1 7 8 7 1 4 8 8 44
Kuidas saad funktsiooni argumentide akna uuesti avada? Vali üks: avad funktsiooni hiire paremklõpsuga kiirmenüüst klõpsad nimelahtri ripploendi märgil ja valid funktsiooni uuesti klõpsad sisestusriba ees oleval fx märgil Õige! Funktsiooni argumentide akna avab klõps fx märgil. Samas võib muidugi muudatusi teha ka sisestusribas. kustutad tulemuse ja sisestad funktsiooni uuesti, sest peale funktsiooni sisestamist näidatakse lahtris tulemust ja funktsiooni muuta ei saa Küsimus 2 Õige Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Milline järgmistest PI funktsiooni esitusviisidest on õige? Vali üks: =4*PI(A1) =PI(A1*4) =4*PI() Õige! PI funktsioonil pole argumente, seega sulud peavad olema tühjad ja korrutatav arv peale sulge või enne PI funktsiooni. =PI(A1)*4 Küsimus 3 Õige Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst
MS Excel. Loogikafunktsioonid. =IF(loogikaavaldis;väärtus kui tõene;väärtus kui väär) kasutame väärtuste ja valemite tingimusekontrolliks. Loogikaavaldise kirjutamiseks võime kasutada neid sümboleid: = - võrdne <> - mitte võrdne > - suurem >= - suurem võrdne < - väiksem <= - väiksem võrdne Näide 1. Tingimus: Kui Arv1 on suurem kui Arv 2, siis lahtris on tulemus (väärtus kui tõene): ,,Arv 1 on suurem", vastasel juhul tulemus on (väärtus kui väär): ,,Arv 1 väiksem". Arv 1 Arv 2 Kumb on suurem? 1 5 Arv 1 on väiksem 2 4 Arv 1 on väiksem 23 6 Arv 1 on suurem 4 2 Arv 1 on suurem Ülesanne 1.
SMALL(lahtrivahemik;koht) küsitud kohal olev väärtus (kasvav järjestus) RANK.EQ(väärtus;lahrivahemik) väärtuse asukoht edetabelis MODE.SNGL(lahtrivahemik) enim korduv arvväärtus (#N/A sellise väärtuse puudumisel) Ajafunktsioonid Kuupäev-väärtus Täisosa päeva järjenumber alates 1. jaanuarist 1900 Murdosa osa ööpäevast, käsitletakse kellaajana Vorming määrab andmete esituse tabeli lahtris, mitte tema väärtuse TODAY() tänane (arvuti) kuupäev NOW() kuupäev ja kellaaeg DATE(aasta;kuu;päev) kuupäev-väärtuse täisosa moodustamine TIME(tunnid;minutid;sekundid) kuupäev-väärtuse murdosa moodustamine DATEVALUE, TIMEVALUE teksti teisendamine kuupäev-väärtuseks YEAR(kuupäev-väärtus) aasta MONTH(kuupäev-väärtus) kuu DAY(kuupäev-väärtus) päev HOUR(kuupäev-väärtus) tunnid MINUTE(kuupäev-väärtus) minutid
SMALL(lahtrivahemik;koht) – küsitud kohal olev väärtus (kasvav järjestus) RANK.EQ(väärtus;lahrivahemik) – väärtuse asukoht edetabelis MODE.SNGL(lahtrivahemik) – enim korduv arvväärtus (#N/A sellise väärtuse puudumisel) Ajafunktsioonid Kuupäev-väärtus Täisosa – päeva järjenumber alates 1. jaanuarist 1900 Murdosa – osa ööpäevast, käsitletakse kellaajana Vorming määrab andmete esituse tabeli lahtris, mitte tema väärtuse TODAY() – tänane (arvuti) kuupäev NOW() – kuupäev ja kellaaeg DATE(aasta;kuu;päev) – kuupäev-väärtuse täisosa moodustamine TIME(tunnid;minutid;sekundid) – kuupäev-väärtuse murdosa moodustamine DATEVALUE, TIMEVALUE – teksti teisendamine kuupäev-väärtuseks YEAR(kuupäev-väärtus) – aasta MONTH(kuupäev-väärtus) – kuu DAY(kuupäev-väärtus) – päev HOUR(kuupäev-väärtus) – tunnid MINUTE(kuupäev-väärtus) – minutid
SMALL(lahtrivahemik;koht) küsitud kohal olev väärtus (kasvav järjestus) RANK.EQ(väärtus;lahrivahemik) väärtuse asukoht edetabelis MODE.SNGL(lahtrivahemik) enim korduv arvväärtus (#N/A sellise väärtuse puudumisel) Ajafunktsioonid Kuupäev-väärtus Täisosa päeva järjenumber alates 1. jaanuarist 1900 Murdosa osa ööpäevast, käsitletakse kellaajana Vorming määrab andmete esituse tabeli lahtris, mitte tema väärtuse TODAY() tänane (arvuti) kuupäev NOW() kuupäev ja kellaaeg DATE(aasta;kuu;päev) kuupäev-väärtuse täisosa moodustamine TIME(tunnid;minutid;sekundid) kuupäev-väärtuse murdosa moodustamine DATEVALUE, TIMEVALUE teksti teisendamine kuupäev-väärtuseks YEAR(kuupäev-väärtus) aasta MONTH(kuupäev-väärtus) kuu DAY(kuupäev-väärtus) päev HOUR(kuupäev-väärtus) tunnid MINUTE(kuupäev-väärtus) minutid
ÜLESANNE Teema: Tabeli loomine ja vormindamine 1 Tabeli loomine. Veergude ja ridade lisamine. Veergude ja ridade mõõtmete muutmine. Lahtrite joonistamine. Lahtrite ühendamine. Teksti joondamine lahtris. Teksti suuna muutmine lahtris. Tabeli vormindamine. Kustutamine. 1. Looge tabel: veergude arv 7, ridade arv 4. Tabelit saab luua mitmel viisil: tabelimallide kasutamine; menüü Tabel kasutamine; käsu Lisa tabel kasutamine; tabeli joonistamine; teksti teisendamine tabeliks. Klõpsake kohta, kuhu soovite tabeli lisada. Klõpsake menüü Lisa jaotise Tabelid nuppu Tabel ning klõpsake seejärel käsku Lisa tabel. Sisestage jaotises Tabeli suurus veergude ja ridade arv. Klõpsake OK nuppu.
väärtused 21 13 Kriteeriumi võib esitada: -16 konstandiga: 13, "kask" 21 lahtri nime või aadressiga: B23, kood 13 võrdlusega kujul : "<0", ">=5000" Näited 3 Mitu korda esineb loetelus arv 13 2 Mitu korda esineb loetelus lahtris arv olev arv 122 Positiivsete arvude summa 7 Positiivsete arvude arv Lisage valemid Valemid sisestage sinistesse lahtritesse, teistesse kopeerige. Vajadusel kasutage abilahtreid. Aastaarv on antud täisarvuna. Valemid peavad sobima suvalise aasta jaoks. Aasta Aasta 2011 2016
Joonis 5.7.2 Arve koosneb kahest täpselt ühesugusest osast üks osa jääb arve väljastajale, teine osa arve saajale. Excelis saab arve koostada selliselt, et muutes andmeid (maksja, kogus...) arve esimese osas, muutuvad andmed arve teises osas automaatselt. Arve koostame nii, et mõlemad arve osad mahuvad lehele A4. Esmalt koostame arve esimese osa, mille seejärel kopeerime lehe alla. Esmalt tee hiireklõps lahtris B2 ja kirjuta ARVE NR. Lahtrisse C2 tuleb arve nr. numbrina (praegu 1), hiljem vastavalt arvete väljakirjutamisele, see number suureneb. Lahtrisse E2 sisesta arve kirjutamise kuupäev. Kui Sa soovid, et kuupäev uueneks automaatselt vastavalt arve kirjutamise kuupäevale, siis kasuta selleks Exceli kuupäeva funktsiooni. 2 Automaatselt uueneva kuupäevafunktsiooni leiad funktsioonide loetelust.
ÜLESANNE - vormindamise, kommentaaride kohta 1. Vali õige font värvilistesse kastidesse 1. font Arial 2. font Tahoma 2. Muuda fondi suurust (number näitab kirja suurust): 14 21 20K ja 15M 3. Põhivormingud paks joon alla kaldu ja paks kaks joont all 4. Värvi nagu lahtris kirjas Sinine tekst Punane taust Lahter mustriga 5. Tee värvitud alale samasugused raamid Nimi Päev 6. Kasuta üla- ja alaindekse m5 H2O m2 H2SO4 7. Vorminda tabelina Nimi Vanus Õed/vennad Juku 14 3 Riho 15 2 Raivo 29 2 Keskmine 23 2 8
Kellelt saadud/kellele makstud siin käib firma/ettevõtte nimi, kes raha ülekandis või kellele Sa ise maksid/ülekandsid. Aadress - siin käib firma/ettevõtte aadress. Sisstulek sissetulnud/ülekantud raha summa. Väljaminek välja läinud/ära makstud raha summa. Selgitus võid lisada, milleks raha kulutasid või kui Sul on vaja mõne tehingu kohta midagi selgitavat kirjutada (näiteks, kui bensiini kulust arvad maha 20%). TABELI PEALDISE KOOSTAMINE, KUJUNDAMINE Esimeses lahtris käib tavaliselt järjekorra number. Siis omad ka ise paremat ülevaadet, mitu tehingut Sa oled sooritanud. Tee hiireklõps lahtris A1 ja sisesta tekst Jrk. Vajuta parempoolsele nooleklahvile , et liikuda järgmisesse lahtrisse B1. Sinna kirjuta Kuupäev, võid ka lühendatult lihtsalt Kuup., järgmisesse lahtrisse kirjuta Dok. nr. Lahtrisse D1 sisesta tekst Kellelt saadud/kellele makstud. Nagu Sa märkad, on tekst nii pikk, et läheb üle veergudest E ja F.
IV65536. Näiteks asub lahter K9 üheteistkümnenda veeru ja üheksanda rea ristumiskohas. Exceli lahtrisse võib sisestada numbri, teksti valemi või jätta see üldse tühjaks. Kõik teavad, mis asjad on numbrid ja tekst, kuid see valemi asi võib pisut segadust tekitada. Valem on Exceli eriline moodus teha arvutusi, kasutades seejuures teistes lahtrites asuvaid andmeid. Näiteks saab sisestada valemi, mis ütleb Excelile, et tuleb liita omavahel veeru A esimeses kümnes lahtris paiknevad arvud ning näidata tulemust valemit sisaldavas lahtris. Valemite puhul kasutatakse tavapäraseid aritmetikatehteid: + (liitmine), - (lahutamine), * (korrutamine), / (jagamine). Samuti saab kasutada spetsiaalseid sisefunktsioone, mis lasevad sul teha jalustrabavaid asju, ilma et seejuures pingutama peaksid. Näiteks on Excelis funktsioonid, mis liidavad terve andmeseeria, arvutavadruutjuuri, koostavad laenu tagasimaksmise graafiku ning näitavad kuupäeva ja kellaaega.
n Maatriksi ridade arv. m Maatriksi veergude arv. max Abimuutuja, mille abil leitakse suurim element igas veerus. A() Maatriks A. rn Rea nr., kus maksimum asub. vn Veeru nr., kus maksimum asub. Maksimum ning rea ja veeru number, kus see asub, esitatakse töölehe vastavates lahtrites. Funktsioon aritm2(A(), rn, m) Leiab selle rea elementide aritmeetilise keskmise, kus asub leitud maksimum. Vastus esitatakse töölehel lahtris "kesk". rn Rea number, kus asub maksimum. m Maatriksi veergude arv. A() Maatriks A. hiljem massiividesse loetakse. Ruutmaatriks Protseduur Lahuta(A(), B(), C(), n) veeru elementidest. Lahutab vektori B nendest ridadest, kus kõrvaldiagonaali element on positiivne. n Maatriksi ridade arv.
5 5 4 5 4 3 4 4 4,25 34 96000 5 3 2 5 4 5 1 1 5 5 5 4 4 3,9 39 200000 5 1 0 Leia tänane kuupäev: Leia tänane kuupäev koos kellaajaga: Kui lahtris on "m", siis väljastatakse sõna "mees"; vastasel juhul "naine": m m n n m
o =COUNTIF(hinded;B20) loe kokku mingi hinne tulbast ,,hinded" ARVUTAMINE o =B4*1,2 korruta lahtri väärtus 1,2-ga 2 o =CEILING(B4*1,2;0,05) korruta lahtri väärtus 1,2-ga ning vastuses on 2 kohta peale koma o =C4/eur numbri lõppu tuleb ,,eur" o =COUNTIF(B:B;N2) tulbast B loeb kokku kõik need sõnad/arvud mis on lahtris N2 o =SUMIF(B:B;N2;D:D) arvutab kokku lahtrist D võetud arvud mis kuuluvad ainult lahtri N2 kriteeriumi alla o =D2/E2 jagab nende lahtrite väärtused omavahel o =ROUND(D13;2) ümardab lahtris oleva arvu määratud kohtade arvuni o =SUM(ABOVE) liidab kokku kõik ülevalpool olevad arvud o =AVERAGE(ABOVE) võtab ülemistest arvudest keskmise o =IF(B5>C5;"vähenenud";IF(C5>)B5;"suurenenud";"sama")) TABELITE VORMINDAMINE
investeeringu aastased väärtuse muutused, protsentides (aastad 1-10). ma 10188,52.-. Sisestage valem lahtritesse C6:L6, õige tulemus ilmub lahtrisse L6. -2,57% 3,92% 4,14% -2,07% 9613,718 9990,451 10404,1 10188,53 = 10188,53 aasta 7 aasta 8 aasta 9 aasta 10 Minu_mark Minu_hind Arven 3690 Anna tabeli veergudele ja tervele tabelile korraga nimed. Kasuta lahtris B3 valideerimist, kasutaja valib seda kasutades ostetava arvuti margi. Kasuta lahtris C3 VLOOKUP funktsiooni näitamaks valitud arvuti hinda. Arvutid Mark Protsessor Sagedus, MHz Mälu, GB Disk, GB Hind, Kr Aragorn AMD Athlon64 3 512 160 4990 Arven Intel Core 2 2,6 256 200 3690
maksukohustuslane tõendab, et: käibemaks kauba ühendusesiseselt soetamiselt makstakse selles liikmesriigis, kuhu kaup toimetati, või ta oli edasimüüja kolmnurktehingus. Näide Eesti maksukohustuslane E ostab kauba väärtusega 500 eurot Soomest ja toimetab kauba oma asukohariiki Eestisse. Kaup kuulub maksustamisele Eesti käibemaksuseaduse alusel. E deklareerib järgmiselt: *Käibedeklaratsioon: kauba väärtus 500 eurot lahtris 1 ,,20% määraga maksustatavad toimingud ja tehingud" ning 100 eurot lahtris 4 ,,Käibemaks kokku (20% lahtrist 1 + 9% lahtrist 2) ja kui tegemist on maksustatava käibe tarbeks soetatud kaubaga, siis ka lahtris 5 ,,Kokku sisendkäibemaksusumma, mis on seadusega lubatud maha arvata". Kauba ühendusesisene soetamine deklareeritakse ka informatiivsetes lahtrites 6 ,,Kauba ühendusesisene soetamine ja teise liikmesriigi maksukohustuslaselt saadud teenused kokku, sh" ja 6.1
investeeringu aastased väärtuse muutused, protsentides (aastad 1-10). ma 10188,52.-. Sisestage valem lahtritesse C6:L6, õige tulemus ilmub lahtrisse L6. -2,57% 3,92% 4,14% -2,07% 9613,72 9990,45 10404,10 10188,53 = 10188,53 aasta 7 aasta 8 aasta 9 aasta 10 Minu_mark Minu_hind Gandalf 8490 Anna tabeli veergudele ja tervele tabelile korraga nimed. Kasuta lahtris B3 valideerimist, kasutaja valib seda kasutades ostetava arvuti margi. Kasuta lahtris C3 VLOOKUP funktsiooni näitamaks valitud arvuti hinda. Arvutid Mark Protsessor Sagedus, MHz Mälu, GB Disk, GB Hind, Kr Aragorn AMD Athlon64 3 512 160 4990 Arven Intel Core 2 2,6 256 200 3690
Sub Loe_Tab(A(), m, n, prk) Parameetrid: massiiv A, ridade arv, veergude arv, piirkond. Loeb tabeli töölehelt VBA massiivi. Sub Kir_Tab(A(), m, n, prk) Parameetrid: massiiv A, ridade arv, veergude arv, piirkond. Kirjutab maatriksi A töölehele ettemääratud piirkonda. Sub Tee_massiiv() Kutsub protseduuri Kustuta. Küsib veergude ja ridade sisendeid, kui tegu on ruutmaatriksiga, siis k Loob juhuslike arvudega maatriksi ja vektori etteantud kohale. Väljastab kontrolli tulemusena lahtris Parameetrid: massiiv A, ridade arv, veergude arv, piirkond. Loeb tabeli töölehelt VBA massiivi. Sub Kir_Tab(A(), m, n, prk) Parameetrid: massiiv A, ridade arv, veergude arv, piirkond. Kirjutab maatriksi A töölehele ettemääratud piirkonda. Sub Tee_massiiv() Kutsub protseduuri Kustuta. Küsib veergude ja ridade sisendeid, kui tegu on ruutmaatriksiga, siis k Loob juhuslike arvudega maatriksi ja vektori etteantud kohale. Väljastab kontrolli tulemusena lahtris tüübi. Sub Kustuta()
Separate text at), mille järgi tekst tabeliks teisendada. Valida on kas Lõigumärgi (ingl. Paragraphs; ehk kõik -2- Tabel (1. osa) – MS Word 2003 Jüri Kormik lahtriväljad on eraldi real), Semikooloni (ingl. Semicolons), Tabeldusmärgi (ingl. Tabs) ja Muu (ingl. Other; siis tuleb tekstikasti sisestada sobiv sümbol) vahel. Tabeli kustutamiseks kliki tabeli suvalises lahtris ning vali menüükäsk Tabel > Kustuta > Tabel (ingl. Table > Delete > Table). Teine võimalus: märgista kogu tabel ja kliki Backspace-klahvile (muide, Delete-klahviga saab kuustutada tabeli sisu). Andmete sisestamine tabelisse Tabelisse saab sisestada teksti, numbreid kui ka pilte. Kui on soov kirjutada või lisada pilt kuhugi lahtrisse, tuleb teha vastavas lahtis hiirega üks klõps ja sooritada siis soovitav toiming.
Liikumiste arv 10 Läbitud tee mm Liigu Keskele Ülesanne 1 Koostage skeem ja programm, mis paneb palli liikuma kasti sees. Liikumiste arv antakse ette töölehe lahtris "L_arv". Palli liikumist modelleeritakse järgmiselt: 1. Palli asukoha koordinaadid arvutatakse juhuslike arvude generaatoriga (funktsioon RND) vahemikutes, mis on määratud kasti mõõtudega. 2. Tehakse paus 1 sec. Töölehele väljastatakse läbitud teekond mm ( 1pt ~25.4/72 mm) Ülesanne 2 Koostage programm Keskele, mis paigutab palli kasti keskele. Ristkülikute andmed Nimi Kõrgus Laius Pindala Suurima pinnaga ristkülik nimi Rectangle 7
Kirjelda võimalikult täpselt kuidas uuringu läbi viisin, nii et seda oleks võimalik teisel isikul korrata. Kuidas valisin uuritavad? Küsimustik: Väldi suunavaid küsimusi. Küsimused peavad olema korrektsed. Küsimused tuleb koostada nii, et vastused oleksid lihtsad. Küsimused ei tohi olla mitmeti mõistetavad. Lihtne sõnastus. Ei tohi vastajat ärritada. 4 Tulemused ja analüüs Andmetabeli puhul antakse igale veerule nimi. Igas lahtris tohib olla üks väärtus e. üks ühik infot. Ühes veerus tohivad olla ainult üht tüüpi andmed. Filtreerimisega kontrolli andmete õigsust. 5 Järeldused 6 Kokkuvõte Näidatakse ära, kas eesmärk on saavutatud, lükatakse ümber või tõestatakse hüpotees. 7 Kasutatud materjalid Uurimistöö koostamise juhend. (2016). Kasutamise kuupäev: 15. veebruar 2018. a., allikas Rapla Ühisgümnaasiumi koduleht: http://mareva.nw.eenet.ee/uurimist.pdf
........................................................................20 Mustri- või täiteefektide rakendamine taustavärvile..................................................................20 Raamid (Äärised) ..................................................................................................................... 20 Lahtrite ühendamine.................................................................................................................21 Sisu paigutus lahtris................................................................................................................. 21 Teksti suunda .......................................................................................................................... 21 Taane....................................................................................................................................... 22 Numbri- ja rahavormingud..................................................................
00 292.32 1243.68 Mari 900 ei 18.00 Err:508 882.00 154.98 727.02 Ülesanne Koostada valemid töötuskindlustusmakse, kogumispensionimakse , tulumaksusumma ja netopalga arvutamiseks. Valemitesse ei tohi konstante käsitsi sisse kirjutada, st valemid peavad automaatselt arvutama õigesti ka siis, kui maksuvaba miinimumi summa või mõni maksuprotsentidest vastavas lahtris muutub. Valemites kasutada lahtritele/lahtrivahemikele antud nimesid. Kogumispensionimakse ja tulumaksu arvutamise valemid peavad sisaldama IF-funktsiooni. Arvestage, et nii töötuskindlustusmakse kui ka kogumispensionimakse on samuti tulumaksuvabad. Arvutuste õigsust saate kontrollida palk.crew.ee lehelt. Lisada tabelikkesse veel ridu: sisestada andmed ja vajadusel kopeerida valemid arvutama õigesti ka siis, kui maksuvaba miinimumi summa või mõni maksuprotsentidest
kajastada) 5) ostuarve alusel ei arvata maha sisendkäibemaksu Millal arve INF-il kajastatakse? » Müügiarvete andmed: maksustamisperioodi(de)l, mil arve osas on käive osaliselt või täielikult tekkinud vastavalt käibe tekkimise ajale (KMS § 11) (välja arvatud kassapõhise arvestuse puhul) » Ostuarvete andmed: maksustamisperioodi(de)l, mil arvel kajastatud käibemaks deklareeritakse vormi KMD lahtris 5 (v.a kassapõhise arvestuse puhul) » Arve piirmäära arvestuses: ühekordselt maksustamisperioodil, mil see kuulub esmakordselt INF-il kajastamisele 9 4.09.2014 Näide piirmäära arvestus: A1(500+200+50)+A3(1000+500)+A4(100+50) = 2400 OÜ Kuu novembri arved:
Faili avamine file menüüst open (Ctrl+O). Salvestamine toimub läbi file menüü kaudu või (Ctrl+S). Mallid on............. Pesade vormindamine arvude vormindamine: Arvude vormindamiseks rohkem võimalusi pakub Format Cell dialoogikast. Selleks tuleb valida menüüst Format käsk Cell või vajutades klahve CTRL+1. Lehel Number on võimalus valida erinevate numbri vormingute vahel. Pesade vormindamine joondamine Excel pakub laialdasi võimalusi lahtris olevate andmete paigutamiseks. Kasutades dialoogi akent Format Cell on järgmised võimalused. Lisaks võimalusele lahtri sisu vasakule, paremale voi keskele joondamisele ka joondamist vertikaalselt. Pesade vormindamine kirja vormindamine Excel kasutab vaikekirjqa või kirjatüübina 10 punktilist kirja Arial. Kirja vorminamiseks on mitmeid vahendeid dialoogiaknas Format Cell lehel Font. Vormindada saab ka lahtris
Arvestustöö 3. ISIKLIKE FINANTSRESSURSSIDE AUDIT JA ANALÜÜS Märkused täitmiseks: 1. Palun, ärge kirjutage kollastesse lahtritesse. 2. Kui Teil mingit kulu või tulu liiki pole, ärge kustutage rida, vaid kirjutage vastavasse lahtrisse 0. 3. Kui Teil on mingi oluline kulu või tulu, mida pole nimetatud, liitke see teistele muudele kuludele või tuludele lahtris "muud kulud" või "muud tulud" ja kirjeldage seda selle järel veerus "Seletus". 4. Rahaühikuks on euro, seepärast pole seda vaja märkida. 5. Rahasumma kirjutamise formaat on "xxxx,xx" näiteks sada eurot ja kakskümmend senti kirjutatakse 100,20 (kasutatakse koma). Palun ärge kasutage formaati "xxxx.-" Eesnimi: Matrikli nr. Perekonnanimi: Eriala:
lapse või laste kasvatamine 1 puudub 17,278 ISIKUD KOKKU 33,268 SEISUGA [1] 1. Koosta antud diagrammiga võimalikult sarnane diagramm. Sorteeri andmed töötute arvu alusel. Selleks märgista andmed, jättes välja vaid kokkuvõtva ja puuduva valdkonna read. Seejärel kliki hiire paremat klahvi ja vali kiirmenüüst Sort-Custom Sort. Jälgi, et Sort by lahtris oleks kuupäev ja Order lahtris oleks Largest to Smallest. Märgista andmed uuesti, jättes taas kokkuvõtva ja puuduva valdkonna rea märgistamata. Vali Insert menüüst käsud Insert Column or Bar Chart-Clustered Bar. Et nimetused ära mahuksid, pööra ridades olevad andmed veergudesse, valides Chart Tools menüü Design sakilt käsk Switch Row/Column. Muuda pealkiri. Kustuta legend. 2
Viskaja peab saama, palli korvi, või kui läheb mööda, peaks selle kinni püüdma püüdja. Selleks et palli korvi saada, saab muuta vastavalt viskaja viske tugevust.Kui pall läheb läbi korvi rõn Ja kui läheb mööda siis saab vastavalt sellele muuta püüdjakaugust korvist. Selleks et hakata palli viskama, tasub paika panna parameetrid, siis vajutada "kõik kohale" ja siis vis Kui pall läbikorvirõngast, kuvatakse tulemuse lahtris "Korv" ja kui püüdja püüab palli siis kuvatakse " 36 % 8 m püüdma püüdja. t.Kui pall läheb läbi korvi rõnga hakkab publik tribüünil hüppama. utada "kõik kohale" ja siis visata. a püüab palli siis kuvatakse "Sain kätte".
Arvestustöö 3. ISIKLIKE FINANTSRESSURSSIDE AUDIT JA ANALÜÜS Märkused täitmiseks: 1. Palun, ärge kirjutage kollastesse lahtritesse. 2. Kui Teil mingit kulu või tulu liiki pole, ärge kustutage rida, vaid kirjutage vastavasse lahtrisse 0. 3. Kui Teil on mingi oluline kulu või tulu, mida pole nimetatud, liitke see teistele muudele kuludele või tuludele lahtris "muud kulud" või "muud tulud" ja kirjeldage seda selle järel veerus "Seletus". 4. Rahaühikuks on kroon, seepärast pole seda vaja märkida. 5. Rahasumma kirjutamise formaat on "xxxx,xx" näiteks sada krooni ja kakskümmend senti kirjutatakse 100,20 (kasutatakse koma). Palun ärge kasutage formaati "xxxx.-" Eesnimi: Matrikli nr. Perekonnanimi: Eriala:
Arvestustöö 3. ISIKLIKE FINANTSRESSURSSIDE AUDIT JA ANALÜÜS Märkused täitmiseks: 1. Palun, ärge kirjutage kollastesse lahtritesse. 2. Kui Teil mingit kulu või tulu liiki pole, ärge kustutage rida, vaid kirjutage vastavasse lahtrisse 0. 3. Kui Teil on mingi oluline kulu või tulu, mida pole nimetatud, liitke see teistele muudele kuludele või tuludele lahtris “muud kulud” või “muud tulud” ja kirjeldage seda selle järel veerus “Seletus”. 4. Rahaühikuks on euro, seepärast pole seda vaja märkida. 5. Rahasumma kirjutamise formaat on “xxxx,xx” näiteks sada eurot ja kakskümmend senti kirjutatakse 100,20 (kasutatakse koma). Palun ärge kasutage formaati “xxxx.-“ Eesnimi: Aliis Matrikli nr. 144569
Arvutamine tabelis Kuigi Word on mõeldud tekstitöötluseks, saab tabelite numbriliste väärtustega teha lihtsamaid aritmeetilisi tehteid. Kõige hõlpsam on andmeid summeerida. Kui kasutada näitena juba tutavat ostunimekirja (veergudega „Nimetus“, „Kogus“, „Hind“ ja „Summa“), siis näit soovime teada, kui palju peame oma raha müüjale loovutama; selleks lisa tabeli lõppu uus rida ning kogusumma leidmiseks klõpsa tabeli summaveeru viimases lahtris ja vali menüükäsk Tabel > Valem… (ingl. Table > Formula…). Lahtris Valem (ingl. Formula) on juba summeeri- misvalem „=SUM(ABOVE)“. Argument ABOVE määrab ära summeeritava ala (aktiivsest lahtrist ülalpool paiknevad lahtrid). Teised argumendina kasutatavad võtmesõnad on BELOW, LEFT ja RIGHT. Viite andmelahtrile või lahtrite vahemikule võib anda ka veerutähe (A, B, C, …) ja reanumbri (1, 2, 3, …) kombi- natsioonina (näit. B4 tähistab 2. veeru 4. rida, c2:c5 aga 3
Arvestustöö 3. ISIKLIKE FINANTSRESSURSSIDE AUDIT JA ANALÜÜS Märkused täitmiseks: 1. Palun, ärge kirjutage kollastesse lahtritesse. 2. Kui Teil mingit kulu või tulu liiki pole, ärge kustutage rida, vaid kirjutage vastavasse lahtrisse 0. 3. Kui Teil on mingi oluline kulu või tulu, mida pole nimetatud, liitke see teistele muudele kuludele või tuludele lahtris “muud kulud” või “muud tulud” ja kirjeldage seda selle järel veerus “Seletus”. 4. Rahaühikuks on euro, seepärast pole seda vaja märkida. 5. Rahasumma kirjutamise formaat on “xxxx,xx” näiteks sada eurot ja kakskümmend senti kirjutatakse 100,20 (kasutatakse koma). Palun ärge kasutage formaati “xxxx.-“ Eesnimi: Galina Matrikli nr. 155288
Arvestustöö 3. ISIKLIKE FINANTSRESSURSSIDE AUDIT JA ANALÜÜS Märkused täitmiseks: 1. Palun, ärge kirjutage kollastesse lahtritesse. 2. Kui Teil mingit kulu või tulu liiki pole, ärge kustutage rida, vaid kirjutage vastavasse lahtrisse 0. 3. Kui Teil on mingi oluline kulu või tulu, mida pole nimetatud, liitke see teistele muudele kuludele või tuludele lahtris "muud kulud" või "muud tulud" ja kirjeldage seda selle järel veerus "Seletus". 4. Rahaühikuks on kroon, seepärast pole seda vaja märkida. 5. Rahasumma kirjutamise formaat on "xxxx,xx" näiteks sada eurot ja kakskümmend senti kirjutatakse 100,20 (kasutatakse koma). Palun ärge kasutage formaati "xxxx.-" Eesnimi: Matrikli nr. Perekonnanimi: Eriala:
täht a 1 Funktsiooni kuju ja täitmine Andmete kontroll Nimi Väärtus Kontroll 1.väärtus Koosta D10 lahtrisse tehe,9 mis Ühekordne on tõene, kui 0 a< a <= 100. Kasuta AND 50 Kahekordne funktsiooni. 2.täht Koosta D11 lahtrisse atehe, Kahekordne mis on tõene, kui C11 lahtris on täht a, b või c. Kasuta OR funktsiooni. 3. D18 lahtrisse: kui väärtus on <10, on vastuseks tekst Ühekordne, vastupidisel juhul Kahekordne. 4. D19 lahtrisse: kui 0 < a <= 100, jääb lahter tühjaks, vastupidisel juhul tekst Viga! 5. D20 lahtrisse: kui täht on a, b või c, jääb lahter tühjaks, vastupidisel juhul tekst Viga! Nimi Väärtus Kontroll a 42 1 täht a Nimi Väärtus Kontroll
viiteks. K9 on K veeru ja 9 rea ristumiskohas. Üks töölehel olevatest lahtritest on alati aktiivne. Aktiivne lahter on ümbritsetud tumedama raamiga kui teised. Aktiivse lahtri viide on nähtaval valemiribast vasakul pool ja tema sisu valemiribal. Aktiivsesse lahtrisse saab sisestada või muuta selles juba olevaid andmeid. Sisu kustutamiseks saab kasutada klahvi [Delete]. Arvutamine Kahe lahtri sisu arvutamiseks ja tulemuse näitamiseks kolmandas lahtris tuleb tegutseda järgnevalt kahte esimesse lahtrisse sisesta soovitud arvud, kolmandasse lahtrisse aga valem, kujul: =C1+C2 eeldusel, et algandmete lahtrite aadressid on C1 ja C2. Vaata ka tunnitöö näidist 1tund.xls.
b, m 79 värv PV32 PV32 168 0,68 e, m 37 muu 40% f, m 28 r, m 20 h, m 27 mastaap 12 maksumus ruumala, m3 pindala, m2 maksumus, eek 772,3 0,23 2,72 1241,4 114,4 Vead Esimeses ja teises variandis peaks olema detaili skeem ise joonistatud ja sisendandmetel kontroll; Esimeses variandis peaks muud kulu protsent olema eraldi lahtris; Teises ja kolmandas variandis tulemitel liiga suur täpsus; Kolmandas variandis ei ole kõikel sisendandmetel ohjur-elemnte kasutatud; Kõikides variantides puuduvad töölehtedel sisu kirjeldavad pealkirjad; peale selle peavad esinema skeemid koos mõõttähistega; Vead parandada töö hilisemaks kaitsmiseks!
sest vaid nii suudame probleemi mõistusepäraselt lahendada. Kui probleem ei sõltu meist, siis tasuks keskenduda lõõgastavatele tegevustele. Kui aga lahendus sõltub meis endist, tuleks alustada probleemide ülestähendamisest, valida neist välja kõige tähtsam ja see lahendada. Kepneri meetodi järgi tuleb kirjutada üles kõik olemasolevad probleemid, hinnata nende olulisust esimeses tulbas 10 palli süsteemis, kolmandas tulbas pakilisust 10 palli süsteemis ning viimases lahtris summeerida tulemused. Seejärel on vaja lahendada enim punkte saanud probleemid. Kusjuures planeerida konkreetselt: kes teeb, mida teeb ja millal teeb. Eestlasel olevat küll raske teha kolme asja: vabandada, paluda abi ja öelda, et ta teist inimest armastab... Ent kindlasti võiks otsida abi nt oma tutvusringkonna inimestelt. Eriti vajalik on see emotsionaalsete probleemide korral. Lisaks tasuks analüüsida, kas ollakse aktiivne või passiivne pingemaandaja ja vastavalt sellele ka
11. Praagi protsent virna puidu mahust 1,11 2,03 6,81 5,65 3,67 12. Kvaliteetse puidu maht 7,995 8,678 5,747 7,520 29,94 13. Kvaliteetse puidu protsent 53,40 48,00 38,21 39,63 44,64 14. Puidu hind 256 278 184 241 958 * - "Kokku" lahtris on kogustega kaalutud keskmine Kontrollsumma (7., 11. ja 13. vastuse summa): 94,65 94,65 protsendipunkt protsendipunkt protsendipunkt protsendipunkt protsendipunkt Ühik rm protsendipunkt protsendipunkt protsendipunkt protsendipunkt protsendipunkt %*
561.76 2,264.06 2. Leia sotsiaalmaks. 636.80 2,566.50 3. Leia palgafondi kogukulu. 3644.388 14687.988 4. Täida "Kokku" rida. 5. Leia palgafondi kogukulu juhul, kui äärekivi tükkinin tunnitasu 4,3 või 6,30 . Sisesta lahtrisse A11 lahtris F8 olev väärtus. Sisesta võ lahtril F8 ja vajuta Enter klahvi. Märgista andmetabel (A11:C13). Vali Data menüüst kä Data Table. Sisesta Row input cell lahtrisse K2 ja Co K3. Sotsiaalmaks Palgafondi kogukulu 583.14 2,350.24 582.22 2,346.52 665
Leia sotsiaalmaks. 1929.7 636.801 2566.501 3. Leia palgafondi kogukulu. 11043.6 3644.388 14687.988 4. Täida "Kokku" rida. 5. Leia palgafondi kogukulu tunnitasu 4,3 või 6,30 . Sisesta lahtrisse A11 lahtris lahtril F8 ja vajuta Enter kla Märgista andmetabel (A11:C Data Table. Sisesta Row in K3. Tüki- ja tunnitasu kokku Sotsiaalmaks Palgafondi kogukulu 1767.1 583.14 2,350.24
Loogilise programmeerimise meetod Kontrolltöö (Lahendite leidmine) Kirjeldage Prologi tööd kõigi lahendite leidmisel. p([],_Ys). p([X|Xs],[X|Ys]):-p(Xs,Ys). ?-p(Xs,[a,b]). (Aritmeetika) Kirjutage programm, mis leiab esimese n arvu ruutude summa. ?-sum(5,55). (Keerdülesanne) Leidke Prologi abil 3*3 ruut, mille igas lahtris on erinev arv 1,2,...,9 ning mille kõigi ridade, veergude ja diagonaalide summa on sama. ?-magic(A1,A2,A3,B1,B2,B3,C1,C2,C3). (Listid) Kirjutage programm, mis kustutab listist negatiivsed arvud. ?-delneg([1,-2,-4,3],[1,3]). Lahendused %1. Lahendite leidmine ?- trace, p(Xs,[a,b]). Call: (6) p(_G336, [a, b]) ? creep Exit: (6) p([], [a, b]) ? creep Xs = [] ; Redo: (6) p(_G336, [a, b]) ? creep Call: (7) p(_G390, [b]) ? creep Exit: (7) p([], [b]) ? creep Exit: (6) p([a], [a, b])
Joonis 1. Hõõrdeteguri määramise seade: 1 raam, 2 kaalunäidik, 3 tensoandur, 4 raskused, 5 plaat, 6 kast, 7 hõõrdepind, 8 liugelaud, kuhu kinnitatakse uuritav hõõrdepind, 9 kummipuhver. Arvutasime hõõrdeteguri järgneva valemi abil: = , kus hõõrdetegur. - keskmine hõõrdejõud töökäigul. - keskmine hõõrdejõud laua tühikäigul. - materjali ja lisaraskuste raskusjõud. Tabeli viimases lahtris ,,Keskmine" on märgitud hõõrde jõu keskmine takistus. Tabel 1. Hõõrdetegur Hõõrdeteg 0,13k 0,98k 0,36k ur Hõõrdejõu Tühikäigul 2N/ 4N/ 6N/ d 5 5,2 0,9 2,6 4,7 5,2 0,9 2,6 4,7 5,2 0,9 2,6 4,7 5,2 0,9 2,6 4,7 5,1 0,9 7,9 4,7 5,1 0,9 7,9 5 5,1 0,9 7,9 5 5,1 0,9 7,9 5 5,1 0,9 7,9 5 5,2 0,9 7,9
lisada või ära võtta nendest nuppudest. Sama kehtib ka terve dokumendi kohta Kindlasti tuleks jälgida, et tekstilõigu ilmestamisel on valitud terve lõik ja et programm sellest ka aru sai, selles lahtris peab olema tervele lõigule, ehk valik Lõik, mitte tekst. Teksti jaotamiseks tulpadesse. (kasulik näiteks ajalehe kujundamisel) Mitu tulpa soovite luua. Tulpade laius (pikkus) Kahe tulba vaheline ala ( tühi ala )
automaatselt. Joonealune märkus: · kommenteeritav sõna aktiivseks muuta · references · footnotes · insert footnote · lisatakse automaatselt sõna lõppu ülanumber ja lehekülje lõppu sama number ja kursor hakkab seal vilkuma Kui valida endnote märkus lisatakse dokumendi lõppu. Käsklus next footnote võimaldab liikuda ühe joonealuse märkuse juurest teise juurde. Previous footnote võimaldab tagasi liikuda. References lehel footnote lahtris on all nurgas märge, millele klikkides avaneb aken Footnote and Endnote, millel saab lisaks muuta valikuid. Sellelt lehelt saab muuta ka endnotes-ite (järelmärkus) kriteeriume aga juhul kui sõna oma aktiivseks muudetud. Järjehoidja lisamine: Insert vahelehel käsklus Bookmark. Et järjehoidjat lisada tuleb kas kursor panna soovitud kohta vilkuma või siis hiirega ära valida ja aktiivseks teha mingi sõna. Valida käsklus Bookmark. Ilmub järjehoidjate nimistu.
Nii on Eestis mitme partei näitel näha ka klassikalist lääneeuroopalikkust: paremkonservatiivne EKRE ning vasakliberaalne Sotsiaaldemokraatlik erakond. Kuigi erinevad joonised ja tabelid tegid muidu potentsiaalselt kuiva teksti põnevamaks, jäi tabel 1 minu jaoks päris segaseks. Küll on öeldud, et tabel põhineb statistilisel olulisusel ning beta koefitsientidel, kuid tabeli arvude tähendusest ma aru ei saanud. Eriti tekitasid küsimusi tabeli mitmes lahtris esinevad negatiivsed arvud, kuna minu meelest ei leidunud ühtegi parameetrit, mis nullist väiksem olla võiks. Seepärast oleks võinud tabelit veidi pikemalt ja põhjalikumalt lahti seletada, mis siis, et see koosnes eelnevalt seletatud diagrammidest. Vaadates erinevaid jooniseid, kus parteisid vasakule ja paremale paigutati, tekkis küsimus ka selle osas, kuhu peaks paigutama erakonna, kelle vasakule või paremale paiknemine sõltub spektri defineerimisest
märgita. Atsükliline graaf – kui suvalisest tipust ei leidu teed samasse tippu tagasi ehk tsükliteta graaf. Kaalutud graaf – lisaks seoseinfole võetakse kasutusele arvud, mis on kaalud, mis näitavad seose tugevust, pikkust vms. Graafi realiseerimine arvutis – staatiline või dünaamiline realisatsioon. Staatiline realisatsioon – esitab tippudevahelised seosed külgnevusmaatriksina; read = veerud = tippude arv; igas lahtris 0(false) või 1(true). Dünaamiline realisatsioon – hõredama graafi kujutamiseks võetakse kasutusele külgnevusloend; graafi tippudest moodustatakse massiiv; iga tipu jaoks üks lahter; iga tipulahtri külge kinnitatakse lineaarahel nendest tippudest, mis külgnevad antud tipuga; loendi lõpus tühi viit (none); mälu hoitakse kokku sellega. Topoloogiline sorteerimine – kui graaf on atsükliline & suunatud(nooltega), siis on graafi tippude vahel osaline järjestus;
Ja nüüd tabel on pealkirjaga: Elemendil
| Lahter 1 | Lahter 2 |
| Lahter 3 | Lahter 4 |
lahendada. Kui probleem ei sõltu meist, siis tasuks keskenduda lõõgastavatele tegevustele. Kui aga lahendus sõltub meis endist, tuleks alustada probleemide ülestähendamisest, valida neist välja kõige tähtsam ja see lahendada. Kepneri meetodi järgi tuleb kirjutada üles kõik olemasolevad probleemid, hinnata nende olulisust esimeses tulbas 10 palli süsteemis, kolmandas tulbas pakilisust 10 palli süsteemis ning viimases lahtris summeerida tulemused. Seejärel on vaja lahendada enim punkte saanud probleemid. Kusjuures planeerida konkreetselt: kes teeb, mida teeb ja millal teeb. Eestlasel olevat küll raske teha kolme asja: vabandada, paluda abi ja öelda, et ta teist inimest armastab... Ent kindlasti võiks otsida abi nt oma tutvusringkonna inimestelt. Eriti vajalik on see emotsionaalsete probleemide korral. Lisaks tasuks analüüsida, kas ollakse aktiivne või passiivne pingemaandaja ja vastavalt sellele
– sellega saad pilti teisendada hallskaalaks, mustvalgeks või kahvatuks (nagu vesimärk). Pikemalt nende vormindamisvõimaluste juures ma ei peatu, neid pead ise katsetama. Kirjalikes töödes ei tohi mitte ükski pilt, joonis ega tabel olla ilma pealdiseta (pildi allkiri). Selle lisamiseks muuda enne pilt aktiivseks ja seejärel vali menüükäsk Lisa > Viide > Pealdis… (ingl. Insert > Reference > Caption): Esimeses lahtris lisatakse silt ja nummerdus automaatselt; kasutaja mure on lisada pildile allkiri. Silt (ingl. Label) alt saad valida sildi, millega näiteks pilte sildistatakse; uue sildi tegemiseks vajuta nuppu Uus silt… (ingl. New Label…). Pealdis lisatakse pildi, joonise või tabeli alla, seega jäta Paigutus (ingl. Position) muutmata. -2-