peaajust seljaajju (nt lihaste liigutamiseks) - jt täidavad seljaaju juhtefunktsiooni, toimetades edasi peaajju minevaid teateid ja peaajust tulevaid käske 6. Seljaaju MEDULLA SPINALIS anatoomia ● Paikneb koos teda katvate kestadega lülisambakanalis. ● On 1cm jämedune, u 45 cm pikkune ja 30g raske väätjas moodustis. ● Keskel on tsentraalkanal, kus on LIIKVOR. ● Ristlõikel on tsentraalselt hallollus, ümber valgeollus, milles kulgevad juhteteed. ● Kraniaalselt läheb üle PIKLIKUKS AJUKS, kaudaalselt lõpeb L1-L2 kõrgusel ajukoonusena, mille jätk on õndralülidele kinnituv lõppniit. ● Lõpposa e HOBUSESABA koosneb närvijuurtest. 7. SPINAALSEGMENDIKS ehk seljaajusegmendiks nimetatakse: ● seljaaju osa, millest väljub 2 paari närvijuuri (selgmised ja kõhtmised) ja mis vastab
Valgeollus- koosneb närvikiududest ning moodustab juheteed Närvid- sidekoelise kestaga ümbritsetud närvikiudude kimbud Valged närvikiud- müeliintupega ümbritsetud perifeersed närvid Hallid närvirakud- müeliintupeta närvid vegetatiivses närvisüsteemis Ganglion- närvisõlm- närvirakkude sõlmjas kogum Refleks- vastureaktsioon ärritusele Refleksikaar- tee mida mööda erutus refleksi puhul levib Interkostaalsed närvid- roietevahelised närvid Hemisfäär- aju poolkera (neid on 2) Liikvor- ajuvedelik Tingimatud refleksid- kaasasündinud, ei unune (imemine, aevastamine) Tingitud refleksid- ununevad, muutuvad (kuuma katsudes võtame käe ära) Vegetatiivne närvisüsteem siseelundite ns Refleksiaeg- Ärrituslävi- Künnisärritus- väikseim ärritus mis annab vastuse Koe labiilsus- iseloomustab koe võimet reageerida üksteise järgnevatele impulssidele Presünaptiline membraan- Sünapsipilu- Postsünaptiline membraan- Neurotransmitter e. mediator-
võib võivad herpesviirused lisaks villilisele lööbele põhjustada ajupõletikku ehk entsefaliiti ning ajukelmete põletikku ehk meningiiti. (inimene.ee). DIAGNOOSIMINE Ohatise sümptomid võib kindlaks teha juba vaid visuaalsel vaatlusel ja sümptomid on väga tüüpilised ning uuringuid ei tehta. Diagnoosi saab kinnitada, kui koguda tampooniga materjali villi või haavandi põhjast, villi põhjalt, laikonjunktiivilt või ninakaabe, liikvor ja biopsiamaterjal. Materjal võta steriilse vatitampooniga, asetada katsutisse ning saata laborisse. Kui laborisse ei jõua analüüs kohe samal päeval siis asetatakse vatitampoonid 1,0 ml füs.lahust ja säilitad +4 juures külmikus. Biopsia tuleb saata laborisse koheselt. Liikvor ei vaja transportsöödet. 5 Laboris saab määrata vereanalüüsist viirusevastaseid antikehi ja antigeeni Inimesel on
KNS, vere ja liikvori barjäärid Vere-aju tõke ehk hematoentsefaalbarjäär (BBB) kapillaari endoteelirakkude ja astrotsüütide vahel Vere-liikvori tõke koroidpleksuses Liikvori-aju tõke Närvisüsteemi immuunprivileeg Vere-aju tõke - immuunprivileeg kaob, kui 1. Põletik 2. Massmuutused 3. Kiirelt suurenenud koljusisene rõhk 4. Hüperosmootilistes situatsioonides Monro-Kelli doktriin Koljusiselt paiknevad · aju parenhüüm · veri · liikvor = pole kokku surutavad teisi suurusi mõjutamata Teisene aju kahjustus · Rebenenud kapillaarid · Vähenenud perfusioon = O2+glükoosi defitsiit · Rakukahjustus · Raku ödeem · Suurenenud intrakraniaalne rõhk · Nekroos, apoptoos Ajusongad Falksi-alune song (subfalcial) Ajusong läbi tentoriumi (transtentorial) Ajusong foramen magnumisse · Oluline on osata ära tunda ajusongale või suurenenud intrakraniaalsele rõhule viitavaid
koos väikeajuga (cerebellum) moodustab tagaaju. Järgmine on keskaju, mis koos piklikaju ja sillaga moodustab ajutüve, milles on mitmeid elutähtsaid keskusi. Vaheaju hüpotalamus ja taalamus ( e nägemiskühm) Ostaju suurem osa peaaju kor (kortex), mille alla jäävad aju põhimiku tuumad e basaalganglionid närvirakukogumikud, igal tuumal iseloomulik funktsioon; otsajus on ajuvatsakesed tühimikud ajus, kus paikneb ajuvedelik liikvor. Ajuvatsakesi on 4 (ajutüves, vaheajus ja külgmised e lateraalsed vatsakesed) 4.vatsake on ühenduses seljaajukanaliga. Vegetatiivse ns keskused on ka kns-is, aga sealt väljuvad närvid ei lähevad teistmoodi innerveeritakse siseelundeid ja veresooni, tahtele ei allu Peaajunärvidega siseneb peaajju kuulmine, nägemine, histmine, seljaaju kaudu ka tundlikkus. Kehalihastele läheb seljaaj närvide kaudu, pealihastele peaajunärvide kaudu. Erutuse ülekanne ns-is, sünaps, mediaatorid
Pea- ja seljaaju kõvakest omavad eraldi veresooni ja närve Keskmine ehk ämblikkest õhuke sidekoeline leste, milles puuduvad veresooned ja närvid, läheb üle peaaju vagudest ja lõhedest Sisemine ehk soonkest pehme sidekoeline leste, mis sisaldab rohkesti veresooni. Liibub vastu aju ja tungib ajuvatsakestesse, kus moodustab soonpõimikuid Subduraalruum kitsas pilu, vähe liikvorit Subarahnoidaalruum ebaühtlase laiusega, sees ringleb liikvor Ajuvedelik ehk liikvor Valmistatakse ajuvatsakeste soonpõimikutes Leidub ajuvatsakestes, seljaaju tsentraalkanalis ja subarahnoidaalõõnes Värvitu läbipaistev vedelik Üldmaht 150-200 ml Peaajunärvid 12 paari, tähistatakse rooma numbritega Funktsiooni alusel jagunevad: Tundenärvid Motoorsed närvid Seganärvid Tundenärvid I haistmisnärv haistmissibul, haistmine II nägemisnärv silma võrkkest, nägemine
ristluupõimik plexus sacralis 16) mis närvid, millisest põimikust innerveerivad küünarvarre eesmise rühma lihaseid n. medianus, n. ulnaris - plexus brachialis ! 4. Aju ! 1) vaheaju jaotus (4), milline neist on motoorne keskus (tõmmata joon alla) 1. epithalamus 2. thalamus dorsalis 3. thalamus ventralis (motoorne keskus) 4. hypothalamus 2) kus tekib liquor cerebrospinalis, kus ja mille kaudu pääseb ta subarahnoidaalruumi liikvor tekib ajuvatsakestes plexus choroideus’te sekreedina, väljub vatsakestesüsteemist 4. vatsakese apertuuride kaudu 3) millises aju osas asuvad: nucleus caudatus, pyramides nucleus caudatus - suuraju pyramides - piklikaju 4) külgvatsakeste osad (4) 1. cornu frontale 2. pars centralis 3. cornu occipitale 4. cornu temporale 5) keskaju jaotus (2) milliste kraniaalnärvide tuumad seal asuvad 1. tectum mesencephali 2. pedunculus cerebri III ja IV kraniaalnärvide tuumad
vegetatiivse NS b. somaatilise NS kõrgeimad keskused. 23. Retikulaarformatsioon mõjustab KNS erinevaid osi, kontrollib seljaaju reflektoorset tegevust. 24. Limbiline süsteem on seotud emotsionaalse motivatsiooniga. 25. NSi kõrgeim osa on Suuraju koore tegevus. 26. Nimetage pea ja seljaaju kestad seestpoolt väljapoole * Soonkest *Ämblikkest * Kõvakest 27. Kus paikneb ajuvedelik ehk liikvor? 2 seljaajukanalis, ajuvatsakestes ja subarahnoidaalruumis. 28. Kui palju on inimesel peaajunärve? 12 29. Nimetage peaajunärv, mis innerveerib miimilisi lihaseid? Näonärv 30. Nimetage peaajunärv, mis innerveerib mälumislihaseid? Kolmiknärv 31. Nimetage peaajunärv, mis innerveerib näo nahka?
mälu ja õpitu unustamine ning sihipärane tegutsemine. -koosneb hallollusest Suuraju koor 6 kihti PEAAJU JA SELJAAJU KESTAD Kõvakest (dura mater)- välimine Ämblikkest (arachnoidea)-keskmine Soonkest (pia mater) -sisemine Ämblikkesta ja kõvakesta vahele jääb subduraalruum; ämblikkesta ja soonkesta vahel asub subarahnoidaalruum Ajuvedelik e. liikvor asub seljaajukanalis, ajuvatsakestes ja subarahnoidaalruumis. kogumaht täiskasvanul on ~150-200 ml. F: ainevahetus PEAAJUNÄRVID e. kraniaalnärvid (n e r v i c r a n i a l e s) 12 paari Tundenärvid (sens.) - I, II, VIII I haistmisnärv haistmisretseptorid (haistmine) II nägemisnärv silma võrkkest (nägemine) VIII esiku-teonärv sisekõrva esik - tasakaaluerutused sisekõrv - kuulmiserutused motoorsed (mot.) - III, IV, VI, XI, XII
rögaeritus puudub ning bronhoskoopiat pole võimalik teha. Maoloputust tuleb teha 2-3 erineval päeval, see tagab suurema tõenäosuse olemasolevate mükobakterite leiuks. Materjali kogus – kogu kättesaadav vedeliku hulk. Tuberkuloosse pleuriidi, sünoviidi kahtlusel - pleuravedelik (soovitavalt 50-200 ml), sünoviaalvedelik ( kogu kättesaadav vedeliku hulk). Tuberkuloosse meningiidi või generaliseerunud tuberkuloosi (mükobakterioosi) kahtlusel – liikvor (3-8 ml, väiksemad kogused halvendavad diagnostilisi võimalusi), veeniveri (1-5 ml), luuüdi. NB! Veenivere võtmine näidustatud AIDSi kahtlusega või AIDSi haigetel. Urogenitaaltrakti tuberkuloosi korral on uuritavaks materjaliks uriin, menstruaalveri ja biopsia endomeetriumist. 27 Uurimiseks kasutatakse veel operatsioonil võetud koe- ja organitükikesi ning lümfisõlmi, mitmesuguseid sekreete (ninast, kõrvast, tupest jt.).
· allergiline (astma taustal) · kopsuvorm (eelnev kaviteet: tbc!) · invasiivne (immuunsupressioon) · lisaks kolonisatsioon siinustes, nahal · kliinliselt: sõltub vormist sageli veriköha, produktiivne köha · histoloogia: seenehüüfid, mütsetoom · immuunanalüüs (ELISA) · mikrobioloogia: · röga, uriin, trahhea aspiraat, veri, liikvor, väljaheide, punktsioonimaterjal jne · lõplik neg vastus 10.päeval · lõplik pos vastus 3-7.päeval · ravi; tulemused on vastukäivad · sõltub immuunstaatusest ja aspergilloosi alavormist: · allergiline: itrakonasool, kortikoidid · aspergilloom: süsteemne seenravi ei ole piisavalt efektiivne
- kõhnumine 10 - subfebriilne temperatuur - lööbed, naha sügelemine - kõhuvalud III staadium: tüsistuste staadium: - maksaabstsess - põie avanemine: disseminatsioon Kopsu ehhinokokkoos: I staadium: kulgeb latentselt II staadium: põie kasv kopsukoes, bronhides - valu rinnaku piirkonnas - köha, rögaeritus - hingeldus III staadium: põis võib avaneda bronhidesse. - tugev köha - tsüanoos - spuutumis veri Diagnostika: - SR kiirenemine - eosinofiilia - mikroskoopia (röga, liikvor, uriin) - seroloogia (antigeeni määramine: KSR) - allergilised nahatestid (Casoni reakts.) - instrumentaalsed uuringud (röntgen, sonograafia, kompuutertomograafia) Ravi: - kirurgiline (enne ja pärast operatsiooni ravi benzimidazoolidega) - Albendazol 10-15 mg/kg (enne operatsiooni 4 päeva; pärast 3 kuud 14 päevaste intervallidega ) - Mebendazol 40-50 mg/kg sama skeemiga - Praziquanteli 40 mg 1x nädalas koos benzimidazooliga TAENIARHYNCHIASIS e. teniarünhiaas e
- lööbed, naha sügelemine - kõhuvalud III staadium: tüsistuste staadium: - maksaabstsess - põie avanemine: disseminatsioon Kopsu ehhinokokkoos: I staadium: kulgeb latentselt II staadium: põie kasv kopsukoes, bronhides - valu rinnaku piirkonnas - köha, rögaeritus - hingeldus III staadium: põis võib avaneda bronhidesse. - tugev köha - tsüanoos - spuutumis veri Diagnostika: - SR kiirenemine - eosinofiilia - mikroskoopia (röga, liikvor, uriin) - seroloogia (antigeeni määramine: KSR) - allergilised nahatestid (Casoni reakts.) - instrumentaalsed uuringud (röntgen, sonograafia, kompuutertomograafia) Ravi: - kirurgiline (enne ja pärast operatsiooni ravi benzimidazoolidega) - Albendazol 10-15 mg/kg (enne operatsiooni 4 päeva; pärast 3 kuud 14 päevaste intervallidega ) - Mebendazol 40-50 mg/kg sama skeemiga - Praziquanteli 40 mg 1x nädalas koos benzimidazooliga TAENIARHYNCHIASIS e. teniarünhiaas e
Retikulaarformatsioon mõjustab kaudselt mitmeid organismi funktsioone. Suurel määral võimalik mõjutada inimese aktiivust ja ärkveolekut. Limbiline süsteem on setoud emotsionaalse motivatsiooniga. Kananahk, hirm , pisarad, kahvatumine ja punastamine jne. KNS'i kõrgeim osa on peaajukoor. Pea ja seljaaju kestad seestpoolt väljaspoole: · Kõvakest- dura mater · Ämblikekst- arachnoidea · Soonkest- pia mater(pehmkest) Ajudevelik- liikvor- paikneb seljaaju kanalis, ajuvatsakestes ja subarahnoidaalruumis. Peaajunrärvid funktsiooni alusel: · Tundenärvid- sensoorsed · Motoorsed · Seganärvid Miimilisi lihaseid: VII näonärv. Innerveerib näo nahka ja miimilisi liigutusi- kolmiknärv. Tingimatud refleksid on refleksid, mis on pärilikult edasiantavad , kaasasündinud refleksid: Silmaavamis, neelamis ja imemis refleks, köha, aevastus.
- seal on vähe veresooni ja närve, - ülal ja all väikesed ruumid ajuvedelikuga ➔ alumine osa laiem, seal ajuvedelik ringleb, kitsamas liikvorit vähem - ei ulatu aju lõhedesse ja vagudesse, läheb neist üle ● ämblikkesta ja kõvakesta vahele jääb SUBDURAALRUUM. EKSAMIL!!! - kitsas pilu, väheke liikvorit ● ämblikkesta ja soonkesta vahel asub SUBARAHNOIDAALRUUM - ebaühtlase laiusega, sees ringleb liikvor ➔ EKSAMIL TEADA, et toodavad ajuvedelikku, mis on vajalik aju ainevahetuses! ➔ SUB-ruumidesse võivad tekkida verevalandused -> surve ajule kui kogunenud vere hulk on suur! - kui ajukude saab deformeeritud, siis ajukoores ja ajus olevad keskused lülituvad välja ja inimene pole enam see, kes ta enne oli 3. Soonkest PIA MATER (ka pehmekest, sisemine) - pehme, rohkesti veresooni sisaldav sidekoeline leste
OSTEOBLAST – LUURAKKUDE NOORVORME nim. OSTEOBLASTIDEKS NEFRON- NEERU STRUKTUURILIS-FUNKTSIONAALNE ÜHIK, MILLES TOIMUB URIINI VALMISTAMINE (KUS TEKIB UURIA) OVULATSIOON- KÜPSE MUNARAKU VÄLJUMINE MUNASARJAST (14 MENSTRUAALTSÜKLI PÄEVAL). SÜGOOT- VILJASTATUD MUNARAKK DEFEKATSIOON- ROOJAMINE FLAATUS- SOOLESTIKU KAUDU VÄLJUV GAAS („PUUKS“:) SÜNAPS- NÄRVIIMPULSI ÜLEKANDEKOHT NÄRVIRAKULT NÄRVIKULE VÕI LIHASELE VÕI NÄÄRMELE. NEURON- NÄRVIRAKK LIIKVOR- ehk AJUVEDELIK. TÄISKASVANUL INIMESEL ON LIIKVORI KOGUMAHT um. 150-200 ml. FUNKTS: AINEVAHETUS REFLEKS- VASTUSREAKTSIOON ÄRRITUSELE, MIS TEKIB KNS-i VAHENDUSEL 1 EFERENTNE- ehk MOTOORNE (VIIMA)NÄRV APNOE- HINGAMISSEISKUS EKSPIIRIUM- VÄLJAHINGAMINE MINUTIVENTILATSIOON- ON ÜHE MINUTI JOOKSUL SISSE-VÄLJA HINGATAVA ÕHU HULK ANUURIA- URIINI PUUDUMINE KONDROTSÜÜT- KÕHRERAKK
lülisambakanalis seljaajust madalamale, ümbritsedes hobusesaba. Seda asjaolu tuleb arvestada lumbaalpunktsiooni tegemisel, mille ajal subarahnoidaalruumist lastakse välja ajuvedelikku või viiakse sinna ravimeid. Nõelatorge tehakse III ja IV nimmelüli vahele või ühe lüli võrra madalamale. Sellel kõrgusel asub lülisambakanalis hobusesaba, kuid siia ei ulatu seljaaju, sellega on välistatud tema vigastamine. AJUVEDELIK e. tserebrospinaalvedelik Ajuvedelik e. liikvor asub seljaajukanalis, ajuvatsakestes ja subarahnoidaalruumis. Tema kogumaht täiskasvanul on ~150-200 ml. Teda valmistatakse pidevalt ajuvatsakeste soonpõimikutes, neljandast ajuvatsakesest satub ta seljaaju tsentraalkanalisse ja subarahnoidaalruumi. Samaaegselt toimub ajuvedeliku äravool subarahnoidaalruumist lümfi- ja venoossesse vereringesse. Ajuvedeliku liigne teke või takistatud äravool põhjustavad nn. vesipea tekke
POTS – posturaalse tahhükardia sündroom Konditsioon mille puhul muutus selili lamamise asendist püstisesse asendisse põhjustab ebanormaalselt kõrget südametegevuse aktiivsuse tõusu ehk tahhükardiat. Ortostaasi talumatus (Püstise asendi talumatus) Füüsilise koormuse talumatus Hulgi-kaebusi Liikvori analüüs Liikvori funktsioonideks on aju mehhaaniline kaitse trauma eest, “ujuvuskandvus” (liikvor vähendab aju kaalu mõju 1500 g-lt 50 g-le), toitainete ja keemiliste ainete transport ajuni, intrakraniaalse rõhu säilitamine ja mõningane antibakteriaalne kaitse. Erinevaid liikvori uuringuid kasutatakse mitmesuguste kesknärvisüsteemi haiguslike protsesside diagnostikas. Ainuke diagnoosimisvõimalus põletike korral. Psüühikahäiretega kulgevad neuroloogilised haigused Elukvaliteet raskete haiguste korral Locked in – “luku taga” Raske peaajutüve kahjustus
Müokardi ja perikardi infektsioonid sporaadiliselt nii laste kui täiskasvanute seas, vastsündinutel äkiline südamepuudulikkus, tsüanoos, tahhükardia, kardio- ja hepatomegaalia. Palavik, lööve, külmetusnähud. Viiruslik meningiit: äge palavikuga haigus, peavaluga, ajukelmete ärritusnähtudega, kuklakangestusega. Võib esineda lööve. Paraneb iseärasusteta, v.a. alla 1 aastased või entsefaliidiga patsiendid. Pikornaviirusmeningiidi puhangud iga suvi ja sügis. Diagnostika. Liikvor: polio- või enteroviiruste korral lümfotsütaarne pleotsütoos (25…500 rakku/mm3), neutrofiile liikvoris pole (bakteriaalse meningiidi korral on!), glükoositase normaalne või kergelt alanenud, valgutase normaalne või veidi tõusnud. Viiruse suhtes on liikvor harva positiivne. Kultuur: neelust võib polio kätte saada haiguse esimestel päevadel, roojast kuni 30 päeva, liikvorist harva. Coxsackie ja
subependümaalsetest täppverevalumitest ajuvatsakeste seintes kuni tervete ajusagarate lömastumise ja verdumisega. Kliiniliselt prevaleerib mitu tundi isegi päevi ja nädalaid kestev teadvusetus, erutusseisund kuni pidurdus, lühiaegsed pareesid, tasakaalu ja koordinatsioonihäired kraniaalnärvide kahjustusest, hingamishäired ning südametalitluse nõrgenemine. Võib kujuneda traumaatiline subarahnoidaalhemorraagia liikvor sisaldab verd, mis ärritab ajukesti. Põhjustades tugeva peavalu, iivelduse. Sageli kaasuvad koljupõhimiku ja võlvi murrud. 3. Ajukompressioon compressio cerebri tavaliselt ajupõrutuse tüsistus, põhjuseks traumaatilised intrakraniaalsed hematoomid. Tegemist ekspansiivse massiga koljukoopas, mis avaldab rõhku ajukoele. Eriti kiire kuluga on epiduraalhematoomid, kui verejooksu põhjuseks on a. meningea media vigastus. Esmalt
Ta liibub vahetult pea ja seljaajule, vooderdades ka kõiki süvendeid nende pinnal. Peaja seljaaju ämblikuvõrkkesta ning kõvakesta vahele jääb subduraalruum. Ämblikuvõrkkesta ja soonkesta vahele jääb subarahnoidaalruum. 29 Kõvakesta ja lülisambakanali pinna vahel paikneb epiduraalruum. Ajuvedelik e. liikvor asub peaaju vatsakestes, seljaaju tsentraalkanalis ja subarahnoidaalruumis. Tema kogumaht täiskasvanul on 150-200 ml. Ajuvedelik osaleb aju ainevahetuses, temast sõltub koljusisene rõhk ja ta kaitseb aju mehaaniliste mõjurite (nt. traumad) eest. Perifeerne närvisüsteem: 6.6. Seljaajunärvid Seljaajunärvide üldarv on 31 paari. Neist eristatakse lülisamba osade järgi: - 8 kaelanärvi; - 12 rinnanärvi; - 5 nimmenärvi; - 5 ristluunärvi; - 1 õndranärv.
Anentsefaalia - suuraju arenematus, neuraaltoru häire 4.fetaalnädalal. Mikrotsefaalia - aju väike, vaimse arengu mahajäämus. Põhjused: geneetilised, infektsioonid. Hüdrotsefaalia- liikvori rõhk suureneb (ajuvatsakesed laienevad, ajuatroovia) lõgemed lähevad pingesse, õmblused eralduvad, peaümbermõõt ja laup suurenevad, loojuva päikese fenomen- ei saa üles vaadata. Sunteeritakse liikvor juhitakse südame või kõhuõõnde. Kraniostenoos - kolju luustumishäire, õmbluste liiga kiire luustumine, vaimne mahajäämus. Neuraaltoru häired: *Peaaju songad- kuklas või otsmikul tekkivad, songakotis on ajuosad, seotud vatsakeste süsteemiga ja seda ei saa ravida (häire on siis 4 fetaalnädalal) 1
Nakatumine võib toimuda läbi nõelatorkejuhtumi, kokkupuutel viirusekandja verega määrdunud terava esemega või siis viirust kandva patsiendi vere sattumisel silma, ninna, suhu või eelnevalt kahjustatud nahapinnale. Patsiendi veri ei ole aga ainuke võimalik nakkusallikas. Tervishoiutöötaja jaoks on nakkusohtlikud: · veri · kõik verd sisaldavad kehavedelikud · sperma, vaginaalsekreet · koed · muud potentsiaalselt nakkusohtlikud kehavedelikud (liikvor, liigesevedelik, pleuravedelik, kõhukelmevedelik, südamepaunavedelik, lootevedelik). Nakkusohtlikud ei ole: · roe, ninasekreet, sülg (välja arvatud hambaravi protseduuride kaigus), röga, higi, pisarad, uriin ja oksemassid, juhul kui need ei sisalda verd. HIV puhul loetakse suureks nakatumisriskiks: · nahkaläbivate vigastuste korral vere või muu kehavedeliku sattumist tekkinud haava · vere sattumist limaskestadele või silma
Diagnostika. • Kiirdiagnostikas on võimalik määrata uuritavas materjalis A-, B- ja D-grupispetsiifilisi polüsahhariide lateksaglutinatsioonil. • Enterokokkide määramiseks kasutatakse MacConkey laktoos-sapi-soola agarit, mis eristab enterokokke teistest streptokokkidest (v.a. GBS), sapieskuliinsöödet (mustad pesad). Esineb α või β-hemolüüs. • Uuritav materjal on väljaheide (või mäda, liikvor, räga, veri). • Seerumis saab määrata antikehade tiitri tõusu (7 päeva pärast infektsiooni teket). Ravi ja profülaktika. Loomulik resistentsus paljudele antibiootikumidele – oksatsilliinile, tsefalosporiinidele. Omandatud resistentsus vankomütsiini, aminoglükosiidide suhtes suureneb. Soovitatavam kombinatsioon aminoglükosiid + rakuseinale toimiv antibiootikum (näiteks amp+genta, üksi ei suuda aminoglükosiid rakku tungida)… >50% juba ampitsilliinile resistentsed,
Ajuvatsakesi on neli, neist I ja II vatsake suurajus on külgvatsakesed. Vatsakestevaheliste tühikute kaudu on mõlemad vatsakesed seotud III vatsakesega vaheajus. III vatsake on oma kitsenemise (akvadukti) kaudu omakorda seotud IV vatsakesega. Neid nelja vatsakest ühendab kaks külgmist ja üks keskmine õõnsus (foramen magendii) subarahnoidaalse ruumiga. Nii saab võimalikuks pidev vedelikuvahetus siseste ja väliste liikvortühikute vahel. Ajuvedelik Ajuvedelik e liikvor (liquor cerenbrospinalis) on päritolult filtreeritud vereplasma, mida toodab ajukelme siseosal asuv soontepõimik. Liikvori ülesandeks on amortiseerida pead tabavaid lööke 39 ja kaitsta aju. Samuti varustab ta pea- ja seljaajukudesid toitainetega ja juhib eemale jääkained. Siiski ei sisene kõik ained verest liikvorisse. Liikvor on selge värvitu vedelik, kust peaaegu täielikult puuduvad valgud ja rakud. Meditsiinis
Spektrofotomeetriline määramine – määratakse adenosiini desaminaasi (S-ADA, jt) Adenosiini desaminaas on kõigis kudedes esinev ensüüm, mis osaleb puriinide ainevahetuses. Eriti palju ADA on lümfaatilises koes, kus tal on keskne roll rakkude diferentseerumisel. Rakulise immuunsuse aktiveerumise puhul on ADA aktiivsus kõrgem, ADA vähene aktiivsus viitab rakulise immuunsuse puudulikkusele. Uuritavaks materjaliks kasutatakse Hemolüüsivaba seerum/plasma, pleuravedelik, liikvor. Kõrge S-ADA (normväärtus S – ADA < 21U/L) viitab rakulise immuunsuse aktiveerumisele (mõned infektsioonhaigused, autoimmuunhaigused, pahaloomulised kasvajad) (http://www.kliinikum.ee/yhendlabor/Kasiraamat_2002/T2hestik/A_test.htm) Turbidimeetriline meetod – määratakse immuunglobuliine A, G ja M. Uuritakse seerumit või plasmat. IgG tõus: autoimmuunhaigused (krooniline hepatiit, maksatsirroos. Väga väljendunud kontsentratsiooni
annaabi.ee 
