edasi anda. Aids on ka haigus, mida pole võimalik täielikult välja ravida. LINNUGRIPP on A tüüpi gripiviiruse põhjustatud lindude haigus. See haigus on ohtlik, kuna tapa noori, terveid ja hästi toimiva immuunsüsteemiga inimesi. Pärast linnugrippi nakatumist hakkab inimese keha tootma suurtes kogustes tsütokiine ja immunrakud muutuvad kontrollimatuks. 5. Peatükk Autoimmuunhaigus. Kui immuunsüsteem kaotab tolerantsuse, satub keha rünnaku alla, sest immuunsüsteem peab keharakke vaenlasteks. Sellist olukorda nimetataksegi autoimmuunsuseks. Autoimmuunhaigusi on olemas palju ja need võivad esineda igas keha piirkonnas. Näiteks lihaskahjustus, villid, maksakahjustus, neerupuudulikus jne. Selliseid haigusi ravitakse praegu ravimitega, mis suruvad kogu immuunsüsteemi alla. Reumatoidartriit
kuid ainult siis, kui haige järgib rangelt nisu-, rukki-, odra- ja soovitatavalt ka kaeravaba dieeti. See, niinimetatud gluteenivaba dieet, ongi tsöliaakia ainus ravi, mida tsöliaakiahaige peab järgima väga rangelt kogu elu. Kuigi esimesed andmed tsöliaakia kohta pärinevad juba II sajandist eKr, selgus haiguse põhiolemus alles 1997. aastal. Siis avastati, et nisus, rukkis, odras ja kaeras leiduvate valkude toimel kahjustuvad inimese omaenese koed see tähendab, et tsöliaakia on autoimmuunhaigus. Nii võivad tsöliaakia korral lisaks peensoolekahjustusele esineda muutused ka organismi muudes kudedes, näiteks närvisüsteemis. Oluline on rõhutada, et teraviljadest põhjustatud allergia, näiteks nisuallergia, ja tsöliaakia, on kaks täiesti erinevate tekkemehhanismide ja vaevustega ning erinevate diagnoosimismeetoditega haigust Kasutatud kirjandus : http://www.tsoliaakia.ee/index.php?id=10547#L_hidalt_ts_liaakiast
tKarolin Karbus Tallinna Tervishoiu Kõrgkool optomeetria õppetool I kursus Tallinn 2012 Kogu Euroopas põeb kroonilist liigesepõletikku või muud liigesehaigust üle 100 miljoni eri vanuses inimese see on suurim krooniliste haiguste käes kannatavate inimeste rühm ühiskonnas. Reumaatiliste haiguste põdejad kannatavad pideva valu käes, mis häirib igapäevaseid tegevusi ning avaldab mõju nende töövõimele. Haiguse olemus Reumatoidartriit (RA) on põletikuline autoimmuunhaigus polüartriit e. hulgiliigesepõletik, mille korral haigestuvad paljud liigesed, harva ka erinevad siseorganid. Haigusest võivad olla haaratud ka liigeselähedased koed nagu limapaunad, kõõlustuped, lihased. RA korral tekib autoimmuunne põletik liigesekapsli sisekestas (sünooviumis), mis vahetult ümbritseb liigeseõõnt. Seda liigesekapsli sisekesta põletikku nimetatakse sünoviidiks. RA ei ole vanainimeste liigeshaigus, võib alata
sünoviaalvedelikus · Paramükso-, hepato-, teised herpes- ja retroviirused RA haigestumus · Sooline erinevus · Östrogeen TNF RA patogenees · Autoimmuunhaigus, võtmeprobleem T- lümfotsüütide tolerantsuse düsregulatsioon · Autoantikehade teke aastaid enne artriidi avaldumist · Anti-CCP (antibodies to cyclic citrullinated peptides) filagriini, keratiini, fibrinogeeni, vimentiini vastu · RF (rheumatoid factor) IgG vastu · 75% IgM · Sünoviaalkest hüpertrofeerub, tekib pannus granulomatoosne kude, mis on tekitatud fibroblastide proliferatsioonist ja milles on arvukalt põletikuliste
1 - normaalne liiges. 2 - varane staadium, pehmekoelised muutused: sünoovia vohamine (lai nool) ning pehmete kudede turse (kitsas nool), 3 - sünoovia on kasvanud kõhrele, põhjustades seal erosioone, 4 ja 5 - sünoovia on jõudnud luuni, tekivad luu erosioonid ja "tsüstid (nooleotsad), mis on nähtaval ka röntgenogrammil, 6 - fibroosne anküloos. Kirjutan referaadi enda haigusest, milleks on reumatoidartriit. Reumatoidartriit on krooniline progresseeruv, sageli invaliidistav liigeste autoimmuunhaigus, mis haarab ennekõige liigeste sünoviaalkilet. See on ebaselge etioloogiaga kroonilise progresseeruva kuluga põletikuline süsteemne autoimmuunne haigus, mis haarab liigeseid. Minul avasti see haigus 2004. aastal, praeguseks olen läbinud mitmeid ravikuure ning võtan igapäevaselt rohte. 3 Ülevaade Reumatoidartriit esineb ligi 1%-l Eesti elanikkonnast. Haigestuvad põhiliselt 20-50 aastased inimesed, naised 3-4 korda sagedamini kui mehed.
Raviga tuleb alustada kohe, kui haigus algab, esikohal on süsteemsed glükokortikosteroidid, asatiopriin, prednisoon ja tsüklosporiin, immuunsupresiivne ravi. Ravi efektiivsus varieerub 48%-88% ulatuses. On leitud et, kui immuunsupresiivse raviga samal ajal kasutada antimikroobseid ravimeid on ravi edukam. Tõenäoliselt see tõttu, et see vähendab sekundaarsete naha- ja kuseteede infektsioonide tekkimist. (Tater et al., 2010) Järeldused Pemphingus foliaceus on naha autoimmuunhaigus, mis võib esineda inimestel, koertel, kassidel, kitsedel, laamadel ja hobustel. Arvatakse et haiguse tekkimist mõjutavad geneetiline taust, ravimid, parasiidid ja UV-kiirgus. Need mõjutavad organismi IgG antikehade tootmist, mis hakkavad lõhkuma naha epidermiserakke koos hoidvaid keratinotsüüte. Kliiniliseks pildiks on pustulid, villid, naha koorumine; pea, näo, ninapeegli ja käpapadjandite lööve ja karvade väljalangemine
harvem sõlmeline erüteem · Tüsistusena südame klappide kahjustus ja väike tantstõbi · Haigestuvad sagedamini 515 aasta vanused lapsed Reumatoidartriit on krooniline progresseeruv, sageli invaliidistav liigeste autoimmuunhaigus, mis haarab ennekõike liigeseid · Ühised sümptomid · Erisused · Valu: liigestes (sõrmeliigesed, · RA puhul hävineb liigespindu kattev randmeliigesed, küünarliigesed, sünoviaalkiht ja liigeste töövõime häirub varbaliigesed, hüppe ja põlveliigesed · Põletikulised tunnused liigestes: turse, · Põletik algab mitmes liigeses korraga
kas paraneb või ägeneb. Sündroom on ühiste põhjustega sümptomite kompleks, mis peegeldab haiguse arengut. Diagnoos määrang- otsus haiguse olemuse ja haige seisundi kohta. On ravitaktika aluseks. Äge haigus - algus on selgelt määratav, haiguse kulg kiire ja lõpeb tervistumisega. Krooniline haigus Organismis on tekkinud pöördumatud patoloogilised muutused, millest pole võimalik terveneda. Haigus on hooti vaibumise ja ägenemise perioodid. Autoimmuunhaigus - krooniline haiguslik seisund, kus immuunsüsteem ei suuda enam vahet teha oma ja võõra vahel ning kujuneb välja immuunreaktsioon enese kudede vastu. Patsiendi uurimine: füüsikalised e. objektiivsed uuringud, laboratoorsed uuringud, instrumentaalsed uuringud. Põletik - organismi kohalik kaitsereaktsioon, mis on suunatud kahjustava faktori ja tekkinud kahjustuse kõrvaldamiseks. Teatud ulatuse ja lokalisatsiooni korral võib osutuda ohtlikuks ja kahjulikuks.
Uibo) • Haigus sageneb, mis on seotud gluteeni aktiivse kasutamisega toiduainetetööstuses • Haigust diagnoositakse üha enam suurematel lastel ja täiskasvanutel • Suhteliselt sagedamini esineb I tüübi diabeedi haigetel Tsöliaakia II Sümptomid: • Toitainete imendumishäirega (malabsorptsioon) seotud kasvu- ja kaalupeetus(langus), kõhupuhitus ja kõhulahtisus, aneemia Diagnoosimine: • Autoantikehade määramine (autoimmuunhaigus) • Peensoole bioptaadi uuring Ravi: • Eluaegne gluteenivaba dieet, olemas spetsiaalsed tooted tsöliaakiahaigetele • Raviga taastub soole limaskest ca 1 aasta jooksul Peensoole muutused tsöliaakia puhul Muud seedetrakti haigused I Laktoosi intolerantsus e. talumatus • Põhjuseks piimasuhkrut e. laktoosi lagundava ensüümi- laktaasi, puudulikkus peensooles • Võib olla kaasasündinud (rinnapiimatalumatus) või omandatud (s.h.
............................. 9 5. RAVI................................................................................................................................ 11 6. KASUTATUD KIRJANDUS.......................................................................................... 13 3 1. SISSEJUHATUS Reumatoidartriit (edaspidi RA) on põletikuline autoimmuunhaigus polüartriit e. hulgiliigesepõletik, mille korral haigestuvad paljud liigesed, harva ka erinevad siseorganid. Haigusest võivad olla haaratud ka liigeselähedased koed nagu limapaunad, kõõlustuped, lihased. RA korral tekib autoimmuunne põletik liigesekapsli sisekestas (sünooviumis), mis vahetult ümbritseb liigeseõõnt. Seda liigesekapsli sisekesta põletikku nimetatakse sünoviidiks. RA ei ole vanainimeste liigeshaigus, võib alata varasest lapseeast kuni kõrge vanuseni,
Miks seda nimetatakse autoimmuunhaiguseks? Nimeta veel 2 autoimmuunhaigust inimesel. SKLEROOSIS MULTIPLEKS o Hea ja halvaloomuline o Pimedus/suremine kehas o Kõige sagedamini esinev haigus noorte/täiskasvanute seas o Põhjus IMS hakkab ründama ja purustama müeliinkihti, mis kahjustab närvirakke. o Ravida ei ole võimalik, aga saab ravimitega leevendada o Autoimmuunhaigus (veel lisaks luupur ja diabeet) 9.Millel põhineb närviimpulsi liikumine närvirakus? Närviimpulsi liikumine närvirakus põhineb elektrilaengu muutumisel närvirakku katva membraani sise- ja välispinna vahel. 10.Selgita ioonkanalite ja ioonpumba tööd, oska joonistada Ioonid liiguvad läbi ioonkanalite (nt K+ ja Na+) Ioonkanalites on transportvalgud, mis vajavad ATP, et juhtida ioone ka kõrgema kontsentratsiooni poole.
tüüpi diabeeti ja 2. tüüpi diabeeti. Lisaks põhitüüpidele eristatakse ka niinimetatud kolmandat liiki diabeeti, seda kutsutakse teiste haiguste poolt tekitatud diabeediks. Haigust võivad põhjustada mitmed kõhu- näärmehaigused. Eelkõige põletikud ja kasvajad. Kõhunäärmepõletiku tavalisem põhjus on alkoholi liigtarvitamine. 1.1 1. tüüpi diabeet Diabeeti kutsutakse ka noorte diabeediks. Haigus algab lapse- või noorukieas ja omane on insuliinivaegus. See on autoimmuunhaigus, organism ründab iseenda rakke. Rünnakuobjektideks on kõhunäärme insuliini tootvad rakud. Nende hävimise korral on vajalik hakata süstima insuliini, sest hormoon on elutegevuses asendamatu. 1.tüüpi diabeeti nimetatakse ka insuliinsõltuvaks suhkurdiabeediks ( IDDM- insulin- dependentdiabetes mellitus ). Ligikaudu 5% diabeedihaigetest põeb 1.tüüpi diabeeti. 1.2 2. tüüpi diabeet Selline diabeet algab täiskasvanueas või vanaduses, kuid võib alata ka juba noores eas
lümfisõlmede suurenemine, nahalööve, peavalu, palavik. III staadium: närvisüsteemi ja südame- veresoonkonnahäired. o Ennetamine: kondoom o Ravi: antibiootikumid SKLEROOSIS MULTIPLEKS o Hea ja halvaloomuline o Pimedus/suremine kehas o Kõige sagedamini esinev haigus noorte/täiskasvanute seas o Põhjus IMS hakkab ründama ja purustama müeliinkihti, mis kahjustab närvirakke. o Autoimmuunhaigus (veel lisaks luupur ja diabeet) HORMOONIDEGA SARNASED AINED JA HORMOONID o Hormoon on aine, mida kasutatakse rakkudevahelisel signaliseerimisel o Kõik hulkraksed organismid toodavad hormoone o Mitmed organismis toimuvaid protsesse kontrollivad nii hormoonid kui ka NS o Peamine erinevus kahe süsteemi vahel on mõju kaugus ja kestus o Hormoon väljutatakse organismis ja mõjumiseks rakule peab olema spetsiifilisi struktuure retseptorid
Samuti reguleerib ainevahetust Mida reguleerib kõhunääre? Kõhunääre reguleerib insuliini tootmist, seega alandab suhkrusisaldust. (Kui veresuhkur on kõrge, siis veri on paks) Mis ülesanne on neerupealsetel? Neerupealsete ülesanne on adrenaliini tootmine, mis kiirendab ainevahetust Kuidas tekib magediabeet? Tekib antidiureetilise hormooni puudusest Kuidas tekib I-tüübi diabeet? Millised on riskitegurid? Autoimmuunhaigus, kus pankreas ei tooda insuliini Riskiteguriks on geneetiline eelsoodumus Kuidas tekib II-tüübi diabeet? Millised on riskitegurid? Tekib siis, kui tarbitakse liiga palju magusat (võib tekkida keskeas) Kui mõlemad vanemad on II tüüpi diabeediga, siis sünnib suure tõenäosusega ka laps II diabeediga Kuidas diabeeti kontrolli all hoida? I tüüpi - dieet, füüsiline aktiivsus, insuliin
Kui suurel määral oleme kellegagi suguluses? 115. Inbriidingukoefitsient (amishid). Sugulasaretuse osa indiviidi X genotüübis. Nt amishitel retsessiivse autonoomse tunnuse albinismi avaldumine. 116. Langetõbi. Ehk epilepsia on närvisüsteemi haigus, mille tunnuseks on korduvalt esinevad krambihood. Saab teha kindlaks aju aktiivsuse alusel. Väga palju levinud Aafrikas. 117. Diabeet tüüp I. Suhkruhaigus. Insuliin-sõltuv diabeet (T1D). Autoimmuunhaigus (pankrease beeta-rakud). Valdavalt monogeenne. Diabeedi juhtudest u 10%, valdavalt kohe lapseeas. Maailmas 35 milj haiget. 118. Diabeet tüüp II. Suhkruhaigus. Insuliin-sõltumatu diabeet (T2D). Polügeenne. 119. Kasvajate avaldumisahelad. Kasvajate tekke geneetilised ahelad on divergentsed ja komplekksed. Kõige sagedamini esineb meeste eesnäärmekasvajat, kaks korda vähem rinnavägi esmasleide naistel ja kopsuvähki mõlemal sugupoolel. 120
Suhkurtõbi ehk diabeet on krooniline ja eluaegne haigusseisund, mida iseloomustavad tugev janu ja rohke uriinieritus. Seeditud süsivesikute pääs rakkudesse on häiritud, glükoosi pääsemiseks verest rakkudesse on vajalik insuliin. Süües toodab pankreas alati paraja koguse hormoon – insuliini, mis aitab tekkinud glükoosi viia verest rakkudesse. Diabeedi puhul aga insuliini tootmine pole piisav või on lõppenud. I tüüpi ehk noore ea suhkurhaigus on 5% juhtudest. Autoimmuunhaigus – immuunrakud hävivad organismis ekslikult toodetud antikehade rünnaku tulemusena ja insuliini tootmine langeb või lausa lõpeb. II tüüpi suhkurhaigus on seotud vähese kehalise aktiivsuse, vanuse ja perekondliku eelsoodumusega. See viib samuti insuliini defitsiidini, kuid aeglasemalt ja astmeliselt. Kõhunääre võib veel insuliini toota, kuid insuliin ei suuda rakke glükoosi sissepääsemiseks avada. Aastatega insuliini tootmine väheneb ja lõpuks kaob. 8
haiguste hulka. Autoimmuunhaiguste puhul enamasti puudub üks kindel geneetiline mutatsioon, mis põhjustaks haigust. Selle asemel on tegemist paljude geenide koostoimega ja oluline tähtsus on eri geenide väikestel erinevustel ehk polümorfismidel. Geneetilistele tegurite kasuks räägib ka asjaolu, et kolmandikul kuni pooltel geneetiliselt identsetel ühemunakaksikutel, kellest üks on haigestunud, areneb autoimmuunhaigus ka teisel kaksikul. Kuid pigem tuleb geenide osa näha autoimmuniteedi eelsoodumusega, millest omakorda võib areneda mingi autoimmuunhaigus. KOMPLEMENDI AKTIVATSIOONI erinevad teed. Nimeta komplemendi peamised funktsioonid organismis. Komplement on vere seerumi aktiivsus, mis täiendab antikeha funktsiooni. On evolutsioonis ammu välja kujunenud kaitsessüsteem, mis koosneb enam kui 30-st vere valgust. Komplement ja fagotsüüdid aitavad antikehal
tolerogeenset aktivatsiooni. Mehe seemnevedelik põhjustab immunosupressiivsete tsütokiinide juurdevoolu. Põhjustab tsütokiinide ja põletiku aktivaatorite juurdevoolu, mis tagab naise suguteedes põletikulise vastuse, et meelitada sinna makrofaage ja spetsiifilisi dentriitrakke. Limaskesta põletik algatab tolerantsuse asemel immuunreaktsiooni ning häirunud tolerantsusmehhanismid põhjustavad viljatust. 2. Kirjeldage millisel viisil mõjutavad naise autoimmuunhaigus(ed) raseduse püsimist ehk rasedusaegset tolerantsi püsimist loote antigeenide suhtes? Kui emal on autoimuunhaigus, mõjutab see raseduse kulgu. Nt süsteemne luupus (SLE) – so haigus kus on häirunud apoptoos ja apoptootiliste rakkude ära koristamine. Kui emal on need AK olemas võivad need kanduda lapsele ja laps võib saada kahjustatud. Haigus ise võib raseduse ajal halveneda Th2 osakaalu tõusuga.
organism käsitleb embrüonaalse arengu vältel manustatud antigeeni omana Omandatud – tekib peale sündi Primaarne/sekundaarne immuunpuudulikkus PRIMAARNE – häired immuunrakkude arenemisel tüvirakust funktsionaalseks immuunrakuks. Nt B-lümfotsüütide defekti korral immunoglobuliinide häired SEKUNDAARNE – kujuneb haiguste põdemise järgselt (HIV, leetrid) või keemiliste/füüsikaliste (kiiritusravi) mõjurite tulemusena Autoimmuunhaigus – immuunsüsteemi tasakaal häirub ja sihtmärkideks muutuvad oma rakud ja koed, põhjustades autoantikehade teket, autoimmuunseid reaktsioone ja haigusi Allergia – ehk ülitundlikkusreaktsioon „organismi valestitundlikkus“ – liigne ja ebaadekvaatne reaktsioon teistkordselt organismi sattunud antigeenile ehk allergeenile. Esimesel kokkupuutel allergia ei vallandu, vaid toimub organismi sensibiliseerimine Allergeen – ülitundlikkusreaktsioone esile kutsuv antigeen 1
Kui naisel on selline alleel, siis on see tavaliselt varjestatud normaalse alleeli poolt teises X-kromosoomis. Meestel pole teist X- kromosoomi, seega avaldub puna-rohepimedus neil suurema tõenäosusega. 14 15 Reumatoidartriit Rheumatoidarthritis (ld.k. ) Rheumatoidarthritis (ingl.k) Selgitus Reumatoidartriit on krooniline progresseeruv, sageli invaliidistav liigeste autoimmuunhaigus, mis haarab ennekõige liigeste sünoviaalkilet. Ülevaade RA esineb ligi 1%-l Eesti elanikkonnast. Haigestuvad põhiliselt 20-50 aastased inimesed, naised 3-4 korda sagedamini kui mehed. Haigus kujutab endast liigeste põletikku, mille tagajärjel liigespinnad hävivad, liigeste töövõime häirub. Tekivad liigeste deformatsioonid ehk moondumised ja inimene invaliidistub. Vaatamata selle, et haiguse põhikoldeks on liigesed, on tegemist siiski organismi
asuvad erinevates kromosoomides (8., 10., 20., krom), haigus, mille korral normaalse närvisüsteemiga inimesel tekivad lühikesed mitteprovotseeritud krambihoogude perioodid ja pea hakkab ringi käima ning silme eest kaob pilt, i ole üldjuhul päritav. Siiski on mõnede epilepsia vormide puhul tähendatud pärilikkuse esinemist. Samuti on kindlaks tehtud, et ühemunakaksikutel on haigestumine epilepsiasse tunduvalt sagedasem kui erimunakaksikutel 357. Diabeet I: autoimmuunhaigus, mille korral organism toodab antikehi insuliini produktseerivate pankrease B-rakkude vastu, haiguse väljaarenemine sõltub suuresti keskkonnateguritest (suhkru tarbimisest), vajavad insuliiniteraapiat, diabeedikutel on vere glükoositase kõrge sest glükoosi kasutamine ja transpost on häiritud insuliini puudumise tõttu 358. Diabeet II: insuliinist sõltumatu diabeet, esineb 85% kõigist diabeedijuhtumitest, avaldub eelkõige noortel, sekreteerivad
toimest Psühhiaatriline geneetika – DISC1 on geen mis põhjustab häireid 43. Kvantitatiivsed käitumistunused Langetõbi, epilepsia - Krooniline neuroloogiline haigus - Epilepsiavormis on määratud mitme geeni poolt mis asvad erinevates kromosoomides - Haigus mille korral normaalse närvisüsteemiga inimestel tekivad krambihood - Ei ole päritav kuigi on täheldatud mõnende vormide puhul pärilikkuse esinemist Diabeet - I – autoimmuunhaigus, mille korral organism toodab antikehi insuliini produtseerivate panrease B-rakkude vastu. Haiguse väljaarenemine sõltub suuresti keskkonnateguritest – suhkru tarbimisest. Haigestunud vajavad insuliiniterapiat - II – insuliinist sõltumatu diabeet. Ei ole autoimmunhaigus, tavaliselt polügeenne ning keskkonna poolt tugevalt mõjutatud HIV/AIDS - Retroviirus mis levib vere kaudu otsesel kontaktil. Koosneb kolmest retroviiruse
hulka. Autoimmuunhaiguste puhul enamasti puudub üks kindel geneetiline mutatsioon, mis põhjustaks haigust. Selle asemel on tegemist paljude geenide koostoimega ja oluline tähtsus on eri geenide väikestel erinevustel ehk polümorfismidel. Geneetilistele tegurite kasuks räägib ka asjaolu, et kolmandikul kuni pooltel (eri haigustel erisugune) geneetiliselt identsetel ühemunakaksikutel, kellest üks on haigestunud, areneb autoimmuunhaigus ka teisel kaksikul. Kuid pigem tuleb geenide osa näha autoimmuniteedi eelsoodumusega, millest omakorda võib areneda mingi autoimmuunhaigus. Autoimmuunsust põhjustavad kaitstud (segregeeritud) antigeenide vabanemine (kõhr; südame ja närvikoe antigeenid, molekulaarne mimikri (rheumatic fever after Streptococcal infection), polüklonaalne aktivatsioon, ravimid (Penicillin - bind to RBC- drug induced hemolytic anemia. Autoimmuunsuse
2 3 nädalat), haigustunnused selgelt väljakujunenud (näiteks äge pankreatiit) ALAÄGEDAD e. SUBAKUUTSED HAIGUSED kestusega 3 6 nädalat, haiguslikud muutused nõrgemini väljakujunenud, sageli ägedate haiguste lõppjärk või üleminek krooniliseks protsessiks (näiteks pneumoonia) PIKALDASED e. KROONILISED HAIGUSED (CRONICUS,-a,-um) aeglaselt arenev, pikaldaselt kulgev (kuid, aastaid), haigustunnused nõrgalt väljakujunenud, sügavad destruktiivsed kahjustused (näiteks autoimmuunhaigus) Humoraalsed vasodilataatorid- HUMORAALSED TEGURID Arterioolide ja prekapillaarsete sfinkterite ahenemist mõjutavad mitmed humoraalsed tegurid hormoonid, mediaatorid, metaboliidid: vasokonstriktorid adrenaliin noradrenaliin adiuretiin vasodilataatorid atsetüülkoliin histamiin bradikiniin CO2 ATP lihastes tekkiv piimhape Infarkt- infarctus,-us,m. mingi organiosa surm verevarustuse lakkamise tõttu. Tavaliselt mingi lõpparteri sulgumine (spasm,
Epilepsy)- Langetõbi. Krooniline neuroloogiline haigus. Kõrgeim sagedus Aafrikas. 13. Diabeet tüüp 1 ja 2 diabeet, tüüp I (ingl. Diabetes mellitus type I)- Tüüp I diabeedi korral toimub pankreases insuliini tootvate β-rakkude autoimmuunne häving. See põhjustab veresuhkru taseme tõusu ka uriinis. Ravitakse insuliini manustamisega. 2010.a. 285 milj. inimest haiged, neist ca 90% diabeet tüüp 2 Diabeet tüüp 1 Insuliin-sõltuv diabeet (T1D) Autoimmuunhaigus (pankrease beeta-rakud) Monogeenne (valdavalt) Diabeedi juhtudest ca 10%, valdavalt kohe lapseeas Maailmas 35 milj. haiget, 100000 kohta Hiinas alla 1, Soomes 35 Sagedus tõuseb aastas kuni 3%(?) Diabeet tüüp 2 Insuliin-sõltumatu diabeet (T2D) Polügeenne 2011.a. teada enam kui 36 geeni Need geenid määravad haigusest siiski vaid 10% 14. HIV/AIDS levik Kõrgeim levik vähearenenud riikides. 15. Sagedasemad kasvajad
Adhesioonivöö koordineeritud (ja mootorvalkude poolt vahendatud) kontraktsioon on aluseks kõigi toru ja kerakujuliste organite morfogeneesis. Omaette grupi moodustavad intermediaarsete filamentidega (nt keratiiniga) ühenduses olevad nn ebatüüpilised kadheriinid (desmogleiin, desmokolliin). Nende põhifunktsiooniks on rakkude sidumine ja koele (nt nahale) mehhaanilise tugevuse andmine. Pemphigus e villtõbi Haruldane (1:1000000) autoimmuunhaigus, mille puhul tekib immuunsüsteemi reaktsioon normaalse kehavalgu – desmogleiini vastu. Keratinotsüütide vahelised liidused hävivad, mis väljendub villidena nahal ja limkaskestadel. Raviks – vedelik ja elektrolüüdid, immuunsupressandid. 116.Integriinid: spetsiifilised omadused ja funktsioonid.Tähtsus füsioloogilistes protsessides ja haiguste patogeneesis. Integriinid: Rakk-ECM ühendused. Seonduvad ECMi eri komponentidele (fibronektiin, fibrinogeen, kollageen, laminiin)
l. Positiivne tulemus - inimese veres on olemas HI-viiruse vastased antikehad. 2. Negatiivne tulemus - inimese veres HI-viiruse vastased antikehad puuduvad. 3. Selguseta tulemus - valitud HIV antikehadest annavad positiivse tulemuse ainult mõned. Selguseta tulemuse võimalikud põhjused: • Varajane HIV nakkus • Eelnev vereülekanne ( isegi mitte- HIV nakatunud vere) • Vana või värske süüfilis, malaaria või mõni viirusnakkus. • Autoimmuunhaigus (luupus, diabeet) • HIV vastase vaktsiini manustamine (uuringu käigus) Kinnitava diagnostika skeem Kinnitamisele kuuluvad kõik esmasel testimisel positiivseks/piiripealseks osutunud tulemused, mis on saadud HIV-antikehade või kombineeritult HIV-antikehade ning HIV antigeeni määramisel. Sõltuvalt esmasel testimisel kasutatud metoodikast ja mõõtetulemustest kasutatakse kinnitavaks diagnostikaks järgmisi metoodikaid: • 4
BB rotid – spontaanne autoimmuunne diabeet ja autoimmuunne türeoidiit Buffalo (pühvel) rotid – autoimmuunne türeoidiit ja pankrease beeta-rakkude hävimine Obese (turske) kana – hashimoto türeoidiit. 50. Organ-spetsiifilikata autoimmuunhaiguste iseloomustus. Nende immunopatogeneesimehhanismid ja immunodiagnostika. Autoimmuunhaigused on haigused, mille puhul patogeneesis on kesksel kohal autoimuunmehhanismid. Autoimmuunhaigus on üldnimetus suurele hulgale kroonilistele põletikulistele haigustele. Autoimmuunhaigusi iseloomustab: Polüfaktoriline etiopatogenees Ühe või mitme organi krooniline põletikuline kahjustus Autoantikehade ja autoreaktiivsete T-rakkude esinemine kahjustunud koes leiduvate autoantigeenide suhtes Autoantikehade organ(koe)spetsiifilisus määrab sageli ära haiguse organ(koe)spetsiifilisuse Sama tüüpi haiguste sagedasem koosesinemine
kromosoomi pikka õlga, epilepsia teistsugust vormi põhjustav geen aga 20-ndasse kromosoomi. Leitud on ka epilepsiat põhjustav geen 8-ndas kromosoomis. Diabeet. Diabeetikutel on glükoosi tase veres kõrge, kuna glükoosi kasutamine ja transport on häiritud insuliini puudumise või insuliini resistentsuse tõttu. Diabeet kahjustab neerude, silmade, närvide ja vererakkude funktsioone. 1. Insuliinist sõltuv diabeet (tüüp I, IDDM). IDDM on autoimmuunhaigus, kus organismis toodetakse antikehi insuliini produtseerivate pankrease -rakkude vastu. Sellised haiged vajavad insuliini teraapiat. Geen IDDM1 on lokaliseeritud kromosoomi 6 ning see on aheldunud HLA regiooniga (koesobivusantigeenid). 11-ndas kromosoomis on insuliini ja insuliinilaadset kasvufaktorit IGF kodeerivate geenide lähedalt leitud ka geen IDDM2, mille defektsus põhjustab samuti diabeeti. IDDM esineb eeskätt haigetel, kes kannavad HLA alleele DR4 ja DR3 või DQ
kromosoomi pikka õlga, epilepsia teistsugust vormi põhjustav geen aga 20-ndasse kromosoomi. Leitud on ka epilepsiat põhjustav geen 8-ndas kromosoomis. Diabeet. Diabeetikutel on glükoosi tase veres kõrge, kuna glükoosi kasutamine ja transport on häiritud insuliini puudumise või insuliini resistentsuse tõttu. Diabeet kahjustab neerude, silmade, närvide ja vererakkude funktsioone. 1. Insuliinist sõltuv diabeet (tüüp I, IDDM). IDDM on autoimmuunhaigus, kus organismis toodetakse antikehi insuliini produtseerivate pankrease -rakkude vastu. Sellised haiged vajavad insuliini teraapiat. Geen IDDM1 on lokaliseeritud kromosoomi 6 ning see on aheldunud HLA regiooniga (koesobivusantigeenid). 11-ndas kromosoomis on insuliini ja insuliinilaadset kasvufaktorit IGF kodeerivate geenide lähedalt leitud ka geen IDDM2, mille defektsus põhjustab samuti diabeeti. IDDM
annaabi.ee 
