pärandub liigi kõikidele isenditele tänu sellele ei haigestu meie enamuse loomade nakkustesse ja vastupidi Loomuliku immuunsuse tagavad: Keha kaitsetõkked Immuunsüsteem Kaasasündinud immuunsüsteemi osad: Fagotsüüdid – organismi nn koristajarakud, mis õgivad ja lagundavad patogeene või organismi enda kahjustatud rakke Mikroobidevastased valgud Mittespetsiifiline immuunreaktsioon- põletik, NK-rakud(natural killer cells), palavik, verre erituvad ained- interferoonid,tsütokiinid Omandatud immuunsus kujuneb elu jooksul : 1)nakkushaiguse läbipõdemine 2)vaktsineerimine )Reageerib aeglasemalt )Tekib elu jooksul nakkushaiguse läbipõdemise, võõrainega kokkupuute või vaktsineerimise tagajärjel )Spetsiifiline )Võib olla lühiajaline või kesta läbi kogu elu )Ei pärandu vanematelt järglastele )Vahendavad T- ja B-lümfotsüüdid ning antikehad Omandatud immuunsusel on kaks erinevat vastusreaktsioonide klassi : humoraalne
ülekandesüsteem. Ravigeeni sisaldava viiruse tootmiseks tuleb rakku lisada viirusvektor, mille mõned geenid on asendatud ravigeenidega (mutantse viirusega nakatatud rakk toodab küll viiruse paljunemiseks vajalikke valke, kuid viirusosakest ei ole suuteline ise moodustama, vektorilt sünteesitakse viirusosakeste moodustamiseks vajalikke valke). Ravigeeni sisaldavad viirused vabanevad keskkonda. Transgeenseid organisme kasutatakse bioloogiliselt aktiivsete ainete (interferoonid, kasvufaktorid, antikehad) tootmiseks ning koesobivate organite loomiseks. Kloonimine on identse genoomiga organismi loomine. Kloonimise eesmärgid on tänapäeval organismi paljundamine või olemasoleva organismi ravimine (uute organite kasvatamise või haigesse koesse tüvirakkude siirdamise kaudu). Etapid on tüviraku võtmine, sellest rakutuuma eemaldamine, tüviraku tuuma siirdamine munarakku, kust omakorda varem on
· Ripsepiteel ninaõõnes ja hingetorus · Limaepiteel · Eritised (sülg, higi, pisaravedelik, happeline maomahl) · Normaalne mikrofloora nahal ja soolestikus Kaasasündinud immuunsüsteemi osad: · Fagotsüüdid organismi nn koristajarakud, mis õgivad ja lagundavad patogeene või organismi enda kahjustatud rakke · Mikroobidevastased valgud - antikehad · Mittespetsiifiline immuunreaktsioon- põletik, NK-rakud(natural killer cells), palavik, verre erituvad ained-interferoonid,tsütokiinid Omandatud immuunsus · Reageerib aeglasemalt · Tekib elu jooksul nakkushaiguse läbipõdemise, võõrainega kokkupuute või vaktsineerimise tagajärjel · Spetsiifiline- kujuneb välja kindla haigustekitaja või antigeeni suhtes · Võib olla lühiajaline (nt gripi suhtes) või kesta läbi kogu elu (nt mumpsi suhtes) · Ei pärandu vanematelt järglastele · Vahendavad T- ja B-lümfotsüüdid ning antikehad Lümfotsüüdid
Preventiivselt puudub vaktsiin ning üle maailma on probleemiks HCV-ga nakatunute tõhusam skriinimine.(1) 2 2001-2011 Aastast 2001 kuni aastani 2011 oli ainsaks ravikombinatsioonks pegüleeritud interferoon (IFN) alfa ja ribaviriini kombinatsioon 24 või 48 nädalane ravikuur (olenevalt HCV genotüübist) ja 45- 80% saavutati SVR.(2) Alfa-2a-peginterferoon ja alfa2-b-peginterferoon on pegüleeritud interferoonid, mis on saadud polü-etüleenglükooli lisamisega interferoonile. Interferoonid seostudes spetsiifiliste retseptoritega raku pinnal algatavad rakusisese kaskaadi geeni transkriptsiooni aktiveerimiseks, mis inhibeerib viimaks viiruse replikatsiooni ja rakkude jagunemise.(2) Ribaviriin on suukaudne guanosiini analoog. Tal on mitmete RNA ja DNA viiruste vastane replikatsiooni pidurdav toime, ta mõjutab raku GTP taset.(2) Vähem kui pooled tervenesid
Sel viisil loodud transgeenne bakter toodab peale enda valkude ka soovitavat inimesevalku. Esimene inimese valku sünteesiv balteritüvi saadi 1978.a. Selleks valguks oli hormoon insuliin, mille USA Toidu-ja Raviamet lubas ravimina kasutusele võtta 1982.a. Varsti pärast seda, 1980. aastatel tulid geenitehnoloogiliste toodetena kasutusele inimese kasvuhormoon, aneemia raviks tarvitatav erütropoetiin, imuunsüsteemi reguleerivad interferoonid. Hiljem on selliste ravimitena lisandunud difteeria ja teetanuse vaktsiin. Hiljuti turule tulnud inimese papilloomviiruse vastast vaktsiini toodetakse putukarakkudest. Nii fundamentaal-kui ka rakendusbiolooge ahvatles võimalus luua transgeenseid hulkrakseid organisme. Esimene selline imetaja saadi 1981.a. See oli hiir, kelle genoomi oli viidud roti kasvuhormooni geen. Tulemus oli silmatorkav-hiir kasvas umbes kaks korda suuremaks.
Nendeks on maonõre happesus, nahal higi tänu happelisele reaktsioonile. 2. Lüsotsüüm - imetajate süljes, makrofaagides ja neutrofiilsetes leukotsüütides sisalduv ensüüm, mis lõhustab bakterite kestas β (1- 4)-glükosiidsidemeid. 3. Hüalüroonhape – pärsib mikroobide levikut rakkudevahelises ruumis. 4. Vereplasma valkude poolt moodustatud komplemendi süsteem – osaleb bakterite ja viirustest nakatatud rakkude lammutamisel. 5. Interferoonid – madalmolekulaarsed valgud (osa neist on glükoproteiinid), mis tekivad elusates rakkudes viiruste ja mõningate bakteriaalsete produktide toimel. Interferoonid takistavad teiste rakkude nakatumist viirustega ja võivad pärssida bakterite paljunemist. Interferoon on liigispetsiifiline, kuid mitte viirusspetsiifiline. α-interferoone töötavad välja leukotsüüdid, β-interferoone fibroblastid ja γ-interferoone lümfotsüüdid
Marutaudi jaoks on vaja atsetüülkoliini retseptorit nt. Marutaudil on suur peremeestering, kuid nakatab vaid müotsüüte, neuroneid ja süljenäärme epiteeli. Kui viiruse kinnitusproteiin muutub, siis muutub ka viirus. Peremehe resistentsus sõltub: vanus, toitumus, hormoonide tase, immuunsüsteemi tase. Väga noored ja vanad on tundlikumad. Kortikosteroidid reaktiveerivad latentseid viirusinfektsioone (herpes). 2. Interferents ja interferoonid, interferoonide kasutamine Interferents - viiruse poolt põhjustatud seisund, mis tekib inteferoonide toimel. Tekib kui viirus kinnitub rakule ja seejärel raku retseptor kahjustub. Inteferoon – kuulub tsütokiinide alla, signaalproteiin, viirusvastane valk. Toodetakse peremeesrakus patogeeni esinemisel. Fibroblastid ja monotsüüdid toodavad INF tüüp I – aktiveerib molekule, mis takistab viiruse DNA/RNA paljundamist. Samuti takistab kasvajate kasvu. Viirusega nakatunud rakk
rakke. Olemas CD16 retseptor. NKT rakud ehk natural killer T cells sarnanevad nii NK kui ka T- rakkudega: olemas TCR, seondub CD1 retseptoriga (sarnane MHC1ga), ka CD16 ja killer-omadused. CD ehk cluster of differentiations leukotsüütide spetsialiseeritud rakkude pinnale ekspresseeritavad markervalgud, mis iseloomsutavad antud raku funktsiooni ja CD järgi rakkude klasterdamine erinevatesse rühmadesse paigutamine toimub selle järgi ,milline AK teda ära tunneb. (CD4 + Th; CD8 + Tc). Interferoonid on valgud, mida rakud sünteesivad vastuseks viirusnakkusele ning need valgud takistavad viiruste levikut organismi teistele rakkudele. Sellele mittespetsiifilisele immuunvastusele järgneb spetsiifiline immuunvastus: patogeen aktiveerib otse või makrofaagide vahendusel lümfotsüüdid. Makrofaage leidub ringlemas kõikides kudedes. Makrofaagid on tavaliselt esimesed rakud, mis kohtavad organismi tunginud antigeeni. Makrofaagid lagundavad patogeeni ning sellest pärinevad peptiidid
inhibeerib pro- inflammatoorseid tsütokiine (TNFa, IL1, IL6, IL12, IFN), inhibeerib MHCII ekspressiooni. TGF- fibroblastide kasvufaktor, armkoe tekitaja, inhibeerib B- rakkude proliferatsiooni, inhibeerib aktiveeritud makrofaage, blokeerib rakutsükli G1 faasi. (IL-1Ra) ei lase intensiivsel põletikulisel vastusel lisakahju tekitada, inhibeerides pro-inflammatoorsete tsütokiinide produktsiooni ning põletikku soodustavaid signaale. Perekonnad: interleukiin 1, hematopoietiinid, interferoonid, TNF-id, interleukiin 17, kemokiinid. 13. Kemokiinid, retseptorid, üldine iseloomustus, funktsioon ja nende klassifikatsiooni põhimõte. Neid toodavad peamiselt põletiku käigus aktiveeritud leukotsüüdid ja kudedes olevad rakud (endoteelirakud, fibroblastid, epiteelirakud). Peamine roll on käituda kui kemoatraktant, et juhtida rakkude migratsiooni. Liigutavad rakke ühest kohast teise, kemokiini kontsentratsiooni gradiendi suunas. Reguleerivad rakkude liikumist, ka
Selliseid valke nimetatakse defensiinideks ning nad võivad teha kahjutuks nii baktereid, ainurakseid eukarüoote kui ka viiruseid. Sealne normaalne mikrofloora on patogeenidele kinnitumiskoha ja toitainete konkurent. Enamus patogeenne pole võimelised tervet limaskesta läbima. Lisaks on inimesel rips-epiteel, mis väljutab mikroobe. Lisaks kuuluvad esmase kaitse alla veel lüsosüümid- on põietaolised membraaniga ümbritsetud moodustised raku tsütoplasmas, mis sisaldavad ensüüme; interferoonid- nad muudavad veel nakatumata rakud viiruse suhtes resistentseks ning juba viirusega nakatunud rakkudes indutseeritakse viiruse genoomi ja valkude lagundamine. Seega takistab interferoon viiruse levikut veel nakatamata rakkudesse ja seetõttu ka viiruse reproduktsiooni., komplement- Tunneb ära bakterite pinna komponente, mitmesugune toime (tekitab bakterite lüüsumist, fagotsütoosi jne) kollektiinid, PRP- valgud 3. Kuidas kaasasündinud i. nakkuse ära tunneb?
raku pinnalt eemale difundeeruda. Detekteerimiseks lisatakse fluorokroom-märgistatud teine, tsütokiinspetsiifiline antikeha; märgistatud rakke võib siis eristada näiteks voolutsütomeetriaga. Meetodi eelis eelmisega võrreldes on see, et kasutada saab elavaid rakke. 11. Interferoonide iseloomustus ja nende tähendus erinevate immunopatoloogiliste protsesside korral. Interferoonid on eriti tähtsad tsütokiinid, mis limiteerivad teatud viirusinfektsioonide levikut inimorganismis. Üks interferoonide grupp (IFN-alfa ja IFN-beeta) sekreteeritakse viirus-infitseeritud rakkude poolt. See interferoonide rühm on loomuliku immuunsuse osa. Sekretsiooni keskne stimulaator on dsRNA (kaheahelaline RNA, mis on viiruse genoomne või tekib infektsioonitsükli käigus).
sellest, et need RNA-d tõrjuvad raku mRNAd polüsoomidelt välja (on tugevad translatsioonilised maatritsid). Peremehe poolsed kaitsemehhanismid Ehkki reoviiruse dsRNA paikneb alati partiklites toob reoviiruse infektsioon kaasa nakatatud rakkude poolse interferoonide sünteesi ja eraldamise. Võimalik, et see on seotud viiruse mRNAdes asuvate dsRNA segmentidega. Peale selle on interferooni sünteesi indutseerimisel oluline roll ka virioni valkudel (2, µ2, 2). Interferoonid mõjutavad reoviiruse replikatsiooni mitmete mehhanismide kaudu: - PKR aktivatsiooni kaudu (sellele seisab vastu reoviiruse 3-valk, vt. ülal); - 2'-5'A/RNAse L süsteemi kaudu. Ka sellele süsteemile võivad vastu seista viiruse poolsed mehhanismid: on teada, et mitmed reoviirused võivad efektiivselt replitseeruda interferoonidega töödeldud rakkudes. 3.2. PEREKOND ROTAVIRUS
3. kiiritusravi Vähkkasvaja olemusest ja asukohast sõltuvalt kasutatakse tavaliselt vaheldumisi mitut raviviisi. Kõige tõhusama ravimeetodi valiku üle otsustab arst. · Lisaks kasutatakse bioloogilist ravi Vähi raviks või vähiravi kõrvaltoimete vähendamiseks kasutatakse ära keha oma kaitsemehhanisme. Need ravivõimalused võivad tugevdada või taastada keha loomuliku kaitsevõime. Bioloogilise ravi alla kuuluvad monoklonaalsed antikehad, radioimmuunravi, interferoonid, vaktsiinid, angiogeneesi (veresoonte teket) pidurdav ravi. Hormoontundlike vähkkasvajate (nt rinnavähk või munasarjavähk) puhul on võimalik kasutada ka hormoonravi. Inimese organismis leidub hormoon östrogeen, mis soodustab vähkkasvajate arengut. Hormoonravi blokeerib östrogeeni kasvajat stimuleeriva toime ARENG, KASVAMINE, VANANEMINE Ontogenees ehk isendi arenemine ehk individuaalne areng; on üksiku organismi areng organismi tekkimisest küpsuseni
1.läbi pooride 2.mannoos 6 fosfaatretseptor - initsieerib DNA tükeldamise 200bp oligomeerideks, Mõlemad rajad viivad apoptoosini. Tapjarakud ei kasuta ainult üht tapmismehhnismi. Mitu korraga. CTL võivad tappa ka Fas ligandi (FasL) abil, seostudes märklaua Fas retseptorile. Viib samuti apoptoosini. Fas ligandilt läheb signaal kaspaaside rajale. Granzymes viib ka läbi kaspaaside apoptoosile. Caspase (cysteine aspartate protease). Kiiresti toimub? Interferoonid, siis NK rakkude maksimum ja viiruse tiiter on maksimaalne viiendal päeval ja viiru spetsiifiliste CTLide maksimum saabub pärast seda. NK -(Natural Killer) 5-10% tsrkuleerivatest lümfotsüütidest, suur osa võib oll apaigal lümfisõlmedes või organites CD2 ( osa IL-2 retseptorist) CD 16 – olemuselt IgG tüüpi komplekside püüdmiseks Fc retseptor Fas L Perforiin ja “granzymes” CD94/NKG2- C tüüpi lektiin-inhibiitor retseptor AR aktivatsiooni retseptor
viirus latentseks. Viirus ei replitseeru, mRNA vähesel hulgal. Latentsus ilmeneb sageli mittejagunevates rakkudes - neuronid. HSV-1 ja HCV-2, VZV. § Krooniline infektsioon - peale ägedat faasi viirus persisteerib edasi koos replikatsiooniga. HBV, JC, EBV. § Krooniline infektsioon koos kasvajalise muutusega - rakkude transformatsioon peale aastaid kestnud persisteerimist. HTLV-1 ja 2, HBV, HPV. Loomulik immuunsus § Interferoonid (ingl. k. interfere) (-, -, ) § dsRNA (rotaviirus) tugevaim indutseerija § Takistavad viiruse replikatsiooni peremeesrakus § Aktiveerivad immuunvastust § Soodustavad nakatunud raku äratundmist T-rakkude poolt § Lokaalsete antikehade produktsioon neutralisatsioon, opsonisatsioon § Sekretoorne IgA (nahk, limaskestad) § Tsütokiinide produktsioon (IL-6, TNF, IL-12) § Ebaküpsed dendriitrakud fagotsütoos. Spetsiifiline immuunvastus § Humoraalne immuunsus ekstratsellulaarsed
annaabi.ee 
