Püridoksaalfosfaat osaleb reaktsioonides, mis on seotud α-aminohapete metabolismiga. Vastav aminorühm moodustab katalüütilise tsükli käigus omakorda koensüümiga Schiffi aluse, mis stabiliseerib mitmesuguseid vaheolekuid. Schiffi aluse moodustamine on pööratav protsess vesilahuses. Süsinik- hapniku vaheline kaksikside võib lihtsalt asenduda süsinik-lämmastik kaksiksidemega. Püridoksaalfosfaadiga seotud ensüümid on näiteks aspartaadi aminotransferaas ja seriini hüdroksümetüültransferaas. Aspartaadi aminotransferaas on ensüüm, mis kuulub aminorühma vahetajate hulka. Seriini hüdroksümetüültransferaas on seotud aminohapete metabolismiga ja vastav reaktsioon on oluliseks süsiniku allikaks tetrahüdrofolaadi seoselistele süsiniku ülekande reaktsioonidele. Aminotransferaaside nagu ka teiste püridoksaalfosfaati sisaldavate ensüümide korral on koensüüm seotud Schiffi alusena ensüümi lüsiini jäägiga. Katalüüs algab α-
kombinatsioonil. 33. Mitmest aminohappejäägist võiks koosneda valk molekulmassiga 50 kDa? 400-st 34. Joonistage toodud neljast aminohappest moodustunud tetrapeptiid. Aminohapete järjestus tetrapeptiidi N terminusest alates oleks (a,b,c,d) (võivad olla erinevad aminohapped) NH2 ja COO liituvad. 35. Nimetage kaks aminohappejääki mille kaudu võiks toimuda valkude fosforüleerimine. Valkude fosforüleerimine võiks toimuda türosiini, seriini ja treomiiniga, sest nad on ainukesed, mis sisaldavad OH-rühma, mis saab seostuda fosfaatrühmaga. 36. Nimetage üks aminohappejääk mille kaudu toimub valkude glükosüleerimine. Seriin, O-seoseline. Asparagiin, N-seoseline. 37. Millised nimetatud molekulidest on valgud? (võivad olla erinevad molekulid) b) kollageen c) DNA polümeraas 38. Milline on tetrapeptiidi (glutamiin- glütsiin- asparagiinhape-seriin) summaarne laeng pH 7 juures? (võivad olla erinevad tetrapeptiidid). 39
Kolmandas tsüklis – aldimiin -> quinonoid intermediate + h+ (kinoidne intermediaalne) transaminaasid Aminohapete koosseisust kantakse lämmastik glutamaadi koosseisu transaminaside abil, kust järgnevalt eemaldatakse glutamaadi dehüdrogenaasi poolt. Transaminaaside tulemusel muutuvad aminohapped ketohapeteks. Sellistes reaktsioonides osaleb kofaktorina PLP. glutamaadi dehüdrogenaasi reaktsioon mõlemal juhul vabaneb üks lämmastikammoodium. (tähtis ka seriini ja treoniini dehüdrataasid – aga ei pea teadma) ketoglutaraat – tsitraaditsükli 3nda reakts tulemus lipiidide oksüdatsioon NADH, NADHP, FADH2, tiamiinpürofosfaat, püridoksaalfosfaat (radade rekatsioonid, substraadid, ensüümid on tähtsad) NADH dehüdrogenaas (kompleks I) Katalüüsitav protsess: NADH+5H+(M)+UQ -> NAD++UQH2+4H+(IMS) Suktsinaadi dehüdrogenaas ( kompleks II) Katalüüsiv reaktsioon: Suktsinaat+UQ -> fumaraat UQH2
Mittekonkurentse inhibitsiooni korral seostub substraat ensüümiga, kuid ensüüm-inhibiitor-substraadi kompleks ei konverteeru produktiks. Vmax väärtus langeb, kuid Km väärtus ei muutu kuna inhibiitor vähendab funktsionaalse ensüümi kontsentratsiooni. 6.3 Tooge üks ensüümkatalüüsi pöördumatu inhibitsiooni näide. Mõned fosfoorgaanilised ühendid seostuvad pöördumaltult seriini hüdroksüülrühmaga ja inhibeerivad pöördumatult ensüüme, mille aktiivtsentris on seriin, näit.: Närvigaas DIPF reageerib pöördumult atsetüülkoliinesteraasi aktiivtsentri seriini jäägiga. Jodoatseetamiid seostub pöördumatult tsüsteiini tioolrühmaga: Penitsilliin seostub glükopeptiidi transpeptidaasi aktiivtsentris asuva seriini hüdroksüülrühmaga, takistades bakterite seinte moodustamist ning blokeerides bakterite kasvu.
katalüüsi. Histidiin ja tsüsteiin. 37. Nimetage kaks aminohappejääki, mis vahendavad ensüümides kovalentset katalüüsi. Seriin, tsüsteiin ja histidiin. 38. Millisel juhul on katalüüs kõige efektiivsem? Ensüümi aktiivtsenter on komplementaarne; a) üleminekuolekuga 39. Mida võimaldas seletada Fischeri ,,luku ja võtme" hüpotees? Fischeri ,,luku ja võtme" hüpotees võimaldas seletada ensüümide spetsiifilisust ehk katalüüsi spetsiifilisust. 40. Seriin proteaasid: Seriini proteaasid katalüüsivad peptiidsideme hüdrolüüsi seriinijäägi kõrvalt. 41. Kirjutage Michaelis-Menteni võrrand. Märkige juurde konstantide nimetused ja ühikud. V=kcat (E)t(S)/(KM + (S)) k katalüütiline konstant catKM= michaelise konstant (Mool) on substraadi kontsentratsioon, mille juures ensüümkatalüüsitav reaktsioon on saavutanud poole oma piirkiirusest. (S)=substraadi kontsentratsioon (M). (E)t= ensüümi kontsentratsioon (M) 42
- Vähemalt kahe metüülrühmaga seotud lämmastik, kolmas võib olla suurem. - 9 stabiilset isomeeri vähemalt. - Muskariin on rigiidne Ach analoog - - Steerilise takistuse lisamine ja elektronide stabiliseerimine. - ?? - Atsetüülkoliini esteraasi inhibiitorite toime närviimpulsi ülekandele. - Asp, His, Ser, Tyr - 1. Seriin teostab nukleofiilset attakki Ach karbonüülsele süsinikule, andes +laenguga hapnikuga seotud kovalentse sideme. - 2. Seriini +O küljes oleva H seob kõrval asuv histidiin aluselise katalüsaatorina, andes N-le ka positiivse laengu. - 3. Seejärel Ach esterrühma asendaja seob vesiniku, estri hapnik omandab + laengu ning ester laguneb, andes seriini seotud estri ning lahkuda alkoholi. - 4. Vee sidumisel omandab ester uue alkoholrühma, lõpuks lahkudes karboksüülhappega. - Looduslik inhibiitor - karbamaat, aromaatne tsükkel, pürrolidiini N (+ laenguga vere pH-l)
immuunsüsteemi tugevdamises. Foolhape M-vitamiin ehk Biofunktsionaalne roll realiseerub koensüümse tetrahüdrofolaadi Normaalse toitumise ja tervislike eluviiside puhul B9-vitamiin ehk (THF) kaudu. THF teostab ühesüsinikuliste jääkide ülekannet defitsiiti ei teki. Defitsiit tekib alkoholismi ja B10-vitamiin ehk puriinide, dTMP, seriini, glütsiini, koliini jt biomolekulide sünteesil. alatoitluse korral, aga ka fenobarbitaali(rahustid), B11-vitamiin ehk Puriinide ja dTMP süntees on peamised nukleiinhapete sünteesi oraalsete kontratseptiivide(beebi pillid), Bc-vitamiin ehk protsessid, mis vajavad foolhapet. Foolhapet vajab antikonvulsantide kasutamisel(krambi vastased),
(laktatsidoosi arenemise) Metabolismimürgid: fluoratsetaat TKT Suktsinüül CoA -ketoglutaraat Aeroobne glükolüüs TKT biosünteetiline tähtsus Tsitraati kasutatakse rasvhapete ja steroolide biosünteesiks AKG-ti kasutatakse üle glutamaadi mitmete aminohapete biosünteesiks Suktsinüül CoA on heemi lähteühendiks Oksaloatsetaat on aspartaadi, seriini, glütsiini ja tsüsteiini lähteühendiks ning glükoneogeneesis kasutatav Glükoneogenees Glükoneogenees- glükoosi süntees organismis mittesüsivesikulisest eellasest, milleks on: Laktaat, püruvaat Gori tsükkel (maksa-lihase vaheline ringlus) Glükoosi-alaniini ringlus lihaste ja maksa vahel (laktaat-püruvaat-alaniin) Glütserool Glükogeensed aminohapped Alaniin, Seriin, Aspartaat jt Glükoneogeneesi tähtsus
Esimest korda isoleeris trüptofaani F. Hopkins aastal 1901 läbi kaseiini hüdrolüüsi (600 g kaseiinist saab umbes 4-8g trüptofaani). Trüptofaan on üks 22 standardsest aminohappest ning on inimeste jaoks ka essentsiaalne aminohape. Inimgenoomis eksisteerib ta standard koodonina UGG, funktsionaalsena esineb ainult L-stereoisomeer trüptofaanist struktuurilistes ja ensümaatilisetes valkudes, kuigi R-stereoisomeeri leidub mõnes looduslikus peptiidis. Tööstuslik süntees teostatakse seriini ja indooli kääritamisel, kasutatades selleks metsikuid või geneetiliselt moondatud baktereid nagu näiteks B. amyloliquefaciens, B. subtilis, C. glutamicum või E. coli. Nendel bakteri tüüpidel on üldiselt, kas tekkinud mutatsioon, mis ei lase aromaatsetel aminohapetel uuesti kasutusse minna või on neil trüptofaani kodeerivaid geene üle ühe. Taimed ja mikroorganismid looduses sünteesivad seda üldiselt 2-aminobensoehappest või shikimi happest.
Suhteliselt hiljuti jõuti arusaamisele, et rakutsükli kulgemises osalevad 2 eristatavat süsteemi: rakutsükli eri faasidele iseloomulikke sündmusi käivitav masinavärk, kontrolli teostavad süsteemid. Rakutsüklit käivitav masinavärk kujutab endast tsükliliselt toimivat biokeemilist süsteemi. See baseerub kahele peamisele valkude perekonnale: tsükliin-sõltuvad kinaasid (CDK - cyclin dependent kinase). Need indutseerivad kindlate valkude seriini ja treoniini jääkide fosforüleerimist; ning tsükliinid, mis seostuvad CDK-dega ja kontrollivad nende aktiivsust. CDK-de ja tsükliinide komplekside moodustumine toimub tsükliliselt, need tekivad ja lagunevad igas rakutsüklis. Tsükliine on 2 põhilist klassi: mitootilised tsükliinid , mis seostuvad CDK-dega G2- faasis ja mis on vajalikud rakkudes M-faasi käivitamiseks, ning G1- tsükliinid, mis seostuvad CDK-dega G1-faasis ja on vajalikud S-faasi käivitamiseks.
2)desoksüribonukleiinhape(DNA), mille koostisesse kuulub süsivesinikuna desoksüriboos.Ribonukleiinhappeid leidub kõikides rakuelementides. Desoksüribonukleiinhappeid- kuuluvad rakutuumade ja viiruste koostisesse.Fosforproteiidid koosnevad valgust ja selle prosteetilse rühmana liitunud fosforhappest, kusjuures viimane seostub estriliselt aminohapete seriini ja või treoniiniga. Glükoproteiidid- on liitvalgud, mille protesteetilise rühma moodustavad süsivesinikud - glükoos, galaktoos ja mannoos. Lipoproteiidid- sisaldavad prosteetilse rühmana lipiide. Side valgu ja mittevalgulise komponendi vahel võib olla erineva tugevusega, mis raskendab lipoproteiidide struktuuri ja keemilst omaduste uurimst. Kromoproteiidid- lõhustuvad hüdrolüüsil lihtvalguks ja mittevalguliseks värvaineks.
diferentseerunud ja need rakud surid enne gliiarakkudega interakteerumist. Seega peaks mutatsioon kodeerima valku, mis tavaliselt funktsioneerib graanulraku eellasrakus. Valku otsiti hiire 16. kromosoomist (seal teati esinevad weaver geen), mis on homoloogiline inimese 21. kromosoomiga. Hiire vastavast kromosoomi osast leiti geen, mis kodeeris osa kaaliumikanalist. Erinevus metsiku tüübi ja weaver tüübi vahel seisneb aminohappete glütsiini ja seriini kohtade vahetuses valgu keskosas. Graanulrakkude eellasrakkude diferentseerumine liikuvateks graanulrakkudeks on tingimuseks, et suuta reageerida kaaliumioonidele. Pole teada, kas metsikut tüüpi weaver geen võtab osa apoptoosi kujunemisest või on selle rajaks, mis takistab apoptoosi. Kui see on osaks apoptoosi kujunemisel, siis weaver mutatsioon viitaks sel juhul sellele et hüperpolarisatsioon on vajalik mõne neuroni eristumisel. Kui metsikut tüüpi weaver valk
biosünteesiks. Inimorganismis toimub efektiivselt vaid glutamaadi oksüdatiivne desamiinimine (tekib -ketoglutaraat, ensüümiks on glutamaadi dehüdrogenaas). Glutamaadi oksüdatiivne desamiinimine on aminohapete metabolismi üks võtmereakstioone ja glutamaadi dehüdrogenaasi reguleeritakse allosteeriliselt (ATP ja GTP inhibiitorid ja ADP, GDP aktivaatorid). Energia vähenedes suureneb aminohapete oksüdatsioon. Seriini ja treoniini -aminorühmad konverteeritakse otse ammoniaagiks, kuna nende aminohapete -süsiniku küljes pn hüdroksüülrühm. Oksüdatiivses desamiinimises tekkinud ammoniaak on toksiline ja tuleb kiiresti väljutada, mistõttu konverteeritakse ammoniaak maksas karbamiidiks (uureaks) ja väljutatakse neerude kaudu. 10. Kirjeldage nii üksikasjalikult, kui suudate uureatsüklit. Uurea tsükkel ehk karbamiidi biosüntees on maksas toimuv rada. Toksiline ammoniaak muudetakse neutraalseks
Miks kulutab rakk valgusünteesil ühe peptiidsideme sünteesiks ligikaudu 4 korda rohkem energiat? elu ei vaja peptiidsidet lihtsalt suvalises polüpeptiidis, vaid kindla aminohappelise järjestusega valgus. Kindla järjestusega polüpeptiidil on kõrge hind entroopia näol 41. Ligikaudu mitu erinevat valku on inimeses? 50000 42. Teatud juhtudel võib valkudes esineda fosforüleeritud seriinijääk. Kas seriinijäägi fosforüleerimine toimu enne või pärast seriini lülitamist polüpeptiidahelasse? Pärast seriini lülitamist 43. Millist polümeeri struktuuri tasandit määratakse sekveneerimise abil? Primaar 44. Kas peptiidsideme ümber on võimalik polüpeptiidahela vaba pöörlemine? Põhjendage. Ei ole 45. Joonistage toodud aminohapete baasil dipeptiid trans konfiguratsioonis ?? 46
ainult kulutada peptiidsideme sünteesiks energiat, vaid on tarvis teha ka valik erinevate aminohapete hulgast, mis on energeetiliselt kulukas protsess. Samuti on tarvis kontrollmehhanisme ja vigade parandust, mis nõuab samuti täiendavat energiat. 41.(136) Ligikaudu mitu erinevat valku on inimeses? c) 50000 42.(137) Teatud juhtudel võib valkudes esineda fosforüleeritud seriinijääk. Kas seriinijäägi fosforüleerimine toimu enne või pärast seriini lülitamist polüpeptiidahelasse? Pärast seriini lülitamist polüpeptiidahelasse. Seriini fosforüleerimine ATP poolt kas aktiveerib või passiveerib valku, näit. glükogeeni fosforülaasi. 43.(138) Millist polümeeri struktuuri tasandit määratakse sekveneerimise abil? a) primaar 45.(140) Kas peptiidsideme ümber on võimalik polüpeptiidahela vaba pöörlemine? ei ole 46.(141) Joonistage toodud aminohapete baasil dipeptiid trans konfiguratsioonis. Sarnaselt C=C
aktiveerub ja see omakorda käivitab signaaliülekande rakus. RTKd on tavaliselt aktiveeritud olekus dimeersed. RTK rajad on olulised rakkude vananemise signaalide vahendamisel ja metabolismi moduleerimisel. RTKd transmiteerivad signaali RAS-valkudeni. RAS-valgud on GTPaasse aktiivsusega lülitid, mis aktiveerituna indutseerivad kinasse signaalikaskaadi, mis omakorda viib MAP kinaasi aktivatsioonini. MAP-kinaaside rada MAP kinaas on seriini/treoniini kinaas, mida iseloomustab võime translokeeruda tuuma ja fosforüleerida erinevaid valke, seeläbi reguleerivad MAP kinaasid transkriptsiooni. Kinaaside kaskaadid lubavad hormoonsignaale võimendada ja täpselt reguleerida. Sekretoorne rada valkude süntees toimub karedapinnalisel ERil, kust vastsünteesitud valgud suunatakse läbi Golgi kompleksi erinevatesse lokalisatsioonidesse rakus või sellest väljaspool; selle
c)N-terminaalne müristoüleerimine(liidetakse lipiid, mille kaudu intereeritakse membraaniga), d)lipiidide lisamine, e)C-terminaalne amidatsioon, f)glükosüleerimine (praktiliselt kõik membraanseoselised ning sekreteeritavad valgud on glükosüleeritud, s.t. et nad sisaldavad aminohapete külge kovalentselt seotud oligosahhariidseid ahelaid. Eristatakse kahte tüüpi glükosüleerimist: N- seoseline (toimub Asparagiini lämmastiku aatomi kaudu) ja O-seoseline (toimub Seriini või Treoniini hapniku aatomi kaudu) g)fosforüleerimine (fosfataasid ja kinaasid) h)intiini mehhanism(aktiivne valk saadakse pärast valgu autokatalüütilist modifitseerimist st lõigatakse välja osa järjestusest-intein-ja ligeeritakse ülejäänud valk kokku) Lisaks: proteolüütiline lõikamine(selleks et saada aktiivset valku lõigatakse osa aminohappelisi järjestusi ära), aminohappeline modifitseerimine, prosteetiliste
peale kui maha ,,laadida".) 87. Milline toodud kõveratest vastab allosteerilise ensüümi kineetikale ja milline Michaelis- Menteni võrrandiga kooskõlas olevale ensüümi kineetikale? Mittekooperatiivse ensüümi kineetika on kooskõlas Michaelis-Menteni võrrandiga. 88. Millise aminohappejäägi kaudu toimub valkude fosforüleerimine? (erinevad aminohapped) a) Glütsiin b) Asparagiin c) Trüptofaan d) Seriin e) Isoleutsiin seriini-, treoniini- või türosiinijäägi 89. Millist reaktsiooni katalüüsivad proteiini kinaasid? V: Kofaktorina reguleerib proteiini kinaas vit C aktiivsust. 90. Milline ühend leiab reeglina kasutust fosfaatgrupi doonorina valkude fosforüleerimisel? V: ATP 91. Millisel membraanide omadusel põhineb regulatsioon kompartmentalisatsiooni kaudu? a) asümmeetria b) perifeersete valkude suhteline hulk c) selektiivne läbilaskvus 92. Mida mõjutavad reeglina steroidhormoonid?
lüsosoomidesse. Seetõttu kujutab GK endast justkui rakusisest liikluspolitseid, kes näitab, kuhu mingi valk minema peab. Glükosüleerimine. GK membraanis paiknevad valkude ja lipiidide glükosüleerimist läbiviivad ensüümid - glükosüültransferaasid. Golgis toimub kahte tüüpi glükosüleerimist: jätkub N- seoseliste oligosahhariidaheleate pikendamine ning alustatakse O-seoseliste suhruahelate sünteesi. O-seoseline glükosüleerimine algab sellega, et Seriini või Treoniini -OH grupi külge tekitatakse O- glükosiidne side. Esimeseks suhkrujäägiks on N-atsetüül-galaktoosamiin (GalNAc). Seda katalüüsib glükosüültransferaas. Edasi järgnevad teised suhrujäägid. Golgi cis, kesk ja trans osas on igaühes oma kindlad glükosüültransferaasid. Ühe ensüümi produkt on substraadiks järgmisele glükosüülransferaasile. On teatud perekond sekretoorseid valke, mida kutsutakse mutsiinideks ja mille primaarjärjestuses
However, given this staggering number of proteins that are known to exist in human body, there are only about 500 proteins so far that are known to be the targets of all the known drugs today (Source: Science, 17th March 2000, vol. 287, pp19601964) http://www.biomed.drexel.edu/new04/Content/news_events/display_event.cfm?EVENT_ID=238 42.(137) Teatud juhtudel võib valkudes esineda fosforüleeritud seriinijääk. Kas seriinijäägi fosforüleerimine toimu enne või pärast seriini lülitamist polüpeptiidahelasse? Pärast seriini lülitamist polüpeptiidahelasse. Seriini fosforüleerimine ATP poolt kas aktiveerib või passiveerib valku, näit. glükogeeni fosforülaasi. 43.(138) Millist polümeeri struktuuri tasandit määratakse sekveneerimise abil? a) primaar b) sekundaar c) tertsiaar d) kvaternaar 44.(139) Kas joonisel on kujutatud valgu primaar, sekundaar, tertsiaar või kvaternaarstruktuur? (võivad olla erinevad joonised).
difusioonina (pärsivad liigne alkohol, suitsetamine, antikovulsandid, fenobarbitaal, oraalsed kontratseptiivid, laguneb streptomütsiini toimel) · Redutseeritakse folaadi reduktaasiga THF-iks (mukoosarakkudes) · Metüül-THF põhiline veres ringlev vorm · Talletatakse maksas ja mujal polüglutamaatvormis Biofunktsioonid: 1. Realiseerub sisuliselt läbi koensüümse THF ühesüsinikuliste jääkide ülekanne puriinide, seriini jt biomolekulide sünteesil 2. Nukleiinhapete sünteesi protsessid 3. Histidiini katabolism 4. Formiaadi detoksikatsioon 5. Homotsüsteiini remetüleerimine 6. Erütrotsüütide areng 7. Soolhappe teke maos Defitsiit: · Alkoholism, alatoitlus, fenobarbitaal, oraalsed kontratseptiivid, sulfanüülamiidpreparaadid, leukeemia ravim metrotreksaad, epilepsia ravimid · Teatud defitsiit võib tekkida raseduse ja imetamise ajal foolhappe kõrgenenud
8. Proteiinkinaas A ja CRE- valgud saavad reguleerida valgusünteesi: PKA aktiveerib otseselt CREB valgu, mis omakorda seob CRE (cAMP response element), seeläbi stimuleerib transkriptsiooni. 9. Fosfolipaas C aktiivsusega seotud signaaliülekanne (Inositooltrifosfaat, Diatsüülglütserool, Proteiinkinaas C) - Gq ja Go valgud vahendavad retseptori signaali fosfolipaas Cni, mis sünteesib sekundaarsed vahendajad DAG ja IP3. DAG aktiveerib PKC, mis omakorda fosforüülib seriini ja treoniini hüdroksüülrühmi valkudel, kontrollides seeläbi nende funktsiooni. 10. NO retseptorid ja Proteiinkinaas G NO seondumisel NO retseptoritega sünteesitakse GTPst cGMP, mis omakorda aktiveerib PKG, see fosforüülib mitmeid erinevaid valke, muuhulgas on tulemuseks näiteks silelihaste lõdvestumine. 11. Retseptor türosiinkinaasid (RTK) ja Ras valgud - RTKd seovad lahustunud või membraanseoselisi peptiidhormoone, mis toimivad tavaliselt kasvufaktoritena. Ligandi
2. represseerivad translatsiooni ja sihtmärk RNA destruktsiooni, 3. moodustavad heterokromatiinseid alasid DNA-l, millelt sihtmärk RNA transkribeeritakse. DNA metüleerimine – lisad metüülrühma – algul ei mõjuta, aga metüülrühm on seondumiskohaks erinevatele valkudele. Kromatiini modifitseerimine – histoonide modifikatsioonid: lüsiinijääkide atsetüleerimine, metüleerimine, monoubvikvitineerimine. Arginiinijääkide metüleerimine. Seriini- ja treoniinijääkide fosforüleerimine 84. Mis on heterokromatiin ja eukromatiin? Mis neid iseloomustab? Heterokromatiin – suletud struktuur; histoonid deatsetüleeritud, seondunud HP1 valguga; tugevalt kondenseerunud, tsentromeerides ja telomeerides, sisaldab palju kordusjärjestusi, geenivaene, replikeeritakse hilsies S faasis Eukromatiin – avatud struktuur, histoonid atsetüleeritud, vähe kondenseeritud,
Produktpidurdus Keskonnatundlikud konformatsioonimuutused Kooperatiivsus ja allosteerika · Kompartmelisatsioon · Iga ensüüm paikneb kindlas raku piirkonnas või struktuuris See tagab ensüümreaktsioonide eraldatuse ja kindla järjestuse · Substraadi ja kofaktorite kontsentratsioon Kovalentne modifitseerimine: Fosforüleerimine(pöörduv): · Fosfaatrühma liitumist ensüümi türosiini-, seriini- või treoniinijäägiga katalüüsivad proteiinkinaasid · Fosfaatrühma allikaks on ATP, cAMP, GTP · Defosforüülimisreaktsiooni katalüüsivad fosfataasid · Inimese genoomis on teada 575 proteiinkinaasi kodeerivat geeni · Fosforüülimisreaktsioonid toimuvad kõikides elusorganismides Limiteeritud proteolüüs: Ensüümi polüpeptiidahela teatud peptiidsideme(te) hüdrolüüs spetsiifilise proteaasi toimel aktiveerib ensüümi. Näit
· Ras valgud on GTPaasse aktiivsusega lülitid, Ligandi seondumine viib RTKde autofosforülatsioonile ja nende aktiveerumisele Ras-valgu tsükkel: toimub üleminek GEF-valk on adaptermolekuliks, mis ühendab aktiveeritud RTK aktiivse ja inaktiivse vormi vahel Ras- valkudega 7. MAP kinaaside rada aktiveeritud Ras indutseerib kinaasse signaalikaskaadi, mis omakorda kulmineerub MAP kinaasi aktivatsiooniga MAP kinaas on seriini/treoniini kinaas, mida iseloomustab võime translokeeruda tuuma ja fosforüleerida erinevaid valke (nt. transkriptsioonifaktorid) Aktiveeritud Ras signaal liigub edasi läbi proteiinkinaaside Eukarüootsetes rakkudes on rida erinevaid kaskaadi MAP kinaaside radasid GPCRs ja RTKs aktiveerumine on keerulisem protsess kui lihtne järkjärguliste interaktsioonide jada
glutamaadi dekarboksülaas r.2 • Aminohapete dekarboksüülimine annab vastavaid bio- geenseid amiine (glutamiinhappest tekib γ-aminovõihape CO 2 ehk GABA, r.2; histidiinist histamiin jne). Biogeensed amii- nid on nii hormoonid kui ka neurotransmitterid. HOOC CH 2 CH 2 CH 2 NH 2 GABA • Seriini dekarboksüülimine (r.3) etanoolamiiniks (viimane on fosfolipiidide kefaliinide komponent). HO CH2 C H C O OH S eriin • Püruvaadi (α-ketohape) oksüdatiivne dekarboksüülimine atsetüülkoensüüm-A-ks on inimorganismi metabolismi üks N H2 võtmereaktsioonidest. Antud reaktsioonis osa võtva ühe ensüümi koensüümiks on tiamiinpürofosfaat (vitamiin B1 seriini
kodeerivatel tRNA'del on antikoodoni 1. positsioonis U. Mitokondrite koodide evolutsiooniline suhe on kujutatud joonisel 9.6. Lisaks mitokondritele esineb üksikuid kõrvalekaldeid UGK'st ka teistes oragnismides. Eriti sage asendus on stop koodoni UGA asendumine Trp koodoniga. Neil organismidel on ainult kaks stop koodonit. Mõnedel pärmseentel Candida perekonnast esineb universaalse koodi leutsiini koodoni, CUG transleerimine seriinina. Seejuures transleerib CUG koodonit seriini-tRNA antikoodoniga CAG. Erakordne siinjuures on aga fakt, et see tRNASerCAG lülitab peptiidahelasse nii seriini kui leutsiini, viimast küll väikese sagedusega. Seega on Candida pärmidel leutsiini koodon CUG mitmetähenduslik. Selline olukord võis tekkida evolutsiooni käigus seetõttu, et koodonit CUG kasutatakse pärmides harva ja selle muutus ei omanud mingil evolutsiooni perioodil letaalset mõju. Huvitav fenomen on ka koodonite ning vastavate tRNA'de puudumine. Mycoplasma
OH CH3 O Fosfororga H3C anilised ühendid - kasutatakse närvigaasidena. Ntx. CH3-(CH3)-CH-O-P-F(=O)-CH3 reageerib ensüümi mingi olulise hüdroksüülrühmaga (tavaliselt seriini hürdoksüüliga). CH3-(CH3)-CH-O-P-F(=O)-CH3 + E- OH E-O-P(=O, -CH3)-O-CH-CH3(-CH3) + ... Valgu funktsionaalrühmaga reageerivad ained + O O R H R HC HC + H2C CH
Arginiinil 4 koodonit 3 stoppkoodonit (UAA, UAG, UGA) 4 stoppkoodonit (UAA, UAG, AGA, AGG) Valku saab sünteesida vähemate tRNAdega tRNAdel antikoodoni 1. kohal U ei ole ühekoodonilisi AH vastavusi kood on lihtsustunud ja saab läbi vähemate tRNA-dega. Teistes organismides on sage UGK stoppkoodoni asendus UGA Trp koodoniga. Neil organismidel on 2 stoppkoodonit. Pärmseentel (Candida perekond) – leutsiini CUG transleerimine seriinina. CUG koodonit transleerib seriini tRNA antikoodoniga CAG. CAG lülitab peptiidahelasse nii seriini kui leutsiini (leutsiini väikse sagedusega) – erakordne. Taimemitokondris on UGK (erinev inimesest): Stop → UAA, UAG, AGA, AGG Met → AUA, UAU Ile → AUC, GAU, AUU DNA – tRNA – mRNA – valk A T T C T A C G A A G A T G T C G A T C G A T C T A T T C DNA U A A G A U G C U U C U A C A G C U A G C U A G A U AA G mRNA (siit loed vastavaid AHsid) A UU C U A C G AA G A U G U C G A U C G A U C U A UU G tRNA
Kõik need hüdrolüüsi produktid adsorbeeritakse limaskesta rakkude poolt. 2. Kirjeldage kus toimub aminohapete degradeerimine imetajate organismis. Algab maos. Enamus lagundamisest toimub kaksteistsõrmikus pankrease poolt sektreteeritud ensüümide poolt. 3. Analüüsige aminotransferaaside poolt katalüüsitavat reaktsioone. Katalüüsis osalev kofaktor ja reaktsioonietapid. Schiffi aluse struktuur. Seletage kuidas toimub -aminorühma eemaldamine seriini ja treoniini koosseisust. Aminohapete koosseisust kantakse lämmastik glutamaadi koosseisu transaminaaside abil, kust järgnevalt eemaldatakse glutamaadi dehüdrogenaasi poolt. Transaminaaside tulemusel muutuvad aminohapped ketohapeteks. Sellistes reaktsioonides osaleb kofaktorina PLP. Püridoksaalfosfaat osaleb reaktsioonides, mis on seotud -aminohapete metabolismiga. Vastav aminorühm moodustab katalüütilise tsükli käigus
Mis on supressor-tRNA? Supressor-tRNA on stopkoodoniga paarduv mutantne tRNA. Koodon – tRNA interaktsioonid: tRNA antikoodonjärjestus paardub mRNAs asuva koodonjärjestusega koodoni kahe esimese nukleotiidi osas väga täpselt, vastavuses lämmastikaluste komplementaarsuse põhimõttele. Koodoni kolmandas positsioonis asuva nukleotiidigaa paardumine on ebatäpne, mistõttu seda saiti koodonis nimetatakse lõdvaks. Nii saab nt seriini tRNA antikoodoniga AGG seonduda nii koodonitele UCU kui ka UCC. 71. Mutatsioonisagedust mõjutavad tegurid. DNA replikatsiooni täpsus; DNA reparatsiooni efektiivsus; mutageensete faktorite olemasolu ja hulk keskkonnas. Kui mutatsioonisagedus oleks liiga kõrge, koormataks populatsioon kiiresti üle kahjulike mutatsioonidega ja isendite arvukus populatsioonis hakkaks vähenema. Füüsikalised tegurid: UV kiirgus, röntgenkiirgus, kemikaalid
70. Koodon-antikoodon paardumine, selle täpsus. Mis on supressor-tRNA? Supressor-tRNA on stop koodoniga paarduv mutantne tRNA. Koodon tRNA interaktsioonid. tRNA antikoodonjärjestus paardub mRNA-s asuva koodonjärjestusega koodoni kahe esimese nukleotiidi osas väga täpselt, vastavuses lämmastikaluste komplementaarsuse põhimõttele. Koodoni kolmandas positsioonis asuva nukleotiidiga paardumine on ebatäpne, mistõttu seda saiti koodonis nimetatakse lõdvaks. Nii saab näiteks seriini tRNA antikoodoniga AGG seonduda nii koodonitele UCU kui ka UCC. Mitmed tRNA molekulid sisaldavad antikoodoni positsioonis, mis paardub koodoni viimases positsioonis oleva nukleotiidiga, lämmastikalust inosiin. 71. Mutatsioonisagedust mõjutavad tegurid. Kui mutatsioonisagedus oleks liiga kõrge, koormataks populatsioon kiiresti üle kahjulike mutatsioonidega ja isendite arvukus populatsioonis hakkaks vähenema.. Füüsikalised tegurid : UV kiirgus, röntgenkiirgus, kemikaalid.
viburi pöörlemissuuna muutus kemotaksisel, N-fikseerimisel osalevate geenide transkriptsiooni regulatsioon, Bacillus'e sporulatsioon jt.). Fosfotransferaasi süsteemi, PTS valkude fosforüleerimise/defosforüleerimise kaudu kontrollitakse süsivesinike transportimist rakku ja nende ühendite katabolismiradade tööd. Fosforüleerimine ja fosforüleeritud valkude defosforüleerimine toimub spetsiifilistest histidiini, tsüsteiini, türosiini, aspartaadi, treoniini või seriini jääkidest. Fosforüleerimise kaudu võidakse kontrollida metabolismiraja ensüümide aktiivsust. Isotsitraadi dehüdrogenaasi IDH aktiivsuse regulatsioon. Isotsitraadi dehüdrogenaas IDH on tsitraaditsükli (TCA) ensüüm, mille aktiivsuse kaudu kontrollitakse, kas isotsitraat metaboliseeritakse TCA või glüoksülaadi raja kaudu. TCA tsüklis oksüdeeritakse isotsitraat IDH toimel - ketoglutaraadiks. Kui E. coli rakud kasvavad atsetaadil või rasvhapetel, on IDH fosforüleerimise
glükosüültransferaasid. Need on transmembraansed valgud, mille aktiivtsenter on suunatud Golgi valendiku poole. Substraadiks neile ensüümidele on nukleosiid di- või monofosfaatsuhkrud, kus on makroergiline side. Need suhkrud liidetakse kas juba paigas olevale eelmisele suhkrujäägile, kui on tegemist oligosahhariidse ahela pikendamisega (N-seoseline glükosüleerimine asparagiini lämmastiku aatomile), või aminohappele (O-seoseline glükosüleerimine seriini või treoniini OH rühma hapniku aatomile). Valkude glükosüleerimine kaitseb valke lagundamise eest proteolüütiliste ensüümide poolt. Mutsiinid on ulatuslikult glükosüleeritud valgud, suhkrukomponentide molekulmass on kuni 80% valgu kogu molekulmassist. Tänu sellele on mutsiinid väga vastupidavad proteolüütilistele ensüümidele, samuti madalatele pH väärtustele. Valkudel olevad suhkrujäärgid on olulised ja rakkude omavahelises äratundmises
In trans editeerimist võivad läbi viia erilised valgud, mis omavad hüdrolüütilist aktiivsust. Siin on näiteks valk AlaX, mis deatsüleerib Ser-tRNA Ala ja Gly-tRNAAla. AlaX on leitud kõikidest eluslooduse riikidest. Asjaolu, et AlaRS võib ekslikult sünteesida ka Ser-tRNAAla, on üllatav, kuna seriin on alaniinist suurem ja teistele aaRS-dele pole suuremate aminohapete vältimine probleem. Ser-tRNAAla süntees on tingitud seriini biokeemilisest eripärast, mistõttu ei saa toimuda evolutsiooniliselt konserveerunud aaRS:aminohappe interaktsioon. Seetõttu arvatakse, et AlaX, mis sarnaneb AlaRS editeerimisdomääniga, on tekkinud samal ajal koos AlaRS-ga. tRNA struktuur tRNA sekundaarstruktuur. Kõikide tRNA molekulide sekundaar- ja tertsiaarstruktuur peab olema sarnane, et nad oleksid ära tuntavad elongatsioonifaktorite poolt ning et nad saaksid seonduda ribosoomiga
Need on transmembraansed valgud, mille aktiivtsenter on suunatud Golgi valendiku poole. Substraadiks neile ensüümidele on nukleosiid di- või monofosfaatsuhkrud, kus on makroergiline side. Need suhkrud liidetakse kas juba paigas olevale eelmisele suhkrujäägile, kui on tegemist oligosahhariidse ahela pikendamisega (N-seoseline glükosüleerimine asparagiini lämmastiku aatomile), või aminohappele (O- seoseline glükosüleerimine seriini või treoniini OH rühma hapniku aatomile). Valkude glükosüleerimine kaitseb valke lagundamise eest proteolüütiliste ensüümide poolt. Mutsiinid on ulatuslikult glükosüleeritud valgud, suhkrukomponentide molekulmass on kuni 80% valgu kogu molekulmassist. Tänu sellele on mutsiinid väga vastupidavad proteolüütilistele ensüümidele, samuti madalatele pH väärtustele. Valkudel olevad suhkrujäärgid on olulised ja rakkude omavahelises äratundmises. Ühe raku pinnal olevad
Kirjelda gripiviiruse näitel, mis toimub, kui esimesed partiklid sisenevad kurgu limaskesta rakkudesse. Millised tsütokiinid siin osalevad ja millised rakud neid toodavad? IFN-id takistavad viiruse paljunemist. NK- rakud ründavad ja hävitavad nakatunud rakke, kui nende pinnal on vähenenud MHCI hulk. Antikeha tõkestab viiruse sisenemise rakku, soodustab fagotsütoosi ja viiruse lüüsi komplemendi vahendusel. Tc- rakud kahjustavad märklaudraku membraane perforiinide ja seriini proteaasi- gransüümi abil, samuti aktiveerivad apoptoosiprotsesse surmaretseptorite kaudu. Spetsiifiline immuunvastus algab viirusantigeenide esitamisega rakkudele professionaalsete antigeeni esitavate rakkude kaudu. Th- rakud aktiveeruvad ja sekreteerivad tsütokiine, mis on vajalikud Tc- rakkude kasvuks ja diferentseerumiseks. Küpsedes efektorrakkudeks, hakkavad Tc- rakud ära tundma viirusega infitseeritud rakke.
· Interfaas 1. G1- faas RNA ja valkude sünteesiks 2. S- DNA replikatsioon, sünteesi faas 3. G2- iga kromosoom koosneb kahest õdekromatiinist, mille faasi lõpp juhatab sisse M- faasi Rakutsükli kontroll · Rakutsüklit kontrollivad rajad organiseerivad rakutsükli sündmused õigesse järjestusse 1) Tsükliin-sõltuvad kinaasid (CDK-cyclin dependent kinase)- indutseerivad kindalte valkude seriini ja treoniini jääkide fosforülerimist 2) Tsükliinid (sostuvad CDk-dega ja kontrollivad nende aktiivsust) Mitootilised tsükliinid seostuvad CDK-dega G2 faasis, on vajalikud M-faasi käivitamiseks G1- tsükliinid (seostuvad CDK.dega G1 faasis, vajalikud S-faasi käivitumiseks) Proliferatsiooni reguleerivad geenid ja kasvufaktorid · Kasvufaktorid (tsütokiinid) rakusisesed ja rakkude vahelised signaalmolekulid,
seonumine. Retseptorid, mis interakteeruvad omavahel Selektiinid ja mutsiinid. Ja need teised Vaskulaarne endoteel-”teejuht” (Extravasation)- Ekstravasatsioon-rakkude minek läbi veresoone seina Rakkude adhesiooni molekulid –CAM(cell-adhesion molecules) selektiinid-glükoproteiinide perekond-seostuvad sialüleeritud mutsiinidega (L-leukotsüütidel,E –ja P- selektiin endoteeli rakkudel) mutsiinid-seriini ja treoniini rikkad ,väga, glükosüleeritud valgud (CD34,GlyCAM-1) integriinid - heterodimeersed valgud, esinevad nt lümfotsüütides ICAMS –immuunoglobuliinide superperekonda kuuluvad adhesiooni molekulid Ülejäänud on monomeerid, integriinid on dimeerid. Kui kõik seostumised on ära olnud lastakse rakk läbi. Adhesioonimolekulide spekter määrab ära, kus on selle raku kodu, kas nahas limaskestades maksas jne. Postkapillaarsed veenulid (HEV-high-endotelial venules)
(alaniin) Happelised aspartaadi ja lutamaadi R-grupid sisaldavad krboksüülrühma, mis on füsioloogilise pH juures negatiivselt laetud. Aluselised Lüsiini ja arginiini r-grupid on füsioloogilise pH juures positiivselt laetud. Histidiini R-grupp võib sõltuvalt ümbritsevast keskkonnast olla laenguta või positiivselt laetud esineb tihti ensüümide aktiivtsentris. Aromaatsed Fenüülalaniin ja trüpofaan on väga aromaatsed. Hüdroksüaminohapped Seriini ja treoniini hüdroksüülrühmad teevad nad palju hüdrofiilsemaks ja reaktiivsemateks Väävlit sisaldavad aminohapped Tsüseiini tioolrühm SH on väga reaktiivne. Esineb tihti ensüümide aktiivtsentris Aminohapete amiidid aspargiin on aspartaadi amiid ja glutamiin on glutamaadi amiid 4. Valgud: üldiseloomustus, funktsioonid loomaorganismides Mille poolest erineb valk peptiidist? Oligopeptiid 2-20 aminohappejääki Polüpeptiid 20-50 aminohappejääki
APC ja Th raku vahelist kontakti ja stimulatsioonisignaali tugevdavad samuti muud adhesioonimolekulid. Aktivatsiooni tulemus: TCR+ / CD28+ Th raku aktiveerumine TCR+ / CD28- Th anergia TCR- / CD28+ efektita CD40L geneetiline defekt - hüper-IgM sündroom - B-rakud stimuleeritud ilma Th vahenduseta. Aktivatsioonisignaalid kanduvad Th-raku sisemusse: ¤ proteiini kinaaside (fyn, lck, ZAP-70) kaudu Geenidefektid immuunpuudulikkus (SCID) ¤ seriini/treoniini - spetsiifiliste proteiini fosfaatide kadu (kaltsineuriini toimel aktiveerub IL-2 geen). ¤ türosiini fosfataasi (CD45) kaudu. CD45 isovormid peegeldavad T-raku seisundit ja nende sünteesiga on seotud lümfotsüütide migratsioon. * CD45RA+ puhkeolekus (naiivne) Th : L-selektiin "homing" lümfisõlmedes * CD45RO+ aktiveeritud Th : integriin VLA-4 vaskulaarne endoteel, samuti mälu mehhanismid
a. mõned erinevused mitokondrites) universaalne kõigile elusorganismidele 70. Koodon-antikoodon paardumine, selle täpsus. Mis on supressor-tRNA? tRNA antikoodonjärjestus paardub mRNA-s asuva koodonjärjestusega koodoni kahe esimese nukleotiidi osas väga täpselt, vastavuses lämmastikaluste komplementaarsuse põhimõttele. Koodoni kolmandas positsioonis asuva nukleotiidiga paardumine on ebatäpne, mistõttu seda saiti koodonis nimetatakse lõdvaks. Nii saab näiteks seriini tRNA antikoodoniga AGG seonduda nii koodonitele UCU kui ka UCC. Supressormutatsioonid – asendusmutatsioon ühes geenis surub maha e. supresseerib teises geenis tekkinud mutatsiooni avaldumise: Näiteks mutatsioonid tRNA geenides, mille tulemusena mutatsioon tRNA antikoodonis võimaldab tRNA-l paarduda mRNA-s oleva stop koodoniga ja taastada täispika polüpeptiidi sünteesi. Stop koodoniga paarduvat mutantset tRNA-d nimetatakse supressor-tRNA-ks 71. Mutatsioonisagedust mõjutavad tegurid.
läbimõõduga ja väga pikk. Toorsiid koosneb kahest põhivalgu (fibroiini) kiust, mis on pealt kaetud ja omavahel ühendatud teise, liimitaolise valgu seritsiini kihiga. Seritsiin lahustub kuumas vees ja järele jääb fibroiin. Siidikiudude kättesaamiseks liimaine lahustatakse (saadakse monokiud). Fibroiin on väga lihtsa ehitusega valk: põhilisteks aminohappe jääkideks on glütsiin H2NCH2COOH ja alaniin CH3CH(NH2)COOH, vähem on veel seriini HOCH2CH(NH2)COOH ja türosiini 4-HOC6H4CH2CH(NH2)COOH, muid aminohappeid peaaegu ei olegi. Fibroiin on keemiliselt vähemvastupidavam kui keratiin. Ta lahustub leelistes ja soolalahustes. Ka pikaajaline keetmine võib fibroiini kahjustada. Naturaalne siid on kallim kui teised kiudained, temaga peab seetõttu ka ettevaatlikult ümber käima. Seritsiinist vabastatud siidikiuldudel on siidile iseloomulik läige ning üksteise vastu hõõrudes nad krigisevad
CDK-1 üleminek G2 faasist mitoosifaasi CDK-2 üleminek S faasist G2 faasi CDK-4 ja 6 üleminek G1 faasist S faasi jne 4.)Nimetage tsükliinidest sõltuvate kinaaside substraate rakutsüklis. ??????? See baseerub kahele peamisele valkude perekonnale: tsükliin-sõltuvad kinaasid(CDK - cyclin dependent kinase). Need indutseerivad kindlate valkude seriini ja treoniini jääkide fosforüleerimist; ning tsükliinid, mis seostuvad CDK-dega ja kontrollivad nende aktiivsust. CDK-de ja 13 tsükliinide komplekside moodustumine toimub tsükliliselt, need tekivad ja lagunevad igas rakutsüklis. 5.)Mis on MPF (maturation promoting factor, sün mitose promoting factor), kuidas tekib, millest koosneb, kuidas laguneb
vorm. Prototüüp on scrapie. Scrapie-infitseeritud hamstritel on scrapie-seotud fibrillid ajus, need fibrillid on infektsioossed, sisaldavad priooni. Prioonil puuduvad detekteeritavad nukleiinhapped, prioon koosneb väikestest proteaas-resistentsetest hüdrofoobsetest glükoproteiiniagregaatidest PrPsc (inimestel kodeeritakse PrPc – cellular prion protein -, mida hoiab membraanis seos terminaalse seriini ja glükofosfatidüülinsolitoli vahel). Scrapie ja PrPc aminohappeline järjestus on sama, aga tertsiaarstruktuur erineb. Normaalne PrPc (Vastandina scrapie-laadsele prioonivalgule) on proteaastundlik, paikneb raku pinnal. PrPsc on proteaasresistentne, agregeerub tärkliselaadseteks fibrillideks, paikneb rakus vesiiklites, sekreteeritakse. Epidemioloogia. CJD levib: (1) süstega, (2) kontamineeritud koe (kornea ntx) transplantatsioonil, (3) kontamineeritud meditsiiniaparatuuriga
järgnevalt: E. coli trp-. Mõni näide vitamiinidest on toodud allolevas tabelis. Kui jälgida funktsiooni, milles vitamiini on vaja, siis on mõistetav, miks peab neid vitamiine lisama söötmesse. Koensüümne Vitamiin Funktsioon vorm Ühesüsinikuliste ühendite ülekanne, Foolhape Tetrahüdrofolaat vajalik tümiini, uriinide, seriini ja metioniini sünteesiks. Biotiin Biotiin CO2 fikseerimiseks Lipoehape e N- Lipoamiide Ketohapetelt atsüülrühmade ülekandeks vitamiin Nikotiinhape e NAD (nikotiinamiid) Elektronikandja niatsiin e B3-vitamiin ja NADP Pantoteenhape ehk Ketohapete oksüdeerimine ja atsüülrühma
Bacillus'e sporulatsioon jt.). Signaali ülekanderadadest tuleb täpsemalt juttu hiljem, seoses globaalse geeniregulatsiooniga. Fosfotransferaasi süsteemi, PTS valkude fosforüleerimise/defosforüleerimise kaudu kontrollitakse süsivesinike transportimist rakku ja nende ühendite katabolismiradade tööd. Fosforüleerimine ja fosforüleeritud valkude defosforüleerimine toimub spetsiifilistest histidiini, tsüsteiini, türosiini, aspartaadi, treoniini või seriini jääkidest. Lisaks eelpooltoodud näidetele võidakse fosforüleerimise kaudu kontrollida metabolismiraja ensüümide aktiivsust. Näitena on toodud isotsitraadi dehüdrogenaasi IDH aktiivsuse regulatsioon. Isotsitraadi dehüdrogenaas IDH on tsitraaditsükli (TCA) ensüüm, mille aktiivsuse kaudu kontrollitakse, kas isotsitraat metaboliseeritakse TCA või glüoksülaadi raja kaudu. TCA tsüklis oksüdeeritakse isotsitraat IDH toimel -ketoglutaraadiks. Kui E
reaktsiooni jaoks aktiivseks faktoriks. Selline asjaolu on vaadeldav ensümaatilise võimendajana. Väikene muutus süsteemis protsessi alguses põhjustab lõpuks suure trombiini- ja fibriinikoguse tekke. Sündmuste käiku saab moduleerida nii positiivse kui negatiivse tagasiside abil. Vereplasmas paiknevad inaktiivses vormis hüübimisfaktorid. Paljud faktorid toimivad aktiivses vormis proteolüütiliste ensüümidena (seriini-proteaasid) ja on võimelised peptiidfragmendi eemaldamise läbi aktiveerima mõnd teist süsteemi valku. Vere hüübimisel on eristatavad aktivatsiooni-, koagulatsiooni- ja fibrinolüüsifaas. Aktivatsioonifaas – muudetakse mitmete faktorite järkjärgulise aktiveerimise tulemusel toimivaks X e Stuarti- Proweri faktor. Esineb seemine ja välimine tee. Nii seesmise kui välise tee kaudu aktiivseks muudetud X faktor
aminoatsüül-tRNA interakteerub antikoodonjärjestuse abil mRNA molekulis asuva koodoniga, mis vastab sellele aminohappele, millega tRNA on seotud. tRNA antikoodonjärjestus paardub mRNA-s asuva koodonjärjestusega koodoni kahe esimese nukleotiidi osas väga täpselt, vastavuses lämmastikaluste komplementaarsuse põhimõttele. Koodoni kolmandas positsioonis asuva nukleotiidiga paardumine on aga ebatäpne, mistõttu seda saiti koodonis nimetatakse lõdvaks (ingl. k. wobble). Nii saab näiteks seriini tRNA antikoodoniga AGG seonduda nii koodonitele UCU kui ka UCC. Mitmed tRNA molekulid sisaldavad antikoodoni positsioonis, mis paardub koodoni viimases positsioonis oleva nukleotiidiga, lämmastikalust inosiin. Inosiin (nukleotiidse järjestuse esitamisel tähistatakse seda I-ga) on võimeline paarduma nii uratsiili, tsütosiini kui ka adeniiniga. Nii saab alaniini siduv tRNA, millel on antikoodon CGI, paarduda koodonitega GCU, GCC või GCA, mis kõik vastavad alaniinile.
aminoatsüül-tRNA interakteerub antikoodonjärjestuse abil mRNA molekulis asuva koodoniga, mis vastab sellele aminohappele, millega tRNA on seotud. tRNA antikoodonjärjestus paardub mRNA-s asuva koodonjärjestusega koodoni kahe esimese nukleotiidi osas väga täpselt, vastavuses lämmastikaluste komplementaarsuse põhimõttele. Koodoni kolmandas positsioonis asuva nukleotiidiga paardumine on aga ebatäpne, mistõttu seda saiti koodonis nimetatakse lõdvaks (ingl. k. wobble). Nii saab näiteks seriini tRNA antikoodoniga AGG seonduda nii koodonitele UCU kui ka UCC. Mitmed tRNA molekulid sisaldavad antikoodoni positsioonis, mis paardub koodoni viimases positsioonis oleva nukleotiidiga, lämmastikalust inosiin. Inosiin (nukleotiidse järjestuse esitamisel tähistatakse seda I-ga) on võimeline paarduma nii uratsiili, tsütosiini kui ka adeniiniga. Nii saab alaniini siduv tRNA, millel on antikoodon CGI, paarduda koodonitega GCU, GCC või GCA, mis kõik vastavad alaniinile.
annaabi.ee 
