Puukborrelioos e. Mycobacterium tuberculosis PuukBorrelioos e. Lyme'i tõbi kirjeldati USA's Connecticut'i osariigis Lyme'i asulas 1975. aastal esimest korda kuulub looduskoldeliste haiguste rühma Spiroheet (Borrelia burgdotferi), mida leidub puugis seedekanalites Nakatumine nakkusallikateks ja pärisperemeesteks on närilised, veised, kitsed, hobused, põdrad jne puukide vahendusel leviv (Eestis võsa ja laanepuuk) Kirjeldus Peiteaeg 332 päeva Varajased sümptomid: peavalu, väsimus, palavik Ringikujuline laienev nahalööve (Erythema migrans), tekib 14 nädala jooksul Hilisemad sümptomid: kahjustused närvisüsteemis, liigestes või südames Ravi Ravitakse antibiootikumidega Puudub vaktsiin Õigeaegne ravi tagab hea paranemise Ennetamine Kanna pikkade varukatega riietust Kasuta putukatõrjevahendeid Pärast puugiohtlikus piirkonnas viibimist kontrolli kogu keha Hammustuse korral eemalda puuk nahalt võimalikult kiirelt Desinfitseeri Kasutatu...
Johne haigus (Seminar nr 2) Veterinaarmeditsiin, 2.kursus, Johne haigus ehk paratuberkuloos on krooniline seedetrakti nakkushaigus mäletsejalistel, mis on põhjustatud Mycobacterium paratuberculosis (M. avium subsp. paratuberculosis) poolt. Paratuberkuloosi võivad haigestuda veised, lambad, kitsed ja mitmed metslooma liigid. Paratuberkuloosi nakatunud loomadel esineb kõhulahtisus, suur kaalulangus, loidus ja produktiivsus väheneb. Umbes 10% krooniliselt nakatunud karjast areneb elujooksul välja haiguse progresseeruv vorm, mis lõppeb looma surmaga. (Koets et al; 2015) Paratuberkuloosi avastamine ja kontrollimine on raskendatud, kuna sellel haigusel on väga
MIKROBIOLOOGAI ERIOSA KORDAMINE BAKTERIOLOOGIA Loetletud bakterite: · Taksonoomia (põhivorm, Gram-värvuvus) · Spetsiifiline või oportunistlik haigustekitaja · Mikroobi poolt põhjustatud haigus või haigused · Mikroobi virulentsusfaktorid (toksiinid, ensüümid jne) · Mikroobi esinemine väliskeskkonnas · Profülaktika ja ravi Gram-positiived pulgad Listeria monocytogenes Corynebacterium diphtheriae Mycobacterium leprae Mycobacterium tuberculosis Eoseid moodustavad: Clostridium perfringens Clostridium tetani Clostridium botulinum Clostridium difficile Gram-positiivsde kokid Staphylococcus aureus Staphylococcus epidermidis Streptococcus pyogenes Streptococcus pneumoniae Enterococcus faecalis Gram-negatiivsed kokid Neisseria gonorrhoeae Neisseria meningitidis Gram-negatiivsed pulgad E. coli Klebsiella pneumoniae Salmonella Typhy, Salmonella enteritidis Shigella dysenteriae Yersinia pestis Yersinia enterocolitica
Nakkushaigus Tiisikus Mycobacterium tuberculosis Kahjustab kõiki elundeid Kopsutuberkuloos kopsuväline tuberkuloos Mycobacterium tuberculosis Riik: bakterid Avastati 1882. a Bakteri eluliga rögas nädalaid, kuivanud rögas kuid Sale, kergelt tilgakujuline kepike,spiraalselt keerduv Kochi kepike 4 µm Aeroobid Pooldumisaeg 1824h Jäävad pärast pooldumist tihti kokku Palmikutaoline moodustis Levimine: õhu kaudu, harvem kontakti teel Suurim levimus: Indias, Indoneesias, Sri Lankal, Aafrikas, Mehhikos, LõunaAmeerika läänerannikul
TUBERKULOOS Hanna-Liis Karp Carolin Väin 11.a Mis on tuberkuloos? • Tuberkuloos on nakkushaigus • Tuntakse ka tiisikuse nime all • Haiguse tekitajaks on tuberkuloosibakter Mycobacterium tuberculosis Mycobacterium tuberculosis Kopsutuberkuloos • Kõige sagedamini saavad kahjustada kopsud • Kopsutuberkuloosi põdemisel kahjustub bakterite paljunemise ja elutegevuse tagajärjel kopsukude • Kopsutuberkuloosi kõige sagedasemaks sümptomiks on üle kolme nädala kestev köha Kuidas tuberkuloos levib? • Tuberkuloositekitajad levivad õhu kaudu • Mida suurem on kokkupuude haigega seda suurem on võimalus ise nakatuda • Tuberkuloosi ei nakatuta haigega
TUBERKULOOS Hanna-Liis Karp Carolin Väin 11.a Mis on tuberkuloos? • Tuberkuloos on nakkushaigus • Tuntakse ka tiisikuse nime all • Haiguse tekitajaks on tuberkuloosibakter Mycobacterium tuberculosis Mycobacterium tuberculosis Kopsutuberkuloos • Kõige sagedamini saavad kahjustada kopsud • Kopsutuberkuloosi põdemisel kahjustub bakterite paljunemise ja elutegevuse tagajärjel kopsukude • Kopsutuberkuloosi kõige sagedasemaks sümptomiks on üle kolme nädala kestev köha Kuidas tuberkuloos levib? • Tuberkuloositekitajad levivad õhu kaudu • Mida suurem on kokkupuude haigega seda suurem on võimalus ise nakatuda • Tuberkuloosi ei nakatuta haigega
organismid. Enamike bakterite mõõtmed jäävad vahemikku 0,1-25 mikromeetrit. Väliskuju on neil erinev. Kerabakterid ehk kokid Streptokokid ehk ahelkokid Streptococcus thermophilus hapupiimatoodetes Streptokokid suus Streptococcus mutans Kobarkokid ehk stafülokokid- Staphylococcus aureus Pulkbakterid ehk batsillid Soolekepike E. coli Piimhappebakterid Lactobacillus rhamnosus Tuberkuloosi tekitaja Mycobacterium tuberculosis ja stafülokokid Lactobacillus acidophilus- piimhappebakterid Bifidobacterium sp.- piimhappebakterid Acetobacter sp.- äädikhappebakterid Propionibacterium sp.- akne tekitajad Paljunemine pooldumise teel Paljunemist mõjutavad tegurid Temperatuur Niiskus Toitained Keskkonna happesus Suhkru ja soola sisaldus Alkohol jt. desinfitseeriva toimega ained. UV-kiirgus Spoorid - ebasoodsate tingimuste üleelamiseks. Clostridium botulinum
Staphylococcus aureus Staphylococcus epidermidis Enterobakterid: Streptococcus pyogenes Escherichia coli - kolibakter Streptococcus pneumoniae Shigella dysenteriae düsenteeria tekitaja Salmonella enteritidis salmonelloosi tekitaja Eoseta pulgakujulised bakterid: Mycobacterium tuberculosis Klebsiella pneumoniae kopsupõletiku tekitaja Lactobacillus hea bakter Pseudomonas aeruginosa Sepsise Bifidobacterium hea bakter tekitaja Listeria listerioosi tekitaja Corynebacterium diphtheriae difteeria Pärmidena (seen) tekitaja Candida albicans
Listeria monocytogenes + + F + + Methanococcus 0 + + + Ar Methanopyrus kandleri + + + + Ar Micrococcus + + + Ak Mycobacterium tuberculosis + + + + Ak Mycoplasma genitalium + + Myxobacter - + Nanoarchaeum equitans + + + + Neisseria - + Nitrobacter - + + + + +
Paljud pulkbakterid (Gram-positiivsed) moodustavad endospoore ehk struktuure, mis suudavad ellu jääda keskkonnas, kus toiteained puuduvad või on muud ebasoodsad tingimused (nt. kõrge temperatuur, kuivus, desinfitseerivad ained). Spooride asetus bakterirakkudes varieerub. Endospoorid suudavad ennast muuta tagasi aktiivseks paljunemisvõimeliseks rakuks. Neid saab hävitada vaid steriliseerides. Tuntuimad batsillid: Escherichia coli (soolekepike), Bacillus subtilis (heinapisik), Mycobacterium tuberculosis (Kochi kepike e. tuberkuloositekitaja), Bacillus megaterium. Kasutatud kirjandus: Lutsar, I., Mikelsaar, M. Ja Karki, T. (2007). Meditsiiniline mikrobioloogia: bakterioloogia ja mükoloogia, II osa. Tartu: Tartu Ülikool. Volk, W. A. (1992). Basic Microbiology: Seventh Edition. HarperCollins Publishers Inc. https://et.wikipedia.org/wiki/Batsillid https://et.wikipedia.org/wiki/Endospoor http://www.britannica.com/science/bacillus-bacteria Loengu materjalid
Paljud pulkbakterid (Gram-positiivsed) moodustavad endospoore ehk struktuure, mis suudavad ellu jääda keskkonnas, kus toiteained puuduvad või on muud ebasoodsad tingimused (nt. kõrge temperatuur, kuivus, desinfitseerivad ained). Spooride asetus bakterirakkudes varieerub. Endospoorid suudavad ennast muuta tagasi aktiivseks paljunemisvõimeliseks rakuks. Neid saab hävitada vaid steriliseerides. Tuntuimad batsillid: Escherichia coli (soolekepike), Bacillus subtilis (heinapisik), Mycobacterium tuberculosis (Kochi kepike e. tuberkuloositekitaja), Bacillus megaterium. Kasutatud kirjandus: Lutsar, I., Mikelsaar, M. Ja Karki, T. (2007). Meditsiiniline mikrobioloogia: bakterioloogia ja mükoloogia, II osa. Tartu: Tartu Ülikool. Volk, W. A. (1992). Basic Microbiology: Seventh Edition. HarperCollins Publishers Inc. https://et.wikipedia.org/wiki/Batsillid https://et.wikipedia.org/wiki/Endospoor http://www.britannica.com/science/bacillus-bacteria Loengu materjalid
Tubekuloos Haiguse olemus Tuberkuloos on krooniline sotsiaalselt ohtlik nakkushaigus Esinemissageduse kõrgajal Euroopas (16.19. sajandil) nimetati seda eluohtlikkuse tõttu "valgeks katkuks". Haiguse tekitajaks on Robert Kochi poolt 1882. aastal avastatud tuberkuloosi mükobakter (Mycobacterium tuberculosis). Kuju ja avastaja järgi nimetatud ka "Kochi kepikeseks". Selle leidu uuritavas materjalis tähistatakse sümboliga BK+. Tuberkuloos on organismi üldnakkus, mis võib haarata kõiki elundeid ja kudesid. 9095% haigusjuhtudest avaldub kopsutuberkuloosina, mis on kõige nakkusohtlikum. Kõige eluohtlikum on ajukelme ja ajutuberkuloos (Meningitis, Meningoencephalitis tuberculosa). Inimesele on nakkusohtlik ka veiste tuberkuloosi tekitaja (Mycobacterium bovis).
TUBERKULOOS Bioanalüütiku õppekava üliõpilane Diana Didenko Tuberkuloos on väga laialt levinud ohtlik nakkushaigus, mis võib kulgeda nii ägedalt kui ka krooniliselt Tuberkuloosi tekitajaks inimesel on bakter Mycobacterium tuberculosis Nakkusallikaks on eeskätt hingamiselundite lahtist tuberkuloosi põdev haige, kes levitab haigustekitajaid põhiliselt rögapiiskadega Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) andmetel haigestub tuberkuloosi maailmas igal aastal hinnanguliselt kaheksa miljonit ning sureb kaks miljonit inimest TUBERKULOOSI KLIINILISED SÜMPTOMID Palavik Öine higistamine Köha Hemoptüüs (verine köha)
4) Märgi bakterid, kes saavad aeroobselt kasvada. Iga vale vastus annab miinuspunkte. Salmonella enteritidis, Listeria monocytogenes, Bacillus cereus. 5) Märgi enterobakterid Salmonella sp, Shigella sp, Escherichia sp, Citrobacter sp. , Klebsiella sp 6) Märgi bakterid, kes moodustavad spoore ehk eoseid. Clostridium perfringens, Bacillus cereus. 7) Enterobakterid põhjustavad põhiliselt sooleinfektsioone. TÕENE 8) Clostridium tetani teetanus, Mycobacterium leprae pidalitõbi, Listeria monocytogenes meningiit, Bacillus cereus toidumürgistus, Bacillus anthracis siberi katk, Pseudomonas aeruginosa haavainfektsioonid 9) Märgi rangelt anaeroobsed bakterid Clostridium perfringens, Clostridium botulinum 10) Klostriidid on ranged aeroobid. VÄÄR 11) Märgi gramnegatiivsed bakterid Escherichia coli, Salmonella sp, Shigella sp. 12) E. coli ei põhjusta kunagi uroinfektsioone. VÄÄR 13) E
, . . . - · Mycobacterium II . Bioloogilised tuberculoisis - 3 - III ! - · ( A, B, C) - 2 II III · ohusta ( 1-4) - 2 v
TUBERKULOOS on nakkushaigus, mida põhjustab tuberkuloosibakter Mycobacterium tuberculosis. See on inimkonnas eksisteerinud juba 30 000 aastat. See võib kahjustada kõiki elundeid, kõige sagedamini kopse. 10%-l juhtudest kaebused puuduvad ning tuberkuloos leitakse juhuslikult tervisekontrolli käigus tehtava röntgenpildi abil või positiivse tuberkuliintestiga. HAIGESTUMINE Bakterit leidub kõikjal maailmas. Bakterid satuvad haige köhides või aevastades õhku ning kanduvad selle kaudu edasi. Et seda nakkust saada, peate haigega kaua koos viibima. See ei
elusolendi organismi hingamise kaudu. Tooge välja patogeensete mikroobide osa õhus (tuntumad liigid ja nende poolt põhjustatud haigused.) Nakkushaigused, mis levivad õhu kaudu on näiteks tuulerõuged, tuberkuloos, külmetushaigused, nohu, gripp, leetrid. Olulisim invasiivne haigusetekitaja on Aspergillus Fumigatus, mis põhjustab tähtsaimat infektsiooni aspergilloosi. Tuberkuloos on nakkushaigus, mida põhjustab tuberkuloosibakter Mycobacterium tuberculosis. Difteeria on bakteriaalne nakkushaigus, mille põhjustab Corynebacterium diphteriae.
israelii. A. naeslundii't on leitud sapipõie põletiku ja vaagnainfektsioonide korral. Corynebacterium · Coryne-kurikas · Kestas esinevad mükoolhapped, rakud paiknevad V-kujuliselt. Pildil näha raku poolustel paiknevad polüfosfaadi terad. · Termin korüneformsed bakterid on kasutusel bakterite kohta, kel on korünebakteritega sarnane morfoloogia: Arthrobacter, Cellulomonas, Brevibacterium ja Mycobacterium. Seega ei ole see taksonoomiline grupp ja peegeldab tõesti ainult morfoloogilist sarnasust. Elupaik looduses. Selle perekonna mittepatogeensed esindajad on looduses väga laialt levinud, neid on leitud nii merest, pinnasest, puu- ja juurviljadelt, fekaalidest, loomanahalt ja juustust. · Selles perekonnas leidub ka nii loomade kui inimeste patogeene, osa liike on inimeste normaalse mikrofloora osad. Koloniseerivad tavaliselt inimese nahka, ülemisi
5) Stafülokokkide enterotoksiinid on kuumutamisele vastupidavad. 6) Stafülokokid on väliskeskkonnas vastupidavad 7) S. aureus võib inimest koloniseerida haigust põhjustamata 8) Streptococcus pyogenes – sarlakid, Streptococcus mutans – hambakatt, Enterococcus faecalis – kuseteede infektsioonid, Staphylococcus aureus – odraiva, Neisseria gonorrhoeae – gonorröa, Neisseria meningitidis – meningiit 9) Listeria monocytogenes – meningiit, Mycobacterium leprae – pidalitõbi, Bacillus anthracis – siberi katk, Pseudomonas aeruginosa – haavainfektsioonid, Clostridium tetani – teetanus, Bacillus cereus – toidumürgistus 10) E. coli on sagedaseim uroinfektsioonide tekitaja. 11) Märgi bakterid, kes saavad aeroobselt kasvada: Salmonella enteritidis, Listeria monocytogenes, Bacillus cereus. 12) Märgi gramnegatiivsed bakterid: Escherichia coli, Salmonella sp, Shigella sp.
hädavajalik. Mikrobioloogia I. Bakterite kujurühmad 2011. Tiina Alamäe Pulkbakterid ehk batsillid Pulkbakterite rakud võivad olla konarlikud (Corynebacterium, Mycobacterium). Corynebacterium Mikrobioloogia I. Bakterite kujurühmad 2011. Tiina Alamäe Pulkbakterid ehk batsillid Pulkbakterite rakud võivad olla konarlikud (Corynebacterium, Mycobacterium). Mycobacterium
Endogeenset astmat põhjustavad infektsioonid, keemilised ärritajad ja toksilised ained, kehaline pingutus, mittesteroidsed põletikuvastased ravimid nagu aspirin jne. Esineb eakamatel. 3. segavorm (endogeenne + eksogeenne). Esineb valdaval osal astmahaigetest. Tuberkuloositekitaja ja selle levikuteed, riskigrupid (kes haigestub?) Kopsutuberkuloos on nakkushaigus, mille tekitajaks on Mycobacterium tuberculosis ehk Kochi kepike, erandjuhtudel võib tekitajaks olla ka Mycobacterium bovis. Haigus kahjustab kõige sagedamini kopse, harvem teisi elundeid (luu-liigessüsteem, kuseteed jt). Tekitaja: Tuberkuloosi tekitaja on aeroobne happekindel mikroob (Mycobacterium tuberculosis, erandjuhtudel ka Mycobacterium bovis), mis on väliskeskkonnas püsiv. Tänavatolmus püsib 10 päeva, raamatulehtedel 3 kuud, vees 150 päeva. Keetmisel hävib 5 minutiga, 5%
Lind – septiseemia Kala – aju, põrn ja neerud Virulentsusfaktorid Jäävad ellu makrofaagides, epiteelirakkudes, maksarakkudes ja endoteelirakkudes. * spetsiifilised pinnaproteiinid – võimaldavad adhesiooni tsütolüsiini listeriolüsiin – LLO – kahjustavad fagotsüteerivaid rakke, beeta- hemolüüs, võimendavad pääsemist fagotsüteerivatest vesiikulitest * fosfolipaas – toksiin, kahjustab fagotsüteerivaid rakke 4. Mükobakterite üldiseloomustus Mycobacterium, perekond happekindlaid (happekindel rakusein) gram+ pulgakujulisi baktereid, aeroobsed, liikumatud. Puudub kapsel ja ei moodusta spoore. Rakuseinas on lipiidid, mis sisaldavad mükoolhapet. Patogeensed liigid kasvavad aeglaselt mitmeid nädalaid, saprofüüdid kasvavad juba mõne päevaga. Lipiidide tõttu on nad hüdrofoobsed ja vastupidavad keskkonnas. Mükobakterite seas on väga palju erinevaid liike – keskkonna saprofüüte, opportunistlike kuni obligatoorseid patogeene
termostaati. Kalad, keda kasvatati kõrvalolevas kasvanduses, olid 5-10 cm pikkused (ligi 1,5 aasta vanuselt), kui neid kasutati raviks. Erinevalt Kangali kuumavee allikatest, kus kaladel oli toitainete puudus kõrgete temperatuuride tõttu, söödeti kaladele müügilolevat toitu (TetraMin®, Tetra GmbH, Melle, Saksamaa). Veeproove testiti igakuiselt Legionella liikide ja Pseudomonas aeruginosa vastu. Kalade puhul uuriti Aeromonas hydrophila, Aeromonas sobria, Aeromonas caviae, Mycobacterium marinum ja Mycobacterium piscium, et vältida mis tahes riske võimalike zoonootiliste(sõnaseletustesse kindlasti!) nakkuste suhtes. Kuna kaladele anti ainult müügilolevat kalasööta siis Diphyllobothrium latum (kalade paeluss) nakatumise riski võis välistada, kuna puudub vaheperemees. Iga patsient kasutas kindlat vanni 3-nädalase ravi jooksul ja ükski patsienti ei kasutanud teise vanni kogu perioodi jooksul. Pärast 3-nädalast ravi desinfinseeriti igat vanni koos tehnilise
Tuberkuloos Tu b e r k u l o o s i h a i g e s t u t a k s e i k k a v e e l MIS ON TUBERKULOOS? Tuberkuloos on õhu teel leviv piisknakkus, mille tekitajaks on Mycobacterium Tuberculosis. Sellesse haigestutakse ikka veel ning seda juhtub täiesti tavaliste noorte ja edukate inimestega. Tuberkuloos võib kahjustada kõiki elundeid, kuid kõige sagedamini kannatavad kopsud. Ajalugu Tuberkuloos on vana haigus, mida tuntakse ka tiisikuse nime all Tuberkuloosi on inimesed haigestunud juba aastatuhandeid Esinemissageduse kõrgajal Euroopas (16.-19. sajandil) nimetati seda eluohtlikkuse tõttu "valgeks katkuks"
Batsillidel esinevad ainult ahelataolised agregaadid - streptobatsillid ja diplobatsillid. Pikki kette moodustavad paljud perekonna Bacillus, Clostridium ja Bacterium esindajad. Pseudomonaadid on sageli diplobatsillidena. Ketti agregeerunud rakkudel võib olla ka ühine kapsel. Siberi katku tekitajate pulkbakterite Bacillus anthracis rakud moodustavad kette. Rakkudes näha heledad värvumata endospoorid. Pulkbakterite rakuotsad võivad olla teritunud (Cytophaga), harunenud (Corynebacterium, Mycobacterium), tömbid (B. anthracis) või ka ellipsoidsed (enamik batsille). 12.Mida tead aktinomütseetidest? Arvati, et tegu on seentega, Tglt prokarüoot. Levinud mullas. Võimelised lagundama raskesti lagundatavaid orgaanilisi aineid. Valgud toiteaineks. Mullas on palju endospooride moodustajaid - bacillus´sed. Eksoensüümid - ekso - välja. Valgud on alati stabiilsemad , siis kui nad saavad mingile pinnale kinnituda. Aktinomütseedid - antibiootikumide tootja.
· · · · · · · · · · · Batsillid: · Tüüpiline pulkbakter on silindrikujuline ja ümara otsaga. · · Paljud pulkbakterid moodustavad endospoore ebasoodsate tingimuste üleelamiseks. · · · · · · · · · · Pulkbakterite rakud võivad olla konarlikud. (NT: Corynebacterium, Mycobacterium, Bifidobakterid [hieroglüüfi moodi]) · · Batsillidel esinevad ainult ahelataolised agregaadid: 1. Streptobatsillid 2. Diplobatsillid · · Batsillide + ja · · · · · · · · · · · · · Pulkbaktereid: Bacillus anthracis Clostridium tetani Bacillus cereus Mycobacterium Bifidobakterid Spiraalsed bakterid: Jagatakse spiraali keerdude arvu järgi: 1. vibrioonideks (keerde 1-1,5) 2. spirillideks (keerde rohkem). Vibrioonid:
Muteerunud ensüüm pole happe (poolsünteetiline) transkriptsiooni alustamist (RNA võimeline rifampitsiini RNA polümeraasiga sünteesi sünteesi) (??? kas rifampitsiini ja RNA polümeraasi kompleksiga?) seonduma. [Multiresistentne Mycobacterium tuberculosis = MDR.] Alglooma tsütoplasma reduktaas aktiveerib AB 1. Ravimi vähenenud vastuvõtmine. 2. 3. Nitroimidasoolid nitrogrupi > tekivad vabad Tsütotoksiliste radikaalide kiire radikaalid > alglooma DNA elimineerimine. hävib.
the UP element of the extended promoter, and NTD (N-terminal domain) binds the rest of the polymerase. · : this has the polymerase activity (catalyzes the synthesis of RNA) which includes chain initiation and elongation. · ': binds to DNA (nonspecifically). · : restores denatured RNA polymerase to its functional form in vitro. It has been observed to offer a protective/chaperone function to the ' subunit in Mycobacterium smegmatis. Now known to promote assembly. In order to bind promoter-specific regions, the core enzyme requires another subunit, sigma (). The sigma factor greatly reduces the affinity of RNAP for nonspecific DNA while increasing specificity for certain promoter regions, depending on the sigma factor. That way, transcription is initiated at the right region. The complete holoenzyme therefore has 6 subunits: 2' (~480 kDa). The structure of RNAP exhibits a groove with a length of 55 Å (5
- kiiresti antitoksiini ja alles seejärel antibiootikume. Profülaktika § Difteeria vastane laste vaktsineerimine - kuulub Eestis vaktsinatsioonikalendrisse Täiskasvanuid vaktsineeritakse epidemioloogilistel näidustustel. Kasutatakse difteeria anatoksiini (toxoid): § DTP - difteeria, teetanus, pertussis; § TD ja Td - teetanus, difteeria; § D - difteeria monovaktsiin (anatoksiin). § Kontaktsetele erütromütsiini 7 päeva vältel, kandjatele erütromütsiini või rifampitsiini. Mycobacterium § Enamus Mycobacterium liike mittepatogeensed § Elavad pinnases ja pinnavees § Mycobacterium tuberculosis: tuberkuloos (TB) § Harva põhjustavad sarnase pildi ka M. bovis, M. africanum § M. leprae: põhjustab leeprat ehk pidalitõbe § Mycobacterium avium: lindude TB § Põhjustab AIDS haigetel opurtunistlikke infektsioone § M. avium paratuberculosis: paraTB või Johne's haigus rohusööjatel. Mükobakterid üldised omadused § Enamus on aeglase kasvuga §
piirkonnas 5. Infektsioosne mononukleoosEpstein-Barr viirus B-lümfots.parasiit- viirust esineb suus ja neelus. NA-viirusekandja NÜ- suudlejate haigus ja vereproduktide kaudu Inkupatsiooni periood-30-50päeva. Difteeria- Tuberkuloos- Corynebacter Mycobacterium ium tuberculosis diphteriae Bakteri G+; eosteta; pulgakesed; Eosteta liikumatu pulgake; iseloomustus bakteri otstes paksendid- vastupidavad kuivamisele ja inklusioonid küllaltki resistentsed des.vahenditele. Püsivad
moodustised paljudest bdest), jäädes pooldumisel kokku (kokid, batsillid, spiroheedid). Eri kujud- ketid, plaatjad , tetraadid, sartsiinid. Agregaadi kuju oleneb pooldumisviisist. Mida tead aktinomütseetidest, müksobaktertest, klamüüdiatest, mükoplasmadest? Aktinomütseedid: Väga efektiivsed orgaanilise aine lahustajad. Pikka aega peeti seeneks mütseeli moodustamise tõttu. Väga hea kasvukeskkond mullas (ligipääs org ainetele). Nad on suurimad antibiootikumide suurimad tootjad. NT Mycobacterium tuberculosis ja Corynebacterium diphteriae (tuberkuloos ja difteeria). Neil ei ole rakutuuma ega hüüfides rakuvaheseinu. Neil on väga suured genooomid. Müksobakterid: G- limabakterid, kirjuedatud elutsükliga. Painduv kest, liiguvad limaga.Suur genoom, elevad jäänustel ja sõnnikul. Moodustavad viljakehi(halbades tingimustes, nö puhkav koloonia), rakk piklik ja teritunud. Mükoplasmad: puudub rakukest seega ka kuju. G+ . Enamikus parasiitsed. Karukesta
1. Mikrobioloogilise diagnostika põhiskeem. Stafülokokknakkuste diagnostika. Streptokokknakkuste diagnostika..................................3 2. Enterobakterite nakkuste diagnostika uroinfektsioonide näitel............................................12 3. Enterobakterite nakkuste diagnostika sooleinfektsioonide näitel.........................................16 4. Bordetella ja Corynebacterium’i nakkuste diagnostika..........................................................21 5. Mycobacterium spp. infektsioonide diagnostika....................................................................26 6. Anaeroobsete infektsioonide mikrobioloogiline diagnostika.................................................32 7. Spiroheetide,Neisseria, Chlamydia ja Mycoplasma infektsioonide diagnostika.................. .38 8. Seennakkused, algloomnakkused,zoonoosid ja riketsioosid………………………….....48 9. Molekulaarsed meetodid mikroorganismide samastamiseks ja iseloomustamiseks........
haigestumisel; leidis, et suhkur muudetakse piimhappeks spetsiaalsete bakterite toimel ja alkoholset käärimist kutsuvad esile pärmseened. R. Koch (1843--1910) tõi välja patogeensete (haigust põhjustavate) organismide osa nakkushaiguste kujunemisel. Ta tõestas seose siberi katku tekitaja (Bacillus anthracsis'e) ja selle haiguse vahel. Avastas tuberkuloosi tekitaja (Mycobacterium tuberculosis), koolera tekitaja (Vibrio cholerae) ja võttis esmakordselt kasutusele tardsöötmed, kasutades geelistajana zelatiini. A. Fleming (1881--1955) tegi kindlaks antimikroobse aine, (ehk antibiootikumi), mida hakati nimetama penitsilliiniks. Vastavat ühendit produtseeris hallitusseen (Penicillium notatum). Ta avastas ka veel lüsosüümi. Tegemist on ensüümiga, mida leidub süljes, pisarates ja kanamunas. Vastav ensüüm mõjub
III ohurühma ohutegurid: • võivad põhjustada inimese rasket haigestumist • ohustavad töötaja tervist (haigestumine töökeskkonnas); • oht elanikkonnale • nende vastu on tõhusad ravi- ja ennetusmeetmed IV ohurühma ohutegurid: • võivad põhjustada inimese rasket haigestumist (haigestumine elukeskkonnas); • ohustavad töötaja tervist (haigestumine töökeskkonnas); • ohtu elanikkonnale • nende vastu ei ole tõhusaid ravi- ja ennetusmeetmed. Tooge näiteid. Mycobacterium tuberculosis 3 Vaktsineerimine Puukentsefaliidiviirus 3 Vaktsineerimine Gripiviirused 2 Vaktsineerimine Inimese immuunpuudulikkuse viirused 3 Vaktsiini ei ole, raviva geenivakstiin on töötluses, kuid ennetusmeetmed on olemas. Clostridium tetani 2 Vaktsineerimine. B-hepatiidi viirus 3 Vaktsineerimine EBOLA viirus 4 Vaktsiin ja spetsiifiline ravi puudub Tööandja kohutused kahjuliku toime ennetamisel. Märgistused
Toidumürgitus ei levi haigetelt inimestelt tervetele. Olenevalt tekkimise põhjustest võivad mürgistused olla bakteriaalse või mittebakteriaalse päritoluga. Tähtsamad toidupatogeenid, mis võivad saastunud toidu tarbimisel inimestel esile kutsuda toidumürgistusi: 1. Salmonella 2. Shigella 3. Campylobacter jejuni 4. Listeria monocytogenes 5. E. coli (enteropatogeenne) 6. Clostridium botulinum 7. Clostridium perfringens 8. Brucella abortus 9. Mycobacterium bovis 10. Staphylococcus aureus 11. Vibrio parahaemolyticus 12. Vibrio vulnificus 13. Yersinia enterocolitica 14. Coxiella burnetti Piia Maria Nahkur Toidumürgistused 2. MIKROBIOLOOGILISED TOIDUMÜRGISTUSED Mikrobioloogilise toidumürgistuse e. intoksikatsiooni puhul paljunevad mikroorganismid toidus ja produtseerivad seal toksiini, mis eraldub toitu juba mikroorganismi eluajal, sellest ka nimetus eksotoksiinid
nähtude tekkimist f) kuulub niroimidasooli rühma g) on bakteritsiidse toimega anaeroobsetele haigustekitajatele 63. Metronidasooli antibakteriaalse toime põhjuseks on ... a) valgu sünteesi inhibeerimine b) rakumembraani kahjustus c) foolhappe sünteesi takistamine d) nukleiinhapete kahjustus 64. Metronidasool on näidustatud ... a) Trichomonas vaginalis 'e vastu b) Pneumococcus 'e vastu c) Entamoeba histolytica vastu d) Mycobacterium tuberculosis'e vastu 65. Metronidasooli resistentsuse tekkepõhjuseks on a) seostumine mikroobiseinaga on häiritud b) ribosomaalne sidumine on rikutud c) vähenenud ravimi vastuvõtmine (uptake) d) tsütotoksiliste radikaalide elimineerimine 66. Metronidasooli kõrvaltoimed on ... Seedetrakti, erituselundite ärritusnähud. Candida albicansi infkektsioon tupes, kuiv ja kipitab. Metallimaitse suus, glossiit, stomatiit, suu kandidoos. Pikaaenge manustamine neurotoksilised nähud
kopsuhaiguste tagajärjel. Pleura haigused e. pleuriidid Pleuriit on pleura e. kopsukelme põletik tekib vedelik pleuraõõnde. Tavaliselt kopsupõletiku tüsistus. Äge bronhiit - hingamisteede limaskesta äge põletik, tekib limaskesta turse ja sellega koos suurenenud rögaeritus. Kopsuturse - veenirõhu tõusul tekkiv vedeliku kogunemine kopsukoe rakuvaheruumi ja alveoolidesse. Kopsutuberkuloos - Tuberkuloosihaiguse põhjustaja on mikroob Mycobacterium tuberculosis. Levib piisk- ja tolmunakkusega. KARDIOVASKULAARSED HAIGUSED Kardio-vaskulaarsete haiguste kõige tavalisemad põhjused ateroskleroos ja hüpertensioon. Peamine surmapõhjus kogu maailmas. Mõisted: Ateroskleroos arterite valendik on ahenenud ja tekib verevarustuse häire Arterioskleroos- e. arterikõvastumus on üldnimetus, mis tähistab arterite seina paksenemist ja elastsuse vähenemist.
bronhide, kopsude, liigeste ja süljenäärmete põletikud. Umbes 5% haigetest jääb nakkuskandjaiks. Sellisel juhul jääb Salmonella typhi elutsema inimese sapipõide ja sooleseina. Sealt eritub ta tasapisi roojaga ja võib halva hügieeni korral ligemale aasta jooksul nakatada ka teisi inimesi. 5 Tuberkuloos Tuberkuloos on nakkushaigus , mille tekitajaks on Mycobacterium tuberculosis. Haigus kahjustab kõige sagedamini kopse , kuid võib kahjustada ka urogenitaaltrakti, luu-liigessüsteemi, lümfisõlmi, närvisüsteemi, nahka ja teisi organeid. Tuberkuloos on peamiselt piisknakkusena leviv haigus, mis põhjustab aeglaselt süvenevat ja kudesid lagundavat põletikku kopsudes, kuid võib tabada ka eritus- ja suguelundeid, luid, liigeseid, lümfisõlmi, närvisüsteemi ja nahka.
allergilist nohu või teisi allergilisi haigusi. välisõhuga. Õhu saastatus keemiliste ainetega Ei I Kontakt keemiliste ainetega Ei I 4. Bioloogilised ohutegurid Bakterid Mycobacterium tuberculoisis – 3. ohurühm II Töötajatel soovitatav mitte Gripiviirused (tüübid A,B,C) – 2. ohurühm viibida tööl hingamisteede Viirused Paragripiviirused (tüübid 1-4) – 2. ohurühm III nakkushaigusega – võimalik
Seega tuleks maohaavu ravida mitte maohappe teket pärssivate või seda neutraliseerivate preparaatidega, vaid Abga (kolmikravi). Sageli kombineeritakse ravis mitut erinevat AB. *Corynebacterium. Kestas esinevad mükoolhapped, rakud paiknevad V-kujuliselt. Raku poolustel paiknevad polüfosfaadi terad (rakk nagu kurikas). Termin korüneformsed bakterid on kasutusel bakterite kohta, kel on korünebakteritega sarnane morfoloogia: *Arthrobacter, *Cellulomonas, *Brevibacterium ja *Mycobacterium. Seega ei ole see taksonoomiline grupp ja peegeldab tõesti ainult morfoloogilist sarnasust. Elupaik looduses. Selle perekonna mittepatogeensed esindajad on looduses väga laialt levinud, neid on leitud nii merest, pinnasest, puu- ja juurviljadelt, fekaalidest, loomanahalt ja juustust. Selles perekonnas leidub ka nii loomade kui inimeste patogeene, osa liike on 11
Samuti võivad nad põhjustada naha aluskoes piirdunud mädaseid infektsioone (furunkulid, karbunkulid, abstsessid), raskeid süvainfektsioone, nagu osteomüeliiti (luuüdipõletik), endokardiiti (südame kesta põletik). [4] ***Pseudomonas aeruginosa on tuntud oportunistlik patogeen. Tema vastupidavus desinfektantidele on suur, ta on oluline basseinivee hügieeni parameeter. 3. Basseinivesi ei tohi sisaldada parasiite ega nende mune, samuti Legionella spp, Mycobacterium spp, entero-,adeno-, herpesviirust, A-hepatiidi viirust ega muid patogeenseid mikroorganisme. 4.1. BASSEINIVEE FÜÜSIKALIS-KEEMILISED NÄITAJAD Basseinivesi peab vastama järgmistele füüsikalis-keemilistele näitajatele: 1. Värvus mitte üle 15 värvuskraadi. Üks värvuskraad võrdub 0,1 mgPt/l. 2. Hägusus mitte üle 2NHÜ. 1 NHÜ vastab 0,58 mg kaoliini (SiO2) tekitatud hägusele ühes dm³ vees. 3. pH-arv 6,7-8,0 . 4
· Escherichia coli uroinfektsioonide ja toidumürgituse tekitaja; toksiini kodeerivad geenid asuvad plasmiididel; toodab enterotoksiini · Haemophilius influenzae kopsupõletiku ja meningiidi tekitaja · Klebsiella pneumoniae kopsupõletiku tekitaja · Legionella pneumophila legionelloosi tekitaja · Leptospira interrogans leptospiroosi tekitaja · Mycobacterium leprae pidalitõve tekitaja · Mycobacterium tuberculosis tuberkuloosi tekitaja; avastaja Robert Koch; kuulub aktinobakterite hõimkonda · Neisseria gonorrhoeae gonorröa tekitaja · Neisseria meningitidis meningiidi tekitaja · Rickettsia prowazekii tähnilise tüüfuse tekitaja · Salmonella typhi tüüfuse tekitaja · Salmonella typhimurium toidumürgituse tekitaja · Shigella düsenteeria tekitaja
Hävib toidu termilisel töötlemisel (böff- riskitoit) SHIGELLA SP.-SHIGELLOOS Kriitilised toiduained Toores puu- ja aedvili Toores kala, mereannid (austrid, krabid) Saastunud toit (eriti piim, salatid, magustoidud, keedetud riis) Temperatuuri ja pH toime Pikk eluvõime, talub isegi temperatuuri...+4 - -20...C Talub kuivatamist Hävib temepratuuril >...üle 80.....C mõne sekundiga pH<4,0 MYCOBACTERIUM SP.-TUBERKULOOS Kriitilised toiduained piim, harvem liha NB! säilib piimas ...10.......päeva säilib külmutatud lihas...1 aasta...... 6 hävib......+70 kraadi....C juures 20 sekundiga hävib......+100 kraadi....C juures mõne sekundiga TOIDUMÜRGISTUSED STAPHYLOCOCCUS AUREUS- KULDNE STAFÜLOKOKK NB! Esineb inimese nahal, limaskestal ja kehavedelikes (ninas, suus, juustes)
põlema. Katku laipu maeti öösel või pandi põlema. Linnas käisid öösel ringi erilises rüüs ametnikud (pikk keep ja linnunoka kujuga mask), kes koristasid laipu. Linnad olid pidevalt psühholoogilise pinge all laibad + laibapõletus hais, hirm. Kalmistud täis kaevati kraavid. Tagajärg: 75 mil. Inimest suri. Euroopas vähenes rahvastik 1/3 võrra. Katku eelne rahvaarv taastati 16 sajandiks. Eestis esines kannibalismi, tihti tapeti imikud. Pidalitõbi e. leepra. Tekitajaks mycobacterium lepra. Haigus hingamisteede kaudu, 3 vormi: lepromotoosne, tuberkuloidne, mitte diferentseerunud. Raviti jäsemete amputeerimisega. Ehitati leprosooriumid haiged viidi sinna. 20.saj. algul oli selline Saaremaal. Liiga lihtsalt diagnoositi leeprat tava nahahaigustega aeti segi. Haiged pidid helistama kellukest, et teised teaks tema haigusest. Hambaravis piirduti hammaste väljatõmbamisega, mida teostasid kirurgid. Lähis- ja Kesk-Ida rahvad
Siia alla kuuluvad piimhappebakterid nagu lactococcus lactis, Bacillus acidophilus ja coli-laadsed bakterid (E. coli) Mao mikrofloora - Maost võib leida eelkõige spoore moodustuvaid baktereid. Siia alla kuuluvad näiteks Clostridium perfringens, Bacillus subtilis ja Bacillus cereus. Peale nende esineb veel piimhappebaktereid pärmseeni, enterokokke jt. Taimede juurtel esinevad kõige sagedamini sellised bakterid nagu Pseudomonas herbicola, Pseudomonas fluorescens, Mycobacterium spp, Aerobacter cloacae, Aerobacter aerogenes, Bacillus subtilis, Bacillus mycoides, Clostridium butyricum jt. Taimede maapealsetes (epifüütsetes) osades on levinuim mikroob Pseudomonas herbicola. Leiduda võib veel ka hallitusseente eoseid (näiteks Penicillium´i, Fusarium´i, Mucor´i jt liigid) Muld on looduslikuks elu- ja toitekeskkonnaks paljudele mikroorganismidele. Nad leiavad sealt kõik eluks vajaliku: toidu, vee, kaitse otseste hävitavate päikesekiirte ja kuivuse eest.
(perioodilist kuivust, temperatuurimuutusi). Nad on suurimad antibiootikumide produtsendid mikroobimaailmas. Võimalik, et antibiootikumid on neile relvaks tihedas konkurentsis mullas oma kolleegidega seentega ja teiste bakteritega. Näiteks seentel ja aktinomütseetidel on üsna sarnane toidulaud. Aktinomüsteetide hulgas ona ka patogeenseid liike, näiteks Streptomyces scabies. Hõimkonda Actinobacteria kuuluvad ka tuberkuloositekitaja (Mycobacterium tuberculosis) ja difteeriatekitaja (Corynebacterium diptheriae). Puudub rakutuum, hüüfides puuduvad vaheseinad. Kogu aktinomütseedi mütseel on üksainus torukestena hargnenud rakk. Ka on aktinomütseedi hüüfid palju peenemad, kui seenehüüfid (alla 1 µm ja üle 5µm vastavalt). Aktinomütseeridel on ka väga suured genoomid (mitmel Streptomyces perekonna liikmel 8-10 Mb). Paljudel neist (võibolla enamikul) on lineaarsed kromosoomid. Müksobakterid
mikroobid 5 klassi: aeroobid, fakultatiivsed anaeroobid, anaeroobid, indiferentsed ja mikroaerofiilsed mikroobid (tabel 4). Nende klassidega on seotud nii haigustekitajate poolt põhjustatud haiguse patogenees kui ka meetodid nende kultiveerimiseks ning identifitseerimiseks. Ranged aeroobid ei saa paljuneda ilma hapnikuta. Aeroobid lõhustavad substraati oksüdatsiooniprotsessis, tekkivad CO2 ja vesi, kusjuures vabaneb kogu substraadis peituv energia. Näiteks Mycobacterium tuberculosis elutseb organismis sellistes hästi aereeritud kudedes, nagu kopsudes. Aeroobide vastandiks on anaeroobid, millised paljunevad vaid hapnikuvabas keskkonnas ja hukkuvad isegi väikeste O2 kontsentratsioonide puhul. Substraati ei lõhustata lõpuni, vabanevad lühikese ahelaga rasvhapped, mida saab määrata gaaskromatograafiliselt. Anaeroobne fermentatsioon on käärimine: eristatakse piimhappelist, võihappelist, äädikhappelist jt. käärimist.
aktinomütseetideks. Kiirikbakterid paljunevad rakkude jagunemisega, mütseeliga vormid ka hüüfitükikeste ja õhumütseelil moodustuvate koniididega. Elavad peamiselt mullas, on väga Mikrobioloogia I 2017 olulised looduse aineringes, lagundades Kiirikbakterid (järg). Biotehnoloogias kasutatakse neid antibiootikumide (streptomütsiin, tetratsükliin, nüstatiin, erütromütsiin jt) mikrobioloogilises sünteesis. Kiirikbakterite hõimkonda kuuluvad haigusetekitajad Mycobacterium tuberculosis (tuberkuloos), M. leprae (pidalitõbi), Corynebacterium diptheriae (difteeria), Actinomyces israelii ja A. naeslundii (aktinomükoosid) ning Propionibacterium acnes (akne), aga ka tervisele kasulikud jämesoolebakterid (Bifidobacterium), õhulämmastikku siduvad mitteliblikõieliste taimede mügarbakterid (Frankia) ning Mikrobioloogia I 2017 glutamiinhappe mikrobioloogilises sünteesis Tudengite kodutöö 2016 Mikrobioloogia I 2017
Aktinomütseetide koniidid (spooritaolised säilumis- ja paljunemisvahendid) taluvad hästi muutlikke tingimusi mullas. Nad on suurimad antibiootikumide produtsendid mikroobimaailmas. Võimalik, et antibiootikumid on neile relvaks tihedas konkurentsis mullas oma kolleegidega seentega ja teiste bakteritega. Aktinomüsteetide hulgas on ka patogeenseid liike, näiteks Streptomyces scabies. Hõimkonda Actinobacteria kuuluvad ka tuberkuloositekitaja (Mycobacterium tuberculosis) ja difteeriatekitaja (Corynebacterium diptheriae). Puudub rakutuum, hüüfides puuduvad vaheseinad. Kogu aktinomütseedi mütseel on üksainus torukestena hargnenud rakk. Ka on aktinomütseedi hüüfid palju peenemad, kui seenehüüfid (alla 1 µm ja üle 5µm vastavalt). Aktinomütseeridel on ka väga suured genoomid (mitmel Streptomyces perekonna liikmel 8-10 Mb). Paljudel neist (võibolla enamikul) on lineaarsed kromosoomid. Mõnes neist leiti ka suured lineaarsed plasmiidid.
järjestusest (RNA amplikon), kasutades 2-ahelalist DNA-d matriitsina Iga RNA amplikon on uueks märklauaks pöördtranskriptaasile, mistõttu protsess automaatselt kordub uuesti, mille tulemusena algne järjestus amplifitseerub eksponentsiaalselt. TMA toodab 1001000 koopiat tsükli kohta, mis tõttu 15 -30 minutiga toodab protsess 109 koopiat Chlamydia trachomatis test APTIMA CT (16S rRNA) (Gen-Probe) Mycobacterium tuberculosis Amplified MTD Direct test (rRNA) (Gen-Probe) 23. FISH (metoodika) Fluorescence in situ hybridization (FISH) Kasutab fluorestseeruvaid 16S rRNA või 23S rRNA proove ning fluorestsents mikroskoopiat tervete bakterite detekteerimiseks otse kliinilistest proovidest (veri, koed). FISH metoodikast on palju abi raskesti kultiveeritavate mikroobide analüüsil (Yersini pestis, Bartonella spp.)
annaabi.ee 
