Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Bakterid, geneetika, immunoloogia (0)

1 HALB
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mida on vaja teha selleks, et lühikese aja jooksul korduvalt DNA kaksikahelat denatureerida ja renatureerida ?
  • Millisesse piirkonda seostub RNA polümeraas ?
  • Mille poolest erineb bakteriaalne translatsioon eukarüoodi translatsioonist ?
  • Millised antibiootikumid toimivad translatsiooni kaudu ?
  • Millises vormis on pärilikkusaine bakterirakus ?
  • Milleks on bakteri DNA-s OriC järjestus ?
  • Kus esineb rõngasreplikatsioon ?
  • Kuidas kontrollitakse bakterirakus geeniekspressiooni ?
  • Millistesse gruppidesse jagatakse bakteri geenid nende ekspressiooni regulatsiooni alusel ?
  • Mida tähendab, et trüptofaani operon on represseeritav ?
  • Millest tuleneb mikroobide fenotüübiline muutlikkus ?
  • Millal tekib bakterirakus SOS vastus ja mis siis toimub ?
  • Mida tähendab geneetilise info horisontaalne/vertikaalne ülekanne ?
  • Kuidas saab kasutada plasmiidide analüüsi epidemioloogias ?
  • Millise plasmiidi olemasolu on vajalik konjugatsiooniks ?
  • Kuidas nimetatakse rakke, millel on F plasmiid ?
  • Mille poolest erineb Gram-NEG ja Gram-POS bakterite konjugatsioon ?
  • Kuidas jaotatakse faage ?
  • Milleks vajab mikroob energiat ja kust ta seda saab ?
  • Kuidas nimetatakse mononukleaarseid fagotsüüte veres ja kuidas kudedes ?
  • Mis on mononukleaarsete fagotsüütide ülesanded (nimeta 2) ?
  • Millised retseptorid asuvad dendriitrakkude pinnal ?
  • Mis on dendriitrakkude ülesanne ?
  • Mis määrab antigeeni spetsiifilisuse ?
  • Miks kujunevad autoimmuunhaigused ?
  • Mis on komplemendisüsteemi aktiveerumise lõpptulemus ja milleks seda vaja on ?
  • Kuidas kaitsevad mikroobid end immuunsüsteemi vastu ?
  • Mitu paratoopi on ühel antikehal ?
  • Milleks on antikehal vajalik hingeregioon ?
  • Milleks on antikehal vajalik Fc regioon ?
  • Millist tüüpi immuunoglobuliine on inimese vereseerumis kõige rohkem ?
  • Millised immuunoglobuliinid tagavad kauakestva immuunvastuse ?
  • Millised immunoglobuliinid sekreteeritakse limaskestale ?
  • Millised immunoglobuliinid on seotud allergilise reaktsiooniga ?
  • Millised immunoglobuliinid võivad olla BCR koostises ?
  • Miks jagatakse humoraalne immuunsus tüümusest sõltuvaks ja sõltumatuks ?
  • Millistele rakkudele toimivad tsütokiinid ?
  • Millest sõltub, mis klassi antikehi B-lümfotsüüt tootma hakkab ?
  • Mida on aktivatsiooniks vaja ?
  • Millal inimese arengu käigus algab eri tüüpi antikehade süntees ?
  • Milline erinevus on võrreldes T - lümfotsüütidega ?
  • Millised immuunmehhanismid on peamised bakteriaalse infektsiooni korral ?
  • Millised immuunmehhanismid on peamised parasiitide/algloomade infektsiooni korral ?
  • Millised immuunmehhanismid on peamised viirusinfektsiooni korral ?
 
Säutsu twitteris
1. Bakterirakus leiduvad polümeraasid:
! Replikatsiooni viivad läbi DNA polümeraasid (erinevad eri ahelatel ).
Replikatsioonijärgne parandamine: polümeraasid. Valepaardumiste eemaldamiseks:
  • DNA polümeraas III – lisab nukleotiide sünteesitava ahela 3’ otsa;

suudab eemaldada viimase DNA-le lisatud nukleotiidi (eksonukleaasne aktiivsus) st valesti lisatud nukleotiid eemaldatakse ning asendatakse õigega: DNA üks parandusmehhanisme bakteris. Pärast vea eemaldamist replikatsioon jätkub.
  • DNA polümeraas I – aeglasem, aga tal on nii 3’  5’ kui ka 5’ 3’ eksonukleaasne aktiivsus; Replikatsiooni käigus tunneb ära RNA praimeri ja asendab selle desoksüribonukleotiididega; Parandab vead, mida ei suutnud parandada DNA polümeraas III
  • On ka DNA polümeraas V ja IV – neil puudub 3’-5’ eksonukleaasne aktiivsus, seetõttu teevad nad palju vigu
2. PRO- JA EUKARÜOOTSE RAKU GENOOM
Prokarüoodil puudub organiseeritud struktuuriga rakutuum: DNA asetseb vabalt tsütoplasmas, RNA süntees toimub DNA ja tsütoplasma kokkupuutejoonel.
Erinev on ka eukarüootse ja prokarüootse raku jagunemine ja DNA segregatsioon :
1) Alguses mõlemad suurenevad ja küpsevad vajaliku määrani
2) Eukarüootidel järgneb raku küpsemisele pooldumine koos mitoosiga, prokarüootsed rakud paljunevad mitoosita tsütokineesi ehk lahknemise teel
3) Prokarüoodis puudub tsentromeer , DNA molekul kinnitub lahknemiseks mesosoomile (tsütoplasma membraani sissesopistus)
3. Mida on vaja teha selleks, et lühikese aja jooksul korduvalt DNA kaksikahelat denatureerida ja renatureerida?
4. Milline ensüüm viib läbi järgnevaid:
  • REPLIKATSIOON – DNA polümeraasid
  • TRANSKRIPTSIOON – RNA polümeraas: avab DNA ning sünteesib ühte ahelat kasutades komplementaarsus -printsiibi alusel RNA. Polümeraas seostub promootorpiirkonnaga ning transkriptsioon jätkub seni kuni RNA polümeraas jõuab stoppkoodonini
  • DNA lõikude liitmine - ligaas
  • DNA lõikamine kindla järjestuse juurest – restriktaas
5. Millisesse piirkonda seostub RNA polümeraas?
- DNA-l nn promootor lookusega (promootorpiirkond)
6. Nimeta bakteriaalse transkriptsiooni eripärad võrreldes eukarüootse transkriptsiooniga
  • Kõik bakteriaalse RNA vormid (mRNA, TRNA ja rRNA) sünteesitakse vaid ühe ensüümiRNA polümeraasi poolt, transkriptsiooni kiiruseks on 55 nukleotiidi sekundis

  • mRNA-d ei transpordita tsütoplasmasse, vaid tema alusel algab valgu süntees juba siis, kui transkriptsioon veel kestab – st transkriptsioon ja translatsioon toimuvad samaaegselt, ainult üks mRNA ühes otsas ja teine teises otsas

  • Bakteriaalne mRNA on POLÜTSISTRONILINE, st et üks mRNA on rohkem kui ühe geeni transkript , determineerides rohkem kui ühe polüpeptiidi sünteesi

  • Bakterite mRNA puhul pole vajalik processing – mittekodeeritavate RNA lõikude eemaldamine

7. Mille poolest erineb bakteriaalne translatsioon eukarüoodi translatsioonist?
!!!! 1. Etapp: REPLIKATSIOON – on uue DNA molekuli süntees in vivo . Kompleks , mis koosneb enam kui 30st ensüümist sh:
  • DNA helikaas – lahutab kaksikahela ja moodustab replikatsioonikahvli (osa DNA-st on üheahelaline, osa kaksikahel)
  • Primaas on RNA polümeraas, mis algatab DNA sünteesi, sünteesides RNA praimeri
  • Replikatsiooni viivad läbi DNA polümeraasid
  • Okazaki fragmendid ühendab ligaas
  • Valgud , mis tekitavad kaksikheeliksi
Replikatsioon on semikonservatiivne – mõlemad ahelad on maatriksis, kummalegi vanale ahelale sünteesitakse vastavalt komplementaarsus-printsiibile uus ahel kõrvale
DNA replikatsioon toimub rütmiliselt, kindlustades iga 20-40 minuti järel bakteriraku pooldumise.
Replikatsiooniprotsess on väga tundlik välistele mõjutustele.
2. Etapp: TRANSKRIPTSIOON – transkriptsiooni käigus kantakse DNAs talletatud informatsioon üle RNA-le. Transkriptsiooni viib läbi RNA polümeraas: avab DNA ja sünteesib ühte ahelat kasutades kompl-printsiibi alusel RNA.  Polümeraas seostub promootorpiirkonnaga ning transkriptsioon jätkub seni kuni RNA polümeraas jõuab stoppkoodonini.
3. Etapp: TRANSLATSIOON – algab enne kui transkriptsioon on lõppenud
Translatsioon tagab rakkudele vajaliku valkude sünteesi
8. Millised antibiootikumid toimivad translatsiooni kaudu?
Klooramfenikool, tetratsükliin, makroloodid jt antibiootikumid
9. Millises vormis on pärilikkusaine bakterirakus?
Bakteri (prokarüoodi) DNA võib esineda kahe erineva vormina.

  • EKSTRAKROMOSOMAALNE DNA ehk peamiselt plasmiidid – olemasolu pole obligatoorne bakteri funktsioneerimiseks. Plasmiidide replikatsioon võib toimuda kromosomaalsest DNA-st sõltumatult

10. Milleks on bakteri DNA-s OriC järjestus?
Mikroobide genoomi replikatsioon algab DNA ühest punktist ( origin – algus), mida nim oriC lookuseks. Bakterite genoomis sisaldub üks või mitu oriC lookust. Lookus seondub bakteri tsütoplasma membraaniga . Samas kohas lahknevad DNA ahelad ja tekib replikatsioonikahvel.
11. Kus esineb rõngasreplikatsioon?
Bakteriofaagides ja plasmiidides. Eriti tähtis on see replikatsioonimehhanism autonoomselt paljunevates plasmiidides.
12. Kuidas kontrollitakse bakterirakus geeniekspressiooni ?
  • Replikatsiooni tasemel (vananemine, generatsiooniaeg , molekulaarne kell)
  • Transkriptsiooni tasemel – bakterites peamine kontrollmehhanism, kõige tähtsam on operon
  • Ensüümide aktiivsuse kaudu
13. Millistesse gruppidesse jagatakse bakteri geenid nende ekspressiooni regulatsiooni alusel?
  • KONSTITUTIIVSED GEENID – need on kogu aeg ekspresseeritud, vastutavad ribosoomide sünteesi, replikatsiooni, transkriptsiooni ja tsentraalse metabolismi eest

  • INDUTSEERITAVAD GEENID – aktiveeruvad substraadi ilmumisel keskkonda (lac operon); ehk aktiveeritakse siis, kui vaja läheb

  • REPRESSEERITAVAD GEENIDinaktiveeruvad liigse produkti hulga korral keskkonnas (trüptofaani operon)

  • KRÜPTILISED GEENID – neid ei transkribeerita kunagi, promootor muteerunud

14. Lac operon on indutseeritav operon: ehk AKTIVEERUB SUBSTRAADI OLEMASOLUL
15. Mida tähendab, et trüptofaani operon on represseeritav?
Trüptofaani süntees: represseeritav transkriptsiooni süsteem (lac operoni peegelpilt)
Repressor muutub aktiivseks koos trüptofaaniga. Kui rakus kättesaadav trüptofaan saab otsa, siis trüptofaan eraldub repressori küljest ja rakk hakkab taas trüptofaani tootma .
16. Millest tuleneb mikroobide fenotüübiline muutlikkus?
Modifikatsioonid tekivad keskkonnatingimuste kohastumuslike muutustena. Ei kandu järglastele.
Võivad olla näiteks: * mikroobirakkude suuruse muutused *pesade pigmentatsioon
* ravimtundlikkus *nõudlikkus kasvufaktoritele
FENOTÜÜBILISED MUUTUSED on seotud geenide regulatsiooniga. E. Coli toodab laktaasi ainult siis, kui keskkonnas on laktoos. S. Aureus toodab penitsillinaasi ainult siis, kui kk-s on penitsilliini.
17. Nim bakterite DNA reparatsioonimehhanismid
Radiatsioon , keemilised mutageenid , kuumus, ensüümivead ja spontaanne lagunemine lõhuvad DNAd pidevalt. Rakus on olemas mitmeid ensüüme, mis tegelevad nende vigade parandamisega:
  • Replikatsioonijärgne parandamine: polümeraasid – 99% vigadest parandatakse nii
  • Väljalõikega parandamine: parandamine nukleotiidi väljalõikamise abil: on ensüümid , mis tunnevad DNA ebakorrapära ning asendavad nukleotiidiahela jupi
  • Kahjustuse tagasimuutmine: fotolüaas – UV kahjustuste parandamine valgussõltuva DNA reparatsiooni abil; ensüüm fotolüaas lõhub sidet valguse energia arvel
  • SOS vastus
18. Millal tekib bakterirakus SOS vastus ja mis siis toimub?
SOS vastus tekib eluohtlikes olukordades - rakutsükkel
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Bakterid-geneetika-immunoloogia #1 Bakterid-geneetika-immunoloogia #2 Bakterid-geneetika-immunoloogia #3 Bakterid-geneetika-immunoloogia #4 Bakterid-geneetika-immunoloogia #5 Bakterid-geneetika-immunoloogia #6 Bakterid-geneetika-immunoloogia #7 Bakterid-geneetika-immunoloogia #8 Bakterid-geneetika-immunoloogia #9 Bakterid-geneetika-immunoloogia #10 Bakterid-geneetika-immunoloogia #11 Bakterid-geneetika-immunoloogia #12 Bakterid-geneetika-immunoloogia #13 Bakterid-geneetika-immunoloogia #14 Bakterid-geneetika-immunoloogia #15 Bakterid-geneetika-immunoloogia #16 Bakterid-geneetika-immunoloogia #17 Bakterid-geneetika-immunoloogia #18 Bakterid-geneetika-immunoloogia #19
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 19 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-05-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 13 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Kaisaelb Õppematerjali autor

Lisainfo

Mõisted


Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

147
docx
Mikroobifusioloogia
102
docx
Molekulaarne ja rakenduslik immunoloogia
39
docx
Mikrobioloogia
98
docx
Kogu keskkooli bioloogia konspekt
94
docx
Rakubioloogia II
27
doc
Immunoloogia eksamiks kordamine
91
doc
Bakterirakkude kasv ja seda mõjutavad tegurid
194
docx
Molekulaarbioloogia



Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun