kareduse (vees lahustuvad Ca ja Mg soolad) summa. Vee üldkaredus on 1 liitri vee tiitrimiseks kulunud kompleksoon III millimoolide arv. Kompleksoon III reageerib kõigi vees lahustunud raske- ja leelismuldmetallide ioonidega, eristamata neid aniooni järgi. Seepärast saab kompleksonomeetriliselt määrata vee üldkaredust. Indikaatorina kasutatakse eriokroommusta (ET-OO). Koostage katsetulemuste tabel büreti alg- ja lõppnäitude kohta. Tehke kindlaks ja märkige protokolli tabelisse büreti skaala näidud 0,02 ml täpsusega. Reaktiivid: Kompleksoon III (etüleendiammiintetraäädikhappe ...
Praktikum II Töö 5: Aine sulamis- ja keemistemperatuuri määramine Katse 1: Naatriumtiosulfaadi sulamistemperatuuri määramine Töö eesmärk: Naatriumtiosulfaadi sulamistemperatuuri määramine ning hinnata aine puhtust Kasutatud töövahendid: Õhukeseseinaline 5-8 mm läbimõõduga klaastoru (kapillaaride valmistamiseks), gaasipõleti, põleti kalasabaotsik, uhmer, paberleheke, klaastoru, termomeeter, keeduklaas, pliit, statiiv Kasutatud reaktiivid: naatriumtiosulfaat Töö käik: Õhukeseseinalisest 5 kuni 8 mm läbimõõduga klaastorust tõmmati kaks 50 mm pikkust ja 1 kuni 2 mm läbimõõduga kapillaari. Klaasi ühtlasemaks sulatamiseks varustati põleti kalasabaotsikuga. Klaasi sulatamine algas, kui gaasipõleti leek värvus naatriumsoolade lendumise tõttu kollaseks. Kapillaari üks ots sulatati kinni. Kapillaari täitmiseks puistati uhmris hästi peenestatud naatriumtiosulfaati paberlehekesele ja torgati kapillaari ots ainesse,
Töö eesmärk Toorrasva sisalduse määramine krõpsudes Soxleti aparaadi abil. Seadmed ja töövahendid -kaalutopsid -kondenserid -pliit -analüütiline kaal -Soxleti aparaat Reaktiivid -heksaanilahus Töö käik Kaalusin kahte kaalutopsi ligikaudu 3g ainet, mille rasvasisaldust määrama hakkan. Seejärel viisin aine klaasist kaalutopsi(mis olin enne tühjalt ära kaalunud) ning valasin nendesse juurde heksaani. Asetasin proovid Soxleti aparaati ning ühendasin kondenserite külge. Panin aparaadi tööle. Aparaat tõstis temperatuuri kõigepealt nii kõrgele, et heksaan hakkaks auruma. Protsessi käigus kondenseerub põhja rasvakiht ning natuke heksaani. Allesjäänud heksaani väljaaurustumiseks asetasin proovid pliidile. Seejärel, kui klaasist kaalutopsi oli jäänud ainult toorrasv, kaalusin nad ära. Katsetulemused: Katse 1 W1(uuritava proovi mass, g)- 2,81g W2(tühja kaalutopsi mass, g)- 74,03 W3(topsi mass koos toorrasvaga, g)- 74,79g Katse 2 W1(uur...
Töö eesmärk Naatriumkloriidi osamassi määramine argentomeetrilise meetodiga. Seadmed ja töövahendid -bürett 25 ml -koonilised kolvid 100 ml ja 250ml -lehter -mõõtkolvid 50 ml ja 100ml Reaktiivid -0,05 N AgNO3 -10% K2CrO4 Töö käigus toimuvad keemilised reaktsioonid NaCl + AgNO3 + K2CrO4 = Ag2CrO4 + 2K+ +Na+ + Cl- + NO3- NaCl ja AgNO3 vaheline reaktsioon kaaliumkromaadi juuresolekul, moodustub punane sade (Ag2CrO4) Töö käik Mulle oli antud Keiju taimne rasvavõie. Valmistasin 2 kaalutist ning kaalusin kahe proovi jaoks antud võiet. Seejärel viisin sooja vee abil antud proovid 250ml mõõtkolbi. Lisasin sinna veel sooja vett ning loksutasin korralikult. Seejärel viisin destilleeritud veega lahused 250ml mahumärgini. Mõlemad lahused filtreerisin ning seejärel pipeteerisin mõlemad filtraadid 50ml kolbi. Mõlemale lahusele lisasin 1 ml 10%-list K2CrO4 ning tiitrisin 0,05N AgNO3 lahusega kuni värv muutus oranzikaks. Katsetulemus...
1-fenüületanool lähtudes atseetofenoonist KIRJANDUSLIK OSA Orgaanilise keemia lõputöö sünteesiks teostasin 1-fenüületanooli lähtudes atsetofenoonist. 1-fenüületanooli nimetatakse samuti ka alfa-fenüületanüül alkoholiks. 1-fenüületanooli sünteesiskeem Reaktsioonide iseloomustus, mehhanism (kirjanduse alusel) Oma sünteesi alustasin benseeni aromaatse tuuma atsüleerimisega Friedel-Craftsi järgi. Areenide atsüleerimisreaktsioonides on tugevaks elektrofiiliks atsüülkatioon, mis genereeritakse happe kloriidist tugeva Lewise happe AlCl3 mõjul. Atsüülkatioon on piisavalt tugev elektrofiil, et reageerida areeni -elektronidega. Atsüleerimisreaktsioonidega saadakse alküülarüül või diarüülketoone. Antud juhul atsetofenonooni, mis on diarüülketoon. ...
Töö eesmärk Määrata leivahappesust kraadides (1 happekraad on 1 N NaOH (KOH) milliliitrine hulk, mis on vajalik 100 grammis leiva sisus sisalduva happe neutraliseerimiseks). Seadmed ja töövahendid -koonilised kolvid (500ml) -mõõtkolvid (250 ml) -analüütiline kaal -lehter -paberfilter -pipett (50 ml) -koonilised kolvid (100-150ml) Reaktiivid -0,1 N NaOH -1% fenoolftaleiinlahus Töö käigus toimuvad keemilised reaktsioonid H+(anioon)- + NaOH =(fenoolftaleiini juuresolekul) Na+(anioon)- + H+ + OH- Lahuses olev hape neutraliseeritakse NaOH lahuse abil. Töö käik Mulle oli antud ,,Minu röst" mitmeviljasepik. Peenestasin antud sepikusisu ning kaalusin sellest 25g kahte 500 ml mõõtkolbi.Täitsin 250ml mõõtkolbi kriipsuni veega. Seejärel lisasin ligikaudu mõõtkolvi neljandiku ulatuses vett koonilisse kolbi, kus sees olid juba peenestatud sepiku tükid.. Segasin kuni tekkis ühtlane mass. Seejärel valasin kogu ülejäänud vee ning loksutasin 2...
Lõputöö 1fenüületanool atsetofenoonist Koostaja: Ksenia Kuksina; YASB21 104528 Juhendaja: Marju Laasik Orgaanilise keemia õppetool 2011 Sisukord 1. KIRJANDUSLIK OSA 1.1. Sissejuhatus. Sünteesiskeem. Oma orgaanilise keemia lõputööks valisin mina sünteesi 1-fenüületanool atsetofenoonist. 1-fenüületanooli veel nimetatakse alfa-fenüületüül alkohol, mitte joogialkohol. 1-fenüületnooli sünteesiskeem: Benseen+äädikhappeanhüdriidatsetofenoon+etanool1-fenüületnool 1.2. Reak...
Lõputöö Etüülbensoaat bensoehappest Koostaja: Mari Löper; YASB21 104292 Juhendaja: Marju Laasik Orgaanilise keemia õppetool 2011 2 Sisukord 2011............................................................................................................................................................2 SISUKORD...............................................................................................................................................3 1. KIRJANDUSLIK OSA........................................................................................................................4 1.1. SISSEJUHATUS. SÜNTEESISKEEM............................................................................
* Veevann (saab ka ilma hakkama). Igale pilasele. * 2 tsentrifuugiklaasi * 2 - 4 vikest katseklaasi * 1 vike portselantiigel * 1 vike keeduklaas * 1 klaasplaat * 1 klaaspulk * 1 leeknel (kroomnikkeltraadi jupike) * 1 pleti * 1 tiiglitangid * 1 katseklaasihoidja * 1 katseklaaside statiiv * 1 - 3 tilgapipetti Tiitrimiseks. Igale pilasele brett, 2 keeduklaasi ja mtepipett. Vajalikud reaktiivid. Happed. HNO3 , H2SO4 , HCl , CH3COOH. Alused. NaOH , KOH , NH3H2O. Soolad. NH4NO3 NH4Cl (NH4)2C2O4 (NH4)2SO4 (NH4)2CO3 NH4SCN (NH4)2MoO4 CH3COONH4 NaNO3 Na2HPO4 Na2SO3 Na2SO4 Na2CO3 NaCl NaBr NaI NaNO2 HCOONa CH3COONa Na2Pb[Cu(NO2)6] KNO3 K2CrO4 KI KMnO4 K4[Fe(CN)6] K3[Fe(CN)6] K2[HgI4] AgNO3 Al(NO3)3 Ba(NO3)2 BaCl2 Ca(NO3)2 Cu(NO3)2 Cr(NO3)3 Fe(NO3)2 Fe(NO3)3 Hg2(NO3)2 Hg(NO3)2 Mg(NO3)2 Pb(NO3)2 Sr(NO3)2 Zn(NO3)2 Muud.
·Vedelas vesi ·Gaasilises aur Füüsikalised omadused. · Keemiline valem: H2O · Välimus läbipaistev, värvusetu vedelik. · Keeb umbes 100 °C juures. · Vesi muutub tahkeks umbes 0 °C juures. · Vee tihedus 1 g/cm3. Keemilised omadused Kaaliumi reaktsioon veega ·aktiivsete metallidega (Na, K, Ca, Ba jne.); ·halogeenidega (F, Cl); ·sooladega, moodustades hüdraate või hüdrolüüsides neid; ·aktiivsete metallorgaaniliste ühenditega (dietüültsink, Grinjari reaktiivid, metüülnaatrium jne.) Vesi reageerib toatemperatuuril: Vesi reageerib kuumutamisel: · raua ja magneesiumiga; · söe ja metaaniga; · mõnede alküülhalogeniididega. Vesi reageerib katalüsaatori juuresolekul · amiididega, karboksüülhapete estritega; · atsetüleeni ja teiste alkiinidega; · alkeenidega; · nitriilidega. Vee kasutamine · põllumajanduses; · joomiseks ja toidu valmistamiseks; · hügieentoiminguteks; · soojuskandjana erinevates seadmetes;
Töö eesmärk Etanooli sisalduse määramine antud lahuses keemilise meetodi abil (kaaliumdikromaati kasutades). Seadmed ja töövahendid -mõõtkolb 100ml ja 200ml -koonilised kolvid 150-200ml ja 500ml -ümarkolb 250ml -pipett 10ml -analüütiline kaal Reaktiivid -0,2n kaaliumdikromaat -0,1n naatriumtiosulfaat -kaaliumjodiid -kontsentreeritud väävelhape -1%-line tärklise lahus Töö käigus toimuvad keemilised reaktsioonid 3C2H5OH + 2K2Cr2O7 + 8H2SO4 = 3CH3COOH + 2Cr2(SO4)3 + 2K2SO4 + 11H2O Etaanooli oksüdeerimine kaalimkromaadiga väävelhappe juuresolekul. 6KJ + K2Cr2O7 + 7H2SO4 = 3J2 + Cr2(SO4)3 + 4K2SO4 + 7H2O Kaaliumjodiidi lisamisel määratakse(jodomeetriliselt) kaaliumkromaadi ülehulk J2 + 2Na2S2O3 = 2NaJ + Na2S4O6 Eraldunud joodi tiitrimine 0,1n naatriumtiosulfaadiga Töö käik Mulle oli antud tundmatu mahuga vedelik, mille sees oli tundmatu massihulk etanooli. Kõigepealt lahjendasin antud lahust kuni 250ml kriipsuni. See oli esimene...
Töövahendid (250 µ), µ (100 µ), , (10 µ), (50 µ), -µ, µ, . Reaktiivid 0,05...0,1 -, , 0,01 3 2 , 2 , () µµ , , 3 , - µµ, : . , () ( µµ µ) 8,3...9,9 ( µ , µ ), µ (µ) 4,2...6,3 ( µ , µ , z), 2(4)3, , 23, 23 4, 3, 34, . Töö käik: 1. Tugevate ja nõrkade elektrolüütide keemiline aktiivsu s. 2-3 µ 2 , µ 2 (). µ . µ µ . µ µ µ ? . : µ µ , µ . 2. Tasakaal nõrga happe ja nõrga aluse lahuses. 4-5 µ 3-4 2 () 1-2 µ. . . µ, µµ . (µ µ, ?). 4-5 µ 3-4 2 µµ 2-3 . . . µµµ, µµ . (µ µ, ?). . , µ , µ µ ? : 3 µ µ . 3 µ µ z, ...
Laboratoorne töö 3 Elektrolüütide lahused, pH mõõtmine, hüdrolüüs Töövahendid: koonilised kolvid (250 ml), mõõtkolvid (100 ml), bürett, pipett (10 ml), keeduklaas (50 ml), pH- meeter, katseklaaside komplekt, klaaspulk Reaktiivid: 0,05-0,1M HCl kontroll-lahus, täpse kontsentratsiooniga NaOH standardlahus, ~0,01M NH3H2O lahus, 2M HCl, CH3COOH ja NH3H2O lahused, küllastunud KCl lahus, SbCl3 lahus, konts HCl või H2SO4, universaalindikaatorpaber, fenoolftaleiin, metüülpunane, Zn-graanulid tahked soolad: Al2(SO4)3, NaCl, Na2CO3, Na2SO3, NH4Cl, CH3COONa, CH3COONH4 1. Tugevate ja nõrkade elektrolüütide keemiline aktiivsus katseklaas 2-3 ml soolhappega katseklaas 2-3 ml etaanhappega Katseklaaside kuumutamisel toimus energilisem reaktsioon soolhappega katseklaasis. Soolhape on tugevam hape, on lahuses täielikult dissotsieerunud. 2. Tasaka...
TTÜ Materjaliteaduse instituut füüsikalise keemia õppetool Töö nr: 8f Töö pealkiri: Esterdamise reaktsiooni tasakaalukonstandi määramine Üliõpilase nimi ja eesnimi: Õpperühm: Töö teostamise Kontrollitud: Arvestatud: kuupäev: 12.03.2012 Töö ülesanne: Töös määratakse tasakaalukonstant lahuses toimuvale reaktsioonile CH3COOH + C2H5OH CH3COOC2H5 + H20 Aparatuur: Bürett, 5-ml pipett, 2-ml pipett, 1-ml pipett, 250-ml mahuga lihvitud klaaskorgiga suletavat kolbi, kaaluklaas. Reaktiivid: 0,5n NaOH lahus, ff indikaator, etüületanaat (etüülatsetaat), kontsentreeritud HCI, 100-% etaanhape (jää-äädikhape), absoluutne etanool. Töö käik: 250-ml mahuga klaaskorgiga suletavasse täiesti kuiva kolbi pipeteerisin vastavalt praktikumi juhendaja korraldusele lahuse: 5ml 3n HCl + 3ml etüületanaati + 2 ml etanooli Sulgesin kolvi kiiresti ...
Seetõttu tekib alati jää-äädikhappes lahustuv tselluloostriatsetaat. Tselluloostriatsetaat on tavalisest lahustites lahustumatu. see raskendab temast niidi ja kile valmistamist. Lahustuvuse suurendamiseks triatsetaat osaliselt hüdrolüüsitakse kuni diatsetaadini. Saadud produkt on atsetoonis lahustuv. Atsetüültselluloosi lahusest atsetoonis valmistatakse atsetaatkiudu. Plastifitseeritud atsetüültselluloosi kasutatakse plastmassina filmilinide valmistamisel jne. Polümeer ja reaktiivid: Eelnevalt termostaadis kuivatatud puuvillavatt niiskussisaldusega mitte üle 6% - 0,4 g, lämmastikhape tihedusega 1,4 g/sm3 - 7ml, väävelhape tihedusega 1,84 g/sm3 - 13 ml, lahustid - atsetoon, etanooli ja dietüüleetti segu ( 1:3 ), universaalne indikaatorpaber. Seadmed ja vahendid: Koonilised kolvid 50 ml - 2 tk., klaaspulk, kuivad katseklaasid , klaasplast, tiiglitangid, aparatuur leekpunkti määramiseks. Töö eesmärk:
keskonnas, ja värvituks kui, kui ph < 8,2. Metüülpunase lahus (mp), muudab happelise lahuse, ph < 4,4, roosaks, ja lahuse, mille ph > 6,2, kollaseks. Töö eesmärk: Lahuse happesuse või aluselisuse määramine Katse vahendid: TAP analüüsi plaadid, universaalindikaatorpaber, fenoolftaleiin, metüülpunane, pH meeter, HCl, HNO3, H2SO4, H3PO4, CH3COOH, NH3*H2O, NaCl, Na2CO3, NH4Cl, Al2(SO4)3, dest. Vesi, vesi, glükoosi lahus Töö käik: Loetletud reaktiivid kanda pipeti abil tilkanalüüs plaadi (TAP) kehte pessa 4-5 tilka. 1 Universaalindikaatorpaberile kantakse klaaspulgaga ühest TAP-pesast väike tilk lahust, kusjuures tilgaalune paberipind omandab lahuse pH-le vastava värvi. 2 Esimesse pessa lisatakse indikaator fenolftaleiini lahust (ff), mis muudab lahuse roosaks kui ph > 8,2 aluselises keskonnas, ja värvituks kui, kui ph < 8,2 .
täidetud külma veega lahustunud kaltsiumkloriid. Pärast 1-2 sekundit moodustatud "sfääriline ravioolid." Nad on pestud tavaline vesi ja sööt. Trikk on selles, et sees vedelik ja on õhuke väljastpoolt, et nad hammustavad, inimene tunneb mini-plahvatus maitse. Geelistumisprotsess: valmistatud kasutades spetsiaalset pulbrit agar (saadud vetikad). Asjaolu, et nii see säilitab oma head omadused, mis zelee saab isegi kuumutatakse 70-80 C ja oli soe. Reaktiivid alusel kohaldatud karrageen - nende abil saab rõhutada väärikuse teatud tooteid. Karboonimine või rikastamiseks süsinikdioksiid (süsihappegaas) endale: Sifoon - seade õhutamiseks vesi, mahlad ja muud joogid Kas laev tihedalt suletav kaas. Söök ja jook valatakse laeva ja pumbatakse surve all süsinikdioksiid, mis osaliselt lahustub see napitke- karbonaadid. Et täita neid ülesandeid, kasutades spetsiaalseid tooteid: - Agar-agar ja karrageen - merevetikaekstrakte teha zelee
TTÜ Materjaliteaduse instituut füüsikalise keemia õppetool Töö nr 8F Töö pealkiri ESTERDAMISE REAKTSIOONI TASAKAALUKONSTANDI MÄÄRAMINE Üliõpilase nimi ja eesnimi Õpperühm KATB41 Töö teostamise Kontrollitud: Arvestatud: kuupäev: 5,03 Töö ülesanne. Töös määratakse tasakaalukonstant lahuses toimuvale reaktsioonile CH3COOH + C2H5OH CH3COOC2H5 + H20. Teooria. Eeltoodud reaktsioonile on termodünaamiline tasakaalukonstant avaldatav tasakaalu olukorras mõõdetud produktide ja lähteainete aktiivsuste kaudu: aCH3COOC2 H 5 a H 2O xCH 3COOC2 H 5 CH3COOC2 H 5 x H 2O H 2O Ka = = aCH3COOH aC2 H 2OH xCH3COOH CH 3COOH xC2 H 5OH C2 H 5OH kus xi - komponendi moolimurd, i - komponendi aktiivsustegur lahuses. Kui puuduvad andmed komponentide aktiivsustegurite kohta, on sobiv...
Peptiidsideme katkemisel on tegu hüdrolüüsiga. Valkude kvalitatiivseid reaktsioone on kahte tüüpi: universaalsed ehk üldreaktsioonid, mis on omased kõikidele valkudele ja spetsiifilised ehk erireaktsioonid, mis on iseloomulikud ainult teatud aminohappeid sisaldavatele valkudele. Töövahendid Katseklaasid Elektripliit Keeduklaas vesivanni tarbeks Plastiklehter, filterpaber Munavalgu lahus Reaktiivid erinevate reaktsioonide läbiviimiseks 1.1.1.Biureedireaktsioon Tegemist on valkude üldreaktsiooniga, mille tulemusel moodustavad kaht või enamat peptiidsidet omavad valgud aluselises keskkonnas vask(II) ioonidega violetse kompleksi. Töö käik Valan katseklaasi 1 ml munavalgu lahust, lisan 1 ml 10%-list NaOH lahust ja mõni tilk 1%-list CuSO4 lahust. Loksutan katseklaasi hoolikalt. Järeldus Lahus värvub violetseks, seega sisaldab munavalgu lahus vähemalt kahte peptiidsidet. 1
Töö vahendid: TAP pesa, pipett, Elavhõbe(II)nitraat, KI lahus. Töö käik: TAP pessa pipeteerida 2-3 tilka 0,5M elavhõbe(II) nitraadi lahust ja lisada sellele tilkhaaval 1,0 M KI lahust, kuni algul tekkiv sade HgI2 lahustub kompleksiooni [HgI4]2- tekke tõttu. Koostada reaktsioonivõrrand. Arvutused: Hg(NO3)2 + 2KI 2KNO3 + HgI2 HgI2 + 2KI [HgI4]2- + 2K+ 1.1.1 Katse 4 Töö eesmärk: Kompleksanioonide saamine Töö käik: Valiti reaktiivid NaCl, CuCl2, AgNO3 ja KCl et valmistada tiiglites AcCL ja CuOH2 sademed. Sademetelt valati ära lahus, lisades sademe tilkhaaval ammoniaagi vesilahust kuni selle lahustumiseni. Töövahendid: Kaks tiiglit, NaOH, CuCl2, AgNO3, KCl, 4 pipetti. Arvutused / Andmed: 1. CuCl2 + 2 NaOH = Cu(OH)2 + 2 NaCl – Lahus on sinakas rohelist värvi. 2. AgNO3 + KCl = AgCl + KNO3 – Valge paksu sademega lahus. 3
Töö eesmärk: Kompleksioonide saamine. Töö vahendid: TAP pesa, pipett, Elavhõbe(II)nitraat, KI lahus. Töö käik: TAP pessa pipeteerida 2-3 tilka 0,5M elavhõbe(II) nitraadi lahust ja lisada sellele tilkhaaval 1,0 M KI lahust, kuni algul tekkiv sade HgI2 lahustub kompleksiooni [HgI4]2- tekke tõttu. Koostada reaktsioonivõrrand. Arvutused: Hg(NO3)2 + 2KI 2KNO3 + HgI2 HgI2 + 2KI [HgI4]2- + 2K+ 1.1.1 Katse 4 Töö eesmärk: Kompleksanioonide saamine Töö käik: Valiti reaktiivid NaCl, CuCl2, AgNO3 ja KCl et valmistada tiiglites AcCL ja CuOH2 sademed. Sademetelt valati ära lahus, lisades sademe tilkhaaval ammoniaagi vesilahust kuni selle lahustumiseni. Töövahendid: Kaks tiiglit, NaOH, CuCl2, AgNO3, KCl, 4 pipetti. Arvutused / Andmed: 1. CuCl2 + 2 NaOH = Cu(OH)2 + 2 NaCl Lahus on sinakas rohelist värvi. 2. AgNO3 + KCl = AgCl + KNO3 Valge paksu sademega lahus. 3. AgCl + 2NH3 = Ag(N3)2 + Cl Läbipaistev hele valge lahus 4
TTÜ Materjaliteaduse instituut füüsikalise keemia õppetool Töö nr Töö pealkiri 8f Esterdamise reaktsiooni tasakaalukonstandi määramine Üliõpilase nimi ja eesnimi Õpperühm Reimann Liina KATB41 Töö teostamise Kontrollitud: Arvestatud: kuupäev: 18.02.2015 Töö ülesanne: Töös määratakse tasakaalukonstant lahuses toimuvale reaktsioonile CH3COOH + C2H5OH ↔ CH3COOC2H5 + H2O Aparatuur: Bürett, 5-ml pipett, 2-ml pipett, 1-ml pipett, 250-ml mahuga lihvitud klaaskorgiga suletavat kolbi, kaaluklaas. Reaktiivid: 0,5060n NaOH lahus, ff indikaator, etüületanaat (etüülatsetaat), kontsentreeritud HCI, 100-% etaanhape Töö käik: 250-ml mahuga klaaskorgiga suletavasse täiesti kuiva kolbi pipeteerisin vastavalt praktikumi juhendaja korraldusele lahuse: 5ml 3n...
Tallinna Tehnikaülikool TTÜ keemiainstituut Orgaanilise keemia õppetool Laboratoorse töö protokoll ATSETANILIID LÄHTUDES ANILIINIST Õppejõud: Marju Laasik Töö teostatud: 9., 10., 23.04.2013 Tallinn 2013 Sisukord 1.KIRJANDUSLIK OSA.............................................................................................. 3 1.1.Sissejuhatus.................................................................................................. 3 1.2.Reaktsioonid, mehhanismid..........................................................................5 1.2.1.Aniliini saamine....................................................................................... 5 1.2.2.Atsetaniliidi saamine............................................................................... 5 1.3.Kasutatavad ained ja meetodid.......
TTÜ keemiainstituut Anorgaanilise keemia õppetool YKI3152 Anorgaaniline keemia praktikum Laboratoorne Töö pealkiri: Elektrolüütide lahused, pH mõõtmine, töö nr. 3 hüdrolüüs Õpperühm: Töö teostaja: Ksenia Katsanovskaja KATB-21 072545 Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll Protokoll V. Lepane esitatud: arvestatud: Eksperimentaalne töö 3 Töövahendid Koonilised kolvid (250 mL), mõõtkolvid (100 mL), bürett, pipett (10 mL), keeduklaas (50 mL), pH-meeter, katseklaaside komplekt, klaaspulk. Reaktiivid 0,05...0,1M HCl kontroll-lahus, täpse kontsentratsiooniga NaOH standardlahus, ligikaudu 0,01M NH3H2O lahus, 2M soolhappe, etaanhappe (äädikhappe) ja ammoniaagi vesilahused, küllastatud KCl lahus, SbCl3 lahus, kontsentreeritud sool- või lämmastikhape, indikaatorid: universaalindikaatorpaber pH hinnanguks võtta la...
TTÜ keemiainstituut Analüütilise keemia õppetool Instrumentaalanalüüs praktikum Töö pealkiri: Laboratoorne töö nr. Fosforhappe määramine Cola-jookides potentsiomeetriline tiitrimine Õpperühm: Töö teostaja: Töö teostatud: Protokoll esitatud: Õppejõud: Protokoll arvestatud: Töö käik: Mõõda 100 ml Cola-jooki Erlenmeieri kolbi, kata kolb uuriklaasiga, keeda tasasel tulel 20 min selleks, et eemaldada proovist CO2. Jahuta toatemperatuuril ja lahjenda proov 100 ml mõõtkolvis dest. H2O-ga märgini, s.o. 100 ml-ni. Määra kindlaks NaOH täpne kontsentratsioon. Täida bürett NaOH lahusega, fikseeri algnäit. Pese 20 ml pipetti 3x väikeste koguste dekarboniseeritud Cola joogiga. Mõ...
Katalüsaatori kontsentratsioon on küllalt suur, et muuta vee reaktsiooni ja mõjutada tasakaalukonstandi arvväärtust, kuid kindla HCl kontsentratsiooni puhul on tasakaalukonstant püsiv. Tööl on praktiline tähtsus keemilise sünteesi jaoks, kus on vaja teada teoreetilist saagist antud lähteainete kontsentratsiooni puhul. Arvutusi saab teha teades tasakaalukonstanti, eeldades, et reaktsiooni aeg on küllaldane tasakaalu saavutamiseks. Töö käik Kasutatud reaktiivid: 0,5 n NaOH lahus, ff indikaator, etüületanaat (etüülatsetaat), kontsentreeritud HCI, 100-% etaanhape (jää-äädikhape), absoluutne etanool. 50-m1 mahuga klaaskorgiga suletavatesse täiesti kuivadesse kolbidesse pipeteeritakse segu 1 ja 2 1) 5 ml 3n HCl + 5 ml vett, 2) 5 ml 3n HCl + 5 ml etüületanaati, Kõikidel juhtudel tehakse ka paralleelkatse. Iga kolb suletakse kiiresti ning jäetakse seisma nädalaks, vahetevahel loksutades.
Anorganiline keemia I LABORATOORNE TÖÖ 3 Töö tehtud: 05.03.2010 Elektrolüütide lahused, Protokol esitatud: 19.03.2010 pH mõõtmine, hüüdrolüüs Töövahendid Koonilised kolvid (250 mL), mõõtkolvid (100 mL), bürett, pipett (10 mL), keeduklaas (50 mL), pH-meeter, katseklaaside komplekt, klaaspulk. Reaktiivid 0,05...0,1M HCl kontroll-lahus, täpse kontsentratsiooniga (0,1006M) NaOH standardlahus, ligikaudu 0,01M NH3H2O lahus, 2M soolhappe, etaanhappe (äädikhappe) ja ammoniaagi vesilahused, küllastatud KCl lahus, SbCl3 lahus, kontsentreeritud sool- või lämmastikhape, indikaatorid: universaalindikaatorpaber fenoolftaleiin (ff) pöördeala (värvuse muutumise pH vahemik) pH 8,3...9,9 (sellest väiksema pH juures värvitu, suurema juures punane), metüülpunane (mp) pöördeala pH 4,2...6,3 (sellest väiksema pH juures punane, suurema juures kollane, pöördealas oranz), tahked soolad Al2(S...
vee reaktsiooni ja mõjutada tasakaalukonstandi arvväärtust, kuid kindla HCl kontsentratsiooni puhul on tasakaalukonstant püsiv. Tööl on praktiline tähtsus keemilise sünteesi jaoks, kus on vaja teada teoreetilist saagist antud lähteainete kontsentratsiooni puhul. Arvutusi saab teha teades tasakaalukonstanti, eeldades, et reaktsiooni aeg on küllaldane tasakaalu saavutamiseks. Katse käik Kasutatud reaktiivid: 0,5 n NaOH lahus, ff indikaator, etüületanaat (etüülatsetaat), kontsentreeritud HCI, 100-% etaanhape (jää-äädikhape), absoluutne etanool. 50-m1 mahuga klaaskorgiga suletavatesse täiesti kuivadesse kolbidesse pipeteeritakse segu 1 ja 2 1) 5 ml 3n HCl + 5 ml vett, 2) 5 ml 3n HCl + 4 ml etüületanaati + 1 ml etaanhape, Kõikidel juhtudel tehakse ka paralleelkatse. Iga kolb suletakse kiiresti ning jäetakse seisma nädalaks, vahetevahel loksutades.
Tallinna Tehnikaülikool Keemiainstituut Analüütilise keemia õppetool Aatomabsoptsioonspektraalanalüüs Juhendaja: Jelena Gorbatsova Tallinn 2014 Teooria Spektroskoopia on meetod aatomite ja molekulide iseloomustamiseks nende poolt neelatud, hajutatud ja kiirgunud elektromagnetilise kiirguse põhjal. AAS- on aatomispektromeetria meetod, mis põhineb aatomite elektronide ergastumisel valguse neeldumise toimel. Analüüdi tuvastamiseks kasutatakse ära nähtust, kus gaasifaasis olevad elemendi aatomid absorbeerivad valguskiirgust (valguskvante ehk footoneid) vaid teatud lainepikkustel. Teades, mis lainepikkustel mis element valguskiirgust neelab, on võimalik proovis olevaid elemente tuvastada. Gaasifaasi viidud aatomeid kiiritatakse kvantidega, mille tulemusel võivad nad sobiva lainepikkuse korral minna ergastatud olekusse. Neelduva kvandi energ...
TTÜ Materjali- ja keskkonnatehnoloogia Instituut KYF0280 Füüsikaline keemia Üliõpilase nimi: Franz Mathias Ints Töö nr: FK8 Töö pealkiri: Esterdamise Reaktsiooni Tasakaalukonstandi Mää Joonis 1. Bürett keskkonnatehnoloogia Instituut 280 Füüsikaline keemia Õpperühm: EANB31 Töö teostamise kuupäev: 09.09.2020 Reaktsiooni Tasakaalukonstandi Määramine Töö eesmärk (või töö ülesanne). Töös määratakse tasakaalukonstant lahuses toimuvale reaktsioonile Töö ülesanne koos õppejõu poolt antud lähteandmetega (kontsentartsioon, kat Teooria. Eeltoodud reaktsioonile on termodünaamiline tasakaalukonstant avaldatav tas produktide ja lähteainete aktiivsuste kaudu: Töövahendid. Töövahendid. Bürett, pipetid, 100 või 250-ml mahuga lihvitud klaaskorgiga sule Reaktiivid. 0,5 M NaOH lahus, fenoolftaleiini (ff) indikaator, etüületanaat...
TTÜ Materjaliteaduse Instituut Füüsikalise keemia õppetool Töö nr. 8 ESTERDAMISE REAKTSIOONI TASAKAALUKONSTANDI MÄÄRAMINE Üliõpliane: Kood: Töö teostatud: Töö ülesanne. Töös määratakse tasakaalukonstant lahuses toimuvale reaktsioonile CH3COOH + C2H5OH CH3COOC2H5 + H20. Sissejuhatus. Eeltoodud reaktsioonile on termodünaamiline tasakaalukonstant avaldatav tasakaalu olukorras mõõdetud produktide ja lähteainete aktiivsuste kaudu: aCH 3COOC2 H 5 a H 2O xCH3COOC2 H 5 CH 3COOC2 H 5 x H 2O H 2O Ka = = a CH3COOH aC2 H 2OH xCH3COOH CH3COOH xC2 H 5OH C2 H 5OH kus xi - komponendi moolimurd, i - komponendi aktiivsustegur lahuses. Kui puuduvad andmed komponentide aktiivsustegurite kohta, on sobiv kasutada näilist tasakaalukonstanti K'x, mis avaldatakse moolimurdud...
Materjaliteaduse instituut TTÜ füüsikalise keemia õppetool Töö nr 8f ESTERDAMISE REAKTSIOONI TASAKAALUKONSTANDI MÄÄRAMINE Üliõpilase nimi: Õpperühm: Töö teostamise Kontrollitud: Arvestatud: kuupäev: 19.02.2014 Töö eesmärk Töös määratakse tasakaalukonstant lahuses toimuvale reaktsioonile CH3COOH + C2H5OH CH3COOC2H5 + H20. Teooria Eeltoodud reaktsioonile on termodünaamiline tasakaalukonstant avaldatav tasakaalu olukorras mõõdetud produktide ja lähteainete aktiivsuste kaudu: aCH3COOC2 H 5 a H 2O xCH 3COOC2 H 5 CH3COOC2 H 5 x H 2O H 2O Ka = = aCH3COOH aC2 H 2OH xCH3COOH CH 3COOH xC2 H 5OH C2 H 5OH kus xi - komponendi moolimurd, i - komponendi aktiivsustegur lahuses. Kui puuduvad an...
TTÜ keemiainstituut KYF0030 - Füüsikaline keemia - praktikum Laboratoorne töö nr: Töö pealkiri: ESTERDAMISE REAKTSIOONI 8 TASAKAALUKONSTANDI MÄÄRAMINE Õpperühm: Töö teostaja: Õppejõud: Kalju Lott 17.10.2010 Töö ülesanne. Töös määratakse tasakaalukonstant lahuses toimuvale reaktsioonile CH3COOH + C2H5OH CH3COOC2H5 + H20. Sissejuhatus. Eeltoodud reaktsioonile on termodünaamiline tasakaalukonstant avaldatav tasakaalu olukorras mõõdetud produktide ja lähteainete aktiivsuste kaudu: aCH 3COOC2 H 5 a H 2O xCH3COOC2 H 5 CH 3COOC2 H 5 x H 2O H 2O Ka = = a CH3COOH aC2 H 2OH xCH3COOH CH3COOH xC2 H 5OH C2 H 5OH kus xi - komponendi moolimurd, i - komponendi aktiivsustegur lahuses. Kui puuduvad andmed komponentide aktiivsustegurite kohta...
o Elektrokeemilised meetodid polarograafiline, amperomeetriline, produkti/aine asetamine elektrokeemilisse rakku ninge tema omaduste uurimine kasutades elektrivälja. o Fotomeetrilised meetodid põhinevad ainete optilistel omadustel o Kineetilised põhinevad reaktsiooni kiiruse mõõtmisel o Luminestsentsanalüüs aine molekulide kiiritamisel valgusega hakkavad nad kiirgama suurema lainepikkusega valgust. · Keemilised reaktiivid on ained, millega teostame keemilisi reaktsioone. Neid võib kasutada ainete sünteesimiseks või analüüsiks. · Reaktiivi võib iseloomustada põhiaine sisalduse järgi: o Puhasteks võib nimetada aineid, milles põhiaine sisaldus on 90-95% o Analüütiliselt puhasteks aineteks on aineid, milles põhiaine sisaldus on 99% o Keemiliselt puhasteks aineteks loetakse aineid, milles põhiaine sisaldus on 99,9% · Ainete analüütilised omadused:
Süsivesikute reaktsioonid Süsivesikud on ulatuslik ühendite rühm, kuhu kuuluvad suhkrud, aga ka tärklis, tselluloos ning mitmed teised polüoosid. Vastavalt struktuurile jaotatakse süsivesikud mono-, oligo- ja polüsahhariidideks. Paljud süsivesikutekvalitatiivseks määramiseks kasutatavad reaktsioonid baseeruvad nende redutseerimisvõimel. Reaktsioonitingimustest sõltuvalt tekivad erinevad suhkrute oksüdatsiooniproduktid. Reaktsiooni nimetus Kasutatud reaktiivid Täheldatud muutus Reaktsiooni kemism Valkude reaktsioonid 1) Biureedireaktsioon 1 ml munavalgu Lahus muutus lillakaks tooniks. lahust, 1 ml 10 % Valmistatud lahus sisaldas NaOH, mõni tilk 1% vähemalt kahte peptiidsidet. CuSO4 Biureetkompleks moodustub vask(II)ioonide seostumisel
Töö ülesanne pH mõõtmine, hüdrolüüs,elektrolüütide lahused Töövahendid Koonilised kolvid (250 ml), mõõtkolvid (100 ml), bürett, pipett (10 ml), keeduklaas (50 ml), pH-meeter, katseklaaside komplekt, klaaspulk. Kasutatud ained Reaktiivid- 0,05...0,1M HCl kontroll-lahus, täpse kontsentratsiooniga NaOH standardlahus, ligikaudu 0,01M NH3H2O lahus, 2M soolhappe, etaanhappe (äädikhappe) ja ammoniaagi vesilahused, küllastatud KCl lahus, SbCl3 lahus, kontsentreeritud sool- või lämmastikhape. Indikaatorid- universaalindikaatorpaber, fenoolftaleiin (ff), metüülpunane (mp). Tahked soolad Al2(SO4)3, NaCl, Na2CO3, Na2SO3 NH4Cl, CH3COONa, CH3COONH4 ning tsingigraanulid. 1. Tugevate ja nõrkade elektrolüütide keemiline aktiivsus. Ühte katseklaasi valada 2-3 ml 2M soolhapet, teise samapalju 2M etaanhapet. Kumbagi katseklaasi viia ühesugused tsingitükid. Mõlemad katseklaasid asetada kuuma vette. Energilisemalt mõjub tsingile HCl, sest on tugev hape, et...
TTÜ Materjaliteaduse instituut füüsikalise keemia õppetool Töö nr: 8f Töö pealkiri: Esterdamise reaktsiooni tasakaalukonstandi määramine Üliõpilase nimi ja eesnimi: Õpperühm: KAOB-61 Töö teostamise Kontrollitud: Arvestatud: kuupäev: 26.03.2012 Töö ülesanne. Töös määratakse tasakaalukonstant lahuses toimuvale reaktsioonile CH3COOH + C2H5OH CH3COOC2H5 + H20. Teooria. Eeltoodud reaktsioonile on termodünaamiline tasakaalukonstant avaldatav tasakaalu olukorras mõõdetud produktide ja lähteainete aktiivsuste kaudu: aCH3COOC2 H 5 a H 2O xCH 3COOC2 H 5 CH3COOC2 H 5 x H 2O H 2O Ka = = aCH3COOH aC2 H 2OH xCH3COOH CH 3COOH xC2 H 5OH C2 H 5OH kus xi - komponendi mooli...
TTÜ keemiainstituut Analüütilise keemia õppetool Instrumentaalanalüüs Fosforhappe määramine Cola-jookides potentsiomeetriline tiitrimine Töö teostaja: Õpilaskood: Õpperühm: Õppejõud: Aini Vaarmann Teooria: Potentsiomeetrilise analüüsimeetodi aluseks on määrata komponenti sisaldava praktiliselt vooluvaba galvaaniahela elektromotoorjõu mõõtmine. Registreeritakse sobiva indikaatorelektroodi potentsiaali sõltuvus lisatud titrandi ruumalast. Indikaatorelektroodi potentsiaal on sõltuv vesinikioonide kontsentratsioonist lahuses, võrdluselektroodi potentsiaal ei sõltu vesinikioonide kontsentratsioonist lahuses, seega mõõdetakse indikaatorelektroodi potentsiaali muutust sõltuvalt titrandi hulgast lahuses. Indikaatorelektroodi potentsiaali järsk muutus on tiitrimise ekvivalentpunktis. Asetades ...
TTÜ Materjaliteaduse Instituut Füüsikalise keemia õppetool Töö nr. 8 Esterdamise reaktsiooni tasakaalukonstandi määramine Üliõpilane Kood Töö teostatud .................................... märge arvestuse kohta, õppejõu allkiri Töö ülesanne. Töös määratakse tasakaalukonstant lahuses toimuvale reaktsioonile CH3COOH + C2H5OH CH3COOC2H5 + H20. Teoreetilised põhjendused, valemid. Eeltoodud reaktsioonile on termodünaamiline tasakaalukonstant avaldatav tasakaalu olukorras mõõdetud produktide ja lähteainete aktiivsuste kaudu: aCH3COOC2 H 5 a H 2O xCH 3COOC2 H 5 CH3COOC2 H 5 x H 2O H 2O Ka = = aCH...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
