Facebook Like

Immunoloogia eksami kordamisküsimused (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on immuunsus ?
  • Mis on lümfi funktsioon ?
  • Mis on lümfisõlme funktsioon ?
  • Mis teeb antigeenist immunogeeni ?
  • Milline peaks olema edukas ravim ?
  • Mille poolest erinevad B1 ja B2 rakud ?
  • Millised rakud neid toodavad ?
  • Kuidas kujuneb välja bakteriaalne septiline sokk ?
 
Säutsu twitteris
Kordamisküsimused
Immunoloogia I
1. Mis on immuunsus ? Kirjelda organismi kaitsemehhanisme inimese näitel!
Immuunsus on organismi võime muuta kahjutuks mitmesuguseid haigustekitajaid, nende mürke ja kõrvaldada surnud rakke enne, kui need haigust põhjustavad. Samuti reageerida siirdatud kudedele ja muundunud rakkudele (kasvajatele).
Immuunsüsteem ei ole meie arenguks hädavajalik, kuid ilma selleta jääksime ellu vaid steriilsetes tingimustes.
Kaitsemehhanismid:
Barjäärid- nahk ja limaskestad , ensüümid, antibakteriaalsed peptiidid , konkurents
Nahk: mehhaaniline tõke ja happeline keskkond (pH 3-5), RNAsid, sebum (sebum- triglütseriidide, vaha ja õli segu mis teeb nii naha kui juuksed veekindlamaks)
Limaskestad: Sealne normaalne mikrofloora on patogeenidele kinnitumiskoha ja toitainete konkurent. Enamus patogeene pole vôimelised tervet limaskesta läbima. Ripsepiteel väljutab mikroobe . Lima koosneb põhiliselt mutsiinidest, mis on klass tugevalt glükosüleeritud valkusid (glükoproteiine). Patogeenid kleepuvad sinna kinni, ei saa edasi. Lisaks on lima koostises ka antimikrobiaalsed peptiidid (näiteks defensiinid- nahal, limaskestadel, lüsosüüm-pisarates, süljes), võivad lõhkuda bakteri membraani, aktiveerida ensüümid, peatada nukleiinhapete sünteesi
Madal pH (nahal ~5.5, mao pH 2). Lima ja ripsmed. Antibakteriaalsed peptiidid. Mikrofloora. Immuunrakud epiteelkoes (alveolaarmakrofaagid, nuumrakud ). Sülg ja pisarad, ensüümid. Kehatemperatuur .
Retsptorid, mis võimaldavad infektsioone ära tunda
- Mitte spetsiifiline (innate) TLR, LRR
- Spetsiifiline (adaptive) TCR, BCR
Signaali ülekande rajad
Immuunsüsteemi aktivatsiooni teed
Efektormehhanismid infektsioonide hävitamiseks
Otsene destruktsioon (antibakteriaalsed peptiidid (lüsosüüm jne), komplemendi tekitatud lüüs, fagotsütoos, hapniku ja lämmastiku radikaalide produktsioon , NK rakkude tekitatud lüüs), patogeeni leviku blokeerimine ( opsoniseerimine C3b, neutraliseerimine Ab), patogeeni paljunemise blokeerimine (piiratud ligipääs toitainetele, viirusega nakatunud rakkude apoptoos )
Efektormehhanismide regulatsiooni süsteemid
Normaalseisundi taastamine (puhkeolek): kudede parandamine, homoöstaasi taastamine
Põletik
Kui patogeen tungib koesse, siis algab põletik: kude tursub, läheb soojaks ja punaseks. Seda põhjustavad veresoonte muutused, mis tekivad immuunsüsteemi aktivatsioonil. Veresooned muutuvad läbilaskvateks ja niiviisi saavad immuunsüsteemi komponendid paremini infektsioonikohta jõuda. Rollid: tuua infektsioonikoldesse uusi immuunrakke ja efektormolekule, luua füüsiline barjäär mikrovaskulaarse koagulatsiooni näol takistamaks infektsiooni levikut vereringesse, soodustada kahjustatud kudedes regeneratsiooni. Kui põletikulised reaktsioonid toimuvad vales kohas, valel ajal või on liiga tugevad, siis on tagajärjeks näiteks allergia ja astma .
2. Selgita, mis on loomulik (=innate; = sünnipärane) immuunsus ja mis on omandatud (=adaptiivne) immuunsus.
Innate immuunsus: mitte spetsiifiline, kiire ( minutid , tunnid), mälu ei teki. Ta on alati olemas ja kohe valmis atakeerima. Näiteks fagotsütoos, komplement , interferooni süntees.
Adaptiivne immunsus: väga spetsiifiline, aeglane (päevad) ja ei ole valmis kohe atakeerima. Adaptiivne immuunsus stimuleeritakse innate immuunsuse poolt patogeeni sisenemisel, oma magnituudilt on ta võimsam kui innate, kuid vajab aega aktivatsiooniks. Näiteks T- ja B- rakud .
Innate immuunsuse puhul tekib ühetaoline kaitsereaktsioon samatüübiliste mikroobide vastu, eristamata eri liike kuid eristades gruppe (bakterite vastu tekivad üht liiki kaitsereaktsioonid ja viiruste vastu teist tüüpi). Adaptiivse immuunsuse puhul tekib mikroobi tüve spetsiifiline immuunvastus ca 5-7 päevaga. Adaptiivne immuunvastus tekib kiiremini, kui täpselt sama mikroob teist korda siseneb.
Omandatud immuunsusel on kahte tüüpi vastust: Ühe reaktsioonina ( humoraalne vastus) sekreteerivad B-lümfotsüüdid antikehasid ja teise reaktsioonina ( rakuline vastus) tapavad tsütotoksilised T-lümfotsüüdid viirusinfekteeritud rakke.
Kuidas kaasasündinud immuunsus nakkuse ära tunneb?
Nii selgrootutel kui ka selgroogsetel on Pattern Recognition Receptors (PRR), mis tunnevad ära patogeenidele omaseid molekulaarseid struktuure (Pathogen Associated Molecular Patterns - PAMP). PAMP – need on kindlad molekulid ja struktuurid , mida leidub vaid prokarüootidel. PAMP-e toodavad vaid mikroobid ja seega kaasasündinud immuunsüsteem on võimeline tegema vahet oma ja võõra vahel.
3. Joonista adaptiivses immunsuses osalevad tähtsaimad molekulid: Ig, TCR, MHCI ja MHCII , millistel rakkudel need ekspresseeruvad, millistele struktuuridele seonduvad/milliseid peptiide seovad ja mis neid iseloomustab?
alfa beeta
Ig (BCR) ekspresseerub B- raku pinnal. B- rakk tunneb ära kas lineaarseid või konformatsioonilisi epitoope (valgulisi, karbohüdraatseid ja lipiidseid).
TCR ekspresseerub T- raku pinnal. T rakk tunneb ära ainult lineaarseid peptiidseid epitoope mis on seondunud MHCII või MHCI molekulidele. TCR spetsiifilisus MHC suhtes: Kui autoloogne MHC presenteerib viirust mille suhtes T rakk on spetsiifiline, siis toimub raku lüüs. Kui allogeenne MHC presenteerib sama viirust või kui autoloogne MHC presenteerib teist viirust, siis lüüsi ei toimu.
T rakkude aktivatsiooniks on vajalik kolmikkompleks: peptiid (9 aa) + MHC I+TCR-Tc või peptiid (12-25 aa) + MHC II+TCR-Th.
MHCI esineb kõikidel keha tuumsetel rakkudel, selleks et immuunrakkudele esitleda raku sees toodetud (= endogeenseid) valke.
MHCII esineb nn “antigeeni esitlevate rakkude” (APC- DC, MQ, B) pinnal, selleks et immuunrakkudele esitleda rakuvälisest keskkonnast sisse võetud (= eksogeenseid) valke.
4. Kirjelda primaarset ja sekundaarset lümfoidset kudet ja mis protsessid seal toimuvad. Nimeta lümfoidsed organid ja nende funktsioonid. Mis sarnasused ja erinevused on vere ja lümfiringel, mis on lümfi funktsioon?
Primaarsed lümfoidorganid: luuüdi ja tüümus, IMMUUNRAKKUDE GENEREERIMINE. Nendes toimub algselt lümfotsüütide teke vereloome tüvirakkudest ja nende funktsionaalne küpsemine, diferentseerumine T- ja B- lümfotsüütideks.
Sekundaarsed lümfoidsed organid ja koed: põrn, lümfisõlmed ja lümfoidse koe kogumikud (MALT, GALT), IMMUUNVASTUSE GENEREERIMINE. Spetsiifilised , peamiselt lümfoidkoest koosnevad elundid, mis on paigutunud teiste kudede suhtes selliselt , et oleks tagatud maksimaalne tõenäosus patogeenide ja lümfotsüütide kontaktiks. Sekundaarsed lümfoidorganid on seega sageli spetsiifiliste immuunreaktsioonide toimumispaigaks.
Tertsiaarne lümfoidne kude: ag poolt sekundaarsetes organites aktiveeritud immuunrakud võivad lümfisõlmedesse jääda või pöörduda lähteorganisse (kops, maks, aju) tagasi efektor- ja mälurakkudena ja moodustada seal organiseeritud lümfoidse koe kogumikke.
Luuüdi: Luuüdis asuvatest vereloome tüvirakkudest (HSC) arenevad välja kõik punased ja valged vererakud ning trombotsüüdid. Luuüdis valmivad ka B- rakud. Luuüdi strooma rakud toodavad vereloomeks ja immuunrakkude arenguks vajalikke tsütokiine: IL3, IL7, CSF.
Tüümus: Tüümus asub südame kohal otse rinnakuluu all. Ainus lümfoidorgan, kus immuunvastust ei genereerita. Tüümuse epiteelirakud toodavad hormoone: tümosiini, mis on lümfoidsete rakkude paljunemist reguleeriv hormoon . Tüümuses toimub T- rakkude valmimine.
Põrn: Veres leiduvate antigeenide vastu immuunvastuse initsieerimine, vanade ja defektsete RBC eraldamine, uute RBC ja Mo reservuaar , Fe varu. Põrna kude on pehme ja vererikas- punane üdi ( pulp ): erütrotsüüdid (RBC), vere filtratsioon, valge üdi (pulp): lümfotsüüdid, spetsiifilised immuunreaktsioonid, lümfotsüütide aktiveerumine, proliferatsioon ja diferentsioon ning antikehade süntees.
Lümfisõlmed: Püüavad antigeene kudedest, vastavalt koele tuleneb ka nende nimetus. Aferentsoone kaudu saabub ag ja eferentsoone kaudu lahkuvad lümfivedelik, antikehad ja rakud.
Lümfi funktsioon: Lümfisõlmede filtreerimine (bakterite, viiruste ja vähirakkude transport). Liigse vedeliku transport kudedest verre. Toitainete, eriti lipiidide transport.
Lümfiringe ja vereringe võrdlus: Lümfiringes voolab lümf, vereringes veri . Lümfiringe on ühesuunaline (kudedest südame poole), vereringe kahesuunaline. Lümfikapillaarid on läbilaskvamad kui verekapillaarid .
5. Kirjelda vereloome arengut ning joonista vastav skeem. Nimeta tüvirakust algavad arenguteed ja kõik terminaalselt diferentseerunud vererakud, nende kuuluvus adaptiivsesse või innate süsteemi, ning funktsioon organismis.
Granülotsüüdid:
Neutrofiilid (N)- 50-70% vere leukotsüütidest, N arvu tõus ja noorvormid veres näitavad põletikku, põletikukoldes lõhkevad, vähesel määral ka fagotsüteerivad, hukkunud neutrofiilidest moodustub mäda.
Basofiilid (B)- Veres alla 1%, olulised parasiitide vastu ja allergilistes reaktsioonides, graanulites histamiin .
Nuumrakud (MC)- Esinevad nahas, respiratoor- ja seedetraktis. Graanulid sisaldavad histamiini jt aktiivseid substantse. Nuumrakud ja vere basofiilid indutseervad allergiaid. Nuumrakud tekivad luuüdis vereloome käigus ja kudedes differentseeruvad limaskoe või sidekoe nuumrakkudeks.
Eosinofiilid (E)- Veres alla 1%, esinevad luuüdis, soole limaskestades, eskpresseerivad tsütokiine, olulised parasiit -infektsioonide vastu.
Monotsüüdid –tsirkuleerivad veres ca 8 tundi, suurenevad ja migreeruvad kudedesse, kus diferentseeruvad koespetsiifilisteks makrofaagideks - paikne lokalisatsioon, kindel funktsioon. Luuüdist verre saabunud osad monotsüüdid migreeruvad kudedesse ja arenevad seal makrofaagideks. M1- inflammatoorsed- sisenevad kudedesse infektsiooni korral. M2-patrullivad- liiguvad aeglaselt mööda veresooni, moodustavad koe- resident monotsüütide reservuaari.
Makrofaagid (MQ)-koristajad. M1- inflammatoorsed. M2- koe parandajad, kasvajaid toetavad . Aktiveeritud makrofaagid on parimad fagotsüüdid. Toodavad tsütokiine.
Dendriitrakud (DC) on parimad APC. DC esinevad erinevates kudedes: nahas, seedeelundite sisekestas. Funktsioon: ag esitlus Th rakkudele. DC rakud ei vaja eelnevat aktivatsiooni ag-ni esitlemiseks, nad ekspresseerivad MHCII pidevalt.
Follikulaarsed dendriitrakud (FDC): FDC ei ekspresseeri oma pinnal MHC II-te, seega pole APC –rakud ega esitle ag-ni Th-le. Lokaliseeruvad lümfisõlme folliikulites, mis on B-rakkude poolest rikkad. FDC ekspresseerivad kõrgel tasemel antikeha ja komplementi siduvaid retseptoreid ja seovad vabalt tsirkuleerivaid ag-Ab komplekse. FDC aktiveerivad B-rakke lümfisõlmedes.
Follikulaarsed dendriitrakud (FDC) ja dendriitakud (DC) on vaatamata välisele sarnasusele täiesti erineva funktsiooniga rakud: FDC “hoiavad antigeeni (Ab-ag kompleksidena)” oma pinnal B- rakkudele, DC esitlevad (MHC-TCR interaktsioonis) antigeeni T rakkudele.
NK rakud-5-10% lümfotsüütidest, suured, granuleeritud. Puudub TCR ja MHC klass I/II restriktsioon . Reageerivad MHC I puudumisele teistel rakkudel. Ei vaja eelnevat aktiveerimist. Sihtmärkraku lüüsimine toimub perforiini abil. Toodavad tsütokiine: IFNgamma. Intratsellulaarsete infektsioonide ja kasvajate vastane kaitse. Mõningane immunoloogiline mälu. Esmaseks ülesandeks on kiiresti ära tunda ja hävitada kasvajarakke ja viirusega infitseeritud rakke. Teiseks tähtsaks funktsiooniks on immuunvastuse kulu regulatsioon tsütokiinide tootmise kaudu (IFNgamma).
6. Mis on lümfisõlme funktsioon? Kirjelda lümfisõlmes toimuvaid protsesse, rakkude tüüpe ja nende terminaalset differentseerumist, GC kujunemist, klonaalset selektsiooni ja FDC osa selles.
Lümfisõlmede funktsiooniks on lümfi filtreerimine. Lümfisõlmedes toimub lümfogeensete ehk kudedest lümfiga saabunud patogeenide kahjutustamine. Seal toimub immuunvastuse algatamine. Immuunaktivatsioon toimub lümfisõlmedes, peale antigeeni kontakteerumist.
Lümfisõlme koores ehk korteksis asuvad B- rakud, makrofaagid ja follikulaarsed dendriitrakud, mis moodustavad rakkude kogumikke- primaarseid folliikuleid . Immuunvastuse tekkimisel muutuvad need sekundaarseteks folliikuliteks, mille keskel asub follikulaarsete dendriitrakkude, aktiveeritud T- helperite ja paljunevate B- rakkude moodustatud germinaaltsenter (GC) ehk idukeskus.
Korteksi all asuvas parakorteksis on B- rakke vähe, kuid leidub hulgaliselt T- rakke (toimub T- rakkude aktivatsioon ). Samuti leidub seal hulgaliselt dendriitrakke, mis ekspresseerivad MHCII molekule, esitamaks antigeeni Th- rakkudele. Aktiveeritud T- helperite ja B- rakkude esmased interaktsioonid toimuvad samuti parakorteksis. Sellele järgnev B- rakkude paljunemine toimub juba korteksi ja parakorteksi piiril , samuti idukeskuste ümber.
Afiinsusküpsemise ja isotüüp- ümberlülituse järel tekkinud plasmarakud liiguvad medullasse, samuti vereringe kaudu luuüdisse.
Germinaalsetes keskustes toimub:
1. Afiinsuse küpsemine (SM)- Tugevam seondumine ag-le FDC pinnal tagab B- rakule pääsu GC keskele , rohkem toitu ja edukama paljunemise.
2. Isotüübi vahetus (IgM-ist erinevaks)
3. B- plasmarakkude ja mälurakkude teke
FDC-d seovad ja säilitavad immuunkomplekse. FDC-d on tähtsad follikulaar- ja germinaaltsentrite struktuuri püsimises ja antigeeni esitlemisel diferentseeruvale B-rakule.
Klonaalne selektsioon : Antigeeni kokkupuutel seda äratundva retseptoriga vastav rakk stimuliseeritakse, millele järgneb raku paljunemine klonaalsel teel, st kõigil raku järgnevatel generatsioonidel on samasugune antigeeni retseptor , et luua antigeeni reaktiivsete rakkude populatsioon .
T-rakud lümfisõlmes
T-rakud, mis sirvivad lümfisõlme, kuid ei seondu MHC-peptiididele, väljuvad eferentsete lümfisoonte kaudu. T-rakud, mille TCR seondub APC raku MHC- peptiidi kompleksile lümfisõlmes, peatavad migreerumise ja jäävad mõneks päevaks lümfisõlme. Siin see paljuneb ja APC-lt saadud vihjete alusel diferentseeruvad järglasrakud erinevate funktsioonidega efektorrakkudeks. CD8- T-rakud omandavad võime tappa sihtmärkrakke. CD4- T-rakud võivad diferentseeruda mitut erinevat tüüpi efektorrakkudeks, sh nendeks, mis võivad aktiveerida makrofaage, CD8- T-rakke ja B-rakke.
B-rakud lümfisõlmes
Lümfisõlmes B-rakud aktiveeritakse ja diferentseeritakse kõrge afiinsusega antikehasid sekreteerivateks plasmarakkudeks. B-raku aktiveerumine vajab nii antigeeni seondumist B-raku BCR-retseptorile kui ka otsest kontakti aktiveeritud Th- rakuga. Mõlemad sündmused on tagatud lümfisõlme anatoomiaga. B-rakud erinevad T-rakkudest selle poolest, et nende retseptorid saavad ära tunda vaba antigeeni. B-rakk kohtub antigeeniga tavaliselt folliiklis. Kui tema BCR seondub antigeenile, aktiveerub B-rakk osaliselt ning „neelab alla“ ja protsessib selle antigeeni. B-rakud on spetsialiseerunud antigeeni esitlevad rakud, mis esitlevad protsessitud peptiid-MHC komplekse oma pinnal Th- rakkudele. B-rakud, mis on antigeeni edukalt protsessinud, muudavad migreerumiskäitumist ning liiguvad T-raku-rikkase parakorteksisse, kus suureneb nende võimalus kohata aktiveeritud Th- rakku, mis tunneb ära B-raku esitletava MHC- antigeen kompleksi. Kui B-rakk interakteerub edukalt Th- rakuga, jäävad nad kontakti mitmeks tunniks, muutudes täielikult aktiveerituks ja saades signaale, mis indutseerivad B-raku jagunemist. Mõned aktiveeritud B-rakud diferentseeruvad otse antikeha tootvaks rakuks (plasmarakuks), kuid osad taassisenevad folliiklisse, et moodustada GC.
7. Immunogeensus versus antigeensus. Mis teeb antigeenist immunogeeni?
Adjuvandid ja miks neid kasutatakse.
Antigeensus – on võime spetsiifiliselt seonduda BCR-i või TCR-iga (hoolimata kas immuunvastus järgneb).
Immunogeensus- võime esile kutsuda spetsiifilise immuunvastuse ( humoraalse või rakulisel tasandil).
Antigeenid - ained, mis seonduvad antikehadega. Immunogeenid – need antigeenid, mis tekitavad immuunvastuse.
Head immunogeenid on reeglina makromolekulid ( valgud ja
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Immunoloogia eksami kordamisküsimused #1 Immunoloogia eksami kordamisküsimused #2 Immunoloogia eksami kordamisküsimused #3 Immunoloogia eksami kordamisküsimused #4 Immunoloogia eksami kordamisküsimused #5 Immunoloogia eksami kordamisküsimused #6 Immunoloogia eksami kordamisküsimused #7 Immunoloogia eksami kordamisküsimused #8 Immunoloogia eksami kordamisküsimused #9 Immunoloogia eksami kordamisküsimused #10 Immunoloogia eksami kordamisküsimused #11 Immunoloogia eksami kordamisküsimused #12 Immunoloogia eksami kordamisküsimused #13 Immunoloogia eksami kordamisküsimused #14 Immunoloogia eksami kordamisküsimused #15 Immunoloogia eksami kordamisküsimused #16 Immunoloogia eksami kordamisküsimused #17 Immunoloogia eksami kordamisküsimused #18 Immunoloogia eksami kordamisküsimused #19 Immunoloogia eksami kordamisküsimused #20 Immunoloogia eksami kordamisküsimused #21 Immunoloogia eksami kordamisküsimused #22 Immunoloogia eksami kordamisküsimused #23 Immunoloogia eksami kordamisküsimused #24 Immunoloogia eksami kordamisküsimused #25 Immunoloogia eksami kordamisküsimused #26 Immunoloogia eksami kordamisküsimused #27 Immunoloogia eksami kordamisküsimused #28 Immunoloogia eksami kordamisküsimused #29 Immunoloogia eksami kordamisküsimused #30 Immunoloogia eksami kordamisküsimused #31 Immunoloogia eksami kordamisküsimused #32 Immunoloogia eksami kordamisküsimused #33 Immunoloogia eksami kordamisküsimused #34 Immunoloogia eksami kordamisküsimused #35 Immunoloogia eksami kordamisküsimused #36 Immunoloogia eksami kordamisküsimused #37 Immunoloogia eksami kordamisküsimused #38 Immunoloogia eksami kordamisküsimused #39 Immunoloogia eksami kordamisküsimused #40 Immunoloogia eksami kordamisküsimused #41
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 41 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2018-10-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 8 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor k4rmen.k Õppematerjali autor

Lisainfo

Immunoloogia I eksami kordamisküsimuste vastused (2018)
Mõni vastus inglise keeles.

immunoloogia

Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

27
doc
Immunoloogia eksamiks kordamine
21
docx
Immunoloogia I eksamikonspekt
102
docx
Molekulaarne ja rakenduslik immunoloogia
32
doc
Geenitehnoloogia kordamisküsimuste vastused
35
doc
Füsioloogia eksami kordamisküsimused-vastused
64
doc
Pariku osa
94
docx
Rakubioloogia II
67
docx
Füsioloogia kordamisküsimused 2014



Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun