Clostridium perfringens Clostridium tetani Clostridium botulinum Clostridium difficile Gram-positiivsde kokid Staphylococcus aureus Staphylococcus epidermidis Streptococcus pyogenes Streptococcus pneumoniae Enterococcus faecalis Gram-negatiivsed kokid Neisseria gonorrhoeae Neisseria meningitidis Gram-negatiivsed pulgad E. coli Klebsiella pneumoniae Salmonella Typhy, Salmonella enteritidis Shigella dysenteriae Yersinia pestis Yersinia enterocolitica Pseudomonas aeruginosa Aeromonas hydrophila Vibrio cholerae Campylobacter jejuni Helicobacter pylory Legionella pneumophila Haemophilus influenzae Bordetella pertussis
Neisseria + + Thiobacillus mõned + + mõned Zymomonas + + Pseudomonas 1 liik - aeruginosa mõned mõned + võimelised + Rhodobacter + + + Vibrio osad liigid + fakultatiivne anaeroob Yersinia pestis mitte kõik + fakultatiivne anaeroob Salmonella enterica + + Helicobacter pylori + ? +
üherakulised eeltuumsed organismid, kes suudavad iseseisvalt paljuneda ja kasvada ja kes paljunevad pooldudes 3. arhed on prokarüootsete organismide rühm, millese kuuluvad organismid on omadustelt rakutuumata organismide ja rakutuumaga organismide vahepealsed. 4. bakterite kujud ja tüübid A. batsill (bacillus) pulkjad, ka niitjad B. kokk (coccus) kerakujulised C. kerakujulised - parv D. kerakujulised - paaris E. spirill (spirillum) nõrgalt keerdunud F. vibrioon (vibrio) komajad Vibrioonid, spirillid ja spiroheedid kokku on kruvibakterid spiroheet (spirochaetum) tugevalt keerdunud (keeritsbakterid) 5. miks mood. bakterid spoore Paljud bakterid võivad moodustada spoore. Need on tillukesed kapslid, milles bakter võib eluvõime säilitada aastate kestel, taludes hästi nii kuivamist, suurt kuumust kui ka desinfektsioonivahendeid. 6. bakterite jaotuvus temp. alusel 1) külmalembelised e. psührofiilsed optimaalne temp. on -4 kuni +10
arengus kasvus paljunemises ainevahetuses füsioloogias käitumises Läbivoolusüsteemid In vivo vs. in vitro testid · Eelised ja puudused · Hind · Humaansus · Andmete tõlgendamine organisatsiooniliselt kõrgemale tasandile ja sellega kaasnevad probleemid RAKUKULTUURID · Primaarkultuur, kalade lõpuse epiteelirakkude kultuur · Monoklonaalsed rakukultuurid, PLHC-1 · Vetikakultuurid · Bakterkultuurid, Vibrio fischeri Lõpuse epiteelirakkude kultuur K+ Ca2+ Cl- Na+ Cd2+ Rakukultuurid · Probleemid selles, kas in vitro testid kirjeldavad protsesse, mis toimuvad in vivo. · Probleem selles, et rakukultuurid on elusorganismi lihtsustatud mudelid ja kõike funktsioone, mis elusorganismil esineb, rakul ei esine. · Areng selles suunas, et asendada loomkatseid. · Praktika näitab, et in vitro katsed ei asenda
KOOLERA Koolera (Cholera) on äge kõhulahtisust põhjustav nakkushaigus, mille tekitajaks on kooleravibrioonid (Vibrio Cholerae). Nad on gramnegatiivsed, komakujulised bakterid, kes vajavad elutegevuseks aeroobset keskkonda. Nakatumine toimub fekaal-oraalsel teel. Koolera esineb eelkõige sooja kliimaga maades, kus sageli tarbitakse puhastamata joogivett ning pesemata toiduaineid. Ajalugu John Snow formuleeris hüpoteesi koolera põhjustajast ja edasikandumisest Ta vaatles haigusjuhtusid ja tegi oma vaatlusest loogilisi järeldusi Tekkepõhjused ja mehhanismid
progresseerub. Haigusseisund võib meenutada alkohoolset joovet. Tekitaja Salmonelle typhi Salmonella Koolera Salmonella enteritidis Vibrio cholerae parayphi Salmonella Salmonella typhimurium scottmuelleri Salmonella cholerasuis Inkubatsiooni 7-25 päeva Toidunakkuse 1-5 päeva periood puhul 6-24 tundi Kontaktnakkuse korral 6 päeva
Thermoproteus + + + Thermotogales - + + + Thermus + + Thiobacillus - + + M + + Treponema pallidum - + Tsüanobakter + + + + + + Vibrio - F M Yersinia pestis - F + ? F Fakultatiivne (+ obligatoorne) M Mõned liigid S Seen Ar Arhaebakter Ak Aktinobakter CO2 fix ja fotosünteesi järgi:
- Sergei Vinogradsky avastas sellise toitumise nagu kemolitoautotroofiaks - Trix niit - Thio väävel Bakterite viburid ja liikumine - bakterite suunamuutmine käib sik-sakiliselt - foto valgus - piilide roll bakterite kleepimine pinnale Mikroorganismide kasv, paljunemine ja arengutsüklid - kõige tüüpilisem bakteri paljunemisviis on pooldumine - pärmid on eukarüoodid nagu ka hallitusseened - bdellos kaan - vibrio koma - bakteriovorus bakterisööja - generatsiooniaeg kirjeldab bakterite jagunemise kiirust. See on aeg mis kulub rakkude arvu kahekordistumisele populatsioonis ehk aeg mille jooksul ühest rakust saab kaks rakku. Mida lühem on generatsiooniaeg, seda kiiremini bakterid jagunevad. - Mis piirab bakterite paljunemist looduses? (võib küsida) o 1.Toitainete vähesus ja ainevahetusproduktide kuhjumine o 2
Bakterid 1. Miks kuuluvad bakterid prokarüootide rühma? Bakteritel puudub membraanidega piiritletud rakutuum ja seetõttu moodustavad nad omaette eeltuumsete e. prokarüootide rühma. 2. Väliskuju alusel eristatakse 6 rühma baktereid A. batsill (bacillus) – pulkjad, ka niitjad B. kokk (coccus) – kerakujulised C. kerakujulised – parv D. kerakujulised – paaris E. spirill (spirillum) – nõrgalt keerdunud F. vibrioon (vibrio) – komajad 3. Bakterid on üherakulised organismid. Bakterite pikkus on mõni mikromeeter (erandlikult kuni 100 μm = 0,1 mm) Nende rakumembraan koosneb valkudest ja lipiididest. Bakterite kest koosneb polüsahhariididest, valkudest ja lipiididest. 4. Kas lause on tõene või väär? Kui lause on väär, kirjuta õige lause punktiirile. a) Bakterid elavad üksikult. Saavad elada üksikult. Kuid tihti jäävad pärast pooldumist
inimestelt tervetele. Olenevalt tekkimise põhjustest võivad mürgistused olla bakteriaalse või mittebakteriaalse päritoluga. Tähtsamad toidupatogeenid, mis võivad saastunud toidu tarbimisel inimestel esile kutsuda toidumürgistusi: 1. Salmonella 2. Shigella 3. Campylobacter jejuni 4. Listeria monocytogenes 5. E. coli (enteropatogeenne) 6. Clostridium botulinum 7. Clostridium perfringens 8. Brucella abortus 9. Mycobacterium bovis 10. Staphylococcus aureus 11. Vibrio parahaemolyticus 12. Vibrio vulnificus 13. Yersinia enterocolitica 14. Coxiella burnetti Piia Maria Nahkur Toidumürgistused 2. MIKROBIOLOOGILISED TOIDUMÜRGISTUSED Mikrobioloogilise toidumürgistuse e. intoksikatsiooni puhul paljunevad mikroorganismid toidus ja produtseerivad seal toksiini, mis eraldub toitu juba mikroorganismi eluajal, sellest ka nimetus eksotoksiinid
9) Naturally occurring radionuclides in drinking water: An exercise in risk benefit analysis 10) Analysis of groundwater for cadmium contamination in some districts of Uttar Pradesh, India (?) 11) Estrogen-like and dioxin-like organic contaminants in reclaimed wastewater: Transfer to irrigated soil and groundwater 12) Determination of several potential virulence factors in non-o1 Vibrio cholerae, Pseudomonas aeruginosa, faecal coliforms and streptococci isolated from Marrakesh groundwater VALITUD ARTIKLID: 1) Health risk by radon in drinking and sanitary water: Assessment and control techniques This paper is to inform people about a recently known hazard for drinking and sanitary water, which is still not well
(arhebakterid) Fülogeneetilise puu juure lähedal on termofiilid! Ribosoomi alaühik koosneb valkudest ja 16S rRNA. Tekitab subühiku ,,karkassi". Suurem subühik- oma spetsiifiline rRNA. 23S rRNA- suurem kui 16S rRNA. Bakterite nimetused Soolekepike (Escherichia coli) Heinapisik (Bacillus subtilis) Kochi kepike (tuberkulooskitekitaja; Mycobacterium tuberculosis) Hellusebakter (Lactobacillus fermentum ME3) Kooleratekitaja (kooleravibrioon, Vibrio cholerae) Botulismitekitaja (Clostridium botulinum) Düsenteeriatekitaja (Shigella dysentheriae) Gonokokk (gonorröatekitaja; Neisseria gonorrhoeae) Lihasööja bakter (Streptococcus pyogenes) Nimetus tekitatakse avastaja järgi/bakteri omaduste põhjal. (Pasteurella- Pasteur, Planctomyces- plankton (hõljum) + seen (pungus)) Thiothrix- niite moodustab bakter, rakkudesse ladestuvad väävliterad. Thiomargarita- väävel+pärlikujuline. Suurimate mõõtmetega bakter.
baktereid.Hallituse mõju inimesele sõltub oksiine tootva seene liigist, seeneeoste hulgast ning seenemassist, kokkupuuteajast seeneosadega ja konkreetse inimese vastuvõtlikkusest. 6 Käroli Linder Bakterid ja hallitusseened 4. LISA 1 A. batsill (bacillus) pulkjad, ka niitjad B. kokk (coccus) kerakujulised C. kerakujulised - parv D. kerakujulised - paaris E. spirill (spirillum) nõrgalt keerdunud F. vibrioon (vibrio) komajad · Vibrioonid, spirillid ja spiroheedid kokku on kruvibakterid · spiroheet (spirochaetum) tugevalt keerdunud (keeritsbakteri 7 Käroli Linder Bakterid ja hallitusseened 5. KASUTATUD KIRJANDUS: http://www.tervisekaitse.ee/documents/haridusjasotsiaal/artikkel_hallitus.pdf ( 21.sept 17 :20 ) http://alorents.googlepages.com/bakterid ( 21 .sept 17:20 ) http://et.wikipedia.org/wiki/Bakterid#Suurus
Spirillum - spiraal. Thermo - kuuma. Metanobacterium thermoautotrophicum - metaani moodustav soojust armastav autotroofne bakter. Phila - armastama. Ecto - hoiab väljaspool rakku.. Lacto - piim Bacillus - pulgakse Mega - suur Sfäär - kera Clostridium- kurikas Prekond thioploca (väävlipats) Halo - sool, fiil - armastama.. Pyrodiccium occultum. - oksüdeerib vesinikku ja redutseerib väävlit. Tõlkes tulevõrk. Desulfovibrio - de - redutseerib - sulfo - väävlit sisaldavaid sulfaate - vibrio - vibrioon. Rauda osküdeeriv bakter - leptothrix - thrix - niit. Stella - täheke. 6.Kui suur on bakter kui mikroskoobi suurendus on 1000x. Mida väiksem on rakk seda suurem on eripind. 7.Nimeta kümme ehituslikku ehk morfoloogilist tunnust mida kasut bakterite kirjeldamisel ja nimetamisel, süstematiseerimisel. Raku kuju Agregatsioon Jätkete olemasoli Kapsli olemasolu Raku suurus Gram järgi värvumine Klooniate morfoloogia Piilide ja viburite olemasolu
Biofilmi moodustumine Uuringud Pseudomonas aeruginosa'ga näitavad, et biofilmi moodustamise saab jagada viide etappi. Esimeses ja teises etapis seonduvad rakud nõrgalt või lühiajaliselt pinnaga, millele järgneb lõplik adhesioon. Kolmandas ja neljandas etapis rakud agregeeruvad mikrokolooniateks ning jätkavad kasvu. Viiendat etappi iseloomustab lühiajaline liikuvus, kui osa rakke vabaneb. Ka teistel liikidel on täheldatud sarnast arenguetapilist jaotust, nt Escerichia coli ning Vibrio cholerae. Kiire vooluga veekogus moodustavad bakterid niitjaid (filamentseid) biofilme (Joonis A). Vaikse vooluga vees moodustuvad seene- või kuhjakujulised biofilmid (Joonised B, C). A B C 6
coli tüvede omavaheliseks diferentseerimiseks ja haiguste diagnoosimisel. 12)E. coli eksotoksiinid ja nende bioloogiline toime Eksotoksiinid e. enterotoksiinid - toimivad sooleepiteeli rakkudele, põhjustades häireid vee ja elektrolüütide liikumises, millega kaasneb vedeliku hüpersekretsioon soolevalendikku. Kestev diarröa põhjustab eksikoosi (veetustumist) . Eristatakse kaht liiki toksiine: 1) termolabiilne LT toksiin. Sarnaneb Vibrio cholerae toksiiniga ( proteiin, M=100 tuh. daltonit). LT toksilisus on suur, põhjustades ägedat kõhulahtisust. 2) termostabiilne toksiin ST on väiksema molekulmassiga proteiin (polüpeptiid) M ca 2 tuh. Võrreldes LT-ga on väiksema toksilisusega.
faagiteraapiat tänapäeva meditsiinis veel rakendada. Kardetakse, et faagidest ja nende ohutusest ei teata veel piisavalt ning rahvas ei pruugi veel aktsepteerida geneetiliselt modifitseeritud viiruseosakeste kasutamist meditsiinis (Nobrega et al., 2015). Bakteriofaagide avastamise ajalugu ja kasutamine tänapäeval 1896. aastal avastas Briti bakterioloog Ernest Hankin Indias Gangese ja Jumna jõgedest tundmatu antibakteriaalse ühendi, mis kahandas bakterite Vibrio cholerae hulka jõevees ning mis võis olla vastutav sealse koolera epideemia vähenemise eest. Sarnast fenomeni märkas kaks aastat hiljem ka Venemaa bakterioloog Gamaleya, kui ta töötas Bacillus subtilis’ega. Mõlemad mehed pidasid seda lihtsalt looduslikuks nähtuseks. Alles 1915. aastal pakkus bakterioloog Frederick Twort välja erinevaid hüpoteese, mis sellist fenomeni võis põhjustada, sealhulgas pakkus ta välja üheks põhjustajaks ka viiruse
Kerabakterid e. Kokid Halococcus, Veillonella Diplokokk rakud poolduvad ühes tasapinnas Streptococcus Pneumoniae, Neisseria meningitidis, Moraxella cattarhalis Tetraad pooldumine toimub kahes teineteisega ristuvas tasapinnas Deinococcus, Aerococcus, Planococcus, Lampropedia, Thiopedia Kuupkokid ehk sartsiinid Micrococcus, Sarcina, Pediococcus Pulkbakterid e. batsillid Bacillus Anthracis (siberi katk), Clostridium tetani Kruvibakterid e. spiraalsed bakterid (spirillid ja vibrioonid) Vibrio cholerae Keeritsbakterid e. spiroheedid. Borrelia burgdorferi Mida tead aktinomütseetidest, müksobaktertest, klamüüdiatest, mükoplasmadest? Aktinomütseedid Aktinomütseete peeti kaua aega seenteks, kuna neil on mütseel, nagu seentelgi. Efektiivsed org. aine lagundajad (tselluloos, hemitselluloos, pektiin, kitiin, valgud, pestitsiidid jne). Ilmselt lagundavad nad ka ligniini, kuigi mitte nii aktiivselt kui seened. Sobivaks elukeskkonnaks muld.
Penitsilliinide toimemehhanism ei ole täielikult teada. * Fusarium - Seenhaigus , eeskätt kahjustab nisu. Pähikutel areneb roosakas seeneniidistik , nakatuvad ka terised , mis on toksilised. 1. Bakterid * Salmonella: - Proteobakterid (Proteobacteria) on suurim, mitmekesiseim ja üks tähtsamaid rühmi (käsitletud tavaliselt hõimkonna tasemel) baktereid. Siia rühma kuulub suur hulk patogeene, nagu Escherichia, Salmonella, Vibrio perekonnad, samuti mitmeid teisi tähtsaid rühmi. * Clostridium pesfringens - Clostridium pesfringensi toksiidid on teatud bakterite , taimede või teiste elus organismide produktid. Clostridium pesfringensi bakterid võivad teha inimese haiges kui bakterid satuvad kehasse. * Stahylococcus aureus - Staphylococcus aureus on bakteriliik stafülokoki perekonnast.Need on grampositiivsed bakterid, kes on sageli rühmitunud kobarateks. Nad on liikumatud ega moodusta eoseid.
NikD ja NikE on valgud mis seonduvad ja hüdrolüüsivad ATP-d. NikA on periplasma valk mis seob ühe nikli ühe valgu kohta nikelofoori kontekstis. Sellise kompleksi loomus on vastuoluline, kuigi nüüd on avastatud struktuuri infot mis leidis, et kaks vaba histidiini kordineerivad Ni2+ seondumist NikA-ga, leides sellega, et Ni+2-(L-his)2 on nikelofoori äratundev perplasmiline transporter. Selline süsteem on leitud mitmes patogeenses organismis nagu Vibrio parahemolyticus, Helicobacter hepaticus ja veel mõndades. NiCoT-i perekond koosneb monomeersetest ühe komponendi premeaasidest millel on kaheksa transmembraanset heeliksid, mis on leitud paljudes bakterites nagu patogeen H. Pylori ning paljdes arhedes ja seentes. Osades toimib see ainult Ni+2 iooniga, aga osades toimub selektiivselt Ni2+ ja Co2+ vahel, eelistades ühte metalli. Mõned niklist-sõltuvad patogeenid kasutavad nikli-ensüüme, et tulla toime näiteks inimkõhus oleva happelise
Mõned nakkushaiguste tekitajad püsivad vees eluvõimelisena mitmeid päevi ja isegi nädalaid, seepärast võib nakkus levida ka vee kaudu. Vee kaudu nakkuse edasikandumine toimub nii saastunud veejoomisel, kui ka selles vees ujumisel või saastunud vee kasutamisel majapidamises. Vee kaudu levinud nakkushaigused annavad tavaliselt äkiliselt hulgalise haigestumise - epideemia. Seega kui juhtub, et linna veevärk on saastunud mingi inimesele ohtliku bakteri toksiiniga (nt. koolera bakter Vibrio cholerae) , siis on üsnagi tõenäoline, et pärast vee tarbimist võib teatud aja jooksul täheldada massilist inimeste haigestumist ehk epideemiat. 5 3. HAIGE- TERVE KONTAKTIGA ÜLEKANTUD EPIDEEMIA Need on nakkushaigused mida tavaliselt kantakse üle kas otsese kontakti teel või kaudse kontakti e. piisknakkuse teel. Otsene kontakt on naha või limaskesta vahetu kokkupuude nakkusallikaga
efektiivsust, sest toiduained võivad olla saastunud termoresistentsete toksii- nidega, mis üldjuhul hävinevad selliste temperatuuride juures, mida toidu- ainetööstustes rakendatakse suhteliselt harva. Tähtsamad toidupatogeenid: · Salmonella, · Shigella, · Campylobacter jejuni, · Listeria monocytogenes, · E. coli (enteropatogeenne), · Clostridium botulinum, · Clostridium perfringens, · Brucella abortus, · Mycobacterium bovis, · Staphylococcus aureus, · Vibrio parahaemolyticus, · Vibrio vulnificus, · Yersinia enterocolitica, · Coxiella burnetti. Väga oluliseks bioloogiliseks ohuallikaks toiduainetes on mükotoksiinid. Mükotok- siine produtseerivad erinevad hallitusseened. Toiduainetes on mükotoksiinidest levinumad aflatoksiinid. Aflatoksiine produtseerivad Aspergillus flavus'e ning Aspergillus parasiticus'e liigid. Aflatoksiinid avaldavad inimesele kantserogeenset ja maksa kahjustavat toimet.
(sojauba, tomatit jne). P. syringae toodab ka sahharoosist levaani, kasutades selleks levaansukraasi. Order (Selts) Vibrionales Fakultatiivsed anaeroobid, g (-) sirged või kõverdunud pulkbakterid, kes on oksüdaaspositiivsed ja liiguvad polaarsete viburite abil. Kasutavad peamise energiaallikana glükoosi. Neid on nimetatud ka mere-enterobakteriteks. Enamus on veebakterid: meri ja magevesi. Nimi Vibrio võeti kasutusele juba 1854. a. Pacini poolt, kes kirjeldas kooleratekitajat. Robert Koch aga kasvatas seda bakterit esimesena puhaskultuuris. Isoleeris ta kooleraepideemia ajal Indias ja Egiptuses 1883. aastal. Seltsi Vibrionales esindajaid leidub enamasti vees. Enamus on mittepatogeensed, aga on ka paar inimese patogeeni (V. cholerae, V. parahaemolyticus). *Vibrio (vajab Na, võib helendada). V. cholerae. Suhteliselt pikk sale vibrioon. Põhjustab koolerat. V. cholerae't leidub
Nahavorm Soolevorm kopsuvorm · Difteeriatoksiin: o Inhibeerib valgusünteesi imetajate rakkudes o Kahjustab kurguepiteeli, südamelihast ja neerukudet, sest seal on sellele toksiinile vastavad retseptorid o Kahjustab ka limaskesta rakke, tekitades koes põletikku o Moodustub hallikas katt, mis katab neelu, mandleid ja kõri · Koolera: o Soolehaigus, mis levib Vibrio cholerae'ga saastunud veega o Bakter tungib viburi abil soolelimasse, kinnitub piilide abil sooleepiteelile ja toodab toksiini · Teetanusetoksiin: o Clostridium tetani endospoorid satuvad sügavate haavade(torkehaavad, imikute nabahaavad) kaudu verre ja idanevad anaeroobsetes tingimustes vegetatiivseteks rakkudeks, kes toodavad toksiini o Peiteaeg on mõni päev kuni mitu nädalat
Bifidobakterid [hieroglüüfi moodi]) · · Batsillidel esinevad ainult ahelataolised agregaadid: 1. Streptobatsillid 2. Diplobatsillid · · Batsillide + ja · · · · · · · · · · · · · Pulkbaktereid: Bacillus anthracis Clostridium tetani Bacillus cereus Mycobacterium Bifidobakterid Spiraalsed bakterid: Jagatakse spiraali keerdude arvu järgi: 1. vibrioonideks (keerde 1-1,5) 2. spirillideks (keerde rohkem). Vibrioonid: koolera- vibrio cholera Desulfovibrio- võib agregeeruda 3-6 rakust koosnevaks ketiks. ( kui keskkonnas on hapnikku, siis rakud kogunevad mikrokolooniateks, kus lima takistab hapniku difusiooni rakuni. ) Spirillid: (kruvibakterid) Spiraalne kuju annab eelise liikumiseks vedelas keskkonnas. Helicobacter pylori (elab maos ja põhjustab maohaavandite teket) Campylobacter jejuni Aquaspirillum (veebakter)[aeroobne] Spirillum volutans Spiroheedid ehk keeritsbakterid:
Võimalik, et pilid vähendavad virulentsus, võimendades fagotsütoosi. Enterobacter, Citrobacter, Morganella, Serratia. Primaarsed Enterobacter-, Citrobacter-, Morganella- ja Serratia-infektsioonid on immuunkompetentsetel harvad. Sagedased HI põhjused vastsündinutel, immuunkompromiteeritutel. Sageli esineb multiresistentsust, eriti Enterobacterite puhul. Bakterid mõmm :) 05/06 Vibrio cholerae, Vibrio parahaemolyticus üldist. Kõverdunud (komakujulised), aeroobsed/fakultatiivselt anaeroobsed, oksüdaas+, ühe viburiga hästi liikuvad. Sobiv pH vahemik: 6,5…9,0, tundlikud maohappele. Leidub looduses 60 liiki, eriti vees, neist 10 inimpatogeensed. Kasvavad temperatuurivahemikus 14…40°C. Lihtsad toitainelised vajadused, soola kasvuks ei vaja, aga taluvad. Põhjustavad seedetrakti haigusi, koolerat. V
Puhasproduktsioon (net production) on energia , mis jb seotuks kui autotroofide hingamine nende koguproduktsioonist (gross production) maha arvata. Keskkonnamikrobioloogia konspekt 2005; Tri Kolledz 4. Mageveekogude mikroobikooslus. Infot on rohkem jrvede kui jgede mikroobikoosluse kohta. Levinumad liigid jrvedes on perekondadest Achromobacter, Flavobacterium, Brevibacterium, Micrococcus, Bacillus, Pseudomonas, Nocardia, Streptomyces, Micromonospora, Cytophaga, Spirillum, Vibrio. Autotroofsed bakterid: tsanobakterid (Microcyctis, Anabaena, Aphanizomenon); purpursed ja rohelised fotosnteesivad bakterid (Chlorobiaceae, Chromatiaceae); kemolitotroofid osalevad N-, S-, Fe-ringes (Nitrosomonas, Nitrobacter, Thiobacillus). Caulobacter ja Hyphomicrobium koloniseerivad erinevaid pindasid. Jgede puhul on osa baktereid planktilised so vabalt hljuvad, osa seotud osakeste (vetikad, agregaadid jelumi) pinnale, osa onbiokiles. ldiselt on bakterite arvukus
põhjustatud haigusesse. Haigus algab nagu tavaline denge palavik, kuid 2-5 ööpäeva möödumisel seisund järsult halveneb, tekivad verejooksud, kiiresti areneb dehüdratatsioon, patsiendil võib tekkida šokk ja haigestumine võib lõppeda surmaga. Letaalsus ulatub kuni 40- 50%-ni. Spetsiifiline ravi ja/või vaktsiin puudub.[5] 12 KOOLERA Äge nakkushaigus, mille tekitajaks on kooleravibrioonid (Vibrio Cholerae). Nad on gramnegatiivsed, komakujulised bakterid, kes vajavad elutegevuseks aeroobset keskkonda. Nakatumine toimub fekaal-oraalsel teel. Koolera esineb eelkõige sooja kliimaga maades, kus sageli tarbitakse puhastamata joogivett ning pesemata toiduaineid.[4] Haigusetekitaja siseneb organismi suu kaudu ning kinnitub seejärel soole mikrohattudele, kus hakkab paljunema ning eritama enterotoksiini, mis viib vee ja elektrolüütide kaole hüpersekretsiooni näol
(hieroglüüfi moodi). Bifidobakterid on kasulikud soolebakterid ja neid lisatakse probiootilistesse toodetesse (biojogurt). Mikrobioloogia I. Bakterite kujurühmad 2011. Tiina Alamäe Spiraalsed bakterid: spirillid ja vibrioonid Jagatakse spiraali keerdude arvu järgi vibrioonideks (keerde 1-1,5) ja spirillideks (keerde rohkem). Mikrobioloogia I. Bakterite kujurühmad 2011. Tiina Alamäe Vibrioonid Kooleratekitaja Vibrio cholerae Mikrobioloogia I. Bakterite kujurühmad 2011. Tiina Alamäe Vibrioonid Bakter, kes moodustab sulfaadist seda hingamisel redutseerides väävelvesinikku
Kirjeldatud on järgmisi liikumisviise: 1)rakuväliste viburitega vedelas keskkonnas 2)viburiteta libisemine tahkle pinnal 3)voogamine: kollektiivne liikumine tahkel pinnal viburitega 4)spiroheedid periplasmaatilise viburiga 5)piiltõmbumine. Voogamine: rakud liiguvad viburite abil kollektiivselt edasi, olles tihedas kontaktis. Rakud joonduvad ja liiguvad parallelselt oma pikilõikega. Voogamine on virulentsusfaktor. Täheldatud: Proteus mirabilis, Proteus vulgaris, Vibrio parahaemolyticus Piiltõmbumine: Raku otstes on IV piilid, mis on otsaga võimelised kinnituma pinnasele ja rakku edasi tõmbama. Täheldatud: Neisseria gonorrhoeae , Pseudomonas aeruginosa Bakterivibur ja selle töö? Viburi basaalkeha ehitus grampositiivsetel ja-negatiivsetel bakteritel. Viburid spiroheetidel. Kuidas saab viburiga liikuv bakter suunda muuta? Bakteri vibur on liikumismehhanism. Selle panevad liikuma prootongradiendid. Paikneb kas
sadu tuhandeid. Bakterid erinevad üksteisest eeskätt elukeskkonna, samuti oma väliskuju poolest.
Tuntakse kerapisikuid e. kokke, selliseid on näiteks Staphylococcus ja Streptococcus, sageli esinevad
kokid ahelatena või kobarates. Tuberkuloosi tekitaja Mycobakterium on pulkpisikute e. nn. kepikeste
esindaja. Teistest haigusi põhjustavatest bakteritest nimetagem veel kõhutüüfuse tekitajat Eberthella
typhi`t ja koolera tekitajat Vibrio cholerae`d. Keerdunud rakuga baktereid nimetatakse spirillideks
(Spirillum). Lisaks tuntakse veel, pikemate kepikeste kujulised batsille, komakujulised vibrioone ja
kruvijas-niitjad spiroheete.
1. Bakterite üldiseloomustus
Bakterid (
kahjustusi kudedes, lõikab immuunoglobuliine, tsütokiine jt olulisi immuunvastuse valke), mis on patogeneesis olulised. Proelastaani sisaldamine membraanivesiikulites oli tõestuseks, et vesiikulid haaravad kaasa periplasmast komponente, sest proelastaan lõigatakse alles välismembraanis elastaaniks, mis on küps valk. P. aeruginosa'le lisaks on välismembraani vesiikulid olulised Proteus mirabilis (neerukahjustused), Serratia marcescens (haavandite patogeen), Vibrio spp, Borrelia spp (borrelioos) ja enterotoksilised E. coli vormid kasutavad sama moodi välismembraani vesiikuleid patogeneesiks vajalike valkude transpordiks peremehe rakku. Sekreteerides valke rakust välja suudab peremeesorganism kiiresti need kahjutuks teha, kuid membraan kaitseb bakteri patogeneesiks vajalikke valke antibiootikumide ja proteaaside eest. Toitainete kättesaamine G(-) bakterite periplasmas on alati autolüsiine ja penitsilliiniga seonduvat
perekonna valkude piires. Varieeruvad sensorvalgu signaali äratundev N- terminaalne domeen ja regulaatorvalgu efektor-domeen. Signaali tunnetavad retseptorid võivad asuda nii transmembraanses kui ka periplasmaatilises või tsütoplasmaatilises sensor-domäänis. Sama sensor võib anda signaali mitmele erinevale regulaatorile ja sama regulaator võib saada signaale erinevatelt sensoritelt. Kirjeldatud on ka ühekomponendilisi signaali ülekandesüsteeme. Näiteks Vibrio cholerae ToxR valk on transmembraanne. ToxR tunneb ära raku väliseskkonna signaali, mille tulemusena ta aktiveerub ning seondub seejärel tsütoplasmaatilise domeeniga virulentsusgeenide promootorregiooniga. 11. Milliste protsesside toimumisega võib olla seotud valkude translatsioonijärgne kovalentne modifitseerimine? Tooge mõni näide. Valkude posttranslatsiooniline kovalentne modifikatsioon Regulatsioon valkude fosforüleerimise kaudu
2) kuupkokid e sartsiinid (Micrococcus, Sarcina, Pediococcus) 3) tetrakokid e nelikkokid (Deinococcus radioduran) 4) kaksikkoidid e diplokokid (Streptococcus pneumoniae) 5) ahelkokid e streptokokid (perekond Streptococcus; Thiomargarita) pulkbakterid e. batsillid (Escherichia coli, Pseudomonas) kruvibakterid e. spiraalsed bakterid Vibrioonid(rohkem keede): Vibrio cholerae, Desulfovibrio Spirillid(1-1,5 keerdu): Helicobacter pylori, Campylobacter keeritsbakterid e. spiroheedid Treponema, Borrelia erüteem niitjad bakterid punguvad ja jätketega 7. Mida tead aktinomütseetidest, müksobaktertest, klamüüdiatest, mükoplasmadest? Aktinobaktereid peeti kaua aega seenteks (kiirikseened), kuna neil on mütseel nagu seentelgi o Väga efektiivsed org
Tetraad pooldumine toimub kahes teineteisega ristuvas tasapinnas Deinococcus, Aerococcus, Planococcus, Lampropedia, Thiopedia Kuupkokid ehk sartsiinid Micrococcus, Sarcina, Pediococcus Stafülokokid ehk kobarkokid Staphylococcus aureus Pulkbakterid e. batsillid Bacillus Anthracis (siberi katk), Clostridium tetani, Escherichia coli ehk soolekepike Kruvibakterid e. spiraalsed bakterid (spirillid Helicobacter pylori ja vibrioonid) Vibrio cholerae Keeritsbakterid e. spiroheedid. Borrelia burgdorferi 35. Mida tead aktinomütseetidest, müksobaktertest, klamüüdiatest, mükoplasmadest? Aktinomütseedid Aktinomütseete peeti kaua aega seenteks, kuna neil on mütseel, nagu seentelgi. Efektiivsed org. aine lagundajad. Sobivaks elukeskkonnaks muld. Hüüfid tungivad kasvades mullaosakeste vahele, kus on lagundatavat orgaanikat, näiteks taimejäänuseid jne. Aktinomütseetide
Patogeenideks, mis infitseerivad vigastatud või nõrgestatud kalu, on peetud baktereid. Läänemeres on lesta haavandistest isoleeritud atüüpiline, tsütokroomoksüdaasnegatiivne bakter Aeromonas salmonicida. Peetakse võimalikuks et Läänemere erinevates piirkondades võivad arvesse tulla erinevad bakterid. Eesti vetest on lesta haavanditest ja haigete isendite siseorganitest leitud Pseudomonas spp., Vibrio anguillarum, Aeromonas spp. Eesti vetes leidub haavanditega lesti aastaringselt, kuid akuutseid haavandeid on palju suve teisel poolel, eriti isalestadel. Haavandietga emaslesti satub püükidesse vähem, kid erivalt isaskaladest leidub neil haavandeid keha ülemisel poolel, kuigi harva. Viimatinimetatud sugudevahelist erinevust on täheldatud ka Soome rannavetes. Tundub tõenäosena oletus, et oluline osa lesta haavandite tekkeks
Bakterid erinevad üksteisest e eskätt elukeskkonna, samuti o ma väliskuju poolest. Tuntakse kerapisikuid ehk kokke, selliseid nagu Staphylococ cus ja Strptococ cus, sageli esinevad kokid ahelatena v õi kobaratena. Tuberkuloosi tekitaja Mycobakterium on pulkpisikute ehk niinim etatud kepikeste esindaja. Teistest haigusi põhjustavatest bakteritest nim etage m veel k õhutüüfuse tekitajat Eberthella typhi ´t ja koolera tekitajat Vibrio cholerae´d. Ke erdunud rakuga bakterid nim etatakse spirillideks (spirillum ). Lisaks tuntakse veel, pike mate kepikeste kujulised Bakterite üldiseloomustus Bakterid on kõige väikse mad ja lihtsamad rakulise ehitusega mikroorganis mid. Nad on tüüpiliselt üherakulised e eltuumsed organis mid, kuuluvad koos sinivetikatega eluriiki Procaryota. Nende suurus on ligikaudu 0,0010,003 m m.
haigestumisel; leidis, et suhkur muudetakse piimhappeks spetsiaalsete bakterite toimel ja alkoholset käärimist kutsuvad esile pärmseened. R. Koch (1843--1910) tõi välja patogeensete (haigust põhjustavate) organismide osa nakkushaiguste kujunemisel. Ta tõestas seose siberi katku tekitaja (Bacillus anthracsis'e) ja selle haiguse vahel. Avastas tuberkuloosi tekitaja (Mycobacterium tuberculosis), koolera tekitaja (Vibrio cholerae) ja võttis esmakordselt kasutusele tardsöötmed, kasutades geelistajana zelatiini. A. Fleming (1881--1955) tegi kindlaks antimikroobse aine, (ehk antibiootikumi), mida hakati nimetama penitsilliiniks. Vastavat ühendit produtseeris hallitusseen (Penicillium notatum). Ta avastas ka veel lüsosüümi. Tegemist on ensüümiga, mida leidub süljes, pisarates ja kanamunas. Vastav ensüüm mõjub osadele bakteritele antimikroobselt.
sooleepiteelist ja soolelimast. Soolemikrofloora on nagu organ, ta viib lbi reaktsioone, nii kasulikke kui ka kahjulikke. Jämesoolebakterid sünteesivad sooles vitamiine, töötavad ümber sapphappeid ja lagundavad sooles neid toiduaineid, mis peensooles jäid imendumata. Prebiootikumid, soodustavad selektiivselt kasulike soolebakterite paljunemist inimese sooles. Olulisemad bakterhaigused: Siberi katk. Bacillus anthracis. Botulism. Clostridium botulinum. Koolera. Vibrio cholerae. Uroinfektsioonid. E. coli, Proteus, Ureaplasma jt. Difteeria. Corynebacterium diphtheriae. Düsenteeria. Shigella tüved. Toidumürgitus. Bacillus cereus, Campylobacter jejuni, Clostridium perfringens, E. coli, Salmonella typhimurium, Staphylococcus aureus, Yersinia enterocolitica. Gaasgangreen. Clostridium perfringens, Cl. histolyticum, Cl. septicum. Gonorröa. Neisseria gonorrhoeae. Legionelloos. Legionella pneumophila. Pidalitõbi. Mycobacterium leprae. 35 Meningiit
ISA. Kogu kala ja tapajäätmed tuleb hävitada. ISA ravi ei tunta. Bakteriaalsed haigused Kalade vibrioos Vibrioos on ägedalt kulgev nakkushaigus, mis iseloomustub muutustega kala keha pinnal ja siseorganeis. Vibrioosi võivad haigestuda paljud mere ja riimveekalad. Haiguse teki tajaks on ühe viburiga bakter Listonella anguillarum (endise nimetusega Vibrio anguillarum), mille mõõtmed on 1,5 × 0,5 µm. Teadaolevail andmeil areneb bakter vaid soolases vees temperatuuril 637 °C. Sagedamini haigestuvad angerjas, tursk, meriforell, lõhe, aga ka haug. Haigus esineb kevadel ja suvel, kui merevee temperatuur on üle 10 °C. Haiguse levikuviisid ei ole selged, kuid arvatavasti levib see otsese kontakti teel. Vibrioos võib esineda ägedalt ning on suure kalade suremusega, kuid ilma kliiniliste haigustunnus teta või siis kroonilise vormina
Mida detailsemalt signaali ülekandesüsteeme uuritakse, seda kirjumaks pilt muutub. Signaali tunnetavad retseptorid võivad asuda nii transmembraanses kui ka periplasmaatilises või tsütoplasmaatilises sensor-domäänis. Sama sensor võib anda signaali mitmele erinevale regulaatorile ja sama regulaator võib saada signaale erinevatelt sensoritelt. Kirjeldatud on ka ühekomponendilisi signaali ülekandesüsteeme. Näiteks Vibrio cholerae ToxR valk on transmembraanne. ToxR tunneb ära raku väliseskkonna signaali, mille tulemusena ta aktiveerub ning seondub seejärel tsütoplasmaatilise domeeniga virulentsusgeenide promootorregiooniga. Regulatoorse võrgustiku uurimine bakterirakus Organismi adapteerumisel teatud keskkonnastiimuliga muutub koordineeritult paljude geenide avaldumistase. Regulatsioon toimub nii transkriptsiooni tasemel, mRNA transleeritavuse ja stabiilsuse
Immuunsüsteemi seisund 1.Omandatud immuunpuudulikkus 2.Haigusest põhjustatud (HIV, kasvajad) 3. Ravi ja ravimite kasutamise järgselt 4. Kaasasündinud immuundefitsiit teada, milline geenidefekt 5.CGD, Job sündroom, SCID (severe congenital immunodeficiency) Vanus - elanikkonna vanuse kasvades vastuvõtlikus nakkustele suureneb Elukeskkond (arengu vs arenenud riigid, TBC, malaaria) Veel mõned mõisted Tõelised patogeenid 1.Ei kuulu normaalse mikrofloora hulka (Shigella spp., Vibrio cholera) 2.Sageli tüüpiline kliiniline pilt Oportunistlikud e. tinglikud patogeenid 1.Immunokompetentse inimese normaalne mikrofloora 2.Näiteks AIDS-le omased haigused 3.Sageli puudub tüüpiline kliiniline pilt Keskkonnatekkeline (kommuunitekkene) infektsioon väljapool haiglat. Hospitaalinfektsioon ehk haiglasisene nakkus - tervishoiu asutusega seotud infektsioon Hospitaalinfektsioon ehk nosokomiaalne infektsioon ehk
Farr. 1991. Comparative growth of Listeria mono- of ozone for enhancing the microbiological safety and cytogenes and Pseudomonas fluorescens on pre- quality of foods: a review. Journal of Food Protection cooked chicken nuggets stored under modified 62:1071–1087. atmospheres. Journal of Food Protection 54:841– Koo, J., A. DePaola, and D. L. Marshall. 2000. Impact 843,851. of acid on survival of Vibrio vulnificus and Vibrio Marshall, D. L., L. S. Andrews, J. H. Wells, and A. J. vulnificus phage. Journal of Food Protection Farr. 1992. Influence of modified atmosphere packag- 63:1049–1052. ing on the competitive growth of Listeria monocyto- Kotula, K. L., and R. Thelappurate. 1994. Microbiological genes and Pseudomonas fluorescens on precooked
Tegemist on nosokomiaalse ja/või oportunistliku patogeeniga (leidub sooles). Pseudomonas’t on leitud pinnasest, veest ja taimedelt, ta on suuteline kasvama erinevates keskkonna niššides: kraanikaussides, lillevees, puhastusvedelikes, ravimites ja isegi desinfitseeriva iseloomuga seepides. Infektsioone inimestel põhjustab juhul, kui koloniseerib langenud kaitsevõimega isikuid või satub organismi traumajärgselt. • Vibrio cholerae - on eriti ohtliku nakkushaiguse koolera tekitaja. Morfoloogiliselt gramnegatiivne, komakujuline, ühe viburiga bakter. Tähtsamad virulentsusfaktorid on neuraminidaas- ja mutsinaasensüümid ning LT ja ST enterotoksiinid. • Campylobacter spp. - on gramnegatiivne kruvisarnane oksüdaaspositiivne ja katalaaspositiivne bakter, võib põhjustada enteriiti. Uuritav materjal KÕHUTÜÜFUS.
teke. Selleks peavad antigeenid lisaks B-lümfotsüüdil oleva BCR-iga kontakteeruma ka T4- lümfotsüütidega, põhjustades tsütokiinse abistava signaal.) - interstitsiaalsed ruumid, veri, lümf: haigustekitajateks viirused, bakterid, algloomad, seened, ussid; Kaitsev immuunsus nende vastu on antikehad, komplement, fagotsütoos, neuralisatsioon. - Naha pind: haigustekitajateks Neisseria gonorrhoeae, Mycoplasma spp., Streptococcus pneumoniae, Vibrio cholerae, E. coli, candida albicans, ussid; kaitsev immuunsus nende vastu on antikehad (eriti IgA aga ka antimikroobsed valgud) Intratsellulaarselt asetsevatesse bakteritesse pole antikehad sagli suutelised toimima. Mikroobid võivad paikneda isegi fagotsüüdis.) - tsütoplasmas: haigustekitajateks on viirused, Chlamydia spp., Rickettsia spp., Llisteria monocytogenes, algloomad; Kaitsvaks immuunsuseks on Tc rakud ja NK-rakud.
annaabi.ee 
