Isassuguorganid Isassuguorganite funktsiooniks on: spermatosoidide produktsioon ja ajutine säilitamine spermatosoidide suspensiooni sisseviimine emaslooma genitaalsüsteemi isassuguhormoonide (androgeenide) produktsioon Isassuguorganite süsteem - testised e munandid (2) (spermatosoidide produktsioon, androgeenide süntees ja sekretsioon) Munandimanus (2), seemnejuha (2), ja paaritu isaskusiti (juhade süsteem spermatosoidide väljutamiseks) seemnepõiekesed, prostata ja bulbouretraalnäärmed (lisasugunäärmed, mis annavad vedelikku ja toitaineid spermatosoididele, moodustavad põhiosa spermast) peenis (erektiilne kopulatsiooniorgan) Testised - paarilised organid, mis asuvad väljaspool kehaõõnt skrootumis - paiknevad umbes 1-5o C kehatemperatuurist madalamal; madalamat temperatuuri peetakse normaalse spermatogeneesi jaoks vajalikuks Embrüonaaleas arenevad testised kõhuõõne tagumisel seinal ja laskuvad kõrgematel imetajatel skrootumisse
Kusepõis - vesica urinaria Koorollus - cortec Säsiollus - medulla Toomasoon - vas afferens Viimasoon - vas efferens Kusiti - urethra Naise kusiti - urethra feminina Mehe kusiti - uretha masculina Munand - testis Munandimanus - epididymis Seemnejuha - ductus deferens Seemnepõieke - vesicula seminalis Seemneväät - funiculus spemraticus Eesnääre - prostata Suguti - penis Munandikott - scrotum Munasari - ovarium kreeka keeles oophoron Munajuha - tuba uterina salpinx Emakas - uterus metra Emaka seina kestad: Sisemine limaskest e endomeetrium - endometrium Keskmine lihaskest e müomeetrium - myometrium Välimine serooskest e perimeetrium - perimetrium
(näiteks veres) ja mõjutab teatud moel teises keha piirkonnas olevate rakkude toimet. Hormoonid reguleerivad näiteks paljunemist ja kasvu. Põhifunktsiooniks on sigimisfunktsioon SARNASUS · Siin on näha kui sarnased me tegelikult oleme · Gonaadid sugunäärmed. Naistel munasarjad, meestel munandid · Genitaalid suguorganid. Sisemised ja välimised soo jätkamiseks mõeldud elundid. · Meestel kube, peenis, munandid, munandimanused, seemnejuhad, prostata. · Naistel häbe, tupp, emakas, munajuhad, munasarjad · Naiste ja meeste genitaalid on oma ehituselt vägagi sarnased · Munasari-munand · Peenis-kliitor Naise sisemised suguelundid . · Munasarjad kaks naissuguelundit, mis paiknevad emaka külgedel. Nad toodavad munarakke ja hormoone, nagu progesteroon, östrogeen · Munajuha munajuhasid on samuti kaks, nad on torukujulised. Munajuha üks ots avaneb emakasse, teine munasarja. Munajuha transpordib
anatoomilised neeruhaigused liigne eritumine muutused, (glomerulonefriit, uriini, konkremendid, kaasasündinud kõrvalkilpnäärmete prostata adenoom, neeruhaigused, liigtalitlus, lastel põierefluksid, kuseteede erituselundite roojapidamatus, kaasasündinud põletikud,
MEHE REPRODUKTIIVORGANITE ANATOOMIA. Mehe välissuguelundid- Organa genitalia externa: munandikott- scrotum suguti- penis Sisesuguelundid- Organa genitalia interna: munand- orchis, testis munandimanus- epididymis seemnejuha- ductus deferens (kubemekanalis seemneväädi- funiculus spermaticus koosseisus) purskejuha- ductus ejaculatorius lisasugunäärmed- glandula genitalia accessoria: eesnääre- prostata, seemnepõiekesed- vesicula seminalis, bulbouretraalnäärmed ehk Cowperi näärmed- glandula bulbourethralis seu Cowperi meessuguhormoonide üldnimetus - androgeenid konkreetset suguhormooni - testosteroon, androstendioon. Sertoli rakud Sertoli rakud asuvad ääniliste torude seintes, on seotud sugurakkude tootmisega. Sertoli rakkude ülesandeks on hoolitseda seemnerakkude kasvamise, arengu ja küpsemise eest. Leydigi rakud
..................................................................................................... 5 Kreatiniin (fS-Crea).............................................................................................................. 5 Uurea (fS-Urea)................................................................................................................... 6 Günekoloogiline tsütoloogiline uuring (PAP-test)................................................................. 6 Prostata-spetsiifiline antigeen (PSA-test)............................................................................. 6 PILTDIAGNOSTIKA MEETODID............................................................................................ 7 Alakõhu- ja vaagnapiirkonna ultraheliuuring........................................................................ 7 Günekoloogiline ultraheli.................................................................................................... 7
urineerimine. Segainkontinentsus - on väga sage piiratud liikuvusega eakatel inimestel, kes tarvitavad ravimeid ning kellel lisandub veel nii stressi- kui ka sundinkontinentsuse nähud. Ülevooluinkontinentsus - on üks sagedasematest inkontinentsi tüüpidest eakatel meestel. Selle tähendab uriinileket, mille põhjuseks on ületäitunud kusepõis. See on sagedamini meeste häda, põhjuseks prostata hüperplaasia, harvem ka eesnäärmevähk või kusiti ahenemine. Naistel võib ülevooluinkontinentsust põhjustada kusepidamatuse raviks tehtud operatsiooni tüsistus või vaagnaelundi allavaje. Üldjuhul urineerib patsient vähesel hulgal, uriini voolutugevus on vähenenud, ei suudeta põit täielikult tühjendada ega tunnetata hästi põie täitumist. Funktsionaalset inkontinentsus - on uriinileke terve kusepõie ja ureetraga isikutel,
seemnetorukestes paljunevad meessugurakud. Sagarike sidekoes leiduvad rakud toodavad meessuguhormoone, mille mõjul kujunevad meestel sekundaarsed sootunnused. 16. Munandimanus Asend: asub munandi serval. funktsioon: seemnerakkude reservuaariks. 3 17. Eesnääre ladina keeles Prostata Asend: kastanisuurune lihaselisnäärmeline moodustis kusepõie põhja all funktsioon Eesnäärme nõre lisandub seemnepurske ajal seemnevedelikule ja aktiviseerib seemnerakke (muudab liikuvateks). 18. Lahkliha ladina keeles perineum Asukoht reite vahele jäävat piirkonda vaagnaväljapääsu kohal. Nimetage elundid, mis läbivad lahkliha mehel välissuguelundid ja pärak naisel välissuguelundid ja pärak 19. Selgitage mõisted:
· Ülo Hussar Vereloome- ja immuunorganite histoloogia. Tartu, 1986. Loengute kava kevadsemestriks Organite ehitusprintsiip · Ehitusprintsiibi alusel võib histoloogias organeid jagada kahte rühma · Esimese rühma moodustavad kompaktsed organid ja teise rühma torujad ehk õõnesorganid Kompaktsed organid · Näärmelised organid - näärmed ja näärmetaolised organid. · Siia gruppi kuuluvad - suured süljenäärmed, maks, pankreas, neerud, piimanääre, prostata, testis, bulbouretraalnääre, kopsud, endokriinorganid (epi- ja hüpofüüs, neerupealis, kilpnääre jt.) Kompaktsete organite ehitus · Kompaktsed organid on ümbritsetud sidekoelise kapsliga e. kihnuga (capsula) · Kapslist lähtuvad organi sisemusse põrgad e. trabeekulid (trabeculae). Kui organisisese sarra osad jaotavad organi enam-vähem isoleeritud ruumideks, siis nimetatakse neid vaheseinteks e. septideks (septa)
seemnerakud e. spermatosoidid, torukeste vahel sidekoes on rakud, mis toodavad meessuguhormoone. Munandimanus (epididymis): väike (ca 5 cm) elund munandi ülapinnal, sees peenike toru (5 m!), milles seemnerakke säilitatakse. Seemnejuha (ductus deferens): ca 50 cm pikkune paksu, lihaselise seinaga toru, suguühte ajal “pumpab” spermatosoidid munandimanusest kusitisse. Abisugunäärmed: a) eesnääre e. prostata – kastanimuna suurune nääre põie alapinnal, ümber mehe kusiti. Toodab nõret, mis lisandub spermale. Haigused (kasvajad jne.) siin võivad sulgeda kusiti! b)Seemnepõiekesed: kaks sgarikulist nääret põie tagaseinal, juhad ühinevad seemnejuhaga, toodab aluselist nõret, mis aitab moodustada spermat ja muudab spermatosoidid liikumisvõimeliseks. c) Sugutisibulanäärmed: kaks hernetera taolist nääret lihaste vahel, nõre puhastab ureetrat. B
Kusepõie maht ja FN: 500-700 ml, uriini mahutamine Naise ja mehe kusiti pikkused ja FN: N. 3-3,5 cm M. 18-25 cm; kusepõie tühjendamine. Munasari (lad. OVARIUM, kr. OOPHORON) FN: munarakkude kasvamine, areng ning naissuguhormoone tootmine. Munajuha(TUBA UTERINA) FN: viljastumine Emakas(UTERUS) FN: loote areng Tupp(VAGINA) FN: sünnitustee Munand(TESTIS) FN: meessugurakkude paljunemine, meessuguhormoonide tootmine. Munandimanus(EPIDIDYMIS) FN: seemnerakkude reservuaar Eesnääre(PROSTATA) FN: toota lima, mis aktiviseerib seemnerakke. Viljastumine: (fertilisatsioon) toimub munajuhas; viljastumine on spermi ja munaraku ühenemine, millele järgneb nende tuumade liitumine. Neerude funktsioon: kehavedelike tasakaalu hoidmine organismis, ph regulatsioon, osmootse rõhu säilitamine, jääkainete väljutamine, arteriaalse vererõhu regulatsioon, vereloome regulatsioon, homoöstaasi tagamine. Esmasuriini tekib kuni ..... liitrit 24 tunni jooksul: 180
Sekreet suunatakse alveoolidest kitsastesse ühekihilise lameepiteeliga kaetud sagarikusisestesse juhadesse ehk intralobulaarjuhadesse. Viimased suubuvad laiematesse ühekihilise kuupepiteeliga kaetud sagarikevahelistesse juhadesse ehk interlobulaarjuhadesse ning nendest omakorda veel suurematesse piimakäikudesse ductus lactiferi, mida vooderdab ühe- või kaherealine silinderepiteel. Sagarikevahelises sidekoes leidub suuremal või vähemal määral rasvarakkude koondisi. 12. Prostata Prostata on lihaselis-näärmeline organ. Näärmete tubualveolaarsete lõpposade vahel on interstitsiaalses sidekoes rohkesti erinevas suunas kulgevaid silelihasrakkude kimpe. Näärmete lõpposade epiteel on ühekihiline kuubiline või silindriline. Mõnede lõpposade valendikus on ümarad kontsentrilise ehitusega moodustised – prostata kivid e konkremendid. Prostata näärmed suurenevad progresseeruvalt alates umbes 45 eluaastast ja võivad muutuda väga suurteks. 1. Viljastumine
KT: • Põhjustab antabus-reaktsiooni. • Iiveldus • Diarröa • i/v manustamisel tromboflebiit • leukopeenia, neutropeenia • perifeerne neuropaatia L: antimikroobsed ained > DNA güraasi inhibiitorid > fluorokinolooni derivaadid FK: p.o., koguneb kudedesse (neerud, prostata, kopsud, fagotsüüdid), läbib halvasti HEBi, metaboliseerub oluliselt maksas (inhibeerib CYP450), T1/2=5h, renaalne ekskretsioon Tsiprofloksatsiin FD: inhibeerib bakteriaalse DNA güraasi ehk topoisomeraas II > takistub DNA transkriptsioon ja replikatsioon Kasutamine: P. aeruginosa tsüstilise fibroosiga patsientidel, krooniline gram-neg. osteomüeliit, Salmonella typhii kandluse
b) kaela osad - portio vaginalis, portio supravaginalis c) mis on parametrium sidekude, närvid ja veresooned, mis paiknevad emaka servadel mesometrium'i lestmete vahel ! ! 5. Mehe suguelundid a) mis algab rete testisest ductulus efferens testis b) millises kusiti osas paikneb colliculus seminalis, mis sinna avanevad colliculi seminalis asub pars prostatica’s, sinna avaneb ductus ejaculatorius c) nimetada mehe lisa- e. abisugunäärmed glandula bulbourethralis, prostata ja vesicula seminalis d) nimetada seemneväädi katted seemneväädi katted – tunica vaginalis testis, fascia spermatica interna, m. cremaster, fascia spermatica externa
- Antiandrogeensed ained: androgeeniretseptorite antagonistid (tsüproteroon, flutamiid), nende ainete kasutamisnäidustused ja kõrvaltoimed. Kasutatakse eesnäärme kasvaja ravis. Nii östrogeenidel kui ka progesteroonidel on antiandrogeenne aktiivsus. Östrogeenid peamiselt inhibeerivad gonadotropiinide sekretsiooni ja progesteroonid võitlevad retseptorite pärast sihtmärk organides. •Prostata hüpertroofia(finasteriid) •Prostata kasvaja(muud võimalused: östrogeenid (dietüülstilbestrool), gonadoreliin) •Hüperseksuaalsus(tüproteroon) •Juuste kadu meestel (finasteriid) •Liigne karvakasv naistel (finasteriid) Tsüproteroon on progesterooni derivaat ja sellel on nõrk progesteroonne aktiivsus. Partsiaalne agonist androgeeni retseptoritel, võitleb dihüdrosterooniga retseptorite pärast androgeeni-tundlikes kudedes. Inhibeerib hüpotaalamuses gonadotropiinide sünteesi. Seega kasutatakse eesnäärme
seemneväät eesnääre sugutisibulanääre Munand (lad.k) testis Munandimanus (lad.k) epididymis Seemnejuha (lad.k) ductus deferens Seemnepõieke (lad.k) vesicula seminalis Seemneväät (lad.k) funiculus spermaticus Eesnääre (lad.k) prostata Kui palju kaalub munand? Umbes 30g kuse ja suguelundid 3 Kus asub munand? Keha väliselt suguti taga Mis on munandi funktsioon? Valmivad seemnerakud Millest koosneb munand? Munand koosneb 200-300sagarikust, milles leiduvates
alustamisel ja lõpetamisel). 2009 a. patsient uroloogi jaägimisel, 2010 aastal oli korduvalt tehtud eesnäärme biopsied, mille tulemusel selgus, et malignesserumistunnisi ei esine, kasvaja on healoomuline, aga arstid soovitasid patsiendile operatiivset ravi, mis alguses patsient keeldus, kuigi 2012 aasta lõpus ikkagi andis oma nõusoleku. Eesnäärmepõletik, hüperplaasiaga seotud alumise kusetrakti kaebused ja prostata kasvajalised protsessid on mehe vaimset ja füüsilist tervist mõjutavad tõsised tervisehäired, mille järelmõju võib ka pärast haiguse taandumist olla väga pikaaegne ning tekitada probleeme nii pereelus, suhtumises töösse kui ka ühiskonda laiemas kontekstis. (Aumees 2010). Arvestades, et eesnäärme kasvajaline muutus leitakse ühel viiendikul juhtudest meestel, kelle vanus on alla 50 eluaasta, ja järgmise elukümnendi jooksul tõuseb
Vajalikud on ka GnRH, GnRIH, TSH, PIF, FSH, LH, PRL, melatoniin (reguleerib gonadtropiinide ja PRL sekretsiooni), sugunäärmete follikulite inhibiin (inhibeerib FsH sekretsiooni negatiivse tagasisidestusega hüpotalamusele ja hüpofüüsile), munasarjade progesteroon (inhib negatiivse tagasisidestusega FSH ja LH sekretsiooni) · Testosteroon ja dihürdotestosteroon (D HT) Toime. Androgeenid on meestel olulised sugulise diferentseerumise tagamises, spermatogeneesis, prostata funktsioneerimise tagamises, suguelundite ja sekundaarsete sugutunnuste kujunemises (nt karvakasv, hääletämber, kehavormid), seksuaalkire e liibido ja geenide regulatsioonis ning anaboolsete protsesside stimuleerimises. Naistel on androgeenid vajalikud geenide regulatsioonis ja anaboolsete protsesside stimuleerimises, aga nad mõjutavad ja seksuaalkire ja sekundaarsete sugutunnuste avaldumist. Testosterooni
Hüperkolesteroleemia AKE-inhibiitor, a diureetikumid, b -blokaatorid -blokaator, Ca- antagonist, tsentraalse toimega a -agonist Hüpertriglütserideemia a -blokaatorid b -blokaatorid Podagra Ca-antagonistid diureetikumid Prostata adenoom a -blokaator diureetikumid Obstruktiivsed Ca-antagonistid, b -blokaatorid, labetalool kopsuhaigused diureetikumid Depressioon Ca-antagonistid tsentraalse toimega a -agonistid metüüldopa, labetalool,
Tupp võtab osa sugulisel viljastamisel Rinnanääre- mamma ehituselt koosneb 15-20 sagarast. Sagarate ja urgete ümber rasvkude. Asub suurel rinnalihasel ja ümbritsetud sidekirmega. Munand- testis- ehituselt koosneb 200-300 sagarast, väänilistes seemnetorukestes paljunevad meessugurakud. Toodavad seemnerakke ja meesuguhormoone.Aub munandikotis, ripub kehast eemale. Munandimanus - epididymis ripub argivahel... Hoiab endas seemnerakke. Eesnääre- prostata- asub kusepõie põhja all . Lisab seemnevedelikule nõret ja aktiveerib seemnerakke. Lahkliha- perineum - Asub jalgevahel, jaotub kusesuguvaheks ja vaagnavaheks. Mehel läbivad lahkliha kusiti membraan osa, naisel kusiti ja tupp Esmauriin- on valguvaba vereplasma sarnane vedelik, ööäevane eritushulk on 160L. Lõplik, teisene uriin- on uriin, mis on filtreertidu ja enamus veest ja toitainetest puhas. Selle hulk 1.5L Diurees- kusetus Glükosuuria- uriini normaalsest suurem suhkrusisaldus
Kuseelundite süsteemis: 1) Neerud - RENES 2) Kusejuha - URETER 3) Kusepõis - VESICA URINARIA 4) Kusiti - URETHRA: Naise kusiti - URETHRA FEMININA Mehe kusiti - URETHRA MASCULINA Suguelundite süsteem: Mees: sisemised suguelundid 1) Munand - TESTIS -paariline 2) Munandimanus - EPIDIDYMIS - paariline 3) Seemnejuha - DUCTUS DEFERENS - paariline 4) Seemnepõieke - VESICULA SEMINALIS - paariline 5) Seemneväät - FUNICULUS SPERMATICUS - paariline 6) Eesnääre - PROSTATA - paaritu 7) Sugutisibulanääre - paariline Välimised: 1) Suguti ehk peenis - PENIS 2) Munandikott - SCROTUM Naine: sisemised 1) Munasari - OVARIUM, OOPHORON - paariline 2) Munajuha - TUBA UTERINA, SALPINX - paariline 3) Emakas - UTERUS, METRA 4) Tupp - VAGINA, COLPOS Välimised: 1) Suured ja väiksed häbememokad 2) kõdisti Eritusfunktsiooni täitvad elundid organismis: 1) Neerud (RENES) - uriin & higi 2) Kopsud (PULMONES) - liigne H2O ja CO2
ejaculatorius’eks - tubulus seminiferus contortus (50 cm) - seemnepõiekese alkaalne toitaineid sisaldav nõre, mis moodustab ejakulaadi - tubulus seminiferus rectus koguhulgast 50%, annab seemnerakkudele liikumisvõime - rete testis - seemnepõiekese ülemise otsa piirkonnas läheb kõhukelme põielt pärasoolele - ductulus efferens (15 cm) PROSTATA – EESNÄÄRE - ductus epididymidis (5 m) - paaritu kastanikujuline, rohke lihaskoe tõttu tiheda konsistentsiga nääre - ductus deferens (50 cm) - 4x3x2 cm - ductus ejaculatorius (2 cm) - 20-25 g - urethra (18 cm) Süntoopia
UROGENITAALDIAFRAGMA JA AVANEB SUURTE HÄBEMEMOKKADE VAHELISES PILUS. FUNKTS – SÜNNITUSTEE 12. MUNAND lad.k.- TESTIS ASEND – ASUB MUNANDIKOTIS FUNKTS – MEESSUGURAKKUDE PALJUNEMINE, MEESSUGUHOR-MOONIDE TOOTMINE 13. MUNANDIMANUS lad.k.- EPIDIDYMIS ASEND – MUNANDI TAGUMISEL SERVAL FUNKTS – SEEMNERAKKUDE RESERVUAAR 14. EESNÄÄRE lad.k.- PROSTATA ASEND – KUSEPÕHJA PÕIE ALL FUNKTS – ÜMBRITSEDA KUSITIT (EESNÄÄRME NÕRE LISANDUB SEEMNEPURSKE AJAL SEEMNEVEDELIKULE JA AKTIVEERIB SEEMNERAKKE (MUUDAB LIIKUVATEKS)). 15. LAHKLIHA lad.k.- PERINEUM ASUKOHT – REITE VAHELE JÄÄV PIIRKOND VAAGNAVÄLJAPÄÄSU KOHAL 16. NIMETAGE ELUNDID, MIS LÄBIVAD LAHKLIHA – MEHEL – KUSITI, PÄRASOOL NAISEL – KUSITI, TUPP, PÄRASOOL
Funktsioon Sünnitusel tuleb laps välja, suguühte ajal läheb peenis sisse 13. Munand lad. k. TESTIS Asend Vaheseinaga kaheks jaotunud mitmekihiline õhukese seinaga munandikottides Ehitus 200-300 sagarikku. Funktsioon Meessugurakkude paljunemine seemnetorukestes 14. Munandimanus Seemnerakkude reservuaar Asend Munandi tagumisel serval 15. Eesnääre lad. k. PROSTATA Asend MEESTEL põie all Funktsioon Selle nõre lisandub seemnepurske ajal seemnevedelikule ja aktiviseerib seemnerakke (muudab liikuvateks) 16. Lahklina lad. k. PERINEUM Asend Reite vahele jääv piirkond vaagnaväljapääsu kohal Jaotus Vaagnadiafragma ja urogenitaaldiafragma Mehel Lahkliha läbivad kusiti membraanosa Naisel Lahkliha läbivad kusiti ja tupp
mis koos seemnevedelikuga väljutatakse ning toodetakse meessuguhormoone. Mehe sisemiste suguelundite hulka kuuluvad munand testis paariline munandimanus epididymis paariline seemnejuha ductus deferens paariline seemnepõieke vesicula seminalis paariline seemneväät funiculus spermaticus paariline eesnääre prostata sugutisibulanääre paariline Tartu Tervishoiu Kõrgkool 6 Koostanud Merle Kolga 2007 sügis Kuse- ja suguelundid http://www.uh.edu/~tgill2/image010.jpg M u n a n d on lapikovaalne ploomisuurune ~ 30 g kaaluv paariselund, mis asub munandikotis. Munand koosneb 200 - 300 sagarikust, milles leiduvates väänilistes
Kuseelundid. · Paarilised neerud, kusejuhad, põis, kusiti. Moodustatava uriini koostis varieeruv, sõltudes organismi toimuvatest protsessidest. Ööpäevane moodustuv uriini kogus hobusel 2-11 liitrit. · Pideva töötamisega tagatakse vere stabiilne koostis. Suguelundid. · Isassuguelundid -- munandid, munandimanused, seemnejuhad, kusiti, peenis. Peenist ümbritseb väljaspoolt kürvatupp e prepuutsium. · Lisasugunäärmed -- seemnepõeke, prostata e eesnääre, kusitisibulanääre. Eesti Ratsaspordi Liit 4 Veterinaaria · Lisasugunäärmete ülesandeks on luua spermatosoididele sobiv keskkond. · Emassuguelundid -- paarilised munasarjad ja munajuhad, emakas, tupp, tupeesik, häbe. Sisesekretsioonielundid. · Endokriinnäärmetel puuduvad juhad ja nad paiskavad oma sekreedi otse vereringesse.
Kaugelearenenud eesnäärmevähi tunnusteks võivad olla siiretest tingitud valud vaagna piirkonnas, seljas, puusas või roites ning isegi alakeha halvatus metastaatilisest selgroolülide kokkuvajumisest. Ka viimati-nimetatud nähud ei ole iseloomulikud vaid eesnäärmevähile vaid võivad olla ka paljude teiste haiguste tunnuseks. 1.3 Eesnäärmevähi diagnoosimine Eesnäärmevähi diagnostikas toimus oluline murrang umbes 15 aastat tagasi, kui võeti kasutusele verest määratav PSA (prostata spetsiiiline antigeen) test. Kui varem avastati suurem osa eesnäärmevähkidest juba kaugelearenenud vormina, siis peale PSA testi laiaulatuslikumat kasutuselevõttu on näiteks USAs tänaseks enamik vähkidest avastatud varases arengustaadiumis ja seetõttu ka edukalt ravitavad. Eestis on kahjuks jätkuvalt üle poole diagnoositud eesnäärmevähkidest juba haiguse kaugelearenenud (siiretega) vormis.
endomeetrium (limaskest). Seal on pikad emakasarved ja lühike keha, ruminantidel on lühike keha, hobustel on suur keha ja lühikesed emakasarved. * emakakael – sperma liikumine * tupp ja häbe – välised suguorganid, seks Isaste suguorganid: * munand (2)- spermide moodustumine * munandimanus (2) – spermide hoiustamine * seemneväädis kulgev seemnejuha (2) - sperma kulgemise tee * kusiti (1) - sperma väljutamine Lisasugunäärmed (eesnääre e. prostata (1); kusitisibula näärmed (2); seemnepõiekesed e. põisiknäärmed (2) - sperma koostis) * peenis (1) - seks * eesnahk (1)- peenise kaite * munandikott (1) – munandeid hoiustatakse seal, sest seal on 4-6 kraadi madalam, kui kehatemperatuur (kõrge temperatuur vähendab spermide funktsionaalsust – vähendab võimet viljastada). 2. Gonaadi arenemine lootel ja soo determinatsioon: geneetiline ja hormonaalne regulatsioon.
olemuselt seriinproteaasid Lõikavad kiniinie, üks levinuimad on – Bradükiniin, koosneb: Arg - Pro - Pro - Gly - Phe - Ser - Pro - Phe – Arg. Bradükiniini retseptor B1 avaldub ainult kudede kahjustuse korral, sellega kaasneb krooniline valu. Kiniinid määravad silelihaste pinge, verevarustusega seotud midagi. Näiteid kallikreiinidest Kallikreiin 1- vasoaktiivset (lisaks lüsiin - veel) Lys-bradükiniini Kallikreiin 3 - prostata spetsiif.antigeen (PSA), kasutatakse prostata vähi diagnostikas Kallikrein 5 - epidermises (Desquamation), osaleb naha kestendumises, et naharakud teatud arvu päevade pärast vabanevad, kui valesti sellega siis kaasnevad mingid haigused ihtüoosi jne. Kallikreiin 6-lõikab amüloid eellas valku, alzhaimer. Kallikrein 7-mutatsioonide korra väga kuiv nahk Kallikreiin 13-marker rinnavähi diagn. Kallikreniinide aktivatsiuoon on immuunsüsteemi poolt juhtud tihti. Nt endoteeli kahjustused
pikkusega vaid jütkub peast ülespoole ja õndraluust allapoole. Negatiivsed mõtted ja emotsioonid põhjustavad haigusi sellepärast, et energiavool moondub. Puhtaid energeetilisi häireid on kergem parandada kui neid, mis on juba võtnud füüsiliste haiguste vormi. Muladhara asukoht on õndraluu otsas. Tema sees on kogu inimese potentsiaalne energia, tema varjatud energeetilised võimalused. Füüsilises plaanis vastutab ta luusüsteemi, jalgade, prostata, puusa alumise osa ja soolestiku eest. Hästi arenenud ja õigesti töötav Muladhara annab inimesele toonuse, kindlameelsuse, teovõime, julguse ja hea materiaalse seisundi. Häired selle tsakra töös viivad igasuguste hirmudeni, foobiateni, nõrkuseni, ahnuseni, vihani ja eksituseni. Svadhistana asukoht on häbemeluu peal. Ta vastutab seksuaalsuse, sigimisvõime ja perekonna loomise eest, füüsilises plaanis aga urogenitaalse süsteemi eest
...................................37 Spermatogenees Milline on imetajate testise ehitus ? (märksõnad: väänilised seemnetorukesed, Sertoli rakud, Leydigi rakud, müoidsed rakud. Milline on nende rakkude roll?) Munandid ehk testised vastutavad seemnerakkude tootmise kui ka nende arengut kontrollivate hormoonide eest. Imetajatel on sültuvalt liigist lisaks mitmeid lisasugunäärmeid nagu ampullaarnäärmed, seemnepõiekesed, bulbouretraalnäärmed, eesnääre ehk prostata. Eesmärgiks on: - Produtseerida, säilitada ja transportida sperme, ning seemnevedelikku - Vabastada spermid ejakulatsiooniga esmase reproduktiivsüsteemi - Tooda ja sekreteerida hormoone Imetajate munand koosneb kahest struktuursest osast – väänilistest seemnetorukestest ja seemnetorukeste vahelisest seidekoelisest vaheruumist. Väänilised seemnetorukesed – sisaldavad nii sertoli rakke kui ka erinevas arenguastmes olevaid seemnerakke
Streptokokid põhjustavad mõnikord farüngiiti, baktereemiat, endokardiiti, pneumooniat jne. S dysgalactiae, S.equi (hobustel). • D-grupi streptokokid: enterokokid ja teised fekaalsed streptokokid. Olulisemad on Enterococcus faecalis ja Enterococcus faecium. Tegemist on normaalse soolefloora mikroobidega. Võivad põhjustada infektsioone kõhuõõnes (peritoniit), eriti peale traumat, millega kaasneb õõnesorgani rebend või perforatsioon, uroinfektsioone, prostata põletikke, baktereemiat jne. Samuti koloniseerivad diabeetilisi ja vereringehäiretest tingitud haavandeid. Oluline hospitaalinfektsiooni põhjustaja. • Grupp F Streptokokid on isoleeritud aju abstsessidest, suust. Tuntud esindajad on S.anginosus. • Grupp G Streptokokid põhjustavad peamiselt raskesti kulgevaid pehmete kudede ja naha infektsioone langenud kaitsevõimega inimestel, samuti endokardiiti, baktereemiat. α -HEMOLÜÜTILISED STREPTOKOKID
Limaskesta katva prismaatilise epiteeli all paikneb sidekoeline proopria Epiteelis paiknevad ka basaalrakud (v.a hobune, lammas) Limaskestale järgnev paks lihaskest on seemnejuhas hästi arenenud ja moodustub erinevates (piki-, ring- ja viltu-) suundades kulgevatest silelihasrakkude kimpudest Kõige välimise kesta moodustab veresooni ja närve sisaldav serooskest – võib sisaldada ka vähesel hulgal lihaskimpe PROSTATA Lisasugunäärmetest on kõikidel loomadel olemas isaskusiti algusosas paiknev paaritu eesnääre Eristatakse välimist, kompaktset eesnäärmekeha, mis täielikult või osaliselt ümbritseb eesnäärme hajusosa Eesnäärme hajusosa paikneb sagarikena kusitilihasest ümbritsetuna kusiti kavernooskihi all – sagarikes paikneva organi parenhüümi moodustavad rohkearvulised tubuloalveolaarsed prostatanäärmed, mille juhad avanevad isaskusistisse
Häbe koosneb 2 häbememokast, nende nahas on palju higi- ja rasunäärmeid. Häbeme ventraalses nurgas on kliitor. ISASUGUORGANID Koosnevad sugunäärmetest e gonaadidest ja suguteedest. Kuldi suguorganid: - Kaks munandit (kogumass 1kg) - Kaks munandimanust - Kaks seemneväädis kulgevat seemnejuha - Paaritu kusiti - Lisasugunäärmed: Paarilised seemnepõiekesed e põisiknäärmed Eesnääre e prostata Paarilised kusitibulanäärmed e bulbouretaalnäärmed - Paaritusorgan peenis Lisaks kuulub suguorganite hulka eesnahk ja munandikott e skrootum Skrootum on munandite kaitsja ja nende termoleguraator Munandides valmivad seemnerakud Munandimanustes toimub spermide lõplik küpsemine ja nende säilitamine Seemnejuhad koos kusitiga on seemne välja juhtijad Lisasugunäärmed on seemneplasm moodustajad
Tänu sellele, et teatud sekretoorne osake on seotud IgA antikehaga, väheneb proteolüütiliste ensüümide poolt degradatsiooni oht intestinaalses keskkonnas. IgA esineb nii monomeerses kui ka dimeerses (kahte monomeeri hoitakse koos J-ahela abil) vormis. Monomeerne vorm on tsirkulatsioonis ja ta omab kahte alaklassi. Dimeerne vorm osaleb primaarses kaitses lokaalsete infektsioonide vastu, olles süljes, pisarates, bronhiaalsetes sekreetides, nina limas, prostata vedelikus, vaginaalsetes sekreetides ja mukoossetes peensoole sekreetides. Oraalse tolerantsi kasutamine ravis - mõte selles, et süües sisse (või ka nt ninalimaskestale aerosoolina manustades) hulgaliselt mingit antigeeni, indutseerime selle antigeeni vastast tolerantsust, lahustunud antigeen ilma ohu/põletikusignaalita soole limaskestas imendudes viib selle antigeeniga reageerivad lümfotsüüdid anergiasse
*Kehatemperatuuri tõus tsükli keskel, *Premenstruaalsündroom, *Kõigi progesterooni funktsioonide täitmiseks on vajalik östradiooli olemasolu suurendab retseptorite arvu Testosteroon:*Fun: sekundaarsete sootunnuste kujunemine: Genitaalide kasv, Kõri suurenemine häälemurre, Karvkate näol jm, Akne,Teatav tase vajalik libiido, viljakuse ja potentsi jaoks, Spermatogeneesi soodustamine, Prostata ja seemnepõiekeste areng, *Vereloome stimuleerimine, *Anaboolne toime skeletilihastele, *KNS: käitumise erijooned agressiivsus jms Vesi:Vastsündinul-70-85% kehakaalust, vananedes osakaal väheneb. M 50-70% N40-60%. Interstitsiaalne e. koevedelik rakkude vahel olev vedelikVereplasma-kuulub rakuvälisesse vedelikku Transtsellulaarsed vedelikud rakuvälised vedelikud näiteks ajuvedelik, silma klaaskeha, sisekõrva endo ja perilümf
rakkude poolt anti-Mülleri hormooni, mis põhjustab Mülleri juhade degeneratsiooni Leydig`i rakkudes toodetud testosteroon, põhjustab Wolffi juhade/mesonefrose torukeste diferentseerumist munandimanusteks (epidiidium) ja seemnejuhadeks (vas deferens) ning seemnepõiekesteks Urogenitaalsiinusest (endodermaalne) areneb nii kusepõis kui kusiti (isastel ka bulboretraalnäärmete ja eesnäärme (prostata) epiteel Kusiti, eesnäärme, skrootumi ehk munandikoti ja peenise areng on kontrollitud DHT poolt 10. Postembrüonaalne areng Oleme arengulooga jõudnud niikaugele, et embrüonaalne areng on läbi saanud ja järgneb postembrüonaalne areng. Nüüd viiakse lõpuni organo- ja histogenees, küpsevad sünapsid, aksonid müeliniseeritakse, toimub kasvamine, saavutatakse suguküpsus. Mitmetel organismidel toimub metamorfoos e moone. Ka regeneratsioon on postembrüonaalne
Munasarjades moodustub enamasti 28-päevase intervalliga üks viljastumisvõimeline munarakk. 92 Munaraku küpsemine ehk ovulatsioon toimub tsükli keskel (14. päeval). Munarakk võetakse munajuha narmaslehtrisse ja suunatakse emaka poole, kus see viljastumise korral selleks puhuks kasvanud koele kinnitub. Kui viljastumist ei toimu, heidetakse see kude menstruatsiooni käigus välja. VÕTMESÕNAD eesnääre (prostata) emakas Häbemekink menstruatsioon munajuha munandid Munandimanused munarakk munasarjad rasedus Seemnejuha suguti tupp viljastumine vulva sümfüüs Teadmiste kontrolli küsimused 1. Nimetage mehe suguelundeid. 2. Nimetage naise suguelundeid. 3
annaabi.ee 
