Pilet 1 1.Organismide keemiline koostis. Makroelemendid. Mikroelemendid. Anorgaanilised ained organismis. Vee funktsioonid. Vee funktsioonid: rakus hea lahusti ja osaleb enamikus keemilistes reaktsioonides *Vesi on orgaaniliste ainete üheks oksüdatsiooniproduktiks ja moodustub kõigi organismide rakkudes hingamise käigus *hoiab kehatemperatuuri, osaleb termoregulatsioonis. *kaitsefunktsioon pisarad eemaldavad võõrkeha *tagab ainevahetust ehk metabolismi *tagab raku siserõhu ehk turgori Et organismid vajavad neid suhteliselt suurtes kogustes, nim. neid makroelementideks (98%): O, P, H, N, C, S Mikroelemendid:Fe,Ca,Zn Anorgaaniliste ainete põhiosa moodustub vesi Kõik organismid koosnevad orgaanilistest ja anorgaanilitest ainetest 2. Sugurakkude areng. Sugurakud arenevad meioosi käigus. Meioos raku jagunemise viis, mille käigus kromosoomide arv tütar...
Vana Tallinn Cranberry Ühik (ml, cl) Hind (1l hind) Summa Vana Tallinn 45% 50 cl 2 cl 6, 35 0,127 Aura jõhvikajook 1 l 8 cl 0,86 0,0688 Casanova White 37,5% 1l 2 cl 9,71 0,1942 Summa käibemaksuta 0,39 Käibemaks 20 % 0,07 Kokku 0,46 Arcata Sunset Ühik (ml, cl) Hind (1l hind) Summa Aura jõhvikajook 1 l 9 cl 0, 86 0,0774 laim 1 kg 3 cl 1,39 0,0417 Summa käibemaksuta 0,12 Käibemaks 20 %...
A Elektrivool tekib, kui on olemas vooluallikas ja vabad laengukandjad. Laetud osakesi, mis savad aines vabalt liikuda, nimetataksevabadeks laengukandjateks. Elektrivoolu suunaks loetakse positiivse osakeste liikumise suunda. Elektrivoolu toimed ja nende tunnused on: 1) Soojuslik elektrivoolus keha soojeneb 2) Keemiline elektrolüüdi vesilahuses lähevad vees olevad naelad rooste 3) Magnetiline tõmbab magnetilise omadusega asju enda poole või tõmbub ise magnetilise eseme vastu. Voolutugevuse tähis on [I] ja ühik on amper [A] t = aeg ; g = elektrilaeng Voolutugevust mõõdetakse ampermeetriga. Kui otsitakse elektrilaengu tähistatakse seda [C] ehk kuloniga. Arvutuse vastused (0,27 A ; 120 C) B Elektrivooluks nimetatakse elektrilaenguga osakeste suunatud liikumist.- Et saada juhis kestvat eletrivoolu tuleb kasutada vooluallikaid (nt: aku;taskulambipatarei) Metallid on tahkes olekus kristallilise ehitusega(...
Viivi Luik „Seitsmes rahukevad“ 1. Kui palju oli peategelane oma emast noorem? Mis ema nimi? Ema nimi oli Hilda. Ta oli noorem 17.aastat. 2. Kes oli Mann? Mis temast sai? Mann oli peategelase nukk. Peategelane mattis Manni suure kontpuu alla. 3. Kes ja mille peale ütles:,,Perset kah! Kis mind näeb!“? See oli Laine. Selle peale, et paneb katkiste sokkide asemel terved labakindad jalga, keerab kindapärad saabaste peale ja praalib: „Perset kah! Kis mind näeb!“ 4. Mida isa linnast tõi? Isa tõi linnast kringli ja raadio. 5. Mida tegi peategelane koos Liisuga? Mängisid sõitmismängu, kuni toolid toa ühest otsast teise jõudsid. 6. Miks ei tahtnud peategelane enam Liisu juurde minna? Sest ta nägi sängis võõra mehe silmi, panthabet, paljast pealage ning püssirauda ning see hirmutas teda. 7. Mis oli selle raamatu pealkiri, mida peategelane suurena kirjutada tahtis? „Suure seinakella käsi...
Peajalgsed Limused ehk molluskid on väga rikas selgrootute loomade hõimkond; umbes 120 000 liiki. Peamised limuseklassid on teod, karbid ja peajalgsed. Peajalgsed (Cephalopoda) kuuluvad merelimuste klassi. Nüüdisajal on peajalgseid peaaegu 800 liiki. Peajalgsete hulka kuuluvad kalmaarid, seepiad ja kaheksajalad elavad soolastes meredes. Neid elutseb kõigis merekihtides, ka süvameres. Väljasurnud liike on üle 11 000. Enamik peajalgseid on kojata, koda on ainult laevukestel ehk nautilustel. Peajalgsed on kotikujulise kehaga ning neil puudub jalg. Nende keha on jaotunud pea ja kereosaks. Osal neist (nt. kalmaaridel ja seepiatel) on seljaosas naha all õhuke plaatjas sisemise toes. Jalg on muundunud suu ümber paiknevateks pikkadeks, iminappadega varustatud kombitsateks ehk haarmeteks. Nendega nad püüavad saaki. Kombitsatel paiknevate meelerakkude abil tunnevad peajalgsed väga hästi lõhna ja maitset. Nad leiavad saagi üles ka ilma seda nägem...
Mõrv Idaekspressis Autor: Agatha Christie Pealkiri: ,,Mõrv Idaekspressis" Ilmumisaasta: 1994 Lehekülgede arv: 155lk Tegelased: Kolonel Arbuthnot Amstrongi sõber ja tuttav. Edward Masterman Amstrongi käskjalg. Vagunisaatja Pierre Michel Amstrongide lastetoatüdruku isa Mrs. Hubbard Mrs. Amstooni ema Linda Arden. Greta Ohlsson Amstrongide lapsehoidja. Hildegard Schmidt Amstrongide kokk- Krahvinna Andrenyl Linda Ardeni noorem tütar. Krahv Andrenyl Linda Ardeni noorema tütre mees. Ratchett lapseröövel, kes rongis tapeti. Cyrus Hardman Amstrongide lastetoatüdruku armastatu. Hector Macqueen Ratchetti erasekretär,Linda Ardeni tütre austaja. Hector on väga pikk ja nägus noormees. Antonio Foscarelli Amstrongide autojuht. Sisust: Raamat räägib siis mõrvast mis tomius idaekspressil. Mõrva toimus enne Isdanbuli rongis mis jäi lumetormi tõttu seisma. Dektetiiviks oli Hercule Poirot kes o...
EESTI KROONI LUGU JARMO LIUKANEN ANNELIIS AETTIK ÜLEMINEK UUELE VALUUTALE(1) • Marga kiire inflatsioon • Riigi kullavarude kahanemine • Olukorra parandamiseks vajalik rahareform ÜLEMINEK UUELE VALUUTALE(2) • Kehtestati vääring- kroon, sellele vastas 100 marka • 1924 hakati kasutama väliskaubanduses • 1. jaanuarist 1928 kasutati igapäevastes tehingutes • Välislaenu abil võrdsustati Eesti krooni väärtus 100/248g puhta kullaga • Seoti jäigalt inglise naelaga • Kurss lasti vabaks 1933 üleilmse majanduskriisi ajal RAHATÄHED • Pangatähed ei saanud õigeks ajaks valmis, 1928 ringluses 100-margased trükiga ÜKS KROON EESTI KROON • Eesti kroon oli aastatel 1924–1941 ning 1992– 2010 Eesti Vabariigi ametlik valuuta. • Valitsuse eelnõus oli raha uue nimetusena pakutud „taaler", mis võrdus 100 krossiga. • Jaan Tõnisson pakkus nimeks omaloodud nime "kuldar", mis pidi koosnem...
Matemaatika põhimõisted. Definitsioon. Milline peab olema definitsioon? Lühike, tabav ja täpne. Adekvaatne ning ei tohi defineeritavaga sõnaliselt kattuda. Milline peab olema algmõiste? Ei vaja selgitust, on sobiv klassifitseerimiseks. Mis on aksioom? Väide, mille tõesuses pole kahtlust. Teoreem-lause, mille õigsus tõestatakse faktidele tuginedes arutluse kaudu. Millest koosneb teoreem? Eeldus ja väide Nurk-geomeetriline kujund, mille moodustavad 2 ühest ja samast punktist väljuvat kiirt. Sirgnurk-nurk, mille haarad moodustavad sirgjoone Kõrvunurgad-2 nurka, millel 1 haar on ühine ja mille teised haarad moodustavad sirge Tippnurgad-ühe nurga haarad on teise nurga haarade pikendused üle nende ühise tipu Täisnurk-nurk, mis on 90 kraadi Nürinurk-nurk, mis on suurem kui 90 kraadi, kuid väiksem kui 180 kraadi Teravnurk-nurk, mis on väiksem kui 90 kraadi Tipunurk-võrdhaarse kolmnurga haarade vaheline nurk Harilik murd-näitab, mitmeks võrdseks...
Tartu Ülikool Filosoofia teaduskond Kultuuriteaduste ja kunstide instituut Marie Reemann Kuidas mõista inimesi võõrast kultuurist? Referaat Juhendaja Eva Velsker Tartu 2010 1 Sisukord Sissejuhatus................................................................................................3 1. Kultuuridevahelised erinevused...................................................................4 2. Uuringud kultuurierinevustest.....................................................................5 2.1 Madal ja kõrge kontekst.......................................................................................5 2.2 Kultuuridimensioonid...........................................................................................5 2.3 Suhtumine aega ja ruumi...................
Kadrioru loss 1. Arhitekt Niccolo´ Michetti 2. Barokkarhitektuur 3. Kadrioru lossi rajas Vene tsaar Peeter esimene 1718. aastal. 4. Skulptuur: · Talveaed- Venus Kallipygos. 3.saj. e. Kr. 19.saj. koopia. Marmor · Talveaed- Christophe Gabriel Allegrain (1710-1795) / Prantsuse Supleja. 1767 19.saj. koopia. Pronks 5. Maalikunst: · Peasaali laemaal (Keskne plafoon lähtub Ovidiuse ''Metamorfooside'' jahijumalanna Diana ning jahimees Actaeoni loost. Seda süzeed kasutati Vene õukonnaga seotud kunstis allegoorilise pilkena Rootsi kuninga Karl XII lüüasaamisest Põhjasõjas.) Freskotehnika · Hollandi kunst XVII sajandil- Jacob Gerritsz. Cuyp. Tüdruk kukega. Tehnika- õli puul. 6. Tarbekunst: · Saksa kunst XVI-XVIII sajandil- Saksa meister. Sekretär. 1750.-1760. aastad. Materjal Pähkel, intarsia, kullatud pronks....
SAKSAMAA Referaat 2014 1 Üldandmed Saksamaa pindala on 357 111,91 km² .See teeb ta Euroopas suuruselt kuuenda riigi, enne teda on Venemaa,Ukraina,Prantsusmaa,Hispaania ja Rootsi. Seal elab 2013. aasta seisuga 80 327 900 inimest. Rahvastiku tihedus on 229 in/km². Rahvaarvu järgi on Saksamaa suurim riik Euroopa Liidus ja Euroopas on ta teisel kohal (esimene on Venemaa). Riigikeeleks on saksa keel. Pealinn on Berliin. Saksamaa rahaühik on euro, mis võeti kasutusele aastal 2002. Asend Saksamaa Liitvabariik asub Kesk-Euroopas. Teda piiravad põhjast Taani, Läänemeri ja Põhjameri. Lõuna naaberriikideks on Sveits ja Austria. Läänes piiravad teda Holland, Belgia, Luksemburg ja Prantsusmaa. Idaküljele jäävad Poola ja Tsehhi. Majanduslikult on Saksamaal väga hea geograafiline asukoht. Saksamaa asub kõrgelt arenenud riikide vahel nagu Prantsusmaa, Sveits jt. Tal on vaba pääs kahele merele: Põh...
Täisnurkse kolmnurga lahendamise valemid. II I I$ - I $ I$ I$ I I$ I $ - % I I I I I I I I G ...
Teie CV ei pea olema p�hjalik loetelu k�igist kunagi peetud t��kohtadest. See on vahend enda m��miseks t��turul, mille eesm�rk on anda lugejatele kiire, aus ja l��v �levaade Teie oskustest ning sellest, kust tulete ja kuhu l�hete. Kui see aitab Teil leida t��koha, on ta oma �lesande t�itnud. Kui m�tlete, mida kirjutada, teadke - v�hem on rohkem. J�rgnevalt m�ned soovitused, mis aitavad Teil otsustada, mis oleks maksimaalse m�ju saavutamiseks kindlasti vaja lisada. 1. Valige hoolikalt m�rks�nu, et tuua v�lja selgust, teadlikkust ja innukust. Hea �nne korral saab Teie CV tulevase �lemuse 10-sekundilise t�helepanu osaliseks. Suunake tema silmi teadlikult. M�ned l��vad m�rks�nad: kiire kohanemine, anal��siv�ime, koost��, teadmiste rakendamise oskus, arenemisv�ime, algatusv�ime, sihikindlus, veenmisoskus. 2. J�tke v�lja �leliigsed v�i mittemidagi�tlevad s�nad nagu "see", "seal", "on olnud" ja "olin vastutav". N�iteks "korraldasin kontorit...
Eesti tihaste elukombed Referaat bioloogias 7. klass 2007/08 õppeaasta Sisukord: Kes on tihased?...............................................................................................................3 Rasvatihase (Parus Major) elukombed...........................................................................4 Sinitihane (Parus caeruleus)........................................................................................... 6 Sootihane (Parus Palustris) ja põhjatihane (Parus Montanus)........................................7 Teisi tihaste liike............................................................................................................ 8 Sabatihane (Aegithalos caudatus)...................................................................................8 Musttihane (Parus Ater)............................................................................................
Kordusnivelleerimised Lugege teemast ülevaate saamiseks Ants Torimi artiklit ajakirjas Geodeet nr 21, 2000: "Eesti kõrgusvõrgu renoveerimine" lk 3-4. Esimesest kordusnivelleerimisest detailsema ülevaate saamiseks lugege A. Torimi artiklit ajakirjas Geodeet nr 3, 1993: "Nivelleerimistööd Eestis (1868-1943)". Teisest ja kolmandast kordusnivelleerimisest üksikasjalikuma ülevaate saamiseks lugege A. Torimi artiklit ajakirjas Geodeet nr 38/39, 2009: "Eesti kõrgusvõrgu nivelleerimine aastail 1950-1996". Vastake alltoodud küsimustele ja postitage vastused foorumisse "Esimene, teine ja kolmas kordusnivelleerimine". 1. Milline oli kõrgusvõrgu konfiguratsioon esimese kordusnivelleerimise (1933-1943) ajal? Milliseid konfiguratsiooni muutuseid täheldate teise (1950-1969) ja kolmanda (197...
Jääaeg kujundas Eesti maastiku(mäed,järved,jõed,rändrahnud,Kagu-Eesti kuplid,Kesk- Eesti voored); inimesi oli väga vähe,aga mõnel jäävaheajal võis neid siis sattuda. Peamised tegevusalad:kiviaeg-kivist tööriistad,küttimine,kalapüük, korilus,rändkarjakasvatus, keraamika(kamm,nöör); pronksiaeg-mõned pronksist tööriistad, karjakasvatus,põlluharimine (alepõletamine),küttimine,kalapüük,kindlustatud asulate areng, kivikirstkalmed; rauaaeg- põlluharimine,karjakasvatus,käsitöö areng(raudesemed),mõned linnused,külade kujunemine, ribapõllud,tarandkalmed,elavnesid sidemed ülemeremaadega. Eestlaste esivanemad tundmatu rahvas.Tänapäeva keelekasutuses nende sõnad:oja,järv,jõgi jne.Kunda kultuuri asukad eestlaste kauged esivanemad,aga neid ei saa pidada eestlasteks.Eestlaste kujunemisele on mõju avaldanud idapoolsed sugulased,germaani ja baltihõimud,tihedad kontaktid sakslaste, rootslaste jt. Kundakultuur:kõik Eesti mesoliitikumi asulad.E...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Automaatikainstituut Meeleavalduse mõjust Retsentsioon aines Väljendusoskus Juhendaja: Rein Paluoja Dotsent Tallinn 2011 Essee eesmärgiks on lugejale anda ülevaade, kas meeleavaldusega on võimalik mõjutada ratsionaalselt riigi käekäiku. Antakse ülevaade meeleavalduse olemusest ja tekkimisest. Arutletakse, millal üritus pigem luhtub ning milline meeleavaldus saavutab tõenäolisemalt edu. Põhilisteks probleemideks on vägivallatsemine, protesti lühiajalisus, probleemi ühtse mõistmise puudumine, meediakajastuse puudumine ning inimeste vähesus. Järeldatakse, et ratsionaalselt on võimalik riigi käekäiku mõjutada kui meeleavaldus on väga konkreetsele probleemile suunatud, esitatud on täpsed ja realistlikud nõudmised ning protest on massiline. Positiivne ja negatiivne Positiivne on kindlasti hea teema valik ...
Iseseisev töö nr 5. Nivelleerimisvõrgu tasandamine programmiga ADJUST. Ülesanne 1. Tasandada joonisel 1 toodud nivelleerimisvõrk programmiga Adjust. Kaaludena kasutage sektsioonide pikkusi L (km). Jämedate vigade avastamiseks kasutage Data Snooping testi. Andke hinnang tasandustulemusele tervikuna (χ²-test), tasandatud kõrguste ja kõrguskasvude täpsusele ning usaldusväärsusele. Vajadusel eemaldage jämedad vead või skaleerige kaalud ümber ja teostage tasandus uuesti. Võrrelge, mis on muutunud enne ja pärast tehtud tasandamise aruannetes. Joonis 1. Nivelleerimisvõrgu mõõtmisandmed (kõrguskasvud (m), jaamade arvud n, (m) ja sektsioonide pikkused L (km) koos lähtepunktide (A, B, C, D) kõrgustega. Esmalt valmistame ette sisendfaili. Esimesel real ülesande kirjeldus, teisel real lähtepunktide-, mõõtmiste- ja kogu punktide arv. Kolmandast reast alates on lähtepunktide kõrgused ja peale neid mõõdetud kõrguskasvud ning sektsioonide pikk...
TAIM JA INIMENE 1. Taimede nimetamine a) Kui vanad on taimede nimed - sama vana kui keel (aga missugune keel kas ainult sõnaline või ka mingi muu märgiline kas nt. simpansitel on olulisemate taimede jaoks märke??) - sõltuvalt taime(liigi) tähtsusest inimesele suured ja tavalised pedajas, kõiv, hong ~10 000 vanad nimed b) Kui täpsed on põlised taimenimed - üllatavalt hea kokkulangevus tänapäevase liigi käsitlusega oluliste taimeliikide puhul - olulistel silmapaistvatel taimeliikidel lisaks samaväärsed nime kategooriad ka erineva väärtusega erinevate eluvormide kohta (nt. mänd-pedajas-hong, kask-kõiv, pärn/lõhmus-niinepuu) c) Kuidas on tekkinud taimenimed - kõige silmatorkavamad põlised keele põhisõnavara sõnad levinud paljudel keelkonna keeltel (nt. kuusk-eesti, kuusi-soome, kus-pu-komi jt) - keskpärastel toimub kergesti "nimede triiv" - nii keele sees ühelt sarnase ...
ette. Hrrased on saatnud noore arsti, kes oli neile linnast klla tulnud. Arst astub tarre; teda pole pimedas nha, aga on kuulda, kuidas ta khib ja ukse klpsatades suleb. "Tehke valgust," tleb ta. "Bu- bu- bu..." vastab Jefim. Pelageja sstab ahju juurde ja hakkab otsima potikildu, mille peal on tuletikud. Mdub mni minut vaikuses. Arst kobab taskuis ja stab oma tiku plema. "Kohe, isake, kohe," lausub Pelageja, tttab jooksujalu tarest vlja ja tuleb hetke prast tagasi, knlajupp kes. Jefimi psed on roosad, ta silmad hiilgavad ja pilk on kuidagi eriti terav, nagu neks ta lbi nii taret kui ka arsti. "Noh, mis? Mis sa oled nuks vtnud?" tleb arst tema poole kummardudes. "Eheh! On see sul juba ammu?" "Midas? Aeg on surra, teie ausus... Ei ole minust enam elulooma..." "Ei maksa thja juttu ajada... Arstime terveks!" "Kuidas soovite, teie ausus, tname vga, aga ometi saame aru... Kui surm on juba tulnud, mis siis seal enam."
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Kartograafiline generaliseerimine Referaat Koostajad: … Juhendaja: … Tartu 2015 Sisukord Table of Contents Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Generaliseerimine ja selle kasulikus........................................................................................... 4 Kriteeriumid näitamaks generaliseerimise vajadust....................................................................4 Generaliseermise meetodi........................................................................................................... 6 Generaliseerimine GIS-i programmides..................................................................................... 7 Ramer ...
MIDA ON LAPSEL KAVAMISEKS VAJA? Jari Sinkkonen Lapsevanemaks olemine on kahesuunaline protsess. See hõlmab lapse eest hoolitsemist, aga see tähendab vältimatult ka sügavaid muutusi täiskasvanu enda isiksuses. Emaks saanud naine pole kunagi enam samasugune kui enne ja meeski pole isaks saanuna enam endine. Lapsevanema kohus on hoolitseda lapse toidu, puhtuse ja puhkuste eest. Me peame lapsele pakkuma inimväärseid võimalusi järgides ühiskonna norme. Statistika näitab, et tänapäeva lapsed on väga närvilised. See tuleb just vähesest magamisest. Uni annab energiat ja jõudu, aga paraku veedetakse enamus aega virtuaalmaailmas, kuhu ennast süüdimatult ka unustatakse. Siinkohal tuleb ära mainida ka arvutimängud, mis muutuvad aina reaalsemateks. Vanemad arvavad, et lapsed on küpsed mõistmaks õige ja valet, kuid sageli on see vanemate poolt ülehinnatud. Kuhu on kadunud need vanad he...
TALLINNA ÜLIKOOLI PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse osakond VAIMUPUUE Õpimapp Tallinn 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1.VAIMNE ALAARENG...........................................................................................................5 1.1.Definitsioon.......................................................................................................................5 1.2.Vaimse alaarengu tasemed................................................................................................6 1.3.Põhjused............................................................................................................................7 1.4.Kui inimesel on vaimupuue...........................................................................
Lk 127-128-Viljastumine-Organismide lootejärgne areng Kas esitatud laused on tõesed või väärad? Vale väite korral lisage õige lause eitust mitte kasutades! 1. Otsese arengu korral on järglane oma ehituse üldplaanilt vanemate sarnane. Tõene 2. Moondelise arengu etapid on muna, vastne, nukk ja valmik Tõene 3. Menstruaaltsükkel on enamasti 32-päevane. Väär Menstruaaltsükkel on enamasti 28-päevane 4. Inimese rasedus kestab tavaliselt 40 nädalat. Tõene 5. Taime looteline areng kulgeb seemnes. Väär Taime looteline areng algab munaraku viljastamisega ja lõppeb idu moodustumisega seemnes. 6. Organismi eluiga tuleneb geneetilistest teguritest. Väär Organismi eluiga tuleneb geneetilistest mehhanismidest ja keskkonnateguritest. 7. Katteseemnetaime generatiivne areng algab viljade moodustumisega. Väär Katteseemnetaime generatiivne areng algab paljunemis organite moodustumisega. 8. Kliinilise surma tunnuseks on aju...
Adriaen Thomasz Key oli flaami renessansiaja juhtiva portreemaalija Willem Key kauge sugulane ja �pilane. Eriti tema 1570ndate aastate t��d on silmapaistvalt sarnased �petaja omadega. Olgugi et Key tegi mitmele Antwerpeni kirikule altari- maale, sealhulgas ka frantsiskaani kiriku peaaltarile, imetletakse teda eelk�ige kui v�imekat ja t�etruud portretisti. P�rast Antwerpeni h�vitamist hispaanlaste poolt 1576. aastal j�i kalvinistist Key siiski oma kodulinna, kuigi paljud protestandid p�genesid p�hja poole. Juba eluajal pidi Key olema v�ga austatud kunstnik, kuna ta maalis mitmeid portreesid Oranje prints Williamist, Madalmaade iseseisvusv�itluse juhist Hispaania v�imu ajal. Key hilisemad portreed, mis kujutavad peamiselt Antwerpeni kodanikke, panevad suuremat r�hku poseeri- jate staatusele, olles ilmselt m�jutatud Antonis Morist. Tema chiaroscuro-puul�iked viitavad Flaami itaaliap�rase kunstniku Frans Florise eeskujule. Adriaen Thomasz ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
