BIOLOOGIA EKSAMIÜLESANDED. On antud DNA üks ahel nukleotiidide järjestusega A-T-G-C-G-A-G-G-G-A-A-A-C-C-A-T-G-A Koosta teine, selle ahelaga komplementaarne DNA ahel ja koostatud ahelale vastav RNA molekul. Mitut aminohapet see RNA kodeerib? Milliseid? On antud DNA üks ahel nukleotiidide järjestusega A-T-G G-C-A-A-C-A-G-T-C-T-G-A Koosta teine, selle ahelaga komplementaarne DNA ahel ja koostatud ahelale vastav RNA molekul. Mitut aminohapet see RNA kodeerib? Milliseid? On antud DNA üks ahel nukleotiidide järjestusega A-T-G-C-T-T-C-G-A-G-G-G-A-A-C-C-C-A-T-G-A Koosta teine, selle ahelaga komplementaarne DNA ahel ja koostatud ahelale vastav RNA molekul. Mitut aminohapet see RNA kodeerib? Milliseid? On antud DNA üks ahel nukleotiidide järjestusega A-T-G-C-G-A-G-T-G-A-T-T-T-G-A Koosta teine, selle ahelaga komplementaarne DNA ahel ja koostatud ahelale vastav RNA molekul. Mitut aminohapet see RNA kodeerib? Milliseid? Inimese ver...
polütsistroonsed. 2. Peale selle paikneb AcMNPV genoomis veel 8 homoloogilist kordusjärjestust (hrs, pikkusega 30-800 bp). Hr järjestus koosneb nn 60 bp kordustest, millest igaüks koosneb väga konserveerunud mittetäiuslikest 28 bp palindroomidest. Hr elemendid toimivad geeniekspressioonil enhanseritena (seondavad viiruse trans-aktivaatoried) ja osalevad viiruse DNA replikatsioonis ”origin” struktuuridena. AcMNPV kodeerib kolme valku, millel on olemas homoloogia raku DNA replikatsioonis osalevate valkudega. Need on: 1. DNA polümeraas; 2. helikaas ja 3. PCNA (proliferating cell nuclear antigene). AcMNPV infektsioonitsükkel rakukultuuris Baculoviiruse elutsüklile in vivo on iseloomulik primaarne ja sekundaarne infektsioon. Sekundaarne infektsioon sarnaneb infektsioonile rakukultuuris ja seda on seetõttu rohkem uuritud: 1
IS50.Iseloomustus: väikesed, alla 2500 np, suht identse ehitusega sisaldavad ainult transpositsiooniks vajalikke geene mõlemas otsas on IR järjestused (inverted repeat) ehk 9 50 bp otsmised pöördkordusjärjestused (vastassuunalised, palindroomsed) IS-elemendi insertsioonil tekivad elemendi otstes 2 13 bp pikad DR- (direct repeat) ehk otsekordusjärjestused. IS element kodeerib ensüümi transposaas, mis võimaldab transpositsiooni toimumist läbi lõika kleebi mehhanismi. Tn elemendid, iseloomustus: suuremad IS elementidest. kompleksed sisaldavad mõlemas otsas IS elementi. Tekivad, kui kaks IS elementi lülituvad lähestikku kromosoomi ja muudavad nende vahele jääva DNA lõigu mobiilseks. kodeerivad lisaks transpositsiooniks vajalike ensüümide ka ensüüme, mis seotud antibiootikumi või raskemetalli resistentsusega
tRNAd ja mitmed ensüümid mitokondri geenide ekspressiooniks. Mitokondrid Valgu liikumine läbi kahe membraani vajab multimeerseid valgukomplekse TIM ja TOM. Mitokondri valgud ja genoom Tuumas asuv DNA kodeerib suure osa Mitokondriaalne DNA on endosümbioosi tõttu sarnane prokarüootidega, struktuur on rõngasjas. Ühes mitokondri geene. Nendest kodeeritud valgud mitokondris võib esineda kuni 15 mtDNA koopiat. sünteesitakse tsütosoolsetel ribosoomidel ja transporditakse mitokondrisse
Kui katse õnnestus, reimplanteeritakse transgeeni sisaldavad embrüod eelnevalt hormoonidega mõjutatud looma emakasse. Järgneb loomulik tiinus ning sünnib transgeenne loom, kelle genoomi on integreerunud transgeen. Taimed: MILLEKS? *Kahjurikindlus(kartul, lehetäide vastu).*Külma- ja põuakindlus (maasikas,tomat). *Umbrohukindlus(teravili.*Kõrge saagikus(riis).*Parandada valmimis- ja säilitamisomadusi(tomatid) *Viirusekindlus (mais,papaiad) KUIDAS?Taime sisestatakse geen, mis kodeerib mürki lagundavat ensüümi. Taime lisatakse geen, mis kodeerib herbitsiiditundlikku ensüümi. Nii saavutatakse selle valgu ületootmine. Võib lisada ka sama ensüümi kodeeriva geeni, mille produkt on herbitsiidi suhtes resistentne; pärast mürgiga töötlemist jätkub seda ensüümi veel taimeraku enda vajadusteks. Mikroorganismid: 5. Kas transgeenne inimene on vajalik?Põhjenda Kui mõni tark proffessor geneetiliselt muudatakse, poleks kindlasti kellelgi selle vastu
Transkriptsioon- RNA molekuli süntees DNA info põhjal. DNA ahelale sünteesitakse komplementaarne RNA üksikahel, mida nimetatakse transkriptiks. RNA- üksikahelaline polünukleotiidide ahel. Suhkruks on riboos. Alusteks adeiin, guaniin, tsütosiin ja uratsiil. RNA molekulide tüübid: mRNA- kodeerib valke (translatsioon) tRNA- transpordi RNA rRNA- ribosoomide koostises snRNA- väikesed tuuma RNAd, osalevad nitronite splaissimisel. RNA sünteesiks ei ole vaja praimerit. Iga RNA molekuli süntees algab uue molekuli sünteesiga päris algusest. RNA polümeraas- ensüüm, mis sünteesib DNA ahelale komplementaarse RNA ahela. Pöördtranskriptsioon e. revertaas- ensüüm, mis sünteesib RNA ahelale komplementaarse DNA ahela. Vajab praimerit.
lacZ (galaktosidaas) knockout mutandid inhibeeritud samuti laktoosi permeaas (lacY) ja transatsetülaas (lacA). lacY (lactoosi permeaas)knockout mutandid inhibeerivad transatsetülaasi (lacA), kuid ei mõjuta galaktosidaasi (lacZ). lacA (transatsetülaas) knockout mutadid ei mõjuta ei galaktosidaasi (lacZ) ega laktoos permeaasi (lacY). Järeldus: lac operoni geenid aheldunud ja järjestus järgmine: 1. lacZ kodeerib galaktosidaasi 2. lacY kodeerib laktoosi permeaasi 3. lacA kodeerib transatsetülaasi E. coli lac operoni translatsioon metsikul ja mutantsel tüvel 2. Regulatoorsete järjestuste mutatsioonid ja selle mõju ekspressioonile: Jacob ja Monod uurisid, kuidas indutseerib laktoos lac operon valkude moodustamist (laktoos keskkonnas ja laktoos puudub): Eeldasid, et peaks olema operonis kodeerivatest järjestustest üleval pool kaks regulatoorset piirkonda, seepärast kaks erinevat mutanti: 1
praktilisele looduskaitsetööle. Keskkonnaeetika - analüüsib ja väljendab loodusmaailma eetilist väärtust ning käsitleb inimese suhet loodusega. Elurikkus - meid ümbritsev loodus kõigis oma eluvormides hõlmates nii geneetilist, liigilist samuti elupaikade ja ökosüsteemide mitmekesisust. Elurikkuse iseväärtus - eetiline väärtus, mis on objektil (nt liigil) ainuüksi olemasolu tõttu. Geen - kromosoomi osa, mis kodeerib valkude ehitust. Populatsioon - samal territooriumil koos elavate ning omavahel vabalt ristuvate ja järglasi andvate isendite rühm. Elupaik - mingi liigi (populatsiooni) eluks vajalikke biootilisi ja abiootilisi tingimusi rahuldav paik. Elupaikade killustumine - pideva elupaigalaama jagunemine mitmeks väiksemaks elupaigalaiguks. Suureneb elupaigalaikude arv ning väheneb üksikute elupaigalaikude pindala.
• Histoonid on aminohappest koosnevad aluselised valgud, mille ümber keerdub DNA. • Histooni kood on histooni kindlas kohas paiknev kindel amoinohape, mille atsüleerimisel või siis deatsüleerimisel tekitatakse eukromatiin (aktiivne/avatud) või heterokromatiin (inaktiivne/kondenseeritud). • Geen on pärilikkuse ühik, mis asub kromosoomi kindlas punktis (lookuses). DNA segment, mis kodeerib mingit kindlat RNA-d ja mRNA kaudu kindlat polüpeptiidi ning mida saab eksperimentaalselt eristada cis-trans- või komplementatsioonitestiga. • Speiser on mittekodeeriva DNA lõigud, mis asuvad tandem-korduvate geenide vahel. • Mobiilne DNA on DNA järjestused, mis võivad liikuda genoomis, muutes nende koopiate arvu või lihtsalt muutes nende asukohta, mõjutades sageli läheduses olevate geenide aktiivsust. Nende hulka
BIOLOOGIA: PÄRILIKKUS Geneetika teadus, mis tegeleb pärilikkuse ja muutlikkuse seaduspärasusega Geen kromosoomi osa, tunnuste osa kodeerib Genoom 24. kromosoomi. Liigile omases ühekordses kromosoomikomplektis olevad geenid. Genotüüp ühele isendile omased geenid ja geenivormid kokku. Geenivorm (alleel) Geeni esinemise vorm Fenotüüp Isendi kõik aaldunud tunnused kokku ORGANISMI TUNNUSED MÄÄRVAD geenid ja keskkond Transkriptsioon mRNA süntees, info maha kirjutamine DNA-lt. RNA süntees toimub tuumas Transkriptsiooni kulg: 1) Keeratakse DNA lahti 2) seostumine promootoriga 3) transkriptsioon 4) Lõppeb
Eukarüootsete organismide genoomiprojektid (pärmid, eelloomad, hulkraksed) Pärmid: *Esimesena sekveneeritud eukarüoot Saccharomyces cerevisiae -pagaripärm (1996 a., 14 Mb, 16 kromosoomi, lisaks plasmiidid ja dsRNA viirused). Umbes 6340 geeni, 7% kodeerib mittetransleeritud RNA-d. Valke kodeerivaid ORF-e 5773 (25% nendest iseloomustamata). Geenide pikkus ca. 1.5 kb. Geenide kaugus ca 2 kb. Genoom väga kompaktne. Kromosoomides funktsionaalsed elemendid ARS, TEL, CEN. 2002 a. Schizosaccharomyces pombekäärituspärm, genoom. 13.8 Mb. 4940 valke kodeerivat geeni e. 57% genoomist. Sarrnasem kõrgemate eukarüootidega kui S.cerevisiae. *Erinevused intronite arvus (S.cerevisiae275 e. 5%, S.pombe43%), transposonite arvus (S.cerevisiaearvukalt, S
Operoni mRNA liiderjärjestuses on 4 regiooni, mille baasil võivad moodustuda alternatiivsed sekundaarstruktuurid. Regioonide 3 ja 4 paardumisel moodustub rho-sõltumatu transkriptsiooni terminaator. Omavahel võivad paarduda ka regioonid 1 ja 2 või 2 ja 3. Just regioonide 2 ja 3 paardumine takistab teminaatorstruktuuri moodustumist. Milliste regioonide baasil juuksenõelastruktuurid moodustuvad, sõltub sellest, kui palju on rakkudes trüptofaani. Operon kodeerib liiderpeptiidi, milles asuvad nn. kontrollkoodonid, antud juhul Trp koodonid. Trüptofaani defitsiidi korral peatub translatsioon kontrollkoodoni kohal ja liider-RNA-s paarduvad regioonid 2 ja 3. Regioonide 3 ja 4 omavaheline paardumine on takistatud. Selle tulemusena trp operoni transkriptsioon jätkub. Kui aga rakus on piisavalt trüptofaani, peatub ribosoom alles liiderpeptiidi kodeeriva mRNA lõpus,
Inimese papilloomiviirused (HPV) Struktuur. Võimelised põhjustama peremeesrakust sõltuvalt lüütilisi, kroonilisi, latentseid, tranformeeruvaid (immortaliseerivaid) infektsioone. HPV-d põhjustavad tüükaid, mitmed genotüübid seotud vähktõvega. On vähemalt 100 tüüpi, mida jagatakse 16 gruppi (A-P). saab jagada ka kutaanseteks ja mukoosaHPV-deks vastuvõtliku koe alusel. Ikosaeedriline kapsiid, diameeter 50…55 nm, kaks struktuurset valku moodustavad 72 kapsomeeri. Kodeerib valke, mis soodustavad rakukasvu, see omakorda võimalda lüütilist viirusreplikatsiooni. Väike, ümbriseta, ikosaeedriline. Kaheahealaline rõngas-DNA. Genoomi iseloomustus replikatsiooni all. Epidemioloogia. HPV on inaktivatsioonile resistentne, persisteerib elututel objektidel nagu mööbel, vannitoa põrand, rätikud. Infektsioon saadakse otsesel kontaktil väikeste naha- või limaskestalõhede kaudu, suguvahekorra ajal, sünnitusteede läbimisel.
esimese peptiidsideme süntees. moodustub valgusünteesi initsiaatorgrupp: 40S rRNA subühik tunneb ära mRNA 5' cap otsa, sest sinna on seondunud spetsiifilised initsiaatorvalgud. seejärel liigub initsiaator - grupp piki mRNAd kuni valgusünteesi initsiaatorkoodonini AUG - , mis reeglina peab asuma ka spetsiifilises järjestuses (Kozaki konsensus - soodustab translatsiooni initsiatsiooni).NB! mRNA eukarüoodil on reeglina (>90%) monotsistroonne, s.t. kodeerib ühte valku (prokarüoodil polütsistroonne). II Elongatsioon; toimub polüpeptiidahela pikenemine kuni stop koodonini (UAA või UAG või UGA).III Terminatsioon toimub, kui translatsioon jõuab mRNA ahelas stop koodonini. järgneb valgu, mRNA ja tRNA vabanemine ribosoomi subühikute eraldumine. Sellega on lõppenud valgusünteesi ribosoomi tsükkel.Järgneb valgu post translatsiooniline töötlus, mille tulemusena valk pakitakse õigesti kokku. 11
järjestusele komplementaarse järjestusega mRNA molekul. Translatsioon e. valgusüntees on universaalne protsess, mis toimub peaaegu ühesuguselt kõigis organismides. Protsess toimub ribosoomides, kus mõtestatakse lahti geneetiline kood ning selle tulemusena sünteesitakse kindla aminohappelise järjestusega valgu molekul. 4. mida nimetatakse geeniks? Geen on DNA-molekuli lõik, mis kodeerib valku või määrab mingi RNA-molekuli sünteesi. 5. millistest osadest koosneb geen? Promootorist, RNA sünteesipiirkonnast ja terminaatorist. 6. mis on transkriptsiooni saadused? RNA molekulid 7. mida nimetatakse geeni avaldumiseks? Kui geenilt toimub transkriptsioon, siis geen avaldub ning tekib vastav valk. 8. mis on geneetiline kood? mRNA molekuli kolme järjestikkuse nukleotiidi esinemine vastavus ühele aminohappele
3` otsas on vaba hüdroksüülrühm Ahel kasvab 5´ 3´suunas, uus nukleotiid lisandub 3´juurde · Omavahel on võimelised paarduma Guannin ja Tsütosiin ning Adeniin ning Tümiin Sellieid aluseid nimetatakse komplementaarseteks Komplementaarsete N-aluste vahel on vesiniksidemed Fosforhappe jääk annab DNA-le happelisi omadusi Geen on informatsioon, millega valgu kaudu on määratud mingi pärilik tunnus Geen on nukleotiidide järjestus, mis kodeerib teatavat valku RNA Koostis: Suhkur riboos; Puriinid: Adeniin , Guaniin ; Pürimidiinid: Tsütosiin; Uratsiin Ahelate arv: 1 Liigid: Ribosoomne RNA(rRNA) ribosoomi struktuuri ja funktsiooni alus Matriits RNA( mRNA) - vahendab geneetilist koodi Transpordi RNA( tRNA)- Kannab aminohappeid valgusünteesis Väike tuuma RNA( snRNA) - oluline eukarüootsete geenide esmaste transkriptide protsessingul küpseks mRNA ks enne eksporti tuumast tsütoplasmasse
Viiruseid õpiti bakteritest eristama alles 20. sajandi künnisel Keskmise bakteriraku pikkus on 2 - 3 μm Keskmise viirupartikli suurus on 20 – 400 nm Viirused tuvastati kui haigusi tekitav toimeaine, mis läbib bakterifiltreid, mille pooride läbimõõt on < 0,4 μm Viiruspartikli ehitus Viiruspartikli südamikus paikneb geneetiline materjal – nukleiinhape, mis kodeerib viirusspetsiifilisi valke Geneetiliseks materjaliks on kas DNA või RNA molekul Viiruse nukleiinhapet ümbritseb valkate – kapsiid, millel loomaviiruste puhul on ka ümbris (envelope)
2. rRNA - üle 90%raku RNAst 3. tRNA aminohapete transport ja geneetilise koodi dekodeerimine valgu sünteesiks 4. ribosüümid RNA-ensüümid 5. mikro-RNAd posttranskriptsiooniline geenide aktiivsuse regulatsioon Escheria coli soolekepike Saccharomyces cerevisiae pagaripärm Schizosaccharomyces pombe poolduv pärm Caenorhabditis elegans ümaruss Drosophila melanogaster äädikakärbes Danio rerio sebrakala Geen DNA järjestuse lõik, mis kodeerib valku või struktuurset, katalüütilist või regulatoorset RNAd Histoon väga konserveerunud aluseline valk DNA ja RNA erinevused: · desoksüriboos, riboos · tümiin, uratsiil · kaheahelaline, üksikahelaline · RNA omab katalüütilist funktsiooni Transkriptsioon ehk RNA süntees. Splaising RNA modifikatsioon pärast transkriptsiooni, kus intronid eemaldatakse ja eksonid liidetakse. Toimub eukarüood mRNAs enne kui ta saab translatsiooniga toota korrektse valgu.
eraldada soola kontsentratsiooni tõstmisega, pH muutmisega jne. Ülesanded: 1. Transport-kompleksid (kanalid ja pumbad) 2. Seostajad 3. Membraani retseptorid 4. Ensüümid ! 2. Hüperkolesterooleemia. ! Hüperkolesteroleemia – haigus, mille korral lipiidide norm ületab taset vere, viib stenokardia, isheemia ja varase infarktini (20.eluaastaks). Kaasneb küünarnuki, põlve ja sõrmeliigeste sõlmjas ksantoom. AD (=autosoomne dominantne), põhjuseks mutatsioon geenis LDLR, mis kodeerib vastavat plasmamembraani retseptorit - selle retseptori puudus või vigastus. ! 3. Mis on maatriksi metalloproteinaasid, nende seos patoloogiatega? ! Matriksi metalloproteinaasid on valgud, mis lammutavad matriksi valke (nt laminiini), tekitades sellega auke. Kui matriksi esinevad valgud, on nt vähimetastaasidel kergem koes levida ( lisaks saab levida sügavamatesse kudedesse). MMP-sid toodavadki kasvajarakud ning kui pole
Faktor vabaneb pärast esimese 10 nukleotiidi sünteesi. 9. Defineeri prokarüootne operon. Kirjelda geeni aktivatsiooni protsessi pro-karüoodis trp või lac operoni näitel. Funktsioneeriv üksus, nukleotiidne järjestus sisaldab: *operaator DNA lõik, mis aktiv/inhib strukt. geene; sinna seostuvad aktivaator/repressor *promootor RNA-pol seondumiskoht + initsiatsioon *struktuurne geen sellelt toodetakse mRNA *regulaatorgeen st. repressor, mis kodeerib regulaatorvalgu, mis seondudes operaatoriga takistab transkriptsiooni. Operon kobar järjestikuseid geene, mida transkribeeritake ühelt promootorilt ning mille transkript omab paljude erinevate valkude transleerimiseks vajalikku järjestust. lac-operon valke toodetakse vaid laktoosi olemasolul Laktoosi operon sisaldab promootor, operaator, 3 struktuurset geeni : lacZ, lacY, lacA (esimesed 2 vajalikud).
desoksüriboos Komplementaarsusprintsiip – lämmastikaluste paardumise seaduspära; (nt ühe DNA-ahela adeniini vastas on alati teise ahela tümiin ja guaniini vastas tsütosiin) Kromosoom – terviklik DNA-molekul ja sellega seotud valgud Kromatiin – rakutuumas asuv pärilikkusaine koos selle pakkimises osalevate valkudega Tuumake – rakutuuma piirkond, kus sünteesitakse ribosoomi-RNAd(rRNA) ja moodustuvad ribosoomid Geen - DNA-molekuli lõik, mis kodeerib valku või määrab mingi RNA-molekuli sünteesi. Valku kodeerivate geenide järgi sünteesitakse mRNA. Geenid asuvad kromosoomides. Genoom – liigiomases ühekordses kromosoomikomplektis sisalduv geneetiline materjal Genotüüp – organismi kõigi pärilike tegurite kogu ja koostoime Aluspaar – kaks omavahel vesiniksidemetega seotud nukleotiidi, mis esinevad vastastikustes komplementaarsetes DNA- või RNA-ahelates.
kood). Kuna geneetiline kood on praktiliselt hesugune kigil organismidel, pidi ta kinnistuma evolutsiooni vga varajasel etapil. pidid olema tekkinud molekulid, (lipiidid) mis moodustavad membraani ja eraldama muust keskkonnast isereplitseeruva valkude ja RNA segu. Praegu eksisteerivatest organismidest on lihtsaimad mkoplasmad, ilma kestata bakterid, kes tavaliselt harrastavad parasiitset eluviisi taime vi loomarakkudel. Nende diameeter vib olla 0.3 mikrom. ja nende genoom kodeerib ca 400 erinevat valku. Esimesed rakud meie planeedil visid olla veelgi lihtsamad. Igatahes kik praegu elavad rakud kasutavad DNA-d priliku info salvestamiseks, elu algetappidel arvati selleks olevat RNA. Thtis verstapost raku (elu) evolutsioonis on ca 1.5 miljr. aastat tagasi, kui toimus leminek vikestelt, lihtsa sisestruktuuriga rakkudelt, nn prokarootidelt, keerukamatele rakkudele, millest koosnevad kik hulkraksed organismid. Neid rakke nimetatakse eukarootseteks. Kik praegu eksisteerivad
sekundaarstruktuuri ; sellele järgneb IRES struktuur (internal ribosomal entery site) pikkusega ca 400b; IRES elemendile järgneb veel 154 b pikkune mitte transleeritav ala. 3-NTR on suhteliselt lühike (14 -126 b) ja on arvatavasti oluline replikatsiooniks. Polioviiruse 3’.NTR moodustab topelt stem loop struktuuri. Polioviiruse kodeeritud valgud Picornaviiruste genoomi kodeeriv ala on organiseerutud väga lihtsalt: genoomis on ainult pks lugemisraam, mis kodeerib polüproteiini pikkusega 2,178-2,322 AH jääki. Polüproteiin lõigatakse ko- translatsiooniliselt kolme viiruse proteaasi (2A, 3C, 3CD) poolt 11 -12 –ks erinevaks valguks. 1A (VP4), 1B (VP2), 1C (VP3) ja 1D (VP1) on kapsiidivalgud. 2A on polioviiruse varajane proteaas, teostab polüproteiini kotranslatsioonilist lõikamist endast eespool. Polioviiruse 2A valk on ka peremehe translatsiooni mahasuruja.
Genoom võib olla: Plussahelaline - RNA viiruse genoom, mida on võimalik kasutada otse mRNNa ja seeläbi sünteesida viiruse valke, mis viivad läbi viirusgenoomi paljundamise või lähevad uue viiruspartikli koosseisu. Miinusahelaline - RNA viiruse genoom, mille põhjal tuleb enne valkude sünteesi sünteesida komplementaarsed mRNA molekulid. Üheahlaline DNA - sünteesitakse komplementaarne DNA, alles siis mRNA, mis omakorda viirusvalke kodeerib. Viiruste paljunemine 1) viirusosake kinnitub rakumembraanile 2) viirusosake vabaneb ümbrisest ja lagundab peremehe membraani 3) viirusosake tungib raku sisse 4) viirusosake vabaneb kapsiidist ehk valgulisest kattest Edasi jaotatakse lüütiliseks ja lüsogeenseks elutsükliks. 5) viiruse nukleiinhape replitseerub rakutuumas või tsütoplasmas 6) moodustuvad uued viirusosakesed, sünteesitakse viirusosakeste ümber kapsiid ehk valguline kate
Peale selle kujutavad mõlema segmendi terminaalsed järjestused endast inverteeritud korduvjärjestusi. Need terminaalsed struktuurid võivad moodustada sekundaarstruktuure, mis on olulised viiruse genoomi replitseerumiseks ja pakkimiseks. Segmendi A kodeeriv ala sisaldab erinevates faasides kahte osaliselt kattuvat ORF-i. Pikk ORF1 kodeerib 110 kDa polüproteiini. Valmis valkude järjekord polüproteiinis on (N-terminusest alates) VP2-VP4-VP3. ORF2 kodeerib VP5 valku (17 kDa). VP5 on mittestruktuurne valk, mis pole viiruse replikatsiooniks absoluutselt vajalik. Segmendi B kodeeriv ala sisaldab ühte lugemisraami, mis kodeerib VP1 valku. VP1 on dsRNA segmentide terminaalseks valguks (side RNA 5'-terminaalse G-jäägiga Ser-jäägi kaudu VP1-s), mille abil genoomi segmendid moodustavad stabiilseid rõnga kujulisi struktuure. Peale selle on VP1 multifunktsionaalne ensüüm RdRp (transkriptaas ja replikaas), GT ja MT. 1.2. Replikatsioon
Spontaansed mutatsioonid – juhuslikud muutused DNAs tänu replikatsioonil toimunud vigadele, millel puudub seletus Indutseeritud mutatsioonid – tekivad mutageenide toimel füüsikaliste (peamiselt rediatsioon) või keemiliste tegurite mõjul, mis mõjuvad DNAle hävitavalt Liigitus Punktmutatsioon – mõne lämmastikaluse insertsioon (liitmine), deletsioon (kotamine) või asendamine Missenssmutatsioon – kui saadakse kodoon, mis kodeerib teist aminohapet Nonsenssmutatsioon – kui tulemuseks saadakse koodon, mis valgu sünteesi lõpetab Vaikiv mutatsioon – kui ekslikult replitseerunud koodon kodeerib sama eminohapet mis ennegi Pöördmutatsioon, mis geeni funktsiooni taastab Lugemisraami nihe e. Raaminihe – kui lugemisraam mRNAl nihkub tänu nukleotiidide insertsioonidele või deletsioonile äsja sünteesitud DNAs Mõju
võim on riigiti erinevad veto riigipea õigus mõni parlamendis vastu võetud seadus või otsus kas üldse jätta välja kuulutamata või selle jõustumine edasi lükata valimiskogu Riigikogu liikmetest ja kohalike omavalitsuse esindajates Vabariigi Presidendi valimiseks moodustatud kogu valitsus ministritest koosnev kõrgeim täidesaatva võimu organ peaminister valitsuse juht minister valitsuse liige , ministeeriumi juht kantsler valitsusametnik , kes kodeerib ministeeriumi valitsusalas olevate riigiasutuste tööd maakond iidse algupäraga territoriaalne üksus Eestis ; tänapäeval riiklik haldusüksus , millel oma otsustusõigus puudub maavanem kõrgeim riigiametnik maakonnas , kelle määrab viieks aastaks ametisse Vabariigi valitsus omavalitsus valdades ja linnades moodustatud organ , kellel on kohaliku elu küsimuste otsustamise ja korraldamise õigus
aine, mis limiteerib sünteesi, mille juurde astemiliselt spnteesitakse heterotsükliliste ringside struktuurid.Pürimidiinnukleotiidide denovo sünteesi keskseks intermediaadiks , millele liitub PPi on oroothape.Geneetiline kood on nukleiinhappe ahela teatava lõigu nukleotiidide järestuse ja polüpeptiidiahela aminohapoete jäjestuse vastavus.geneetlime kood on tripletne ( sisaldab 64 tripletti) Triplett omakorda koosneb kolmest nukleotiidist koosnev järjestus, mis kodeerib ühte aminohapet.Geneetiline kood on katumatu-iga alus kuulub ühe koodoni kosseisu.Pidev-aluste järjestust loetakse katkematult. Universaalne-koodoni ja aminohapete vastavus on reeglina sama kõikides organismides. Degeneratiivne- enamikel juhtudel on üks aminohape kodeeritud mitme erineva koodoniga. Hormonaalse signaali sekundaarse ülenaknda funktsioon: aktiveerib või inibeerib tsütoplasmas või tuumas kulgevaid protsesse.Translatsioon-mRNA molekuli nukleotiidi järjestuse tõlkimine
Uuritakse normaalse alleeli (N) ja mutantse alleeli (M) esinemissagedusi haigete grupis ja kontrollgrupis ja võrreldakse neid näitajaid Kui alleelide esinemissagedustes esineb statistiliselt oluline erinevus (p < 0,05), on alust väita, et uuritav geen on oluline haiguse tekkes Mõisted 6: - Geneetiline aheldus kromosoomis lähestikku paiknevad geenid päranduvad koos põlvkonnast põlvkonda - Rekombinatsioon - alleelide uute kombinatsioonide teke, mis kodeerib uut geneetilist infot - Retsiprookne rekombinatsioon kromatiidid vahetavad võrdse pikkusega osi - Analüüsiv ristamine - dom tunnusega järglase ristamine homosügootse retsessiivse vanemaga - Rekombinatsioonisagedus (teeta) - rekombinantsete isendite arv/ kõigi uuritud isendite arv - Geneetiline kaart - liigi geneetiline kaart, mis näitab geenide ja geneetiliste markerite asukohta rekombinatsioonisageduse alusel.
sündroom 7. Nimeta 3 X-liitelist retsessiivset haigust? Duchenne’i lihasdüstroofia, Hemofiilia A ja B, Daltonism 8. Mis põhjustab Duchenne’ lihasdüstroofiat? Kuidas haigus avaldub? DMD1-geen Uusmutatsioonid, seda põhjustav geenviga ei pärandu haigetelt edasi. Lihasnõrkus, intellektitaseme kerge langus. 9. Millest on põhjustatud A-hemofiilia? Kuidas haigus avaldub? VIII faktori puudus või defekt, põhjustab mutatsioon geenis HEMA, mis kodeerib verehüübe faktorit VIII. Haigust põhjustava geeni 22. intronis inversioon. Suured verevalumid lihastes, liigestes, iseeneslik veritsus. Verehüübimise häire 10. Millest on põhjustatud B – hemofiilia? Kuidas haigus avaldub? Tingitud IX faktori puudulikkusest, punktmutatsioonist. Liigne veritsemine. Verehüübimise häire 11. Mis põhjustab daltonismi? Kuidas haigus avaldub? X kromosoomi päritav haigus. Võib olla geneetiline, või silma-, närvi-
ei toimu. Operon- erinevaid valke kodeerivad alad. Speiser- geenide vaheline ala. Prokarüoodi geenis puuduvad.Operaator- negatiivne geenireg piirkond (bakteris). Repressor- DNAd siduv valk mis represeerib transkriptsiooni.cDNA- complementary DNA- küpsest mRNAst (RNA sõltuvast DNA polumeraasi abil ) sünteesitud DNA. Enhansereid vaja transkriptsiooniks. microRNAs (miRNA) üheahelalised RNA molekulid 21-23 nukleotiidi pikad. Reguleerivad geeniekspressiooni. miRNAd kodeerib geen mis on transkribeeritud DNAlt kuid ei ole transleeritud valguks ( mittekodeeriv DNA)Mediaatori funkts: (valgukompleks 50 erinevast valgust). Tähtis koaktovaator, Transkriptsiooni kontroll PolI ja II kaudu, transkriptsiooni aktiveerimine. Aitab edastada signaale PolII-te ja transleerida aktiivsuse tõstmiseksKromosoom-pärilikkuse salvestaja, geenide materiaalne kandjaMobiilne DNA- DNA, mis saab ringi liikuda genoomi siseselt: transposoomid
kus toimub valgusüntees. Teadlased James Watson, Francis Crick, Rosalind Franklin, Maurice Wilkins. Lämmastikalused: adeniin A, tsütosiin C, guaniin G, tümiin T, uratsiil U. DNAs (A-T, C-G) ja RNAs (A-U, T-A, G-C, C-G). RNA tüüpid: mRNA(informatsiooni-RNA) viib DNAs sisalduva info ribosoomi, tRNA(transport-RNA) toob ribosoomidesse valgumolekuli sünteesiks vajalikud aminohapped, rRNA(ribosoomi-RNA) kuulub ribosoomi ehitusse. Geen DNA-lõik, mis kodeerib või määrab mingi RNA-molekuli sünteesi. Eeltuumsed(prokarüootid) puudub rakutuum, pärilikusaine asub tsütoplasmas. Päristuumsed(eukarüootid) rakutuum on membraaniga ümbritsetud ning pärilikus aine asub seal. Kromosooide hulk inimese rakkudes 46 ja sugurakkudes 23. DNA ja RNA süntees DNA replikatsioon protsess, mille käigus kopeeritakse DNA molekul
70 perkond 54 perekond Sigma faktorite vahel toimub konkurents RNA polümeraasiga seondumisele. E. coli rakus on ligikaudu 2000 RNA polümeraasi molekuli, millest 2/3 on parasjagu seotud transkriptsiooniga. seega jääb vaba apoensüümi, millega sigma faktor saaks seonduda, 600 700 molekuli. Kõiki sigma faktoreid on aga rikkal söötmel kasvavates rakkudes kokku 1200 molekuli. Eraldi rühma moodustavad faagide poolt kodeeritud faktorid. Näiteks faag T4 kodeerib faktorit gp55, mis aitab RNA polümeraasil spetsiifiliselt seonduda T4 hiliste geenide promootoritele. Selleks, et bakteri RNA polümeraas transkribeeriks bakteri geenide asemel faagi geene, toimub bakteri RNA polümeraasi modifikatsioon faagi poolt kodeeritud faktorite kaudu. Modifitseeerimine võib toimuda erinevate mehhanismide alusel. subühiku modifikatsioon võimendab anti- interaktsiooni, ß` subühiku fosforüleerimine aga inaktiveerib ensüümi.
ja teised geenid teistes rakkudes/kudedes? • Kõige olulisem geeni avaldumise regulatsioon toimub transkriptsiooni tasemel. Geenide regulatsiooni tasemed Transkriptsiooni regulatsiooni uuringud said alguse E. coli bakteris Operonis on kolm geeni: Z, Y ja A. LacZ on b-galaktosidaas ehk ensüüm, mis lõikab laktoosi glükoosiks ja galaktoosiks. Lähedal asub LacI geen, mis kodeerib repressorvalku ja seondub Operaator regiooniga. Sellega blokeerib geenide ekspressiooni. Teisalt seondub hästi laktoosiga. Kui söötmes on laktoosi, siis vabaneb promootor ja LacZ geeni käivitub. Eukarüootse geeni regulatsioon Regulatoorsed DNA elemendid, kuhu seonduvad regulatsioonis osalevad valgud (transkriptsiooni faktorid jne) Regulaatorvalkude ja DNA
Prioonid e. priionid on normaalsete valkude nakkuslikud vormid, mis muudavad terveid valke endasarnasteks. Prioonvalgul on olemas kaks erinevat konformatsiooni: rakkudes ohutu PrPC-vorm ning haigusi põhjustav PrPSc-vorm. Normaalseid PrPC-vormis valke võib leida kõikide imetajate ajukudedest, nende ülesanded ajus pole täpselt teada, ent arvatavasti edastavad need ajus levivaid molekulaarseid signaale ning reguleerivad ööpäevaseid rütme. PrPSc-vormis prioonvalgud omavad samasugust aminohapete järjestust nagu PrPC-vormis normaalsed valgud. PrPSc-vorm tuleneb kas mutatsioonist PRNP-geenis (geen, mis kodeerib priione) või organismis leiduvate normaalsete valkude ruumilise struktuuri muundumisest. Nakkuslikud prioonvalgud paljundavad ja säilitavad geneetilist infot organismile...
kromosoomides, samal ajal on RNA-d ja valke ohtralt tsütoplasmas. Erinevates rakutüüpides on DNA samane, RNA ja valgud on aga väga erinevad, sest eri rakutüüpides avalduvad geenid väga erinevalt. DNA on palju stabiilsem kui RNA ja valgud. 6. Põhilised RNA klassid rakkudes, nende ülesanded. Informatsiooni RNA ehk mRNa toob geneetilise info rakutuumas asuvatest kromosoomidest valgusünteesi toimumise pika- tsütoplasmas olevatesse ribosoomidesse. Eukarüootidel kodeerib üks mRNA ainult ühte valku, prokarüootidel korraga mitut. Transport-RNA ehk tRNA ülesandeks on mRNA molekuliga ribosoomidesse saabunud geneetilise info lahtimõtestamine.tRNA molekulid toovad kohale „õiged“ aminohapped ja lülitavad need sünteesitava valgu ahelasse. Ribosoomi-RNA ehk rRNA kuulub ribosoomide ehitusse ja osaleb valgusünteesis. | Erinevalt DNA-st ei ole RNA molekulidel ühesugust ruumilist struktuuri. 7
MOLEKULAARBIOLOOGIA PÕHIPROTSESSID *Rakus on RNA peamiseks ülesandeks geenides sisalduva info ülekandmine rakutuumast tsütoplasmas asuvatesse ribosoomidesse, kus toimub valgusüntees. *DNA ehitusüksused ehk monomeerid on desoksüribonukleotiidid, mis on moodustunud fosfaatrühmast, desoksüriboosist ja lämmastikalusest. Fosfaatrühm ja desoksüriboosi jääk on kõigis nukelotiididies samasugune. Monomeeride erinevused tulenevad lämmastikalustest(A,T,C,G). *A ja T vahel on 2 vesiniksidet, G ja C vahel 3. Vesinikside katkeb kergesti, see on oluline DNA toimimisel. *DNA nukelotiidide järjestus kannab organismi pärilikku teavet. *Rakus leidub kümneid RNA tüüpe. Olulisemad on mRNA(informatsiooni), tRNA(transport), rRNA(ribosoomi). *mRNA= viib DNAs sisalduva info ribosoomidesse *rNA= kuulub ribosoomi ehitusse *tRNA= toob ribosoomidesse vajalikud aminohapped *Geen - DNA-molekuli lõik, mis kodeerib/määrab mingi RNA-molekuli sünteesi. *Kromosoomid koos...
Nukleiinhapped- DNA ja RNA on päriliku info kandjad ehk pärilikkusained. Nukleotiid-koosneb: suhkur + fosfaatrühm + lämmastikalus. RNA-riboos, DNA-desoksüriboos. Komplementaarsusprintsiip- lämmastikaluste paardumise seaduspära DNA = A-T ja G-C RNA = A-U ja G-C Kromosoom- terviklik DNA-molekul ja sellega seotud valgud, kromatiin nende kogu Tuumake- rakutuuma piirkond, kus sünteesitakse rRNA'd ja moodustuvad ribosoomid Geen- DNA-molekuli lõik, mis kodeerib valku või määrab mingi RNA-molekuli sünteesi. RNA - ribonukleiinhape DNA Suhkrur: riboos Suhkur: desoksüriboos Ülesanne: DNAs sisalduva info Ülesanne: Kanda ja säilitada ülekandmine tsütoplasmasse pärilikkusinfot. (ribosoomidesse) ning kus toimub valgusüntees. Üheahelaline Kaksikahelaline
Samas aga mutatsioon ühes trp geenis pärsib reeglina vaid selle valgu sünteesi, mille geenis vastav mutatsioon esineb. 5. Mis on peamine erinevus prokarüootse mRNA ja eukarüootse mRNA vahel? 2 Paljud bakteriaalsed mRNAd on polütsistroonsed, st et üks mRNA molekul (näit. trp operoni kodeeriv mRNA) sisaldab kodeerivaid järjestus, mis kodeerivad mitut, samas bioloogilises protsessies osalevat valku. Eukarüootsed mRNAd on aga monotsistroonsed, st iga mRNA molekul kodeerib ühte valku. Polütsistroonsete ja monotsistroonsete mRNAde erinevus on seotud nende mRNAde translatsiooniprotsesside fundamentaalse erinevusega. (või siis eukarüootne mRNA sisaldab introneid ja vajab transkriptsioonijärgset töötlemist, kui prokarüootne on kohe küps ja temalt alustatakse instantselt valgusünteesi). 6. Võrdle prokarüootsete ja eukarüootsete RNA polümeraaside struktuuri ja funktsiooni.
Lisaks igas ühikus võib esineda oma promootor/terminaator. Operoni kuuluvad geenid transkribeeritakse koos ühtse mRNA ahelana ning transleeritakse sellisena ka tsütoplasmas. Geenide operoni paigutumise eesmärk on vastavalt vajadusele kas nende koos avaldumine või kõigi nende ekspressiooni täielik üheaegne mahasurumine. 7.2 Kirjeldage lühidalt laktoosi operoni toimimist. Lac operon kodeerib laktoosi metabolismi geene. Koosneb promootorist, operaatorist ja terminaatoris. Lac operooni geenid: lacZ kodeerib B-galaksidaasi, mis lõhustab laktoosi glükoosiks ja galaktoosiks; lacY ja lacA. Üleval: Kui keskkonnas ei esine laktoosi (mis inhibeeriks repressorit), repressor seondub
VILJANDI KUTSEÕPPEKESKUS Holograafia Referaat Koostaja Martin Vooremäe AV13 Juhendaja Lilian Tambek VANA-VÕIDU 2015 Sisukord Sisukord...................................................................................................................... 2 Sissejuhatus............................................................................................................... 3 Holograafia................................................................................................................. 4 Ajalugu....................................................................................................................... 5 Tööpõhimõte............................................................................................................... 6...
aastal. Kahjurpututakindlate taimede loomiseks kasutatakse bakterit Bacillus thuringensis, mis toodab Bt-toksiini- mürki, mis tapab mingit kindlat putukaterühma. Mürkaine sünteesi kodeeriv geen eraldatakse ja viiakse taime, mis hakkab ise seda mürkainet tootma. Nii muutub taim etemast toituvatele teatud kahjurputukatele mürgiseks. Seesuguste Bt- taimede kasvatamisel pole vaja kasutada putukatõrjevahendeid. Taimede muutmiseks tundetuks umbrohumürkide suhtes siirdatakse taime geen, mis kodeerib mürki lagundavat ensüümi. Selliselt muundatud taimed ei hävi taimemürkide kasutamisel, küll aga teised taimed, mis umbrohumürgiga kokku puutuvad. Neid GM-taimi nim. herbitsiiditolerantseteks. MARKERTAIMED- Geenisiirdamise õnnestumise kergemaks tuvastamiseks ja GM-taime äratundmiseks ühendatakse vajaiku siirdgeeniga mõnu markergeen,mis avaldub erilise tunnusena. Nt tubakataim,,millele on siiratud markerina lutsiferaasi kodeeriv geen jaanimardikalt
kandja. Värvipimedus Inimesel on värvuse tajumine vahendatud kolme valgust neelava valgu poolt üks neist neelab sinist valgust, teine rohelist ja kolmas punast. Ükskõik, milline neist valkudest on defektne, tagajärjeks on värvipimedus. Kõige klassikalisem värvipimeduse näide on võimetus eristada rohelist ja punast värvust. Neid värve ei suuda eristada ligikaudu 10-15% meestest ning alla 1% naistest. X kromosoomis on leitud 2 geeni, millest üks kodeerib rohelise valguse retseptorit, teine punase valguse retseptorit. Sinise valguse retseptorit kodeeriv geen on autosoomis. Fragiilne X Geneetika 15 Paljud vaimse alaarenguga nähud on seotud muutustega X-liitelistes geenides. Fragiilse X-i sündroom avaldub lastel sagedusega 1:2000. Fragiilne X on X-liiteline dominantne kahjustus mittetäieliku penetrantsusega
kandja. Värvipimedus Inimesel on värvuse tajumine vahendatud kolme valgust neelava valgu poolt – üks neist neelab sinist valgust, teine rohelist ja kolmas punast. Ükskõik, milline neist valkudest on defektne, tagajärjeks on värvipimedus. Kõige klassikalisem värvipimeduse näide on võimetus eristada rohelist ja punast värvust. Neid värve ei suuda eristada ligikaudu 10-15% meestest ning alla 1% naistest. X kromosoomis on leitud 2 geeni, millest üks kodeerib rohelise valguse retseptorit, teine punase valguse retseptorit. Sinise valguse retseptorit kodeeriv geen on autosoomis. Fragiilne X Geneetika 15 Paljud vaimse alaarenguga nähud on seotud muutustega X-liitelistes geenides. Fragiilse X-i sündroom avaldub lastel sagedusega 1:2000. Fragiilne X on X-liiteline dominantne kahjustus mittetäieliku penetrantsusega
Splaisingu käigus lõigatakse välja intronid ning eksonid 'õmmeldakse' kokku küpseks mRNA-ks. XXVIII GENEETILINE KOOD ja VALGU SÜNTEES 1. Geneetiline kood on keemiliste juhiste süsteem, mille alusel geneetilisest infost luuakse mRNA vahendusel proteiine. Kolmest nukleotiidist koosnev järjestus mRNA polünukleotiidahelas (koodon) kodeerib ühte aminohapet. Geneetiline kood on kattumatu (ükski mRNA nukleotiid ei kuulu samaaegselt kahe kõrvuti asetseva koodoni koosseisu). Aluste järjestust loetakse fikseeritud lähtepunktist ning see on pidev. Kood on degeneratiivne. Geneetilise koodi iseärasused. Kõik koodonid omavad tähendust. Koodonid on ühetähenduslikud. Koodonid on degenereerunud (v.a Trp ja Met, kodeerib iga aminohapet 2 või enam koodonit)
Ohutus oleneb laovarustusest ja on eriti tervistkahjustavate kaupade korral. Laonduse infosüsteemid ja andmetuvastus Nüüdisaegsed lao infosüsteemid võimaldavad kasutada automaatset andmetuvastust. Automaatne andmetuvastus hõlbustab kaupu puudutava teabe sisetamist, muutmist ja edastamist, vähendades andmesisestuse aega, vigade arvu, paberdokumentide kasutamisvajadust ja võimaldades jälgida sadetiste liikumist teaalajas. Kasutatakse: 1. Vöötkoodid Vöötkoodid kodeerib toodet, isikut, adressi jms tähistatava numbri- või numbri- ja tähekombinatsiooni eri jäämedusega püstjoontest koosnevaks vöödiks. 2. Raadiosageduslik tuvastamine 5 See on uusim logistikas toodete ja pakendite tuvastamise tehnoloogia, mis kasutab raadiolained. 6
Sellest tulenevalt on bakterites kirjeldatud 2 erinevat terminatsioonimehhanismi: 1. rho-sõltuva mehhanismi puhul seondub heksameerne rho valk RNA 5' otsast spetsiifilisele järjestusele ja jõuab järele RNA polümeraasile, mis on peatunud RNA sekundaarstruktuuri tõttu. Selle tulemusena dissotseerub RNA rho-sõltuva terminaatorjärjestuse kohal matriitsilt. 2. rho-sõltumatu terminatsiooni mehhanismi korral on terminaatoriks järjestus, mis kodeerib stabiilset G-C rikast juuksenõelastruktuuri ning sellest 3' suunas jääb mitu U-d. Terminatsioon toimub pärast U-de lülitumist. Juuksenõela moodustumine viib RNA:DNA hübriidi lahutamisele U-rikkast järjestusest. Eukarüootsetes (päristuumsetes) rakkudes toimub transkriptsioon põhiliselt sama skeemi kohaselt nagu prokarüootideski kuid esineb siiski ka teatavaid erinevusi. Nagu eespool mainitud, on eukarüootidel kolm erinevat RNA
Skitseeri, kuidas näeb välja sellise, modemite vahelise FSK signaali spekter. Muu, mida oskad lisada. Vastus: 1. Modem asub ISO-OSI (kihid: rakendus, esitlus, seanss, transport, võrk, kanal, füüsiline ühendus) 1. kihis ehk FÜÜSILISES 2. Seadme eesmärk on tekitada signaal, mida on lihtne edastada ja mida on võimalik dekodeerida, et taastada esialgne info. 3. Modem on seade, mis moduleerib ja demoduleerib edastatud analoogsignaali üle sidekanali ehk kodeerib ja dekodeerib digitaalset sõnumit analoogi ja tagasi. 4. Sagedusmodulatsiooni variant, kus kandevlaine sagedust moduleeritakse digitaalsignaaliga. Digitaalsignaali nullidele vastab üks sagedus ja ühtedele teine sagedus. See modulatsioonimeetod leidis kasutust raadiotelegraafi juures. 5. Täisdupleks andmeedastus kahes suunas sama aegselt. 6. Joonis 8 Telefonis kuluv võimsus Lähteülsanne: Kirjelda, mille poolest erinevad ja mille poolest sarnanevad,
Esmane RNA transkript-> Funktsionaalselt küps RNA molekul: Lõikude kärpimine polünukleotiidahela 3' ja 5' otsest; Terminaljärjestuse lisamine; N-aluste modifitseerimine (metüleerimine); Polünukleotiidahela kokkupõimine e splaising (splicing) intronite kõrvaldamiseks. mRna splaising - Intronid mittekodeerivad nukleotiidide järjestused; Eksonid kodeerivad nukleotiidide järjestused; Splaisingu protsessis intronid kõrvaldatakse ja eksonid ühendatakse; Monotsistroonne mRNA kodeerib ühte valku, iseloomulik eukarüootsetele rakkudele; Polütsistroonne mRNA kodeerib mitut valku, iseloomulik prokarüootsetele rakkudele. GENEETILINE KOOD - mRNA ahelas olevate nukleotiidikolmikute (triplettide) ja neile vastavate aminohapete loetelu. mRNA ahela nukleotiidikolmikud e tripletid = koodonide e koodsõnad. Koodonite üldarv 4^3 = 64, neist: 61 kodeerivad mingit aminohapet; 3 stopp-koodonid (UAA UAG UGA); 1 Met / start-koodon (AUG). ANTIKOODON(DNA) <->
Rakk, millel on natuke rohkem Notch valku raku pinnal hakkab takistama naaberrakkudel närvirakkudeks kujunemist. Kärbestel, konnadel ja kanadel leidub Delta neil rakkudel, millest kujunevad närvirakud, samas kui suurem hulk Notchi leidub neil rakkudel, millest kujuneb gliia. Notchi alla surumine uutes närvirakkudes ilmneb sarnaselt ka kanades ja kärbestes. 1.4 Spetsiifiliste närvirakkude eristumine Hiirtel NKX2.2 geen aktiveeritakse Sonic hedgehogi signaaliga ja kodeerib transkriptsioonifaktori, mis juhatab kõhtmiste närviketi rakkude arengut. Drosophila homoloog, VND, kontrollib selgmiste-kõhtmiste närvirakkude kujunemist kärbse kesknärvisüsteemist. Kuigi täiskasvanud lülijalgsete ja selgroogsete organismide närvisüsteemid erinevad silmnähtavalt, geenid ja koostoimemehhanismid, mis juhatavad nende närvisüsteemide arengut, on sarnased. 2 AJU KUJUNEMINE Imetaja aju eesmine ja tagumine osa kujuneb gastrulatsioonis prechordaalse mesodermi ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
